EN

EUROOPA KOMISJON Brüssel 12.11.2010 KOM(2010) 662 lõplik 2010/0325 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS selliste reisidkumentide nimekirja khta, mille kasutajal n õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa, ning sellise nimekirja kstamise khta ET ET

SELETUSKIRI 1. Ettepaneku taust Schengeni lepingu rakendamise knventsini artikli 17 lõike 3 punkti a khaselt teeb täitevkmitee ka vajalikke tsuseid reisidkumentide khta, kuhu võib viisa vrmistada. Nimetatud sätte alusel võttis täitevkmitee 1998. ja 1999. aastal vastu kaks tsust, milles käsitleti käsiraamatu kstamist dkumentide khta, kuhu võib kanda viisa (SCH/Cm-ex (98)56 ja SCH/Cm-ex (99)14), ning kstas seejärel praegu kehtiva tabeli klmandate riikide kdanike reisidkumentidest, mille alusel antakse viisa ja ületatakse piire. Ühiste knsulaarjuhiste artiklis 11 n letletud teatavad kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas reisidkumenti võib kanda viisa. 5. aprillil 2010 tunnistati Eurpa Parlamendi ja nõukgu määrusega (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)) kehtetuks Schengeni lepingu rakendamise knventsini artikli 17 lõige 3, mis li tsuste SCH/Cm-ex (98)56 ja SCH/Cm-ex (99)14 ning ühiste knsulaarjuhiste õiguslikuks aluseks. Nõukgu määruse (EÜ) nr 789/2001 artikli 2 lõikes 1 n sätestatud, et kõik liikmesriigid edastavad nõukgu peasekretärile muudatused, mida nad svivad teha käsiraamatus dkumentide khta, kuhu võib kinnitada viisa.... Sama määruse artiklis 3 n sätestatud, et nõukgu peasekretariaat vastutab selliste dkumentide käsiraamatu, kuhu võib kinnitada viisa, muudetud redaktsinide ettevalmistamise eest. Viisaeeskirjaga tunnistati makrda kehtetuks ka määrus (EÜ) nr 789/2001. Praegu kehtiv tabel klmandate riikide kdanike reisidkumentidest, mille alusel antakse viisa ja ületatakse piire (edaspidi tabel ), ksneb viiest sast: I sa: II sa: reisidkumendid, kuhu võib kanda viisa. Tabelisse n kantud kõik reisidkumendid, mida annavad välja klmandad riigid, kelle kdanike suhtes khaldatakse viisanõuet, klmandad riigid, kelle kdanike suhtes ei khaldata viisanõuet, ja liikmesriigid, kes ei khalda Schengeni acquis d veel täiel määral. välismaalase passid, mida annavad välja Schengeni riigid ja kuhu võib kanda viisa. Tabelisse n kantud välismaalase reisidkumendid (st välismaalase ja mittekdaniku pass), pagulase reisidkument (28. juuli 1951. aasta Genfi knventsin) ning kdakndsuseta isiku reisidkument (28. septembri 1954. aasta New Yrgi knventsin). III sa: rahvusvaheliste rganisatsinide väljaantavate reisidkumentide nimekiri, kuhu n kantud 12 dkumenti. IV sa: dkumentide kgu, mida kstatakse järk-järgult ja mis sisaldab riginaalide kpiaid (ei le kunagi kstatud). V sa: teave fiktiivsete passide khta. Tabelit ajakhastatakse krrapäraselt nõukgu peasekretariaadile saadetavate liikmesriikide teatiste alusel. Tabeli knslideeritud versin avaldatakse üldjuhul üks krd aastas. Tabelil n kaks eesmärki: see võimaldab piirikntrlliasutustel kntrllida seda, kas knkreetset dkumenti tunnustatakse välispiiride ületamisel, ning knsulaartöötajatel seda, kas kõik ühist viisapliitikat khaldavad liikmesriigid tunnustavad knkreetset dkumenti ET 2 ET

sellisena, kuhu võib kinnitada viisakleebise. Viisakleebisega väljaantud viisa territriaalne kehtivus peab vastama reisidkumenti tunnustavate liikmesriikide territriumile, st kui liikmesriik ei tunnusta knkreetset reisidkumenti, ei saa selle kasutaja kõnealuse liikmesriigi territriumile siseneda. Eeskirjad sellises lukrras viisa andmise khta n sätestatud viisaeeskirja artikli 25 lõikes 3. Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 1 punkti a khaselt peab klmandate riikide kdanikel lema kehtiv reisidkument või -dkumendid, mis lubavad neil piiri ületada. Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Kehtivat reisidkumentide tabelit, mis n kstatud siis, kui Schengeni kstöö tugines valitsustevahelistele tsustele, n vaja khandada Eurpa Liidu institutsinilise ja õigusliku raamistikuga. Viisapliitikat ning välispiiridel isikute kntrllimisel järgitavaid nrme ja krda käsitlevate Schengeni sätete õiguslikuks aluseks n Eurpa Liidu timimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktid a ja b. Teatavates viisaeeskirja sätetes viidatakse sellele, et liikmesriigid võivad, kuid ei pruugi tunnustada klmandate riikide väljaantavaid reisidkumente. Schengeni piirieeskirjades n vaid üks kaudne viide sellele, et liikmesriigid võivad, kuid ei pruugi tunnustada välispiire ületada svivate klmandate riikide kdanike reisidkumente. Kehtivas tabelis letletakse ka dkumendid, mille kasutajal n õigus ületada välispiire. Klmandate riikide väljaantavate reisidkumentide nimekirju ei vaadata praegu krrapäraselt läbi. Seepärast ei pea liikmesriigid teatama nimekirja kantud dkumentide tunnustamise ja nende tunnustamata jätmise khta tehtud tsustest. See tekitab õiguslikku ebakindlust teatavate reisidkumentide kasutajatele, kellele võidakse keelata sisenemine liikmesriikide territriumile või kellele n antud piiratud territriaalse kehtivusega viisa, mis võimaldab neil reisida ainult liikmesriikidesse, kes tunnustavad nende reisidkumenti. Tabelisse kantud märge reisidkumendi tunnustamata jätmise khta ei tulene sageli asjamase liikmesriigi teadlikust tsusest jätta reisidkument tunnustamata, vaid tema suutmatusest võtta asjamase reisidkumendi suhtes seisukht. Kuna reisidkumentide tunnustamine kuulub liikmesriikide ainupädevusse, ei le võimalik kehtestada eeskirju reisidkumentide tunnustamise ühtlustamiseks. Seega kehtestatakse käesleva ettepanekuga ainult krd, millega tagatakse klmandate riikide väljaantavate reisidkumentide nimekirja pidev ajakhastamine, ja keskne krd selliste reisidkumentide krdineeritud tehniliseks hindamiseks. Ettepanekuga tagatakse ka teave tsuste khta, mida liikmesriigid teevad nimekirja kantud reisidkumentide tunnustamise ja nende tunnustamata jätmise khta. Ettepanekuga lubatakse teavet vahetada ka nõuandekmitee raames, et jõuda liikmesriikide hulgas ühisele seisukhale knkreetse reisidkumendi tunnustamise või tunnustamata jätmise suhtes. 2. Ettepaneku õiguslik külg Ettepaneku eesmärk n kehtestada krd, millega tagatakse klmandate riikide väljaantavate reisidkumentide nimekirja pidev ajakhastamine, ja keskne krd selliste reisidkumentide krdineeritud tehniliseks hindamiseks. Samuti svitakse ettepanekuga tagada teave tsuste khta, mida liikmesriigid teevad kõnealuste reisidkumentide tunnustamise ja nende tunnustamata jätmise khta. Reisidkumentide nimekirja ülesehitust n ajakhastatud ja see n setud määrusega (EÜ) nr 539/2001, milles letletakse klmandad riigid, kelle kdanikel ET 3 ET

peab välispiiride ületamisel lema viisa, ja need klmandad riigid, kelle kdanikud n sellest nõudest vabastatud. Tabel sisaldab teavet nii reisidkumentide khta, mida annavad välja liikmesriigid, kes ei khalda Schengeni acquis d, kui ka selliste reisidkumentide khta, mida annavad liikmesriigid klmandate riikide kdanikele, 28. juuli 1951. aasta pagulasseisundi knventsini alusel pagulastele ja 28. septembri 1954. aasta kdakndsuseta isikute seisundi knventsini alusel kdakndsuseta isikutele. Tabel sisaldab teavet ka reisidkumentide khta, mida annavad välja rahvusvahelised rganisatsinid (näiteks ÜRO, EL, NATO ja Rahvusvaheline Punase Risti Kmitee). Ettepanekus n viidatud ka viisaeeskirja sätetele, milles käsitletakse khalikku Schengeni kstööd (artikkel 48). Nimelt n artikli 48 lõike 1 punktis c sätestatud khustus kstada ammendav nimekiri asukhariigi väljaantavatest reisidkumentidest. Ka see võimaldab andmeid ajakhastada. Ettepanek ei sisalda kehtiva tabeli V sa Teave fiktiivsete passide khta. Tunnustamata jäetud fiktiivsete reisidkumentide nimekirja ei saa pidada ammendavaks ja seega ei anna see erilist lisaväärtust. Ettepaneku õiguslik alus n ELi timimise lepingu artikli 77 lõige 2, kuna see n nõukgu 20. mai 1999. aasta tsuse 1999/436/EÜ (millega määratakse kskõlas Eurpa Ühenduse asutamislepingu ja Eurpa Liidu lepingu asjakhaste sätetega kindlaks iga Schengeni acquis d mdustava sätte või tsuse õiguslik alus) 1 C lisa artikli 4 khaselt Schengeni täitevkmitee tsuste SCH/Cm-ex (98)56 ja SCH/Cm-ex (99)14 õiguslik alus ELis. Ettepanekuga lihtsustatakse (ELi ja liikmesriikide) ametiasutuste haldusmenetlusi. Keskse krra kehtestamisega nõuandekmitee vrmis, kes võib testada klmandate riikide väljaantavate reisidkumentide tehnilist hindamist ja hinnata nende turvalisuse taset, jagatakse khustusi, kuna selliste hindamiste tulemused esitatakse kõikidele liikmesriikidele ja selle kaudu välditakse kattuvat tegevust. Ettepaneku vastuvõtmisega kaasneb seniste õigusaktide kehtetuks tunnistamine. 3. Knsulteerimine huvitatud isikutega Kmisjni töötajad krraldasid reisidkumentide tabeli läbivaatamise küsimuses 3. ktbril 2008 ekspertide khtumise, milles salesid 23 liikmesriigi eksperdid. Liikmesriigid tegid ettepaneku kstada õigusakt, millega: kehtestatakse krd, millega leks tagatud klmandate riikide väljaantavate dkumentide khta tehtud kannete ajakhasus; kehtestatakse liikmesriikide jaks keskne krd, mille raames testatakse klmandate riikide väljaantavate reisidkumentide tehnilist hindamist eesmärgiga tetada liikmesriikide tsuste tegemist reisidkumentide tunnustamise küsimuses; 1 EÜT L 176, 10.7.1999, lk 17. ET 4 ET

kehtestatakse krd, millega pannakse liikmesriikidele khustus teatada tsustest, mida tehakse nimekirja kantud reisidkumentide khta; nähakse võimaluse krral ette ühtne seisukht reisidkumentide tüüpiliste liikide khta (tava-, diplmaatiline, teenistus-, ameti- ja eripass); võetakse tabeli kstamisel aluseks nõukgu 15. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) nr 539/2001 (milles letletakse klmandad riigid, kelle kdanikel peab välispiiride ületamisel lema viisa, ja need klmandad riigid, kelle kdanikud n sellest nõudest vabastatud) I ja II lisa; säilitatakse tabeli praegune ülesehitus, kuid sellest jäetakse välja V sa; tagatakse, et kmisjn lb elektrnilise andmebaasi ja haldab seda. Elektrniline andmebaas peaks sisaldama kõikide nimekirja kantud reisidkumentide näidiseid. Käeslevas kmisjni ettepanekus n arvesse võetud kõiki ekspertide ettepanekuid, välja arvatud ettepanekut ühtlustada reisidkumentide tunnustamist senisest enam, kuna seda ei võimalda eespl nimetatud õiguslikud piirangud, ja ettepanekut luua kõikide reisidkumentide näidiseid sisaldav elektrniline andmebaas. Kuigi kmisjn tetab viimati nimetatud ettepanekut, n ta seisukhal, et kehtiva reisidkumentide tabeli peamiseks prbleemiks n see, et klmandate riikide väljaaantavate dkumentide khta tehtavaid kandeid ei ajakhastata krrapäraselt ja et liikmesriikide suutmatus tsustada reisidkumentide tunnustamise üle avaldab negatiivset mõju tegevustasandil (eelkõige ühtsete viisade väljaandmisele). Seega tuleks nimetatud prbleemide lahendamiseks esmajärjekrras luua vajalikud kanalid ja kehtestada menetlused. Kuna andmebaasi lmine n aja- ja ressursimahukas, viivitaks see tõsisemaid prbleeme lahendava õigusakti vastuvõtmist. Pikas perspektiivis saaks luua kstime Eurpa arhiveerimissüsteemiga FADO (elektrniline süsteem, mis n ldud ühismeetmega 98/700/JSK võltsitud ja ehtsaid dkumente käsitleva teabe vahetamiseks ning mida haldab nõukgu peasekretariaat), kuna sellele saab liita juurde reisidkumentide elektrnilise tabeli teatavad sad (näiteks reisidkumentide näidised), vältides sel viisil kattuvat tegevust. Kmisjni ettepaneku khaselt n reisidkumentide nimekiri ja selle edasised ajakhastamised elektrniliselt kättesaadavad CIRCA andmebaasis. Kmisjni töötajad kstasid 2008. aasta ktbris krraldatud ekspertide khtumise jaks kslekudkumendi, milles esitasid liikmesriikide ekspertidele kaalumiseks mitu võimalust. Otsustati kehtestada õigusakt, millega nähakse ette krd, mille abil kstatakse reisidkumentide nimekiri, mida ajakhastatakse pidevalt nii klmandate riikide väljaantavate dkumentide kui ka liikmesriikide tsuste sas, mida nad teevad selliste dkumentide tunnustamise ja tunnustamata jätmise khta. Õigusakti eesmärk n edendada ühtlustamist ja säilitada samal ajal liikmesriikide ainupädevus reisidkumentide tunnustamise küsimuses. 4. Mõju hindamine Arvestades ettepaneku eesmärke, nimelt khandada kehtivat reisidkumentide tabelit Eurpa Liidu institutsinilise ja õigusliku raamistikuga, tõhustada kehtivat süsteemi ja kehtestada raamistik liikmesriikide tsuste khta teabe vahetamiseks, ei le mõju hindamine vajalik. ET 5 ET

5. Prprtsinaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtted Reisidkumentide tabel n piire ja viisasid reguleeriva Schengeni acquis lahutamatu sa. Ettepaneku eesmärk n khandada kehtivat reisidkumentide tabelit Eurpa Liidu institutsinilise ja õigusliku raamistikuga, tõhustada kehtivat süsteemi ja kehtestada raamistik liikmesriikide tsuste khta teabe vahetamiseks. 6. Õigusakti valik Reisidkumentide tunnustamine n liidu kehtivate õigusaktide (näiteks Schengeni piirieeskirjade ja viisaeeskirja) rakendamise seisukhalt äärmiselt vajalik: see n lahutamatult setud Schengeni acquis nende sätete khaldamisega, milles käsitletakse välispiiridel testatavaid isikukntrlle ja lühiajaliste viisade väljaandmist. Arvestades liikmesriikide ainupädevust reisidkumentide tunnustamise küsimuses, saab õigusaktiks lla Eurpa Parlamendi ja nõukgu tsus, kuna selles piirdutakse vaid reisidkumentide tabeli läbivaatamise ja ajakhastamisega. 7. Mõju eelarvele Kavandatud tsusel ei le mõju Eurpa Liidu eelarvele. ET 6 ET

Ettepanek: 2010/0325 (COD) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS selliste reisidkumentide nimekirja khta, mille kasutajal n õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa, ning sellise nimekirja kstamise khta EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Eurpa Liidu timimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõiget 2, võttes arvesse Eurpa Kmisjni ettepanekut, lles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele, timides seadusandliku tavamenetluse khaselt ning arvestades järgmist: (1) 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise knventsini 2 artikli 17 lõike 3 punkti a alusel n tsustega SCH/Cm-ex (98)56 3 ja SCH/Cm-ex (99)14 4 ette nähtud selliste reisidkumentide käsiraamat, mille kasutajal n õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa. Nimetatud tsuseid tuleks khandada Eurpa Liidu institutsinilise ja õigusliku raamistikuga. (2) Klmandate riikide väljaantavate reisidkumentide nimekirjad tuleks krrapäraselt läbi vaadata tagamaks, et viisatatlusi menetlevatel ja piirikntrlli testavatel liikmesriikide ametiasutustel leks täpne teave klmandate riikide kdanike reisidkumentide khta. Teabevahetust liikmesriikide vahel seses väljaantavate reisidkumentide ja nende tunnustamisega liikmesriikides ning kgu nimetatud teabe kättesaadavaks tegemist avalikkusele tuleks ajakhastada ja tõhustada. (3) Eurpa Parlamendi ja nõukgu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri) 5 artikli 48 lõike 1 punkti c khaselt tuleks ammendav nimekiri asukhariigi väljaantavatest reisidkumentidest kstada khaliku Schengeni kstöö raames. (4) Tuleks kehtestada krd, millega leks tagatud reisidkumentide nimekirja pidev ajakhastamine ja mis võimaldaks nimekirja kantud reisidkumente vajaduse krral ühiselt tehniliselt hinnata, 2 3 4 5 EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19. EÜT L 239, 22.9.2000, lk 207. EÜT L 239, 22.9.2000, lk 298. ELT L 243, 15.9.2009, lk 1. ET 7 ET

ning näha liikmesriikidele ette khustus teatada tsustest, mida tehakse selliste dkumentide tunnustamise ja tunnustamata jätmise khta. (5) Selleks et lubada reisidkumentide kasutajatel ületada välispiire ja kanda sellistesse dkumentidesse viisa, vastutavad liikmesriigid reisidkumentide tunnustamise eest ja peaksid ka edaspidi jääma selle eest vastutama. (6) Liikmesriigid peaksid teatama kõikidest reisidkumentide tunnustamisega setud tsustest ja püüdma ühtlustada eri liiki reisidkumentide khta tehtud tsuseid. (7) Käesleva tsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukgu 28. juuni 1999. aasta tsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse kmisjni rakendusvlituste kasutamise menetlused 6. (8) Islandi ja Nrra puhul kujutab käeslev tsus endast nende Schengeni acquis sätete edasiarendamist Eurpa Liidu Nõukgu ning Islandi Vabariigi ja Nrra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi salemiseks Schengeni acquis sätete rakendamises, khaldamises ja edasiarendamises) 7 tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukgu 17. mai 1999. aasta tsuse 1999/437/EÜ 8 artikli 1 punktides A, B ja C sutatud valdknda. (9) Šveitsi puhul kujutab käeslev tsus endast nende Schengeni acquis sätete edasiarendamist Eurpa Liidu, Eurpa Ühenduse ja Šveitsi Knföderatsini vahelise lepingu (Šveitsi Knföderatsini ühinemise khta Schengeni acquis sätete rakendamise, khaldamise ja edasiarendamisega) 9 tähenduses, mis kuuluvad nõukgu tsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A, B ja C sutatud valdknda, kusjuures nimetatud tsuse vastavaid punkte tõlgendatakse kstimes nõukgu tsuse 2008/146/EÜ 10 artikliga 3. (10) Liechtensteini puhul kujutab käeslev tsus endast nende Schengeni acquis sätete edasiarendamist Eurpa Liidu, Eurpa Ühenduse, Šveitsi Knföderatsini ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud prtklli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Eurpa Liidu, Eurpa Ühenduse ja Šveitsi Knföderatsini vahelise lepinguga Šveitsi Knföderatsini ühinemise khta Schengeni acquis rakendamise, khaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad nõukgu tsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A, B ja C sutatud valdknda, kusjuures nimetatud tsuse vastavaid punkte tõlgendatakse kstimes nõukgu tsuse 2008/261/EÜ 11 artikliga 3. (11) Eurpa Liidu timimise lepingule lisatud Taani seisukhta käsitleva prtklli artiklite 1 ja 2 khaselt ei sale Taani käesleva õigusakti vastuvõtmisel, mistõttu see ei le tema suhtes siduv ega khaldatav. Arvestades, et käeslev õigusakt põhineb Eurpa Liidu timimise lepingu V jatise alusel Schengeni acquis l, tsustab Taani kõnealuse prtklli artikli 5 khaselt kuue kuu jksul pärast käesleva õigusakti vastuvõtmist nõukgus, kas ta rakendab seda ma siseriiklikus õiguses. 6 7 8 9 10 11 EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36. EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31. ELT L 53, 27.2.2008, lk 52. ELT L 53, 27.2.2008, lk 1. ELT L 83, 26.3.2008, lk 3. ET 8 ET

(12) Käeslev tsus kujutab endast nende Schengeni acquis sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei sale vastavalt nõukgu 29. mai 2000. aasta tsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi tatluse khta saleda teatavates Schengeni acquis sätetes) 12. Seetõttu ei sale Ühendkuningriik tsuse vastuvõtmisel, see ei le tema suhtes siduv ega khaldatav. (13) Käeslev tsus kujutab endast nende Schengeni acquis sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei sale vastavalt nõukgu 28. veebruari 2002. aasta tsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa tatluse khta saleda teatavates Schengeni acquis sätetes) 13. Seetõttu ei sale Iirimaa käesleva tsuse vastuvõtmisel, see ei le tema suhtes siduv ega khaldatav. (14) Küprse puhul kujutab käeslev tsus endast õigusakti, mis põhineb Schengeni acquis l või n sellega setud muul viisil 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses. (15) Käeslev tsus põhineb Schengeni acquis l või n sellega setud muul viisil 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Sisu ja reguleerimisala 1. Käesleva tsusega kehtestatakse selliste reisidkumentide nimekiri, mille kasutajal n õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa (edaspidi reisidkumentide nimekiri ), ning sellise nimekirja kstamise krd. 2. Käeslevat tsust khaldatakse selliste reisidkumentide suhtes nagu pass (tava-, diplmaatiline, teenistus-, ameti- ja eripass), tagasipöördumistunnistus, pagulase ja kdakndsuseta isiku reisidkument, rahvusvahelise rganisatsini väljaantud reisidkument ning reisiluba. Artikkel 2 Reisidkumentide nimekirja kstamine 1. Reisidkumentide nimekirja kstab kmisjn, kasutades selleks liikmesriikide abi ja tuginedes khaliku Schengeni kstöö raames kgutud teabele, nagu n sellele viidatud Eurpa Parlamendi ja nõukgu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri) artikli 48 lõike 1 punktis c. 2. Reisidkumentide nimekiri kstatakse artikli 7 lõikes 2 sätestatud krras. 12 13 EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43. EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20. ET 9 ET

1. Nimekiri ksneb klmest sast. Artikkel 3 Nimekirja ülesehitus 2. I sa ksneb reisidkumentidest, mida annavad välja nõukgu 15. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) nr 539/2001 (milles letletakse klmandad riigid, kelle kdanikel peab välispiiride ületamisel lema viisa, ja need klmandad riigid, kelle kdanikud n sellest nõudest vabastatud) 14 I ja II lisas letletud klmandad riigid ja territriaalüksused. 3. II sa ksneb järgmistest Eurpa Liidu liikmesriikide väljaantavatest reisidkumentidest: a) klmandate riikide kdanikele antavad reisidkumendid; b) ÜRO 28. juuli 1951. aasta pagulasseisundi knventsini alusel pagulastele antavad reisidkumendid; c) ÜRO 28. septembri 1954. aasta kdakndsuseta isikute seisundi knventsini alusel kdakndsuseta isikutele antavad reisidkumendid; d) reisidkumendid, mida Ühendkuningriik annab Briti kdanikele, kes ei le Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kdanikud liidu õiguse tähenduses. 4. III sa ksneb rahvusvaheliste rganisatsinide väljaantavatest dkumentidest. 5. Teatava reisidkumendi nimekirja kandmisel hõlmatakse üldjuhul kõik seda liiki kehtivad reisidkumendid. 6. Kui klmas riik ei anna välja knkreetset liiki reisidkumenti, tehakse nimekirja märge ei anta välja. Artikkel 4 Nimekirja kantud reisidkumentide tunnustamisest ja tunnustamata jätmisest teatamine 1. Liikmesriik teatab kmisjnile ühe kuu jksul alates artikli 2 lõikes 1 nimetatud nimekirja avaldamisest, milliseid reisidkumente ta tunnustab ja millised jätab tunnustamata. 2. Ühtse seisukha kujundamiseks vahetavad liikmesriigid artikli 7 lõikes 1 nimetatud kmitee raames teavet knkreetsete reisidkumentide tunnustamise ja tunnustamata jätmise põhjuste khta. 3. Liikmesriik teatab kmisjnile igast muutusest, mida tehakse seses varasema tsusega knkreetse reisidkumendi tunnustamise või tunnustamata jätmise khta. 14 EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1. ET 10 ET

Artikkel 5 Uued väljaantavad reisidkumendid 1. Liikmesriik teatab kmisjnile artikli 3 lõike 3 punktides a c nimetatud uutest reisidkumentidest. 2. Liikmesriik teatab kmisjnile uutest reisidkumentidest, mida annavad välja klmandad riigid, liikmesriigid ja rahvusvahelised rganisatsinid, kellele n viidatud artikli 3 lõikes 2, artikli 3 lõike 3 punktis d ja artikli 3 lõikes 4. 3. Kmisjn ajakhastab nimekirja saadud teabe alusel ning palub liikmesriikidel teatada artiklis 4 sutatud tsustest, mida tehakse dkumentide tunnustamise ja nende tunnustamata jätmise khta. 4. Ajakhastatud nimekiri kstatakse artikli 7 lõikes 2 sätestatud krras. Artikkel 6 Reisidkumentide tehniliste standardite hindamine 1. Selleks et abistada liikmesriike reisidkumentide tehniliste standardite hindamisel, võib kmisjn testada artikli 7 lõikes 2 sätestatud krras reisidkumentide tehnilist analüüsi. 2. Reisidkumendi tehnilise hindamise tulemused edastatakse liikmesriikidele. Artikkel 7 Kmiteemenetlus 1. Kmisjni abistab kmitee (reisidkumendi kmitee). 2. Käeslevale lõikele viitamise krral khaldatakse tsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse nimetatud tsuse artiklit 8. Artikkel 8 Nimekirja avaldamine Kmisjn teeb nimekirja, sealhulgas artikli 4 khaselt esitatud teabe liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks pidevalt ajakhastatava elektrnilise väljaande vahendusel. Artikkel 9 Kehtetuks tunnistamine Otsused SCH/Cm-ex (98)56 ja SCH/Cm-ex (99)14 tunnistatakse kehtetuks. ET 11 ET

Artikkel 10 Jõustumine 1. Käeslev tsus jõustub [ ] päeval pärast selle avaldamist Eurpa Liidu Teatajas. 2. Käeslevat tsust khaldatakse alates selle jõustumise kuupäevast, välja arvatud artikkel 9, mida khaldatakse alates kuupäevast, mil kmisjn avaldab artikli 8 khaselt esmakrdselt nimekirja. Artikkel 11 Käeslev tsus n adresseeritud liikmesriikidele kskõlas aluslepingutega. [kht], [kuupäev] Eurpa Parlamendi nimel President Nõukgu nimel eesistuja ET 12 ET