Indikaatori Ettevõtjatulu analüüs 2015. aasta andmetel, aruande lühikokkuvõte 2016 Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus, kontaktisik Ere Ploomipuu, ere.ploomipuu@pmk.agri.ee Töö teostaja: OÜ AgriNet, Põllumajandusuuringute Keskuse põllumajanduskeskkonna seire büroo Uuringu eesmärgid Indikaatori Ettevõtjatulu pikaajalise uuringu eesmärgiks on välja selgitada, mil määral on MAK 2. telje toetused aidanud säilitada ja suurendada maaelanikkonna tulutaset. Metoodika Indikaatori Ettevõtjatulu peamisteks analüüsiobjektideks on netolisandväärtus 1, ettevõtjatulu 2 ning arvestuslik netokasum 3 (Lisa 1), mis on arvutatud põllumajandustootja kohta keskmiselt iga MAK 4 2007 2013 2. telje meetme lõikes (v.a kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (SRT), kuna valim ei olnud esinduslik). Käesoleva uuringu andmed koguti ja analüüsiti 2016. aastal ning kajastavad 2015. aasta majandusseisu. FADN 5 is registreeritakse kõik otsetoetused määramise järgi (määramine taotlusaasta lõpus) ning kõik ülejäänud toetused (k.a MAK raames makstavad toetused) laekumise järgi. Seega kajastuvad FADNi 2015. aasta valimis olnud ettevõtete andmetes 2015. aastal taotletud otsetoetused ja 2014. aastal taotletud (2015. aastal välja makstud) MAK 2. telje toetused. 2015. aastal sai taotleda ka MAK 2014-2020 toetusi, kuid need maksti välja 2016. aastal ja need ei kajastu indikaatorite ettevõtjatulu ja jätkusuutlikkus andmetes. Võttes arvesse, et põllumajandustootjad on nii tootmise struktuuri kui ka suuruse (nii põllumajandusmaa pindala kui ka loomade arvu) poolest väga erinevad, on eelpool nimetatud näitajaid analüüsitud väljendatuna ettevõttes hõivatud tööjõu aastaühiku 6 (TJÜ) ning põllumajandusmaa hektari kohta. Lisaks on analüüsitud ka põllumajandustootjate maakasutust, kogutoodangu- ja sissetulekute struktuuri ning investeeringute taset. Lisades on ära toodud detailsed tabelid tootjate erinevate majandusnäitajate koondtulemuste kohta (Lisa 2) ja 2. telje toetusi taotlenud tootjate toetuste struktuur (Lisa 3). Analüüsiks on kasutatud FADN 7 andmeid 2015. aasta kohta, mil FADNi valimisse kuulus 661 põllumajandusettevõtet. 1 Netolisandväärtus (Net Value Added) näitab ettevõttes loodud lisandväärtust, mis arvutatakse kogutoodangust vahetarbimise ja kulumi mahaarvamisel ning toetuste (va investeeringutoetused) ja maksude lisamisel. Netolisandväärtus on summa, mis jääb tootmistegurite kasutamise kulude katmiseks (nt palk, rent, intressid, omanikutulu) 2 Ettevõtjatulu (Family Farm Income) erineb netolisandväärtusest selle poolest, et arvesse võetakse ka kulutused tööjõu- rendi- ja finantskulude maksmiseks ning sissetulekud investeeringutoetustest. Ettevõtjatuluks nimetataksegi summat, millest on maha arvatud kulud tööjõule, intressidele, rendile jne 3 Arvestuslik netokasum (Conditional Profit) võtab arvesse ka tasustamata tööjõudu (palgata töötavad omanikud ja nende pereliikmed), mille väljatoomisel lahutatakse ettevõtjatulust tasustamata tööjõukulu 4 MAK maaelu arengukava 5 FADN (Farm Accountancy Data Network) põllumajanduslik raamatupidamise andmebaas 6 Tööjõu aastaühik (TJÜ) võrdub arvestuslikult 2 200 töötunniga aastas 1
Eestis on alates 2010. aastast kehtestatud FADN üldkogumisse kuuluva põllumajandustootja majandusliku suuruse alampiiriks standardkogutoodangu 8 (SKT) väärtus 4000 eurot. See tähendab, et FADN üldkogumisse 9 kuuluva põllumajandusettevõtte SKT väärtus aruandeaastal peab olema suurem kui 4000 eurot. Ettevõtte SKT tehakse kindlaks standardtoodangu (ST) koefitsientide 10 baasil, mis arvutatakse viie aasta keskmisena vastavalt saagikus- ja produktiivsusnäitajatele ning hindadele vaatlusalustel aastatel. Seega ei kajasta SKT väärtus seda, kui kõrge oli antud ettevõttes põllukultuuride saagikus, loomade produktiivsus, müügitulu või kui palju saadi toetusi aruandeaastal, vaid ettevõtte teoreetilist suurust arvutatuna ST koefitsientidest ning kasvatatavate põllukultuuride hektaritest ja loomade arvust lähtuvalt. Piltlikult öeldes peaks majandusliku suuruse alampiiri ületamiseks majapidamises kasvatama vähemalt 15 ha nisu või vähemalt 3 piimalehma. Kõik indikaatori Ettevõtjatulu näitajad on arvutatud kaalutud keskmistena. Andmed kaaluti eraldi iga MAK 2007 2013 2. telje toetuse lõikes, kasutades PRIA loomade ja põldude registri andmeid 2015. aasta kohta ning standardtoodangu koefitsiente ST 2010. Igale PRIA loomade ja/või põldude registris olevale tootjale 11 määrati tootmistüüp ja majanduslik suurus vastavalt Euroopa Liidu FADN tüpoloogiale 12. Indikaatori ettevõtjatulu analüüsimiseks on MAK 2007 2013 2. telje toetust saanud 13 ettevõtetest eraldi analüüsitud: mahepõllumajandusliku tootmise toetust saanud tootjad (edaspidi MAHE tootjad); keskkonnasõbraliku majandamise toetust saanud tootjad (edaspidi KSM tootjad); poolloodusliku koosluse hooldamise toetust saanud tootjad (edaspidi PLK tootjad); ohustatud tõugu looma pidamise toetust saanud tootjad (edaspidi OTL tootjad); loomade karjatamise toetust saanud tootjad (edaspidi LKT tootjad); Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antavat toetust saanud tootjad (edaspidi NAT tootjad); Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antavat toetust saanud tootjad (edaspidi NAM tootjad); 2. telje toetusi saanud tootjad (edaspidi 2. telje tootjad); 2. telje toetusi mittetaotlenud tootjad (edaspidi tavatootjad); FADNi põllumajandustootjate üldkogumisse kuuluvad tootjad (edaspidi Eesti keskmine põllumajandustootja). 8 Ettevõtte standardkogutoodang (SKT) arvutatakse standardtoodangu (ST) koefitsientide alusel lähtudes kasvatatavate põllumajanduskultuuride kasvupinnast ja loomade keskmisest arvust aruandeaastal 9 Statistikaameti poolt 2013. aastal läbiviidud põllumajandusliku struktuuriuuringu andmetel oli Eestis 19 186 põllumajanduslikku majapidamist. Majandusliku suuruse alampiiri 4000 eurot ületas neist 7578 põllumajandustootjat ja nemad moodustavadki põllumajandustootjate üldkogumi FADNi mõistes 10 Standardkogutoodangu (ST) koefitsiendid arvutatakse viie aasta keskmisena vastavalt keskmistele saagikus- ja produktiivsusnäitajatele ning hindadele. Otsetoetused standardtoodangu koefitsientides ei kajastu. Standardtoodangu koefitsiente korrigeeritakse teatud perioodi järel. ST 2010 on arvutatud aastate 2008-2012 keskmisena 11 Tootja kellel oli maad ja/või põllumajandusloomi 2015. a seisuga 12 Eestis enamlevinud tootmistüüpideks on taimekasvatus, piimatootmine, loomakasvatus ja segatootmine 13 2015. aastal tehti toetuste määramisotsused 2014. aastal vastuvõetud taotlustele 2
Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse (SRT) ja kiviaia taastamise toetuse tootjate majandusnäitajaid pole analüüsitud seetõttu, et valim polnud piisavalt esinduslik (andmete avalikustamiseks peab valimis olema vähemalt viis ettevõtet). Tabelis (Tabel 1) on välja toodud MAK 2007 2013 2. telje toetusi saanud tootjate esindatus meetmete lõikes 2015. aastal. Kõik tehtud uuringud, mis põhinevad FADN metoodikal, käsitlevad ainult professionaalsete 14 põllumajandustootjate majandusnäitajaid. Tabel 1.MAK 2. telje toetusi taotlenud tootjate esindatus meetmete lõikes 2015. aastal (PMK, 2016c) Näitajad NAT KSM MAHE OTL PLK LKT NAM 2. telg Makstud summa, mln 0,8 19,0 12,9 0,6 4,5 4,6 3,9 46,3 Toetust saanud ettevõtete arv 1 692 1 489 1 344 645 873 2 036 4 735 9 997 sh SKT < 4 000 1 021 46 159 335 468 462 4 456 6 011 sh SKT >= 4 000 (üldkogum) 671 1 443 1 185 310 405 1 574 279 3 986 Ettevõtete arv valimis 71 273 147 37 40 209 32 521 Toetust saanud ettevõtete maakasutus, tuhat ha 126,4 498,5 147,9 36,5 65,7 277,7 49,5 737,8 sh SKT < 4 000 7,7 0,5 1,2 2,3 3,9 4,6 7,2 19,5 sh SKT >= 4 000 (üldkogum) 118,7 498,0 146,7 34,2 61,7 273,1 42,3 718,3 Üldkogumi esindatus toetust saanud ettevõtete, % koguarvust 40 97 88 48 46 77 6 40 maakasutusest 94 100 99 94 94 98 85 97 makstud summast 74 99 99 71 85 97 8 89 Tulemused FADN andmetel oli Eesti keskmise põllumajandustootja kasutuses 2015. aastal keskmiselt 120 ha põllumajanduslikku maad, millest 37% oli omandis ja 63% renditud või muudel tingimustel kasutusele võetud. Renti maksti 2015. aastal keskmiselt 42 eurot renditud maa hektari kohta, 2014. aastal 36 /ha. Tootjad, kes kasutasid maad vähem kui 400 ha, maksid renti 22-30 eurot hektari kohta. Suurtootjad, maakasutusega üle 400 ha, maksid keskmiselt 54 /ha (2014. aastal 43 /ha). (MMIK, 2016) Eestis oli 2015. aastal keskmiselt 38% põllumajandusmaast teravilja, 41% söödakultuuride 15 ning 13% õli- ja muude põllukultuuride all. Tootmisest kõrvale jäetud maad oli keskmiselt 8% kogu maakasutusest. Enamus sellest oli toetusõiguslik püsirohumaa, mida hoitakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, kuid põllumajanduslikuks tootmiseks ei kasutata. Majandusliku suuruse poolest kõige väiksemate tootjate grupis oli kasutamata toetusõiguslikku püsirohumaad 17% põllumajandusmaast, kõige suuremate tootjate grupis 1%. (MMIK, 2016) MAK 2007-2013 2. telje meetmetoetuste lõikes olid põllumajandusliku maakasutuse poolest kõige suuremad KSM tootjad, kelle kasutada oli keskmiselt 400,8 ha ettevõtte kohta. Mahetootjal oli 2015. aastal kasutada keskmiselt 119,7 ha põllumajanduslikku maad. 14 FADN metoodika järgi peetakse professionaalseteks põllumajandustootjateks neid tootjaid, kelle standardkogutoodang ületab 4000 eurot 15 Söödakultuurid FADN metoodika kohaselt loetakse söödakultuurideks lühiajalised, pikaajalised ja looduslikud rohumaad 3
Maakasutuse poolest kõige väiksemad olid tavatootjad, kellel oli keskmiselt 73,7 ha põllumajanduslikku maad ettevõtte kohta. OTL ja LKT meetmed on suunatud loomakasvatajatele, nende ettevõtte kasutuses olevast maast 60% moodustasid söödakultuurid. Samas KSM ja tavatootjatel oli teravilja ja õlikultuuride all vastavalt 59% ja 56% maast, seega nendes tootjate gruppides on enamuses taimekasvatusega tegelevad tootjad. Kogutoodangu 16 väärtus ulatus 2015. aastal keskmiselt 126 005 euroni ettevõtte kohta. Võrreldes 2014. aastaga on kogutoodangu väärtus kasvanud 2%, sealhulgas taimekasvatustoodangu väärtus suurenes 19%, loomakasvatustoodangu väärtus vähenes 21%, muud sissetulekud suurenesid 16% ja toetused suurenesid 2%. Taimekasvatustoodangu väärtus suurenes ligi viiendiku võrra, kuigi teravilja realiseerimishinnad olid enam-vähem samal tasemel kui 2014. aastal. Selle peamiseks põhjuseks olid kõrged saagikusnäitajad. Teravilja keskmine saagikus ületas Eestis esmakordselt nelja tonni piiri ja taliteraviljadel isegi viie tonni piiri. 2015. aasta oli väga soodne ka kaunviljaja rapsikasvatajatele. Loomakasvatustoodangu väärtuse vähenemine oli peamiselt tingitud madalamatest loomakasvatussaaduste kokkuostuhindadest. Samuti avaldas mõju see, et keerulistes majandamistingimustes olid paljud tootjad sunnitud loomade arvu vähendama või loomakasvatuse lõpetama. Põllumajandusmaa hektari kohta arvestatuna oli kogutoodangu väärtus 2015. aastal keskmiselt 1047 /ha. Toetuste kogusumma kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta oli 2015. aastal 188 eurot. Kogutoodangu väärtus koos toetustega (v. a investeeringutoetused) oli 2015. aastal põllumajandusmaa hektari kohta arvestatuna kõige suurem LKT ja KSM tootjatel (vastavalt 1270 ja 1183 /ha) (Joonis 1) ning kõige väiksem MAHE ja PLK tootjatel (vastavalt 716 ja 933 /ha). Joonis 1. Kogutoodangu väärtus (k.a toetused) põllumajandusmaa hektari kohta perioodil 2013-2015 (PMK, 2015a) (PMK, 2016c) 16 Kogutoodangu moodustavad ettevõttes toodetud taime- ja loomakasvatustoodang ning muud sissetulekud (näiteks tulu lepingulistest töödest, taluturism, metsandus jne). Kogutoodangu väärtuse ja struktuuri analüüsimisel lisatakse kogutoodangule ka toetused (v.a investeeringutoetused) 4
Kogutoodangu (k.a toetused v.a investeeringutoetused) struktuuris moodustasid toetused 2015. aastal 18% ehk keskmiselt 22 565 eurot tootja kohta (2014. aastal vastavalt 18% ja 22 028 eurot). Kõige väiksem oli toetuste osakaal aiandusega ning sea- ja linnukasvatusega tegelevates ettevõtetes (vastavalt 5% ja 7% kogutoodangu väärtusest). Kõige suurem toetuste osakaal kogutoodangus (38%) oli loomakasvatuse tootmistüübis. (MMIK, 2016) Kuna toodang võib olla toodetud müügiks, ettevõtte siseseks tarbimiseks (nt loomadele söödaks, seemneks jne) või jääda varudeks, siis analüüsitakse ka seda, kui suure osa sissetulekutest moodustas taime- ja loomakasvatustoodangu realiseerimine, sissetulek muudest põllumajandusega otseselt seotud kõrvaltegevustest (näiteks tulu lepingulistest töödest, taluturismist, metsandusest, taastuvenergia tootmisest jne) ning toetused (v.a investeeringutoetused). 2015. aastal oli põllumajanduslik müügitulu keskmiselt 77 488 eurot ettevõtte kohta, sh 52% saadi taimekasvatustoodangu ja 48% loomakasvatustoodangu müügist. Võrreldes 2014. aastaga on põllumajanduslik müügitulu jäänud praktiliselt samale tasemele, kuid taimekasvatustoodangu müük on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 24% ja loomakasvatustoodangu müük on vähenenud 18%. Eesti keskmine põllumajandustootja 17 sai 2015. aastal sissetulekuid (k.a toetused) 833 eurot põllumajandusmaa hektari kohta (2014. a 823 eurot). LKT tootjad said sissetulekuid 976 eurot ja KSM tootjad 937 eurot põllumajandusmaa hektari kohta, mis on vastavalt 63% ja 56% võrra rohkem tavatootjatega võrreldes (Joonis 2). MAHE, OTL ja PLK tootjad said sissetulekuid hektari kohta teiste 2. telje tootjate ning tavatootjatega võrreldes oluliselt vähem (466-565 /ha). Joonis 2. Sissetulekud (k.a toetused) põllumajandusmaa hektari kohta 2015. aasta (PMK, 2016c) 17 Eesti keskmine põllumajandustootja kaalutud keskmine näitaja, mis on saadud FADN valimis olnud ettevõtete tulemuste üldistamisel põllumajandustootjate üldkogumile. Andmete laiendamiseks on kasutatud Statistikaameti poolt läbiviidud struktuuriuuringu andmeid põllumajanduslike majapidamiste arvu ja nende liigituse kohta majandusliku suuruse ja tootmistüüpide lõikes. FADN metoodika järgi peetakse professionaalseteks põllumajandustootjateks neid tootjaid kelle standardkogutoodangu väärtus ületab 4000 eurot 5
Toetuste (v.a investeeringutoetused) osatähtsus sissetulekutes oli kõige suurem MAHE ja PLK tootjatel, moodustades 2015. aastal vastavalt 51% ja 42% sissetulekutest (Joonis 3). KSM tootjatel moodustasid toetused 2015. aastal 20% sissetulekutest. Seega on MAKi 2. telje toetusi taotlenud ettevõtetel sõltuvus toetustest väga erinev ning toetuste osatähtsus sissetulekutes varieerub vahemikus 17% 51%. Üheks põllumajandustootjate tulukuse hindamise näitajaks on netolisandväärtus 18 (NLV). Mida suurem on NLV, seda rohkem jääb ettevõttele vahendeid töötasude maksmiseks, investeeringute tegemiseks ja omanikutuluks. Netolisandväärtus on väga madal eelkõige mikropõllumajandusettevõtete puhul, kuna nende investeerimisvõimekus masinatesse, seadmetesse ja ehitistesse on olnud suhteliselt kesisem võrreldes suurettevõtetega. Eesti keskmisel põllumajandustootjal oli NLV 2015. aastal 25 940 eurot ettevõtte ja 14 428 eurot tööjõu aastaühiku kohta. Võrreldes 2014. aastaga on NLV tööjõu aastaühiku kohta suurenenud 2%. Tootmistüüpide lõikes oli 2015. aastal kõige edukam taimekasvatus, kus NLV tööjõu aastaühiku kohta ulatus 23 294 euroni ja kasv võrreldes 2014. aastaga oli 24%. Piimatootmises aga vähenes NLV tööjõu aastaühiku kohta 15%, sea- ja linnukasvatuses 49%. Tootmistüüpides olid väga suured erinevused suur- ja väiketootjate vahel - kui loomakasvatajatel maakasutusega vähem kui 40 ha oli NLV tööjõu aastaühiku kohta 1898 eurot, siis suurtootjatel 17 435 eurot (erinevus rohkem kui üheksa korda). Piimatootmise tootmistüübis oli väike- ja suurtootjate erinevus selle näitaja osas rohkem kui seitsmekordne. (MMIK, 2016) Kõige rohkem MAK 2007-2013 2. telje toetusi saanute lõikes tootsid NLV tööjõu aastaühiku kohta 2015. aastal KSM tootjad (24 797 /TJÜ). Kõige väiksem oli NLV tavatootjatel (10 565 /TJÜ). Joonis 3. Netolisandväärtus eurodes tööjõu aastaühiku kohta 2015. aastal (PMK, 2016c) 18 Netolisandväärtuse (NLV) leidmiseks lisatakse kogutoodangu väärtusele toetused (v.a investeeringutoetused) ja lahutatakse eri- ja üldkulud ning põhivara kulum (Lisa 29) 6
Peale netolisandväärtuse on oluliseks majandustulemuste hindamise näitajaks ettevõtjatulu 19, mis näitab ettevõtte kasumlikkust ja jätkusuutlikkust. FADN andmetel moodustas Eesti keskmisel põllumajandustootjal ettevõtjatulu koos toetustega 2015. aastal 4736 /TJÜ (2014. aastal 4442 /TJÜ, 2013. aastal 7723 /TJÜ). Tööjõu aastaühiku kohta arvestatuna tootsid 2015. aastal kõige rohkem (11 409 eurot) ettevõtjatulu NAT tootjad ning kõige vähem SRT ja LKT tootjad (vastavalt -476 eurot ja 1372 eurot). KSM ja mahetootjad tootsid ettevõtjatulu tööjõu aastaühiku kohta arvestatuna keskmiselt vastavalt 8184 eurot ja 8898 eurot. Ettevõtjatulu arvestatuna põllumajandusmaa hektari kohta moodustas Eesti keskmisel põllumajandustootjal koos toetustega 2015. aastal 71 eurot/ha (2014.a 68 /ha; 2013. a 127 /ha). 2. telje meetmetoetuste lõikes tootsid 2015. aastal kõige rohkem ettevõtjatulu (k.a toetused) NAT ja NAM tootjad (vastavalt 140 ja 111 /ha; Joonis 4). Joonis 4. Ettevõtjatulu eurodes põllumajandusmaa hektari kohta 2015. aastal (PMK, 2016c) Arvestusliku netokasumi (ANK 20 ) leidmiseks lahutatakse ettevõtjatulust (EVT) tööjõukulu tasustamata tööjõule, mis on arvestatud tasustatud tööjõu palgatasemel. ANK on eriti oluline just väiketootjate majandustulemuste hindamisel, et väärtustada ka palgata töötavate omanike ja pereliikmete tööaega, mille eest tasu ei makstud. Eesti keskmine põllumajandustootja kasutas keskmiselt 1,8 tööjõu aastaühikut 21 ettevõtte kohta, millest ligi poole (46%) moodustas tasustamata tööjõud. Tasustatud tööjõu osatähtsus kogu tööjõukulus erines oluliselt MAK 2. telje toetusi taotlenud tootjate gruppide lõikes. MAHE ja tavatootjate grupis oli üle 60% kogu tööjõukulust tasustamata, samas KSM tootjate grupis ainult 19%. Eesti keskmisel põllumajandustootjal jäi 2015. aastal arvestuslik netokasum (koos toetustega v.a investeeringutoetused) negatiivseks, moodustades -1324 eurot tööjõu aastaühiku kohta (2013. a 19 Ettevõtjatulu saadakse lahutades netolisandväärtusest tööjõu-, rendi- ja intressikulu ning lisades investeeringutoetuste ja maksude bilanss (Lisa 29). Ettevõtjatulu on raamatupidamisarvestuses võrreldav majandustegevuse kasumiga. 20 Arvestuslik netokasum võtab arvesse ka omanike ja pereliikmete tasustamata tööjõukulu tasustatud tööjõule makstud palgatasemel. Arvestuslik suurus, mis püüab väärtustada ka tasustamata tööjõudu 21 Arvestuslikult võrdub üks aastaühik 2200 töötunniga 7
1581 /TJÜ) ja -20 eurot põllumajandusmaa hektari kohta. KSM tootjatel oli ANK koos toetustega tööjõuühiku kohta arvestatuna keskmiselt 5704 eurot ja põllumajandusmaa hektari kohta 65 eurot. Tööjõuühiku kohta arvestatuna oli ANK kõige suurema miinusega tavatootjatel (-3372 /TJÜ; -20 /ha). Tootmise jätkusuutlikkuse säilitamise ja arendamise seisukohalt on investeeringud üheks määravamaks teguriks. Eesti keskmine põllumajandustootja kulutas 2015. aastal investeeringuteks keskmiselt 22 935 eurot ettevõtte kohta (2014. aastal 27 336 eurot, 2013. aastal 37 360 eurot). Ligi pooled (47%) Eesti põllumajandustootjatest ei ole 2015. aastal investeeringuid teinud. Kõige rohkem (üle 50%) mitteinvesteerinud ettevõtteid oli 2015. aastal LKT, OTL ja tavatootjate hulgas ning kõige vähem KSM tootjate hulgas (73% investeerisid) (Joonis 5). Joonis 5. Tootjate jagunemine investeeringu suuruse järgi TJÜ kohta 2015. aastal (PMK, 2016c) Üle 10 000 eurot tööjõu aastaühiku kohta investeeringuid teinud ettevõtteid oli kõige rohkem KSM tootjate ning kõige vähem LKT hulgas. Alljärgnevalt on analüüsitud, milline on meetme toetuse osakaal sissetulekutes erinevaid 2. telje toetusi saanud tootjate lõikes. Meetme toetuse osakaalu erinevuste hindamiseks on iga tootjate grupi juures kasutatud kolme indikaatorit: mediaan 22, alumine detsiil 23 ja ülemine detsiil 24. Meetme toetuse osakaal sissetulekutes oli kõige suurem MAHE tootjatel, kus meetme toetus moodustas üle 20% sissetulekutest (mediaan) (Joonis 6). Analüüsi tulemusena selgus, et kõige suurem erinevus vastava meetme toetuse osakaalu osas oli PLK ja mahetootjatel. Näiteks, 10% PLK tootjatel moodustas PLK toetus sissetulekutest vaid 1%, samas 10% ulatus see üle 43% (mahetootjatel vastavalt 10% ja 33%). Kõige väiksem erinevus meetme toetuse osakaalu osas oli 22 Mediaan jagab vastava grupi tootjad täpselt pooleks, millest suuremaid ja väiksemaid on ligikaudu võrdselt, kusjuures tootjad on järjestatud meetme toetuse osakaalu järgi sissetulekutes kõrgemast madalamani 23 Alumine detsiil kajastab konkreetse meetme osakaalu, millest väiksema osakaaluga tootjaid on 10% 24 Ülemine detsiil on näitaja, millest suurema osakaaluga tootjaid on 10% 8
NAT tootjate hulgas: 10% tootjatel moodustas Natura toetus 0,1% ning 10% ulatus see üle 4,8% sissetulekutest. Joonis 6. Meetme toetuse osakaal sissetulekutes, 2015 Kokkuvõte FADN andmetel oli Eesti keskmise põllumajandustootja kasutuses 2015. aastal keskmiselt 120 ha põllumajanduslikku maad. KSM tootjal oli kasutada keskmiselt 400,8 ha ja mahetootjal keskmiselt 119,7 ha põllumajanduslikku maad ettevõtte kohta. Kogutoodangu väärtus ulatus 2015. aastal keskmiselt 126 005 euroni ettevõtte kohta. Põllumajandusmaa hektari kohta arvestatuna oli kogutoodangu väärtus 2015. aastal keskmiselt 1047 eurot/ha, KSM tootjatel 1183 eurot/ha ja MAHE tootjatel 716 /ha. 2015. aastal moodustas põllumajanduslik müügitulu keskmiselt 77 488 eurot ettevõtte kohta. Eesti keskmine põllumajandustootja sai 2015. aastal sissetulekuid (k.a toetused) 833 eurot põllumajandusmaa hektari kohta. LKT (976 /ha) ja KSM (937 /ha) tootjad said tavatootjatega võrreldes sissetulekuid hektari kohta rohkem, MAHE, OTL ja PLK (466-565 /ha) aga oluliselt vähem. MAKi 2. telje toetusi taotlenud ettevõtetel oli sõltuvus toetustest väga erinev ning toetuste osatähtsus sissetulekutes varieerub vahemikus 17% 51%. Eesti keskmisel põllumajandustootjal oli NLV 2015. aastal 25 940 eurot ettevõtte ja 14 428 eurot tööjõu aastaühiku kohta. MAK 2007-2013 2. telje toetusi saanute lõikes tootsid kõige rohkem NLV tööjõu aastaühiku kohta (24 797 /TJÜ) KSM tootjad. 2015. aastal kõige vähem oli NLV tavatootjatel (10 565 /TJÜ). FADN andmetel moodustas Eesti keskmisel põllumajandustootjal ettevõtjatulu koos toetustega 2015. aastal 4736 eurot/tjü (2014. aastal 4442 /TJÜ, 2013. aastal 7723 /TJÜ). KSM ja mahetootjad tootsid ettevõtjatulu tööjõu aastaühiku kohta arvestatuna keskmiselt vastavalt 8184 eurot ja 8898 eurot. Ettevõtjatulu arvestatuna põllumajandusmaa hektari kohta moodustas Eesti keskmisel põllumajandustootjal koos toetustega 2015. aastal 71 eurot /ha. 2. telje meetmetoetuste lõikes tootsid 2015. aastal kõige rohkem ettevõtjatulu (k.a toetused) NAT ja NAM tootjad (vastavalt 140 ja 111 /ha). 9
Tööjõu aastaühiku kohta arvestatuna oli ANK Eesti keskmisel põllumajandustootjal (koos toetustega v.a investeeringutoetused) -1324 eurot, KSM tootjatel keskmiselt 5704 eurot ja kõige suurema miinusega tavatootjatel (-3372 /TJÜ). Eesti keskmine põllumajandustootja kulutas 2015. aastal investeeringuteks keskmiselt 22 935 eurot ettevõtte kohta (2014. aastal 27 336 eurot, 2013. aastal 37 360 eurot). Ligi pooled (47%) Eesti põllumajandustootjatest 2015. aastal investeeringuid ei teinud. Kasutatud allikad MMIK, 2016. Põllumajandustootjate majandusnäitajad 2015. Allikas: http://maainfo.ee/data/trykis/aastaraamat/fadn2015.pdf PMK, 2015a. Eesti maaelu arengukava 2007-2013 2. telje püsihindamisaruanne 2014. aasta kohta, 620 lk. Allikas: http://pmk.agri.ee/mak/wpcontent/uploads/sites/2/2017/01/aruanne_2014_aasta-kohta_2_juuni_2015.pdf PMK, 2016c. MAK 2007-2013 2. telje meetmete hindamine sotsiaalmajanduse aspektist lähtudes 2015. aasta kohta. Saku. 10
Lisa 1. PEAMISTE MAJANDUSNÄITAJATE ARVUTAMISE SKEEM Taimekasvatustoodang SE 135 Loomakasvatustoodang SE 206 Muu toodang SE 256 Erikulud SE 281 Üldkulud SE 336 Kogutoodang SE 131 Käibemaksu bilanss (v.a investeeringud) SE 395 Toetused (v.a investeeringuteks) SE 605 Vahetarbimine SE 275 Maksud SE 390 Toetuste ja maksude bilanss SE 600 Palgad ja sotsiaalmaksud SE 370 Rendimaksed SE 375 Intressid SE 380 Palgad, rendid ja intressid SE 365 Brutolisandväärtus SE 410 Netolisandväärtus SE 415 Kulum SE360 Investeeringutoetuste ja maksude bilanss SE 405 Ettevõtjatulu SE 420 Arvestuslik netokasum SE 703 Tasustamata tööjõukulu tasustatud tööjõu palgatasemel 11
Lisa 2. MAK 2007-2013 2. TELJE TOETUSI TAOTLENUD TOOTJATE KOONDTULEMUSED MEETMETE LÕIKES, 2015 Näitajad NAT KSM MAHE OTL PLK LKT NAM 2. telg Tava- Eesti tootja keskmine Esindatud põllumajandustootjad 671 1 443 1 185 310 405 1 574 279 3 986 2 611 7 578 Ettevõtete arv valimis 71 273 147 37 40 209 32 521 98 661 Majanduslik suurus (tuhat ) 125,9 246,6 48,9 83,7 72,8 162,9 132,6 122,9 36,1 82,5 Tööjõud - aastaühikutes, sh 2,4 3,9 1,5 2,2 1,7 3,1 2,2 2,4 1,1 1,8 sellest tasustamata tööjõud 0,8 0,7 0,9 1,0 0,9 0,9 0,8 0,9 0,7 0,8 sellest tasustatud tööjõud 1,6 3,2 0,6 1,2 0,9 2,2 1,4 1,5 0,4 1,0 Renditud põllumajandusmaa - ha 119,9 221,0 81,6 84,0 103,4 109,1 100,5 114,9 49,5 75,4 Kasutatud põllumajandusmaa - ha, sh 193,1 344,8 119,7 133,3 154,3 175,4 202,4 180,1 73,7 120,3 teravili 75,9 164,5 24,6 28,9 24,1 52,1 70,6 68,8 31,9 45,9 õlikultuurid 17,3 38,8 4,4 1,9 5,0 11,3 25,8 15,6 4,6 9,6 söödakultuurid 74,2 99,9 74,1 96,8 111,8 106,2 86,0 75,0 19,4 48,7 toetusõiguslik kasutamata rohumaa 8,4 12,9 7,2 2,1 7,9 2,0 10,5 7,4 9,9 6,7 muu maa 17,4 28,6 9,5 3,6 5,6 3,8 9,6 13,4 7,9 9,4 Kokku loomühikuid - LÜ, sh 52,0 83,9 27,6 50,4 49,8 81,5 54,7 50,8 5,7 35,7 piimalehmad 17,3 42,5 2,4 16,8 10,6 41,6 24,3 21,0 1,4 12,4 muud veised 25,9 32,6 20,0 28,8 34,2 37,1 29,2 23,0 2,1 13,8 lambad ja kitsed 3,3 0,5 3,5 1,0 1,3 1,3 1,1 1,7 0,5 1,3 sead 4,5 7,8 0,6 0,0 1,1 0,8 0,0 4,4 1,4 6,4 linnud 0,7 0,4 0,3 0,1 0,0 0,2 0,0 0,2 0,1 1,5 Karjatamise tihedus - LÜ/ha 0,61 0,69 0,33 0,48 0,41 0,74 0,63 0,58 0,18 0,53 Teravilja saagikus - kg/ha 5 018 4 599 2 208 3 202 3 637 4 573 4 923 4 430 4 091 4 347 Piimatoodang lehma kohta - kg 8 154 8 931 6 548 6 935 8 328 8 533 8 177 8 570 5 539 8 387 Kogutoodang -, sh 160 677 341 825 47 540 75 061 74 171 186 522 161 103 154 501 54 346 103 440 taimekasvatustoodang 107 500 198 056 29 767 28 990 35 985 77 503 85 989 86 001 36 316 57 226 loomakasvatustoodang 41 303 108 407 12 659 39 826 33 405 96 737 54 401 54 207 3 987 35 290 muu toodang 11 874 35 362 5 114 6 244 4 781 12 283 20 713 14 292 14 044 10 924 Brutolisandväärtus - 82 615 147 023 32 341 46 513 45 971 71 985 73 961 66 955 20 854 43 408 Netolisandväärtus - 57 240 97 643 20 591 32 586 29 992 45 282 48 007 43 113 11 460 25 940 Ettevõtjatulu - 27 114 32 226 12 998 13 625 16 054 4 254 22 473 14 297 5 236 8 515 Arvestuslik netokasum - 16 453 22 461 1 089 146 4 433-8 332 12 438 2 910-3 658-2 380 Varad kokku - 422 660 789 050 210 381 219 761 275 023 436 351 483 233 398 202 136 727 268 029 Varad kokku (v.a maa) - 333 369 641 112 157 895 179 043 220 480 369 497 321 814 320 372 96 141 211 192 Kohustused - 114 458 280 571 60 337 34 235 45 359 164 806 145 246 136 459 43 227 88 571 Tööjõukulu tasustatud tööjõule tunnis - 7,5 7,3 5,3 6,5 6,4 7,1 7,1 7,0 5,5 6,7 Toetused v.a investeeringutele - 41 353 66 187 28 164 29 307 36 225 36 316 42 253 35 253 8 901 22 565 2. telje toetused, sh 14 430 18 455 13 489 10 694 17 824 8 399 15 841 10 545 0 6 185 NAT (2.2) 717 105 150 376 458 50 646 97 0 57 KSM (2.3.1) 4 985 13 541 634 1 289 1 576 4 199 5 988 4 999 0 2 856 MAHE (2.3.2) 4 506 3 066 11 525 3 824 4 574 0 3 302 3 216 0 1 954 OTL (2.3.3) 26 45 133 938 437 95 12 66 0 48 SRT (2.3.4) 1 11 3 0 0 0 0 4 0 3 PLK (2.3.5) 2 542 106 998 2 347 9 115 1 169 3 696 951 0 505 LKT (2.4) 1 434 1 546 0 1 902 1 399 2 830 1 474 1 160 0 720 NAM (2.7) 218 35 47 18 264 55 724 52 0 41 muud toetused 26 923 47 731 14 675 18 613 18 402 27 918 26 413 24 708 8 901 16 380 Investeeringud - /TJÜ, sh 19 800 17 160 16 337 7 344 21 078 8 028 21 233 13 819 11 903 12 757 0, % 30 27 34 50 41 52 46 42 55 48 kuni 5000, % 15 17 16 13 12 22 5 16 13 16 5000-10000, % 11 9 10 8 8 9 8 9 2 7 üle 10000, % 44 47 40 29 39 17 41 33 30 29 Sissetulekud -, sh 129 858 256 712 27 551 45 177 50 973 134 803 129 043 114 777 35 367 77 587 taimekasvatustoodangu müük 77 176 145 773 16 043 10 066 17 762 35 191 76 843 59 400 30 196 40 397 loomakasvatustoodangu müük 52 505 110 592 11 483 35 108 33 144 99 490 52 041 55 220 5 156 37 091 muud sissetulekud 177 348 25 2 67 122 159 157 15 99 Netolisandväärtus hektari kohta 296 283 172 244 194 258 237 239 155 216 Ettevõtjatulu hektari kohta 140 93 109 102 104 24 111 79 71 71 Arvestuslik netokasum hektari kohta 85 65 9 1 29-47 61 16-50 -20 Toetuste osakaal kogutoodangus, % 20 16 37 28 33 16 21 19 14 18 2. telje toetuste osakaal kogutoodangus, % 8 5 22 12 19 4 9 6 0 6 Toetuste osakaal sissetulekutes, % 24 20 51 39 42 21 25 23 20 23 2. telje toetuste osakaal sissetulekutes, % 10 7 33 19 26 6 11 8 0 7 Netolisandväärtus TJÜ kohta 24 086 24 797 14 096 14 545 17 334 14 599 21 948 18 106 10 565 14 428 Ettevõtjatulu TJÜ kohta 11 409 8 184 8 898 6 081 9 278 1 372 10 275 6 004 4 828 4 736 Arvestuslik netokasum TJÜ kohta 6 923 5 704 746 65 2 562-2 686 5 686 1 222-3 372-1 324 12
Lisa 3.MAK 2007-2013 2. TELJE TOETUSI TAOTLENUD TOOTJATE TOETUSTE STRUKTUUR MEETMETE LÕIKES, 2015 Näitajad NAT KSM MAHE OTL PLK LKT NAM 2. telg Esindatud 671 1 443 1 185 310 405 1 574 279 3 986 põllumajandustootjad Ettevõtete arv valimis 71 273 147 37 40 209 32 521 Toetused hektari kohta - 214 192 235 220 235 207 209 196 /ha sh 2. telje toetused 75 54 113 80 116 48 78 59 NAT (2.2) 4 0 1 3 3 0 3 1 KSM (2.3.1) 26 39 5 10 10 24 30 28 MAHE (2.3.2) 23 9 96 29 30 0 16 18 OTL (2.3.3) 0 0 1 7 3 1 0 0 SRT (2.3.4) 0 0 0 0 0 0 0 0 PLK (2.3.5) 13 0 8 18 59 7 18 5 LKT (2.4) 7 4 0 14 9 16 7 6 NAM (2.7) 1 0 0 0 2 0 4 0 sh muud toetused 139 138 123 140 119 159 130 137 Toetuste struktuur, % 2. telje toetused, sh 35 28 48 36 49 23 38 29 NAT (2.2) 2 0 1 1 1 0 2 0 KSM (2.3.1) 12 21 2 4 4 12 14 14 MAHE (2.3.2) 11 5 41 13 13 0 8 9 OTL (2.3.3) 0 0 0 3 1 0 0 0 SRT (2.3.4) 0 0 0 0 0 0 0 0 PLK (2.3.5) 6 0 4 8 25 3 9 3 LKT (2.4) 3 2 0 7 4 8 3 3 NAM (2.7) 1 0 0 0 1 0 2 0 muud toetused 65 72 52 64 51 77 62 71 2. telje toetuste struktuur, %, sh NAT (2.2) 5 1 1 3 3 0 4 1 KSM (2.3.1) 34 73 5 12 9 50 38 47 MAHE (2.3.2) 31 17 86 36 26 0 21 31 OTL (2.3.3) 0 0 1 9 2 1 0 1 SRT (2.3.4) 0 0 0 0 0 0 0 0 PLK (2.3.5) 18 1 7 22 51 14 23 9 LKT (2.4) 10 8 0 18 8 34 9 11 NAM (2.7) 2 0 0 0 1 1 5 0 13