Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.09.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2016 Avaldamismärge: RTL 2004, 108, 1724 Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid Vastu võetud 02.08.2004 nr 99 Määrus kehtestatakse «Välisõhu kaitse seaduse» (RT I 2004, 43, 298) 46 lõike 1 alusel. 1. Määruse reguleerimisala Määrus reguleerib põletusseadmetest välisõhku eralduva vääveldioksiidi (SO 2 ), lämmastikoksiidide (NO 2 + NO), süsinikoksiidi (CO), lenduvate orgaaniliste ühendite (C n H m ), tahkete osakeste ning raskmetallide heitkoguste määramist. 2. Üldsätted (1) Saasteaine heitkogus määratakse otsese mõõtmise alusel või arvutuslikult. (2) Põletusseadmete puhul, kaasa arvatud tehnoloogilised ahjud, mille installeeritud soojusvõimsus maksimaalselt võimaliku projekteeritud kütusekoguse kasutamise korral on 50 MW th või suurem, määratakse saasteainete eriheited ainult otsese mõõtmise alusel. Lenduvate orgaaniliste ühendite ja raskmetallide eriheited ning vedelkütuse kasutamisel eralduva vääveldioksiidi eriheite võib määrata ka arvutuslikult. (3) Eriheidete arvutamise alusena aktsepteeritakse mõõtmisi, mis on tehtud põletusseadme nominaalkoormusele lähedastel režiimidel (vähemalt 80% nominaalkoormusest). 3. Saasteainete heitkoguste määramine otsese mõõtmise alusel Otsese mõõtmise alusel määratakse saasteaine heitkogus alljärgnevalt: 1) koostatakse koondtabel kasutatud kütuseliikide kohta vastavalt lisale 1; 2) arvutatakse kütusekulu B massiühikutest (t) ümber soojusühikutesse (GJ) kasutades lisas 9 esitatud energiaühikute teisendustegureid ja vastava kütuseliigi alumist kütteväärtust Q r ijärgmiselt: B 1 = B Q r i,gj, kus B kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; Q r i kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg; 3) mõõdetakse saasteainete sisaldus põletusseadmetest väljuvates suitsugaasides; 4) mõõtmise läbiviija koostab mõõtmise protokolli ja mõõtmistulemuste aruande vastavalt käesoleva korra lisale 2 ja neid säilitatakse vähemalt viis aastat; 5) iga kasutatud kütuseliigi kohta saadud mõõtmistulemuste alusel arvutatakse vastava i-nda saasteaine eriheide q i järgmist valemit kasutades: q i = c i [V g +(α 1) V]/Q r i c i α 0,25 k, g/gj (raskmetallid mg/gj), kus c i i-nda saasteaine kontsentratsioon kuivades suitsugaasides, mg/nm 3 (teisendustegurid on toodud lisas 10) raskmetallid µg/nm 3 ; V g 1 kg kütuse põlemisel tekkivate kuivade suitsugaaside maht, Nm 3 /kg; V 1 kg kütuse põlemiseks vajalik teoreetiline õhukogus, Nm 3 /kg; α liigõhutegur α = CO 2 max /CO 2 20,9/(20,9 O 2 ); Q r i kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg; 0,25 kütuse kuivaine stöhhiomeetrilisel põlemisel tekkiv ligikaudne kogus kuivi suitsugaase energiaühiku kohta, Nm 3 /MJ; k kütuse niiskusest tulenev parandustegur, mis on esitatud lisas 11; Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kor... Leht 1 / 8
6) iga kasutatud kütuseliigi kohta arvutatakse i-nda saasteaine heitkogus M i järgmist valemit kasutades: M i = 10 6 B 1 q i, t (raskmetallid kg), kus B 1 kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ; q i i-nda saasteaine eriheide, g/gj; (raskmetallid mg/gj). 4. Saasteaine heitkoguse määramine arvutuslikult (1) Kui saasteaine heitkogust ei määrata otsese mõõtmisega, määratakse saasteaine heitkogus alljärgnevalt: 1) koostatakse koondtabel kasutatud kütuseliikide kohta vastavalt lisale 1; 2) arvutatakse kütusekulu B massiühikutest (t) ümber soojusühikutesse (GJ) kasutades lisas 9 esitatud energiaühikute teisendustegureid ja vastava kütuseliigi alumist kütteväärtust Q r ijärgmiselt: B 1 = B Q r i,gj, kus B kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; Q r i kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg; 3) leitakse i-nda saasteaine eriheite q i väärtus vastavast lisast 3 8; 4) arvutatakse kütusekulu B 1 ja eriheite q i alusel vastava saasteaine heitkogus M i välja arvatud vääveldioksiid, järgmist valemit kasutades: M i = 10 6 B 1 q i, t (raskmetallid kg), kus B 1 kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ; q i i-nda saasteaine eriheide, g/gj; (raskmetallid mg/gj). (2) Vääveldioksiidi heitkogus tahke ja vedelkütuse korral arvutatakse lähtudes kütuse väävlisisaldusest alljärgnevalt: M SO2 = 0,02 B S r (1 η), t, kus B kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; S r väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massi%; η väävliärastusseadmes eraldatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk, mida arvestatakse ainult põlevkivi korral. (3) Saasteaine heitkogus ühes sekundis (hetkeline heitkogus) arvutatakse järgmiselt: 1) leitakse saasteaine eriheite q i vastavast lisast 3 8; 2) arvutatakse saasteallikast eralduva i-nda saasteaine hetkeline heitkogus M pi, lähtudes põletusseadme soojusvõimsusest, järgmist valemit kasutades: M pi = 10 3 P q i, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus P põletusseadme soojusvõimsus, MW th. Põletusseadme soojusvõimsuse all mõistetakse ajaühikus sisseantava energia kogust; q i i-nda saasteaine eriheide, g/gj (raskmetallide korral mg/gj). (4) Ühele ja samale korstnale töötavate katelde puhul saadakse kogu saasteallika hetkeline heitkogus summeerides katelde vastavad väärtused. (5) Vääveldioksiidi hetkeline heitkogus M pso2 arvutatakse tahke kütuse ja vedelkütuse põletamisel lähtudes kütuse väävlisisaldusest alljärgnevalt: M pso2 = 20 P S r (1 η)/q r i, g/s, kus P põletusseadme soojusvõimsus, MW th ; S r väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massi%; η väävliärastusseadmes eraldatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk; Q r i kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 30. septembril 2004. Minister Villu REILJAN Leht 2 / 8 Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kor...
Asekantsler kantsleri ülesannetes Allan GROMOV Kütuse aastakulu B, tonni (tahke kütus ja vedelkütus) tuhat m 3 (gaas) Kütusekulu põletusseadme nominaalkoormusel, kg/s (tahke kütus ja vedelkütus) m 3 /s (gaas) Kütuse päritolu (võimalusel) Kütuse tarbimisaine koostis: Niiskus, W r, % Tuhk, A r, % Väävel, S r, % Süsinik, C r, % (võimalusel) Vesinik, H r, % (võimalusel) Lämmastik, N r, % (võimalusel) Kütuse tarbimisaine alumine kütteväärtus, Q r i, MJ/kg (tahke kütus ja vedelkütus) MJ/m 3 (gaas) Kütuse kvaliteedi vastavussertifikaat, kuupäev lisa 1 ANDMED KÜTUSELIIKIDE KOHTA Kütus I Kütus II Kütus III jne Kuupäev, kellaaeg Saasteallika valdaja nimi ja aadress Saasteallika asukoht Mõõtmiste läbiviija nimi ja aadress Mõõtmiste eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed lisa 2 MÕÕTMISTE PROTOKOLL Nimetus Andmed põletusseadme kohta Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kor... Leht 3 / 8
Katla tüüp Põleti tüüp Valmistaja Väljalaske- või tarnimise aeg Nominaalvõimsus Kasutegur Muud Kütusekulu, kg/s, m 3 / s Kütuse rõhk enne põletit (vedelkütus ja gaas), bar Kütuse temperatuur (vedelkütus), C Auru/õhu rõhk kütuse pihustamisel, bar Soojusvõimsus, MW Rõhk koldes, kpa Suitsugaaside temperatuur, C Primaarõhu rõhk, kpa Sekundaarõhu rõhk, kpa Häired seadme töös Muud Andmed põletusseadme töörežiimi kohta projekt tegelikult Mõõtepunktide kirjeldus Tehnoloogiline skeem koos mõõtepunktide paigutusega Mõõtmiste läbiviimisel kasutatud meetodid MÕÕTMISTULEMUSTE ARUANNE Suitsugaaside temperatuur, C Rõhk, kpa Temperatuurid, rõhk Koldes Enne ökonomaiserit Peale ökonomaiserit Suitsuimeja ees O 2, % CO 2, % Kuivade suitsugaaside koostis Enne ökonomaiserit Mõõtepunktis SO 2 CO NO NO 2 NO x Saasteainete sisaldus kuivades suitsugaasides ppm mg/nm 3 mg/nm 3 O 2 = 3% Vedelkütus ja gaas mg/nm 3 O 2 = 6% Tahke kütus saasteaine eriheide, mg/mj Leht 4 / 8 Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kor...
jne Andmed kasutatud mõõteriistade ja seadmete kohta Nimetus Tüüp Valmistaja Väljalaske aasta Mõõdetavad parameetrid, mõõtepiirkond Andmed kalibreerimise kohta (kelle poolt tehtud, aeg, viis, vahendid) Vastutav isik...... (nimi, ametikoht, allkiri) (kuupäev) lisa 3 TAHKETE OSAKESTE ERIHEITED, Tahkete osakeste eriheide q, g/gj püüdeseade Põletusseadme soojusvõimsusp,kütuse põletusviis P 10 MW th 50 MW th > P > = 10 MW th põleti eelkolle restkolle keevkiht põleti eelkolle keevkiht Kivisüsi 3000 Põlevkivi puhastuseta 12 000 tsüklon 3000 elektrifilter 1000 Turvas puhastuseta 1000 2000 tsüklon 220 230 700 700 tsüklon + multitsüklon 80 elektrifilter 80 Puit puhastuseta 1000 1000 1000 1000 tsüklon 240 240 500 70 elektrifilter 70 80 Raske kütteõli 100 100 Põlevkiviõli 100 100 Kerge kütteõli 100 100 lisa 4 VÄÄVELDIOKSIIDI ERIHEITED Vääveldioksiidi eriheide q, g/gj Põletusseadme soojusvõimsus P,kütuse põletusviis Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kor... Leht 5 / 8
P 10 MW th 50 MW th > P > = 10MW th põleti eelkolle restkolle keevkiht põleti keevkiht Kivisüsi arvutatav kivisöe väävlisisalduse järgi, sidumist tuhaga ei arvestata Põlevkivi arvutatav põlevkivi väävlisisalduse järgi, sidumist tuhaga arvestatakse 50% ulatuses Turvas 200 200 Puit 10 10 0 0 Raske kütteõli Põlevkiviõli arvutatav kütuse väävlisisalduse järgi, sidumist tuhaga ei arvestata Kerge kütteõli Maagaas 0 0 lisa 5 LÄMMASTIKOKSIIDIDE ERIHEITED Lämmastikoksiidide eriheide q, g/gj Põletusseadme soojusvõimsus P,kütuse põletusviis P 10 MW th 50 MW th > P > = 10 MW th põleti eelkolle restkolle keevkiht põleti keevkiht Kivisüsi 200 200 Põlevkivi 150 Turvas 300 300 300 300 Puit 100 100 100 100 100 Raske kütteõli 200 250 Põlevkiviõli 150 200 Kerge kütteõli 100 Maagaas 60 100 lisa 6 SÜSINIKOKSIIDI ERIHEITED Süsinikoksiidi eriheide q, g/gj Põletusseadme soojusvõimsus P,kütuse põletusviis P 10 MW th 50 MW th > P > = 10 MW th põleti eelkolle restkolle keevkiht põleti keevkiht Kivisüsi 100 100 Põlevkivi 100 Turvas 1200 500 100 200 Puit 1200 1000 400 200 Raske kütteõli 100 100 Põlevkiviõli 100 100 Kerge kütteõli 100 100 Maagaas 60 40 lisa 7 LENDUVATE ORGAANILISTE ÜHENDITE (LOÜ) ERIHEITED 1) Leht 6 / 8 Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kor...
LOÜ-de eriheide q, g/gj põletusseadme soojusvõimsus P P 50 MW th P>= 50 MW th Kivisüsi 15 1,5 Turvas 100 Puit 48 Raske kütteõli 3 3 Kerge kütteõli 1,5 Maagaas 4 2,5 Põlevkivi 1200 60 Põlevkiviõli 1,1 1) välja arvatud metaan lisa 8 RASKMETALLIDE ERIHEITED Raskmetalli eriheide q, mg/gj Hg Cd Pb Cu Zn As Cr katel,püüdeseade Ni V Kivisöekatel: puhastuseta5 30 700 100 230 90 400 400 1500 tsükloniga 5 10 200 20 80 80 300 elektrifiltriga 5 5 40 5 10 10 50 Soodakatel: elektrifiltriga 0,8 3 50 2 0,5 0,3 elektrifiltriga 0,8 ja 2 30 1 0,1 0,1 pesuriga Eesti 5 tolmpõlevkivi 5 300 20 410 90 80 50 130 katel elektrifiltriga Puu- ja koorekatel: puhastuseta0,5 5 200 5 500 1 35 30 100 tsükloniga 0,5 2 60 0,3 10 10 30 elektrifiltriga 0,5 0,5 15 0,1 2 2 9 Turbakatel: puhastuseta5 10 200 50 150 100 80 350 250 tsükloniga 5 4 50 30 20 80 60 elektrifiltriga 5 0,7 15 7 6 25 20 Raske kütteõli katel: puhastuseta0,03 0,3 20 10 40 2 1 300 1000 tsükloniga 0,03 0,2 10 1 0,5 150 450 Gaasikatel 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Põlevkiviõlikatel 0,04 0,11 50 16 290 24 3,5 8 5 Kerge kütteõli katel 0,03 0,04 10 11 6 6 2 4 2 Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kor... Leht 7 / 8
lisa 9 ENERGIAÜHIKUTE TEISENDUSTEGURID Toe MWh GJ Gcal toe 1 11,63 41,87 10,00 MWh 0,0860 1 3,600 0,860 GJ 0,0239 0,278 1 0,239 Gcal 0,1000 1,163 4,187 1 lisa 10 GAASILISTE SAASTEAINETE KONTSENTRATSIOONIDE TEISENDUSTEGURID Saasteaine kontsentratsioon NO x arvut.no 2 -le SO 2 CO ppm mg/nm 3 Ppm mg/nm 3 ppm mg/nm 3 ppm 1 2,054 1 2,915 1 1,25 mg/m 3 0,487 1 0,343 1 0,8 1 lisa 11 KÜTUSE NIISKUSEST TULENEV PARANDUSTEGUR K Kütuse niiskus W, % Parandustegur ühe kg kütuse kuivaine kohta k 10 1,01 20 1,03 30 1,05 40 1,08 50 1,12 60 1,19 Leht 8 / 8 Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kor...