Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Lisa KINNITATUD Kompleksloa registrinumber KKL/ Käitaja andmed 2. Käitise andmed 1.1. Ärinimi / Nimi Fortum Ee

Väljavõte

1 Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Lisa KINNITATUD Kompleksloa registrinumber KKL/ Käitaja andmed 2. Käitise andmed 1.1. Ärinimi / Nimi Fortum Eesti AS 1.2. Registrikood / Isikukood Käitise nimetus Pärnu katlamaja 2.2. Käitise aadress Suur-Jõe 52, Pärnu linn 2.4 T erritoriaalkood¹ ja L-EST 97² keskkoordinaadid 0625 X: , Y: Käitise tegevuse algusaeg 3. T egevusala 3.1. T egevus- ja alltegevusvaldkond Energia tootmine - Kütuse põletamine käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MW T ööaeg tundides ööpäevas T ööaeg tundides aastas Ülesseatud tootmis võimsus 70 MW 3.5. Aastane tootmis maht 4. Loa andja andmed 4.1. Asutuse nimi Keskkonnaamet 4.2. Registrikood Aadress Narva mnt 7a, T allinn ¹ Territoriaalkoodi saab Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorist (EHAK) või teisest samaväärsest Eestis kehtivast klassifikaatorist. EHAK koode käsitlev teave on kättesaadav Statistikaameti veebilehel ² L-EST97 on Eesti põhiline ristkoordinaatsüsteem 1/16

2 Tabel 2. Käitise asukoha kirjeldus Käitis asub Pärnu linnas Pärnu jõe vahetus läheduses. Tabel 3. Käitise tegevus Katlamaja varustab kaugküttevõrku soojusega. Käitise põhitegevusalaks on soojusenergia tootmine ja väljastamine. Katlamajja on üles seatud järgmised katlad: 1) 2 tahkekütusel töötavat kuumaveekatelt VDH-14 nimisoojusvõimsusega 8,0 M Wth. Need katlad ei ole reaalselt töös ning kompleksluba antakse arvestusega, et katlaid kasutada ei saa ning need on konserveeritud. 2) 1 vedelkütusel/maagaasil töötav kuumaveekatel HWO nimisoojusvõimsusega 18,6 M Wth. Ka seda katelt reaalselt ei kasutata. Kompleksluba antakse arvestusega, et katelt ei kasutata enne, kui see on rekonstrueeritud. 3) 2 maagaasil/vedelkütusel töötavat katelt DE 25-14GM nimisoojusvõimsusega 17,4 M Wth. Reservkütusena on võimalik kasutada põlevkiviõli. Seega on alates a loa muutmisest kompleksloaga lubatud käitise soojusvõimsus 34,8 M Wth. Ülejäänud põletusseadmeid ei või kasutusele võtta enne, kui need on rekonstrueeritud selliselt, et oleks tagatud vastavus suurtele põletusseadmetele kehtestatud nõuetele. Kuna kompleksloaga lubatud võimsus jääb alla 50 M W, siis ei rakendu Pärnu katlamajale tööstusheite seaduse 3. ptk nõuded. Maagaasil/vedelkütusel töötavad katlad DE 25-14GM on personalivabad ja neid juhitakse Pärnu elektrijaamast. Käitise ohtlikkus Pole ohtlik Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika Tabel 5. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT) PVT allikad ja valitud PVT nimetused Jrk nr PVT allikas ja/või viide 1. Integrated Pollution Prevention and Control. Reference Document on Best Available T echniques for Large Combustion Plants T ootmisetapid Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad PVT jrk nr(d) Vastavusmärge 2/16

3 Veereostus Võimaliku õlireostusega veed puhastatakse õlipüüdjas ja suunatakse järelpuhastuseks Pärnu linna puhastile NOx heide Veekateldes DE 25-14GM kasutatakse põhikütusena maagaasi. Tolmu (raskemetallide) heide Kütteõli laadimine, hoidmine ja käitlus CO heide SO2 heide Juhtimine, arvestus Veekateldes DE 2514GM kasutatakse põhikütusena maagaasi Endised kütusemahutid on tühjad ja puhastatud. Põlevkiviõli kohapeal ei hoiustata. Veekateldes DE 2514GM kasutatakse põhikütusena maagaasi Veekateldes DE 2514GM kasutatakse põhikütusena maagaasi, mis ei sisalda väävlit Ettevõtte juhtimissüsteem vastab standarditele ISO 9001:2000, ISO 14001:2004 ja OHSAS 18001:2007 nõuetele Reostunud sade-, lekke- ja pesuveed puhastatakse muda- ja õlipüüdjas. BREF lk 341; tabel Vastab NOx kontsentratsioon arvutuslikult kuni 202 mg/nm3. Seni, kuni kasutatavate põletusseadmete, mille suitsugaasid juhitakse ühisesse korstnasse, koguvõimsus jääb alla 50 MW, ei ole tegemist suure põletusseadmega. Saasteainete heitkogused ei tohi ületada loaga lubatud koguseid (st NOx max heide 202 mg/nm3), kuid PVT heitetaseme tagamine ei ole kohustuslik. Kui ühisesse korstnasse juhitakse suitsugaasid põletusseadmetest, mille summaarne võimsus on üle 50 MW, tuleb tagada vastavus PVT-le ning keskkonnaministri määrusele nr 48 "Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused, nende kohaldamine mitme kütuse põletusseadme korral ja väävliärastuse astme nõuded". BREF ptk lk 482: PVT kohane piirväärtus üle 50 MW olemasolevate gaasi põletusseadmetele on mg/nm3 T olmu heidet maagaasi kasutamisel arvutuslikult ei teki BREF ptk lk 479: PVT kohane tolmu piirväärtus üle 50 MW põletusseadmetes on kuni 5 mg/nm3 Põlevkiviõli kohapeal ei hoiustata. BREF ptk lk 395: Mahutid peavad olema lekkekindlad ning paigutatud selliselt, et lekkeid saaks kiirelt avastada. CO kontsentratsioon arvutuslikult kuni 80,8 mg/nm3 BREF ptk lk 482: PVT kohane CO heitetase üle 50 MW olemasolevatele gaasipõletusseadmetes on mg/nm3 Väävliühendeid ei teki 3/16 BREF ptk 7.5.3, lk 479: SO2 PVT kohane piirväärtus maagaasi kasutamisel üle 50 MW põletusseadmetes on kuni 10 mg/nm3 Ettevõtte juhtimissüsteem vastab sertifitseeritud juhtimissüsteemile. BREF lk Ei vasta 1 Vastab 1 Vastab 1 Vastab 1 Vastab 1 Vastab

4 Tabel 6. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks Tabel 7. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika Meede/T egevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika PVT vastavusmärge Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta Pinnase kaitse Lekete ja avariide vältimine Korralik tehnohooldus Vastab Pidev Müra vältimine või vähendamine Pinna- ja põhjavee kaitse Müra vähendamine katlamaja hoones ja ümbruskonnas Pinnase võimaliku reostuse vältimine, avarii korral kiire reostuse kogumine Isolatsioon ja helikindlad ruumid Vastab Pidev Avarii korral tegevusplaani rakendamine Vastab Pidev Reovee tekke vähendamine Vee säästlik kasutamine Vastab Pidev Jäätmete kõrvaldamine Energia ja kütuse kasutamise vähendamine Jäätmed antakse üle vastavat litsentsi omavale firmale Soojuse kasutamine suitsugaasidest Suitsugaaside toitevee soojendamine (ekonomaiser) Vee säästlik kasutamine Vee korduvkasutamine T äpse arvestuse pidamine kasutatavate koguste üle Abimaterjalide säästlik kasutamine Kemikaalide säästlik kasutamine T ööks vajaliku minimaalse koguse kasutamine T äpse arvestuse pidamine kasutatavate koguste üle Vastab Pidev Vastab Pidev Vastab Pidev Vastab Pidev Optimaalse koguse kasutamine Automaatne doseerimine Vastab Pidev Rakendamise periood Meetme rakendamise tähtaeg Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine 4/16

5 Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted T oore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Liik KN Nimetus kaubakood Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Alltegevus valdkond või tehnoloogia protsess Kogus Kogus Ühik Kokku Ühik Jääb tootesse, % T oore Vesi Kott 10 m³ Soojuse tootmine m³/a Abimaterjalid PyraGreen T M/Pyranine Kott 0.15 t Linna kaugküttevõrgu vee värvimiseks võrgu lekke avastamiseks 0.13 t/a 0,00001 Abimaterjalid Seebikivi Kott 0.30 t Seadmete tehniliseks läbipesemiseks 0.15 t/a 6e-06 Abimaterjalid Sidrunhape Kott t Seadmete tehniliseks läbipesemisek 0.04 t/a 6,5e-05 Abimaterjalid Keedusool Kott 5 t Veepehmendusfiltrite regenereerimiseks 10 t/a 6,5e-05 Erikulu, t, m³, kwh või muud tooteühiku kohta Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted T oore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine Liik KN Nimetus kaubakood Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Kogus Ühik T ootmis protsess Kogus Ühik Erikulu, t, m³, kwh või muud tooteühiku kohta T oore Maagaas m³/a Metaan Eriti tuleohtlik T oore Põlevkiviõli Vertikaalsed silindrilised mahutid Abimaterjalid Vertikaalsed silindrilised mahutid Nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr m³ Põletamine t/a 123,0 Põlevkiviõli Kanister t Osmoosfiltrit e konserveeri miseks t/a 0,01 Dinaatriumdisulfit Ohukate gooria Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, % 100 Mürgine 100 Kahjulik 100 Tabel 10. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine T oode Säilitamine Ohtlik aine KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Kogus Nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr Ohu kategooria Põlevkiviõli Põlevkiviõli Mürgine 100 Ühik Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, % Tabel 11. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus 5/16

6 Tabel 11.1 Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed Tabel 12. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Tabel 13. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Tabel 14. Võetava vee koguse ja seire nõuded Tabel 15. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr Väljalaskme nimetus Pärnu katlamaja 15.2 Väljalaskme kood PL Reoveepuhasti nimetus 15.4 Reoveepuhasti kood 15.5 Reoveekogumisala nimetus RKA Pärnu 15.6 Reoveekogumisala kood 15.7 Suubla nimetus Pärnu jõgi 15.8 Suubla kood /16

7 15.9 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: Y: Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Lubatud vooluhulk (m3) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Saasteaine nimetus ph 6-9 Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr ph Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l) Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Heljum HEL Üldlämmastik (Nüld) Nyld Üldfosfor (Püld) P KHT KHT BHT7 BHT7 15 Tabel 15.1 Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Tabel 15.2 Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Tabel 15¹ Ajutise iseloomuga tegevused Tabel 16. Äkkheide vette 7/16

8 Tabel 18. Väljalaskme seire nõuded 18.1 Proovivõtunõuded Heitvee juhtimisel Pärnu jõkke võtta proove sagedusega kord kvartalis 18.2 Analüüsinõuded Proove tuleb võtta atesteeritud proovivõtjatel, tagada proovide esinduslikkus. Proovide analüüsimist peab alustama hiljemalt 24 tundi pärast proovivõttu, v a juhul, kui proovid on konserveeritud. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L Est) Seire Pärnu katlamaja PL030 X: Y: Seiratav näitaja Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus BHT 7 üksikproov vajadusel Heljum üksikproov vajadusel KHT üksikproov vajadusel ph üksikproov vajadusel Üldfosfor (Püld) üksikproov vajadusel Üldlämmastik (Nüld) üksikproov vajadusel 18.4 Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks Proovide tulemused esitada Keskkonnaametile koos kvartaalsete keskkonnatasu arvutustega. Juhul, kui heitvett jõkke ei juhitud, esitatakse deklaratsioon, kus vooluhulgaks on 0 m3 ning saasteainete sisalduseks 0 mg/l. Tabel 19. Suubla seire nõuded Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed 8/16

9 Tabel 20. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused Saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kogus Ühik Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks tonni Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks tonni T singiühendid, ümberarvutatuna tsingiks tonni Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks tonni VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel tonni Lämmastikdioksiid tonni Süsinikmonooksiid tonni Vääveldioksiid tonni PM-sum T ahked osakesed, summaarsed tonni Süsinikdioksiid tonni Märkused Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDD/PCDF on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 9/16

10 Tabel 21. Välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud hetkelised heitkogused (g/s) heiteallikate kaupa (väljavõte LHKprojektist) Heiteallikas Saasteaine Nr plaanil või kaardil Nimetus CAS nr Nimetus Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001) S-1 2 x 17,4 MWth katel reservkütusega Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks T singiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel Süsinikmonooksiid Lämmastikdioksiid 6.96 PM-sum T ahked osakesed, summaarsed Vääveldioksiid S-1 2 x 17,4 MWth maagaasi katel VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel Süsinikmonooksiid Lämmastikdioksiid 3.48 Tabel 22. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Tabel 23. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava ja muud eritingimused Kirjeldus Kord 3 aasta jooksul teostada perioodilised mõõtmised järgmiste saasteainete sisalduse kohta suitsugaasides: CO, NOx, lenduvad orgaanilised ühendid, (mg/nm3, g/s). T ulemused esitada Keskkonnaametile. Seiresagedus Seire tähtaeg 10/16

11 Tabel 23¹. Kütuse, jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heite piirväärtused (edaspidi HPV) ning lubatud heitkogused Heite allika nr plaanil või kaardil Põletusseade Katla tüüp Katelde arv S-1 Gaasikatel, põletiga Nimi soojus võimsus sisse antava kütuse koguse põhjal ühe katla kohta, MWth Töö tundide arv aastas ühe katla kohta Kasutatav kütus Kasutatav kütus või jäätmed Kütus Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) Väävli sisaldus, % Alumine kütte väärtus, MJ/kg; gaasi kütuse korral MJ/Nm³ Kogus aastas, tonnides või gaasikütuse korral tuh Nm³ Välisõhku eralduv saasteaine CAS nr Nimetus Lubatud HPV, mg/nm³ (täidetakse HPV olemasolu korral) Lubatud heitkogus Kogus Ühik g/s t/a tonni VOCcom Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel Süsinikmonooksiid Lämmastikdioksiid Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed Tabel 24. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused Jäätmeliik T ekkivad jäätmekogused Käideldavad jäätmekogused, t/a T onni põhitoodangu kohta * - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid * - Koodinumbritega *, * ja * nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või akusid t/a * - Õli sisaldavad jäätmed * - Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sealhulgas laborikemikaalisegud * - Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid * - Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed * - Mineraalõlipõhised kloorimata mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega *, * ja * Puitpakendid Prügi (segaolmejäätmed) Kogumine Vedu T aaskasutamine Toimingu kood Kogus (t/a) Tabel 25. Kõrvaldatavate jäätmete kogused 11/16

12 Tabel 26. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Tabel 27. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded T egevuse liigid T ehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Arvestus ja aruandlus Jäätmete üleandmine Jäätmete kogumine ja vedu (vajadusel) T uleb pidada regulaarset arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud, vaheladustatud või veetud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejatele, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse ning veomooduste kohta. Loa omaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Loa omaja peab olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtjal on jäätmeluba, mis annab õiguse üle antud jäätmete käitlemiseks. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba vaja ei ole, peab loa omaja olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised vahendid. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo, sealhulgas laadimise käigus. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning võimaldada nende hilisemat taaskasutamist või kõrvaldamist. Vedaja vastutab veo ohutusnõuete täitmise eest ning jäätmete toimetamise eest selleks määratud kohta. T agada vastav väljaõpe töötajale, kelle tööst sõltub oluliselt keskkonnareostustest hoidumine ja kinnitada vastavad isikud haldusobjektidele. Informeerimine Ettevõte on kohustatud oma tegevuses juhinduma jäätmeseadusest ja sellest lähtuvatest õigusaktidest. Kirjeldus Iga aasta 31. jaanuariks esitab ettevõtja loa andjale keskkonnaministri 15. jaanuar a määrus nr 1 "Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord" nõuete kohaselt eelneva aasta jäätmearuande ning sisestab autoriseeritud kasutajana vahetult Keskkonnateabe Keskuse hallatavasse veebipõhisesse keskkonnaregistri sidusussüsteemi Ohtlike jäätmete üleandmisel tuleb koostada ohtlike jäätmete saatekiri vastavalt keskkonnaministri 25. september a määrusele nr 41 "Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord". T ranspordivahendid läbinud nõutava tehnilise kontrolli Olulistest tehtavatest muudatustest taotluses esitatud ja käesolevas loas kinnitatud andmetes tuleb teatada kirjalikult loa andjale hiljemalt 14 päeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. Rakendamine Regulaarne Pidev Pidev Pidev Tabel 28. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus Tabel 29. Keskkonnaseirenõuded 12/16

13 Tabel 31. Jäätmete kõrvaldamiskoht (-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks Tabel 32. Prügila või jäätmehoidla liik Tabel 33. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Tabel 34. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Tabel 35. Prügila või jäätmehoidla kasutamise ja järelevalve nõuded Tabel 36. Prügila või jäätmehoidla seirenõuded Tabel 37. Jäätmepõletustehase või jäätmete koospõletustehase kogujõudlus Tabel 38. Põletatavate ohtlike jäätmete kütteväärtus ja massivood ajaühikus Tabel 40. Saasteainete lubatud sisaldus jäätmetes Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine 13/16

14 Tabel 41. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa Kasutatav kütus Kütuse nimetus Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) Põlevkiviõli (raske fraktsioon) KN Väävel kood % Tuhk % Alumine kütte- väärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm³ Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m³ Tootmisprotsessis Muu Kokku Erikulu, t, m³, kwh või muud toote- ühiku kohta Energia tootmine, MWh/a Elekter Ruumide kütmiseks ja olmevee soojendamiseks Sisetranspordiks Omatarve Müük Kokku Omatarve Soojus ja aur Müük Kokku Tabel 42. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa T ootmisetapid või kasutusalad Energia tarbimine, MWh/a Elekter, MWh/a Soojus, MWh/a Aur, MWh/a Oma- toodang Muu tarnija Erikulu, MWh tooteühiku kohta Kokku Oma- toodang Muu tarnija Erikulu, MWh tooteühiku kohta Kokku Oma- toodang Muu tarnija Kokku Kaugküttesoojuse tootmine Vibratsioon ning välisõhus leviv lõhn ja müra Tabel 44. Lõhna esinemine välisõhus Tabel 45.1 Vibratsioon Tabel 45.2 Välisõhus leviv müra Omaseire Tabel 47 Pinnase ja põhjavee saastatuse seire 14/16

15 Tabel 49. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Meede/T egevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamise sagedus Meetme rakendamise tähtaeg Müra- ja vibratsiooni seire Müra mõõtmine jaama territooriumi elamute poolsel piiril Kaebuste korral vastavate abinõude rakendamine Heitetekke seire Õhuheitmete pidev mõõtmine Regulaarne Jäätmekäitluskoha seire Tuhasilo täituvuse jälgimine Regulaarne Jäätmetekke seire Peetakse arvestust erinevat liiki jäätmete koguste koht Regulaarne Tootmise seire Peetakse arvestust kütuse kasutamise ja toodangu kohta Regulaarne Tabel 50. Omaseire hinnang ja lisaandmed Tabel 51. Avariide tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) T ootmisetapp, Võimaliku tehnoloogiaprotsess avarii ohu kirjeldus Katlamaja käitamine Katlamaja käitamine Katlamaja käitamine Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) T ööõnnetused Fortum Eesti AS-il on olemas hädaolukorra lahendamise plaan, kus on kirjas võimalikud ohud, tegutsemine hädaolukordade korral ja evakuatsiooni skeemid. T ulekahju Kütuse süttimisest kütuse laos, vastuvõtusõlmes või katla päevasilos annab teada tuletõrje signaalsüsteem, mille signaal jõuab nii elektrijaama juhtimissüsteemi kui ka automaatse häireedastussüsteemi kaudu Päästeteenistusse. T ulekahju likvideerimiseks kasutatakse auru- ja vee kustutussüsteeme. T ulekahju elektrijaama muudes osades annavad teada samuti suitsu- või temperatuuriandurid ning tulekahju kustutatakse sprinklersüsteemi ja kantavate pulber- või CO2 kustutite abiga. Kantavate tulekustutitena kasutatakse 12 kg pulberkustuteid või 6 kg süsihappegaasikustuteid. Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus Regulaarselt Regulaarselt Hädaolukord Hädaolukorra tekkimisel rakendub õnnetuste ja avariide likvideerimise plaan Regulaarselt Tabel 53. Tegevushälbed T egevushälbe liik T ootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede T ehnoloogiaseadmete töö lõpetamine Katla seiskamine Vastavalt ekspluatatsiooni juhendile T ehnoloogiaseadmete töö alustamine Katla sissekütmine Kasutatakse maagaasi T ootmisseadmete rikked Katel, generaator Remondi ajaks jaam seisatatakse Puhastustööd Katlamaja seadmed Võimalusel kasutada kuivkoristust 15/16

16 Tabel 54. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolde meetmed Seadmed demonteerida, trafo- ja määrdeõlid ning kemikaalide jäägid anda üle ohtlike jäätmete käitlejale, hooned lammutada või leida muu otstarve. Pinnasereostuse ilmnemisel tuleb see likvideerida vastavat litsentsi omava ettevõtte poolt. Elektrijaama sulgemise vajadusel koostada Keskkonnaametile vastav sulgemiskava. Tabel 55. Sisu üldarusaadav lühikokkuvõte Tabel 56. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Tabel 57. Loa andjale loa nõuete täitmist kontrollida võimaldavate käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus Käitajale rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud otsekohalduvad nõuded. Olulisemad keskkonnaalased kohustused käitajale on toodud loa andja kodulehel. Andmete liik Andmete sisu Andmete esitamise sagedus T eave avariide, õnnetuste, tulekahjude jms vahejuhtumite kohta Välisõhku eralduvate saasteainete seiretulemused Vastavalt tabeli 23 nõuetele Allkirjastatud paberil või vastavalt «Digitaalallkirja seadusele» digitaalselt Keskkonnaametile. Mahus, mis annab loa andjale piisava ülevaate. Kohustuse algamise viis Kohustuse algamise kpv Tabel 58. Kompleksloa lisad 16/16