MÕISTED JA MÄÄRATLUSED Sõnastikus n võimaluse krral kasutatud rahvusvaheliselt heakskiidetud määratlusi. Nende allikate hulka kuuluvad näiteks ÜRO Tidu- ja Põllumajandusrganisatsin (FAO), bilgilise mitmekesisuse knventsin (1992), Millenniumi öksüsteemide hindamine (2005), samuti veebisõnastikud, mis n esitatud Rahvusvahelise Lduse ja Ldusvarade Kaitse Ühingu (IUCN), Rahvusvahelise Töörganisatsini (ILO* ) ning bilgilise mitmekesisuse knventsini invasiivsete võõrliikide prgrammi veebilehel. Kui n kasutatud muid allikaid, n neile viidatud. Mõiste muudetud kujul tähendab, et määratlus n khandatud rahvusvahelises allikas esitatud määratlusest. Rahvusvahelistes üldindikaatrites (FSC-STD-60-004) kasutatud sõnu, mida ei le määratletud käeslevas peatükis ega muus FSC nrmdkumendis, n üldindikaatrite ingliskeelses versinis kasutatud sõnaraamatutes Shrter Oxfrd English Dictinary ja Cncise Oxfrd English Dictinary määratletud tähenduses. Mõisteid n khandatud Eesti õigusaktide ning kasutuses levate sõnadega. Standardis n väljendeid, mille mõisteteks muutmist pidas vajalikuks standardi töörühm ning nimetatud mõistetel n allikaks viidatud STR ehk standardi töörühm. Need mõisted n saanud standardi töörühma kui terviku heakskiidu. Arvestuslank: arvestuslank n uuendusraie ühe aasta jksul raiutav ptimaalne pindala peapuuliikide lõikes. Arvestuslangi eesmärgiks n jatada metsade* uuendusraiemahtu jätkusuutlikkust tagavalt, arvestades puistute vanuselist struktuuri ja küpsuskriteeriumeid (allikas: STR). Avalik huvi: üksikisiku või -rühma huvidest laiem tatlus avaliku hüve lmiseks või säilitamiseks, mida ei kasutata eratarbimiseks või ettevõtluseks, vaid mis n kõigile kättesaadav. Avalik huvi võib erahuvidega kattuda, aga ka vastanduda ja knflikte tekitada (allikas: Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn, Säästva arengu sõnastik). Aval ikustatud: üldiselt inimestele tasuta ligipääsetav või jälgitav (nt internetis, rganisatsini* kntris kättesaadav) (allikas: STR). Bitõrjevahendid: rganismid*, mida kasutatakse teiste rganismide ppulatsini arvukuse reguleerimiseks (muudetud kujul, allikas: FSC-STD-01-001 V4-0 ja IUCN. IUCNi veebilehel esitatud sõnastiku määratlused). CITES: ldusliku lmastiku ja taimestiku hustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse knventsin (Cnventin n Internatinal Trade in Endangered Species f Wild Fauna and Flra) ehk Washingtni knventsin (allikas: STR). Eesmärk: peaeesmärk, mille rganisatsin* n seadnud metsandusettevõtlusele, sealhulgas põhimõtete üle tsustamine ja vahendite valik selle eesmärgi saavutamiseks (muudetud kujul, allikas: 1 / 17
F.C. Osmastn, 1968. The Management f Frests. Hafner, New Yrk; ja D.R. Jhnstn, A.J. Graysn ja R.T. Bradley, 1967. Frest Planning. Faber & Faber, Lndn). Elupaik: kht või khatüüp, kus mingi rganism* või ppulatsin lduslikult esineb (muudetud kujul, allikas: bilgilise mitmekesisuse knventsin, artikkel 2). Elurikkus e bilgiline mitmekesisus e lduslik mitmekesisus: mistahes päritluga elusrganismide rhkus muu hulgas maismaa-, mere- jm veeöksüsteemides ning neid hõlmavates öklgilistes kmpleksides; see sisaldab liigisisest, liigilist ja öksüsteemide* mitmekesisust (allikas: bilgilise mitmekesisuse knventsin, 1992, artikkel 2.). Esinduslikud näidisalad: metsamajandamisüksuse* sad, mis n määratud selleks, et kaitsta või taastada* elujõulisi näiteid öksüsteemist*, mis esineks selles gegraafilises piirknnas lduslikult. Väljaspl KLO* -sid n esinduslikeks metsa* näidisaladeks eelkõige metsa vääriselupaigad* (VEP) ja ldusdirektiivi metsaelupaigad* ning ka nende tunnustele vastavad alad seal, kui neid lduses leitakse (allikas: STR). Esmatähtis: esmatähtsuse ja hädavajalikkuse mõiste 9. printsiibis* ja kõrgetes kaitseväärtustes* (KKV) senduvad asendamatusega ja juhtudega, kus selle KKV hävimine või luline kahjustamine põhjustaks tõsiseid kahjustusi ja kannatusi asjamastele huvirühmadele*. Öksüsteemiteenust* letakse esmatähtsaks (KKV 4), kui selle teenuse katkemisega võib kaasneda või tõenäliselt kaasneb tugev negatiivne mõju khalike kgukndade* healule, tervisele või ellujäämisele, keskknnale, KKVdele või lulise taristu* (teed, paisud, ehitised jne) timimisele. Esmatähtsuse mõiste viitab siin tähtsusele ja riskile* ldusressursside ning keskknna- ja stsiaalmajanduslike väärtuste seisukhast (allikas: FSC-STD-01-001 V5-0). Ettevaatusprintsiip: lähenemisviis, millega välditakse lulist või pöördumatud kahjuliku mõju tekitamist keskknnaväärtustele* või inimeste elule/tervisele isegi juhul, kui lemaslev inf negatiivse mõju khta n ebatäielik ja esialgne (muudetud kujul, allikas: Ri de Janeir keskknna- ja arengudeklaratsini 15. printsiip, 1992, ja Wingspreadi avaldus ettevaatusprintsiibi khta, Wingspreadi knverents, 23. 25. jaanuar 1998). FSC printsiipide ja kriteeriumide ning õigusaktide vastulu: lukrd, kus ei le võimalik krraga järgida FSC printsiipe* ja kriteeriume* ning õigusakti (allikas: FSC-STD-01-001 V5-0). Geneetiliselt muundatud rganism (GMO): rganism*, mille geneetilist materjali n muudetud viisil, mida paaritumisel ja/või rekmbineerumisel lduslikult ei esine (muudetud kujul, allikas: FSC-POL-30-602 FSC Interpretatin n GMO (Genetically Mdified Organisms)). Gentüüp: rganismi* geneetiline ksseis (allikas: FSC-STD-01-001 V5-0). Haruldased liigid: Eesti Punase Raamatu hulähedased liigid ja liigid, mille liigitamine hustatud liikide* katergriasse n lähitulevikus tõenäline (nt liikide esmaleiud Eestis) (muudetud kujul, allikas: IUCN, 2001. IUCN Red List Categries and Criteria: Versin 3.1. IUCN Species Survival Cmmissin. IUCN. Gland, Šveits; Cambridge, Ühendkuningriik). Huvirühm: mistahes isik, isikute rühm või üksus, keda mõjutab või võib mõjutada tegevus metsamajandamisüksuses* või kes n näidanud selle vastu huvi. Huvirühmad n näiteks: 2 / 17
khalikud kguknnad* ; põlisrahvad* ; rganisatsini* töötajad* ; metsamajandusüksuse vahetud naabrid; allavlu asuvate maade manikud; piirkndlikud ettevõtjad; valduse* ja kasutusõiguse manikud, kaasa arvatud maamanikud; rganisatsinid, kes n vlitatud tegutsema või teadalevalt tegutsevad asjamaste huvirühmade nimel, näiteks valitsusvälised stsiaalvaldknna ja keskknnarganisatsinid, ametiühingud jne; lduskaitserganisatsinid, näiteks valitsusvälised keskknnarganisatsinid; töö- (tööõiguste) rganisatsinid, näiteks ametiühingud; inimõiguste rganisatsinid, näiteks valitsusvälised stsiaalrganisatsinid; riiklikud valitsusasutused ja khalikud mavalitsused; FSC esindused eri riikides; teatud küsimuste (näiteks kõrge kaitseväärtuse* ) eksperdid. (allikas: FSC-STD-01-001 V5-0; muudetud kujul, allikas: FSC-STD-01-001 V5-0). ILO: Rahvusvaheline Töörganisatsin (Internatinal Labur Oganizatin) (allikas: STR). Indikaatr: mõõdetav või kirjeldatav kvantitatiivne või kvalitatiivne muutuja, mille abil saab hinnata, kas metsamajandamisüksus* vastab FSC kriteeriumi* nõuetele. Seega määravad indikaatrid ja nende läved kindlaks nõuded vastutustundlikule metsamajandamisele metsamajandamisüksuse tasandil ning n metsamajandamise hindamise esmaseks aluseks (allikas: FSC-STD-01-002 V1-0, 2009). Intellektuaalmand: tavad, teadmised, uuendused ja muu vaimne lming (muudetud kujul, allikas: bilgilise mitmekesisuse knventsin, artikli 8 punkt j, ja Ülemaailmne Intellektuaalse Omandi Organisatsin. What is Intellectual Prperty? WIPO väljaanne nr 450(E). Intensiivsus: metsamajandus- või muu tegevuse jõu, raskuse või tugevuse määr, millest leneb tegevuse mõju (allikas: FSC-STD-01-001 V5-0). Invasiivsed liigid: liigid, mis kiiresti levivad väljaspl ma algset levikuala. Invasiivsed liigid võivad muuta pärismaiste liikide* öklgilist vahekrda ning mõjutada öksüsteemi* funktsineerimist ja inimeste tervist (muudetud kujul, allikas: IUCN. IUCNi veebilehel esitatud sõnastiku määratlused). Istandik: Eestis letakse istandikeks: 1) ühevanuseline mets*, mis n rajatud mitte-metsamaale puude krrapärase vahekaugusega istutamise või külvamise teel ning mida majandatakse viisil, et kultiveerimise järgselt 20 aasta möödudes ei sisalda lduslike öksüsteemide* paljusid või enamikke põhimadusi ja lulisi elemente.; 2) ala, millele n istutatud puud, mille eesmärk ei le puidu ttmine (nt jõulupuu kasvatus) Eestis ei leta istandikeks: 3 / 17
1) metsade* uuendamist, kui kultiveerimise järgselt 20 aasta möödudes sisaldab mets lduslike öksüsteemide* paljusid või enamikke põhimadusi ja lulisi elemente; 2) karjääride taastamiseks* rajatud metsa*; 3) kultiveerimismaterjali varumiseks rajatud seemlaid. Juhend: rganisatsini* kstatud reeglite, õpetuste, juhtnööride ja näpunäidete kgum, millega rganisatsin määrab endale khustusi ja õiguseid. Jäätmed: kasutuskõlbmatud ja svimatud ained ja kõrvalsaadused, näiteks: htlikud jäätmed, sh kemikaalijäätmed ja akud; mahutid; mtri- jm kütused ja -õlid; praht, sh metalli-, plasti- ja paberijäätmed; ning kasutusest kõrvale jäetud ehitised, seadmed ja varustus. Kaasamine / kaasatus: prtsess, mille abil rganisatsin* suhtleb ja knsulteerib asjamaste huvirühmadega* ja/või tagab nende saluse, jälgides, et nende huvisid, õigusi ja võimalusi tegevuskava* kstamisel, rakendamisel ning uuendamisel arvestataks (allikas: FSC-STD-01-001 V5-0). Kaasamisel peab lähtuma järgmistest põhimõtetest: määratakse huvirühmade sbivad esindajad; määratakse vastastikusel kkkuleppel suhtluskanalid, mis võimaldavad inft edastada mõlemas suunas; tagatakse kõikide saliste õiglane esindatus ja kaasamine; tagatakse kõigi khtumiste, aruteluteemade ja saavutatud kkkulepete (nii suusõnaliste kui kirjalike) prtkllimine, salvestamine või tehakse kindlaks, et need n muul viisil tõendatavad; tagatakse kslekuprtkllide sisu heakskiit; ning tagatakse, et kõigi kaasamistegevuste tulemusi ja tsuseid jagatakse salistega. Kaitse / hid: neid mõisteid kasutatakse samaväärsena, kindlaks määratud ldus- ja kultuuriväärtuste pikaajaliseks* säilitamiseks kavandatud majandamistegevuse tähenduses. Tegevus võib ulatuda sekkumata jätmisest või minimaalsest sekkumisest kuni määratud ulatuses asjakhaste sekkumiste ja tegevusteni, mis n kavandatud nende väärtuste säilitamiseks või kskõlas nende säilitamisega (allikas: FSC-STD-01-001 V5-0). Kaitsealade võrgustik: metsamajandamisüksuse* sad, mille peamine ja mõnel juhul ainus eesmärk n kaitse* ; sellised alad n nt esinduslikud näidisalad*, kaitstavad ldusbjektid*, sidusust* tekitavad alad, ranna ja kalda piiranguvööndid ja kõrge kaitseväärtusega alad*. Kaitstav ldusbjekt (KLO): alad, mis n ldud ja mida majandatakse peamiselt liikide, elupaikade*, öksüsteemide*, ldusbjektide ja muude khaspetsiifiliste väärtuste kaitseks* nende ldus- ja kultuuriväärtuse tõttu või seire, hindamise ja uurimise eesmärgil, ilma et tingimata leks välistatud muu majandamistegevus. FSC printsiipide* ja kriteeriumide* kntekstis peaks selliste alade majandamine hõlmama aktiivset säilitamist, mitte passiivset kaitset (muudetud kujul, allikas: FSC-STD- 01-001 V5-0; Lduskaitseseadus). Kaldavöönd: maismaa ja veekgu* kkkupuuteala ja selle taimkate. 4 / 17
Keskknnamõju hindamine (KMH): süstemaatiline prtsess, mida kasutatakse kavandatud prjektide võimaliku keskknna- ja stsiaalse mõju kindlakstegemiseks, alternatiivide hindamiseks ning sbivate ennetus-, leevendus-, krraldus- ja seiremeetmete kavandamiseks ja prjekti lisamiseks (muudetud kujul, allikas: Envirnmental impact assessment, guidelines fr FAO field prjects. ÜRO Tidu- ja Põllumajandusrganisatsin (FAO). Rma, STD-01-001 V5-0). Keskknnaväärtused: bifüüsikalise ja inimtekkelise keskknna elemendid. Neile elementidele mistatav tegelik väärtus sõltub inimeste ja ühisknna tajust. FSC mõttes arvestatakse järgmiste elementidega: öksüsteemi funktsinid* ; elurikkus* ; vesi; muld; õhk; metsaga* setud kultuuri- ja vaimsed väärtused (allikas: FSC-STD-01-001 V5-0). Kguknnad: inimesed, kes määratlevad ennast kguknnana ühise huvi nimel (allikas: STR). Khaldatavad õigusaktid: õigusaktid, mida khaldatakse rganisatsini* kui juriidilise isiku või ettevõtja suhtes, kes tegutseb metsamajandamisüksuses* või metsamajandamisüksuse kasuks, ning õigusaktid, mis mõjutavad FSC printsiipide* ja kriteeriumide* rakendamist. See hõlmab seadusõiguse* (parlamendi vastuvõetud õigusaktid) ja pretsedendiõiguse (khtute tõlgendused) igasuguseid kmbinatsine, täiendavaid õigusakte, asjakhaseid haldusmenetlusi ning riigi knstitutsini (kui n lemas), millel n mistahes muude õigusaktide suhtes alati kõrgem õigusjõud (allikas: FSC-STD-01-001 V5-0). Khalik majandus: selle standardi mõistes n khalik kgu Eesti ning erineb seega piirkndlikust majandusest, mille all mõistetakse mingit knkreetselt määratletud väiksemat piirknda (allikas: STR). Khaliku tasandi õigusaktid: kgu primaarne ja sekundaarne õigus (nt õigusaktid, krraldused, põhikirjad, dekreedid), mille khaldamine n piiratud mingi riigi territriumi knkreetse gegraafilise piirknnaga, sh sekundaarsed määrused, ning tertsiaarne halduskrd (nt eeskirjad, nõuded), mille õigusjõud tuleneb tseselt ja sõnaselgelt nimetatud primaarsest ja sekundaarsest õigusest. Seaduste õigusjõud tuleneb kkkuvõttes Vestfaali süsteemi rahvusriigi suveräänsuse käsitusest (allikas: FSC- STD-01-001 V5-0). Khalikud kguknnad: mistahes suurusega kguknnad* metsamajandamisüksuses* või sellega piirneval alal, samuti kguknnad, mis n piisavalt lähedal, et neil leks luline mõju metsamajandamisüksuse majandusele ja keskknnaväärtustele* või et metsamajandamisüksuse majandustegevus või bifüüsikalised aspektid luliselt mõjutaksid nende majandust, õigusi ja keskknda (allikas: FSC-STD-01-001 V5-0). Khanduv majandamine: süstemaatiline prtsess, millega parandatakse järjekindlalt majandamispõhimõtteid ja -tavasid, õppides lemaslevate meetmete tulemustest (muudetud kujul, 5 / 17
allikas: Rahvusvaheline Lduse ja Ldusvarade Kaitse Ühing (IUCN). IUCNi veebilehel esitatud sõnastiku määratlused). Khustuslik tegevusjuhis: juhend*, käsiraamat või muu tehniliste juhiste allikas, mida rganisatsin* peab seaduse khaselt rakendama (FSC-STD-01-001 V5-0). Knfidentsiaalne teave: eraasjalud, -andmed ja -sisu, mille avaldamine võib tuua kaasa riski rganisatsinile*, tema ärihuvidele või suhetele huvirühmade*, klientide, töövõtjate ja knkurentidega. Kntrllitavad eesmärgid: knkreetsed tulemuseesmärgid (näiteks tulevikus svitav metsa* seisund), mis kehtestatakse selleks, et mõõta edusamme iga metsamajandamiseesmärgi* saavutamisel. Kntrllitavad eesmärgid määratakse selgete datavate tulemustena, nii et nende saavutamist saab kntrllida ja n võimalik tuvastada, kas eesmärk n täidetud või mitte. Kriteerium: vahend tsustamaks, kas (FSC metsamajandamise) printsiip* n täidetud või mitte (allikas: FSC-STD-01-001 V4-0). Kutsehaigus: mistahes haigus, mille n põhjustanud töö tegemisest tulenevate riskitegurite mõju (allikas: Rahvusvaheline Töörganisatsin (ILO* ). Raamatukgu- ja teabeteenuste bür. ILO veebilehel esitatud ILO tesaurus). Kõrge kaitseväärtus (KKV): ükskõik milline järgmistest väärtustest: KKV 1: liigiline mitmekesisus. Elurikkuse* kndumine, kaasa arvatud endeemsed liigid ja haruldased* või hustatud liigid*, mis n lulised maailma, regini või riigi tasandil. KKV 2: maastikutasandi öksüsteemid* ja öksüsteemide kmpleksid. Puutumatud metsamaastikud*, suured maastikutasandi öksüsteemid ja öksüsteemide kmpleksid, mis n lulised maailma, regini või riigi tasandil ja mis sisaldavad suure sa lduslikult esinevate liikide elujõulisi ppulatsine ldusliku leviku ja arvukusega. KKV 3: öksüsteemid* ja elupaigad*. Haruldased, hustatud või eriti hustatud öksüsteemid, elupaigad ja refuugiumid*. KKV 4: esmatähtsad* öksüsteemiteenused*. Põhilised öksüsteemiteenused esmatähtsates lukrdades, kaasa arvatud valgalade ning ersinikartlike muldade ja nõlvade kaitse*. KKV 5: kguknna* vajadused. Paigad ja ressursid, mis n hädavajalikud khalike kgukndade* ja põlisrahvaste* põhivajaduste rahuldamiseks (näiteks elatis, tervis, titumine, vesi) ning määratakse kindlaks nende kgukndade ja põlisrahvaste kaasamise* abil. KKV 6: kultuuriväärtused. Paigad, ressursid, elupaigad* ja maastikud*, millel n glbaalne või riiklik kultuuriline, arhelgiline või ajalline tähtsus ja/või khalike kgukndade* või põlisrahvaste* traditsinilise kultuuri jaks esmane kultuuriline, öklgiline, majanduslik või religisne/sakraalne tähtsus, mis n määratud kindlaks nende kgukndade* ning põlisrahvaste kaasabil. (muudetud kujul, allikas: FSC-STD-01-001 V5-0). Kõrge kaitseväärtusega alad: alad, kus n kindlaks määratud kõrged kaitseväärtused* ja/või mida n vaja kindlaksmääratud kõrge kaitseväärtuse lemasluks ja säilimiseks. 6 / 17
Lduslikud hutegurid: häiringud, mis võivad kujutada htu* metsamajandamisüksuse* majanduslikele, stsiaalsetele ja keskknnaväärtustele*, kuid hõlmata ka lulisi öksüsteemi funktsine* ; näiteks põud, üleujutus, põleng, maalihe, trm, varing jne. Lduslikud tingimused / lduslik öksüsteem: FSC printsiipide* ja kriteeriumide* ning metsauuendamise võtete rakendamise mõttes tagavad sellised mõisted nagu lduslikele lähedasemad tingimused ja lduslik öksüsteem alade majandamise neile iselmulike pärismaiste liikide* ja nende ksluste eelistamise ja uuendamise teel ning nimetatud ksluste ja muude keskknnaväärtuste* majandamise nii, et need mdustaksid paikknnale iselmulikke öksüsteeme. Täpsemaid juhiseid võib anda FSC metsamajandamise standardites (allikas: FSC-STD- 01-001 V5-0). Ldusmets: mets*, millel n palju lduslike öksüsteemide* põhimadusi ja lulisi elemente, nagu näiteks keerukus, struktuur ja elurikkus*, kaasa arvatud mullamadused, flra ja fauna, ning milles kõik või peaaegu kõik puud n pärismaised ja mida ei klassifitseerita istandikena*. Ldusmets hõlmab järgmisi kategriaid: Mets*, mida n mõjutanud raie või muud häiringud ja mida uuendatakse või n uuendatud, kmbineerides lduslikku uuenemist ja selle kasvukha ldusmetsadele maste liikide kultiveerimist (külvamist/istutamist), ning kus n säilinud paljud ldusmetsa maapealsed ja maa-alused madused. Breaalsetes ja põhjaparasvöötme metsades, mis lduslikult ksnevad ainult ühest või mõnest puuliigist, ei leta kultiveerimise (külvamise/istutamise) ja ldusliku uuenemise kmbinatsini eesmärgiga taastada* samade pärismaiste liikidega* mets selle kasvukha lduslike öksüsteemide enamiku põhimaduste ja luliste elementidega, iseenesest istandikuks muutmiseks. Ldusmetsad, mida säilitatakse traditsiniliste metsakasvatusvõtetega, sealhulgas lduslik uuenemine või lduslikule uuenemisele kaasa aitamine. Hästi väljaarenenud, pärismaiste liikidega* sekundaarne või klniseeriv metsakslus, mis n uuenenud mittemetsaaladel. Ldusmetsa määratlus võib hõlmata alasid, mida kirjeldatakse metsastunud öksüsteemidena. (muudetud kujul, allikas: FSC-STD-01-001 V5-0) Ldusdirektiivi metsaelupaigad: EÜ Nõukgu direktiivi 92/43/EMÜ (21. mai 1992) I lisas letletud hustatud metsaelupaigatüüpide kirjeldusele vastav kht lduses. Kirjeldused ja inventeerimise juhised n kstanud J.Paal ja A.Pal. Täiendav infrmatsin: Paal, J. (2007). Ldusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn.; inventeerimisjuhendid https://www.envir.ee/sites/default/files/metsainventeerimine_juhend_2011_2605_lpp.pdf ja https://www.envir.ee/sites/default/files/metsadeinventeerimisepildijuhend.pdf Maa-alad ja territriumid: FSC printsiipide* ja kriteeriumide* tähenduses n need maa-alad ja territriumid, mida põlisrahvad* ja khalikud kguknnad* n traditsiniliselt manud või tavakhaselt kasutanud või asustanud ja kus juurdepääs ldusressurssidele n nende kultuuride ja 7 / 17
elatise jätkusuutlikkuse seisukhalt ülitähtis (muudetud kujul, allikas: Wrld Bank safeguard OP 4.10 Indigenus Peples, punkt 16(a), juuli 2005). Maaparandushiutööd: Maaparandushiutööd n maaparandussüsteemil rhttaimede ja peenvõsa niitmine, puittaimestiku raiumine, vlutakistuste eemaldamine, veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine, drenaažisüsteemi setetest puhastamine ja krrastamine, truubi ja regulaatri setetest puhastamine, truubitsakute krrastamine, maaparandussüsteemi keskknnarajatiste hldamine, maaparandussüsteemi ehitise taastamine, asendamine või täiendamine maaparandussüsteemi üldparameetreid luliselt muutmata (Allikas: määrus Maaparandushiutöödele esitatavad nõuded, https://www.riigiteataja.ee/akt/114122010010 ) Maastik: gegraafiline kmpleks, mis ksneb vastastikku mõjuvaist öksüsteemidest*, mis n vastastikuste gelgiliste, tpgraafiliste, pinnase-, kliima-, bitiliste ja inimmõjude tulemus kindlas piirknnas (muudetud kujul, allikas: IUCN. IUCNi veebilehel esitatud sõnastiku määratlused). Maastikuväärtused: maastikuväärtusi saab piltlikult kujutada inimtaju kihtidena, mis n paigutatud füüsilise maastiku* peale. Mõned maastikuväärtused, nagu majandus-, rekreatsini ja elatisväärtus või visuaalne väärtus n tihedalt setud maastiku füüsiliste madustega. Muud maastikuväärtused, nagu näiteks sisemine ja vaimne väärtus, n lmult sümblsemad ning neid mõjutavad enam individuaalne taju ja stsiaalne tõlgendus kui maastiku füüsilised madused (muudetud kujul, allikas: Landscape Value Institute'i veebileht). Maaüksus: Maaüksus n metsamajandusüksuse maa- või veeala piiritletud sa. Maaüksus ei pruugi lla katastris registreeritud ehk katastriüksus. Majandamiseesmärk: knkreetsed metsamajandamise eesmärgid, võtted, datavad tulemused ja põhimõtted, mis n kindlaks määratud käesleva standardi nõuete täitmiseks (allikas: STR). Majanduslik elujõulisus: võime areneda ja ellu jääda suhteliselt sõltumatu stsiaalse, majandusliku või pliitilise üksusena. Majanduslik elujõulisus võib eeldada kasumlikkust, ent ei le sellega samatähenduslik (muudetud kujul, allikas: Eurpa Keskknnaagentuuri veebilehel esitatud määratlus). Mets: maa-ala, kus dmineerivad puud (allikas: FSC-STD-01-001 V5-0. Pärineb FSC juhisest sertifitseerimisasutustele Scpe f Frest Certificatin (Metsa sertifitseerimise ulatus), punkt 2.1, esmakrdselt avaldatud 1998, muudetud 2005 (FSC-GUI-20-200) ja uuesti muudetud 2010 (FSC-DIR- 20-007 FSC Directive n Frest Management Evaluatins, ADVICE-20-007-01)). Metsakasvatus: metsade* ja metsamaade rajamise, uuendamise, kasvu, ksseisu, tervise ja kvaliteedi kntrllimise kgemused ja teadmised, et vastata maamanike ning ühisknna plt sihiks seatud mitmesugustele vajadustele ja väärtustele jätkusuutlikul alusel (allikas: Nieuwenhuis, M. Terminlgy f Frest Management. IUFRO Wrld Series 9. kd. IUFRO 4.04.07 SilvaPlan ja SilvaVc). Metsamajandamisüksus: ksneb maa-alast või -aladest, mida majandatakse tegevuskavas* selgelt esitatud pikaajaliste* majandamiseesmärkidega*. Metsamajandusüksusesse kuuluvad kõik maa-alad, mis n esitatud FSC-le sertifitseerimiseks ja metsamaad, mis ei le esitatud FSC-le sertifitseerimiseks, aga n rganisatsini õigusliku* või halduskntrlli all. 8 / 17
Metsamajandustegevus: metsade* uuendamine, raiumine, maaparandus, teedeehitus (allikas: STR). Metsaressurss: metsade* tagavara, puuliigiline ja vanuseline jagunemine (allikas: STR). Mitmete erinevate huvide knflikt: Majanduslike, öklgiliste, stsiaalsete ja kultuuriliste huvide kkkupõrge (näiteks kkkupõrge majanduslike, öklgiliste ja kultuuriliste huvide vahel, majanduslike, kultuuriliste ja stsiaalsete huvide vahel, majanduslike, stsiaalsete ja öklgiliste huvide vahel vm) (allikas: STR). Mittepuidulised metsasaadused: kõik metsamajandamisüksusest* saadavad metsasaadused peale puidu (allikas: FSC-STD-01-001 V5-0). Mõistlik: vt põhjendatud. Mõistliku aja jksul: niipea kui asjalud põhjendatult* võimaldavad; ilma et sapled tahtlikult viivitaks (allikas: STR). Märgalad: maismaa- ja veeöksüsteemide üleminekualad, kus põhjaveetase n tavaliselt maapinnal või selle läheduses või n maapind kaetud õhukese veekihiga (allikas: Cwarding, L.M., Carter, V., Glet, F.C., Lare, E.T. 1979. Classificatin f Wetlands and Deepwater Habitats f the United States. DC US Department: Washingtn). Eestis esinevad Ramsari knventsinis nimetatud märgalatüüpidest lduslikud tiigid, lamminiidud, sd, järved ja jõed (allikas: IUCN, kuupäevata, IUCN Definitins English). Märjad metsad: metsad*, mis kuuluvad kuivendusmõjuta sõnajala, angervaksa, tarna-angervaksa, tarna, sja, ldu, madals, siirdes või raba kasvukhatüüpi (allikas: STR). Oht: viide või hiatus läheneva või võimaliku kahju või negatiivse mõju khta (muudetud kujul, alus: Oxfrd English Dictinary). Ohustatud liigid: Eesti Punase Raamatu Eestis hävinud, äärmiselt hustatud, hustatud ja hualtid liigid. Oluline vaidlus: üldindikaatrite khaldamisel n see vaidlus*, mille puhul esineb vähemalt üks järgmistest asjaludest: vaidlus puudutab põlisrahvaste* või khalike kgukndade* seadusest tulenevaid* õigusi; metsamajandustegevuse* kahjulik mõju n ulatusega, mis ei võimalda seda kõrvaldada ega leevendada; füüsiline vägivald; mandi hävitamine; sõjalise üksuse khallek; huvirühma* või metsas* töötajate* heidutamine. Organisatsin: (juriidiline või füüsiline) isik või üksus (sh grupisertifikaadi haldaja), kes mab sertifikaati või tatleb sertifitseerimist ja vastutab seega nendele nõuetele vastavuse tõendamise eest, millel FSC sertifitseerimine põhineb (allikas: FSC-STD-01-001 V5-0). Organism: mistahes eluslend, mis suudab paljuneda või geneetilist materjali edasi anda (allikas: nõukgu direktiiv 90/220/EMÜ). 9 / 17
Parim kättesaadav teave: andmed, faktid, dkumendid, ekspertarvamused ning uuringute ja huvirühmadega* knsulteerimise tulemused, mis n kõige usaldusväärsemad, täpsemad, täielikumad ja/või asjakhasemad ning mis n kättesaadavad mõistliku* jõupingutuse ja hinnaga, arvestades metsamajandustegevuse* ulatust* ja intensiivsust* ning ettevaatusprintsiipi*. Pestitsiid: mistahes sünteetiline aine või preparaat, mis n valmistatud või mida kasutatakse taimede, puidu või muude taimetdete, inimeste, kdulmade või elurikkuse* kaitseks* kahjurite eest või kahjurite tõrjeks või kahjutuks muutmiseks. See määratlus hõlmab insektitsiide, rdentitsiide, akaritsiide, mlluskitsiide, larvitsiide, fungitsiide ja herbitsiide (allikas: FSC-POL-30-001, 2005). Piirdekraav: vahetult s servas asuv lulise kuivendusmõjuga kuivenduskraav, mis n rajatud s edasise leviku takistamiseks (allikas: STR). Pikaajaline: rganisatsini* tegevuse ajaline ulatus, mida väljendavad tegevuskava* eesmärgid, raiemahud* ja püsiva metsakatte säilitamise khustuse võtmine. Ajavahemiku pikkus varieerub vastavalt asjaludele ja öklgilistele tingimustele ning n määratud sellega, kui pikk aeg kulub pärast raiet või häiringut öksüsteemi* ldusliku struktuuri ja ksseisu taastumiseni või küpsuse või algsete tingimuste kujunemiseni (allikas: FSC-STD-01-002 V1-0, 2009). Pikaajaline vaidlus: vaidlus*, mis kestab üle kuue kuu alates kaebuse kättesaamisest. Printsiip: sisuline eeskiri või element, FSC krral metsahlde khta (allikas: FSC-STD-01-001 V4-0). Puutumatu metsamaastik: kgu tänapäevasel metsaga* kaetud alal paiknev territrium, kus n majandustegevusest minimaalselt mõjutatud metsa- ja muud öksüsteemid* ning mille pindala n vähemalt 500 km 2 (50 000 ha) ja laius vähemalt 10 km (territriumi piiridesse prjekteeritud ringi läbimõõduna) (allikas: Intact Frests / Glbal Frest Watch. Veebilehel esitatud sõnastiku määratlused, 2006-2014). Põhjaveekiht: põhjaveekiht ehk veelade n maakrekiht, kihtide rühm või kihi sa, mis sisaldab vett läbilaskvat, veega küllastunud materjali piisavas hulgas, et tita veega kaeve ja allikaid, nii et sealt saadaval veekgusel n selles piirknnas veeressursina majanduslik väärtus (allikas: Gratzfeld, J. 2003. Extractive Industries in Arid and Semi-Arid Znes. Wrld Cnservatin Unin (IUCN)). Põhjendatud / mõistlik: üldise kgemuse põhjal hinnatud knkreetsete asjalude ning eesmärkide krral õiglaseks ja sbivaks (allikas: Shrter Oxfrd English Dictinary). Põlisrahvad: rahvad ja rahvarühmad, keda saab määratleda ning iselmustada järgmiselt: põhitunnus või -kriteerium n indiviidi enesemääratlus põlisrahva liikmena ja kguknna* tunnustus tema kuuluvusele; ajalline järjepidevus eelklniaalsete ja/või uusasukate eelsete ühiskndadega; tugev setus territriumide ja ümbritsevate ldusressurssidega; ma stsiaalne, majanduslik või pliitiline süsteem; ma keel, kultuur ja uskumused; mdustavad mittedmineerivaid ühisknnarühmi; tsus säilitada ning taastta ma esivanemate keskknda ja elukrraldust eraldi rahva ja kguknnana 10 / 17
(muudetud kujul, allikas: khandatud ÜRO algupärasuse küsimuste alalise frumi teabelehelt Wh are indigenus peples, ktber 2007, ÜRO arendusrühma dkumendist Guidelines n Indigenus Peples Issues, 2009, ja ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsinist, 13. september 2007). Pärismaised liigid: liigid, alamliigid ja madalamad taksnid, mis esinevad ma lduslikus (endises ja praeguses) ja ptentsiaalses levilas (see tähendab levilas, mida need lduslikult hõivavad või võiks hõivata ilma inimeseplse tsese või kaudse sissetmise ja hlduseta) (allikas: bilgilise mitmekesisuse knventsin (CBD), invasiivsete võõrliikide prgramm. CBD veebilehel esitatud mõisted ja määratlused). Rahvusvaheliselt tunnustatud teadusprtkll: eelmääratletud teaduspõhine prtseduur, mille n avaldanud rahvusvaheline teadusvõrgustik või -liit või millele viidatakse sageli rahvusvahelises teaduskirjanduses (allikas: FSC-STD-01-001 V5-0). Raie-eelne (seisund): metsa* või istandiku* mitmekesisus, kstis ja struktuur enne raiet ja abitegevusi (nt tee-ehitus). Raiemaht: metsamajandamisüksuses* tegelikult raiutud puidukgused mahuühikutes või raiepindala pindalaühikutes. Ratifitseerimine: rahvusvahelise õigusakti, knventsini või lepingu (kaasa arvatud mitmeplne keskknnaleping) juriidiline kinnitamine riigi seadusandja plt või samaväärse õigusliku* mehhanismiga, nii et rahvusvaheline õigusakt, knventsin või leping muutub autmaatselt riigisisese õiguse saks või käivitab sama õigusliku mõjuga riigisisese õigusakti kstamise (allikas: FSC-STD-01-001 V5-0). Refuugium ehk pelgupaik: isleeritud ala, kus ei le esinenud ulatuslikke muutusi, mis n üldjuhul põhjustatud kliimamuutustest või häiringutest (näiteks inimtegevusest), ning kus reginile tüüpilised taimed ja lmad võivad lla säilinud (allikas: Glen Canyn Dam, Adaptive Management Prgram Glssary, mis n esitatud Glen Canyn Dam'i veebilehel). Riigi õigusaktid: kgu primaarne ja sekundaarne õigus (nt õigusaktid, krraldused, põhikirjad, dekreedid), mida khaldatakse kgu riigi territriumil, sh sekundaarsed määrused, ning tertsiaarne halduskrd (eeskirjad, nõuded), mille õigusjõud tuleneb tseselt ja sõnaselgelt kõnealusest primaarsest ja sekundaarsest õigusest (allikas: FSC-STD-01-001 V5-0). Risk: vastuvõetamatu negatiivse mõju võimalikkus, mis tuleneb mistahes tegevusest metsamajandamisüksuses*, ksmõjus tagajärgede raskusega (allikas: FSC-STD-01-001 V5-0). Ristamine: gentüübilt* erinevate isendite geneetilise infrmatsini (sugurakkude) ühendamine, mille tulemusena järglased - ristandid - kannavad edasi kahe või enama erisuguse isendi madusi ja tunnuseid. Ristamine võib lla liigisisene või liikide- ja perekndadevaheline. Geneetiliselt erinevate vanemate ristamisest saadud (hetersügtseid) isendeid nimetatakse hübriidideks. Rhevõrgustik: eri tüüpi öksüsteemide* ja maastike* säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav lduslikest ja pllduslikest kslustest ksnev süsteem, mis ksneb tuumikaladest ja neid ühendavatest rhekridridest (allikas: STR). 11 / 17
Rhumaa: rhttaimedega kaetud maa-ala, millest puud ja põõsad hõivavad vähem kui kümme prtsenti (allikas: UNEPi tsitaat FAO 2002. a väljaandes Secnd Expert Meeting n Harmnizing Frest-Related Definitins fr use by varius stakehlders ). Seadusest tulenev / seaduslik / õiguslik: vastavuses primaarsete õigusaktidega (riigi ja khaliku tasandi seadused) või sekundaarsete õigusaktidega (täiendavad määrused, dekreedid, krraldused jne). Õiguslik hõlmab ka eeskirjadel põhinevaid tsuseid, mille n vastu võtnud õiguslikult pädevad* asutused, kelle tsused tulenevad tseselt ja lgiliselt õigusaktidest. Õiguslikult pädevate asutuste tsused ei pruugi lla õiguslikud, kui need ei tulene tseselt ega lgiliselt õigusaktidest ega põhine eeskirjadel, vaid lähtuvad halduskaalutlustest (allikas: FSC-STD-01-001 V5-0). Seaduslik: vt seadusest tulenev. Seadusõigus ehk seadustes väljendatud õigus: õigusnrmide kgu, mis n esitatud parlamendi (riigi seadusandja) vastuvõetud õigusaktides (allikas: Oxfrd Dictinary f Law). Sidusus: näitaja, mis kirjeldab, kui ühendatud või ruumiliselt katkematu n kridr, võrgustik või maatriks. Mida vähem tühikuid, seda parem sidusus. Setud struktuurse sidususe mõistega; funktsinaalne ja käitumissidusus näitavad, kui sidus n ala mingi prtsessi jaks (näiteks lma liikumine läbi erinevate maastikuelementide). Vesisidusus käsitleb materjalide ja rganismide* juurdepääsetavust ja liikumist põhja- ja pinnavee kaudu mistahes liiki veeöksüsteemide laikude vahel (muudetud kujul, allikas: R.T.T. Frman, 1995. Land Msaics. The Eclgy f Landscapes and Regins. Cambridge University Press, 632 lk). Siduv kkkulepe: kirjalikus või muus vrmis sõlmitud tehing või leping, mis n allakirjutanutele khustuslik ja mille täitmine n tagatud seadusega. Osalised sõlmivad kkkuleppe ja nõustuvad sellega vabatahtlikult. Sline võrdõiguslikkus: sline võrdõiguslikkus ehk sline õiglus tähendab, et naistel ja meestel n võrdsed tingimused ma täielike inimõiguste realiseerimisel ning majanduslikku, stsiaalsesse, kultuurilisse ja pliitilisse arengusse panustamisel ning sellest kasu saamisel (allikas: khandatud FAO, IFAD ja ILO* seminari väljaandest Gaps, trends and current research in gender dimensins f agricultural and rural emplyment: differentiated pathways ut f pverty, Rma, 31. märts 2. aprill 2009). STR: Standardi töörühm Suunisliik: liik, mille elupaiganõudlused määravad kindlaks madused, mis peavad maastikul* lema, et rahuldada seal esinevate liikide elupaiganõudlusi (allikas: Lambeck, R. J., 1997. Fcal Species: A multi-species Umbrella fr Nature Cnservatin. Cnservatin Bilgy vl 11 (4): 849 856). Suur rganisatsin: rganisatsin* või metsamajandaja, kelle metsade* pindala n suurem kui 1000 ha (allikas: STR). Säilikpuu: elurikkuse* tagamiseks ette nähtud puu (allikas: Metsaseadus). Taastama / taastamine: neid sõnu kasutatakse kntekstist lenevalt ja üldkeelest erinevas tähenduses. Mõnel juhul tähendab taastama keskknnaväärtustele* metsamajandustegevusega* või muul viisil põhjustatud kahju heastamist. Mõnel muul juhul tähendab taastama lduslikele 12 / 17
lähedasemate tingimuste kujundamist paikades, mille seisund n tugevalt halvenenud või mille maakasutuse tstarvet n muudetud. FSC printsiipides* ja kriteeriumides* ei kasutata sõna taastama knkreetsete eelnevate, eelajalliste, tööstuseelsete või muude eelnevalt eksisteerinud öksüsteemide* taaslmise tähenduses (allikas: FSC-STD-01-001 V5-0). Organisatsin* ei le tingimata khustatud taastama keskknnaväärtusi, mida n mõjutanud tegurid, mille üle rganisatsinil ei le kntrlli, nagu näiteks ldusõnnetused, kliimamuutused või klmandate isikute seaduslik* tegevus (näiteks avalik taristu*, kaevandamine, jahipidamine või asustus). FSC-POL-20-003 Alade väljaarvamine sertifitseerimise ulatusest kirjeldab menetlusi, millega sellised alad võidakse sertifitseeritavast alast vajaduse krral välja arvata. Organisatsin ei le ka khustatud taastama keskknnaväärtusi, mis võivad lla lemas lnud mingil ajahetkel ajallises või eelajallises minevikus või mida n negatiivselt mõjutanud eelmised manikud või rganisatsinid. Siiski eeldatakse, et rganisatsin rakendab põhjendatud* meetmeid, et leevendada, tõkestada ja vältida keskknnaseisundi halvenemist, mis jätkub metsamajandamisüksuses* varasema tegevuse tagajärjel. Taastuvus: süsteemi võime säilitada põhifunktsinid ja prtsessid stressi või surve lukrras kas muutustele vastupanu või khanemisega. Taastuvuse mõistet saab khaldada nii öksüsteemidele* kui ka stsiaalsetele süsteemidele (allikas: IUCN Wrld Cmmissin n Prtected Areas (IUCN-WCPA), 2008. Establishing Marine Prtected Area Netwrks Making it Happen. Washingtn D.C.: IUCN- WCPA Natinal Oceanic and Atmspheric Administratin and The Nature Cnservancy). Taristu: metsamajandamise kntekstis teed, sillad, kraavid, sihid, truubid, vahelaplatsid, karjäärid, tammid, ehitised jm rajatised, mida vajatakse tegevuskava* rakendamise käigus (allikas: STR). Tavaõigus: tavast tulenevate õiguste tihedalt setud kgumit võidakse tunnustada tavaõigusena. Mõnes jurisdiktsinis n tavaõigus selle kindlaksmääratud khaldamisala piires samaväärne seadusõigusega* ning teatavate etniliste ja muude stsiaalsete rühmade jaks võib see asendada õigusakte. Mõnes jurisdiktsinis täiendab tavaõigus seadusõigust ja seda khaldatakse teatavates lukrdades (muudetud kujul, allikas: N.L. Pelus ja P. Vandergeest, 2001. Genealgies f the plitical frest and custmary rights in Indnesia, Malaysia and Thailand, Jurnal f Asian Studies 60(3):761 812). Tavaõiguslikud õigused: õigused, mis tulenevad pikaajalistest harjumuspärastest ja kmbekhastest timingutest, mida pidevalt krratakse ning mis seetõttu n krdamise ja katkematu vaikiva nõuslekuga mandanud gegraafilises või stsilgilises üksuses seaduse jõu (allikas: FSC-STD- 01-001 V4-0). Tegevuskava: dkumentide, aruannete, kirjete ja kaartide kgu, mis kirjeldab, põhjendab ning reguleerib tegevust, mida juht, persnal või rganisatsin* metsamajandamisüksuses* või selle suhtes teeb, kaasa arvatud eesmärkide ja põhimõtete kinnitamine (allikas: FSC-STD-01-001 V5-0). Tetama: tunnustama, austama, alal hidma ja tetama (allikas: FSC-STD-01-001 V5-0). Traditsinilised teadmised: teave, kgemused, skused ja tavad, mida n kguknnas* kujundatud, säilitatud ja põlvest põlve edasi antud ning mis sageli n sa kguknna kultuurilisest või 13 / 17
vaimsest identiteedist (muudetud kujul, allikas: Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsin (WIPO). Määratlus WIPO veebilehel jatises Plicy / Traditinal Knwledge esitatud sõnastikus). Turbaala: üleujutatavad ja sised alad, kus akumuleerub suures kguses rgaanilist materjali, mida katab teatava happesuse tasemega setud liigivaene taimkate ja millel n iselmulik pruunikas värvus (allikas: Aguilar, L., 2001. Abut Fishermen, Fisherwmen, Oceans and tides. IUCN. San Jse, Csta Rica). Tööga setud vigastused: mistahes tervisekahjustus, haigus või surm, mis tuleneb tööõnnetusest* (allikas: Rahvusvaheline Töörganisatsin (ILO* ). Raamatukgu- ja teabeteenuste bür. ILO veebilehel esitatud ILO tesaurus). Töörganisatsin: töötajate* ametlik või mitteametlik ühing või liit, mis n (või ei le) tunnustatud õigusaktides või rganisatsini* plt ning mille eesmärk n edendada töötajate õigusi ja esindada neid suhetes rganisatsiniga, eelkõige töötingimuste ja tasu küsimustes. Töötajad: kõik rganisatsinis* töötavad isikud, sh hajatöötajaid, lihttöölised, juhatuse liikmed ja tegevjuhid (allikas: STR). Tööõnnetus: surma või vigastusega lõppev juhtum, mille põhjustab töö või mis tekib selle käigus. Rahvusvaheline Töörganisatsin (ILO* ). Raamatukgu- ja teabeteenuste bür. ILO veebilehel esitatud ILO tesaurus). Ulatus: metsamajandustegevusest* või -sündmusest keskknnaväärtusele* või metsamajandamisüksusele* ajas ja ruumis tuleneva mõju määr. Väikese või madala ruumilise ulatusega metsamajandustegevus mõjutab igal aastal ainult väikest sa metsast*, väikese või madala ajalise ulatusega tegevus leiab aset ainult pikkade intervallidega (allikas: FSC-STD-01-001 V5-0). Ulatus, intensiivsus ja risk: vt mõistete ulatus, intensiivsus ja risk knkreetseid definitsine. Vaba, eelnev ja teadlik nõuslek: õiguslik* tingimus, kus isiku või kguknna* khta saab väita, et ta n andnud mingiks tegevuseks enne selle algust nõusleku, mis põhineb selle tegevuse faktide, kaasnevate asjalude ja hilisemate tagajärgede selgel hindamisel ja mõistmisel ning kõigi asjamaste faktide valdamisel ajal, mil nõuslek antakse. Vaba, eelnev ja teadlik nõuslek sisaldab õigust nõuslekut anda, muuta, peatada ja tagasi võtta (muudetud kujul, allikas: Esialgne töödkument põlisrahvaste vaba, eelneva ja teadliku nõusleku põhimõtte khta ( ) (E/CN.4/Sub.2/AC.4/2004/4, 8. juuli 2004), Ühinenud Rahvaste Organisatsini inimõiguste kmitee 22. istungjärk, inimõiguste edendamise ja kaitse allkmitee, põliselanike töörühm, 19. 23. juuli 2004). Vagukraavitus: pinnavee eemaldamiseks kaevatud ajutine madal kraavitus, mille eesmärgiks n hetkelukrra liigniiskuse lahendamine (reeglina uuendusraielankidel) või suurtel trmikahjustuse aladel. Vagukraavitus tehakse võimalikult risti maapinna languga. Vagukraavitus ei kuulu reeglina hldamisele ja taastamisele* järgnevate reknstrueerimistööde käigus (allikas: STR). Vaidlus: üldindikaatrite khaldamisel n see mistahes isiku või rganisatsini rahullematuse avaldus, mis n esitatud rganisatsinile* vastust eeldava kaebuse vrmis tema metsamajandustegevuse* või FSC printsiipide* ja kriteeriumide* täitmise suhtes (muudetud kujul, allikas: FSC-PRO-01-005 V3-0). 14 / 17
Valdus: õigused metsamajandamisüksuse* ressursside kasutamiseks, mis võivad lla määratletud khaliku tava või vastastikuste kkkulepetega või ette kirjutatud teiste juurdepääsuõigust valdavate isikute plt. Need õigused võivad piirata knkreetsete ressursside kasutust knkreetsete tarbimismääradega ja knkreetsete raie-/varumismeetditega (allikas: FSC-STD-01-001 V5-0). Veekgud: sesnsed, ajutised ja püsivad jad, jõed, tiigid, järved, sdid ja allikad (allikas: STR). Veenappus: veevaru, mis piirab tidu ttmist, tervishidu ja majandusarengut. Tugevaks veenappuseks letakse 1000 kuupmeetrit aastas inimese khta ehk kasutust üle 40% veevarust (allikas: Millennium Ecsystem Assessment. 2005. Ecsystems and Human Well-being: Plicy Respnses. Findings f the Respnses Wrking Grup. Washingtn DC: Island Press, lk 599-605). Veestress: esineb, kui veenõudlus ületab teataval peridil saadaleva kguse või kui vee halb kvaliteet piirab veekasutust. Veestress põhjustab mageveevarude kahanemist (põhjaveekihi* liigkasutus, jõgede kuivamine jm) ja kvaliteedi alanemist (eutrfeerumine, restumine rgaanilise ainega, slase vee sissetung) (allikas: UNEP, 2003, tsiteeritud väljaandes Gld Standard Fundatin, 2014. Water Benefits Standard). Vlunõva: üldjuhul kuni 60 cm sügavused kraavid, mille ülesanne n kguda või juhtida teeprfiililt või tee või sihi mulde taha kgunevat pinnavett (allikas: STR). Võõrliik: liik, alamliik või madalam taksn, mis n viidud väljaple ala, kus see n lduslikult levinud minevikus või kaasajal. Määratlus hõlmab ka kõiki taksni siseid, sugurakke, seemneid, mune või leviseid, mis n võimelised ellu jääma ja paljunema (allikas: bilgilise mitmekesisuse knventsin (CBD), invasiivsete võõrliikide prgramm. CBD veebilehel esitatud mõisted ja määratlused). Väetis: mineraalained või rgaanilised ained, peamiselt N, P2O5 ja K2O, mida viiakse mulda taimekasvu edendamiseks. Väga väike sa: mõjutatav ala peab* lema väiksem kui 0,5% metsamajandamisüksuse* pindalast aastas ning kkku ei thi see ületada 5% metsamajandamisüksuse pindalast (muudetud kujul, allikas: FSC-STD-01-002 V1-0, 2009). Väike rganisatsin: rganisatsin* või metsamajandaja kelle metsamaa pindala n väiksem kui 1000 ha (allikas: STR). Välismõju: tegevusest tulenev kasu või kahju, mis mõjutab huvirühma*, kes ei le selle tegevusega tseselt setud, ldusressurssi või keskknda, ning mida üldjuhul standardsetes kuluarvestussüsteemides ei kajastata, nii et sellise tegevuse metsasaaduste turuhinnad ei kajasta täielikke kulusid ja tulusid (allikas: FSC-STD-01-001 V5-0). Vääriselupaiga tunnustega ala: ala, kus vääriselupaiga* tunnused n esindatud, aga ala ei le registrisse kantud (allikas: STR). Vääriselupaik: ala, kus kitsalt khastunud, hustatud, hualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäsus n suur. Vääriselupaiku, nende määramist ja nende kaitset* reguleeritakse metsaseaduses ja keskknnaministri 4. jaanuari 2007. a määruses nr 2. Vääriselupaiku n võimalik näha nii metsaregistri kui ka keskknnaregistri avalikus teenuses. 15 / 17
Väärtuslik maastik: kultuurilis-ajallist, esteetilist, lduslikku, puhke- ja/või identiteediväärtust mav maastik*. Väärtuslikke maastikke määratakse planeeringutes eesmärgiga säilitada traditsinilisi asustuse- ja maakasutuse struktuure, maastikulist ja elurikkust* ning öklgilist tasakaalu piirknnas (allikas: STR). Väärtuslikud elupaiga tunnused: metsamaastiku madused ja struktuur, sealhulgas: vanad puud, mille vanus ületab märgatavalt põhirinde puude keskmist vanust; erilise öklgilise väärtusega puud (pakuvad spetsiifilisi elupaiku* ); mitmekesine puistu struktuur (nt mitmerindelisus, häilude ja tuuleheitejuurestike esinemine jne); jalal kuivanud puud; lamapuit; lduslike häiringute mõjul tekkinud lagendikud; püsivad pesitsuspaigad; märgalad*, kuivendamata rabad, siirdesd ja madalsd; lduslikud väikeveekgud; püsivad sigimisalad; titumis- ja varjealad, sh sigimisperidil. Õiglane hüvitis: tasu, mis n prprtsinaalne teise salise sutatud teenuste ulatuse ja laadiga või esimesele salisele tekitatud kahju ulatuse ja laadiga. Õiguslik: vt seadusest tulenev. Õiguslikult pädev: õigusaktiga vlitatud täitma knkreetset ülesannet (allikas: FSC-STD-01-001 V5-0). Õiguslik registreerimine: riigi või khaliku õigusakti khane litsents või luba tegutseda ettevõtjana, kellel n õigus sta ja müüa metsasaaduseid ja/või -teenuseid tulu saamiseks. Litsents ja lad võivad puudutada üksikisikut, eraettevõtjat ja avalik-õiguslikku juriidilist isikut. Metsasaaduste ja/või -teenuste stu- ja müügiõigusega ei kaasne stu- ja müügikhustust, mistõttu õiguslik* registreerimine puudutab ka rganisatsine*, kes majandavad metsamajandamisüksust* metsasaaduseid ja -teenuseid müümata, näiteks tasuta rekreatsini või elurikkuse* või elupaiga* kaitse* eesmärgil (allikas: FSC- STD-01-001 V5-0). Õiguslik seisund: viis, kuidas metsamajandamisüksust* õigusaktide khaselt klassifitseeritakse. Valduse* mõttes tähendab see maamandi või -valduse vrmi, näiteks kguknna* ühismaa, rendimaa, eramandis maa, riigimaa, mavalitsuse maa jne. Kui metsamajandamisüksus siirdub ühest kategriast teise (näiteks riigimaast põliskguknna maaks), hõlmab seisund hetkelukrda üleminekuprtsessis. Halduse mõttes võib õiguslik* seisund tähendada, et maad mab rahvas tervikuna, valitsusasutus haldab seda rahva nimel ja rendib kntsessinilepingu alusel erasektri ettevõtjale (allikas: FSC-STD-01-001 V5-0). Öklgiliselt väärtuslik lamapuit: lamapuidu öklgilist väärtust suurendab suur diameeter, liigiline (nii lehtpuud (eriti haavad) kui kaspuud) ning vanuseline (nii vanad lagunenumad kui ka värskemad lamatüved) mitmekesisus ning põlemisjäljed; väärtust vähendab lamatüvede mehaaniline kahjustamine raietööde ja maapinna ettevalmistamise käigus. Oksi ei arvestata öklgiliselt väärtuslikuks lamapuiduks 16 / 17
(allikas: STR). Öksüsteem: taime-, lma- ja mikrrganismiksluste dünaamilisest kmpleksist ja eluta keskknnast ksnev ja nende vastastikustel mõjudel põhinev funktsinaalne üksus (allikas: bilgilise mitmekesisuse knventsin 1992, artikkel 2). Öksüsteemi funktsin: öksüsteemi* iselmulik madus, mis n setud tingimuste ja prtsesside kmpleksiga, mille abil öksüsteem säilitab ma terviklikkuse (nt primaarprduktsin, tiduahel, bigekeemilised tsüklid). Öksüsteemi funktsinideks n sellised prtsessid nagu lagundamine, rgaanilise aine ttmine, titainete ringlus ning titainete ja energiavg. FSC mõttes hõlmab see määratlus öklgilisi prtsesse, nagu häiringurežiimid, uuenemistsüklid ning ksluse arengu (suktsessini) etapid (muudetud kujul, allikas: R. Hassan, R. Schles ja N. Ash, 2005. Ecsystems and Human Well-being: Synthesis. The Millennium Ecsystem Assessment Series. Island Press, Washingtn DC; ja R. F. Nss, 1990. Indicatrs fr mnitring bidiversity: a hierarchical apprach. Cnservatin Bilgy 4(4):355 364). Öksüsteemiteenused: hüved, mida inimesed öksüsteemidest* saavad. Nende hulka kuuluvad: varustamisteenused, näiteks tit, metsasaadused ja vesi; reguleerivad teenused, näiteks üleujutuste, põua, maapinna degradeerumise, õhukvaliteedi, kliima ja haiguste regulatsin; tugiteenused, näiteks mullateke ja titainete ringlus, ning kultuuriteenused ja kultuuriväärtused, näiteks rekreatsin, vaimsed, religissed ja muud mittemateriaalsed hüved (muudetud kujul, allikas: R. Hassan, R. Schles ja N. Ash, 2005. Ecsystems and Human Well-being: Synthesis. The Millennium Ecsystem Assessment Series. Island Press, Washingtn DC). 17 / 17