MAK2030 de rühm: METSANDUSE ROLLI MAJANDUSES JA TÖÖHÕIVES EI TEADVUSTATA PIISAVALT FE Üldine kriteerium 5: Informatsioon ja kommunikatsioon FE Kriteerium 3: Metsade tootlike funktsioonide säilitamine ja ergutamine (puiduliste ja mittepuiduliste) FE Kriteerium 6: Teiste sotsiaalmajanduslike funktsioonide ja tingimuste säilitamine Töörühma d... 2 Alusuuring... 3 Alusuuringu soovitused... 3 Keskkonnaministeeriumi lisatud taustamaterjal... 4 Probleem nr Ü.5.1 (sotsiaaltöörühm)... 9 Probleem nr K.6.7 (sotsiaaltöörühm) (ettepanekus sõnastatud kokku ga K.6.9)... 10 Probleem nr K.6.8 (majanduse töörühm)... 11 Probleem nr K.6.9 (sotsiaaltöörühm) (ettepanekus sõnastatud kokku ga K.6.7)... 12 Probleem nr K.6.11 (majanduse töörühm)... 13 Probleem nr K.6.12 (majanduse töörühm)... 14 Probleem nr K.6.13 (majanduse töörühm)... 14 Probleem nr K.6.14 (sotsiaaltöörühm)... 15 Probleem nr K.6.14 (majanduse töörühm)... 16 Probleem nr K.6.19 (majanduse töörühm)... 17 Probleem nr K.6.20 (majanduse töörühm)... 18 Probleem nr K.6.21 (sotsiaaltöörühm)... 19 Probleem nr K.6.24 * (majanduse töörühm)... 20 Probleem nr K.6.30 (sotsiaaltöörühm)... 21 Probleem nr K.3.7 (majanduse töörühm)... 23 Probleem nr K.3.13 * (majanduse töörühm)... 23 Probleem nr K.3.14 *(majanduse töörühm)... 24 Probleem nr K.3.15 (majanduse töörühm)... 25 Probleem nr K.3.16 * (majanduse töörühm)... 26 Probleem nr K.3.17 (majanduse töörühm)... 27
Töörühma d Sotsiaal: Ü.5.1 Metsas olevate loodusväärtuste täiendav kaitse ei kajastu kommunikatsioonis ja riiklikus statistikas/metsaomanikud ei ole kursis puidu turustamise piirangutega, mis tulenevad metsa sertifitseerimisest Sotsiaal: K.6.7 Puudub metsamajanduse pikaajaline visioon ning metsamajanduse stsenaariume pole koostatud koos mõjude hinnanguga le haridusele ja tööhõivele (ettepanekus sõnastatud kokku ga K.6.9) Majandus: K.6.8 Metsandussektori lisandväärtuse potentsiaal on palju suurem, kui seda praegu kasutatakse Sotsiaal: K.6.9 Puudub riigi pikaajaline plaan majandatavate metsade, majanduspiirangutega metsade ja rangelt kaitstavate metsade osakaalu kohta (ettepanekus sõnastatud kokku ga K.6.7) Majandus: K.6.11 Puudub teadmine, mis ulatuses majanduspiiranguteta metsade pindala võib muutuda Majandus: K.6.12 Puudub ülevaade puiduenergeetika majanduslikest mõjudest Majandus: K.6.13 Puuduvad uuringud metsa nn kõrvalkasutuse majandusmõjudest ja selle võimalustest Majandus ja sotsiaal: K.6.14 Metsanduse potentsiaali maapiirkondades töökohtade loomiseks ei ole efektiivselt kasutatud Majandus: K.6.19 Puidubilansi aluseks olevad andmeallikad puudulikud ning puidubilansi ja prognoosi koostamise osas puudub riiklik valdkonna terviklik kaardistus Majandus: K.6.20 Metsamaterjali maanteetranspordi madal efektiivsus Sotsiaal: K.6.21 Looduses liikumise/loodusturismi ja tervisespordi jätkuva kasvu mõju metsakeskkonnale (looduskeskkonnale) ei ole piisavalt reguleeritud ja sellega kaasneva võimaliku negatiivse mõju ennetamine tagatud Majandus: K.6.24 *Eesti loodusel põhineva turismi mainet kahjustab intensiivistuv metsaraie Sotsiaal: K.6.30 Ühiskonna teadlikkus metsatööstuse rollist heaolu loomisel on madal Majandus: K.3.7 Võimalik raielimiidi sätestamise ülempiir ei paku piisavalt paindlikkust ning seetõttu võib jääda osa ressurssi kasutamata Majandus: K.3.13 *Lageraie langi pindala piirang takistab metsade efektiivset majandamist Majandus: K.3.14 *Raievanused piiravad efektiivset majandatavate metsade majandamist Majandus: K.3.15 Metsaressursi kasutamine madalama tõhususega võrreldes teiste Euroopa metsarikaste riikidega Majandus: K.3.16 *Majandusmetsade (metsad, kus on lubatud raietegevus) tootmisvõime on alla oma potentsiaali Majandus: K 3.17 Raiutava puidu madal kvaliteet vähendab Eesti tööstuse konkurentsivõimet ja metsaomaniku tulu Erinev raieintensiivsus tulevikus avaldab erinevat mõju tööhõivele ja SKPle. Võimalikke mõjusid tuleks juba praegu hinnata. Lähtuvalt MAK 2020 indikatsioonidest on tehtud investeeringuid, loodud töökohti ja ümber orienteeritud soojamajandus. Puit on oluline kohalikus küttemajanduses ning väliskaubandusbilansi tasakaalustamises. Raiemahu langetamine mõjutab Eesti väliskaubandust, puidutööstust, metsandussektori tööhõivet, maksulaekumist ja kodusooja tarbijaid. Puidutööstus on Eesti väliskaubandusbilansi üks tasakaalustajatest. Raiemaht ja juurdekasv ei vasta Eesti metsade potentsiaalile. Puidu pakkumine on muutlik ja puidutööstusel ei ole võimalik arvestada ühtlase puiduvooga. Omanikul puudub kindlus oma vara kasutamise vabaduste säilimises, ettevõtetel puudub
investeeringukindlus jne. See tuleneb lühikese etteteatamisajaga muudatustest õigusaktides ja piirangute kehtestamisest. Majandustegevuse piiramine ja/või keelamine vähendab olemasolevate ja potentsiaalsete töökohtade arvu. Range kaitserežiimiga metsade osakaalu suurendamine mõjutab nii otsest (majandamisest väljajäänud metsade raie, istutus, hooldus) kui ka kaudset tööhõivet (transport, sae- ja puidutööstus, metsataime kasvatus, korilus jm). Samuti vähenevad eraldised riigieelarvesse, millest tekivad töökohad sotsiaalsfääri, haridussfääri, kultuurivaldkonda jne. Enamik metsandusega otseselt ja kaudselt seonduvaid töökohti on seotud maapiirkondadega, seega vähendab metsade majandamise keelamine tööhõivet eriti maapiirkondades tööhõivet. Märkimist väärib ka asjaolu, et Eesti on rangelt kaitstavate metsade osakaalult juba Euroopas esirinnas. Alusuuring Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel on metsandussektoris hõivatute osakaal on viimasel kümnendil püsinud üsna stabiilselt viie kuni kuue protsendi juures hõivatute koguarvust (Raudsaar jt 2017a), mis on maailma kontekstis suur protsent (Lebedys ja Yanshu 2014). Siin on arvestatud vaid puiduga tegelevate töötajate arvu ning pole kaasatud loodusturismi ega mittepuiduliste väärtustega seotud töökohti, mille kohta Eestis statistikat ei ole ning suur osa sellest sektorist (saaduste korjamine ja müük) ei ole ka tuvastatavad. Metsanduse tulu saadakse ennekõike puidu müügist. Mittepuiduliste hüviste turu suurust (käivet) on väga raske hinnata, sest usaldusväärsed andmed puuduvad. Hinnanguliselt moodustab puit metsamajanduse tulust üle 95%. Metsamajanduse ning puidutöötlemise agregeeritud lisandväärtus on Eestis 1 m 3 raiutud ümarpuidu kohta Soomega ligikaudu samal tasemel (78 eurot m 3 kohta). Kui aga metsamajandusele ja puidutöötlemisele lisada paberitööstuse lisandväärtus, jääme nii Soomest kui Rootsist märkimisväärselt maha. Eestis oli metsasektoris loodud otsene lisandväärtus 2013. aastal 84 eurot, Soomes 126 eurot ja Rootsi 136 eurot 1 m 3 raiutud ümarpuidu kohta. 2017. aasta andmetel oli metsamajanduse ja puiduvarumise tulu ja kasu struktuur järgmine: metsaomanikud teenisid ca 220 mln eurot puidutulu, riigile laekus 155 mln eurot maksutulu, metsamajanduse otsene lisandväärtus oli 347 mln eurot. Kogu metsasektori tegevusi arvesse võttes laekus maksutulu 652 mln eurot ja otsene lisandväärtus oli 930 mln eurot (Grünvald, 2018). Puidust toodetud taastuvenergia arendamist toetavad globaalsed kokkulepped, Euroopa Liidu ja riiklikud eesmärgid ning finantsmeetmed. Positiivne on see, et ligikaudu pool, 40..60% puidust toodetud primaarenergiast saadakse puidutöötlemise jäätmetest, teine pool ümar- ja hakkpuidust. Alusuuringu soovitused Ressursikasutuse suunamisel tuleks eelistada kõrgemat lisandväärtust andvat tootmist väiksema lisandväärtusega toodangule. Tähelepanu tuleks pöörata mittepuiduliste funktsioonidega seotud töökohtade loomisele perioodiks, mil raievõimalused on väiksemad, samuti puidu väärindamisele ja võimalikult väärtuslike puude kasvatamisele, mis võimaldaks luua kõrgepalgalisi töökohti või toetada majanduslikult vähem tootvaid töökohti. Kui varemalt on metsandus hoidnud töökohti maapiirkondades, siis üha on need koondunud linnadesse tänu tehnoloogilisele progressile metsa majandamisel ja selle korraldamisel. Mittepuiduliste funktsioonide toetamine mh
puistute struktuuri kaudu aitaks taasluua töökohti ka väikestesse maakohtadesse ning selle saavutamiseks ei tohiks põlata majandamisvõtteid, mis nõuavad enam tööjõudu, kui eesmärk on luua töökohti ja eriti maapiirkondadesse. Keskkonnaministeeriumi lisatud taustamaterjal Ülevaated metsavarudest, puidu ja puittoodete rollist väliskaubanduses, puidubilansist Kaupade, sh puidu ja puittoodete impordi ja ekspordi statistika kohta on andmed Statistikaameti kodulehel https://www.stat.ee/pressiteade-2019-018. Statistikaameti andmetel eksporditi Eestist 2018.a kaupu jooksevhindades 14,4 miljardi euro väärtuses ja imporditi 16,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 2018. aastal 1,8 miljardit eurot, mis oli 69 miljoni euro võrra väiksem võrreldes 2017. aastaga. Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel, kokkupandavad puitehitised) kaubavahetuses, suurim puudujääk oli transpordivahendite ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetuses. Nii nagu varasematelgi aastatel viidi Eestist 2018. aastal enim välja elektriseadmeid, nende osatähtsus Eesti koguekspordist oli 16%. Järgnesid mineraalsed tooted (15%) ning puit ja puittooted (11%). Puidupõhiste toodete väliskaubanduse kohta, sh tootegruppide kaupa, võib leida ülevaated Eesti Metsa- ja Puidutööstuse kodulehel: http://empl.ee/statistika/valiskaubandus/. Eesti puidupõhiste toodete ekspordi struktuuris on ülekaalus suurema lisandväärtusega tooted. SA Erametsakeskuse kodulehel https://www.eramets.ee/uuringud-ja-statistika/uuringud/ on valik erinevaid uuringuid, sh on analüüsitud: - puidutootmiseks kasutatavat metsavaru eesmärgiga anda ülevaade puidutootmiseks kasutatava metsavaru suurusest, iseloomust ja võimalikust kasutusmäärast lähimal kümnel aastal (link analüüsile: https://www.eramets.ee/wpcontent/uploads/2018/12/puidutootmiseks-kasutatava-metsavaru-analüüs-2018.pdf), kokkuvõte https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2018/12/kokkuvõte-eestipuiduvarust-1.pdf, sh raidmed; - metsamajanduse majandusmõju aastatel 2007-2017 (link analüüsile: https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2017/01/metsamajanduse-lisandväärtusja-maksutulu-2007-2017.xlsx); - puidubilanssi (puidukasutuse mahud, link analüüsile: https://www.eramets.ee/wpcontent/uploads/2017/01/puidubilanss_2016_ja_2019.pdf) alates 2019. aasta koordineerib puidubilansi koostamist Keskkonnaagentuur; - puidu kasutusest saadavat lisandväärtust ning selle mõju Eesti sisemajanduse koguproduktile ja maksutulule lk 3-5 (link analüüsile: https://www.eramets.ee/wpcontent/uploads/2013/01/puidu_kasutusest_saadav_lisandvaartus_ning_selle_moju_ee sti_sisemajanduse_koguproduktile_ja_maksutulule.pdf). Metsasektori (metsamajandus, puidutööstus, mööblitootmine, paberi ja tselluloositootmine) otsene ja sellega seotud kaudne ja indutseeritud lisaväärtus moodustasid 2017.a kokku 2,5 miljardit eurot ehk 10,7% riigi SKP-st ja 12,4% lisandväärtusest. Metsasektori poolt makstavad otsesed ja kaudsed maksud moodustasid 2017.a 7,1% riigi maksutuludest, sh ühe m 3 puidu raie ja töötlemisega seotud otsesed ja kaudsed maksud olid 59 eurot. Metsa- ja puidutööstussektorit mõjutava maksusüsteemi ja infovajaduse uuringus (Eesti Metsa- ja Puidutööstuse kodulehel
lingil http://empl.ee/kasulikku/uuringud/) analüüsiti Eesti maksusüsteemi muutmise võimalusi metsa- ja puidutööstussektori konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tagamiseks metsanduse tegevusala seisukohalt. Metsastatistikaga, sh ka 2017. aasta SMI kokkuvõtliku ülevaatega saab tutvuda lingil: https://www.envir.ee/et/metsastatistika. Sh on toodud raiemahtude ja metsade juurdekasvu võrdlus. Just pikas perspektiivis metsaressursi ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses kui üks jätkusuutliku metsamajanduse kriteeriume oli MAK2020-s raiemahu määramise aluseks. Vastavalt E. Pärdi (Keskkonnaagentuur) analüüsile moodustavad kõigi puuliikide puistute pindalast moodustavad küpsed ja valmivad puistud 47% ehk pea poole. Kõige suurem on see protsent hall-lepikutel kuid ka sisuliselt pool männikutest on raieküpsed või saavutavad selle lähimal kümnel aastal. Analüüsiga saab tutvuda siin: https://www.envir.ee/sites/default/files/e_part_- _uuendusraie_arvutus_eesti_riikliku_metsanduse_arvestuskava_koostamise_toetamiseks.pdf. Küpsete ja valmivate puistute osakaal tulundusmetsade pindalast 70 60 50 40 48 46 40 55 52 60 47 30 20 10 0 Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall-lepp Keskmine Raievanus Raievanused on kompromiss maksimaalse majandusliku tulu alusel raiumise ning puistu maksimaalse bioloogilise vanuse vahel. Kehtivad raievanused peegeldavad ühiskonnas saavutatud kokkuleppeid eri huvirühmade vahel ja ei vasta täies ulatuses ei majandusliku tulu ega ka puistu bioloogilise vanuse kriteeriumitele. Raievanused on kehtestatud vastavalt kasvukoha headusele ehk boniteedile ja puuliigile (tabel 1). Tabel 1. Raievanused puuliikide ja boniteetide lõikes* Puuliik Boniteediklass Ia I II III IV V;Va
Harilik mänd 90 90 90 100 110 120 Karilik kuusk 60 70 80 90 90 90 Aru- ja 60 60 70 70 70 70 sookask Harilik haab 30 40 40 50 50 - Sanglepp 60 60 60 60 60 60 Kõvad lehtpuud 90 90 100 110 120 130 *Kui puistu enamuspuuliigiks on puuliik, mis ei ole tabelis nimetatud, on lageraie lubatud igas vanuses. Kui nimetamata puuliik on puistuelemendiks, mis ei ole enamuspuuliik, siis kasutatakse selle puhul kaalutud küpsusvanuse leidmisel kokkuleppelist raievanust 30 aastat. Range kaitse protsess metsatüüpide vajakute katmine Eesti metsanduse arengukava (aastani 2020) ja looduskaitse arengukava (aastani 2020) üks eesmärk on parandada rangelt kaitstava metsamaa tüpoloogilist esinduslikkust, nii et see teeniks strateegilist eesmärki Metsade kui elu- ja looduskeskkonna säilimine on tagatud. Rangelt kaitstavate metsade tüpoloogilise esinduslikkuse täpsustamiseks moodustati range kaitse töörühm. Töörühma ülesanne oli analüüsi koostamine ja keskkonnaministeeriumi eluslooduse põhiüksuse asekantslerile ettepanekute tegemine range kaitse osakaalu muutmiseks ja tüpoloogilise esinduslikkuse eesmärkide täitmiseks. Range kaitse töörühma kuuluva teadlase A. Lõhmuse Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogilise analüüsi (2016. a) tulemusel selgus, et eesmärgi täitmiseks on vaja täiendavalt kaitse alla võtta ehk range kaitse esinduslikkust tõsta eelkõige salu, laane - ja soovikumetsade tüüpi kuuluvate metsade osas. Tüpoloogilise esinduslikkuse ja tüübipõhiste vajakute kontseptsioonide aluseks oli põhimõte, et metsade range kaitse tagaks Eestis vanadele (vähemalt 100-aastased) metsadele iseloomuliku elustiku säilimise. Analüüs näitas, et Eestis on salumetsade vajak ligikaudu 14 900 ha, laanemetsade vajak ligikaudu 14 700 ha ja soovikumetsade vajak ligikaudu 3 500 ha (kokku 33 100ha). Töörühm töötas välja ka meetmed, kuidas tüübivajakuid on võimalik riigimaal tervenisti katta. Need hõlmavad tegevusi peamiselt riigimaal: uute kaitsealade loomist, täiendavat ranget kaitset kaitsealade piiranguvööndites ning hoiualadel ja uute vääriselupaikade inventeerimist riigi majandusmetsas. 2017. aastal metsaseaduse muutmisel lepiti kokku, et paralleelselt Ia ja I boniteedi kuusikute raievanuse vähendamisega tegeletakse elurikkuse kaitseks metsa tüpoloogiliste vajakute määramisega ning nende vähendamisega. Meetmed kooskõlastati huvirühmadega ja Keskkonnaministeerium alustas nende elluviimisega. 21.02.2019 kinnitas Vabariigi Valitsus ettepaneku 58 uue kaitseala loomiseks, millega täidetakse kogu vajakust 20 764 ha. Ülejäänud vajak täidetakse olemasolevate kaitsealade laiendamise ja ümbertsoneerimise tulemusena (nii piiranguvööndid, hoiualad kui ka püsielupaigad), lisaks täiendavate vääriselupaikade inventeerimisega riigimaal. Veebruaris 2019 tehti töörühmas ülevaade praegusest olukorrast: Kahe aastaga on range kaitse alla võetud sellest (18 ala) 12,5% laanemetsade vajakust ja 1,9 % salumetsade vajakust. Lisaks ca 800 ha vääriselupaiku riigimaal. Vabariigi Valitsus kinnitas 21.02.2019 lisaks sellele 58 uue kaitseala moodustamise, mis katab 45% laanemetsade vajakust ja 63% salumetsade vajakust. Töös on 31 ala, sh esimesest ettepanekust välja jäänud alad: 11,2 % laanemetsade vajaku katmiseks ja 23% salumetsade vajaku katmiseks.
Ootel (71 ala) 31,3% laanemetsade vajakust ja 12% salumetsade vajakust. Need on projekteeritavate kihil, kaitse on tagatud, aga ei ole veel aktiivselt töös. Siin on nt palju metsise püsielupaiku (olemasolevate kaitsealade kaitse-eeskirjade muutmine). Range kaitse töörühm on kohtumised lõpetanud ja kõik materjalid on kättesaadavad siin: https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/metsanduse-arengukava-2011-2020/range-kaitse-tooruhm. Sertifitseerimisskeemidest tulenevad lisapiirangud Metsa sertifitseeritakse, et kaasa aidata säästva metsanduse põhimõtete rakendamisele ning sellega kinnitatakse, et metsa on majandatud keskkonnasäästlikult. Eestis on esindatud rahvusvahelised säästva metsamajandamise süsteemid FSC ja PEFC. PEFC sertifikaadiga metsi on üle maailma enam kui 300 mln hektarit, FSC sertifikaadiga 194,5 mln hektarit. 2017. aasta seisuga oli Eestis väljastatud 8 FSC metsamajandamise ja 256 tarneahela sertifikaati. PEFC metsamajandamise sertifikaate oli väljastatud 7, tarneahela sertifikaate 72. FSC ja PEFC sertifitseeritud metsade kogupindala oli vastavalt 1,4 mln ja 1,2 mln hektarit. Suurema osa sertifitseeritud metsade pindalast moodustas riigimets, millel on olemas mõlemad sertifikaadid. Erametsi oli sertifitseeritud ligikaudu 220 000 ha, millest üle 100 000 ha omas mõlemat sertifikaati ning PEFC sertifitseeritud erametsa pindala oli pea kaks korda suurem kui FSC puhul. Eesti puhta keskkonna kuvandi ja säästva metsade majandamise tähtsustamiseks ning toetamiseks on Keskkonnaministeerium edendanud erametsade sertifitseerimist läbi metsaühistute sertifitseerimise toetamise alates augustist 2018. Sertifitseerimise standardid seavad metsa majandamisele kohati suuremaid piiranguid, kui seda seadusandlus ette näeb ja kuna tegemist ei ole riigi seaduste ega piirangutega, siis riik ei ole sellealast teavitustööd ka teinud. Näiteks on vääriselupaigad, mille kaitse eramaal on riigi seaduste kohaselt vabatahtlik, kuid sertifitseeritud metsamajandaja sealt puitu varuda ei või, samuti ei saa tarneahela sertifikaati omav kokkuostja seal raiutud puitu kasutada. Seega järgivad sertifitseeritud metsa majandajad rangemaid nõudeid, kui riik on seadnud. Segadust on tekitanud see, kui sertifitseerijad on võtnud kasutusele riigist erinevaid tõlgendusi või andmeid. Näiteks on FSC standardi rakendamiseks koostatud nn potentsiaalsete vääriselupaikade andmebaas, millega seatakse piirangud oluliselt suuremale pindalale kui riiklikult inventeeritud ja keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaikade pindala. See on tekitanud olukordi, kus metsaomanik saab alles peale raiet teada, et tema maalt raiutud puitu ei saa sertifitseeritud kokkuostja vastu võtta ning peale raiet ei ole võimalik enam ka tõestada, kas tegemist oli tegeliku vääriselupaigaga või mitte. Sarnaseid laiendatud piiranguid ja mõisteid on veel (nt pühapaigad). Probleemide lahendamiseks on pöördutud riigi poole, kuid see nõuab laiemalt kaitsemehhanismide ning põhimõtete muutmist/arutelusid ning olulist rahalist ressurssi. Metsa kõrvalkasutus, sh loodusturism Metsa kõrvalkasutuse viisidega võib tutvuda SA Erametsakeskuse kodulehel: https://www.eramets.ee/metsa-majandamine/metsa-korvalkasutus/. Riigimetsa majandamise Keskus (RMK) tellimusel koostatud uuringust 2011. aastal lähtub, et: Metsas marjul ja seenel käis tänavu 52% elanikkonnast Pooled metsaskäijatest piirdusid 1-3 käigukorraga
Marju korjas 68%, seeni 89% metsaskäijatest Laias laastus korjati tänavu ca 5 miljonit liitrit marju ja 8 miljonit liitrit seeni Enamus (59%) metsaskäinutest korjas seeni-marju pigem või kindlasti tarbe pärast Saagi põhiline kasutuseesmärk oli ülekaalukalt talveks säilitamine (68%) Uuring on kättesaadaval lingilt: https://media.rmk.ee/files/marjade%20ja%20seenete%20korjamine.pdf Harjumaal erinevate metsaandide leidumiskohtade kohta on infot näiteks RMK kodulehel: https://loodusegakoos.ee/puuri-uuri/metsaannid/harjumaa. Valminud on ka mahekorjealade kaardirakendus, millele pääseb ligi Maa-ameti geoportaalis: https://xgis.maaamet.ee/maps/xgis?app_id=ma32h5&user_id=at&lang=1&width=922 &HEIGHT=665&zlevel=0,552500,6505000&setlegend=FMAMAHE2_MAHEPOLD=0,FM AMAHE2_KORJETAOTLUSRMK=0,FMAMAHE_MAHEMESILA=0 RMK kodulehel tutvustatakse ka külastuskorraldust, mille eesmärk on säästliku rekreatiivse looduskasutuse korraldamine riigimetsas, arvestades looduse taluvuspiire ja säästes bioloogilist mitmekesisust: https://www.rmk.ee/organisatsioon/tegevusvaldkonnad/loodushoid, samuti on koostatud juhised looduses liikujale: https://loodusegakoos.ee/kuidas-looduses-kaituda. RMK kodulehelt võib leida 2019. aastal koostatud ülevaade kaitse- ja puhkealade külastatavusest ja meetmetest negatiivsete mõjude ennetamiseks lingil https://media.rmk.ee/files/planeermine%20k%c3%bclastuse%20m%c3%b5jud%20ja%20m eetmed%20negatiivsete%20m%c3%b5jude%20ennetamiseks.pdf. Selles tuuakse välja, et looduses liikumine on aasta-aastalt muutnud populaarsemaks ning 2018. aastal külastati RMK hallatavaid puhke- ja kaitsealadel paiknevaid objekte 2,7 miljonil korral. Kui võrrelda 2010. ja 2015. aasta külastajauuringu tulemusi, siis on märgatavalt suurenenud välismaalaste osakaal, seda just rahvusparkides. Kasvava külastuskoormuse juures on jätkuvalt oluline maastikukaitseliste meetmete rakendamine ning vastava taristu hea seisund, mis annab loodusmaastikule võimaluse taastuda ja võimaldab objektide seisundis tagada teatava stabiilsuse. Keskkonnainspektsiooni statistika näitab rekreatsiooniga seonduvaid rikkumisi pigem kaitstavatel aladel ning ka puhkealadel (peamiselt riigile kuuluvatel metsamaadel), samas just seal tehakse ka planeeritud järelevalvet. Eramaadel reageeritakse peamiselt kaebustele. Kaitsealadel on ka metsa kasutamine kõige paremini reguleeritud, kaitse-eeskirjades on seatud tingimused mh kas, mis ajal ja kus on inimestel lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi; rahvaürituse korraldamise tingimused (sh osalejate arv); millal, kus ja millist jahti võib pidada; milliste sõiduvahenditega ja kus võib liikuda; kas ja kus võib telkida või lõket teha, koguda pilliroogu jms. Rikkumised on enamasti seotud kas telkimise või lõkke tegemisega selleks mitte ettenähtud või tähistamata kohas, suure osa rikkumistest moodustab ka mootor- või maastikusõidukitega sõitmine väljaspool teid. 2014. aastal tuvastati selliseid rikkumisi 187; 2015. aastal 127; 2016. aastal 99; 2017. aastal 74 ja 2018. aastal 65 rikkumist. Seega näitab statistika selliste juhtumite arvu langust tegemist võib olla ühelt poolt järelevalve mahu vähenemisega, teisalt aga puhkealade parema tähistamise ja üldise õigusekuulekuse kasvuga.
Metsas rekreatiivse tegevusega rikkumiste üheks põhjuseks peab Keskkonnainspektsioon asjaolu, et suuremate linnade lähedal on ametlikud telkimisalad hooajalise ületäituvusega, kohati jäävad need alad väikeseks või vaatamata nõudlusele puuduvad üldse. Sellisel juhul telgitakse ametlike telkimisalade läheduses või suvalises kohas ning tehakse lõket alal enda poolt ettevalmistatud lõkkekohas. Paljud kohad on kujunenud külastuspiirkondadeks juba ajalooliselt, aga sinna ei ole vastavat infrastruktuuri loodud või on seal hoopis külastusvõimalusi piiratud. Probleem nr Ü.5.1 (sotsiaaltöörühm) 1. Probleemi sõnastus Metsas olevate loodusväärtuste täiendav kaitse ei kajastu kommunikatsioonis ja riiklikus statistikas. 2. Probleemi kirjeldus Lisaks riiklikele piirangutele kehtivad ka turupiirangud, mis on põhjustatud sertifitseerimisskeemidest. Nt vääriselupaigad, pühapaigad, suurendavad oluliselt kaitsealuse metsa osakaalu võrrelduna riikliku statistikaga. 3. Miks see on tähtis? Ressursi kasutamise vähendamine, hüvede vähenemine ühiskonnale 4. Kelle jaoks on see 5. Kas tegu on 6. Mis faktid toetavad/ei toeta ga ei Metsaomanikud, metsatööstus Eestis, riik Metsaomanikud peavad hakkama väga täpselt jälgima raievanust. Raiuda tuleb esimesel võimalusel, vastasel korral muutub see osa metsast potentsiaalseks vääriselupaigaks ja omanikul ei ole võimalik sellest metsast pärinevat puitu müüa Eesti tööstustele. "Metsade vääriselupaikade inventeerimise metoodika" (Väljaandja: Keskkonnaministeeriumi metsaosakond. Suurem osa Eesti puidutööstustest kasutavad sertifitseeritud toorainet ja ei saa seetõttu ka potentsiaalsete VEP-ide puitu kasutada. Jah. Olemasolevate looduskaitsealade kaitseväärtuse pidev seire. Oluliselt tõuseb töötlemata puidu väljavedu ja Eestis jääb lisandväärtus saamata, metsaomanike motivatsioon metsa majandada langeb. Omandist loobumine.
9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Pehmete väärtuste kaudne kaitse ei kajastu riiklikus statistikas Probleem nr K.6.7 (sotsiaaltöörühm) (ettepanekus sõnastatud kokku ga K.6.9) 1. Probleemi sõnastus Puudub metsamajanduse pikaajaline visioon ning metsamajanduse stsenaariume pole koostatud koos mõjude hinnanguga le haridusele ja tööhõivele 2. Probleemi kirjeldus Erinev raieintensiivsus tulevikus avaldab erinevat mõju tööhõivele ja SKPle. Võimalikke negatiivseid mõjusid tuleks juba praegu hinnata ning töötada välja programm võimalikult valutuks üleminekuks. Lähtuvalt MAK2020 indikatsioonidest on tehtud investeeringuid, loodud töökohti ja ümber orienteeritud soojamajandus. Puidul on kandev roll kohalikus küttemajanduses ning väliskaubanduse bilansi tasakaalustamises. Raiemahu langedes alla kriitilise piiri (11 mln ) kannatavad Eesti väliskaubandus, kohalikud puidutööstused, seeläbi töökohad ja maksulaekumine ning kodusooja tarbijad. Puidutööstus on praktiliselt ainus majanduse valdkond, mis tasakaalustab Eesti väliskaubanduse bilanssi. Raiemahu vähenedes alla 11 mln. peaksime hakkama võtma laene. Raiemaht ja juurdekasv ei vasta Eesti metsade potentsiaalile. Puidu pakkumine on volatiivne. Omanikul puudub kindlus oma vara kasutamise vabaduste säilimise osas, ettevõtetel puudub investeeringukindlus jne. Mis tuleneb seadusemuudatustest ja kaitsealade loomistest mis ei ole piisavalt pikalt ette kommunikeeritud. 3. Miks see on tähtis? See on tähtis ajaliselt sidusa ja tasakaalustatud regionaalarengu saavutamiseks. 4. Kelle jaoks on see Riik, tööstus, ühiskond, metsandus- ja puidusektoris 5. Kas tegu on 6. Mis faktid toetavad/ei toeta tegutsevatele inimestele. Tegu ei ole otseselt ga, aga tegu on metsandusega seotud ga Probleemile on korduvalt viidatud sõnavõttudes, mis vastanduvad raiemahtude alandamisele. Samuti on loogiline eeldada, et kui mistahes põhjusel vähem raiuma hakatakse, siis läheb vaja ka vähem raiumise, puidutööstuse jms-ga seotud ametikohti.
? ga ei Probleem peaks olema ning ilmselt oleks seda mõttekas lahendada üldisemal regionaalarengu ja majanduse planeerimise tasandil. Praeguse valitsuse poolt läbi viidav omavalitsuste tulubaasi suurendamine aitab kahtlemata lahendamisele kaasa, ent ka väike-ettevõtluse tingimuste parendamine soodustaks maaelu mitmekesistamist. Juurdekasvu tõstmine 20 miljoni tihumeetrini, raiemahu tõstmine maksimaalse võimaliku mahuni juurdekasvust Raiemahtude mistahes põhjusel kahanemise korral võivad paljud inimesed kaotada oma töö ning sattuda majanduslikku kitsikusse, samuti võib kannatada maapiirkondade majanduselu. Loobutakse omandist, võimalik väljaränne. 9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. L-M Väli Algne ettepanek oli: Säästvale metsamajandusele üleminekuprogrammi vajadus. EMPL algsed ettepanekud olid: Raiemahu langedes alla kriitilise piiri (MAK 2020 eesmärgid) kannatab Eesti elanikkonna heaolu ja Riiklikult puudub majandusharu pikaajaline visioon mis põhjustab sektoris erimeelsusi ja volatiivset tegutsemiskeskkonda ettevõtetele ning maaomanikele. 10. Otsus Probleem sõnastatud 11. Ökoloogia kommentaar Seos ökoloogia ga Riik ei toeta ega suuna loodushoidlikku metsamajandust. Probleem nr K.6.8 (majanduse töörühm) 1. Probleemi sõnastus Metsandussektori lisandväärtuse potentsiaal on palju suurem, kui seda praegu kasutatakse 2. Probleemi kirjeldus Eestis raiutava ja töödeldava puitu ei kasutata maksimaalselt, kuna seda ei kasutata võimalikult suure lisandväärtusega toodete tegemiseks. Liiga vähe on innovaatilist puidu keemilist töötlemist. Eksporditakse töötlemata puitu. Metsandussektori lisandväärtus on madalam kui Põhjamaades ning selles sektoris on kasvuruumi. Metsasektoris on puudulik klastripõhine lähenemine ja innovatsioon. Kohalik masinatööstus, metsa mittepuiduliste toodete kasutamine. Metsanduse spetsiifilist kompetentsi ja mitmekülgset ettevõtlust arendatakse liiga vähe. 3. Miks see on tähtis? Puidu ja mittepuiduliste saaduste ja toodete maksimaalne väärindamine (enne eksporti) annab metsa omanikele suuremat tulu, loob juurde paremini tasustatud töökohti ja suurendab seeläbi riigi maksulaekumist. Oskusi ja teenuseid saab ka suuremas mahus eksportida. 4. Kelle jaoks on see Ühiskond 5. Kas tegu on Kus on Jah. Vähene investeerimisvõimekus ja teadmised/ kogemused kõrgema lisandväärtusega toodete tootmiseks.
6. Mis faktid toetavad/ei toeta OÜ Finatsakadeemia 2017.a tehtud uuringust Metsa- ja puidutööstussektorit mõjutava maksusüsteemi ja infovajaduse uuring. Kui metsamajandamise lisandväärtus raiutud ümarpuidu tihumeetri kohta metsanduse ja puidutööstuse tegevusaladel kokku võrdlusriikides oluliselt ei erine (2013.a), siis paberitööstuse toodangu lisamisel oli lisandväärtus Skandinaavia riikides oluliselt kõrgemaks. Metsandussektor kokku hõlmab seejuures lisaks metsamajandusele ja puidutööstusele ka paberitööstust. Kogu metsamaterjali väärindamise oluline kasvupotentsiaal Balti riikides võiks seega olla seotud paberi- ja puitmassi tootmise arendamisega. Lisandväärtus (eurot/tm) metsandussektoris oli 2013.a järgmine: Eesti 84, Läti 75, Soome 126, Rootsi 136. Lisandväärtus metsamajanduses ja puidutööstuses Eesti 77,8, Läti 72, Soome 78, Rootsi 85. EUROSTATi andmed 2015: ga ei Metsandussektori lisandvaartus 2015.xlsx Jah Jätkub senine olukord, mistõttu osa potentsiaalsest tulust jääb saamata. 9. Ümbersõnastamine Jah. Oli: Metsatööstuse lisandväärtus on madal võrreldes Põhjamaadega Probleem nr K.6.9 (sotsiaaltöörühm) (ettepanekus sõnastatud kokku ga K.6.7) 1. Probleemi sõnastus Puudub riigi pikaajaline plaan majandatavate metsade, majanduspiirangutega metsade ja rangelt kaitstavate metsade osakaalu kohta 2. Probleemi kirjeldus Majandustegevuse piiramine ja keelamine vähendab võimalusi tööle ja seega vähendab olemasolevate ja potentsiaalsete töökohtade arvu. Metsaala range kaitse alla viimine keelab konkreetses metsaosas majandustegevuse. Otseseks majandustegevuseks on näiteks raietöö, istutustöö, metsahooldustöö. Samuti on range režiimiga metsadel mõju ka kaudsele tööhõivele. Näiteks, tööde maht väheneb transpordiettevõtetel, sae ja puidutööstuste töötajatel, väiksem on istutatavate taimede vajadus taimeaedadest jne. Samuti vähenevad eraldised riigieelarvesse, millest tekivad töökohad sotsiaalsfääri, haridussfääri, kultuurivaldkonda jne. Enamik metsandusega otseselt ja kaudselt seonduvaid töökohti on seotud maapiirkondadega, seega vähendab metsade majandamise
keelamine eriti maapiirkondade tööhõivet. Äramärkimist väärib ka asjaolu, et Eesti on rangelt kaitstavate metsade osakaalult juba Euroopas esirinnas. 3. Miks see on tähtis? Tulevikuootuste jaoks sh investeeringute planeerimiseks. Vähendaks kaitsjate ja majandajate erimeelsusi 4. Kelle jaoks on see Tähtis omanike ja investorite jaoks. Probleemiks 5. Kas tegu on metsandustöötajatele. Tegu on ga. Ebaselge on riigi ootus metsandussektori panuse osas SKPsse. 6. Mis faktid Forest Europe andmetel on Eestis keskmiselt suurem rangemalt toetavad/ei toeta kaitstavate metsade osakaal. Probleem on.? Väheneb huvi pikaajaliselt investeerida ja töökohad. Sektori ga ei areng peatub. 9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Majandatavate metsade määramine rangelt kaitstavaks metsaks ja erinevate majanduspiirangutega metsaks 11. Ökoloogia kommentaar Ökoloogi seisukohast on täpse pikaajalise plaani (pikema kui arengukava periood) koostamine keeruline. Probleem nr K.6.11 (majanduse töörühm) 1. Probleemi sõnastus Puudub teadmine, mis ulatuses majanduspiiranguteta metsade pindala võib muutuda 2. Probleemi kirjeldus Olemasolevas MAKis seatud kaitsealade miiniumumpiir mitte maksimum. Samuti võib metsamaa minna kasutusest välja raadamise tõttu. Tulenevalt puistute ebaühtlasest jagunemisest ja vanemate puistute vähenemisest lageraiete mahud vähenevad tulevikus. Mahtude vähenemine on sots/maj mõjuga. 3. Miks see on tähtis? Tähtis metsatööstuse jaoks, et kavandada arenguid. 4. Kelle jaoks on see Metsatööstuse ja ühiskonna jaoks. 5. Kas tegu on Jah. Kus on 6. Mis faktid toetavad/ei Kaitsealuste piirangutega metsade pindala on suurenenud. toeta Jah
Ei kasuta võimalusi optimaalselt ga ei 9. Ümbersõnastamine 11. Ökoloogia kommentaar Rangelt kaitstavate alade osakaal on seotud raieringi pikkusega. 12. Sotsiaali kommentaar Käsitletud ka sots töörühmas Puudub riigi pikaajaline plaan majandatavate metsade, majanduspiirangutega metsade ja rangelt kaitstavate metsade osakaalu kohta. Võimalusel ühendada. Probleem nr K.6.12 (majanduse töörühm) 1. Probleemi sõnastus Puudub ülevaade puiduenergeetika majanduslikest mõjudest 2. Probleemi kirjeldus Käesoleval hetkel puudub ülevaade, millisel määral panustab puiduenergia Eesti tööhõivesse, millist mõju avaldab sektor Eesti väliskaubanduse bilansile, milline on mõju riigi maksutuludele, millist rolli mängib puiduenergia energiajulgeolekus jms. Vastavad hinnangud Eestis on tehtud kaudsetele meetoditele tuginedes ega ole täpsed. 3. Miks see on tähtis? Analüüs oleks aluseks poliitiliste otsuste tegemiseks 4. Kelle jaoks on see Tööstusele ja otsustajatele 5. Kas tegu on Tooraine kaudu seotud metsandusega. Kus on 6. Mis faktid toetavad/ei Käesoleval hetkel ongi faktilise info puudumine suurimaks toeta ks. Jah. Mõjude hindamisel tehakse valearvestusi ning piiratud ga ei infoväljas otsustamisega võivad kaasneda ka valed otsused. 9. Ümbersõnastamine Oli: Puiduenergia positiivsete mõjude hindamine arengukava raames 10. Otsus Probleem sõnastatud Probleem nr K.6.13 (majanduse töörühm) 1. Probleemi sõnastus Puuduvad uuringud metsa nn kõrvalkasutuse majandusmõjudest ja selle võimalustest. 2. Probleemi kirjeldus Ei ole piisavalt andmeid kui suur on metsa nn kõrvalkasutuse (loodusturism, jahindus, korilus jne) mõju. Seetõttu käsitletakse diskussioonides täna küpse raiumata metsa kaitset kui ainult kulu ja metsandust kui puidu tööstust. Kuid loodusel põhineva turismi seisukohast on küpse kasvava metsa puhul tegemist
ressurssiga, mille abil luuakse lisandväärtust ja majandustulu. Mõju uuring peaks olema laiapõhjaline, sest näiteks turismi puhul ei koosne majandusmõju ainult loodusturismi ettevõtete käibest, vaid ka majutuse, toitlustuse ja transporditeenuste käibest. Uuringute järgi teeb turist neile kolmele teenusele 60-96% oma kulutustest. 3. Miks see tähtis on? On tehtud mitmeid uuringuid, mis teemat osaliselt puudutavad, näiteks EAS Turismiagentuuri turismi uuringuid, kuid pole ülevaadet. Seetõttu saame praegu kasutada ainult hinnanguid. 4. Kelle jaoks on see probleem 5. Kas tegu on 6. Mis faktid toetavad/ei toeta? ga ei tegeleta Loodusel põhineva turismi sektori jaoks. Looduskeskkonnas toimuva rekreatsiooni huviliste ja arendajate jaoks. Korilaste ja korilusel põhineva ettevõtluse jaoks. Ei Puudub loodusel põhineva turismi majandusmõju hinnang. Jah Arengukava diskussioonideks puuduvad head andmed. 9. Ümbersõnastamine Probleem nr K.6.14 (sotsiaaltöörühm) 1. Probleemi sõnastus Metsanduse potentsiaali maapiirkondades töökohtade loomiseks ei ole efektiivselt kasutatud 2. Probleemi kirjeldus Maapiirkonnad jäävad inimestest tühjaks, mis on julgeolekuprobleem ja riiklikult oluline küsimus. Peamisteks tööandjateks maapiirkonnas on põllumajandus ja metsandus ning puidutööstus. Perioodil 2010 kuni 2017 jäi raiemaht oluliselt alla MAK 2020 raames eesmägiks pandu, mis pärsib maaelu arengut. 3. Miks see on tähtis? Tasakaalustatud regionaalseks arenguks (elu säilitamiseks maal).
4. Kelle jaoks on see 5. Kas tegu on 6. Mis faktid toetavad/ei toeta ga ei Riik, ühiskond, Jah, metsandusel kandev roll maaelus 1 miljonile tihumeetrile raiele vastab ligikaudu 2350 töökohta, metsanduses ja puidutööstuses on palk keskmisest suurem. Metsasektor oluline tööandja maal. Sisemigratsioon. Jah. Tööhõive vähenemine maapiirkondades. 9. Ümbersõnastamine Ei Kajastab ka Eesti Linnade ja Valdade liidu esitatud nr 18 Töökohtade vähenemine maal 11. Ökoloogia kommentaar Arutati töörühmas, kuid olulist seost ökoloogia valdkonnale ei tuvastatud. Probleem nr K.6.14 (majanduse töörühm) 1. Probleemi sõnastus Metsanduse potentsiaali maapiirkondades töökohtade loomiseks ei ole efektiivselt kasutatud 2. Probleemi kirjeldus Maapiirkonnad jäävad inimestest tühjaks, mis on julgeolekuprobleem ja riiklikult oluline küsimus. Peamisteks tööandjateks maapiirkonnas on põllumajandus ja metsandus ning puidutööstus. Perioodil 2010 kuni 2017 jäi raiemaht oluliselt alla MAK 2020 raames eesmärgiks pandu, mis pärsib maaelu arengut. 3. Miks see on tähtis? Puidutööstuse suur roll maapiirkondade tööhõives 4. Kelle jaoks on see Riik, ühiskond,
5. Kas tegu on 6. Mis faktid toetavad/ei toeta ga ei Jah, metsandusel kandev roll maaelus MAK2020 koostamisel tehtud uuringu Eesti metsasektori makroökonoomiline analüüs (https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/e my_makroanalyys_aruanne.pdf) kohaselt annab optimaalse raiestsenaariumi puhul (ca 12 miljonit tihumeetrit) 1 miljon tihumeetrit raie ligikaudu 2350 töökohta. Metsanduses ja puidutööstuses on palk keskmisest suurem. Jah Maapiirkondadesse ei looda uusi tasuvaid töökohti metsandussektori poolt. 9. Ümbersõnastamine 11. Ökoloogia kommentaar 12. Sotsiaali kommentaar Sama probleem ka sotsiaalis esitatud ja töörühm ei tuvastanud olulist seost ökoloogia valdkonnaga. Tarmo Tüüri kommentaar: raiemaht ja sektori tööhõive ei ole korrelatsioonis. Käsitletud ka sots töörühmas Metsanduse potentsiaali maapiirkondades töökohtade loomiseks ei ole efektiivselt kasutatud. Probleem nr K.6.19 (majanduse töörühm) 1. Probleemi sõnastus Puidubilansi aluseks olevad andmeallikad puudulikud ning puidubilansi ja prognoosi koostamise osas puudub riiklik valdkonna terviklik kaardistus 2. Probleemi kirjeldus KAURil puudub aeg ja ressurss, puidubilansi koostamine on projektipõhine. Puidubilansi koostamine peaks olema riiklikult koordineeritud. 3. Miks see on tähtis? Puudub piisavalt hea ülevaade puidu kasutamisest, teadmispõhisus, riigi võimekuse suurendamine võimaldamaks andma täpsemaid hinnanguid. 4. Kelle jaoks on see Turuosalised (investeeringute tegemiseks) 5. Kas tegu on Osaliselt metsanduslik probleem, seotud statistikaga. Kus on
6. Mis faktid toetavad/ei toeta Jah ga ei 9. Ümbersõnastamine 10. Otsus Probleem sõnastatud KeM kommentaar Projektipõhine puidubilansi koostamine, põhineb hinnangutel. Ebaselgus puidu kasutamise ning puidu kasutamise tulevikuprognooside osas Tänaseks on puidubilansi koostamine Keskkonnagentuuri ülesanne. Probleem nr K.6.20 (majanduse töörühm) 1. Probleemi sõnastus Metsamaterjali maanteetranspordi madal efektiivsus 2. Probleemi kirjeldus Eesti kehtivad piirangud ümarpuidu autotranspordi massipiirangutele on liiga karmid ja ei võimalda kasutada transpordiseadmeid efektiivselt. Konkurentriikides suurendatakse massipiiranguid oluliselt, mis mõjutab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet 3. Miks see on tähtis? Ettevõtete konkurentsivõime, transpordi efektiivsus ja keskkonnamõju (CO2 jne), turvalisus teedel 4. Kelle jaoks on see 5. Kas tegu on 6. Mis faktid toetavad/ei toeta ga ei Metsaomanik, riik Jah, ümarpuidu madalast väärtusest tulenevalt on transpordikomponent oluline kuluosa, mis mõjutab võimalusi metsa kasumlikult majandada, seda eriti madalama kvaliteediga puistutes Eestis lubatud autoveo täismass ümarpuidu puhul eritehnikaga maksimaalselt 54t, Soomes 76t, Rootsis piirkonniti 90t. Kasutatavad masinad on samad. Lähtudes uuringust kannataksid Eesti teed kuni 60t täiskoormaid. Jah Konkurentsivõime langus, põhjendamatult suure keskkonnamõjuga transporditegevus 9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus: Ümarpuidu transpordi madal efektiivsus
Probleem nr K.6.21 (sotsiaaltöörühm) 1. Probleemi sõnastus Looduses liikumise/loodusturismi ja tervisespordi jätkuva kasvu mõju metsakeskkonnale (looduskeskkonnale) ei ole piisavalt reguleeritud ja sellega kaasneva võimaliku negatiivse mõju ennetamine tagatud 2. Probleemi kirjeldus Looduses liikujate, tervisesportlaste ning teiste aktiivsete looduskasutusviiside harrastajate (sh loodusturismi valdkonna klentide) arv on viimasel kümnel aastal olnud pidevas kasvutrendis, harrastatavad metsa(loodus)kasutusviisid on mitmeskesistunud ning ks on kerkimas külastuseks ettevalmistatud (metsa)looduse piisavus ja sellest tulenevalt järjest tugevamad looduses käijate jäetavad jäljed. Külastatavad loodusväärtused paiknevad nii era- kui riigimaadel. Külasuse korraldusele on süsteemsemalt tähelepanu pööratud riigimetsas, kus riigimetsa majandaja on välja arendanud teadmiste - (seirete ja uuringute) põhiselt metsa rekreatiivset kasutamisist võimaldava säästlikult majandatava looduses liikumise süsteemi, mille eesmärgiks on ühelt poolt luua täiendavaid võimalusi ja teiselt poolt kaitsta kasutatavat ressurssi. Et inimesed tahaksid looduses aega veeta ja et neil oleks seal viibides piisavalt infot, peavad olema välja arendatud vastavad tugistruktuurid, mille moodustavad infoviidad, -punktid, -tahvlid ja -keskused, loodusrajad ning muud rajatised: laudteed ja vaatetornid. Vajalik on ka veebipõhine info matkaradade paiknemise ja sealsete väärtuste kohta. 3. Miks see on tähtis? Mets on oluline puhkuse veetmise paik. Metsas peetakse jahti, korjatakse marju, seeni ja teisi metsaande. Vastavalt metsaseadusele tuleb omanikul a) kaitsta metsa kasvutingimuste halvenemise eest. b) metsa kasutajad võivad telkida ja lõket teha kohtades, mille metsaomanik on selleks ette valmistanud ja tähistanud, või tema loal 4. Kelle jaoks on see Looduses liikujale - puudulik külastusinfrastruktuur 5. Kas tegu on Metsaomaniku jaoks, st ka riigi kui erametsaomaniku jaoks Jah. Tegu on, täpsemalt metsa mittepuidulise kasutamise valdkonda puutuva ga, mille juured peituvad eestimaalaste harjumuses ja soovis jätkuvalt igaüheõiguse alusel (riigi)metsas liikuda; riigimetsa majandaja on oma loomisest saati looduses liikumise süsteemse korraldamisega tegelenud, kasutades selleks metsa puidulisest majandamisest saadud ressursse 6. Mis faktid toetavad/ei toeta Mets pakub nii majanduslikke hüvesid (puit, seened-marjad jm metsatooted) kui sotsiaal- kultuurilisi hüvesid nagu rekreatsioon, matkamine, ajaloolis-kultuurilised paigad (hiiemäed jne). Looduskaitse arengukava täitmise aruandest selgub, et loodusradade külastajate arv on oluliselt kasvanud, ületades juba
praegu 2020. aasta sihttaset, millest võime järeldada, et inimesed väärtustavad looduses liikumise võimalusi üha enam. Aastal 2016 külastajate arv 2,3 miljonit, 2020 sihttase 1,75 miljonit.? ga ei RMK läbiviidava külastusmahu seire andmed MAK perioodil toetavad kasutuse intensiivistumist - 2011.a 1,55 mln külastust, 2017.a 2,4 mln külastust. RMK läbiviidavate külastajauuringute andmed (2010 vs 2015) näitavad kasutusviiside mitmekesistumist ja muutumist, rõhuga aktiivsemale liikumisele. RMK tellitavad uuringud kinnitavad muuhulgas jätkuvat huvi metsaandide korjamise vastu. Jah. Probleem on. Eeldab vajaminevate ressursside jätkuvat olemasolu ja nende eesmärgistatud kasutamist Loodusturismi arendamisel tuleb lähtuda säästva arengu, loodushoiu, maaelu ja pärandkultuuri säilitamise põhimõttetest; Tuleb arvestada liikide ja koosluste taluvust: ei planeerita külastusi õrna loodusega paikadesse tundlikel aegadel - inimesed suunatakse selleks ettevalmistatud kohtadesse, looduses liikumise tugistruktuure arendades/hooldades jälgitakse, et ei oleks liigselt koormatud piirkondi, kus rahvas juba oma massilise liikumisega loodust üleliia mõjutab. Arvestatakse nn sotsiaalse taluvusega, st külastuse planeerimisel arvestatakse kohalike elanike privaatsusvajadusega ja välditakse külastajate koondumist õuealade vahetusse lähedusse. Kasvav looduses liikujate arv toob piirkonniti kaasa liigse koormuse. Metsa kasvutingimused halvenevad, metsa rekreatiivne väärtus väheneb, eestimaalased ei ole enam harjumuspärasteks kujunenud metsa rekreatiivse kasutamise võimalustega rahul. 9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Loodusliikumine/loodusturism ja tervisesport ei ole reguleeritud 10. Otsus Probleem sõnastatud Probleem nr K.6.24 * (majanduse töörühm) 1 Probleemi sõnastus Eesti loodusel põhineva turismi mainet kahjustab intensiivistuv metsaraie. 2 Probleemi kirjeldus Raiutakse aina nooremaid metsi ja valdavaks on muutunud lageraie. Kehtivate seaduste alusel teostatud mõned raied ei ole (loodus)turistidele esteetiliselt vastuvõetavad. Vana mets kui keskkond ja seal elavad liigid on oluline loodusel põhineva turismi ressurss. Selle jätkuv vähenemine kahandab loodusel põhineva turismi pakkumise võimalusi. Rohekoridorid ei suuda intensiivse lageraide tingimustes oma funktsioone täita nii looduslike liikide leviku kui ka loodusturismi mõttes. Eesti metsades on vanu loodusmetsi vaid 2% metsamaast, millest kõik ei ole kaitse all.
Aastaraamat Mets 2016 andmetel moodustas 2015 aasta uuendusraiete kogupindalast 93% lageraied. Perioodi 2000-2015 SMI andmetel langes lageraiete osakaal aastatel 2003-2008 alla 80% kogu uuendusraiete pindalast, kuid peale langust on lageraiete osakaal uuendusraietest taas tõusnud 2000. aasta tasemele. 3 Miks see tähtis on? Kui see jätkub, siis turismisektori konkurentsivõime saab kahjustada. 4 Kelle jaoks on see probleem 5 Kas tegu on 6 Mis faktid toetavad/ei toeta 7 Kas probleem on? 8 Mis juhtub kui ga ei tegeleta Turismisektori ja kogu Eesti maine jaoks. Jah Viimastel aastatel saame aina rohkem Eestit külastanud turistidelt just metsade majandamise aadressil negatiivset tagasisidet. Ilmunud on ka sellekohaseid artikleid meedias. Jah Eesti maine saab kahjustatud ja turismitulu väheneb. 9 Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus: Intensiivistuv metsaraie, metsade noorenemine, lageraie kui valdav raievõte ja viis, kuidas raiet tehakse vähendab Eesti loodusel põhineva turismi ressurssi ja kahjustab Eesti mainet. 10 Otsus Probleem sõnastatud. MO täiendab kirjeldust/mo poolt täiendatud SMI raieandmetega ning vanade loodusmetsade protsendiga R.Kuuba eriarvamus. Võiks jääda algselt pakutud sõnastus. T.Anis jääb eriarvamusele, kuna tal puudub piisavalt informatsiooni selle kohta. Probleem nr K.6.30 (sotsiaaltöörühm) 1. Probleemi sõnastus Ühiskonna teadlikkus metsatööstuse rollist heaolu loomisel on madal 2. Probleemi kirjeldus Puidutööstus on praktiliselt ainus majanduse valdkond, mis tasakaalustab Eesti väliskaubanduse bilanssi. Raiemahu
vähenedes satuksime olukorda, kus peaksime hakkama riigina laene võtma jooksvate kulutuste katmiseks. Kaudselt on 70 000 (sellest 35 000 otseselt) töökohta seotud metsasektoriga. Stabiilse raiemahuga 15+ mln tm aitaksime kindlustada iseseisva hakkamasaamise aastast 2021, kui ELi toetused märgatavalt vähenevad. Selleks, et suudaksime väliskaubandusebilanssi paremini tasakaalustada, ei tohi aktsiisid halvendada puidutööstussektori konkurentsivõimet. 3. Miks see on tähtis? Kui raiemahud vähenevad, siis ühiskonna kulutusteks saadaolev maksuraha hulk väheneb eksponentsiaalselt märgatavalt 4. Kelle jaoks on see 5. Kas tegu on 6. Mis faktid toetavad/ei toeta ga ei Terve ühiskond Jah. 2014 aastal oli metsanduse tegevusalade lisandväärtus kokku 700 miljoni euroni. Tihumeetri kohta oli lisandväärtus aastal 2014 üle 90 euro. Metsanduse tegevusaladel hõivatute arv on püsinud 24 tuhande ligidal ning annab ligikaudu 4% Eesti kogu tööhõivest. Miljoni tihumeetri raiemahu kohta tuleb üle 3000 hõivatu. Koos kaudsete mõjudega läbi vahetarbimise1 ja lõpptarbimise2 on sektoriga seotud hinnanguliselt ligikaudu 67 tuhat töökohta, mis moodustab üle 10% Eesti hõivatute arvust Uuring Puidukasutusest saadav lisandväärtus ja selle mõju sisemajanduse koguproduktile ja maksutulule http://www.eramets.ee/wpcontent/uploads/2013/01/puidu_kasutusest_saadav_lisandvaartu s_ning_selle_moju_eesti_sisemajanduse_koguproduktile_ja_m aksutulule.pdf On läbi teadlikkuse tõstmise. Tasakaalustamata metsakasutus. Ei teadvustata metsakasutuse võimalusi ja väärtusi. 9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Ühiskonna teadlikkus metsasaaduste kandvast rollist heaolu loomisel on madal
11. Ökoloogia kommentaar Tarmo tegi ettepaneku esitada ökoloogia valdkonda sarnane probleem ökoloogia teadmiste kohta. Probleem nr K.3.7 (majanduse töörühm) 1. Probleemi sõnastus Võimalik raielimiidi sätestamise ülempiir ei paku piisavalt paindlikkust ning seetõttu võib jääda osa ressurssi kasutamata 2. Probleemi kirjeldus Kui kehtestatakse iga aastane raielimiit, siis see võib pärssida metsa ressursi ratsionaalset kasutamist. Võimalik, et mõnedel aastate ei ole võimalik raiuda limiidi ulatuses metsa kuna ilmastikuolud, maailmaturuhinnad vms ei võimalda seda. 3. Miks see on tähtis? Pärsib ressursi optimaalset kasutust 4. Kelle jaoks on see Riigitulude jaoks, metsaomanike jaoks, metsatööstuse jaoks. 5. Kas tegu on 6. Mis faktid toetavad/ei toeta Probleemi juured on metsamaterjali võimalikult efektiivse kasutuse tagamises. 2017 kehv ilm pärssis metsaraiet ja väljavedu. Samuti on eelnevatel aastatel jäänud raiemaht alla lubatud limiidi Jah. Lahenduseks oleks raielimiidi kehtestamine näiteks viie aasta libiseva keskmisena. See aitab raiemahtusid suurendada aastatel kui on head hinnad ja vähendada kui turg või ilmaolud on kehvemad Jätkub senine ebaefektiivne lähenemine ning osa ressurssi läheb ühiskonna jaoks kaotsi ga ei 9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Raielimiidi ülempiir ei paku piisavalt paindlikkust ning seetõttu võib jääda osa ressurssi kasutamata. 10. Otsus Probleem sõnastatud 11. Ökoloogia kommentaar Seos ökoloogia valdkonna ga Rasketehnika piirangute kehtestamise vajadus mullastiku ja alusmetsa kaitseks 12. Sotsiaali kommentaar Seotud esimese majandusvaldkonna teemaga Praeguse arengukava maksimaalne raiemaht, puistute vanuseline ja puuliigiline jagunemine ei taga tööstusele pikaajalist ühtlast puidukasutust. Probleem nr K.3.13 * (majanduse töörühm) 1. Probleemi sõnastus Lageraie langi pindala piirang takistab metsade efektiivset majandamist 2. Probleemi kirjeldus Väikesed langid tähendavad kõrgemaid kulusid metsa ülestöötamisele ning hilisemale metsauuendus ja