Sademete keemia aruanne

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Sademete keemia aruanne"

Väljavõte

1 Riikliku keskkonnaseire alamprogramm Sademete keemia uuringud Tallinn 2004 Lepingu nr: Raamleping 1-5/250 Lisa 3 raamlepingule M /104 Tööde algus: Tööde lõpp: Enn Otsa Juhatuse esimees Margus Kört Programmi vastutav täitja Katrin Pajuste Aruande koostaja

2 Riikliku keskkonnaseire programm Õhuseire alamprogramm Sademete keemia allprogamm Annotatsioon Käesolev aruanne kirjeldab 2003.aastal sademete seire raames saadud tulemusi. Saasteainete territoriaalse leviku hindamiseks on 18 seirejaama mõõtmistulemuste põhjal koostatud saasteainete sadenemiskoormuste kaardid. Sademete keemia uuringud hõlmavad sademete hulga, ph, elektrijuhtivuse, SO 4 2-, NO 3 -, Cl -, Ca 2+, Mg 2+, Na +, K +, Cd, Cu, Pb, Zn ja Hg mõõtmisi. Saastetasemete analüüs näitab, et sademed on happelisemad Lõuna-Eestis ja aluselisemad Põhja-Eestis. Lõuna-Eesti kõrgenenud saastetaseme kujunemisel võib oluline osa olla saasteainete kaugkandel. Lokaalsed allikad domineerivad Kirde-Eestis ja Tallinna ümbruses. Pikaajalistest suundumustest ( ) on märkimisväärsem saastetaseme vähenemine Kirde-Eestis, mille põhjuseid tuleb otsida puhastusseadmete uuendamisest ja tootmise vähendamisest. Saastekoormused on kahanenud mitmeid kordi, Kundas isegi kuni 10 korda. National Environmental Monitoring Program Air Quality Monitoring Monitoring of Precipitation Chemistry Annotation The yearly report gives a brief summary of precipitation chemistry monitoring on the territory of Estonia. The description of precipitation chemistry networks, sampling and analytical methods is given. Chemical composition - ph, conductivity, SO 4 2-, NO 3 -, Cl -, Ca 2+, Mg 2+, Na +, K +, and heavy metals (Cd, Cu, Pb, Zn, Hg)- was analysed in monthly samples of bulk precipitation at 18 stations during year Results show that precipitation are acidic in South-Estonia, alkaline precipitation are common in North-Estonia. Till present, the most polluted region is Northern Estonia where bigger cities and heavier polluters like power plants, oil shale mines, chemical industries and a cement factory in Kunda are situated. The long-term trends are remarkable in Kunda where during concentration of ions dropped up to ten times. The reasons of observed drop are probably renovation of nearby situated purification furnaces of Kunda cement factory, and drop of electricity production. Analysis of concentration levels and distribution in remote areas shows that contribution from long range transport of pollutants may play significant part in formation of pollution level. 2

3 Sisukord Sissejuhatus... 4 Seireprogrammi kirjeldus... 5 Seire tulemused... 8 Meteoroloogilised andmed...8 Sademete elektrijuhtivus ja ph...9 Hapestavad komponendid...11 Aluselised katioonid...14 Raskmetallid...16 Saaste ajalised muutused Sesoonsed muutused...18 Trendid...19 Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa 1. Sademete parameetrite määramiseks kasutatavad meetodid Lisa 2. Saasteainete kontsentratsioonid sademete seire jaamades 2003.a Lisa 3. Sademete keemia Lõuna-Eestis (koostanud Hilja Iher)

4 Sissejuhatus Ökoloogialeksikoni andmetel nimetatakse seireks keskkonna seisundi pidevat plaanipärast ja programmeeritud uurimist selleks loodud kohtades-jaamades. Niisuguseid seirejaamasid, kus riikliku seireprogrammi raames ja enam-vähem ühtset metoodikat kasutades uuritakse sademete keemilist koostist, on Eestis vähemalt 23. Sealhulgas võib eristada rahvusvaheliste koostööprogrammide seirejaamu: EMEP-õhusaaste kaugkande mõõtmine ja hindamine Euroopas, kompleksseire, metsade seire, ja kohaliku tähtsusega seirejaamasid (Riikliku keskkonnaseire jaamade ja -alade määramine RTL, , 91, 1413). Kuid olenemata nimetusest on sademete seire eesmärgiks koguda informatsiooni erinevatele Eesti piirkondadele langeva saastekoormuse kohta. Saadud tulemuste alusel on võimalik hinnata taimede saagikust, mullaviljakuse muutusi ja teisi ökosüsteemides aset leidvaid muutusi. Saasteainete sadenemisvoogude teadmine võimaldab hinnata ka nende eemaldumise kiirust atmosfäärist ja mõju inimeste poolt kasutatavatele materjalidele roostetamise, kivimite murenemise jt. protsesside läbi. Kokkuvõtvalt annavad sademete seire tulemused olulise panuse inimmõjude hindamiseks nii loodusele kui meie tehiskeskkonnas kasutatavatele materjalidele vôimaldades seega prognoosida nii loodus- kui tehiskeskkonnas asetleidvaid muutusi. Käesoleval aastal jätkati sademete keemilise koostise seiret vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse vahel aastateks sõlmitud raamlepingule. Seireproovid analüüsiti Tartu Keskkonnauuringute Keskuses ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuses Tallinnas. Aruandes käsitletakse saasteainete levikut Eestis kokku 18 sademete ja kompleksseire jaama a. mõõtmistulemuste põhjal. Aruande lisas on esitatud algandmed ja Hilja Iheri koostatud, huvitavat lisainformatsiooni pakkuv ülevaade Lõuna-Eesti sademete keemia seire muutmata kujul. 4

5 Seireprogrammi kirjeldus Eesti Keskkonnauuringute Keskus viib Sademete keemia seireprogrammi läbi alates aastast. Viiele hüdrometeoroloogia jaamale: Harku, Kunda, Jõhvi, Tooma, Tiirikoja lisandusid 1996.a. Saka ja Lääne-Nigula ning 1999.a. Matsalu seirejaam. Tartu Keskkonnauuringud alustasid sademeproovide kogumist ja analüüsimist 1999.a. seitsmes Lõuna-Eesti seirejaamas: Tahkuse, Karula, Haanja, Otepää, Alam-Pedja, Loodi ja Nigula. Lisaks on Eesti keskmiste saasteainete kontsentratsioonide arvutamisel kasutatud ka Vilsandi, Lahemaa ja Saarejärve seirejaamade andmeid, mis võimaldavad sadenemiskoormusi hinnata kokku 18 jaama mõõtmistulemuste põhjal (joonis 1). Tabel 1. Eesti sademete keemia mõõtejaamade asukohakoordinaadid. Mõõtejaam Koordinaat Koordinaat Mõõtejaam Põhjalaius Idapikkus Põhjalaius Idapikkus Harku Tiirikoja Nigula Jõhvi Saka Matsalu Tooma Kunda Karula Haanja Loodi Otepää Tahkuse Nigula Vilsandi Alam-Pedja Lahemaa Jaamades koguvad sademeid väljaõppe saanud töötajad, kes saadavad proovid analüüsimiseks Eesti Keskkonnauuringute Keskuse või Tartu Keskkonnauuringute laboratooriumidesse. Sademete kogumiseks kasutatakse Euroopas saasteainete kaugkannet uuriva EMEP-programmi standardseid plastist kogujaid (EMEP, 1996). Kogujate kuju on näidatud joonisel 2. Kogumislehter läbimõõduga 20 cm asetseb maapinnast ligikaudu 2 m kôrgusel. Sademeid kogutakse ööpäevasel põhimõttel, säilitatakse külmkapis ning saadetakse ühe kuu keskmise proovina laboritesse analüüsiks. 5

6 Joonis 1. Eesti seirejaamade asukohad.

7 Joonis 2. Sademete kogumisnõud koos alusega, vasakul lume, paremal vihmavee kogumiseks. Analüüsides mõõtejaamade paiknemist on näha, et nii lääne-, põhja- kui lõunapiir on hästi kaetud. Praegusest seirevõrgust jäävad kahjuks välja Eesti suurimate saasteallikate - elektrijaamade poolt oluliselt mõjutatud piirkonnad (nt. Puhatu raba, Kurtna järvistu). Informatsiooni sealsetest saastekoormustest (ja selle mõjust) on võimalik leida vaid TPÜ Ökoloogia Instituudi, EPMÜ Metsandusliku Uurimisinstituudi ning Tartu Observatooriumi poolt teostatud uuringutest. Pidevate pikaajaliste ja ühtlustatud võrdlusandmete saamiseks kõrge saastekoormusega Kirde-Eestist oleks otstarbekas sinna laiendada ka riiklikku sademete seire võrgustikku. Arvestades happeliste sademete esinemist valdavalt Lõuna-Eestis võiks kaaluda jaamade asukohtade optimeerimist erinevates seireprogrammides ning alustada mõõtmistega Värska piirkonna, mis sobiks ka Pihkvast pärineva saaste jälgimiseks. Kokkuvõttes võib öelda, et vaatamata küllalt suurele seirejaamade üldarvule, oleks võimalik samade vahendite arvel parandada saastekoormuste informatsiooni kogumist jaamade asukohtade ümberhindamise alusel. Vastavas töögrupis võiks osaleda kõigi sadenemiskoormusi mõõtvate riiklike seireprogrammide vastutavad täitjad s.h. ka EMHI, sest näiteks käesoleva aruande koostamise ajal polnud võimalik kasutada 2003.a. meteoroloogilist ülevaadet. Info möödunud aasta meteoroloogilistest tingimustest pärineb EMHI kodulehelt ( ega ole kindlasti piisav sademete seire aruande koostamiseks.

8 Seire tulemused Meteoroloogilised andmed EMHI-st saada olevatel andmetel ( erinesid pikaajalisest keskmisest ( ) kõige rohkem Vilsandi kuu sademete summad (joonis 3). Kõiki kolme joonisel 3 kujutatud jaama eesti erinevates piirkondades iseloomustab suhteliselt kuiv september ja keskmisest sajusem aprill, mai ja detsember 2003.a. Kuukeskmised temperatuurid ei erinenud oluliselt paljuaastastest keskmistest, vaid juuli oli nimetatud jaamades tavalisest 5 kraadi võrra soojem Joonis 3. Tallinna, Tartu ja Vilsandi kuu sademete summad 2003.a võrreldes pikaajalise keskmisega. Sademeid oli rohkem Lõuna-Eestis, eriti Otepääl (897 mm) ja Nigula LK alal (792 mm), kõige vähem Lääne-Eestis, kus Lääne-Nigulas sadas 314 mm, Matsalus ja Vilsandil ligikaudu 410 mm. Keskmisest vähem sadas ka Kirde-Eestis, kus kolme jaama keskmine sademete hulk oli ligikaudu 500 mm. Sadevee hulgast oleneb lisandioonide kontsentratsioon sademetes ning see on aluseks sadenemiskoormuste arvutamisel. Seire aasta mõõtmistulemused on esitatud lisa 2 tabelites. Joonis 4. Sademete hulga varieeruvus Eesti erinevates 8 piirkondades sademete seire andmete alusel aastal.

9 Sademete elektrijuhtivus ja ph Sadevees sisalduvate ioonide koguhulka iseloomustab kõige üldisemalt lahuse elektrijuhtivus. Mida suurem on elektrijuhtivus, seda suurem on lisandioonide summaarne kontsentratsioon lahuses. Täiesti puhas vesi on halb elektrijuht. Looduslikus sadevees lahustunud soolad, happed ja leelised suurendavad vee elektrijuhtivust. Üldiselt on lisandioonide sisaldus sesoonse iseloomuga ja on seotud sademete hulgaga. Sademete hulk oli kõigi jaamade keskmisena suurim augustis ja vastavalt oli madalaim ka augustis mõõdetud keskmine elektrijuhtivus. Lõuna-Eesti Põhja Eesti 70 Elektrijuhtivuse põhjal saab öelda, et enim saastunud sademed on Kirde-Eestis (joonis 5): Kundas (τ kesk =39 µs/cm, τ max =212 µs/cm) ja Jõhvis (τ kesk =29 µs/cm). Selgelt eristub saastatud sademetega ka Tallinna piirkond, Harku sademete aasta keskmine elektrijuhtivus oli τ kesk =31 µs/cm. Võrdlusena võib nimetada vähemalt kaks korda madalamat keskmist sademete elektrijuhtivust Kesk ja Lõuna-Eestis (joonis 6) Toomal, Haanjas, Otepääl, Saarejärvel Karulas, Tahkusel ja Nigula LKA. ms/cm Joonis 6. Põhja- ja Lõuna-Eesti sademete kuu keskmiste elektrijuhtivuste võrdlus. Joonis 5. Sademete kaalutud keskmine elektrijuhtivus (µs/cm) Eestis. 9

10 Tahkuse 4.7 Lahemaa 4.8 Vilsandi 4.9 Loodi 5.0 Tooma 5.0 Matsalu 5.1 Nigula LKA 5.1 Haanja 5.1 Saka 5.2 Karula 5.4 Alam-Pedja 5.4 Otepää 5.5 Sarejärve 5.6 Tiirikoja 5.6 Jõhvi 5.7 Lääne-Nigula 5.8 Harku 6.2 Kunda 6.5 Joonis 7. Kaalutud keskmine sadevete ph aastal. Saastumata vihmavee ph tase on 5.5. Joonis 7 põhjal olid sademed üldiselt happelisemad Lõuna- Eestis ja aluselised Kirde-Eestis. Nii kõige happelisemad kui kõige aluselisemad sademed mõõdeti detsembris vastavalt Tahkusel (ph 3.9) ja Kundas (ph 7.4). Suurimad ph erinevused aasta jooksul mõõdeti Tahkusel ( ), Vilsandil ( ) ja Matsalus ( ). Pikaajaline aluseline saaste on enim mõjutanud Kirde-Eesti ökosüsteeme. Täheldatud on muutusi pinnavete ja muldade keemilises koostises ja puude füsioloogilistes parameetrites. Rabade happeline tasakaal on rikutud ning muutunud on liigiline mitmekesisus. 10

11 Hapestavad komponendid kloriide. Hapestavateks komponentideks loetakse sademetes sulfaatset väävlit, nitraatset lämmastikku ja Haanja 205 Lääne-Nigula 247 Lahemaa 247 Vilsandi 279 Tahkuse 280 Tooma 287 Sarejärve 322 Matsalu 323 Loodi 329 Karula 339 Harku 346 NigulaLKA 358 Otepää 368 Alam-Pedja 384 Saka 408 Tiirikoja 579 Kunda 585 Jõhvi 725 Joonis 8. Sademete kaalutud keskmine sulfaatse väävli kontsentratsioon (mgs/l) kaardil ja väävli depositsioon mg/m 2 kõrval olevas tabelis a. kõrgemad sulfaatse väävli keskmised kontsentratsioonid (> 1mgS/l) on nagu ka varasematel aastatel mõõdetud Kirde-Eestis. Sellest tulenevalt on seal ka suurimad sadenemiskoormused, mille põhjused on ilmselt lokaalsetes allikates. Lõuna-Eesti jaamade mõõtmistulemuste võrdlemisel selgub, et nelja aasta jooksul on suurima väävlidepositsiooniga jaamad olnud Karula ja Nigula LKA (ligikaudu 360 mgs/m 2 ). Samas näitab naatriumi järgi tehtud arvutus, et Nigula sademetes on suhteliselt suurem merelise päritoluga sulfaadi osakaal (12%). Oma osa on kindlasti ka saasteainete kaugkandel, sest valdavate tuulesuundade tõttu saabuvad Lõuna-Eestisse enamsaastunud õhumassid lõunast ja edelast (Pajuste jt., 2003). Kloriidide sadenemiskoormust illustreerib joonis 9, millelt on selgelt näha peamiselt mereveest pärinevate kloriidide suurenenud depositsioon ranniku lähedal. Lähtudes lihtsustatud eeldusest, et kogu sademetes sisalduv naatrium on merelise päritoluga, saab hinnata antropogeense kloriidi emissiooni tagajärjel sadenevat kloriidi (ICP M&M, 2003). Vastavate arvutuste tulemusena saame kloriidioonide sisalduse liia Lahemaa, Jõhvi, Saka, Tiirikoja, Tooma, Saarejärve, Otepää, Matsalu ja Vilsandi sademetes. 11

12 Lahemaa 0.37 Haanja 0.45 Otepää 0.46 Sarejärve 0.49 Tooma 0.49 Tahkuse 0.50 Loodi 0.61 Saka 0.66 Alam-Pedja 0.66 Karula 0.72 NigulaLKA 0.89 Tiirikoja 1.00 Lääne-Nigula 1.34 Matsalu 1.44 Vilsandi 1.53 Kunda 1.54 Jõhvi 1.60 Harku 2.11 Joonis 9. Kloriidioonide sadenemiskoormus (mg/m 2 ) kaardil ja aasta kaalutud keskmine kontsentratsioon mg/l kõrval olevas tabelis. Lahemaa 0.19 Haanja 0.25 Otepää 0.26 Tiirikoja 0.27 Tooma 0.28 Karula 0.28 Sarejärve 0.33 NigulaLKA 0.33 Tahkuse 0.34 Harku 0.34 Vilsandi 0.35 Saka 0.36 Jõhvi 0.39 Alam-Pedja 0.39 Loodi 0.46 Matsalu 0.51 Lääne-Nigula 0.53 Kunda 0.64 Joonis 10. Sademete kaalutud keskmine nitraatlämmastiku kontsentratsioon (mgn/l) kaardil ja lämmastiku depositsioon mgn/m 2 kõrval olevas tabelis. 12

13 Nitraatse lämmastiku kõrgenenud kontsentratioonide võrdlemine joonisel 10 lubab oletada lokaalsete saasteallikate tugevat mõju Lääne-Nigula ja Matsalu, Loodi ning kolme Kirde-Eesti jaama ümbruses. Eeldusel, et kogu sadenenud ja omastamata NHx oksüdeeritakse, võib ka ammooniumiooni käsitleda ka kui potentsiaalset keskkonna hapestajat (ICP M&M, 2003). Keskkonda hapestava mõju kõrval on lämmastiku kui limiteeriva toiteelemendi liigse depositsiooni tagajärjeks ka eutrofeerumine. Joonis 11. Sademete kaalutud keskmine mineraalse lämmastiku (NH 4 -N+NO 3 -N) depositsioon (mgn/m 2 ). Mineraalse lämmastiku kõrgema depositsiooni Lõuna-Eestis (Alam-Pedja, Loodi ja Nigula LKA jaamades) tingis suur sademete hulk võrreldes teiste sarnase lämmastikusisaldusega sademejaamadega. Kõigi seirejaamade mõõtmistulemuste keskmistamisel võib järeldada, et lämmastikku sadenes peaaegu võrdselt nii redutseeritud kui oksüdeeritud vormina (keskmiselt 215 mg/m 2 aastas). Eri jaamade vahel aga on selles suhtes erinevusi. Mõttelise joone, millel asuvates jaamades on mõlema lämmastiku vormi suhe ligikaudu 1:1 võib tõmmata läbi Haanja ja Alam-Pedja loode suunas. Nitraatide osakaal mineraalse lämmastiku sadenemiskoormuses on vähemalt 1.5 korda suurem Kundas, Harkus, Toomal, Lahemaal ja Saarejärvel. 13

14 Aluselised katioonid Aluselistel katioonidel on Ca tot nss Ca oluline osa sademete 0.30 reaktsiooni tasakaalustamisel Kõrgenenud katioonide 0.20 saastetase on võibolla leevendanud Kirde-Eesti happetundlike ökosüsteemide olukorda kõrge väävli depositsiooni tingimustes, kuid samas mõjunud hävitavalt sealsetele rabadele. Suurima sadenemiskoormusega ioon sademetes on üldiselt kaltsium. Erandi moodustavad Vilsandi Lääne- Nigula ja Nigula LKA jaamade mõõtmistulemused, kus on võrdselt või rohkem naatriumi Alam-Pedja Alam-Pedja Haanja Haanja Harku Harku Jõhvi Jõhvi Karula Kunda Karula Loodi Kunda Loodi Lääne-Nigula Matsalu K tot Lääne-Nigula Matsalu NigulaLKA Otepää nss K NigulaLKA Otepää Saka Saka Tahkuse Tahkuse Tiirikoja Tiirikoja Tooma Tooma Vilsandi Vilsandi Lahemaa Lahemaa Sarejärve Sarejärve Arvestades katioonide merelist päritolu kasutati selle Mg tot nss Mg fraktsiooni lahutamiseks katioonide üldisest depositsioonist vastavate katioonide ja naatriumi suhet merevees. Merelise päritoluga Ca, Mg ja K osakaalusid erinevate mõõtejaamade tulemustes iseloomustab joonis 12. Proportsionaalselt suurima merelise osakaaluga katioon sademetes on Mg Alam-Pedja Haanja Harku Jõhvi Karula Kunda Loodi Lääne-Nigula Matsalu NigulaLKA Otepää Saka Tahkuse Tiirikoja Tooma Vilsandi Lahemaa Sarejärve Joonis 12. Kaltsiumi (Ca tot), kaaliumi (K tot) ja magneesiumi (Mg tot) kaalutud keskmine kontsentratsioon sademetes (mgekv/l) ja samade ioonide kontsentratsioon (nss Ca, nss K, nss Mg) peale Na-ekvivalentse osa lahutamist. 14

15 Vaadates merelise komponendi suhtes korrigeeritud katioonide summaarset depositsiooni (joonis 13) on hästi välja joonistunud kaks kõrgema sadenemiskoormusega/emissioonidega piirkonda Eestis-Tallinn ja Kunda ümbrus. Kahjuks ei võimalda olemasolev sademete seire võrgustik täpsemalt kirjeldada aluselise saaste levikut Kirde-Eestis. Joonis 13. Merelise komponendi suhtes korrigeeritud katioonide summaarne (Ca+K+Mg) depositsioon (mgekv/m 2 ). 15

16 Raskmetallid Seire raames määratakse sademetes Cd, Cu, Pb, Zn ja Hg sisaldus. Elavhõbe on kõigi Lõuna- Eesti seirejaamade kuukeskmistes analüüsitulemustes jäänud allapoole määramispiiri (<0.1 µg/l). Põhja- Eesti seirejaamades on esinenud üksikuid kõrgemaid kontsentratsioone: Lääne-Nigulas mõõdetud 0.48 µg/l, Harkus 0.23 µg/l, Jõhvis 0.15 µg/l Tiirikojal 0.2 µg/l, Toomal 0.1 µg/l (lisa 2 tabelid). Üldiselt asendatakse alla määramispiiri jäänud tulemused keskmise kontsentratsiooni arvutamisel ½ määramispiiri väärtusega. Selline arvutus muutub sisuliselt mõttetuks kui aasta keskmine kontsentratsioon jääb asenduste rohkuse tõttu alla ühendi määramispiiri. Elavhõbeda aasta kaalutud keskmine kontsentratsioon oli määramispiirist (0.05 µg/l) suurem ainult Lääne-Nigula sademetes. Alla meetodi täpsust (<1 µg/l) jäänud kontsentratsioonid ei luba ka sademete pliisisalduse kohta rohkem järeldusi teha. Napilt ületas plii aasta kaalutud keskmine kontsentratsioon 1 µg/l piiri vaid Alam-Pedja ja Nigula LKA sademetes. Kõrgeimad pliisisaldused mõõdeti veebruaris teineteisest eemal asetsevates jaamades Alam-Pedjal (5 µg/l) ja Matsalus (4.4 µg/l). Kui 90-ndate algul ja keskel oli valdavaks plii allikaks etüleeritud bensiin, siis nüüd tundub sadenemiskoormuste põhjal, et peamiseks plii allikaks on saasteainete kaugkanne, sest Lõuna-Eestis ei ole ettevõtteid kust plii võiks pärineda. Sademete kõrgenenud tsingisisalduse põhjuseks Jõhvis (tabel 2, joonis 14) oli osaliselt kõrvalise saaste sattumine proovidesse meteojaamas. Seetõttu on aasta keskmise kontsentratsiooni arvutamisel kasutatud andmeid alates juunist. Kindlasti on Kirde-Eestis suuremate raskmetallide emissioonide tõttu (Kohv jt., 2001) suurem ka nende sadenemine võrreldes muude piirkondadega. Kõrgete kaadmiumi kontsentratsioonidega eristub selgelt kahe seirejaama ümbrus: Lääne-Nigula ja Alam-Pedja piirkond. Tabel 2. Kaadmiumi ja tsingi 2003.a. kaalutud keskmised kontsentratsioonid (µg/l). Jaamad on reastatud tsingi kontsentratsiooni suurenemise järgi. Harku Lahemaa Tooma Matsalu Haanja Tahkuse Saka Vilsandi Nigula LKA Kunda Karula Otepää Loodi Alam- Pedja Tiirikoja Lääne- Nigula Jõhvi Cd <0.1 <0.1 <0.1 <0.1 <0.1 < < <0.1 <0.1 < Zn <10 <10 <10 <10 <20 <

17 Joonis 14. Tsingi aasta kaalutud keskmine kontsentratsioon. Vase sadenemiskoormused (joonis 15) on esitatud mg/m 2. Enam sadeneb vaske Kirde-Eestis Kunda ümbruses. Kuid kõrgenenud kontsentratsioonid on mõõdetud ka teistes jaamades, nt. Tavaliselt madala saasteainete tasemega Tooma sademetes ja läänepoolsetes jaamades Lääne-Nigulas ja Vilsandil. Kokkuvõttes võib öelda, et võrreldes teiste jaamadega on mitmete raskmetallide kõrgemad kontsentratsioonid mõõdetud Alam-Pedja ja Lääne-Nigula ümbruses Otepää 0.74 Karula 0.83 Tahkuse 1.05 Loodi 1.07 NigulaLKA 1.61 Haanja 2.29 Alam-Pedja 2.42 Harku 3.26 Matsalu 3.85 Saka 4.13 Tiirikoja 4.22 Lahemaa 4.43 Jõhvi 6.47 Vilsandi 7.0 Tooma 7.43 Lääne-Nigula 8.53 Kunda 9.31 Joonis 15. Vase sadenemiskoormus (mg/m 2 ) kaardil ja aasta kaalutud keskmine kontsentratsioon µg/l kõrval olevas tabelis. 17

18 Saaste ajalised muutused Saaste ajalistes muutustes saab eristada aastasiseseid tsükleid e. sesoonsed muutusi ja pikemaajalisi trende kontsentratsioonides. Sesoonsed muutused Sademete keemilised parameetrid on otseselt seotud õhusaaste emissioonidega. Eesti asub klimaatiliselt piirkonnas, kus suur osa aastast köetakse elamuid ja seega paisatakse õhku tunduvalt enam saasteaineid. Sesoonsed saasteparameetrite muutused vastavadki küllalt hästi oodatavale mustrile. 3.0 sademed NO3-N Cl SO4-S 140 kontsentratsioon mg/l sademed mm Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Joonis 16. Keskmine sademete hulk ja hapestavate ühendite kontsentratsioonid Eesti sademete seire jaamades 2003.a. Tähtsamad vaadeldavatest muutustest toimuvad talvel: 1) väävliühendite sadenemise kasv, 2) kloriidi sadenemise kasv, 3) vesinikioonide kontsentratsiooni kasv ja tulenevalt eelnevast 4) elektrijuhtivuse kasv (joonis 6). 18

19 Trendid Sademete seire mõõtmistulemuste võrdlemine näitab sadevete elektri-juhtivuse vähenemist ajavahemikul Samuti on kolmes Kirde-Eesti jaamas vähenenud sademete aluselisus. See on eriti hästi jälgitav Kundas, kuid ka mõnevõrra lühema mõõteperioodi jooksul Saka ja Jõhvi mõõtmistulemustes (joonis 17). Joonisel 20 on KUNDA ph SAKA ph JÕHVI ph esitatud mõned täiendatud graafikud Joonis 17. Sademete aasta keskmised ph väärtused. Sademete seire 2001 aastaaruandest (EKUK, 2002) trendide illustreerimiseks. Paljuaastaste mõõtmistulemuste võrdlemisel on huvipakkuvaim nii Eestis kui naabermaades aset leidnud väävli emissioonide vähenemine (joonis 18), mis kajastub sademete sulfaatse väävli sisalduses. Väävli kontsentratsioon vähenes oluliselt ajavahemikul Järgnenud suhteliselt sademetevaesel 2002.aastal tõusid Joonis 18. Vääveldioksiidi emissioonide vähenemine Põhja- ja Baltimaades (Anttila jt., 2003) aasta keskmised kontsentratsioonid enamuses jaamades (Harkus ja Kundas isegi mg võrra) a. vähenes väävli keskmine kontsentratsioon jälle endisele tasemele. Olemasolevatest seirejaamadest on sademete väävlisisalduse suurim langus toimunud Kundas ajavahemikul , mil aasta keskmine sadevee väävlisisaldus vähenes ligi kolm korda (8.4 kuni 2.9 mg/l ning püsib praegu ligikaudu 1 mg/l juures). Ajavahemikul on vähenenud Ca mgekv/l Tooma Nigula Saka Vilsandi Saarejärve Kunda Joonis 19. Kaltsiumi Na-suhtes korrigeeritud ja sademete hulgaga kaalutud aasta keskmised kontsentratsioonid sademetes (mgekv/l). Kunda väärtused parempoolsel x-teljel Kunda Ca mgekv/l ka kaltsiumi kontsentratsioon (joonis 19). 19

20 Jõhvi Kunda el. juhtivus (µs/cm) el. juhtivus (µs/cm) Kunda Saka ph 7 ph Tooma 20 Saka SO4-S (mg/l) SO4-S (mg/l) Joonis 20. Sademete elektrijuhtivuse, ph ja väävlisisalduse vähenemine mõnedes sademete seire jaamades. Võrreldes kaltsiumi, väävli ja ph langusi võib öelda, et katioonide saaste vähenemine on olnud suurema osakaaluga kuivõrd sademete happesus on suurenenud. Kuidas kujuneb sademete happeliste ja aluseliste lisandite tasakaal ja kuidas see edaspidi muutub näitavad järgmiste aastate seiretulemused. 20

21 Kokkuvõte Koos 2003.a. sademete seire tulemustega on Eestis 9-aastat ühtse metoodika järgi kogutud ja analüüsitud sadevee proove ( ) vähemalt kaheksas seirejaamas (Vilsandi, Harku, Lahemaa, Kunda, Jõhvi, Tiirikoja, Tooma, Saarejärve). Hiljem lisandunud seirejaamadega koos on tänaseks kogunenud arvestusväärne hulk andmeid, mis võimaldab saada suhteliselt head ülevaadet saastekoormustest Eestis. Üldiselt võib järeldada, et saastekoormused Eestis on vähenenud. 1) Kuna emissioonide oluline piiramine Euroopas algas 80-ndatel ja suuremad majanduslikud muutused Eestis leidsid aset 90-ndate alguses, siis on trendid selgemini eristatavad pikema andmereaga seirejaamades s.t. valdavalt Põhja- ja Kirde-Eestis. 2) Vaatamata saastetaseme vähenemisele on saasteainete kontsentratsioonid jätkuvalt kõrgemad Kirde-Eestis; 3) Mitmete saasteainete osas on märgatavad kaugkandest tingitud sadenemise erinevused Eestis. 4) Suurima sadenemiskoormusega ioonid on kaltsium ja sulfaat; 5) Jõhvis ja Harkus on märgatav ka teise olulise hapestava iooni - kloriidi suur sadenemiskoormus 6) Hapestavaid saasteaineid tasakaalustab kõrge aluseliste katioonide sadenemine. Samas kahandab paremate puhastusseadmete kasutuselevõtt tahkete osakeste emissioone, mis avaldub nt. Kunda, Jõhvi, Saka, aga ka Lahemaa sademete muutumises happelisemateks; 7) Ammooniumiooni sadenemine, mis soodustab väävli kuivsadenemist, on suurim Loode- ja Lõuna-Eestis; 8) Vaadeldud seirejaamadest sisaldavad Tooma sadeveed kõige vähem lisandioone ja on ligikaudu võrreldavad Eesti foonijaamadega Vilsandil ja Lahemaal; 9) Selgeim pikaajaline trend saastetasemeis on jälgitav Kundas, kus mitmete parameetrite (kaltsium, sulfaadid, elektrijuhtivus) väärtused on kahanenud ca. 10 korda. Seire aruannete koostamist on alati raskendanud töö esitamise kiire tähtaeg võrreldes viimaste andmete laekumisega. Seire korraldaja võiks kaaluda aastaaruande esitamise võimaldamist edaspidi näiteks kahes etapis: 1.veebruariks andmetabelid möödunud aasta analüüsitulemustega ja 1. märtsiks andmeanalüüs ja järeldused. See võimaldaks sadenemiskaartide koostamisel kasutada ka teiste riikliku keskkonnaseire programmide raames kogutud sadenemise andmeid. 21

22 Kasutatud kirjandus Anttila P., Frolova M., Heidam N., Lövblad G., Sjöberg K., Pajuste K., Schaug J., Sopauskiene D., The Nordic-Baltic Regional Assesment of the Long-range Transboundary Air Pollution. Ed. N. Heidam. EMEP, EMEP manual for sampling and chemical analysis. EMEP/CCC-Report 1/95. Rev.1/96: 29 March Chemical Coordinating Centre, Norwegian Institute for Air Research, Kjeller, 199 pp. (kättesaadav: EKUK, Riiklik keskkonnaseire programm. Sademete seire Põhja Eestis. Koostanud K.Pajuste. Käsikiri Keskkonnaministeeriumis. (kätesaadav: Frey T., Pentsuk J., Rästa E., Frey J Vihmavee saastatusest aastal ja selle võimalikust mõjust metsadele. Keskkonnakaitse Lk Frey T Lumikeskkond. Tartu. ICP M&M Manual on Methodologies and Criteria for Mapping Critical Levels/Loads and geographical Areas where they are exceeded. Federal Enviromental Agency (Umweltbundesamt) Berlin, September 1996 (Revision 2003). Kimmel V., Tammet H. and Truuts T. 2002, Variation of Atmospheric Air Pollution in Conditions of Rapid Economic Change Estonia Atmospheric Environment 36, (25), Kimmel, V Analysis of methods of air quality assessment. Applications in Estonia. Doktoritöö. Tartu Ülikooli Kirjastus. Kohv, N., Mandel, E., Ljamtsev, A Eesti paiksetest saasteallikatest õhku paisatud saasteainete statistiline aruanne (Statistical report on the pollutants emitted into air by Estonian pollution sources 2001) Ministry of the Environment, Environment Information Centre, Tallinn, 91 pp. Oja T., Kull A., Tamm T Looduslike maastike õhusaaste taluvus. Eesti keskkonnaseire Lk Pajuste K., Kimmel V., Kohv N., Truuts T., Assessment of the Estonian EMEP data. Assessment of the EMEP measurements and modelling work in Europe from 1977 until today. Web : Roots O., Frey T., Kirjanen I., Kört M., Kohv N Õhusaaste: emissioonid ja koormused. Eesti keskkonnaseire Lk

23 Lisa 1. Sademete parameetrite määramiseks kasutatavad meetodid. Proovide EMEP EMEP (NILU) teflonkoguja kogumine Proovi hulk Volumeetria Mõõtkolvid Eesti Keskkonnauuringute Keskus Elektrijuhtivus Konduktomeetria Accument 20; Denver 1995 Instrument Company ph Potentsiomeetria " 1995 SO 4, Cl, NO 3 Ioonkromatograafia Dionex DX PO 4 Spektrofotomeetria Spekol 11 Carl Zeiss 1982 NH 4 " KFK Ca, Mg, Na, K, Zn, Pb, Cu, Cd, Hg Aatom-absorptsioon spektrofotomeetria Spectra AA250 Plus Varian 1994 Tartu Keskkonnauuringud Elektrijuhtivus Konduktomeetria Hüdromat/Saksamaa 1989 ph Potentsiomeetria Jenway/U.K SO 4, Cl, NO 3, Ioonkromatograafia Alltech/USA 1998 Ca, Mg, Na, K NH 4 Spektrofotomeetria Skalar/Holland 1998 Zn, Pb, Cu, Cd, Hg Aatom-absorptsioon spektrofotomeetria Spectra AA250 Plus Varian

24

25 Lisa 2. Saasteainete kontsentratsioonid sademete seire jaamades 2003.a. Harku jaam Hulk ph NH 4,N NO 3,N Cl SO 4,S Ca Mg Na K Cd Cu Hg Pb Zn τ Kuu mm mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l µg/l µg/l µg/l µg/l µg/l µs/cm Jaanuar <0.05 < Veebruar <0.05 < Märts * 0.63 * * < Aprill < Mai < <0.05 <1 <10 19 Juuni < <1 <10 50 Juuli <0.05 < August <0.02 <1 <0.05 <1 <10 17 September <1 <10 20 Oktoober <1 <0.05 <1 <10 16 November <0.05 <1 <10 9 Detsember <0.05 <1 < <0.05 <1 < I kv <0.05 < II kv <1 < III kv <0.05 <1 < IV kv <0.05 <1 < * vett ei jätkunud kõikideks analüüsideks

26 Jõhvi jaam Hulk ph NH 4,N NO 3,N Cl SO 4,S Ca Mg Na K Cd Cu Hg Pb Zn τ Kuu mm mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l µg/l µg/l µg/l µg/l µg/l µs/cm Jaanuar <0.05 <1 5290** 61 Veebruar <1 4270** 104 Märts <0.05 <1 4160** 59 Aprill <1 5070** 152 Mai <0.05 <1 8140** 58 Juuni <0.05 < Juuli <0.05 < August <0.05 <1 <10 6 September < Oktoober < November <0.05 < Detsember < < I kv <1 4666** II kv <1 5812** III kv <0.05 < IV kv < ** kõrged Zn kontsentratsioonid on tingitud sadeveeproovi saastumisest meteojaamas 26

27 Kunda jaam Hulk ph NH 4,N NO 3,N Cl SO 4,S Ca Mg Na K Cd Cu Hg Pb Zn τ Kuu mm mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l µg/l µg/l µg/l µg/l µg/l µs/cm Jaanuar <0.05 < Veebruar <0.05 < Märts 1.3 * * * * * * * * * * * * * * 212 Aprill <0.05 < Mai <0.05 < Juuni <0.05 < Juuli <0.05 < August <0.05 < September <0.05 < Oktoober < November <0.05 < Detsember <0.05 < <0.05 < I kv <0.05 < II kv <0.05 < III kv <0.05 < IV kv <0.05 <

28 Lääne-Nigula Hulk ph NH 4,N NO 3,N Cl SO 4,S Ca Mg Na K Cd Cu Hg Pb Zn τ Kuu mm Mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l Mg/l µg/l µg/l µg/l µg/l µg/l µs/cm Jaanuar < Veebruar * * * * * * * * * * 127 Märts <0.05 < Aprill Mai < Juuni < Juuli < August <0.05 < September < Oktoober < November < Detsember < < I kv < II kv < III kv < IV kv <

29 Matsalu jaam Hulk ph NH 4,N NO 3,N Cl SO 4,S Ca Mg Na K Cd Cu Hg Pb Zn τ Kuu mm mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l µg/l µg/l µg/l µg/l µg/l µs/cm Jaanuar < Veebruar < Märts < Aprill <0.05 <1 <10 19 Mai <0.05 < Juuni < <0.05 <1 <10 16 Juuli <0.02 <1 <0.05 <1 <10 26 August <1 <0.05 <1 <10 16 September <0.05 <1 <10 13 Oktoober <0.05 <1 <10 13 November < <10 22 Detsember <0.05 <1 < <0.05 <1 < I kv < II kv <0.05 <1 < III kv <0.05 <1 < IV kv < <

30 Saka jaam Hulk ph NH 4,N NO 3,N Cl SO 4,S Ca Mg Na K Cd Cu Hg Pb Zn τ Kuu mm mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l µg/l µg/l µg/l µg/l µg/l µs/cm Jaanuar <0.05 < Veebruar <0.05 < Märts <0.05 < Aprill <0.05 < Mai <1 <0.05 < Juuni < <0.05 < Juuli <0.05 <1 <10 13 August <0.05 <1 <10 6 September <1 < <10 13 Oktoober < November <0.05 <1 <10 58 Detsember <0.05 <1 < <0.05 < I kv <0.05 < II kv <0.05 < III kv <0.05 <1 < IV kv <0.05 <1 <

31 Tiirikoja Hulk ph NH 4,N NO 3,N Cl SO 4,S Ca Mg Na K Cd Cu Hg Pb Zn τ Kuu mm mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l µg/l µg/l µg/l µg/l µg/l µs/cm Jaanuar < Veebruar <0.05 < Märts <0.05 < Aprill < Mai <0.05 < Juuni <1 <0.05 < Juuli <1 <0.05 < August <0.05 < September < Oktoober < November <0.05 < Detsember <0.05 < <0.05 < I kv <0.05 < II kv < III kv <0.05 < IV kv <0.05 <

32 Tooma Hulk ph NH 4,N NO 3,N Cl SO 4,S Ca Mg Na K Cd Cu Hg Pb Zn τ Kuu mm mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l µg/l µg/l µg/l µg/l µg/l µs/cm Jaanuar < Veebruar < Märts <0.05 < Aprill < Mai <0.05 <1 < Juuni <0.05 <1 < Juuli < <1 <0.05 <1 < August < <0.02 <1 <0.05 <1 < September < Oktoober < November <0.05 < Detsember <0.05 <1 < <0.05 <1 < I kv <0.05 < II kv <0.05 <1 < III kv <0.05 <1 < IV kv <0.05 <1 <

33 Lahemaa Hulk ph NH 4,N NO 3,N Cl SO 4,S Ca Mg Na K Cd Cu Hg Pb Zn τ Kuu mm mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l µg/l µg/l µg/l µg/l µg/l µs/cm Jaanuar <0.05 < Veebruar < < Märts <0.05 <1 < Aprill < < Mai <0.05 <1 < Juuni <1 <0.05 <1 < Juuli <0.05 <1 < August <0.02 <1 <0.05 <1 < September <0.05 <1 < Oktoober <1 <0.05 <1 < November < < Detsember <0.05 <1 < < < I kv < < II kv < < III kv < < IV kv < <

34 Vilsandi Hulk ph NH 4,N NO 3,N Cl SO 4,S Ca Mg Na K Cd Cu Hg Pb Zn τ Kuu mm mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l µg/l µg/l µg/l µg/l µg/l µs/cm Jaanuar < Veebruar < Märts < Aprill < Mai <0.05 <1 < Juuni <0.05 <1 < Juuli <0.05 <1 < August <0.05 < September < Oktoober <0.05 < November <0.05 < Detsember <0.05 < <0.05 < I kv < II kv <0.05 <1 < III kv <0.05 < IV kv <0.05 <

35 Lõuna Eesti sademed kuu Sademete hulk PH_L25 NH4N_DA NO3N_DIC CL_DIC SO4_DIC CA_DJ mm mgn/l mgn/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l µs/cm mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l Alam-Pedja < Haanja < 0.20 < < < < < 0.02 Karula < < < < 0.02 Loodi < < < Nigula < < Otepää < < Tahkuse < < < < 0.02 MG_DJ NA_DJ K_DJ CTY_25N CD_NG CU_NG HG_NNC PB_NG ZN_NF Alam-Pedja 2 13 * < Haanja < < < Karula < < < < < 0.02 Loodi * < < Nigula * < Otepää < < < 0.02 Tahkuse * * < Alam-Pedja < Haanja < < < Karula < Loodi < < Nigula < < Otepää < < Tahkuse < < < <

36 kuu Sademete hulk PH_L25 NH4N_DA NO3N_DIC CL_DIC SO4_DIC CA_DJ MG_DJ NA_DJ K_DJ CTY_25N CD_NG CU_NG HG_NNC PB_NG ZN_NF mm mgn/l mgn/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l µs/cm mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l Alam-Pedja < Haanja < < Karula < < < < 0.02 Loodi < < Nigula < < < Otepää < < Tahkuse < < < < < 0.02 Alam-Pedja < < Haanja < < < < < 0.02 Karula < < < < 0.02 Loodi < < < Nigula < < < Otepää < 0.10 < < < < < 0.02 Tahkuse < < < < < 0.03 Alam-Pedja < < < Haanja < < < < < 0.02 Karula < < < < < < 0.02 Loodi < < < < < Nigula < < < Otepää < < < < < < < 0.02 Tahkuse < < < < <

37 kuu Sademete hulk PH_L25 NH4N_D A NO3N_DI C CL_DIC SO4_DIC CA_DJ MG_DJ NA_DJ K_DJ CTY_25N CD_NG CU_NG HG_NNC PB_NG ZN_NF mm mgn/l mgn/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l µs/cm mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l Alam-Pedja < < Haanja < < < < < 0.02 Karula < < < < 0.02 Loodi < < < < Nigula < < < Otepää < 0.10 < < < < < Tahkuse < < < < 0.02 Alam-Pedja < < < < Haanja < < < < 0.02 Karula < < < < Loodi < < < < < Nigula < < < < 0.02 Otepää < < < < < < Tahkuse < < < < < 0.02 Alam-Pedja < < Haanja < < < < 0.02 Karula < < < < Loodi < < < Nigula < < < Otepää < Tahkuse < < < < <

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

Microsoft Word - Tsoneerimine 2005.doc

Microsoft Word - Tsoneerimine 2005.doc Õhukvaliteedi hindamine Eestis kehtestatud tsoonides Tallinn 2005 Lepingu nr: K-13-2-2005/28 Tööde algus: 01.01.2005 Tööde lõpp: 31.12.2005 Enn Otsa Juhatuse esimees Margus Kört Juhatuse liige Erik Teinemaa

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Akti liik: Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 16.07.2010 Avaldamismärge: RTL 2010, 2, 22 Põhjaveekogumite moodustamise kord

Rohkem

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon Pädev

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon Pädev Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon 1 25.03.2019 www.klab.ee Pädevuskatsete programm 2019 1 (6) 1. SISSEJUHATUS Katselaborite tehnilise kompetentsi hindamise

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.09.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2016 Avaldamismärge: RTL 2004, 108, 1724 Põletusseadmetest

Rohkem

Microsoft Word - GL Tekst.docx

Microsoft Word - GL Tekst.docx Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse Halinga vald Pärnumaa Töö nr GL15048 Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse suletud prügilate seire Tellija: Halinga vald Töövõtja: Reaalprojekt OÜ Osakonna juhataja: P.

Rohkem

Estonian Environmental Research Centre

Estonian Environmental Research Centre Eesti Keskkonnauuringute Keskus Eesti õhukvaliteet võrrelduna Euroopa ja muu maailmaga Marek Maasikmets Õhusaaste ajaloost Valdavalt on levinud arusaam, et enne tööstusrevolutsiooni oli meie planeedi atmosfäär

Rohkem

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Õhukvaliteedi andmete kogumine ja aruandlus 2012 a. aruanne Tallinn (45)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Õhukvaliteedi andmete kogumine ja aruandlus 2012 a. aruanne Tallinn (45) Õhukvaliteedi andmete kogumine ja aruandlus 2012 a. aruanne Tallinn 2012 1 (45) Töö nimetus: Õhukvaliteedi andmete kogumine ja aruandlus: 2012 a. aruanne Töö autorid Erik Teinemaa Marek Maasikmets Katri

Rohkem

Keemia koolieksami näidistöö

Keemia koolieksami näidistöö PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMI KEEMIA KOOLIEKSAM Keemia koolieksami läbiviimise eesmärgiks on kontrollida gümnaasiumilõpetaja keemiaalaste teadmiste ja oskuste taset kehtiva ainekava ulatuses järgmistes valdkondades:

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

ÕHUSAASTELUBA Keskkonnaministri a määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, lo

ÕHUSAASTELUBA Keskkonnaministri a määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, lo ÕHUSAASTELUBA Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vorm" lisa Loa kehtivusaeg Loa number

Rohkem

KEEMIA AINEKAVA põhikooli 8.klassile 1. Õpieesmärgid. 8. klassis keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. tunneb huvi keemia ja teiste loodusteadus

KEEMIA AINEKAVA põhikooli 8.klassile 1. Õpieesmärgid. 8. klassis keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. tunneb huvi keemia ja teiste loodusteadus KEEMIA AINEKAVA põhikooli 8.klassile 1. Õpieesmärgid. 8. klassis keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu ning moistab keemia rolli inimuhiskonna ajaloolises

Rohkem

2018/2019. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded klass 1. Maasika toit a) 2SO2 + O2 + 2H2O 2H2SO4 (0,5) H2SO4 + 2KCl = 2HCl + K2SO4 (0,5) b)

2018/2019. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded klass 1. Maasika toit a) 2SO2 + O2 + 2H2O 2H2SO4 (0,5) H2SO4 + 2KCl = 2HCl + K2SO4 (0,5) b) 2018/2019. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 9. 10. klass 1. Maasika toit a) 2SO2 + O2 + 2H2O 2H2SO4 (0,5) H2SO4 + 2KCl = 2HCl + K2SO4 (0,5) b) oogivees on kloriidioonide kontsentratsioon 75 mg/dm

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

Tallinna linna sademevee kvaliteedi seire Tallinn

Tallinna linna sademevee kvaliteedi seire Tallinn Tallinna linna sademevee kvaliteedi seire Tallinn 2018 1 Töö nimetus: Tallinna linna sademevee kvaliteedi seire Töö autor: Tiit Kakum Töö tellija: Tallinna Keskkonnaamet Töö teostaja: Eesti Keskkonnauuringute

Rohkem

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri 06.02.2015. käskkirjaga nr 18 Sotsiaalministeeriumi osakondade

Rohkem

Keemia ainekava 8. klassile Õppe - ja kasvatuseesmärgid 1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu ning mõistab keemia rolli inimühiskonna a

Keemia ainekava 8. klassile Õppe - ja kasvatuseesmärgid 1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu ning mõistab keemia rolli inimühiskonna a Keemia ainekava 8. klassile Õppe - ja kasvatuseesmärgid 1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu ning mõistab keemia rolli inimühiskonna ajaloolises arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus;

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Ohtlike ainete sisaldus kalades

Ohtlike ainete sisaldus kalades Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:

Rohkem

sisukord Õhusaaste käsiraamat: Autorid...5 Peatükk 1 1. Atmosfääri koostis, ehitus ja olulisus Atmosfääri koostis, vertikaalne ehitus ja seg

sisukord Õhusaaste käsiraamat: Autorid...5 Peatükk 1 1. Atmosfääri koostis, ehitus ja olulisus Atmosfääri koostis, vertikaalne ehitus ja seg sisukord Õhusaaste käsiraamat: Autorid...5 Peatükk 1 1. Atmosfääri koostis, ehitus ja olulisus... 9 1.1. Atmosfääri koostis, vertikaalne ehitus ja segunemine...9 1.2. Atmosfääri olulisus elukeskkonna määramisel...13

Rohkem

Keskkonnaministri määruse lisa 3

Keskkonnaministri määruse lisa 3 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 3 ÕHUSAASTELUBA Loa kehtivusaeg [ ] tähtajatu,

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Keskkonnaministri määruse lisa 1

Keskkonnaministri määruse lisa 1 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 1 ÕHUSAASTELOA TAOTLUS Loa taotluse esitamise

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08 Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)

Rohkem

Mee kvaliteet

Mee kvaliteet Milline peab olema hea mesi. Meekvaliteedi näitajad ja kuidas neid saavutada. 09.03.2019 Haapsalu Anna Aunap anna.aunap@gmail.com Mesinduskursuse korraldamist toetab Euroopa Liit Mesindusprogrammi 2017-2019

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

LISA 8 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse akrediteerimistunnistusele nr L008 ANNEX 8 to the accreditation certificate No L008 of Estonian Environmental

LISA 8 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse akrediteerimistunnistusele nr L008 ANNEX 8 to the accreditation certificate No L008 of Estonian Environmental LISA 8 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse akrediteerimistunnistusele nr L008 ANNEX 8 to the accreditation certificate No L008 of Estonian Environmental Research Centre Llc 1. Akrediteerimisulatus on: Accreditation

Rohkem

Sorb_LC_Est.smu

Sorb_LC_Est.smu Meetod baseerub Põhjamaade Toiduanalüüsi Komitee (Nordic Committee of Food Analyses) standardil nr. 124(87) KASUTUSALA: Bensoehappe ja sorbiinhappe määramine, mis on lisatud toiduainetele konservandina.

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist

Rohkem

Materjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös.

Materjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös. Materjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös. Moonika Ints, Jelena Vill Tallinna Tööstushariduskeskus Õpiväljund Tunneb tekstiilkiudude liike, omadusi ja struktuuritüüpe ning tekstiilmaterjalide tootmisprotsessi.

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

soeluuring_210x297+3.indd

soeluuring_210x297+3.indd ARUANNE VEEKESKKONNALE OHTLIKE AINETE SÕELUURINGU TULEMUSTEST EESTIS Baltic Actions for Reduction of Pollution of the Baltic Sea from Priority Hazardous Substances Project LIFE07 ENV/EE/000122 BaltActHaz

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) Keskkonnaministri 12.11.2013. a määrus nr 66 Välisõhu saasteloa ja erisaasteloa taotluse ja loa vormid, loataotluse sisule esitatavad nõuded" Lisa 3 VÄLISÕHU SAASTELUBA (ERISAASTELUBA) Loa taotluse registreerimisnumber

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI Soostunud ja soomuldade orgaanilise süsiniku sisaldus ja vastavalt sellele 1:1 mullakaardi võimalik korrigeerimine Töö teostajad: Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire büroo, kontaktisik Priit Penu

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title MAASTIKE TALITUS Maastike üldkursus ja tüploogia Kaija Käärt Maastike talitus määratakse kui kõigi ainete ja energia ümberpaiknemise, vahetuse ja muundumise protsesside kogust maastikes. Maastike talitus

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD PÕLEVKIVI Niiskuse määramine Oil shale Determination of moisture EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 668:1996 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega

Rohkem

Microsoft PowerPoint - KESTA seminar 2013

Microsoft PowerPoint - KESTA seminar 2013 Preventiivsed meetodid rannikukeskkonna kaitseks Bert Viikmäe KESTA TERIKVANT seminar, 7.märts 2013 1 Merereostus oht rannikule Läänemeri - üks tihedamini laevatatav (15% maailma meretranspordist) mereala

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

IX klass

IX klass Keemia IX klassile Näidistöökava Õpik (Õ): Lembi Tamm, Heiki Timotheus Keemia õpik IX klassile, Avita, 2013 Töövihik (TV): Kontrolltööd (KT): Lembi Tamm, Eevi Viirsalu Keemia töövihik IX klassile I osa,

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

H.Moora ettekanne

H.Moora ettekanne Segaolmejäätmete koostis sortimisuuringu tulemused Jäätmepäev 7. oktoober 2008 Harri Moora Säästva Eesti Instituut Segaolmejäätmete sortimisuuring Eesmärgiks analüüsida Eesti erinevates piirkondades ja

Rohkem

Esitlusslaidide kujundusest

Esitlusslaidide kujundusest Radar hüdrometeoroloogilises seires Tanel Voormansik Riigi Ilmateenistus / Radarmeteoroloogia peaspetsialist 09.11.2017 Ettekande kava Radari tööpõhimõtted Rahvusvaheline koostöö Andmete kvaliteet Radariandmetest

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

M (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa

M (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa 190687-M01-11242 1(12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet 14.06.2019 Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsaare 8, Tartu Tellija: Tartu Linnavalitsus Tellimus:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire 2008. aastal Jaanus Elts Tartu, 2008 Metskurvits on erakordselt raskesti

Rohkem

EELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn nr... Eesti paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete summaar

EELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn nr... Eesti paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete summaar EELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn......2006 nr... Eesti paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete summaarsete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Eesti kõrgusmudel

Eesti kõrgusmudel Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest

Rohkem

Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö loodusgeograafias (12 EAP) Kuumalained

Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö loodusgeograafias (12 EAP) Kuumalained Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö loodusgeograafias (12 EAP) Kuumalained Eestis aastatel 1951-2017 Triin-Merilyn Õispuu Juhendaja:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx

Microsoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx Ettekanne ESTGIS aastakonverentsil 30.11.2012 Niidetud alade tuvastamine multispektraalsete ja radarsatelliidipiltide põhjal Kaupo Voormansik Sisukord 1. Eksperiment 2012 suvel multispektraalsete mõõtmiste

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

Microsoft Word - 08.doc

Microsoft Word - 08.doc EESTI VÕIMALIK RAHVAARV JA VANUSKOOSSEIS AASTANI 2050 Aasa Maamägi Rahvastikustatistika talituse juhtivstatistik 2000. aasta rahva- ja eluruumide loenduse alusel Statistikaametis koostatud vaadeldava ajaperioodi

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Lüllemäe Põhikooli õppekava lisa 4 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Keemia VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassis 2 tundi nädalas 8. klassi õpi

Lüllemäe Põhikooli õppekava lisa 4 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Keemia VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassis 2 tundi nädalas 8. klassi õpi Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Keemia VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassis 2 tundi nädalas 8. klassi õpitulemused Õppesisu ja tegevus Seos teiste ainetega MILLEGA TEGELEB KEEMIA? 1) võrdleb

Rohkem

Project meeting Brussels, February 2013

Project meeting Brussels, February 2013 Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem

KINNITATUD kiirgusosakonna juhataja korraldusega nr 1-3/17/1119 KESKKONNA IONISEERIVA KIIRGUSE SEIRE AASTA TULEMUSED EESSÕNA Keskkonn

KINNITATUD kiirgusosakonna juhataja korraldusega nr 1-3/17/1119 KESKKONNA IONISEERIVA KIIRGUSE SEIRE AASTA TULEMUSED EESSÕNA Keskkonn KINNITATUD kiirgusosakonna juhataja 27.04.2017 korraldusega nr 1-3/17/1119 KESKKONNA IONISEERIVA KIIRGUSE SEIRE 2016. AASTA TULEMUSED EESSÕNA Keskkonna ioniseeriva kiirguse seire (edaspidi kiirgusseire)

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.06.2002 Avaldamismärge: RT I 2000, 49, 314 Meditsiinilisel

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem

KEEMIA Aine üldkirjeldus ja õppe-eesmärgid Keemia kuulub loodusainete valdkonda ning sellel on oluline koht õpilaste loodusteadusliku ja tehnoloogiaal

KEEMIA Aine üldkirjeldus ja õppe-eesmärgid Keemia kuulub loodusainete valdkonda ning sellel on oluline koht õpilaste loodusteadusliku ja tehnoloogiaal KEEMIA Aine üldkirjeldus ja õppe-eesmärgid Keemia kuulub loodusainete valdkonda ning sellel on oluline koht õpilaste loodusteadusliku ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemisel. Keemiaõpetus tugineb teistes

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

Tala dimensioonimine vildakpaindel

Tala dimensioonimine vildakpaindel Tala dimensioonimine vildakpaindel Ülesanne Joonisel 9 kujutatud okaspuidust konsool on koormatud vertikaaltasandis ühtlase lauskoormusega p ning varda teljega risti mõjuva kaldjõuga (-jõududega) F =pl.

Rohkem

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus 2014 Peamised kortermajade ventilatsiooni renoveerimislahendused!

Rohkem

Kliinilise keemia uuringud, südamemarkerite uuringud lapsed Kompleksanalüüsi nimetus Analüüsi nimetus Lühend Referentsväärtused Vanus Sugu

Kliinilise keemia uuringud, südamemarkerite uuringud lapsed Kompleksanalüüsi nimetus Analüüsi nimetus Lühend Referentsväärtused Vanus Sugu Kliinilise keemia uuringud, südamemarkerite uuringud lapsed Analüüsi Alaniini aminotransferaas plasmas P-ALAT 7 17 a M/N < 37 U/L 1 6 a M/N < 29 U/L < 1 a M/N < 56 U/L Albumiin plasmas P-Alb 15 18 a M/N

Rohkem

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001 AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks

Rohkem

Antennide vastastikune takistus

Antennide vastastikune takistus Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni

Rohkem

KONTROLLI ARUANNE nr KKL number Käitaja nimi Käitise tegevuskoha aadress L.KKL.VA OÜ Linnu Talu Telefon/e-post Kohapealne ülev

KONTROLLI ARUANNE nr KKL number Käitaja nimi Käitise tegevuskoha aadress L.KKL.VA OÜ Linnu Talu Telefon/e-post Kohapealne ülev KONTROLLI ARUANNE nr 1038558 KKL number Käitaja nimi Käitise tegevuskoha aadress L.KKL.VA-181998 OÜ Linnu Talu Telefon/e-post 501 7500 Kohapealne ülevaatus etteteatamisega Kontrolli kokku leppimise aeg

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem