Microsoft Word - PM aruanne aprill 2009.doc

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Microsoft Word - PM aruanne aprill 2009.doc"

Väljavõte

1 . Hindade konvergents Euroopa Liidus ning selle eeldatav mõju Eesti toidusektorile. Lõpparuanne Tellija: Eesti Põllumajandusministeerium Tartu 2009 EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut 1

2 SISUKORD TELLIJA: EESTI PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM EESTI PÕLLUMAJANDUSE KONKURENTSIVÕIME HINDAMINE KONKURENTSIVÕIME HINDAMISE TEOREETILISED ALUSED ILMUTATUD SUHTELINE EELIS PÕLLUMAJANDUSES ILMUTATUD SUHTELINE EELIS JA RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS ÜLEVAADE KAUPLEMISEST PÕLLUMAJANDUSSAADUSTEGA ILMUTATUD SUHTELINE EELIS KAUPLEMISEL PÕLLUMAJANDUSSAADUSTEGA ALTERNATIIVKULUPÕHINE KONKURENTSIVÕIME HINDAMINE KODUMAISTE ALTERNATIIVKULUDE HINDAMISE TEOREETILISED ALUSED ALTERNATIIVKULUPÕHINE KONKURENTSIVÕIME HINDAMINE TERAVILJAKASVATUSES ALTERNATIIVKULUPÕHINE KONKURENTSIVÕIME HINDAMINE PIIMATOOTMISES KOKKUVÕTE ALTERNATIIVKULUPÕHISEST KONKURENTSIVÕIME HINDAMISEST EFEKTIIVSUSE HINDAMINE EESTI PÕLLUMAJANDUSES EFEKTIIVSUSE HINDAMISE TEOREETILISED ALUSED EFEKTIIVSUSE HINDAMINE TERAVILJATOOTMISES EFEKTIIVSUSE HINDAMINE PIIMATOOTMISES PIIMATOOTJATE NING TERAVILJA- JA ÕLIKULTUURIDE KASVATAJATE EFEKTIIVSUSE VÕRDLUS TOOTMISFUNKTSIOON EESTI PÕLLUMAJANDUSES TOOTMISFUNKTSIOONIDE KOOSTAMISE TEOREETILISED ALUSED TOOTMISTEGURITE STRUKTUUR JA OSATÄHTSUS LISANDVÄÄRTUSE LOOMISEL PÕLLUMAJANDUSLIK TOOTMISFUNKTSIOON EESTIS KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED KASUTATUD KIRJANDUS HINDADE KONVERGENTS EUROOPA LIIDUS NING SELLE EELDATATAV MÕJU EESTI TOIDUSEKTORILE UURIMISTÖÖ EESMÄRGID HINDADE KONVERGENTSI UURIMISE TEOREETILINE TAUST TOIDUHINDADE DÜNAAMIKA VIIMASED ARENGUD TOIDUHINDADE TRENDID MAAILMAS NISUHINDADE TRENDID EUROOPA LIIDUS TOIDUHINDADE TRENDID EESTIS TOIDUHINDADE KONVERGENTSI UURIMISE METOODIKA TOIDUHINDADE KONVERGENTSI HINDAMISMUDELI KIRJELDUS HINNAKONVERGENTSI INDEKS (PRICE CONVERGENCE INDEX - PCI) HINNAKONVERGENTSI KOEFITSIENT (PRICE CONVERGENCE COEFFICIENT - PCC) TOIDUHINDADE PROGNOOSITRENDID ) TOIDUAINETE HINDADE ANDMEBAAS OLULISEMATE TOIDUTOODETE HINDADE DÜNAAMIKA ENNE JA PÄRAST ÜHINEMIST EUROOPA LIIDUGA PIIMA JA PIIMASAADUSED HINDADE DÜNAAMIKA Piima tootjahindade dünaamika Lõssipulbri töötlejahindade dünaamika Juustu töötlejahindade dünaamika EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut 2

3 Või töötlejahindade dünaamika TERAVILJADE TOOTJAHINDADE DÜNAAMIKA Odra tootjahindade dünaamika Nisu tootjahindade dünaamika Kaera tootjahindade dünaamika Rukki tootjahindade dünaamika LIHA TOOTJAHINDADE DÜNAAMIKA Sealiha tootjahindade dünaamika Veiseliha tootjahindade dünaamika Kanaliha tootjahindade dünaamika KOKKUVÕTE TÄHTSAMATE TOIDUSAADUSTE EKSPORDI NING IMPORDI HINNAD ENNE JA PÄRAST ÜHINEMIST EUROOPA LIIDUGA TOIDUSAADUSTE SISSE- JA VÄLJAVEO MUUTUSTEST ENNE JA PÄRAST ÜHINEMIST EUROOPA LIIDUGA KASUTATUD UURIMISMETOODIKA OLULISEMAD MUUTUSED TOIDUSAADUSTE VÄLISKAUBANDUSES TOIDUTOODETE EKSPORDI NING IMPORDI HINDADE DÜNAAMIKA ENNE JA PÄRAST ÜHINEMIST EUROOPA LIIDUGA ODRA EKSPORDI NING IMPORDIHINDADE DÜNAAMIKA NISU EKSPORDI NING IMPORDIHINDADE DÜNAAMIKA RAPSISEEMNE EKSPORDI NING IMPORDI HINDADE DÜNAAMIKA RAPSIÕLI EKSPORDI NING IMPORDI HINDADE DÜNAAMIKA JUUSTU EKSPORDI NING IMPORDI HINDADE DÜNAAMIKA PIIMAPULBRI EKSPORDI NING IMPORDI HINDADE DÜNAAMIKA KOKKUVÕTE TOIDUTOOTMISE SUBSIDEERIMISEST VANADES JA UUTES EUROOPA LIIDU LIIKMESMAADES UURIMISTÖÖ EESMÄRK NING METOODIKA PÕLLUMAJANDUSE OTSETOETUSTE HINDAMISEKS LAHTISIDUMATA OTSETOETUSED EL LIIKMESMAADES AASTAL LAHTISIDUMATA OTSETOETUSTE OSATÄHTSUS PÕLLUMAJANDUSE KOGUTOODANGUS LAHTISIDUMATA OTSETOETUSI 1HA KASUTUSES OLNUD MAA KOHTA LAHTISIDUMATA OTSETOETUSI 1 HA HARITAVA MAAKOHTA LAHTISIDUMATA OTSETOETUSI AASTAKESKMISE TÖÖTAJA KOHTA KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD LISA 1 TOOTJA JA TÖÖTLEJAHINDADE ANDMEBAAS LISA 1A ANDMEBAAS TOIDUTOOTMISE SUBSIDEERIMISEST VANADES JA UUTES EUROOPA LIIDU LIIKMESMAADES LISA 2 PROJEKTI LÕPPARUANDE LÜHIKOKKUVÕTE EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut 3

4 1 EESTI PÕLLUMAJANDUSE KONKURENTSIVÕIME HINDAMINE 1.1 KONKURENTSIVÕIME HINDAMISE TEOREETILISED ALUSED Konkurentsivõime iseloomustamiseks puudub ühene definitsioon ja mõõtmise metoodika, mis oleks kokku lepitud nii majandus- ja juhtimisteoreetikute kui ka praktikute ja põllumajanduspoliitika kujundajate poolt. Konkurentsivõime defineerimise erinevate võimaluste tõttu lähtub edasine arutelu põhimõttest, et konkurentsivõimeline tööstusharu on jätkusuutlikult võimeline omandama ja säilitama turuosa nii kodumaisel kui rahvusvahelisel turul. Ühe riigi ettevõtete võimet konkureerida teise riigi ettevõtetega mõjutab eelkõige kulude tase ettevõtte tasandil, tootlikkuse tase, toodete atraktiivsus, müügitöö efektiivsus jne. Selline konkurentsivõime defineerimine järgib Euroopa Komisjoni vastavat käsitlust, mille kohaselt konkurentsivõime viitab turuosa suurendamise võimele sektorites, mis omavad suhtelist eelist või on võimelised tootma konkurentidest madalamate alternatiivkuludega (vt Banse, 1999). Eesti põllumajanduse konkurentsivõimet käsitleva uurimuse peamiseks eesmärgiks on analüüsida tootjate võimet konkureerida Eestile oluliste põllumajandustoodetega nii kodumaisel kui rahvusvahelisel turul. Käesolevas uurimuses lähtutakse eelkõige taimekasvatuse ja piimatootmise tootmistüübi ettevõtete andmetest. Analüüsitavaks perioodiks alternatiivkulupõhises analüüsi on 2001 kuni 2006 ja lähtutakse FADN andmebaasi andmetest. Ilmutatud suhtelise eelise analüüsis on vaatlusaluseks perioodiks 1995 kuni 2007 ja lähtutakse Eesti Statistikaameti ja FAO andmetest. Põllumajandussektori konkurentsivõime hindamisel on vaja lähtuda nii siseriiklikest kui ka rahvusvahelistest teguritest. Siseriiklike teguritena käsitletakse tegevusharu konkurentsivõime analüüsimisel tavapäraselt turustruktuuri analüüsi ning selle mõju ettevõtete konkurentsivõimele. Siinkohal on võimalik lähtuda erinevatest kontsentratsiooni-näitajatest ning konkurentsist teiste tööstusharudega ressursside ja turuosa pärast. Käesolevas uurimuses lähtutakse turustruktuuri kirjeldamisel FADN andmebaasist ning selle alusel tehtud alternatiivkulude arvutustest. Harusisene konkurents iseloomustab ettevõtete suurusliku jaotumise mõju ettevõtete konkurentsivõimele tootlikkuse taseme, potentsiaalsete uute pakkujate turule sisenemise ning ettevõtete koondumise kaudu. Iseloomustamaks põllumajandustootmise konkurentsi teiste tööstusharudega on võimalik kasutada alternatiivkulupõhist lähenemist, kus vaatluse alla tuleb mittekaubeldavate tootmissisendite hindade dünaamika erinevates tööstusharudes ning nende tootmistegurite võimalik ülekandumine teistesse harudesse. EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut 4

5 Alternatiivkulu ehk võrdluskulu mõistet kasutatakse majandusteaduses iseloomustamaks asjade tegelikku hinda ning see iseloomustab parima võimaliku alternatiivi maksumust millest loobutakse. Klassikalised konkurentsivõime indikaatorid vaatavad minevikku, iseloomustades tänast konkurentsivõimet lähtuvalt mõõtmise hetkeni aset leidnud sündmustest. Tootjate konkurentsivõime mõju maapiirkondade arengule on regionaalpoliitiliselt oluline küsimus. Maapiirkondade ebaühtlane areng toob kaasa regioonidevahelised erinevused sissetulekutes. Oma konkurentsivõime parem teadvustamine aitab kaasa tulevikku suunatud konkurentsivõimet mõjutavate otsuste tegemisele. EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut 5

6 1.2 ILMUTATUD SUHTELINE EELIS PÕLLUMAJANDUSES ILMUTATUD SUHTELINE EELIS JA RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS Vastavalt Balassa (1965) uurimusele võib öelda, et ilmutatud suhtelist eelist saab väljendada lähtudes riigi kaubanduse edukusest, võttes arvesse, et kaubanduse struktuur iseloomustab nii suhtelisi kulutusi tootmiseks kui ka erinevusi hinnavälistes tegurites. Suhteline eelis on üheks ekspordi struktuuri määravaks teguriks. Vastavalt suhtelise eelise teooriale peaks riik spetsialiseeruma valdkondades, kus omatakse suhtelist eelist ja hakkama neid kaupu eksportima ning importima kaupu, kus omatakse suhtelist mahajäämust. Seega on samasse kaubagruppi kuuluvate kaupade importi ja eksporti võrreldes võimalik iseloomustada riigi eelisseisundit mingite kaupade tootmisel. Analüüsimaks riigi ekspordi konkurentsivõimet tuleb hinnata nii teatud kauba ekspordi suhtelist osakaalu kogu ekspordis kui ka selle suhtelise osakaalu dünaamikat. Ilmutatud suhtelise eelise hindamiseks kasutatavate meetodite võrdlevanalüüsi vaata Dagenais ja Muet (1992), ja Vollrath (1991). Käesolevas analüüsis on ilmutatud suhtelise eelise (Revealed Comparative Advantage - RCA) hindamiseks kasutatud järgmiseid indekseid. Iseloomustamaks kaubanduse edukust rahvusvahelises kontekstis kasutatakse järgmist ilmutatud suhtelise ekspordi eelise arvutamise indeksit: RXA = x ijt X ajt x iwt X awt Kus RXA (Relative Export Advanage) iseloomustab ilmutatud suhtelist eelist kauba i osas aastal t. x ijt on kauba i eksport riigis j aastal t. x iwt on kogu maailma w eksport kauba i osas aastal t. ΣX ajt on põllumajandustoodangu kogueksport riigis j aastal t. ΣX awt on kogu maailma w põllumajandussaaduste eksport aastal t. Kaubandus väljendab riigi suhtelist eelisseisundit kauba i osas kui indeksi RXA väärtus on suurem kui 1 ning suhtelist mahajäämust, kui vastava indeksi väärtus on väiksem kui 1. Seega mida suurem on vastava indeksi väärtus, seda edukam on olnud ekspord mingi kaubaga võrreldes koguekspordiga. Suhteline eelis väljendub kui vastava indeksi väärtus on pikaajaliselt olnud suurem kui üks väljendades seega püsivat ekspordi edukust mingi kauba osas. Suhtelise impordi eelise (Relative Import Advantage RMA) arvutamiseks kasutatakse: m ijt m iwt RMA = M M ajt awt Kus m ijt on kauba i import riigis j aastal t ja m iwt on kogu maailma w import kauba i osas aastal t. ΣM ajt on põllumajandustoodangu koguimport riigis j aastal t. ΣM awt on kogu maailma w põllumajandussaaduste import aastal t. Vastupidiselt ekspordi eelise indeksile väljendab impordi eelise indeks vaatlusaluse riigi seisukohast suhtelist eelist kui RMA indeksi väärtus on madalam kui üks. EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut 6

7 Seega suhtelist kaubanduse eelist (Relative Trade Advantage RTA) saab väljendada järgnevalt: RTA = RXA RMA RTA = x ijt X ajt x iwt X awt m ijt M ajt m iwt M awt RTA indeksi positiivsete väärtuste korral on osutunud vaatlusaluse riigi kaubandus edukamaks võrdluseks olnud riikide kaubandusega. Suhtelise kaubanduse eelise indeks väljendab suhtelist eelist kui vastava indeksi väärtus on pikaajaliselt olnud positiivne väljendades seega püsivat kaubanduse edukust mingi kauba osas. Ilmutatud suhtelise eelise väljendamiseks kasutatakse järgnevat indeksit RCA(1): RCA( 1) = ln RXA ln RMA Iseloomustamaks kaubanduse edukust konkreetse kaubagrupi osas võrrelduna kaubanduse edukusse üldiselt kasutatakse täiendavalt ilmutatud suhtelise eelise indeksit RCA(2). x RCA(2) = ln m i i X M i i Kus x i on eksport kaubagrupis i ja m i on import kaubagrupis i. X i ja M i iseloomustavad vastavalt kogu eksporti ja kogu importi. Kui eksport konkreetses kaubagrupis osutub edukamaks kui eksport üldiselt on indeksi väärtus positiivne ning saab öelda, et suhteline eelis on ilmutatud väliskaubanduse kaudu. Negatiivne RCA indeksi väärtus iseloomustab olukorda kus eksport konkreetses kaubagrupis on olnud vähem edukas kui eksport üldiselt. Riigi kaupade konkurentsivõime hindamisel tuleb arvestada nii sisemaiseid tegureid, mis on seotud eelkõige tootlikkusega kodumaal ja kulutustega tootmiseks ning vahetuskursi muutusest tingitud mõju ekspordi konkurentsivõimele kui ka muutuvaid tingimusi sihtriigis. Antud uurimus võtab vaatluse alla vaid toimunud muutused kaubanduses ÜLEVAADE KAUPLEMISEST PÕLLUMAJANDUSSAADUSTEGA Vaatlusalusel perioodil on põllumajandussaaduste osatähtsus Eesti väliskaubanduses muutunud 16,3 protsendilt 1995 aastal 7,6 protsendini aastal Imporditud põllumajandussaaduste osatähtsus on aastaga võrreldes 13,7 protsendilt langenud 7,1 protsendini, kuigi põllumajandussaaduste impordi kogumaht on tõusnud 3774 miljonilt kroonilt miljoni kroonile. Samas on Venemaale suunatud ekspordi osakaal muutunud põllumajandussaaduste osas 37,5 protsendilt 25,2 protsendini. Venemaa päritoluga impordi osakaal muutus 5,0 protsendilt 2,3 protsendile. Arvutustes ilmutatud suhtelise eelise leidmisel on toetutud Eesti Statistikaameti ja FAO poolt kogutud väliskaubandusstatistikale. Eesti kaupade nomenklatuur on koostatud vastavalt Euroopa Liidu Statistikaameti ja ÜRO metoodilistele soovitustele. Arvutustes on aluseks võetud põhieksport ja import. Põhikaubandussüsteemi kohaselt ei lähe kaubandusstatistika arvestusse taasväljavedu tolliladudest. Vaatlusaluseks ajavahemikuks on 1995 kuni EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut 7

8 Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi mahtusid peamistesse sihtriikidesse iseloomustab joonis 1.1. Olulisemateks sihtriikideks aastal 2007 olid Venemaa, Läti, Leedu, Soome ja Saksamaa. Valitud sihtriigid moodustavad ligikaudu 75% kogu ekspordist (siinkohal on arvesse võetud vaid esimest nelja kaubajaotist vastavalt Eesti Statistikaameti kaupade nomenklatuurile). Vaatlusalusel perioodil on suurenenud ekspordimahud kõigisse olulisematesse sihtriikidesse. Oluliselt on suurenenud Venemaa olulisus põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi sihtriigina. Eksport milj krooni Venemaa Läti Leedu Soome Saksamaa Joonis 1.1. Eksport peamistesse partnerriikidesse, , (miljonites kroonides) Allikas: ESA Põllumajandussaaduste impordi mahtusid peamistesse sihtriikidesse iseloomustab joonis 1.2. Vaatlusalusel perioodil on oluliselt suurenenud Venemaa Läti ja Leedu osatähtsus impordis. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kogueksporti ja koguimporti peamistesse partnerriikidesse aastatel iseloomustab kokkuvõtvalt joonis 1.3. Import milj krooni Venemaa Läti Leedu Soome Saksamaa Joonis 1.2. Import peamistest partnerriikidest, , (miljonites kroonides) Allikas: ESA EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut 8

9 Joonisel 1.3 on põllumajandussaaduste ja toiduainete koguekspordi ja koguimpordi muutuseid peamiste partnerriikide lõikes miljonites kroonides. Vaatlusalusel perioodil on kõige suuremad muutused kauplemise bilansis olnud Venemaaga kauplemisel. Teiste olulisemate kaubanduspartneritega kauplemisel ei ole vaatlusalusel perioodil ekspordi ja impordi bilansis olulisi muutusi aset leidnud. Kaubanduse maht on suurenenud nii ekspordi kui impordi suunal Venemaa eksport Venemaa import Läti eksport Läti import Leedu eksport Leedu import Soome eksport Soome import Saksamaa eksport Saksamaa import Joonis 1.3. Kogueksport ja import peamiste partnerriikidega, , (miljonites kroonides) Allikas: ESA Vaatlusalusel perioodil on arvestatavalt suurenenud jookide (veed) ja alkoholi osatähtsus Eesti ekspordis. Samuti on piimatoodete ja teravilja ekspordimahud suurenenud suhteliselt kiiremini. Ekspordimahu muutumist olulisemate põllumajandussaaduste ja toiduainete osas iseloomustab joonis 1.4. EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut 9

10 Kalad ja vähilaadsed, molluskid ja muud veeselgrootud Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi;... Teravili Mitmesugused toidukaubad Lihast, kalast, vähilaadsetest, molluskitest ja muudest veeselgrootutest tooted Joogid (veed), alkohol ja äädikas Joonis 1.4. TOP6 eksportkaupade kogueksport, , (miljonites kroonides) Allikas: ESA ILMUTATUD SUHTELINE EELIS KAUPLEMISEL PÕLLUMAJANDUSSAADUSTEGA Taasiseseisvumine on toonud Eesti majanduses kaasa mitmeid muutusi. Muutunud on nii Eesti kaupade konkurentsivõime välisturgudel kui ka väliskaubanduse struktuur. Eesti integreerumine maailmamajandusse ja liitumine Euroopa Liiduga on muutnud oluliseks Eesti põllumajanduse konkurentsivõime analüüsimise läbi väliskaubanduse struktuuri uurimise. Eesmärgiks on analüüsida turu avanemise mõju põllumajandussaaduste ja toiduainetega kauplemisele. Uurimus esitab mõningaid esialgseid tulemusi suhtelist eelist iseloomustavatest teguritest Eesti väliskaubanduses põllumajandussaaduste ja toiduainete osas Kõigis arvutustes ilmutatud suhtelise eelise leidmisel on toetutud Eesti Statistikaameti ja Toitlustus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) poolt kogutud väliskaubandusstatistikale. Eesti kaupade nomenklatuur on koostatud vastavalt Euroopa Liidu Statistikaameti ja ÜRO metoodilistele soovitustele. Arvutustes on aluseks võetud põhieksport ja import. Põhikaubandussüsteemi kohaselt ei lähe kaubandusstatistika arvestusse taasväljavedu tolliladudest. Vaatlusaluseks ajavahemikuks on 1995 kuni Järgnevates tabelites on summeeritud ilmutatud suhtelise eelise indeksid kaubagruppide lõikes ajavahemikus Positiivse RCA(2) väärtusega kaubajaotusteks kauplemisel Venemaaga aastal 2007 on piim ja piimatooted, lihast ja kalast tooted ning joogid. Vaatlusaluse perioodi jooksul on vaid ühe kaubajaotuse - joogid (veed), alkohol ja äädikas - ilmutatud suhtelise eelise indeks muutunud positiivseks. Kaubanduses Venemaaga (tabel 1.1) on Eestil mitme kaubajaotuse osas olnud eksport edukam kui eksport üldiselt. Võrreldes aastaga 1995 on RCA(2) indeks kasvanud piima ja EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut 10

11 piimatoodete ning linnumunade osas. Seega saab öelda, et Eesti kaupade konkurentsivõime Venemaa turul on suurenenud. Seda väljendab ka ekspordi absoluutmahu suurenemine. Käesolev käsitlus lähtub aasta andmetest ja ei võta arvesse 2007nda aasta poliitilise kriisi võimalikke mõjusid, mis vajavad detailsemat käsitlemist. Tabel 1.1. RCA(2) Venemaa/TOP6 eksportkaubad, Allikas: ESA Venemaa Kalad ja vähilaadsed, -0,55-1,09-0,12-0,15-0,84-0,87-1,06-1,27 molluskid ja muud veeselgrootud Piim ja piimatooted; 1,00 1,79 1,00 3,12 6,26 4,95 8,83 5,23 linnumunad; naturaalne mesi;... Teravili -6,94-7,33-1,85-4,07 0,29-1,24-1,05-17,99 Lihast, kalast, 6,18 3,48 5,40 6,58 6,21 5,31 4,44 2,60 vähilaadsetest, molluskitest ja muudest veeselgrootutest tooted Mitmesugused -0,73 0,34-0,13-2,69 0,02-0,28-0,56-1,06 toidukaubad Joogid (veed), alkohol ja äädikas -0,65 0,48-1,32-0,98 1,45 1,44 1,65 1,57 Kauplemisel Lätiga (tabel 1.2) ei väljenda kaubandus olulist suhtelist eelisseisundit ega ka mahajäämust ühegi käsitletud kaubagrupi osas. Kauplemisel Leeduga (tabel 1.3) väljendab kaubandus suhtelist mahajäämust eelkõige teraviljaga kauplemise osas. Tabel 1.2. RCA(2) Läti/TOP6 eksportkaubad, Allikas: ESA Läti Kalad ja vähilaadsed, -0,22-0,05 0,89-0,05-0,56-0,11 0,26-1,00 molluskid ja muud veeselgrootud Piim ja piimatooted; -0,27 0,93-0,25-0,69-0,93 0,54 1,32 1,01 linnumunad; naturaalne mesi;... Teravili -3,49-1,64 0,74-2,06-5,25-3,46-2,97-1,01 Lihast, kalast, 4,50 1,52 1,55 1,82 1,94 0,40 0,43-0,02 vähilaadsetest, molluskitest ja muudest veeselgrootutest tooted Mitmesugused -0,83 0,28 0,55 0,40-0,04-0,05 0,22 0,33 toidukaubad Joogid (veed), alkohol ja äädikas 0,93 0,49 0,42-0,12-0,05 0,65 0,51 1,06 EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut 11

12 Tabel 1.3. RCA(2) Leedu/TOP6 eksportkaubad, Allikas: ESA Leedu Kalad ja vähilaadsed, 0,00-2,02-2,83-1,33-0,07-1,11-1,21-1,65 molluskid ja muud veeselgrootud Piim ja piimatooted; -1,84-0,98 1,31 0,22-1,10-1,05 0,36 0,31 linnumunad; naturaalne mesi;... Teravili -0,36-2,95 0,91 0,92-6,35-6,04-3,86-2,94 Lihast, kalast, 4,43 2,22 1,35 1,15 0,34-0,21-0,53-0,55 vähilaadsetest, molluskitest ja muudest veeselgrootutest tooted Mitmesugused -0,75-0,83-0,52-0,90-0,13 0,22-0,10-0,28 toidukaubad Joogid (veed), alkohol ja äädikas 2,90 0,51 2,00 1,57 1,04 1,53 1,61 1,41 Kuivõrd RCA(2) indeks väljendab eelkõige kaubanduse suhtelist edukust võrreldes kogukaubandusega, saab väita, et kauplemisel Soome ja Saksamaaga (tabelid 1.4 ja 1.5) on olnud Eesti kaubandus kalade vähilaadsetega, piima, piimatoodete ja linnumunadega ning lihast ja kalast toodetega suhteliselt edukam võrreldes kogukaubandusega põllumajandussaaduste ja toiduainetega. Tabel 1.4. RCA(2) Soome/TOP6 eksportkaubad, Allikas: ESA Soome Kalad ja vähilaadsed, 0,89 0,47 1,48 1,48 1,65 1,11 0,94 0,73 molluskid ja muud veeselgrootud Piim ja piimatooted; 1,10 2,32-1,95-0,36 2,27 2,12 2,09 1,71 linnumunad; naturaalne mesi;... Teravili -1,51-6,01-5,60 1,35-2,99 0,56 1,81-3,18 Lihast, kalast, vähilaadsetest, 2,92 2,14 2,46 2,45 2,13 1,92 1,91 1,91 molluskitest ja muudest veeselgrootutest tooted Mitmesugused -1,37-2,24-0,11-0,17-0,19-0,60-0,07 0,13 toidukaubad Joogid (veed), alkohol ja äädikas -1,04 0,18-0,54-0,46 0,32 0,28 0,07 0,13 EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut 12

13 Tabel 1.5. RCA(2) Saksamaa/TOP6 eksportkaubad, Allikas: ESA Saksamaa Kalad ja vähilaadsed, 2,40 2,87 3,06 2,71 2,02 1,30 1,93 2,24 molluskid ja muud veeselgrootud Piim ja piimatooted; 0,75 0,56 2,13 2,58 2,73 2,79 2,74 2,86 linnumunad; naturaalne mesi;... Teravili -1,60-5,46-4,79 1,39-2,74-4,50 1,92 2,05 Lihast, kalast, 2,71 2,60 2,29 2,16 2,15 1,68 1,25 0,46 vähilaadsetest, molluskitest ja muudest veeselgrootutest tooted Mitmesugused -7,93-2,48-4,16-3,65-2,96-3,49-2,61-2,70 toidukaubad Joogid (veed), alkohol ja äädikas -2,54-3,34-3,77-2,92-3,27-2,93-2,18-4,02 Hinnates ilmutatud suhtelise eelise indeksi muutumist tuleb teha vahet suurte ja väikeste riikide vahel. Suurte riikide puhul on oodatavalt erinevused ilmutatud suhtelise eelise indeksi osas väiksemad kui väikeste riikide puhul. Seda põhjustab suurte riikide suurem siseturg, mis võimaldab toota suuremat kaupade nomenklatuuri kodumaal. Erinevused ilmutatud suhtelise eelise indeksi väärtuse osas ei tulene mitte ainult riigi suurusest vaid ka riigi arengutasemest. Tehnoloogiliselt madalamalt arenenud riigid, kus spetsialiseerutakse enam töömahukale tootmisele, peavad importima tehnoloogiliselt keerulisemaid tooteid kõrgemalt arenenud riikidest. Kauplemisel põllumajandussaadustega ja toiduainetega avaldavad olulist mõju ka klimaatilised tingimused ning riikides kasutatavad toetussüsteemid. EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut 13

14 Iseloomustamaks ekspordi edukust rahvusvahelises kontekstis vaatame suhtelise ekspordi eelise indeksi RXA muutumist ajas. Järgnevad arvutused tuginevad Toitlustus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) poolt kogutud väliskaubandusstatistikale. Võrreldud on Eesti, Läti ja Leedu kaubanduse edukust teravilja eksportimisel lähtuvalt Euroopa Liidu (joonis 1.5) ja Maailma (joonis 1.6) teravilja ekspordist. Kui vastava indeksi väärtus on suurem kui üks, on riik olnud edukas eksportija võrreldes Maailma (ka ELi) ekspordiga ning kui vastava indeksi väärtus jääb alla ühe on riik olnud vähemedukas eksportija võrreldes Maailma (ka ELi) ekspordiga. 3,50 3,00 2,50 2,00 1,50 1,00 0,50 0, RXA EL-ga Eesti Teravili Läti Teravili Leedu Teravili Joonis 1.5. Ilmutatud ekspordi eelis teravilja ekspordis võrreldes Euroopa Liiduga (FAOSTAT) Tulemustest ilmneb, et teravilja ekspordis on Eesti olnud vähemedukas võrreldes Maailma ja ELi ekspordiga. Seega väljendab kaubandus suhtelist mahajäämust teraviljaga kauplemisel. Samuti on näha, et Läti ja Leedu on olnud Edukamad teravilja eksportijad kui Eesti, omades ka suhtelist eelist teravilja eksportimisel. 3,50 3,00 2,50 2,00 1,50 1,00 0,50 0, RXA Maailm Eesti Teravili Läti Teravili Leedu Teravili Joonis 1.6. Ilmutatud ekspordi eelis teravilja ekspordis võrreldes Maailma ekspordiga (FAOSTAT) EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut 14

15 Piimapulbri eksportimisel võrrelduna Euroopa Liiduga (joonis 1.7) ja Maailmaga (joonis 1.8) väljendub Eesti kaubanduses ekspordi suhteline edukus võrreldes kogukaubandusega põllumajandussaaduste osas ning alates aastast ilmneb ka suhtelise eelise välja kujunemine. Saab välja tuua, et Läti ja Leedu on osutunud suhteliselt vähem edukateks piima eksportijateks kui Eesti. 12,00 10,00 8,00 6,00 4,00 2,00 0, RXA EL-ga Eesti Piimapulber Läti Piimapulber Leedu Piimapulber Joonis 1.7. Ilmutatud ekspordi eelis piimapulbri ekspordis võrreldes Euroopa Liidu ekspordiga (FAOSTAT) 12,00 10,00 8,00 6,00 4,00 2,00 0, RXA Maailm Eesti Piimapulber Läti Piimapulber Leedu Piimapulber Joonis 1.8. Ilmutatud ekspordi eelis piimapulbri ekspordis võrreldes Maailma ekspordiga (FAOSTAT) EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut 15

16 Liha eksportimisel võrrelduna Euroopa Liiduga (joonis 1.9) ja Maailmaga (joonis 1.10) ei väljendu Eesti ekspordis suhtelist eelist. Vaid aastatel ja Euroopa Liiduga liitumise aastal osutub liha eksport suhteliselt edukamaks võrreldes põllumajandussaaduste eksporti tervikuna. Liha ekspordi puhul on Läti ja Leedu osutunud suhteliselt vähem edukateks eksportijateks kui Eesti. 1,80 1,60 1,40 1,20 1,00 0,80 0,60 0,40 0,20 0, RXA EL-ga Eesti Liha Läti Liha Leedu Liha Joonis 1.9. Ilmutatud ekspordi eelis liha ekspordis võrreldes Euroopa Liidu ekspordiga (FAOSTAT) 1,80 1,60 1,40 1,20 1,00 0,80 0,60 0,40 0,20 0, RXA Maailm Eesti Liha Läti Liha Leedu Liha Joonis Ilmutatud ekspordi eelis liha ekspordis võrreldes Maailma ekspordiga Allikas: FAOSTAT Järgnevalt vaatleme indeksite RXA, RTA ja RCA(2) muutumist vaatlusalusel perioodil. Erinevate indeksite kasutamist põhjendab asjaolu, et põllumajanduspoliitika mõjutab erinevalt nii eksporti kui importi. Seega on vaid ekspordi eelist (RXA) hindava koefitsiendi puhul arvestatav mõju poliitikatel, mis mõjutavad eksporti ning kaubanduse eelist iseloomustavatel indeksitel (RTA, RCA(2)) lisandub ka importi mõjutavate poliitikate mõju. Näitena majanduspoliitika mõju hindamisest on OECD poolt arvutatav nominaalse toetuse koefitsient (nominal assistance coefficient- NAC). NAC mõõdab toetust tootjale võrreldes EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut 16

17 tootjate sissetulekuid maailmaturu hindadega. Kui vastava indeksi väärtus on suurem kui üks viitab see positiivse toetuse olemasolule. Indeksi väärtus 1 viitab toetuste mõju puudumisele ja indeksi väärtus alla ühe iseloomustab negatiivset toetust ehk maksustamist. Euroopa Liidu toetuste taset iseloomustab tabel 1.6. Seega on Euroopa Liidu puhul tegemist põllumajanduslikus tootmises positiivse toetusega. Tabel 1.6. Nominaalse toetuse koefitsient (NAC) Euroopa Liidus (alates 2004 EL25) Allikas: OECD Tootja NAC 1,69 1,51 1,56 1,49 1,48 Seega saab rääkida suhtelise eelise olemasolust, kui nii ekspordi eelist kajastavad indeksid kui ka kaubanduse eelist kajastavad indeksid näitavad mõlemal juhu, et riigi kaubandus mingi kaubagrupi osas on osutunud edukamaks kui kaubandus üldiselt. Vastavate ilmutatud kaubanduse eelise (RTA) indeksite muutust kauplemisel teravilja, piimapulbri ja lihaga iseloomustab joonis RTA indeksi positiivsete väärtuste korral on osutunud vaatlusaluse riigi kaubandus edukamaks võrdluseks olnud riikide grupi kaubandusega. Kauplemisel teraviljaga on Eesti indeks muutunud positiivseks pärast liitumist Euroopa Liiduga. Varasemalt on kaubandus väljendanud suhtelist mahajäämust kauplemisel teraviljaga. Seega väljendub EL-iga liitumises teraviljatoodanguga kauplemisel konkurentsivõime suurenemine turul. Võrreldes Läti ja Leedu vastavaid indekseid ilmneb, et EL-iga liitumisel ei ole teraviljakaubandusele nende riikide osas olnud otsustavat mõju ning suhteliselt edukamaks on osutunud Läti ja Leedu teraviljakaubandus juba alates aastast Võrreldes Eesti kaubandusega on Läti ja Leedu olnud edukamad teraviljaga kauplemise osas. Leitud suhtelise eelise indeksid iseloomustavad vaid kaubanduse edukust teraviljaga kauplemisel. Teravilja töötlemisel tekkivate saaduste kaubanduse edukust teraviljakaubandus otseselt ei iseloomusta. Seega iseloomustab saadud tulemus, et teraviljaga kauplemine (sõltumata kauplejast) enne Euroopa Liiduga liitumist on osutunud väheedukaks (kaubandus väljendab suhtelist mahajäämust) ning peale liitumist on kaubandus teraviljaga muutunud edukamaks (kaubandus väljendab suhtelist eelist). Kauplemisel piimapulbriga ilmnevad Eesti kauplemise edukusel võrreldes EL-i vastava kaubandusega suured kõikumised. Sellegipoolest väljendab kaubandus suhtelist eelist kogu vaatlusalusel perioodil ning viitab vastava tootmise konkurentsivõimelisusele. Baltiriikide võrdluses on samuti Eesti kõige edukam kaupleja piimapulbri osas. Vaid aastal olid Läti ja Leedu edukamad kauplejad. Seega väljendab kaubandus piimapulbriga konkurentsieelise olemasolu. Kui lähtuda eeldusest, et Eesti piimatööstus kasutab eksporditava piimapulbri tootmiseks ka kodumaist toorainet, peegeldab kauplemise edukus piimapulbriga kauplemisel ka piimatootjate konkurentsivõimet. Kauplemine lihaga on osutunud kõigi Baltiriikide jaoks suhteliselt vähem edukaks. Eesti kaubandus lihaga on olnud suhteliselt edukas vahetult enne Euroopa Liiduga liitumist kuid see lühiajaline kaubanduse edukus on hakanud liitumisjärgsel perioodil vähenema ja on muutunud eelisest mahajäämuseks. Seega lähtuvalt kaubanduse eelise indeksist saab öelda, et kauplemisel lihaga ei ole Eestil kujunenud välja ei arvestatavat suhtelist eelist ega mahajäämust. Kaubanduse analüüsimine ei viita püsiva eelise või mahajäämuse olemasolule ning konkurentsivõimele või selle puudumisele. Kauplemise edukus viitab vaid lihaga EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut 17

18 kauplemise edukusele. Seega rahvusvaheliselt ei ole osutunud edukaks kaubandus lihaga. Kui lähtuda eeldusest, et kauplejate (sõltumata sellest, kas kaupleb töötleja või tootja) edukus sõltub eelkõige kauba hinnast, saab öelda, et kaubandus ei väljenda väljakujunenud suhtelist eelist lihaga kauplemisel, mis omakorda viitab vastavate toodete suhteliselt madalale konkurentsivõimele turul. 10,00 8,00 6,00 4,00 2,00 0,00-2,00-4, RTA EL-ga Eesti Teravili Läti Teravili Leedu Teravili 10,00 8,00 6,00 4,00 2,00 0,00-2,00-4, RTA EL-ga Eesti Piimapulber Läti Piimapulber Leedu Piimapulber 10,00 8,00 6,00 4,00 2,00 0,00-2,00-4,00 RTA EL-ga Eesti Liha Läti Liha Leedu Liha Joonis Ilmutatud kaubanduse eelis (RTA) võrreldes EL-i ekspordiga Allikas: FAOSTAT EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut 18

19 Järgnevalt vaatleme indeksi RCA(1) väärtuseid varasemate indeksite RXA ja RTA väärtustega (joonis 1.12). Mõlema indeksi puhul on näha, et indeksite positiivsed ja negatiivsed väärtused on vaatlusaluste aastate lõikes sarnased. Seega saab öelda, et kaubandus väljendab suhtelise eelise olemasolu kauplemisel piimapulbriga viidates seega Eesti piimatööstuse konkurentsivõimelisusele võrreldes Euroopa Liidu piimatööstusega üldiselt. Teraviljakasvatuses on ilmnenud suhteline eelis alles peale liitumist EL-iga. Seega ei saa väita, et tegemist oleks vastava tööstusharu puhul pikaajalise ja püsiva konkurentsivõimelisusega. Lihatootmine on osutunud vahetult EL-iga liitumise eelselt konkurentsivõimeliseks lähtuvalt kaubanduse kaudu väljendatud ilmutatud suhtelisest eelisest ent liitumise järgselt on see lühiajaline eelisseisund kadunud ja muutunud mahajäämuseks. 10,00 8,00 6,00 4,00 2,00 0,00-2,00-4,00 Eesti ,00 8,00 6,00 4,00 2,00 0,00-2,00-4,00 Teravili RTA Teravili RCA(1) Eesti Piimapulber RTA Piimapulber RCA(1) 10,00 8,00 6,00 4,00 2,00 0,00-2, ,00 Eesti Liha RTA Liha RCA(1) Joonis Ilmutatud suhtelise eelise indeksid (RTA, RCA(1)) Eestis võrreldes EL-i ekspordiga, Allikas: FAOSTAT EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut 19

20 1.3 ALTERNATIIVKULUPÕHINE KONKURENTSIVÕIME HINDAMINE KODUMAISTE ALTERNATIIVKULUDE HINDAMISE TEOREETILISED ALUSED Kaheks peamiseks teguriks, mis määravad toodete konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel, on hind ja kvaliteet. Konkureerides hinna osas saavutab tootja eelise, kujundades pikaajaliselt oma tootmiskulusid viisil, mis võimaldab küsida madalamat hinda lõpptoote eest. Konkureerimisel kvaliteedi osas osutub edukaks tootja, kes mõjutab tarbijat maksma kõrgemat hinda parema kvaliteedi, atraktiivsema tootenime või täiendavate teenuste ning hüvede eest. Hinnakonkurents eeldab tulevikku vaatavaid otsuseid tootmistehnoloogia muutmise osas. Oodatav tööjõu hinna tõus kapitali hinna suhtes tingib juba täna otsused tootmise kapitaliintensiivsemaks muutmiseks. Konkurents kvaliteedi osas tingiks sellisel juhul aga suuremaid kulutusi tootearenduses ja turundustöös, selgitamaks tarbijale oma toote erilisust ja paremust võrreldes konkureerivate toodetega. Üheks võimaluseks kodumaiste tootjate konkurentsivõimet hinnata nii kodumaisel kui ka välisturul, kus peab konkureerima nii kodumaiste kui teiste riikide tootjatega, on lähtumine kodumaisest ressursikulust. Kodumaise ressursikulu hindamist põllumajanduse konkurentsivõime iseloomustamiseks on kasutatud mitmete Kesk ja Ida-Euroopa riikide põllumajandussektori konkurentsivõime hindamisel (Kavcic ja Erjavec 2001 Sloveenia kohta, Gorton jt 2001 Poola kohta, Gorton ja Davidova Kesk ja Ida-Euroopa riikide kohta, Banse jt 1999 Kesk ja Ida-Euroopa riikide kohta). Selline käsitlus lähtub alternatiivkuludest ehk asjaolust, et kõigil ressurssidel on olemas hind isegi siis, kui tundub, et nad on tasuta käes. Tootmine on konkurentsivõimeline, kui kodumaiste ressursside alternatiivkulu on väiksem kui lisandunud väärtus, mida need ressursid loovad. Siinkohal peab tegema vahet kaubeldavatel ja mittekaubeldavatel ressurssidel. Kaubeldavad ressursid on need, mida saab osta rahvusvaheliselt turult ning mis ei ole tavapäraselt riigispetsiifilised. Taimekasvatuses võiksid sellisteks kaubeldavateks sisenditeks olla taimekasvatuse erikulud (seemned, istikud, väetised, taimekaitse-vahendid). Mittekaubeldavad sisendid on üldjuhul seotud konkreetse riigiga ning selle eripäradega. Kui lihtsal kujul on lõpptoodangu tootmiseks vajalikud sisendid jaotatavad kolmeks maa, töö ja kapital siis laenuraha kui üks osa kapitalist on kaubeldav ja rahvusvaheliselt mobiilne, ent tootmiseks vajalik maa, töölised ning ehitised seda alati ei ole. Jaotades tootmise sisendid kaubeldavateks ja mittekaubeldavateks, saab välja tuua nende sisendite hindade dünaamikast tingitud muutuste mõju nii lõpptoote hinna kujunemisele kui ka konkurentsivõime muutumisele, samuti vajadusele muuta oma tootmistehnoloogiat vastavalt tootmissisendite hinnasuhete muutumisele. EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut 20

21 Põllumajandusliku tootmise konkurentsivõime hindamisel on kasutatud järgnevat seost: DRC i n a V ij j j= k+ 1 = k r Pi aij j= 1 P r j Kus: DRC on kodumaine ressursikulu (domestic resource cost DRC) a ij (j=k+1 kuni n) on ressursside ja mittekaubeldavate sisendite (tootmistegurid millega ei kaubelda rahvusvaheliselt) koefitsiendid V j on ressursside varihinnad (vajalikud selleks, et hinnata ressursside alternatiivkulu) P i r on müüdava lõpptoodangu võrdlushinnad a ij (j=1 kuni k) on kaubeldavate sisendite koefitsiendid P j r on kaubeldavate sisendite võrdlushinnad Seega leiame suhte kodumaiste ressursside kasutamise hinna ning impordihindade alusel leitud lisandunud väärtuse vahel: Kodumaine ressursikulu = Kodumaiste ressursside kasutamise hind Impordihindade aluselleitud lisandunud väärtus Murrujoone ülemine osa iseloomustab kulutusi kodumaistele ressurssidele võrdlushindade (alternatiivkulu) baasil. Murrujoone alla jääb impordihindade kaudu leitud lisandunud väärtus, kus imporditava lõpptoote hinnast on lahutatud kaubeldavate sisendite hind. Kui vastav suhe on väiksem kui 1, siis on kodumaine tootmine efektiivne ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, sest kodumaiste ressursside alternatiivkulu on väiksem kui lisandunud väärtus, mida need ressursid loovad (ja millega konkureerivad). Hinnates tootmiskulusid võimalikult lähedaselt ressursside kasutamise tegeliku hinnaga, saame parema pildi oma tootmise konkurentsivõimest olukorras, kus konkurents ressursside osas hakkab muutuma üha teravamaks ja varasemad eelised, mis tulenesid tihti tootmise sisendite maksumuse alahindamisest, hakkavad kaduma. Kodumaise ressursikulu arvutamisel on FADN andmebaasist lähtuvalt leitud tootmise kasumlikkus ühiskonna kulusid (ressursside kasutamise alternatiivkulusid) silmas pidades. Seega võetakse järgnevates arvutustes aluseks ressursside alternatiivkulu. Lähtuvalt hetkel olemasolevatest andmetest võib väita, et näiteks kasutab keskmine teraviljatootja ühe tonni nisu tootmiseks keskmiselt 0,33 hektarit maad. Käesolevas analüüsis on ressursipanuse hindamisel võetud aluseks taimekasvatuse tootmistüübi keskmised näitajad. Lähtutud on lihtsustavast eeldusest, et taimekasvatuse tootmistüübi keskmised näitajad on üldistatavad teraviljakasvatusele. Kodumaine ressursikulu on arvutatav sellisel juhul mittekaubeldavate sisendite sotsiaalse hinna ja sotsiaalse lisandunud väärtuse suhtena. Selliste hindade arvutamisel on arvesse EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut 21

22 võetud ressursside tegelikku aga mitte niivõrd raamatupidamislikku hinda. Vastasel juhul oleks maa ja tööjõud alahinnatud. Mittekaubeldavateks sisenditeks (tabel 1.7) on kulutused tööjõule maale ja kapitalile. Mittekaubeldavate sisendite hulka on lisatud põllumajanduse üldkulud, mis on seotud masinate ja ehitiste korrashoiuga, energia tarbimisega ning lepinguliste töödega. Mittekaubeldavate sisendite valiku tegemisel lähtuti asjaolust, et tegemist on riigispetsiifiliste teguritega mille hinda ja pakkumist mõjutab nii sisemine tegevusaladevaheline kui ka rahvusvaheline konkurents. Kaubeldavate sisendite varihinnana on kasutatud tegelikku turuhinda ning mittekaubeldavate sisendite puhul lähtutakse vastavalt alternatiivkulust. Kodumaiste ressursside kasutamise hinna (sotsiaalse hinna) arvutamisel on lähtutud alternatiivkulust. Lihttööjõu alternatiivkuluks oleks vastavalt lihttööjõu hind tööstussektoris ja oskustööjõu alternatiivkuluks oskustööjõu hind tööstussektoris. Sellise lähenemise tingib üha suurenev surve palgatõusuks ning kasvav konkurents tööjõu osas. Samuti on põhjuseks asjaolu, et mitte kogu kasutatud tööjõud ei ole tasustatud. Siinkohal lähtutakse Eesti Statistikaameti andmetest tööstussektori ja teenindussektori keskmiste palgatasemete kohta. Tulenevalt asjaolust, et otsus töötada tasuta oma põllumajandusettevõttes, tähendab loobumist sissetulekust, mida on võimalik teenida samal ajal mujal töötades. Seega on just see võimalik sissetulek tööjõu kasutamise alternatiivkuluks ja annab parema ülevaate tööjõu kui ressursi tegelikust hinnast. Maa varihind kujuneb vastavalt keskmisele rendihinnale, mis on arvutatud põllumajanduslikuks tootmiseks sobiva maa müügihindade baasil. Siinkohal kasutati kahte lähenemist. Viidi läbi telefoniküsitlus põllumajandustootjate seas ning võrreldi tootjate hinnanguid rendihinna kujunemisele maa müügihindade (lähtuvalt põllumaa müügihindadest vastavalt Maaameti ja kinnisvaraettevõtete andmetele) järgi leitud rendihinnaga. Siinkohal on eeldatud, et maa müügihind on leitav läbi sellelt maalt teenitavate tulude nüüdisväärtuse. Kapitali hinna puhul mängib eelkõige rolli olemasoleva põhivara kulum ja masinate, seadmete ning ehitiste korrashoiuks tehtavad kulutused, mis on samuti riigispetsiifilised, tingides alternatiivkulupõhist lähenemist. Samas võib eeldada, et kapitaliturul on suhteliselt vähe turutõrkeid/rikkeid ning edasises analüüsis kasutatakse kapitali tegelikku hinda. Kaubeldavate tootmissisendite puhul on kasutatud nende tegelikku hinda. Tabel 1.7. Jaotus kaubeldavateks ja mittekaubeldavateks sisenditeks taimekasvatuse tootmistüübi näitel Kaubeldavad sisendid Mittekaubeldavad sisendid seemned ja istikud masinate ja ehitiste korrashoid väetised energia kasutamine taimekaitsevahendid lepingulised tööd muud taimekasvatuse erikulud palgad, rendid, intressid Kaubeldavad sisendid on kaubeldavad rahvusvaheliselt ja alluvad rahvusvahelisele konkurentsile Mittekaubeldavad sisendid rahvusvaheliselt kaubeldavad ei ole ning on riigiti erinevate omaduste ja hindadega EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut 22

23 1.3.2 ALTERNATIIVKULUPÕHINE KONKURENTSIVÕIME HINDAMINE TERAVILJAKASVATUSES Pakkujate struktuuri käsitlemisel lähtutakse FADNi Euroopa Liidu andmebaasi andmetest. Kodumaise ressursikulu arvutamisel on FADN andmebaasist lähtuvalt leitud tootmise kasumlikkus ühiskonna kulusid (ressursside kasutamise alternatiivkulusid) silmas pidades. Seega võetakse järgnevates arvutustes aluseks ressursside alternatiivkulu. Toetudes FADN andmebaasile saab öelda, et teraviljatootmises on keskmine Eesti tootja lähtuvalt netolisandväärtusest suhteliselt väike (tabel 1.8), jäädes mitmekordselt alla Euroopa vanade liikmesriikide tootjatele. Keskmise külvipinna alusel on Eesti tootja aga arvestatavalt suurem. Võrreldes palgatud tööjõu osakaalu Euroopa põllumajandustootjate lõikes ilmneb samuti, et Eestis on palgatud tööjõu osatähtsus suurem. Tabel 1.8. Taimekasvatuse tootmistüübi rahvusvaheline võrdlus, 2006 Riik Majanduslik suurus(esu) Kasutatav põllumajandusmaa Kogu tööjõud Renditav maa (%) Tasustatud tööjõud (%) (ha) (AWU) Taani 50,7 62,78 0,92 26,92 28,26 Saksamaa 112,5 136,62 2,33 73,64 44,64 Eesti 13,1 103,65 1,77 54,96 22,03 Iirimaa 27,7 45,93 0,73 28,78 16,44 Leedu 10,4 64,17 1,88 60,06 23,40 Läti 13,7 84,37 2,31 47,08 37,66 Soome 23,4 56,28 0,72 31,17 8,33 Allikas: FADN 2006 (Euroopa Liidu andmebaas) Võrreldes EL-i vanade liikmesriikidega kasutatakse Eestis suhteliselt vähem kapitali ühe põllumajandusliku hektari kohta. Alljärgnev tabel 1.9 viitab asjaolule, et erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides on kapitali ja maa suhe põllumajanduslikus tootmises väga erinev. Tabel iseloomustab varade väärtust ühe kasutatava hektari kohta. Kui võrrelda näiteks Eestit Soome ja Saksamaa vastavate suhetega siis on näha, et Eestis kasutatakse oluliselt vähem kapitali (kulutatakse suhteliselt vähem traktoritele, masinatele ja muudele seadmetele ning ehitistele) ühe kasutatava hektari kohta. Seega iseloomustavad tabelis 1.9 olevad suhted just kasutatud kapitali ja maa suhet. Kuivõrd masinad ja seadmed on kaubeldavad, siis on hinnad erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides võrreldavad. Seega peegeldab selline võrdlus just suhteliselt väiksema hulga kapitali kasutamist tootmises. See omakorda saab tuleneda asjaolust, et kasutatakse nii füüsiliselt vähem masinaid ja seadmeid kui ka asjaolust, et kasutatakse madalama kvaliteediga seadmeid. Siinkohal saab lähtuda eeldusest, et odavamad sarnase funktsionaalsusega seadmed, on enamasti madalama kvaliteediga. Sarnaselt saab käsitleda ka ehitisi, olukorras, kus ehituse ja ehitusmaterjalide hinnad hakkavad rahvusvaheliselt võrdsustuma. Tabel 1.9. Varade väärtus ühe kasutatava hektari kohta, 2006, (eurot) Taani Saksamaa Eesti Iirimaa Leedu Läti Soome Ehitised Masinad Allikas: FADN 2006 (Euroopa Liidu andmebaas) EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut 23

24 Samuti kasutatakse Eestis vähem ka taimekaitsevahendeid ja väetisi ühe hektari kohta. Järgnev tabel 1.10 iseloomustab väetiste- ja taimekaitsevahendite ja muude taimekaitse erikulude maksumust ühe kasutatava hektari kohta taimekasvatuse tootmistüübis vaatlusalustes riikides. Tabel Taimekasvatuse erikulud hektari kohta, 2006, (eurot) Taani Saksamaa Eesti Iirimaa Leedu Läti Soome Seemned ja istikud Väetised Taimekaitsevahendid Muud taimekasvatuse erikulud Allikas: FADN 2006 (Euroopa Liidu andmebaas) Konkurentsivõime on seotud tootlikkusega. Siinkohal on võimalik vaadata tootmistegurite tootlikkust üldiselt. Järgnevas tabelis (tabel 1.11) on nisu saagikus ning maa ja töö tootlikkus. Tabel Saagikuse näitajad, 2006, (eurot) Taani Saksamaa Eesti Iirimaa Leedu Läti Soome Nisu saagikus (100 kg/ha) Maa tootlikkus (eurot/ha) Töö tootlikkus (eurot/aü) Allikas: FADN 2006 (Euroopa Liidu andmebaas) Eestis on keskmine saagikus isegi madalam kui Soomes. Kui vaadata kogutoodangut kasutatava maa kohta, siis on näha, et keskmine tootlikkus hektari kohta on väga madal ning keskmine töö tootlikkus on samuti väga madal. Seega, lähtudes eeldusest, et kaubeldavate sisendite hind on rahvusvaheliselt võrreldav ning taimekasvatuse erikulud on Euroopa erinevates regioonides samuti võrreldavad, siis antud riikide grupis on Baltimaade tootjad madalaima lisandunud väärtusega. Tabel 1.12 iseloomustab tootmise sisendite osatootlikkust. Osatootlikkus iseloomustab järgnevalt tootmise sisendi suhtelist osatähtsust lõpptoodangu loomisel muude tingimuste samaks jäädes. Kui erinevused absoluutsetes kulutustes taimekasvatuse erikuludele on uute ja vanade Euroopa Liidu liikmesriikide vahel väga suured (vt tabel 1.10), siis erinevused osatootlikkuste osas on suhteliselt väiksemad. Seega jääb Eesti tootja küll absoluutset tootlikkust võrreldes alla valimis olnud EL-i vanade liikmesriikide tootjatele, kuid olemasolevat tootmistehnoloogiat kasutatakse siiski suhteliselt efektiivselt. Tabel Tootmise sisendite osatootlikkused, 2006, (tsentnerit) Taani Saksamaa Eesti Iirimaa Leedu Läti Soome Seemnete ja istikute osatootlikkus (1 euro kohta) 0,97 0,72 0,88 1,10 0,65 0,78 0,83 Väetiste ja taimekaitsevahendite osatootlikkus (1 euro kohta) 0,49 0,28 0,33 0,36 0,28 0,35 0,31 Allikas: FADN 2006 (Euroopa Liidu andmebaas) EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut 24

25 Alternatiivkulude hindamine ja kodumaine ressursikulu taimekasvatuses Järgnevalt on erinevate tootmissisendite kulu taandatud ühe tsentneri teravilja tootmisele võttes aluseks FADN andmebaasi andmed. Tootjad on jagatud kahte suurusgruppi. Väiketootjad on käesoleva käsitluse kohaselt kõik need tootjad kelle põllumajandusliku majapidamise majanduslik suurus jääb alla neljakümne Euroopa suurusühiku (ESU). Suured tootjad on käesoleva käsitluse kohaselt majandusliku suurusega üle 40 ESU. Tabel 1.13 iseloomustab maa kasutamist põllumajanduslikuks tootmiseks vastavalt tootja majanduslikule suurusele. Taimekasvatuse tootmistüübis kasutatavast maast kasutavad väiketootjad vaatlusalusel perioodil keskmiselt 16,4 protsenti ja suurtootjad 83,6 protsenti. Selline proportsioon on aastate lõikes olnud püsiv. Otseselt teraviljakasvatuseks on suurtootjad kasutanud keskmiselt 64,4% kasutatavast maast ja väiketootjad 58,0% kasutatavast maast. Tabel Maa kasutamine taimekasvatuses vastavalt tootja suurusele, Majanduslik suurus (ESU) <40 ESU >40 ESU Kokku kasutatav põllumajandusmaa (ha) 116,9 595,2 Protsent kogu kasutatavast maast (%) 16,4 83,6 Renditud põllumajandusmaa (ha) 74,2 464,2 Kokku teravilja all olev maa (ha) 67,8 383,4 Teraviljakasvatuse all oleva maa osakaal (%) 58,0 64,4 Allikas: FADN Tööjõu kasutamist sõltuvalt tootja suurusest iseloomustab tabel Erinevus suur- ja väiketootjate vahel tööjõu kasutuses on vaatlusalusel perioodil keskmiselt 2,8 korda. Kui näiteks erinevus kasutatava maa osas on keskmiselt viiekordne, siis järelikult on väiketootmine Eestis oluliselt tööjõumahukam. Tabel Tööjõu kasutamine vastavalt tootja suurusele, Majanduslik suurus (ESU) <40 ESU >40 ESU Keskmine tööjõukulu tundides 4444, ,8 Tasustatud tööjõu kulu tunnis (krooni) 18,7 27,1 Allikas: FADN Jättes kapitali esmasest vaatlusest kõrvale ja vaadeldes vaid tööjõu ja maa suhet on näha, et suurtootjate tööjõu (L) ja maa (N) suhe (L/N) on madalam kui väiketootjatel. Vastavalt suurtootjatel 20,7 ja väiketootjatel 38,0. Antud tulemused iseloomustavad keskmisi töötunde ühe hektari kohta. Seega kasutavad väiketootjad keskmiselt 1,84 korda (38,0 / 20,7) rohkem tööjõudu ühe hektari kohta. Keskmiste tööjõukulude suhe on aga vaid 1,45 =(27,1 / 18,7) (keskmine suurtootjate tööjõukulu tunnis jagatud väiketootjate keskmise tööjõukuluga tunnis). Võrreldes saadud tulemusi saab öelda, et eeldades kapitali hindade muutumatust, on omanud suurtootjad eelist tootmises, sest suhteline tööjõukulu ühe hektari kohta on madalam kui tööjõu kasutamine ühe hektari kohta. Väiketootjad omaksid eelist juhul kui keskmine tööjõukulude suhe hektari kohta oleks suurem kui 1,84. Vaid sellisel juhul kompenseeriks väiketootjate madalam palgatase suuremat tööintensiivsust hektari kohta. Järgnevalt käsitleme eraldi lisandväärtuse kujunemist era- ja ühiskonna kulusid silmas pidades Erakasumlikkus tähendab otseselt ettevõtte poolt deklareeritud (kasutades FADN andmebaasi andmeid) majandusnäitajate järgi välja arvutatud kasumlikkust. Kodumaiseks hinnaks erakasumlikkuse analüüsis oli nisu kokkuostuhind. Kaubeldavate sisendite hind EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut 25

Microsoft Word - Ettevotjatulu_2016 kodukale.doc

Microsoft Word - Ettevotjatulu_2016 kodukale.doc Indikaatori Ettevõtjatulu analüüs 2015. aasta andmetel, aruande lühikokkuvõte 2016 Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus, kontaktisik Ere Ploomipuu, ere.ploomipuu@pmk.agri.ee Töö teostaja: OÜ AgriNet,

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade 13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade Pagaritööstuse 2016. aasta 9 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Tugeva konkurentsi tingimustes jätkub tööstuste konsolideerumine. Oktoobris allkirjastasid OÜ Eesti Leivatööstus ja AS Hagar omanikud lepingu, mille

Rohkem

Eesti toidusektori ekspordivõimekus (jätku-uuring 2017)

Eesti toidusektori ekspordivõimekus (jätku-uuring 2017) Eesti toidusektori ekspordivõimekus (jätku-uuring 217) Tallinn Detsember 217 Töö tellija: Maaeluministeerium Projektis osalevad: Albert Hansa, Evelin Ahermaa, Aet Vanamölder, Katrin Nittim, Maris Viileberg

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade 2018

Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade 2018 Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade 218 Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade 218 Maaeluministeerium 219 Sisukord Sissejuhatus... 4 Kokkuvõte... 5 Üldine olukord...

Rohkem

Pagaritööstuse aasta I kvartali ülevaade

Pagaritööstuse aasta I kvartali ülevaade Pagaritööstuse 2017. aasta I kvartali ülevaade Marje Mäger kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond / peaspetsialist 05.07.2017 Lühikokkuvõte Pagaritööstustes toodeti 2017. aasta esimese

Rohkem

Swedbanki suvine majandusprognoos

Swedbanki suvine majandusprognoos Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaade 9. oktoober 215 Tõnu Mertsina Peaökonomist Halvenenud ekspordivõimalused on vähendanud töötleva tööstuse tootmismahtu - kiire reaalpalgakasv jaekaubandus tugev kasv

Rohkem

KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng

KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng Uuringu tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, uuringu eest tasumiseks kasutati perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Eesti piimatöötlemise sektori aasta 6 kuu ülevaade

Eesti piimatöötlemise sektori aasta 6 kuu ülevaade Eesti piimatöötlemise sektori 2016. aasta 6 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Vaatamata turuolukorda tugevasti muutnud sündmustele on suurematel piimaturgudel täheldatav olnud elavnemine impordi osas ja positiivsed

Rohkem

Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016

Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016 Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013 2016 Programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015 2021 rakendusuuring Ants-Hannes

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

EPKK Teravilja- ja õlikultuuride turg III kvartal 2017 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Teravilja- ja õlikultuuride turg III kvartal 2017 Sisukord Te

EPKK Teravilja- ja õlikultuuride turg III kvartal 2017 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Teravilja- ja õlikultuuride turg III kvartal 2017 Sisukord Te Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Teravilja- ja õlikultuuride turg kvartal Sisukord Teraviljatoodete tootmine Eestis 1 Eksport ja import 2 Eesti teraviljaturg 6 Põllumajandusbörsid 8 Teravilja kokkuostuhinnad

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

Hinnainfo mai 2015

Hinnainfo mai 2015 HINNAINFO MAI 2015 Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad: Claudia Meriküla, Katrin Männaste, Aivar Voog Tellijapoolne kontaktisik: Aleksander Vukkert AS Emor Tammsaare Ärikeskus A. H. Tammsaare

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

\376\377\000T\000e\000r\000a\000t\000u\000r\000g\000 \000I\000V\000 \000k\000v\0001\0005\000.\000p\0006\0005

\376\377\000T\000e\000r\000a\000t\000u\000r\000g\000 \000I\000V\000 \000k\000v\0001\0005\000.\000p\0006\0005 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Teravilja- ja õlikultuuride turg nr.4 kvartal Sisukord Teraviljatoodete tootmine Eestis 1 Eksport ja import 2 Eesti teraviljaturg 6 Põllumajandusbörsid 8 Teravilja kokkuostuhinnad

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

m

m Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

humana_A5_EST_2+2.indd

humana_A5_EST_2+2.indd ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL Euroopa Kolledž Dissertatsioon Euroopa õpingute magistrikraadi taotlemiseks Riina Kerner EKSPORDI STRUKTUURI ROLL EESTI TÖÖSTUSHARUDE KO

TARTU ÜLIKOOL Euroopa Kolledž Dissertatsioon Euroopa õpingute magistrikraadi taotlemiseks Riina Kerner EKSPORDI STRUKTUURI ROLL EESTI TÖÖSTUSHARUDE KO TARTU ÜLIKOOL Euroopa Kolledž Dissertatsioon Euroopa õpingute magistrikraadi taotlemiseks Riina Kerner EKSPORDI STRUKTUURI ROLL EESTI TÖÖSTUSHARUDE KONKURENTSIVÕIME KUJUNDAMISEL Juhendajad: Urmas Varblane,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80188897 tänava/talu nimi, Lillgordi maja ja korteri number: küla: Rälby küla vald: Vormsi vald maakond:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Krediidireiting

Krediidireiting Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Microsoft Word - Eesti-turism2015

Microsoft Word - Eesti-turism2015 EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,

Rohkem

Toidutootmise trendidest

Toidutootmise trendidest TOIDUTOOTMISE TRENDIDEST Seemneliit Teabepäev Toila, 01.12.2011 Ruve Schank, Tiina Saron SÖÖJAID ROHKEM Elanikkonna kasv 7 miljardit on juba katastroof Linnarahvastiku osakaalu kasv üha vähemaks jääb neid,

Rohkem

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_ 1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda

Rohkem

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 16. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE Tallinn 17 Sisukord Makromajanduslik olukord... 3 Väliskaubandus... 8 Töötlev tööstus... 14 Toiduainete ja jookide tootmine... 17 Tekstiilitootmine... 21 Rõivatootmine... 23

Rohkem

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida

Rohkem

MAAELUFOORUM 2011 q 1 r

MAAELUFOORUM 2011 q 1 r MAAELUFOORUM 2011 q 1 r Kogumiku väljaandmist toetab Euroopa Liit Sisukord 2 3 4 8 16 18 20 21 22 23 Maaelu arengukava toetab ettevõtluse mitmekesistamist Helir-Valdor Seeder, põllumajandusminister Maaelufoorumiks

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx) Keskkonnasõbralik toidutootmine ja tarbimine Rahvaarvu eeldatav kasv aastani 2050 Doktorant Mariana Maante Magistrant Jorma Kütt Foto: L. Talgre https://et.wikipedia.org/ Haritav maa per capita Toitumine

Rohkem

EPKK Piimaturg IV kvartal 2016 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Piimaturg IV kvartal 2016 Sisukord Piimatoodang ja kokkuost Eestis 1 Piimatoodete too

EPKK Piimaturg IV kvartal 2016 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Piimaturg IV kvartal 2016 Sisukord Piimatoodang ja kokkuost Eestis 1 Piimatoodete too Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Piimaturg IV kvartal Sisukord Piimatoodang ja kokkuost Eestis 1 Piimatoodete tootja- ja jea Eestis 4 Piima ja piimatoodete tootmisest Eestis 5 Eksport ja Import 6 Hinnad

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

Creating presentations with this template...

Creating presentations with this template... EfTEN Kinnisvarafond AS portfelli hindamise kokkuvõte 2014 juuni HINDAMISTULEMUSE LÜHIKOKKUVÕTE Hindamisprotsessi tulemusel leitud EfTEN Kinnisvarafond portfelli (va hindamishetkel arendusfaasis olevad

Rohkem

EN

EN ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 8.12.2010 KOM(2010) 727 lõplik EUROOPA KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Turuolukorra muutumine ja seejärel piimakvootide süsteemi sujuva järkjärgulise

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Eesti lihatöötlemise sektori aasta 3 kuu kokkuvõte Lühikokkuvõte Lihatöötlemise sektori majandusnäitajad on 3 kuu arvestuses püsinud varasemaga

Eesti lihatöötlemise sektori aasta 3 kuu kokkuvõte Lühikokkuvõte Lihatöötlemise sektori majandusnäitajad on 3 kuu arvestuses püsinud varasemaga Eesti lihatöötlemise sektori 2016. aasta 3 kuu kokkuvõte Lühikokkuvõte Lihatöötlemise sektori majandusnäitajad on 3 kuu arvestuses püsinud varasemaga võrreldes üpris stabiilsel tasemel, vaatamata asjaolule,

Rohkem

Teema

Teema Veopakendi standardiseerimine ja keskkond 26.10.2018 Hannes Falten Teemad Veopakend ja veopakendi standardiseerimine Eestis ja meie lähimate kaubanduspartnerite juures Miks seda vaja on? Kuidas me seda

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 12833490 tänava/talu nimi, Haraka tn 35 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

OTK_lyhi_2007

OTK_lyhi_2007 Indikaatorite Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa ja Ettevõtjatulu analüüs 2006. a andmetel, aruande lühikokkuvõte 2007. Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus Töö teostaja: Ökoloogiliste Tehnoloogiate

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr

Rohkem

Mascus - Jatiina esitlus 2017

Mascus - Jatiina esitlus 2017 Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturg Eesti on väike, avatud ja globaliseerunud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute

Rohkem

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul 10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa

Rohkem

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP-1 20.09.2012 Sirje Potisepp 21.09.2012 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest,

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning

Rohkem

Microsoft Word - Riik.doc

Microsoft Word - Riik.doc EUROOPA LIIDUGA ÜHINEMISE MÕJU EESTI PIIMATOODETE HINDADELE Heili Riik Tartu Ülikool Sissejuhatus Põllumajandus on Euroopa Liidu (EL) reguleerituim ja kulukaim poliitika valdkond, mille finantseerimine

Rohkem

Aruanne_ _ pdf

Aruanne_ _ pdf MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80004940 tänava/talu nimi, Paasiku tn 4-75 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus, rakendamistulemuste analüüs, VII taotlusvoor

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus, rakendamistulemuste analüüs, VII taotlusvoor Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.2 Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus rakendamistulemuste

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Optsioonid(dets08) [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Optsioonid(dets08) [Read-Only] Alustame algusest: Optsioonid Ragnar Plees Tallinn, 02.12.2008 Optsioonid Optsioonide kauplemine reguleeritud turul nagu me seda täna tunneme algas 1973 aastal. Alates sellest ajast on optsioonide kauplemise

Rohkem

Põllumajandussektori aasta I poolaasta ülevaade

Põllumajandussektori aasta I poolaasta ülevaade Põllumajandussektori 2018. aasta I poolaasta ülevaade Vastutav toimetaja Urve Valdmaa, urve.valdmaa@agri.ee Kaanefoto Urve Valdmaa Tallinn, 10. september 2018 Sisukord 1 2018. aasta II kvartali ilmastik

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Katsetulemused kaaliumirikaste maheväetistega Kuusiku katsekeskuses Karli Sepp 1 Pikaajaline mahe- ja tavaviljeluse külvikord 1. Punase ristiku rohke põldhein 1. a 2. Punase ristiku rohke põldhein 2. a

Rohkem

Eesti toidukaupade positsioon siseturul (mai 2005)

Eesti toidukaupade positsioon siseturul (mai 2005) EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH Rävala 6, 19080 Tallinn, tel. (0) 681 4650, faks (0) 667 8399, e-post eki@ki.ee EESTI TOIDUKAUPADE POSITSIOON SISETURUL (kodumaiste ja

Rohkem