2000/2001 õa keemiaolümpiaadi piirkondliku vooru ülesannete lahendused 8. klass 1. a) 1 - keeduklaas, 2 - klaaspulk, 3 - lehter, 4 - kooniline (Erlenm

Seotud dokumendid
Keemia koolieksami näidistöö

2018/2019. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded klass 1. Maasika toit a) 2SO2 + O2 + 2H2O 2H2SO4 (0,5) H2SO4 + 2KCl = 2HCl + K2SO4 (0,5) b)

Lüllemäe Põhikooli õppekava lisa 4 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Keemia VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassis 2 tundi nädalas 8. klassi õpi

Keemia ainekava 8. klassile Õppe - ja kasvatuseesmärgid 1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu ning mõistab keemia rolli inimühiskonna a

KEEMIA AINEKAVA põhikooli 8.klassile 1. Õpieesmärgid. 8. klassis keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. tunneb huvi keemia ja teiste loodusteadus

1 Aineklassid- õpitulemused

Microsoft Word - AINEKAVA KEEMIA põhikool.docx

KEEMIA Aine üldkirjeldus ja õppe-eesmärgid Keemia kuulub loodusainete valdkonda ning sellel on oluline koht õpilaste loodusteadusliku ja tehnoloogiaal

IX klass

Slide 1

Microsoft Word - KRE01Bro.DOC

KEEMIA AINEKAVA PÕHIKOOLILE Ala Põhikool Alus: Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari a määrus nr 1 Põhikooli riiklik õppekava Lisa 4 (muudetud sõnastu

Tallinna Südalinna Kool Õppeaine: Keemia Klass: 10 Tundide arv nädalas: 2 I kursus Orgaanilised ühendid ja nende omadused 1. Alkaanid Õppesisu Süsinik

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon Pädev

Microsoft PowerPoint - ainevahetus.ppt [Compatibility Mode]

No Slide Title

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

ÕHUSAASTELUBA Keskkonnaministri a määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, lo

Slide 1

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

Keskkonnaministri määruse lisa 1

Microsoft Word - GL Tekst.docx

Slide 1

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine

keemia riigieksam 2013

Loeng101.PDF

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

Peatükk VII

EE - EP B1 Kinaasi inhibiitorid TEHNIKA TASE p38 kinaas on mitogeen-aktiveeritud valgu (MAP) kinaas, mis kuulub seriin- /treon

Keskkonnaministri määruse lisa 3

TARTU ÜLIKOOL Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Keemia instituut Sofja Tšepelevitš Arvutuslik mudel vedelik-vedelik ekstraktsiooni tulemuste ennustamis

Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut TRIMETOPRIMI KATALÜÜTILINE OSOONIMINE VESILAHUSES HÜDRAATMANGAANDIOKSIIDIGA CATALYTIC OZONATION OF TRIMET

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Mee kvaliteet

Microsoft Word - A-mf-7_Pidev_vorr.doc

Tallinna linna sademevee kvaliteedi seire Tallinn

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)

Kliinilise keemia uuringud, südamemarkerite uuringud lapsed Kompleksanalüüsi nimetus Analüüsi nimetus Lühend Referentsväärtused Vanus Sugu

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx

Welcome to the Nordic Festival 2011

Microsoft Word - Est ICho2011 theoretical problems-viimane.docx

Microsoft Word - Tsoneerimine 2005.doc

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Safety Data Sheets

lvk04lah.dvi

EMA_2011_ _ET_TRA

Tarvikud _ Puhurid ja vaakumpumbad INW külgkanaliga Air and Vacuum Components in-eco.co.ee

Materjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös.

Sademete keemia aruanne

PowerPoint Presentation

Ohtlike ainete sisaldus kalades

Technology Esimene PowerSense tehnoloogiaga elektromehaaniline tööriist

PowerPoint Presentation

TUUMAFÜÜSIKA

efo09v2pke.dvi

efo03v2pkl.dvi

my_lauluema

TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geoloogia osakond Morten Jõgi GEOPOLÜMEERIDE VALMISTAMISE VÕIMALIKKU

Taskuprinter KASUTUSJUHEND

4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, STORACELL SK 12

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Septik

(Microsoft Word - Turult k\365rvaldatud ohtlikud tooted_Juuli 2013.doc)

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Microsoft Word - Plaatide ohutuskaart.doc

Üld- ja bioloogiline füüsika

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 26. juuli 2017 (OR. en) 11526/17 ADD 4 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Euroopa Komisjon 24. juuli 20

Praktiline voor Probleemid 22. juuli 2010, Waseda University Riik Nimi Kood Keel Ametlik eestikeelne versioon

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri

VRG 2, VRG 3

untitled

Excel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et

MAPAX toiduainete kvaliteetseks säilitamiseks. MAPAX pakendamine pikendab toiduainete säilivusaega looduslikul moel. MAPAX YOUR CONCEPT FOR QUALITY FO

Füüsika

Microsoft Word - CEN_ISO_TR_15608;2013_et

QUANTUM SPIN-OFF - Experiment UNIVERSITEIT ANTWERPEN

Keskkonnaministri …

Analüütiline keemia II

Slide 1

Suira käitlemine

Sorb_LC_Est.smu

Microsoft Word - Document in Unnamed

MINIPESUMASIN KASUTUSJUHEND XPM25 Täname teid selle toote ostmise eest. Villaste riiete väänamine on rangelt keelatud. Palun lugege juhendit hoolikalt

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/ 1179, juuli 2016, - millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

ins_selftec_est_1104_CC.cdr

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Document in Unnamed

Vabavara programmi ACDChemSketch kasutamine struktuurivalemite koostamiseks

Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko

P-PIPE Basic universaalne survetihend Üks kõigile rakendustele. Eelistest lühidalt nüüd saadaval nitriilkummist (NBR) ja roostevabast terasest S316 ta

Microsoft PowerPoint - radiobiol2.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - CNT_konkurss [Compatibility Mode]

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS

Microsoft Word - Kokkuv6te_keemia6petajate_kysitlusest.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Väljavõte:

2000/200 õa keemiaolümpiaadi piirkondliku vooru ülesannete lahendused 8. klass. a) - keeduklaas, 2 - klaaspulk, - lehter, 4 - kooniline (Erlenmeyeri) kolb, 5 - jaotuslehter, 6 - portselankauss, 7 - asbestvõrk, 8 - statiiv, 9 - gaasipõleti, 0 seisukolb, jahuti, 2 termomeeter. 6 b) A. i) filtrimine, ii) tahkete ainete vedelikest eraldamine, iii) lahustuvus; B. i) eraldamine jaotuslehtriga, ii) mittesegunevad vedelikud, iii) tihedus, lahustuvus; C. i) aurustamine, ii) lahustunud tahke aine ja lahusti, iii) keemistemperatuur; D. i) destilleerimine, ii) segunevad vedelikud, iii) keemistemperatuur. c) i) kuumutamiseks, ii) keeduklaasi ei või ja portselankaussi pole soovitav lahtisel leegil kuumutada. Asbestvõrk ühtlustab väga suurt temperatuuride erinevust. 2. 2. a) i) Kolmest osast. ii) Ülemine kiht (benseeni ja heksaani lahus tihedus 0,77 g/cm ); keskmine kiht ( NaCl vesilahuse tihedus > g/cm ); alumine kiht (liiv tihedus 2,6 g/cm ). 4 b) i) Filtreerimisseadme A abil eraldatakse liiv vedelikust, pestakse veega ja kuivatatakse. ii) Jaotuslehtri (seade B) abil lastakse NaCl vesilahus keeduklaasi. Heksaani ja benseeni lahus jääb jaotuslehtrisse. iii) Portselankausis (seade C) aurutatakse NaCl vesilahus kuivaks. Ka heksaani ja benseeni jäägid lenduvad. iv) Heksaani ja benseeni lahus viiakse destillatsiooniseadmesse D. Destillatsioonil eraldub esmalt heksaan. Benseen eraldub pärast heksaani. 5 с) i) m(liiv) = 25 cm 2, g/cm 58 g ii) m(benseen) = 25 cm 0,88 g/cm = 22 g. 0 p. a) i) N(C) = 42 amü 0 42 aatom, =,97 aatom molekul 2 amü molekul 2 aatom molekul Sahharoosi molekulmassist moodustab hapniku ja vesiniku aatommasside summa 00%-42% = 58% m(o+h) = 42 amü 058, 986, amü molekul = molekul Sellest massist moodustab vesiniku aatomite mass /9 ja hapniku aatomite mass 8/9. amü N(H) = 42 0 58 molekul 9 aatom aatom, = 22, 04,0 amü molekul 22 aatom molekul

amü N(O) = 42 0 58 8 molekul 9 aatom aatom, = 02, 6 amü molekul aatom molekul ii) C 2 H 22 O 4,5 b) C 2 H 22 O + H 2 O = C 6 H 2 O 6 + C 6 H 2 O 6 glükoos fruktoos Aatomite arv on mõlemal pool võrdne. Glükoosi ja fruktoosi bruto-valemid on ühesugused. 2 c) Süsivesikud sisaldavad kõik süsinikku; vesiniku ja hapniku aatomite suhe nende molekulides on sama, mis vees 0,5. 7 p 4. ) 5HNO + P + 2H 2 O = H PO 4 + 5NO 2) I 2 + 6KOH = 5KI + KIO + H 2 O 2,5 ) 2KNO 2 + (NH 4 ) 2 SO 4 = 2N 2 + K 2 SO 4 + 4H 2 O,5 4) SiH 4 + 2NaOH + H 2 O = 4H 2 + Na 2 SiO 5) 2KMnO 4 + 5SO 2 + 2H 2 O = K 2 SO 4 + 2MnSO 4 + 2H 2 SO 4 2. 2 p 5. Olgu kergema isotoobi aatomi mass a ja raskema isotoobi mass b. Et nende isotoopide aatommasside jagatis on ühest väiksem, siis see jagatis on a/b. a) a b 200, amü = 09692, b b 0,008b = 2,00 amü b = 64,9 amü a = 64,9 amü - 2,00 amü = 62,9 amü 5 b) A r (X) = 64,9 -,4 = 6,5 Metall X on Cu vask 2 c) Kergem isotoop koosneb 29 prootonist, 29 elektronist ja 4 neutronist. Raskem isotoop 29 prootonist, 29 elektronist ja 6 neutronist. 2. 9 p 6. a) m(c) = 55 aat 2,0 amü/aatom = 660,55 amü m(h) = 72 aat,0 amü/aatom = 72,72 amü m(n) = 4 aat 4,0 amü/aatom m(o) = 5 aat 6,0 amü/aatom m(mg) = aat 24, amü/aat = 56,0 amü = 80,0 amü = 24, amü M r (klorofüll) = 89,57 894 6 b) M r (klorofüll) = 89,6, sest liitmisel on ühine koht kümnendikud. c) C 55 H 72 N 4 O 5 Mg + 7 O 2 = 55CO 2 + 6H 2 O + 2N 2 + MgO 4.

. a) Σ$ = 450, 0 b) %(kulutamata) = c) Σ$ = 2. a) 0, aasta 2000/200 õa keemiaolümpiaadi piirkondliku vooru ülesannete lahendused 9. klass 9 65,25 päeva 24 tundi, 6 0 sekundit aastat aastas päevas tunnis 2 2 602, 0 42, 0 2 00 602, 0 0 6 $ sekundis =,42 02 4 = 76,4 2 65,25 päeva 24 tundi,6 0 sekundit $ aastas päevas tunnis sekundis = 558 000 4. 5,7 dm 052 g / dm 0, 080 + V 84 g / dm 0, 95 = 5, 7 dm 052 g / dm + V 84 g / dm 0, (5996 g + V 84 g/dm ) = 479,7 g + V 742 g/dm 499 = V 7 /dm V(95% H 2 SO 4 ) =,2 dm, dm 5 b) m(8,0% H 2 SO 4 ) = 5,7 dm 052 g/dm = 5996 g m(95% H 2 SO 4 ) =,2 dm 84 g/dm = 242 g m(akuhape) = 847 g V(akuhape) = 847 = 6,77 dm 6,8 dm 4,5 g dm 24 g 0 p c) Kontsentreeritud hape tuleb peenikese joana valada lahjendatud happesse. Lahust segada ja jahutada.,5.. a) A Fe 2 O, raud(iii)oksiid; B Al 2 O, alumiiniumoksiid; C FeO, raud(ii)oksiid; D Fe O 4, raud(ii)diraud(iii)oksiid; E Fe(OH) 2, raud(ii)hüdroksiid; F Fe(OH), raud(iii)hüdroksiid; G Al(OH), alumiiniumhüdroksiid; H AlCl, alumiiniumkloriid; I FeCl 2, raud(ii)kloriid; J FeCl, raud(iii)kloriid. 5 b) x -II Fe O 4 x + 4 (-2) = 0 x = 8/ c) i) 4Fe + O 2 = 2Fe 2 O A 0,5 ii) Fe 2 O + 2Al = Al 2 O + 2Fe A B 0,5 iii) 4Fe(OH) 2 + O 2 + 2H 2 O = 4Fe(OH) E F,5 iv) 2HCl + O 2 + 4Fe = 4FeCl + 6H 2 O J,5 d) i) 6HCl + 2Al = 2AlCl + H 2 H ii) AlCl + NaOH = Al(OH) + NaCl H G 0,5 o o t t iii) 2Al(OH) Al 2 O + H 2 O G B 0,5

e) i) 2HCl + Fe = FeCl 2 + H 2 I ii) FeCl 2 + 2NaOH = Fe(OH) 2 + 2NaCl I E o o t t iii) Fe(OH) 2 FeO + H 2 O E C,5 f) i) FeCl 2 ja FeCl võetakse vahekorras : 2. Leelise (NH H 2 O, NaOH, KOH) toimel moodustuvad sademena samas vahekorras vastavad hüdroksiidid. 0,5 ii) Sade filtreeritakse, pestakse ja kuumutatakse.. 5 p 4. a) i) Cu + Hg(NO ) 2 = Cu(NO ) 2 + Hg Vaskplaadile moodustub elavhõbeda kiht, milles elavhõbeda hulk võrdub lahustunud vase hulgaga. ii) Kuumutamisel elavhõbe aurustub. 2 b) i) Cu Hg m = n(hg) M(Hg) - n(cu) M(Cu) Et n(hg) = n(cu), siis 4, g = n(cu) [200,6 g/mol - 6,6 g/mol] mol 7,0 g n(cu) = n(hg) = 4, g = 0,000 mol ii) m(cu) = -0,000 mol 6,6 g/mol = -,9 g m(hg) = +0,000 mol 200,6 g/mol = 6,02 g 6 c) m(plaat) = 54, g - 6,02 g = 48,09 g. 9 p 5. a) m 0,95 955 kg (NH 2 ) 2 CO 2 [(NH 4 ) 2 HPO 4 NH 4 H 2 PO 4 ] 60, kg/kmol 247 kg/kmol 955 kmol kg 60 kg / kmol 247 kg 0,95 m(karbamiidväetis) = 2 b) (NH 4 ) 2 HPO 4 ammooniumvesinikfosfaat; diammooniumvesinikfosfaat гидрофосфат аммония; моногидрофосфат аммония., 67 kg 5 NH 4 H 2 PO 4 ammooniumdivesinikfosfaat; дигидрофосфат аммония. 6 p 6. a) i) Cl 2 + H 2 O = HCl + HClO Kloor on nii oksüdeerija kui redutseerija ii) 2F 2 + 2H 2 O = 4HF + O 2 Fluor on oksüdeerija, hapniku aatom vee molekulis on redutseerija. 4 b) i) O 2 hapnik (dihapnik); O osoon (trihapnik) ii) MO ( ) 48 = =,5 Avogadro seadus: võrdsetel tingimustel võrdsed MO ( 2 ) 2 ruumalad sisaldavad võrdse arvu molekule. 2 c) CaO + H 2 O = Ca(OH) 2 oksiid oksiid alus SO 2 + H 2 O = H 2 SO oksiid oksiid hape Ca(OH) 2 + H 2 SO = CaSO + 2H 2 O. alus hape sool oksiid 9 p

2000/200 õa keemiaolümpiaadi piirkondliku vooru ülesannete lahendused 0. klass. a) i) CaO kuumutamisel ei muutu o o tt Ca(OH) 2 CaO + H 2 O o o tt CaCO CaO + CO 2 ii) CaO + 2HNO = Ca(NO ) 2 + H 2 O Ca(OH) 2 + 2HNO = Ca(NO ) 2 + 2H 2 O CaCO + 2HNO = Ca(NO ) 2 + H 2 O + CO 2 5 b) m[ca(oh) 2 + CaCO ] = 7, g i) ja ii) m 2,24 dm CaCO CO 2 00 22,4 dm /mol n(caco ) = n(co 2 ) = 224 m(caco ) =, dm 00 g,00 mol mol mol 22,4 dm 0 = 0,0 g = 0,00 mol m(co 2 ) = 0,00 mol 44,0 g/mol = 4,40 g m(h 2 O, kaltsiumhüdroksiidist) = 7, g - 4,40 g = 2,7 g n[ca(oh) 2 ] = n(h 2 O) = 27, g mol 8,0 g = 0,5 mol m[ca(oh) 2 ] = 0,5 mol 74, g/mol =, g g m(cao) = 2,9 g - 0,0 g -, g = 2,8 g mol n(cao) = 28, g 0,050 mol 56, g iii) CaO : Ca(OH) 2 : CaCO = 0,050 : 0,5 : 0,00 : : 2 6. 2. a) A FeSO 4, raud(ii)sulfaat; B Fe(OH) 2, raud(ii)hüdroksiid; C Na 2 SO 4, naatriumsulfaat; D BaCl 2, baariumkloriid; E BaSO 4, baariumsulfaat; F Fe O 4, raud(ii)diraud(iii)oksiid; G FeCl 2, raud(ii)kloriid; H FeCl, raud(iii)kloriid. 4 b) i) FeSO 4 + 2NaOH = Fe(OH) 2 + Na 2 SO 4 A B C ii) Na 2 SO 4 + BaCl 2 = BaSO 4 + 2NaCl C D E iii) FeSO 4 + BaCl 2 = BaSO 4 + FeCl 2 A D E G

iv) 4Fe(OH) 2 = Fe O 4 + Fe + 4H 2 O B F v) Fe O 4 + 8HCl = FeCl 2 + 2FeCl + 4H 2 O F G H vi) 2FeCl + Fe = FeCl 2 H G 6. 0 p. a) 0(NH 4 ) 2 Fe(SO 4 ) 2 + 2KMnO 4 + 8H 2 SO 4 = = 5Fe 2 (SO 4 ) + 0(NH 4 ) 2 SO 4 + K 2 SO 4 + 2MnSO 4 + 8H 2 O 2 III (-) 2 II Fe 2 + 2e = 2Fe II (-) VII Mn - 5e = Mn 4 b),6 g KMnO 4 5Fe 2+ 58 g/mol n(fe 2+ ) = 5 6, g mol 58 g = 0,00 mol 2 c) M[(NH 4 ) 2 Fe(SO 4 ) 2 ] = 92 g/mol - 6 8,0 g/mol = 284 g/mol m[(nh 4 ) 2 Fe(SO 4 ) 2 ] = 0,00 mol 284 g/mol = 28,4 g 2 d) m(mohri sool) = 0,00 mol 92 g/mol = 9,2 g m(h 2 O, Mohri soola lahustamiseks) = 958 g - 9,2 g 99 g 2. 0 p 4. a) i) %(HCl, A) = ii) %(HCl, B) =,00 mol 6,5 g / mol 00 = 26,7 6,5 g + 00 g 6, 08 cm, g / cm 0, 267 200, 0 cm 06, g / cm 00 = 5,27 4 b) i) m(h 2 O) = 200,0 cm,06 g/cm - 6,08 cm, g/cm = = 207,2 g - 40,88 g = 66, g ii) Σ V= 66, g cm /0,9962 g + 6,08 cm = 20,0 cm V = 200,0 cm - 20,0 cm = -,0 cm 4. 8 p

5. a) i) Väga väikene tihedus (0,0900 g/dm ) saab olla ainult gaasilisel ainel M(aine B) = 0,0900 g/dm 22,4 dm /mol 2,02 g/mol ii) Aine B on vesinik (H 2 ) 2 b) i) Aine C molekulis on kaks liitiumi aatomit, mis moodustab molekulmassist (molaarmassist),62%. M(aine C) = 2 694, g 00,62 mol = 0,9 g/mol 02 g/mol ii) Aines A, võrreldes ainega B, puuduvad liitiumi aatomid. Nende asemel on vesiniku aatomid. M(aine A) = (0,9 g - 2 6,94 g + 2,02 g) c) CO 2 C n(c) = 90, 0 90 448 mol, dm, 22,4 dm = 2,0 mol mol 90,0 g/mol n(h) = 2 H 2 O 2H 90, 0 90 8 mol, g, 8 g = 2,0 mol CO 2 2O H 2 O O O 2 2O n(o) = 2 20 0 050, mol +, 2 mol -, mol = 4,0 mol lisatud hapnik i) H 2 O 4 C 2 4 d) i) Et liitium tõrjub ainest A vesiniku välja ja moodustub sool, siis on tegemist happega. See on etaandihape ehk oblikhape (COOH) 2. H 2 O 4 C 2 + 2Li = Li 2 O 4 C 2 + H 2 2. 6. a) i) Ca 2+ 2 + SO 4 = CaSO 4 (ei reageeri hapetega) ii) Kollane leegi värvus viitab naatriumi olemasolule. Na 2 SO 4 (kolm elementi) M(Na 2 SO 4 ) = 42 g/mol 4 b) i) m(b) 0,44 m(a) M(aine B) = 42 g / mol ii) m(b) (-0,559) m(a) 00 44, = 22 g/mol

00 00-55,9 M(aine B) = 42 g / mol = 22 g/mol Märkus: 00% on tervik. Arv 00 on lõpmatult täpne. c) i) Aine B on kristallhüdraat. Vees sisalduv vesinik on veevaba soolaga võrreldes neljandaks elemendiks. m(h 2 O) = 22 g 0,559 = 80 g n(h 2 O) = 80 g mol = 0 mol 8 g Na 2 SO 4 0H 2 O ii) Naatriumsulfaat-vesi(/0). Десятиводный кристаллогидрат сульфата натрия.. 0 p

2000/200 õa keemiaolümpiaadi piirkondliku vooru ülesannete lahendused. klass. a) CH COOH etaanhape, äädikhape b) NaOH + CH COOH = CH COONa + H 2 O c) i) n(naoh) =,00 dm 09 g/dm 0,00 mol 2,77 mol 40,0 g n(ch COOH) = 2,00 dm 09,5 g/dm 0,00 mol,40 mol 60,0 g ii) n(naoh) = 0 n(ch COOH) =,40-2,77 mol = 0,6 mol n(ch COONa) = 2,77 mol d) i) CH COOH CH COO - + H + ii) e) i) [H + ] = + K a [ CHCOO ][ H ] = 2 [ CH COOH ] K c a c sool hape, sest saadi puhverlahus ii) [H + ] =,85 0-5 mol/dm 06, 4,2 0-6 mol/dm 277, Märkus: Molaarseid kontsentratsioone pole vaja välja arvutada, sest ruumalad on samad ja taanduvad avaldisest välja. 2 f) ph = -lg4,2 0-6 = 5,76 5,4. 0 p 2. a) No Al 2 (SO 4 ) No 2 FeCl 2 No Na 2 CO No 4 NaOH 2 b) ja Al 2 (SO 4 ) + Na 2 CO +H 2 O = 2Al(OH) + Na 2 SO 4 + CO 2 2 ja 4 Al 2 (SO 4 ) + 6NaOH = 2Al(OH) + Na 2 SO 4 0,5 Al(OH) + NaOH = Na [Al(OH) 6 ]; ka Na[Al(OH) 4 ] on õige. 0,5 2 ja FeCl 2 + Na 2 CO = FeCO + 2NaCl,5 2 ja 4 FeCl 2 + 2NaOH = Fe(OH) 2 + 2NaCl 0,5. 7 p

. a) i) Element X on ühendis A maksimaalselt oksüdeerunud olekus. 0,5 ii) Aine A vesilahus on stabiilne. Oksüdeerunud olekus aine A ei saa vees lahustunud hapnikuga reageerida, küll aga reageerib redutseerunud olekus. Seega redutseerunud olek on välistatud. 0,5 iii) 2Cu 2+ + 4KI = 2CuI + I 2 + 4K + B C b) i) n(o) = 40 g mol 6 g = 2,5 mol n(c) = 24 g mol = 2 mol 2 g n(h) = 4 g mol = 4 mol g Suhte n(o) : n(c) : n(h) = 5 : 4 : 8 põhjal peab elementi X olema 64 g, millest M(X) = 64 g mol = 64 g/mol, so Cu, millel on ioonid Cu+ ja Cu 2+. Brutovalem on CuC 4 H 8 O 5,5 ii) Kristalne olek ja vesilahuse väiksem protsendiline sisaldus viitab kristallhüdraadile. Paarituarvulise hapniku aatomite arvu järgi võiks oletada üht vee molekuli, jääb brutovalem CuC 4 H 6 O 4. Vase ioon viitab soolale (CH COO) 2 Cu Seega aine A valem on: (CH COO) 2 Cu H 2 O - vask(ii)etanaat-vesi (/); vask(ii)atsetaat-vesi (/) 2,5 c) Aine Y on etaanhape (CH COOH). Aine A täielikule hüdrolüüsile aitavad kaasa merevees olevad jodiidioonid, mis tekitavad rasklahustuva CuI.. 9 p 4. a) i)ch 2 OHCH 2 COOH + CH 2 OHCH 2 COOH = CH 2 OHCH 2 COO(CH 2 ) 2 COOH C C D ii) CH 2 OHCH 2 COOH C OH, t o iii) CH 2 CHCOOH + CH 2 CHCOOH E E CH 2 =CHCOOH + H 2 O E COOH CH CH 2 CH 2 CH COOH F

iv) COOH CH CH 2 CH 2 CH COOH CO CH CHO 2 CH 2 CH CO J 8 b) HCHO; CH COOH A metanaal B etaanhape C -hüdroksüpropaanhape, E propeenhape. (0,5+0,5). 5. a) Aine B ja moodustunud polümeer jälgivad aine A struktuuri. Kui tertsiaarses alkoholis kõik alküülrühmad oleks metüülrühmad, siis peaks tema molaarmass olema 74 g/mol. Molaarmassist 88 g/mol tuleneb, et üks rühmadest on etüülrühm. 0,5 CH Ühend A on 2-metüülbuteen CH 2 C C 2 H 5,5 CH CH b) i) CH 2 C C 2 H 5 + H 2 O H + CH C C 2 H 5 OH A B 2-hüdroksü-2-metüülbuteen ii) CH CH C C 2 H 5 CH 2 C CH C 2 H 5 4 c) aine C on 2-metüülbutaan CH C(CH )C 2 H 5 aine D on 2-metüül-2-klorobutaan CH CCl(CH )C 2 H 5 aine E on,2-dibromo-2-metüülbutaan CH 2 BrCBr(CH )C 2 H 5 2 d) CH H C C C 2 H 5 H CH H H C C C 2 H 5 cis -2-penteen trans -2-penteen. 6. a) i) FeS 2 + O 2 Fe 2 O + SO 2 II -I V III VI II ii) FeS 2 + 8HNO = Fe(NO ) + 2H 2 SO 4 + 5NO + 2H 2 O

II (-) III Fe - e = Fe 2 (-I) (-) 2 VI 5 S 2-4e = 2S 5 V (-) III N + e = N 5 4 b) FeS 2 2BaSO 4 i) 0,80 g %(FeS 2 )/00 0,650 g püriit (FeS 2 ) 2BaSO 4 20 g/mol 2 g/mol %(FeS 2 ) = 2 0650, g mol 20g/mol 2 g 00 ii) 0,80 g %(S)/00 0,650 g S BaSO 4 2, g/mol 2 g/mol 0,80 g 9,0 %(S) = mol 0,650 g 2,g/mol 00 2 g 0,80 g c) m 0,90 820 dm püriit (FeS 2 ) 2SO 2 20 g 25 dm /mol m(püriit) = 49,7 mol 820 dm 20 g/mol 2 25 dm 0,90 = 26 g 2, kg d) katal. 2SO 2 + O 2 = 2SO SO + H 2 O = H 2 SO 4 2. 2 p

2000/200 õa keemiaolümpiaadi piirkondliku vooru ülesannete lahendused 2. klass. 2H 2 + O 2 = 2H 2 O Temperatuuril 20 o C on nii lähte- kui saadusaine(d) gaasid. Reaktsiooni käigus toimunud ruumala muutus vastab reageerinud hapniku ruumalale V = 2V(H 2 O) - V(O 2 ) - 2V(H 2 ) = -V(O 2 ) V = 800 cm - 000 cm = -200 cm Kolm võimalikku varianti on: a) mõlemat lähteainet on ekvivalentne kogus, b) kogu hapnik reageerib ära ja vesinikku on liias, c) kogu vesinik reageerib ära ja hapnikku on liias. a) V(H 2 ) = 000 cm 2 = 666,7 cm V(O 2 ) = 000 cm =, cm Ekvivalentsete hulkade korral kogu vesinik ja kogu hapnik reageerivad täielikult. V= -V(O 2 ) = -, cm, mis pole ülesande tingimustega ( V= -200 cm ) kooskõlas. b) V = -V(O 2 ) = -200 cm V(O 2 ) = 200 cm V(H 2 ) = 000 cm - 200 cm = 800 cm %vol(o 2 ) = 200 00 000 = 20,0 %vol(h 2) = 00-20,0 = 80,0 c) V(H 2 ) = 2(- V) = 2 [-(-200cm )] = 400 cm V(O 2 ) = 000 cm - 400 cm = 600 cm %vol(h 2 ) = 400 00 000 = 40,0 %vol(o 2) = 00-40,0 = 60,0 Lähteandmeid rahuldab kaks erinevat lähteainete koostist: b) ja c). 9 p 2. a) m(kuum lahus) = 8,8 g + 25,7 g = 44,5 g m(a, kuum lahus) = 44,5 g 0,422 = 6,0 g m(jahe lahus) = 44,5 g - 00,0 g = 44,5 g m(a, jahe lahus) = 44,5 g 0,25 = 9,568 g 9,6 g 4 b) m(a, 00 g-s aines B) = 6,0 g - 9,6 g = 5,4 g m(h 2 O, 00 g-s aines B) = 00,0-5,4 g = 48,6 g 48,6 g m(σh 2 O, aines B) = mol 0,50 mol = 24 g n(h 2 O, moolis B) = 24 g mol 8 g = 8 mol N(H 2 O, molekulis B) = 8 molekuli 4

c) m(a) = m(b) = 54, g 0,50 mol 00, 0 g 0,50 mol = 42,7 g/mol 4 g/mol = 666,7 g/mol 667 g/mol Al 2 (SO 4 ) 8H 2 O alumiiniumsulfaat-vesi (/8).. a) Zn + 2HCl = ZnCl 2 + H 2 2Al + 6HCl = 2AlCl + H 2 Cu + HCl ei reageeri Mg + 2HCl = MgCl 2 + H 2 2 b) 2 5 Zn V(H 2 ) = 700 5 Al V(H 2 ) = 2, g 2 mol 22, 4 / 5 65, g 700, g mol 224 5 27,0 g, / mol 7,00 g 22,4 dm / 5 24, g dm mol = 0,960 dm dm mol = 5,2 dm 5 Mg V(H 2 ) = mol =,87 dm Sulam Zn Al ei sobi, kuna juba alumiinium tõrjub välja rohkem vesinikku; Cu Zn ei sobi, sest isegi 7 g tsingi tõrjub välja vähem vesinikku; Zn Mg V(H 2 ) = 0,96 l +,87 l = 4,8 l sobib; Mg Al ei sobi, sest juba alumiinium tõrjub välja rohkem vesinikku. 9. 4. a) i) CH 4 + Cl 2 = CH Cl + HCl A C ii) CH CH + Cl 2 = CH CH 2 Cl + HCl B D b) i) CH Cl + AlCl CH + HCl C benseen E klorometaan metüülbenseen ii) CH CH 2 Cl + AlCl CH2 CH + HCl D benseen F kloroetaan etüülbenseen 2 c) Cl + ClCH 2 CH + 2Na = CH 2 CH + 2NaCl klorobenseen D F,5

d) i) CH CH G,2 dimetüülbenseen o ksüleen e ortodimetüülbenseen ii) CH, dimetüülbenseen H m ksüleen e metadimetüülbenseen CH iii) H C CH I,4 dimetüülbenseen p ksüleen e paradimetüülbenseen,5 e) i) CH + [O] = COOH + H 2 O benseenkarboksüülhape ii) CH 2 CH + 6[O] = COOH + 2H 2 O + CO 2 F iii) CH CH + 6[O] = COOH COOH + 2H 2 O,2 benseendikarboksüülhape benseendikarboksüülhape e o (++2) 4. 0 p 5. a) i) SiO 2 + 2KOH = K 2 SiO + H 2 O A kaaliummetasilikaat,5 ii) NaF + HCl = HF + NaCl B vesinikfluoriid 0,5 iii) 6HF + K 2 SiO = K 2 [SiF 6 ] + H 2 O C kaaliumheksafluorosilikaat 2 iv) K 2 [SiF 6 ] + 4H 2 O = 2KF + 4HF + H 4 SiO 4 D kaaliumfluoriid B E ortoränihape 2 v) NaOH + HF = NaF + H 2 O 0,5 b) KCl vähendab vähelahustuva kompleksühendi C lahustumist. c) 0,0600 g %(SiO 2 )/00 SiO 2 4HF 4NaOH 0,0200 dm 0,000 mol/dm 60,0 g/mol

%(SiO 2 ) = 4 0, 0200 dm 0000, mol / dm 60, 0 g / mol 00 0,0600 g = 50,0 2,5. 0 p 6. a) CH 2 CH CH 2 OH OH OH HO NO 2 HO N O O glütseriin, glütserool,,2, propaantriool ühend A lämmastikhape ühend B CH 2 CH O O NO 2 NO 2 nitroglütseriin, trinitroglütseriin,2, propaantriüültrinitraat CH 2 O NO 2 ühend C b) i) CH 2 OH CH 2 O NO 2 CH OH + HO H 2 SO 4 NO 2 CH O NO 2 CH 2 OH CH 2 O NO 2 + H 2 O ii) CH 2 O NO 2 4 CH O NO 2 CH 2 O NO 2 2CO 2 + 0H 2 O + 6N 2 + O 2 c) Ühe mooli ühendi C oksüdeerimisel tekib,5 mooli lämmastikku ja 0,25 mooli hapnikku. a) (2++2) 5 b) (+,5) 2,5 c) (+ 0,5),5 9 p