Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Lisa KINNITATUD Kompleksloa registrinumber KKL/ Käitaja andmed 2. Käitise andmed 1.1. Ärinimi / Nimi aktsiasel

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Lisa KINNITATUD Kompleksloa registrinumber KKL/ Käitaja andmed 2. Käitise andmed 1.1. Ärinimi / Nimi aktsiasel"

Väljavõte

1 Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Lisa KINNITATUD Kompleksloa registrinumber KKL/ Käitaja andmed 2. Käitise andmed 1.1. Ärinimi / Nimi aktsiaselts Väätsa Agro 1.2. Registrikood / Isikukood Käitise nimetus Lõõla piimafarmikompleks 2.2. Käitise aadress Lõõla küla, Väätsa vald, Järva maakond 2.4 T erritoriaalkood¹ ja L-EST 97² keskkoordinaadid 4623 X: , Y: Käitise tegevuse algusaeg T egevusala 3.1. T egevus- ja alltegevusvaldkond Sea-, veise- ja linnukasvatus - Veiste intensiivkasvatus käitises, kus peetakse üle 400 piimalehma või üle 533 ammlehma või üle 800 noorveise, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle. Kui ühes käitises kasvatatakse vähemalt kahte käesolevas punktis nimetatud veiste kategooriat,arvutatakse käitises peetavate veiste arv kokku, kasutades järgmisi koefitsiente: piimalehm 1,0; ammlehm 0,75; noorveis 0,5. Kompleksloa kohustuslikkus otsustatakse võrdluses piimalehmade jaoks sätestatud künnisvõimsusega 3.2. Tööaeg tundides ööpäevas 3.3. T ööaeg tundides aastas Ülesseatud tootmis võimsus Lõõla piimafarmikompleksis 2000 kohta lüpsilehmadele, 250 kohta erivajadusega lehmadele, 150 kohta noorloomadele, 630 kohta vasikatele ning Lõõla noorkarjalauda kompleksis 1458 kohta noorloomadele 3.5. Aastane tootmis maht 4. Loa andja andmed 4.1. Asutuse nimi Keskkonnaamet 4.2. Registrikood Aadress Narva mnt 7a, T allinn ¹ Territoriaalkoodi saab Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorist (EHAK) või teisest samaväärsest Eestis kehtivast klassifikaatorist. EHAK koode käsitlev teave on kättesaadav Statistikaameti veebilehel ² L-EST97 on Eesti põhiline ristkoordinaatsüsteem 1/28

2 Tabel 2. Käitise asukoha kirjeldus Lõõla piimafarmikompleks paikneb Järvamaal Väätsa vallas Lõõla külas Suurfarmi katastriüksusel 93701:001:0298 (sihtotstarbega tootmismaa). M aastikuliselt paikneb käitis Kõrvemaal. Lõõla küla keskus jääb käitisest u 1 km kaugusele. Käitise võib jagada kahte ossa. Territooriumi põhjaservas paikneb rekonstrueeritud vasikalaut, mis on kujundatud endise lauda baasil. Lõuna osas paiknevad kompleksi uued laudad koos sõnnikuhoidlate ja muude rajatistega. Käitis piirneb igast küljest maatulundusmaadega. Lähim elamumaa Ehitusgeoloogilise uuringu kohaselt esineb käitise territooriumil pinnases ajutist ülavett, mis võib kõrgeveeperioodil ulatud täheldati ka survelist pinnasevett, mis ulatus maapinnalt 1,1 m sügavuseni. Suurem osa planeeringuala lõunapoolsest osast on drenaaži abil kuivendatud, mis võib pinnasevee esinemist ja taset mõjutada. Teadaolevalt ei ole käitise territooriumil pinnas või põhjavesi ohtlike ainetega saastunud. Tabel 3. Käitise tegevus Lõõla piimafarmi käitises on kokku 5 lauta: endistest ümberehitatud kaks vasikalauta, kõrvuti paiknevad uus erivajadustega loomalaut ning kaks uut vabapidamislauta lüpsilehmadele. Käitise Lõõla noorkarjafarmi osas on kolm lauta, kus peetakse lehmmullikaid. Veiste intensiivkasvatuse peamised tootmisetapid on: vesite söötmine (söötade hoidmine ja segamine; söötmine; lüpsmine; piima hoidmine) ja sõnnikukäitlus (sõnniku eemaldamine laudast; sõnniku hoidmine). Veiste intensiivkasvatuse tugiteenused on: Sööda varumine ja sisseostmine; veevarustus ja reovee kogumine; kütte ja jahutusseadmete käitamine; jäätmekäitlus; loomsed kõrvalsaadused; ja veterinaaria tugiteenus. Noorkarja farmis 4 x 4000m3 betoonist ringhoidlad ja 1 tahesõnnikuhoidla (1570m3) virtsakaevuga. Piimafarmis vedelsõnniku laguunid mahutavusega m3. Käitise ohtlikkus Pole ohtlik Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika Tabel 5. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT) PVT allikad ja valitud PVT nimetused Jrk nr PVT allikas ja/või viide 1. Veiste PVT-järeldused 2. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses T ootmisetapid Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad PVT jrk nr(d) Vastavusmärge 2/28

3 Juhtimine Juhtimine heal põllumajandustaval põhinev juhtimissüsteem Juhtimissüsteemi rakendamine a) tegevuste planeerimine toimub vastavalt olukorrale ja normidele; sisendite-väljundite transport ette planeeritud, sõnniku laotamiskava olemas b) Ettevõtte juhtkond hoiab end pidevalt kursis antud käitise tegevust otseselt reguleeriva seadusandluse nõuetega, sõltuvalt vajadusele suunatakse vastutavaid töötajaid ettevõttevälisele koolitustele tavatöötajate koolitus väljapoolt ettevõtet d) Arvestust peetakse järgnevate parameetrite üle: loomasöödad, väetised, elektrienergia, veekasutus, sõnniku teke ja äravedu, muude jäätmete teke. Valdavalt toimub arvestus kogu käitise tasemel, st ei peeta täpset arvestust erinevate loomarühmade, tootmislõikude jne lõikes e) tehnika regulaarne hooldus kord aastas, remont vastavalt vajadusele. Farmi seadmete (lüpsiseadmed) regulaarset tehnoloogilist hooldust ning avariilist hooldust teostavad vastavalt hooldusgraafikutele seadmete tarnijate esindajad f) koostatud kirjalikud tööjuhendid, milles on märgitud ära tuleohutuse-, töökaitse- ja tööohutuse tegevusplaan a) juhtkond on pühendunud b) põhineb heaperemehelikkusele c) konkreetse vajaduse tekkimisel, näiteks uue lauda ehitamisel d) nimetatud aspektid on tähelepanu keskmes e) tegutsemise tulemuslikkuse kontroll toimub läbi toodangu näitajate, mida seiratakse iga nädal; siseaudit pole kohustuslik f) KKJS-i ei rakendata, juhtimine põhineb heal põllumajandustaval g) T oimub, näiteks läbi Eesti Põllumeeste Keskliidu h) Pole asjakohane Söötmine söötade ettevalmistus Regulaarselt viiakse läbi silo laboratoorseid analüüse, kuivsööda kohta olemas sertifikaat PVT nr 1: a) tegevuse planeerimine, sh sõnniku ettevalmistamine ja laotamiseks üleandmise korraldamine; c) T öötajate piisav teadlikkus, perioodiline koolitus ja täiendõpe; d) Omas andmestik, sh energia, vee, loomasöötade ja mineraalväetiste kulu ning tootmisjääkide ja sõnniku tekke täpne arvestus e) Rajatiste ja tehnika remont ning väljatöötamine f) Hädaolukordades tegutsemise kava PVT nr 2: a) juhtkonna, sh tippjuhtkonna pühendumus b) keskkonnapoliitika määramine, mis muu hulgas näeb ette juhtimissüsteemi pidevat täiustamist c) vajalike protseduuride, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringute kavaga d) erilise tähelepanu pööramine järgmistele aspektidele: käitise struktuur ja vastutuse jaotus; personali väljaõpe; teadlikkus ja pädevus; ettevõttesisene ja -väline suhtekorraldus; töötajate kaasatus; dokumentatsioon; tootmisprotsessi tõhus kontrollimine; käitise hooldusprogramm; hädaolukordades tegutsemise kava; keskkonnaalaste õigusaktide nõuetele vastavuse tagamine e) tegutsemise tulemuslikkuse kontroll; parandusmeetmete rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: seire ja mõõtmised; preventsioon ja korrigeeriv tegevus; andmetöötlus ja aruandlus; siseaudit (võimaluse korral sõltumatu) eesmärgiga kindlaks määrata, kas KKJS vastab kavandatule, on korrektselt rakendatud ja ajakohastatud f) eskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe regulaarne hindamine, mida teeb tippjuhtkond g) valdkonna puhtamate tehnoloogiate arengu jälgimine h) uue käitise või olemasolevas käitises olulise muudatuse projekteerimisel ning käitise töötamise kogu aja vältel käitise töö tulevase lõpetamise keskkonnamõju arvestamine regulaarsete sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine PVT nr 3. Ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid ning laboratoorselt analüüsitud söötasid 3/28

4 Söötmine Loomade grupeerimine söötmisel Lüpsilehmadel 4 ratsiooni, lisaks ratsioonid erineva arengujärguga vasikatele ja mullikatele. Sööt on lehmadele vabalt kättesaadav. Loomi söödetakse vastavalt tarbenormidele Loomade grupeerimine toodangu või laktatsioonifaasi alusel. Ratsioon on koostatud vastavalt looma (loomarühma) füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele) Söötmine söötmise tehnoloogia Kasutatakse segasööta arvestatakse söötmise tehnoloogia valikul selle positiivsete ja negatiivsete mõjudega produktiivsusele, looma tervisele ja keskkonnale 2 Vastab 2 Vastab Söötmine Sööda valmistamine Kasutusel söödamikser söötade segamisel tagatakse homogeensus 2 Vastab Kuivsööt Silo Jootmine kuivsööda ladustamine ja käitlemine silo säilitamine veekaitsenõuete kohaselt Kaasaegse jootmistehnoloogia rakendamine. Hooldus iga aasta, jooksev kontroll; saastumise vältimiseks on kuivsööda varu tavaliselt ühe nädala jagu silo hoiustatakse käitise territooriumil betoneeritud, kaevudega varustatud silohoidlates mahuga m3. noorkarjalaudas 9600 m3. Hoidlad on varustatud 15 m3 silomahla kogumise kaevudega. Selle tühjendamiseks on paigaldatud nivooanduriga pump, mis suunab silomahlad laudakompleksi ristkanalisse, kust see juhitakse edasi vedelsõnnikuhoidlatesse. Vabapidamislautades, erivajadustega loomade laudas ja vasikalaudas on loomade jootmiseks elektrisoojendusega nivoojooturid, vasikaid joodetakse ka käsitsi. T egemist on uute jooturitega, mis on tehniliselt korras (ei leki) Veekasutus Veekasutus käitises a) veearvesti paigaldatud, veekulu arvestust peetakse; b) jooksvalt jälgitakse veevarustus-seadmete toimimist, lekete avastamisel korraldatakse lekke kõrvaldamine; c) lautade ja inventari pesu toimub kõrgsurvepesuritega; d) Lüpsi ooteala puhastamine veega uhtmisega, kasutades selleks sadevett ja pindmiste põhjaveekihtide vett; e) pole tehnoloogiliselt ette nähtud. PVT nr 4. söödahoidlate ning transpordisüsteemide regulaarne kontrollimine ja hooldamine; sööda bioloogilise saastumise ennetamiseks kuivsööda hoidlate perioodiline (mõne kuu tagant) tühjendamine ja nende kontrollimine PVT nr 5. silohoidla siloga kokku puutuvad konstruktsioonid on veekindlad; konstruktsioonide perioodiline kontrollimine ja hooldus; silo hoidmisel tekkinud jääkvedelik (silomahl) suunatakse spetsiaalsesse hoidlasse või virtsahoidlasse; hoidlad on kaitstud hüdroisolatsiooniga ning varustatud vesilukuga, et välistada õhu sissetungimine silosse; silomahla hoidla mahutab vähemalt 10 liitrit silomahla 1 m3 silohoidla ruumala kohta; silohoidla on ehitatud nii, et sademed ja pinnavesi ei valguks silohoidlasse; PVT nr 6. Joogivesi on loomadele alati vabalt kättesaadav (k.a. karjamaal) Jootmisseadmed on tehniliselt korras. Jootmisseadmed on paigaldatud nii, et saastumine sööda- ja allapanujääkidega on minimaalne, samuti on välistatud allapanu niiskumine joogiveega PVT nr 7 on ühe või mitme meetme kasutamine veekulu vähendamiseks: a) vee kulumõõtjate kasutamine ja kuluarvestuse pidamine; b) torustikeseadmete veelekete avastamine ja kõrvaldamine; c) kõrgsurvepesurite kasutamine ja väljaheidete mehhaaniline koristamine; d) võimalusel saastumata sademevee kogumine ja selle kasutamine koristamisel; e) tehnoloogiliste seadmete pesuvee kasutamine ruumide koristamisel (nt piimajahuti pesuvee kasutamine enne reoveepuhastisse või -hoidlasse suunamist lüpsiplatsi või ooteala põranda pesemiseks), Energia ventilatsioon kasutusel loomuliku ventilatsiooni süsteem PVT nr 8 on ühe või mitme meetme kasutamine energiakulu vähendamiseks: laudas on loomulik ventilatsioon Energia konstruktsioon loomapidamisruumid eraldatud muudest ruumidest laudas soojustamata alade eraldamine soojustatud aladest; 2 Vastab Energia jääksoojuse kasutamine soojust ja sooja vett toodetakse piimajahuti jääksoojusest Energia lüpsmine kasutusel lüpsiplats. lüpsiseadmete vaakumpumpadele on paigaldatud sagedusmuundurid. Energia valgustatus lahendatud luminofoorlampidega kombinatsioonis loomuliku valgusega tootmisprotsessi jääksoojuse kasutamine soojusvahetite abil, näiteks piima jahutamisest tekkinud soojuse rakendamine sooja vee tootmiseks. Rakendatav uutele ning oluliselt muudetud piimalehmade farmidele. lüpsiplatsi või -roboti kasutamine (elektrienergia sääst võrreldes torusselüpsiga ca 25%). lüpsiseadmete vaakumpumpadele on paigaldatud sagedusmuundurid 2 Vastab 2 Vastab energiasäästlike valgustite kasutamine; 2 Vastab 4/28

5 Energia kogu kompleks pole tehniliselt ette nähtud iga-aastane seadmete hooldus ja vajadusel jooksev remont Energia elektrienergia erikulu lautade kohta eraldi elektrienergia arvestust ei peeta. Käitise keskmine elektrienergia kulu on 318 kwh/loomakoht, sellest: lüpsilaut 522, vasikalaut 297 ja noorloomalaut 109 kwh/loomakoht. Otsene lüpsilauda võrdlus PVT-s toodud näitena ei tundu päris kohane. Seda enam, et näite kohta on PVT-s vähe teavet. Seega 1,6 kordne vahe näidise erikuluga teeb tasa juba ainult antud lüpsilauda põhjendatud erisused lüpsmisel, arvestamata erisusi sõnnikukäitlemisel. Samuti on lüpsilaudas rakendatud kõik PVT-s toodud energiasäästmise kriteeriumid. Lüpsmine Vabapidamislautades lüpsiplatsi kasutamine Loomade lüpsmine toimub 80 kohalisel karussell-tüüpi lüpsiplatsil. Lüpsmine Vabapidamislaudas Vabapidamislautades ja erivajadustega loomade laudas lüpsiseadmete pesu pesuautomaatidega T ahesõnniku hoiustamine Vedelsõnniku säilitamine T ahesõnniku hoiustamine Vedelsõnniku hoiustamine Vasikalautade tahesõnniku hoiustamiseks 2 rekonstrueeritud betoneeritud põhja ja seintega hoidlat, varustatud virtsakaevudega. Mahutab 8 kuu tahesõnniku kui hoidlasse paigutatavad taimsete kudede jäätmed (silojäägid). Hoidlad ei paikne elamute läheduses. Vedelsõnniku hoidla mahutavus u 2x m3, mis on piisav mahutamaks 8 kuu vedelsõnniku ja muud vedelikud, hoidla tehnilist seisundit kontrollitakse kord aastas, hoidla varustatud kontrollkaevudega, lekkekontroll kord kuus. Sõnnikuhoidla on lekkekindel ning varustatud kontrolldrenaažiga. Vedelsõnnikut segatakse ainult enne laotamist. Noorloomafarmis on neli vedelsõnniku ringhoidlat, iga mahutavusega 4000 m3, mis on piisav mahutamaks 8 kuu vedelsõnniku ja muud vedelikud, hoidla tehnilist seisundit kontrollitakse kord aastas, hoidla varustatud kontrollkaevudega, lekkekontroll kord kuus. Sõnnikuhoidla on lekkekindel ning varustatud kontrolldrenaažiga. võimalusel kogu tootmisprotsessi ja selle erinevate osade energiatarbe väljaselgitamine-jälgimine; ventilaatorite, kontrollseadmete jms regulaarne hooldus ja remont; Lõaspidamine 432, ,0 kwh/loomakoht Külmlaut ja vabapidamine 267, ,0 kwh/loomakoht Sõltumata kasutatavatest seadmetest on lehmade lüpsmisel PVT nr 9: Optimaalse tasemega stabiilne vaakum lüpsisüsteemis. Piima jõudmine udarast jahutisse ilma laudaõhuga kokkupuuteta Lüpsisüsteemi pesu optimaalsel režiimil (piima kvaliteet, ökonoomne vee kasutamine) PVT nr 10 on tahesõnniku hoidlas ladustamisel ja säilitamisel:: betoneeritud alusega (vajadusel seintega) lekkekindel hoidla, mis on varustatud sõnnikukihist väljavalguva uriini, virtsa ja sademevee mahutiga. Hoidla mahutab 8 kuu virtsa ja sõnniku. Hoidla paikneb asustatud punktide (elurajoonide) suhtes optimaalselt (kaugus, valitsevate tuulte suund). PVT nr 12 on poolvedel- ja vedelsõnniku ladustamine ning säilitamine betoon-, teraselementidest või muudest tehniliselt sobivatest uudsetest materjalidest hoidlas, mis vastab järgmistele nõuetele: a) hoidla paigutamine asulate elurajoonide suhtes optimaalsele kaugusele ja valitsevate tuulte suhtes allatuult (rakendatav uutele hoidlatele); b) põhja ja seinte lekke- ja korrosioonikindlus, c) konstruktsioonide vastupidavus mehhaaniliste, termiliste ja keemiliste mõjurite suhtes, d) hoidla on varustatud kaane või kattega; e) hoidla väljavoolu ehk tühjendusavad on varustatud kahekordse klapiga; f) konstruktsioone hooldatakse ning kontrollitakse regulaarselt (soovitavalt kord aastas) ja süstemaatiliselt; g) sõnnikut segatakse hoiustamise perioodil ainult üks kord, vahetult enne hoidla tühjendamist. 2 Vastab 2 Vastab 2 Vastab 5/28

6 Vedelsõnniku säilitamine Vedelsõnniku säilitamine Piimafarmikompleksi vedelsõnniku hoiustamine laguunis Noorkarjalauda vedelsõnniku hoiustamine ringhoidlates Hoidla pinda katab naturaalkoorik. Selle seisundit jälgitakse pidevalt ning kahjustuste ilmnemisel lisatakse hekselpõhku, et taastada kooriku terviklikkus. Lähim elamu paikneb u 700 m kaugusel vedelsõnnikuhoidlast loode suunas ning u 1000 m kaugusel põhjas, valdavate tuulesuundade (lõuna) all. Lõhna levikut põhja suunas takistava barjäärina saab käsitleda lüpsilaudakompleksi hooneid. Lõuna ja ida suunas mõjutatavaid lõhnatundlikke objekte ei esine. Hoidla asukoha valik on tehtud nii, et see oleks võimalikult kaugel lähimast elamust ja valdavate tuulesuundade alla jäävatest elamutest (>1 km). Ringhoidla pinda katab naturaalkoorik. Selle seisundit jälgitakse pidevalt ning kahjustuste ilmnemisel lisatakse hekselpõhku, et taastada kooriku terviklikkus. Lähim elamu paikneb u 240 m kaugusel vedelsõnnikuhoidlast edela suunas ning 580 m kaugusel põhjas, valdavate tuulesuundade (lõuna) all. Lõhna levikut põhja suunas takistava barjäärina saab käsitleda laudahooneid. Hoidla asukoha valik on tehtud nii, et see oleks võimalikult kaugel lähimast elamust ja valdavate tuulesuundade alla jäävatest elamutest (>0,5 km). Sõnniku laotamine Vedelsõnniku laotamine Vedelsõnniku laotamisel põllumaadele kasutatakse lohisvooliklaoturit või sisestuslaoturit, tundlikel aladel on võimalik sõnniku mulda viimine 4-6 tunni jooksul Sõnniku laotamine T ahesõnniku laotamine T ahesõnnik laotatakse põldudele tahesõnniku paisklaoturiga, tundlikel aladel on võimalik sõnniku muldaviimine 12 tunni jooksul Sademevee käitlus Sademevee kogumine Lüpsilautade katusepindadelt on võimalik koguda sademevett m2, mida saab kasutada lüpsi ooteala puhastamiseks. Noorloomafarmis pole sadevee eraldi kogumist ette nähtud. Lautade ümbrus on kaetud kergesti puhastatavate katenditega, mis minimeerib sadevee saastumist. Desinfektsioonivahendite ning veterinaarravimite kasutamine desinfektsioonivahendite ning veterinaarravimite kasutamine desinfektsioonivahendite ning veterinaarravimite kasutamine on nõuetekohane ja toimub ruumisiseselt PVT nr 13 on poolvedel- ja vedelsõnniku säilitamine olemasolevas laguuntüüpi hoidlas h) hoidla paigutamine asulate elurajoonide suhtes optimaalsele kaugusele ja valitsevate tuulte suhtes allatuult (rakendatav uutele hoidlatele); i) põhi ja seinad on lekke- ning korrosioonikindlad; j) konstruktsioonid on vastupidavad mehhaaniliste, termiliste ja keemiliste mõjurite suhtes; k) hoidla on varustatud kattega; l) konstruktsioone hooldatakse ning kontrollitakse regulaarselt (soovitavalt kord aastas)ja süstemaatiliselt. PVT nr 12 a. Betoon- ja teraselementidest või muudest tehniliselt sobivatest uudsetest materjalidest hoidlale sobiv kate on: loomulik koorik (kui sõnniku kuivaine sisaldus on vähemalt 2% ning kui toimub hoidla alttäitmine kiirusel, mis koorikut ei kahjusta); hoidla paigutamine asulate elurajoonide suhtes optimaalsele kaugusele ja valitsevate tuulte suhtes allatuult (rakendatav uutele hoidlatele); PVT nr 14 on sellise laotustehnoloogia kasutamine, mis arvestab mullatüübile sobivust ja kõlviku tüüpi. PVT sõnniku ja kääritusjäägi laotamisel põllumaadele on sisestus- ja segamislaotus. Sõnniku puhul on PVT ka lohislaotus ning paisklaotus kui muldaviimine toimub 4 6 tunni jooksul. Sõnniku ja kääritusjäägi laotamisel rohu- ja karjamaadele on PVT sisestus- ja lohislaotus. Paisklaotus sõnniku ja kääritusjäägi laotamisel rohuning karjamaadele ei ole PVT. T ahesõnniku laotamine põllumaal, võimalikult kiire sõnniku muldaviimine (vähemalt 12 h jooksul) PVT nr 15 on võimalusel vähesaastunud sademevee eraldi kogumine tugevalt saastunud sademevetest, sh nn esmasest voolust. PVT nr 16 on nõuetekohaselt registreeritud ja/või piisava teabega varustatud puhastus- ja desinfektsioonivahendite ning veterinaarravimite kasutamine, et vältida ja vähendada veekeskkonnale ohtlike ainete sisaldust tekkivas reovees. 2 Vastab 6/28

7 Jäätmekäitlus Jäätmekäitlus Jäätmete käitlus kogu käitises Loomsete jäätmete käitlus a) on rakendatud jäätmete liigiti kogumine; b) biolagunevate jäätmete segamine sõnnikuga; c) biolagunevate jäätmete taaskasutamine koos sõnnikuga Loomsed jäätmed antakse üle käitlusfirmale Müra tekke vältimine Kogu käitis a) Laudahooned on ehitatud sändvitš-paneelidest. b) Öisel ajal mürarikkaid tegevusi ei kavandata. c) Väljatõmbeventilaatoreid ei rakendata. d) sööda miksimine toimub kaasaegsete seadmetega ja hoone sees. e) Pole aktuaalne. f) survepesurite ja kompressorite kasutamine hoonetes g) hoonevälise traktoritega sõnniku käitlemise kavandamine minimaalses mahus h) piisavalt kõrgetes hoonetes laadimistööde tegemine veokitele (allapanu) hoones i) sõnnikukraapide ja konveierite nõuetekohane hooldamine vähemalt kord aastas ja nende tühjalt käigushoidmise vältimine j) müratõketena saab määratleda ka käitise hooneid, täiendavate tõkete ehitamine ei ole aktuaalne Veterinaarteenuse osutamine Vabapidamisega lautade PVT-järeldused Kogu kari Uues lüpsilaudas lüpsilehmade vabapidamine puhkelatrites Ettevõttes on tööl vetarst, tegevused toimuvad vastavalt protokollireeglitele. Vetarsti ruumid asuvad piimafarmi osas. a) asemed kaetud asememattidega b) pole reaalset vajadust PVT nr 17 on jäätmekäitluses ühe või mitme järgmise meetme kasutamine: a) jäätmete kogumine liigiti sobiva suurusega konteineritesse või prügikastidesse; b) söödajäätmete, haljastusjäätmete jms biolagunevate jäätmete segamine sõnniku või virtsaga nende jäätmete ringlussevõtu ettevalmistamiseks; c) biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ja nende taaskasutamine kompostimisega või anaeroobse kääritamisega või muul viisil Veisekasvatussaaduste tootmise käigus tekkivad loomsed kõrvalsaadused (sh surnud loomad) tuleb üle anda asjakohast tegevusluba omavale ettevõttele PVT nr 18 loomakasvatuskäitises tekkiva ja käitisest leviva müra vähendamisel on ühe või mitme järgmise meetme kasutamine: a) loomapidamise või muu mürarikka tegevuse hoone konstruktsiooni projekteerimine müra neelavana rakendatav uute käitiste puhul b) kõrge müratasemega tegevuse hoolikas kavandamine, iseäranis välditakse kavandamist öisele ajale ja nädalalõppudele c) madala müratasemega seadmete ja lahenduste kasutamine (nt madala müratasemega ventilaatorid, väljatõmbeventilaatorid on paigutatud katuse asemel seintele, pidevalt töös on väike arv ventilaatoreid d) suletud (mootoritega) seadmete kasutamine sööda segamisel ja etteandmisel e) potentsiaalselt mürarikaste tegevuste paigutamine kaugemale elamutest jm tundlikest aladest, sh on kavandatud ka võimalikult vähese häiringuga logistika eri üksuste vahel f) survepesurite ja kompressorite kasutamine hoonetes g) hoonevälise traktoritega sõnniku käitlemise kavandamine minimaalses mahus h) piisavalt kõrgetes hoonetes laadimistööde tegemine veokitele (allapanu, sõnnik) hoones i) sõnnikukraapide ja konveierite nõuetekohane hooldamine ja nende tühjalt käigushoidmise vältimine j) müratõkete, nagu pinnasevallid, põhukuhjad, puittarad, kasutamine PVT nr 19. Taudide ennetamisel ja tõrjel (st kui toimub kogu laudale ravimi manustamine) peab veterinaarteenuse osutaja edastama farmi käitajale teabe võimalikest veterinaarravimi kasutamisest tulenevatest keskkonnapiirangutest sõnniku laotamisel jms (teave olemas ravimipakendi infolehel). PVT nr 24 on järgmiste täiendavate meetmete kasutamine: a) allapanu kasutamine saasteainete heite vähendajana sõltumata pidamisviisist ja allapanu liigist; b) spetsiifiliste niiskust imavate preparaatide kasutamine asemetel 7/28

8 Vabapidamisega lautade PVT-järeldused Vabapidamisega lautade PVT-järeldused Uues lüpsilaudas lüpsilehmade vabapidamine puhkelatrites Uues lüpsilaudas lüpsilehmade vabapidamine puhkelatrites. Erivajadustega loomade laudas lehmade vabapidamine, vasikate pidamine individuaalsulgudes. Vasikalaudas vasikate pidamine individuaal- ja grupisulgudes. Mullikalautades vabapidamine puhkelatrites vastavalt mullika suurusele. a) puhkelatrid optimaalsete mõõtmetega (2,6 x 1,25 m), asemed kaetud asememattidega b) sõnnikukäikude laius on 2,5 m, söötmiskäigud on 4,2 m laiused ning lauda keskel paiknev söötmiskäik ja -lava 5,4 m laiune c) sõnniku eemaldamine vähemalt kolm korda päevas d) lüpsilaudas põrandatel karestatud epokate, seintel epovärv Puhkelatrid optimaalsete mõõtmetega 2,6 x 1,25 m, asemed kaetud asememattidega, käigud on piisava laiusega. Grupis peetakse maksimaalselt sama palju loomi kui on puhkelatreid PVT nr 23 on vabapidamisega laudas saasteainete õhkuheite vähendamine järgmiste käitamistingimuste täitmisega: a) optimaalse suurusega puhkelatrid, (loomade väljaheited satuvad sõnnikukäiku, asemete saastumine ja loomade määrdumine on minimaalne); asemete pikkus on reglementeeritud põllumajandusministri määruses Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta RT L 2009, 69, 1017; b) optimaalse pindalaga söötmis-puhkeala ja liikumiskäigud (mida väiksem on sõnnikuga saastuv ala, seda vähem ammoniaaki lendub); c) sõnniku regulaarne eemaldamine laudast (kanalitest) hoidlasse d) väljaheidetega saastuval alal siledate ja lihtsalt puhastatavate materjalide kasutamine; PVT nr 22 on sõnniku eemaldamisel üks järgmistest süsteemidest: optimaalse pikkusega puhkelatrid, skreeperseadmed söötmis-puhkealal, restpõrand liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem; Tabel 6. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks 8/28

9 Tabel 7. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika Meede/T egevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika PVT vastavusmärge Pinna- ja põhjavee kaitse Vee säästlik kasutamine Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Sõnnikuhoidlate korrasoleku kontroll Sademevee kasutamine sõnniku uhtumiseks Allapanu kasutamine Regulaarne sõnniku eemaldamine laudast hoidlasse. Vaatluskaevude visuaalne kontroll, vedeliku olemasolul proov (vt tabel 50) ja analüüs akrediteeritud laboris. Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta Rakendamise periood Vastab kord kuus, pidev Samevee kogumine põhjavee kulu vähendamiseks Vastab Pidev Allapanu kasutamine vasika-, mullika- ning erivajadustega loomade laudas Vastab Pidev Vedelsõnniku eemaldamine iga 3 tunni järel. Vastab Pidev Meetme rakendamise tähtaeg Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine 9/28

10 Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted T oore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Liik KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Alltegevus valdkond või tehnoloogia protsess Kogus Kogus Ühik Kokku Ühik Jääb tootesse, % Toore Teravili puistesöödahoidla t Loomade söötmine 470 t/a Toore Koresööt küün t Loomade söötmine 650 t/a Toore Silo silohoidla t Loomade söötmine t/a Toore Rapsikook puistesöödahoidla t Loomade söötmine 130 t/a Toore Sojasrott puistesöödahoidla 26 5 t Loomade söötmine 10 t/a Toore Sool puistesöödahoidla 26 5 t Loomade söötmine 32 t/a Toore Palmirasv puistesöödahoidla 26 1 t Loomade söötmine 1 t/a Toore Mineraalsööt puistesöödahoidla t Loomade söötmine 45 t/a Toore Mais küün 26 5 t Loomade söötmine 25 t/a Toore Teravili puistesöödahoidla t Loomade söötmine t/a Toore Koresööt küün t Loomade söötmine t/a Toore Silo silohoidla t Loomade söötmine t/a Toore Rapsikook puistesöödahoidla t Loomade söötmine t/a Toore Sojasrott puistesöödahoidla t Loomade söötmine 300 t/a Toore Sool puistesöödahoidla 12 5 t Loomade söötmine 10 t/a Toore Sooda puistesöödahoidla 12 3 t Loomade söötmine 2 t/a Toore Täispiimaasendaja puistesöödahoidla 12 2 t Loomade söötmine 70 t/a Toore Vasikate starter puistesöödahoidla 12 3 t Loomade söötmine 75 t/a Toore Palmirasv puistesöödahoidla t Loomade söötmine 20 t/a Toore Mineraalsööt puistesöödahoidla t Loomade söötmine 45 t/a Toore Mais küün t Loomade söötmine t/a Abimaterjalid Põhk küün t Loomade allapanu 100 m³/a Abimaterjalid Põhk küün t Loomade allapanu m³/a Erikulu, t, m³, kwh või muud tooteühiku kohta 10/28

11 Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted T oore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine Liik Abimaterjalid KN Nimetus kaubakood Säilitamisviis, mahuti tüüp Diislikütus NK tankla mahuti Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Kogus Ühik T ootmis protsess m³ transpordimasinad 100 m³/a Abimaterjalid Diislikütus T ankla mahutis m³ Avariigeneraatori tarbeks Kogus Ühik Erikulu, t, m³, kwh või muud tooteühiku kohta Nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr 100 m³/a Diislikütus Diislikütus Ohukate gooria F+; Xn 100 F+; Xn 100 Abimaterjalid - Pedisept Originaalpakend 7 1 m³ Sõrgade desinfitseerimine 20 m³/a Sidrunhape Ärritav 2.50 Glutaaraldehüüd Abimaterjalid Blockade Originaalpakend 7 2 m³ Udara desinfitseerimine 25 m³/a Jood Abimaterjalid Cidmax Originaalpakend 2, m³ Lüpsisüsteemide ja piimajahutustankide desinfitseerimine Abimaterjalid Ultra Originaalpakend 2,3 1 m³ Lüpsiseadmete puhastamine ja desinfitseerimine 7 m³/a Väävelhape (3- Aminopropüül)trimetoksüsilaan m³/a Naatriumtripolüfosfaat Kaaliumhüdroksiid Naatriumhüpoklorit (lahus, aktiivset kloori <10%) T; C; Xn; N Xn; N 1 Sööbiv 5 Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, % 10 Sööbiv 10 Ärritav 5 C; Xn 10 C; N 1 Tabel 10. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine 11/28

12 Tabel 11. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus Mahuti T üüp Maapealne mahuti Maapealne metallmahuti Maht Kasutusele võtmise kuupäev Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev Andmed tehnilise järelevalve kohta Andmed hoolduse kohta Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas) Nr. plaanil või kaardil Kaugus reovee äravoolu-torustikust Kaugus veekogudest Diislikütus 1x aastas 1x 5 aasta jooksul Diislikütus 1x aastas 1 x 5 aasta järel m 140 m 105 Kaugus puurkaevudest Tabel 11.1 Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil Kaitsemeetmed 30 Kinnine mahuti 19 Kinnine mahuti Välisõhk Vesi Pinnas Pinna- ja põhjavesi Lekkekontrolliks kaheseinaline mahuti, kõvakatteline naftasaaduste levikut tõkestava konstruktsiooniga tankimis-täitmisala, sadevete puhastamine õlipüüduris. Lekkekontrolliks kaheseinaline mahuti, kõvakatteline naftasaaduste levikut tõkestava konstruktsiooniga tankimis-täitmisala, sadevete puhastamine õlipüüduris. Lekkekontrolliks kaheseinaline mahuti, kõvakatteline naftasaaduste levikut tõkestava konstruktsiooniga tankimis-täitmisala, sadevete puhastamine õlipüüduris. Lekkekontrolliks kaheseinaline mahuti, kõvakatteline naftasaaduste levikut tõkestava konstruktsiooniga tankimis-täitmisala, sadevete puhastamine õlipüüduris. Lekkekontrolliks kaheseinaline mahuti, kõvakatteline naftasaaduste levikut tõkestava konstruktsiooniga tankimis-täitmisala, sadevete puhastamine õlipüüduris. Lekkekontrolliks kaheseinaline mahuti, kõvakatteline naftasaaduste levikut tõkestava konstruktsiooniga tankimis-täitmisala, sadevete puhastamine õlipüüduris. Märkused Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed Tabel 12. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Tabel 13. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Lõõla (8918) 13.2 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH Puurkaevu katastri number Puurkaevu passi number /28

13 13.5 Puurkaevu L-Est koordinaadid X: Y: Põhjaveekihi nimetus ja kood Silur-Ordoviitsium 13.7 Põhjaveekogumi nimetus Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum 13.8 Puurkaevude grupp 13.9 Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Ö ö päev as Sek und is Veevõtt Veehaarde jrk nr Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Saueaugu (8927) 13.2 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH Puurkaevu katastri number Järva, Väätsa vald, T ooma 13.4 Puurkaevu passi number Puurkaevu L-Est koordinaadid X: Y: Põhjaveekihi nimetus ja kood Silur-Ordoviitsium 13.7 Põhjaveekogumi nimetus Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum 13.8 Puurkaevude grupp 13.9 Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Ö ö päev as Sek und is Veevõtt Veehaarde jrk nr Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaev nr Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH /28

14 13.3 Puurkaevu katastri number Puurkaevu passi number 13.5 Puurkaevu L-Est koordinaadid X: Y: Põhjaveekihi nimetus ja kood Silur-Ordoviitsium 13.7 Põhjaveekogumi nimetus Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum 13.8 Puurkaevude grupp 13.9 Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Ö ö päev as Sek und is Veevõtt Veehaarde jrk nr Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaev nr Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH Puurkaevu katastri number Puurkaevu passi number 13.5 Puurkaevu L-Est koordinaadid X: Y: Põhjaveekihi nimetus ja kood Silur-Ordoviitsium 13.7 Põhjaveekogumi nimetus Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum 13.8 Puurkaevude grupp 13.9 Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Ö ö päev as Sek und is Veevõtt /28

15 Tabel 14. Võetava vee koguse ja seire nõuded 14.1 Veearvestuse pidamine Teostada põhjavee arvestust veemõõtjate näitude alusel fikseerides veevõtu päevikus veemõõtjate näidud ja võetud vee kogused kuude lõikes kuu alguses (või lõpus). Sagedus peab tagama veekasutuse aruandluse usaldusväärsuse Põhjaveetaseme mõõtmine M õõta staatilist veetaset puurkaevudes sagedusega vähemalt viie aasta tagant. Tulemuste esitamisel ära näidata veetaseme mõõtepunkti absoluutkõrgus Proovivõtunõuded Proovid põhjavee analüüsimiseks võtta vastavuses kehtva metoodikaga, keskkonnaministri määruse nr 30 "Proovivõtumeetodid" Analüüsinõuded Analüüsid teostada akrediteeritud laboris. Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Lõõla (8918) X: Y: Roometi talu kaev X: Y: Miku talu kaev X: Y: Kaev nr X: Y: Seire Proovi võtmise sagedus üks kord kolme aasta jooksul üks kord kolme aasta jooksul üks kord kolme aasta jooksul üks kord viie aasta jooksul Seiratavad näitajad Coli-laadsed bakterid, Enterokokid, Escherichia coli, Fluoriid, Hägusus, Kolooniate arv 22 C, Lõhn, Oksüdeeritavus, Vesinikioonide kontsentratsioon Oksüdeeritavus Oksüdeeritavus Keemiline hapnikutarve Seiratavad ained Ammoonium (NH4+) Elektrijuhtivus Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Raud (Fe) Sulfaat (SO42-) Värvus Ammoonium (NH4+) Nitrit (NO2-) Nitraat (NO3-) Elektrijuhtivus Ammoonium (NH4+) Nitrit (NO2-) Nitraat (NO3-) Elektrijuhtivus Ammoonium (NH4+) 15/28

16 Sulfaat (SO42-) Kloriid (CL) Nitraat (NO3-) Elektrijuhtivus ph Lahustunud hapnik Kaev nr X: Y: Saueaugu (8927) X: Y: üks kord kolme aasta jooksul üks kord kolme aasta jooksul Fluoriid, Vesinikioonide kontsentratsioon, Hägusus, Oksüdeeritavus, Lõhn, Coli-laadsed bakterid, Enterokokid, Escherichia coli, Kolooniate arv 22 C Fluoriid, Vesinikioonide kontsentratsioon, Hägusus, Oksüdeeritavus, Lõhn, Coli-laadsed bakterid, Enterokokid, Escherichia coli, Kolooniate arv 22 C Ammoonium (NH4+) Nitrit (NO2-) Raud (Fe) Sulfaat (SO42-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na) Elektrijuhtivus Värvus Ammoonium (NH4+) Nitrit (NO2-) Raud (Fe) Sulfaat (SO42-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na) Elektrijuhtivus Värvus 14.6 Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Tabel 15. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr Väljalaskme nimetus Lõõla lauda lõunapoolne sademevee väljalask 15.2 Väljalaskme kood JA060 16/28

17 15.3 Reoveepuhasti nimetus 15.4 Reoveepuhasti kood 15.5 Reoveekogumisala nimetus 15.6 Reoveekogumisala kood 15.7 Suubla nimetus Madissaare oja 15.8 Suubla kood VEE Väljalaskme L-Est koordinaadid X: Y: Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m3) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Saasteaine nimetus Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l) Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Üldlämmastik (Nüld) Nyld Nafta NAF Heljum HEL 40 Väljalaskme jrk nr Väljalaskme nimetus Lõõla lauda põhjapoolne sademevee väljalask 15.2 Väljalaskme kood JA Reoveepuhasti nimetus 17/28

18 15.4 Reoveepuhasti kood 15.5 Reoveekogumisala nimetus 15.6 Reoveekogumisala kood 15.7 Suubla nimetus Madissaare oja 15.8 Suubla kood VEE Väljalaskme L-Est koordinaadid X: Y: Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m3) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Saasteaine nimetus Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l) Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Nafta NAF Heljum HEL 40 Tabel 15.1 Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Tabel 15.2 Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Tabel 15¹ Ajutise iseloomuga tegevused 18/28

19 Tabel 16. Äkkheide vette Tabel 18. Väljalaskme seire nõuded 18.1 Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsida akrediteeritud laboris, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L Est) Seire Lõõla lauda lõunapoolne sademevee väljalask JA060 X: Y: Lõõla lauda põhjapoolne sademevee väljalask JA058 X: Y: Seiratav näitaja Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus Heljum üksikproov üks kord poolaastas Nafta üksikproov üks kord poolaastas Üldlämmastik (Nüld) üksikproov üks kord poolaastas Nafta üksikproov üks kord poolaastas Üldlämmastik (Nüld) üksikproov üks kord poolaastas 18.4 Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks Tabel 19. Suubla seire nõuded Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed 19/28

20 Tabel 20. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused Saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kogus Ühik Ammoniaak tonni Metaan tonni (p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) tonni Lämmastikdioksiid tonni PM-sum T ahked osakesed, summaarsed tonni Süsinikmonooksiid tonni Vääveldioksiid tonni VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel tonni Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks tonni Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks tonni Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks tonni T singiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.41 tonni Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks tonni Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks tonni Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks tonni Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks tonni Märkused Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDD/PCDF on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. Tabel 21. Välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud hetkelised heitkogused (g/s) heiteallikate kaupa (väljavõte LHKprojektist) Heiteallikas Saasteaine Nr plaanil või kaardil Nimetus CAS nr Nimetus Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001) 15 Katlamaja korsten Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0 20/28

21 T singiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0 VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel Vääveldioksiid Süsinikmonooksiid 0.10 PM-sum T ahked osakesed, summaarsed Lämmastikdioksiid Vedelsõnniku ringhoidla, pindallikas (p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) Metaan Ammoniaak Mullikalauda ventava, ventavade rida, joonallikas Metaan Ammoniaak Mullikalauda ventava, avatud katusehari, joonallikas Metaan Ammoniaak Mullikalauda ventava, avatud katusehari, joonallikas Metaan Ammoniaak Separeeritud tahefraktsiooni hoidla, hajus (p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) Metaan Ammoniaak Avariigeneraatori korsten Süsinikmonooksiid PM-sum T ahked osakesed, summaarsed Lämmastikdioksiid T ahesõnnikuhoidla, pindallikas (p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) Metaan Ammoniaak T ahesõnnikuhoidla, pindallikas (p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) Metaan Ammoniaak Vedelsõnnikuhoidla, pindallikas (p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) Metaan Ammoniaak Erivajadustega loomade lauda ventavade rida, joonallikas Metaan Ammoniaak Uue lüpsilauda nr 2 ventavade rida, joonallikas Metaan Ammoniaak Uue lüpsilauda nr 1 ventavade rida, joonallikas Metaan Ammoniaak Vasikalauda vetavade rida, joonallikas Metaan /28

22 Ammoniaak Vasikalauda ventavade rida, joonallikas Metaan Ammoniaak Tabel 22. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Tabel 23. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava ja muud eritingimused Kirjeldus Vastavalt VÕKS 89 lg 1 p 7 peab käitaja hindama vähemalt üks kord aastas välisõhu kvaliteedi vastavust VÕKS 26 ja 27 alusel inimese tervise kaitseks kehtestatud saasteaine (käesoleval juhul ammoniaagi) saastatuse taseme ühe tunni keskmisele piirväärtusele käitiste tootmisterritooriumi piiril. Seiresagedus Seire tähtaeg Üks kord aastas Tabel 23¹. Kütuse, jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heite piirväärtused (edaspidi HPV) ning lubatud heitkogused Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed Tabel 24. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused Jäätmeliik * - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga * Plastijäätmed (välja arvatud pakendid) Prügi (segaolmejäätmed) Teravad ja torkivad esemed (välja arvatud koodinumbriga * nimetatud jäätmed) T ekkivad jäätmekogused Tonni põhitoodangu kohta Käideldavad jäätmekogused, t/a t/a Kogumine Vedu T aaskasutamine T oimingu kood R3m - mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle keemilist struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul otstarbel Kogus (t/a) 50 22/28

23 Tabel 25. Kõrvaldatavate jäätmete kogused Tabel 26. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Tabel 27. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded T egevuse liigid T ehnilised nõuded Saepuru taaskasutamine Jäätmete käitlemine Arvestuse pidamine ja jäätmete üleandmine Säilitada küünis ning kasutamine loomadele allapanuks. Jäätmeid tuleb koguda selleks ettenähtud kohas. T uleb pidada regulaarselt arvestust oma tegevuse käigus tekitatud ja taaskasutatud jäätmete liigi, hulga ja omaduste kohta. Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Kasutamine ainult loomadele allapanuks. Jäätmeid tuleb võimalikult suures koguses liigiti koguda ning edasiseks käitlemiseks üle anda Loa omaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Loa omaja peab olema veendunud, et vastuvõtjal on jäätmeluba ja vajadusel ohtlike jäätmete käitluslitsents, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba vaja ei ole, peab loa omaja olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid. Rakendamine Pidev Pidev Pidev Tabel 28. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus T egevuse liigid Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Tegevuse lõpetamine T egevuse lõpetamisel tuleb tootmisterritooriumid korrastada ning kõik jäätmed edasiseks käitlemiseks üle anda jäätmeluba ja vajadusel ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele Tegevuse lõpetamisel Tabel 29. Keskkonnaseirenõuded Tabel 31. Jäätmete kõrvaldamiskoht (-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks 23/28

24 Tabel 32. Prügila või jäätmehoidla liik Tabel 33. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Tabel 34. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Tabel 35. Prügila või jäätmehoidla kasutamise ja järelevalve nõuded Tabel 36. Prügila või jäätmehoidla seirenõuded Tabel 37. Jäätmepõletustehase või jäätmete koospõletustehase kogujõudlus Tabel 38. Põletatavate ohtlike jäätmete kütteväärtus ja massivood ajaühikus Tabel 40. Saasteainete lubatud sisaldus jäätmetes Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine 24/28

25 Tabel 41. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa Kasutatav kütus Kütuse nimetus KN kood Väävel % Tuhk % Alumine kütte- väärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm³ Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m³ Tootmisprotsessis Ruumide kütmiseks ja olmevee soojenda- miseks Muu Kokku Erikulu, t, m³, kwh või muud toote- ühiku kohta Energia tootmine, MWh/a Elekter Sise- transpordiks Omatarve Soojus ja aur Müük Kokku Küttepuud Diislikütus Tabel 42. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa T ootmisetapid või kasutusalad Energia tarbimine, MWh/a Elekter, MWh/a Soojus, MWh/a Aur, MWh/a Müük Kokku Omatarve Omatoodang Muu tarnija Erikulu, MWh tooteühiku kohta Kokku Omatoodang Muu tarnija Erikulu, MWh tooteühiku kohta Kokku Omatoodang Lõõla Vasikalaut Lõõla noorloomakompleks Kokku Lõõla piimafarmikompleks Kokku Muu tarnija Kokku Vibratsioon ning välisõhus leviv lõhn ja müra Tabel 44. Lõhna esinemine välisõhus Tabel 45.1 Vibratsioon Tabel 45.2 Välisõhus leviv müra Omaseire 25/28

26 Tabel 47 Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Omaseire liik põhjavee seire põhjavee seire Põhjaveekiht Proovivõtupunkti sügavus Mõõtepunkti asukoht Nr plaanil või kaardil Roometi talu kaev Miku talu kaev L-EST 97 koordinaadid X: Y: X: Y: Analüüsi- ja proovivõtu nõuded Proovid põhjavee analüüsimiseks võtta vastavuses kehtiva metoodikaga, keskkonnaministri määrus nr 30 "Proovivõtumeetodid". Proovid põhjavee analüüsimiseks võtta vastavuses kehtiva metoodikaga, keskkonnaministri määrus nr 30 "Proovivõtumeetodid". Saasteaine CAS, EINECS või ELINCS nr¹ Nimetus Seire sagedus Ammooniumnitraat üks kord viie aasta jooksul Ammooniumnitraat üks kord viie aasta jooksul Tabel 49. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Meede/T egevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamise sagedus Meetme rakendamise tähtaeg Muud asjakohased meetmed Sõnnikuhoidla vaatluskaevudest (x= ; y= ja x= ; y=579425) võtta kord aastas proov ning määrata akrditeeritud laboris ammooniumi ja nitraad sisaldus mg/l. Üks kord aastas. Reostuse olemasolul koheselt selgitada välja põhjus ja asuda seda likvideerima ning teavitada loa andjat ja Keskkonnainspektsiooni. Tabel 50. Omaseire hinnang ja lisaandmed Tabel 51. Avariide tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) T ootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Lõõla piimafarmi ja noorloomakompleksid Lõõla piimafarmi ja noorloomakompleksid Lõõla piimafarmi ja noorloomakompleksid Lõõla piimafarmi ja noorloomakompleksid Võimaliku avarii ohu kirjeldus Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus Erinevad tööõnnetused Koostatud tööjuhendid, ohutustehnika eeskirjad Vastavalt vajadusele Rikked sõnnikukäitlusseadmetega Masinate ja seadmete rikked T ulekahju Pinnase ja veereostuse oht sõnnikuhoidla, kanalite ja pumpla lekke korral ning laadimisseadmete purunemise korral. Jooksev tehnoloogiliste seadmete korrasoleku kontroll Olemas tuleohutusjuhend, töötajate pädevuse tagamine hädaolukorras tegutsemiseks. Jooksev tehnoloogiliste seadmete korrasoleku kontroll Jooksvalt, põhjalik kontroll vähemalt 1x aastas Jooksvalt, põhjalik kontroll vähemalt 1x aastas Vastavalt korrale /28

EELNÕU

EELNÕU 2006. a. määruse nr 6 Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid lisa 1 Loa registreerimisnumber Loa taotluse registreerimisnumber KESKKONNAKOMPLEKSLUBA Keskkonnalubade

Rohkem

Keskkonnaministri määruse lisa 1

Keskkonnaministri määruse lisa 1 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 1 ÕHUSAASTELOA TAOTLUS Loa taotluse esitamise

Rohkem

Keskkonnaministri määruse lisa 3

Keskkonnaministri määruse lisa 3 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 3 ÕHUSAASTELUBA Loa kehtivusaeg [ ] tähtajatu,

Rohkem

ÕHUSAASTELUBA Keskkonnaministri a määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, lo

ÕHUSAASTELUBA Keskkonnaministri a määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, lo ÕHUSAASTELUBA Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vorm" lisa Loa kehtivusaeg Loa number

Rohkem

Alus: Keskkonnaministri 20. jaanuari 2006.a määruse nr 6 Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid" Tabel 1. Keskkon

Alus: Keskkonnaministri 20. jaanuari 2006.a määruse nr 6 Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid Tabel 1. Keskkon Alus: Keskkonnaministri 20. jaanuari 2006.a määruse nr 6 Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid" Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Loa registreerimisnumber Loa taotluse

Rohkem

Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Lisa KINNITATUD Kompleksloa registrinumber KKL/ Käitaja andmed 2. Käitise andmed 1.1. Ärinimi / Nimi Fortum Ee

Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Lisa KINNITATUD Kompleksloa registrinumber KKL/ Käitaja andmed 2. Käitise andmed 1.1. Ärinimi / Nimi Fortum Ee Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Lisa KINNITATUD Kompleksloa registrinumber KKL/317795 1. Käitaja andmed 2. Käitise andmed 1.1. Ärinimi / Nimi Fortum Eesti AS 1.2. Registrikood / Isikukood 12114252 2.1.

Rohkem

KESKKONNAKOMPLEKSLUBA

KESKKONNAKOMPLEKSLUBA KESKKONNAKOMPLEKSLUBA Loa registreerimisnumber 180684 Loa taotluse registreerimisnumber 29.10.2007.a nr 39-12-4/51899 Keskkonnalubade Infosüsteemi (KLIS) registrinumber L.KKL.RA - 180684 1.1. Ärinimi/Nimi

Rohkem

Objekti kontrollimise protokoll Nr Käitise kontrolli aruanne Nr Kontrolli läbiviimise aeg :00-11:05 Aadress Asukoha täp

Objekti kontrollimise protokoll Nr Käitise kontrolli aruanne Nr Kontrolli läbiviimise aeg :00-11:05 Aadress Asukoha täp Käitise kontrolli aruanne Nr. 1072238 Kontrolli läbiviimise aeg 11.05.2017 10:00-11:05 Aadress Asukoha täpsustus Eesti, Valga maakond, Hummuli vald, Hummuli alevik Kompleksloa number Käitaja nimi Käitise

Rohkem

Animäe farm 2013.xls

Animäe farm 2013.xls Eeltöö käitise korrapäraseks kontrolliks Lisa 2 osa a Eeltöö käitise korrapäraseks kontrollimiseks Eeltöö tulemused Märkused ja selgitused 1. Käitise andmed KKL/300663 Osaühing Saimre, põhitegevus piimakarjakasvatus.

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) Keskkonnaministri 12.11.2013. a määrus nr 66 Välisõhu saasteloa ja erisaasteloa taotluse ja loa vormid, loataotluse sisule esitatavad nõuded" Lisa 3 VÄLISÕHU SAASTELUBA (ERISAASTELUBA) Loa taotluse registreerimisnumber

Rohkem

KONTROLLI ARUANNE nr KKL number Käitaja nimi Käitise tegevuskoha aadress L.KKL.VA OÜ Linnu Talu Telefon/e-post Kohapealne ülev

KONTROLLI ARUANNE nr KKL number Käitaja nimi Käitise tegevuskoha aadress L.KKL.VA OÜ Linnu Talu Telefon/e-post Kohapealne ülev KONTROLLI ARUANNE nr 1038558 KKL number Käitaja nimi Käitise tegevuskoha aadress L.KKL.VA-181998 OÜ Linnu Talu Telefon/e-post 501 7500 Kohapealne ülevaatus etteteatamisega Kontrolli kokku leppimise aeg

Rohkem

Objekti kontrollimise protokoll Nr Käitise kontrolli aruanne Nr Kontrolli läbiviimise aeg :00-12:35 Aadress Asukoha täp

Objekti kontrollimise protokoll Nr Käitise kontrolli aruanne Nr Kontrolli läbiviimise aeg :00-12:35 Aadress Asukoha täp Käitise kontrolli aruanne Nr. 1078733 Kontrolli läbiviimise aeg 20.03.2018 10:00-12:35 Aadress Asukoha täpsustus Eesti, Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kõldu küla Kompleksloa number KKL/317159 Käitaja

Rohkem

Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Lisa KINNITATUD Kompleksloa registrinumber KKL/ Käitaja andmed 2. Käitise andmed 1.1. Ärinimi / Nimi Fortum Ee

Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Lisa KINNITATUD Kompleksloa registrinumber KKL/ Käitaja andmed 2. Käitise andmed 1.1. Ärinimi / Nimi Fortum Ee Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Lisa KINNITATUD Kompleksloa registrinumber KKL/318381 1. Käitaja andmed 2. Käitise andmed 1.1. Ärinimi / Nimi Fortum Eesti AS 1.2. Registrikood / Isikukood 12114252 2.1.

Rohkem

Keskkonnaministri määruse lisa 1

Keskkonnaministri määruse lisa 1 Lisa 1. Loa taotluse (ja loa) tabelite täitmine: ÕHUSAASTELOA TAOTLUS Loa taotluse esitamise kuupäev Loa taotluse registreerimisnumber (täidab loa andja) Loa taotluse konfidentsiaalsed osad Märkida siin,

Rohkem

Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Lisa KINNITATUD Kompleksloa registrinumber L.KKL.VA Käitaja andmed 2. Käitise andmed 1.1. Ärinimi / Nimi osaü

Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Lisa KINNITATUD Kompleksloa registrinumber L.KKL.VA Käitaja andmed 2. Käitise andmed 1.1. Ärinimi / Nimi osaü Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Lisa KINNITATUD Kompleksloa registrinumber L.KKL.VA-149802 1. Käitaja andmed 2. Käitise andmed 1.1. Ärinimi / Nimi osaühing Sanlind 1.2. Registrikood / Isikukood 10209698

Rohkem

Column1 Andmed KONTROLLI ARUANDE nr Kompleksloa number KKL/ Käitaja nimi aktsiaselts Adavere Agro Käitise nimi aktsiaselts Adavere Agro

Column1 Andmed KONTROLLI ARUANDE nr Kompleksloa number KKL/ Käitaja nimi aktsiaselts Adavere Agro Käitise nimi aktsiaselts Adavere Agro Column1 Andmed KONTROLLI ARUANDE nr 1063311 Kompleksloa number KKL/318681 Käitaja nimi aktsiaselts Adavere Agro Käitise nimi aktsiaselts Adavere Agro Käitise tegevuskoha aadress Adavere alevik, Põltsamaa

Rohkem

Column1 Andmed KONTROLLI ARUANDE nr Kompleksloa number L-KKL-PÕ Käitaja nimi Haameri talu Käitise nimi Haameri talu seafarm Käitise teg

Column1 Andmed KONTROLLI ARUANDE nr Kompleksloa number L-KKL-PÕ Käitaja nimi Haameri talu Käitise nimi Haameri talu seafarm Käitise teg Column1 Andmed KONTROLLI ARUANDE nr 1062586 Kompleksloa number L-KKL-PÕ-190559 Käitaja nimi Haameri talu Käitise nimi Haameri talu seafarm Käitise tegevuskoha aadress Viluste küla, Veriora vald, Põlva

Rohkem

Objekti kontrollimise protokoll Nr OKP Nr Kontrolli koostamise aeg :00-12:30 HOONE Aadress Ehitusregistri tunnus Asukoh

Objekti kontrollimise protokoll Nr OKP Nr Kontrolli koostamise aeg :00-12:30 HOONE Aadress Ehitusregistri tunnus Asukoh OKP Nr. 1003906 Kontrolli koostamise aeg 08.04.2010 11:00-12:30 HOONE Aadress Ehitusregistri tunnus Asukoha täpsustus / marsruut X=6459491, Y=595690 KOORDINAADID Punkt Ala Viljandi maakond, Paistu vald,

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri 06.02.2015. käskkirjaga nr 18 Sotsiaalministeeriumi osakondade

Rohkem

Saastetasud

Saastetasud Jäätmete prügilasse ladestamise saastetasud Harri Moora Säästva Eesti Instituut, SEI-Tallinn EL jäätmekäitluse põhineb JÄÄTMEHIERARHIAL 1. Jäätmetekke vältimine 2. Korduskasutus 3. Jäätmete ringlussevõtt

Rohkem

Microsoft Word - Välisõhu abikalkulaatorite kasutamine infosüsteemis KOTKAS

Microsoft Word - Välisõhu abikalkulaatorite kasutamine infosüsteemis KOTKAS VÄLISÕHU ABIKALKULAATORITE KASUTAMINE INFOSÜSTEEMIS KOTKAS Õhusaaste abikalkulaator on vahend deklaratsioonide ja õhusaaste aastaaruande täitmise lihtsustamiseks. Kalkulaator võimaldab välja arvutada saasteainete

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon Pädev

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon Pädev Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon 1 25.03.2019 www.klab.ee Pädevuskatsete programm 2019 1 (6) 1. SISSEJUHATUS Katselaborite tehnilise kompetentsi hindamise

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete

Rohkem

Microsoft Word - KKL_Nordic_Tsement_muudetud_sept_2014.docx

Microsoft Word - KKL_Nordic_Tsement_muudetud_sept_2014.docx Keskkonnaministri 19. juuni 2013.a määrus nr 36 Keskkonnakompleksloa taotluse ja selle vormid ning keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja vorm" Lisa KINNITATUD Keskkonnaameti Viru Regiooni juhataja

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Arvestuse pidamine ettevõttes kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta Heli Nõmmsalu, Balti Keskkonnafoorum 14.02.2019 Kemikaaliseadus ohtlike kemikaalide arvestus 9. Ohtliku kemikaali üle arvestuse pidamise

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid ) Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Biogaasi tootmise ressurss Saaremaa loomafarmide ja toiduainetööstuse biolagunevate jäätmete baasil Peep Pitk, Tallinna Tehnikaülikool peep,pitk@ttu,ee + 372 55604106 Kes ja kust? TTÜ Keemiainstituudi

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Akti liik: Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 16.07.2010 Avaldamismärge: RTL 2010, 2, 22 Põhjaveekogumite moodustamise kord

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.09.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2016 Avaldamismärge: RTL 2004, 108, 1724 Põletusseadmetest

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

Microsoft Word - GL Tekst.docx

Microsoft Word - GL Tekst.docx Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse Halinga vald Pärnumaa Töö nr GL15048 Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse suletud prügilate seire Tellija: Halinga vald Töövõtja: Reaalprojekt OÜ Osakonna juhataja: P.

Rohkem

Microsoft Word - Kadila veisefarmi KMH aruanne ELLE docx

Microsoft Word - Kadila veisefarmi KMH aruanne ELLE docx Kadila veisefarmi rekonstrueerimise ja laiendamise keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 18-PA-15 2019 Nimetus: Kadila veisefarmi rekonstrueerimise ja laiendamise keskkonnamõju hindamine. Aruanne Töö

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Jäätmete liigiti kogumine KOVides. aastal Keskkonnaamet Reet Siilaberg.9. Tartu Sissejuhatus Käimas on Riigi jäätmekava rakendamine Riigi jäätmekava eesmärkideks on jäätmetekke vähendamine, ringlussevõtu

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Objekti kontrollimise protokoll Nr Käitise kontrolli aruanne Nr Kontrolli läbiviimise aeg :23-15:30 Aadress Asukoha täp

Objekti kontrollimise protokoll Nr Käitise kontrolli aruanne Nr Kontrolli läbiviimise aeg :23-15:30 Aadress Asukoha täp Käitise kontrolli aruanne Nr. 1083638 Kontrolli läbiviimise aeg 30.10.2018 11:23-15:30 Aadress Asukoha täpsustus Eesti, Ida-Viru maakond, Sillamäe linn Kompleksloa number KKL/321724 Käitaja nimi Aktsiaselts

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

Objekti kontrollimise protokoll Nr Käitise kontrolli aruanne Nr Kontrolli läbiviimise aeg :00-15:00 Aadress Eesti, Harj

Objekti kontrollimise protokoll Nr Käitise kontrolli aruanne Nr Kontrolli läbiviimise aeg :00-15:00 Aadress Eesti, Harj Käitise kontrolli aruanne Nr. 1088665 Kontrolli läbiviimise aeg 18.06.2019 11:00-15:00 Aadress Eesti, Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn, 103 Asukoha täpsustus Kompleksloa number

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.06.2002 Avaldamismärge: RT I 2000, 49, 314 Meditsiinilisel

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Keskkonnaministri …

Keskkonnaministri … Keskkonnaministri 11.07.2012 määruse nr 25 Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registri põhimäärus

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Septik

Septik Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Pakendi taaskasutus jäätmekäitleja pilgu läbi Agu Remmelg Ragn-Sells AS ärijuht 30. november 2005 Teemad Ragn-Sells pakenditeenused 3 viisi pakendi liigitamiseks Kes vastutab? Veo- ja rühmapakend vs müügipakend

Rohkem

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus 2014 Peamised kortermajade ventilatsiooni renoveerimislahendused!

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

Microsoft Word - KKM_ _m25_Lisa3

Microsoft Word - KKM_ _m25_Lisa3 Keskkonnaministri 11. juuli 2012 määruse nr 25 Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registri põhimäärus

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

Keemia koolieksami näidistöö

Keemia koolieksami näidistöö PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMI KEEMIA KOOLIEKSAM Keemia koolieksami läbiviimise eesmärgiks on kontrollida gümnaasiumilõpetaja keemiaalaste teadmiste ja oskuste taset kehtiva ainekava ulatuses järgmistes valdkondades:

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK_XI_radar.ppt

Microsoft PowerPoint - TEUK_XI_radar.ppt Taastuvate energiaallikate alase teadlikkuse tõstmine läbi agro-energeetilise ahelate arendamise - Setomaa kogemused Ettekandja : Martin Kikas MTÜ Piiriääne Enegiaarendus TEUK XI 12.november 2009 Tartu

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation MILLISES KESKKONNAS TAHAME VEETA 90% OMA AJAST EHK ÜLEVAADE MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE NIMETUSTEST NING TRENDIDEST MADALA ENERGIATARBEGA EHITUSE OSAS Lauri Tammiste Eesti Arengufondi energia ja rohemajanduse

Rohkem

EELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn nr... Eesti paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete summaar

EELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn nr... Eesti paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete summaar EELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn......2006 nr... Eesti paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete summaarsete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

JEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]

JEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode] Jõgeva Elamu Halduse AS 1 Üldandmed Ettevõtte asutamisaasta - 1997 Sertifikaadid Tegevusalad - ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteem ja - ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimissüsteem kinnisvara haldamises

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

KASUTUSLOA TAOTLUS Esitatud.. a. 1 KASUTUSLOA TAOTLUS 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide m

KASUTUSLOA TAOTLUS Esitatud.. a. 1 KASUTUSLOA TAOTLUS 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide m Esitatud.. a. 1 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide tmisel ehitise kasutamise otstarbe tmisel ehitise osalisel kasutamisel ehitise osalisel lammutamisel

Rohkem

Ülevaade joogi- ja suplusvee kaudu levivatest riskidest põlevkivisektori piirkonnas Knut Tamm, Jelena Tomasova, Leena Albreht, Kristina Aidla-Bauvald

Ülevaade joogi- ja suplusvee kaudu levivatest riskidest põlevkivisektori piirkonnas Knut Tamm, Jelena Tomasova, Leena Albreht, Kristina Aidla-Bauvald Ülevaade joogi- ja suplusvee kaudu levivatest riskidest põlevkivisektori piirkonnas Knut Tamm, Jelena Tomasova, Leena Albreht, Kristina Aidla-Bauvald Antud töö on valminud projekti Põlevkivisektori tervisemõjude

Rohkem

Tallinna linna sademevee kvaliteedi seire Tallinn

Tallinna linna sademevee kvaliteedi seire Tallinn Tallinna linna sademevee kvaliteedi seire Tallinn 2018 1 Töö nimetus: Tallinna linna sademevee kvaliteedi seire Töö autor: Tiit Kakum Töö tellija: Tallinna Keskkonnaamet Töö teostaja: Eesti Keskkonnauuringute

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa1.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa1.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

T A N K S MAAPEALSED MAHUTID TOOTEVALIK, LK 4 PAIGALDAMINE, LK 6 GARANTII, LK 7

T A N K S MAAPEALSED MAHUTID TOOTEVALIK, LK 4 PAIGALDAMINE, LK 6 GARANTII, LK 7 T A N K S MAAPEALSED MAHUTID TOOTEVALIK, LK 4 PAIGALDAMINE, LK 6 GARANTII, LK 7 PE-materjal on 100% taaskasutatav Talub põhjamaist kliimat Hea keemiline vastupidavus Ohutu hooldada Vastupidav mehaanilistele

Rohkem

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks lähtub järgmistest põhimõtetest. a. Hinnastamismaatriks

Rohkem

Microsoft Word - Rabavere KMH programm ELLE doc

Microsoft Word - Rabavere KMH programm ELLE doc LÕPE AGRO OÜ RABAVERE SEAFARMI REKONSTRUEERIMINE JA TEGEVUS Keskkonnamõju hindamise programm Avalikustamiseks Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD...2 1 SISSEJUHATUS...3 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK...5 3

Rohkem

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite

Rohkem

P-PIPE Basic universaalne survetihend Üks kõigile rakendustele. Eelistest lühidalt nüüd saadaval nitriilkummist (NBR) ja roostevabast terasest S316 ta

P-PIPE Basic universaalne survetihend Üks kõigile rakendustele. Eelistest lühidalt nüüd saadaval nitriilkummist (NBR) ja roostevabast terasest S316 ta universaalne survetihend Üks kõigile rakendustele. Eelistest lühidalt nüüd saadaval nitriilkummist (NBR) ja roostevabast terasest S316 tavaliselt lahtikäiv visuaalne pöördemomendi kontrollimine universaalselt

Rohkem

Puitpõrandad

Puitpõrandad Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva

Rohkem

Tarvikud _ Puhurid ja vaakumpumbad INW külgkanaliga Air and Vacuum Components in-eco.co.ee

Tarvikud _ Puhurid ja vaakumpumbad INW külgkanaliga Air and Vacuum Components in-eco.co.ee Tarvikud _ Puhurid ja vaakumpumbad INW külgkanaliga Air and Vacuum Components in-eco.co.ee IN-ECO, spol. s r.o. Radlinského 13 T +421 44 4304662 F +421 44 4304663 E info@in-eco.sk Õhufiltrid integreeritud

Rohkem

Elva Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

Ohtlike ainete sisaldus kalades

Ohtlike ainete sisaldus kalades Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles

Rohkem