Kinnitatud põllumajandusministri 28.10.2014 käskkirjaga nr 52 Lisa 1 x ARENGUKAVA EESTI SEEMNEMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2014 2020
SISUKORD Sisukord... 2 1. SISSEJUHATUS... 3 2. ARENGUKAVA EESMÄRGID... 4 3. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS... 5 3.1. Tootmine... 13 3.1.1. Teraviljakultuuri seemne tootmine... 13 3.1.2. Söödakultuuri seemne tootmine... 20 3.1.3. Õli- ja kiukultuuri seemne tootmine... 21 3.1.4. Köögiviljakultuuri seemne tootmine... 22 3.1.5. Peediseemne tootmine... 22 3.1.6. Seemnekartuli tootmine... 22 3.2. Seemnesektori tugevuste ja nõrkuste ning väliskeskkonnast tulenevate võimaluste ja ohtude (SWOT) analüüs... 25 3.2.1. Tugevused... 26 3.2.2. Nõrkused... 26 3.2.3. Valdkonna võimalused... 28 3.2.4. Ohud... 28 4. MEETMED JA NENDE EESMÄRGID... 29 4.1. Teadlikkuse tõstmine, nõustamine ja koolitus... 29 4.1.1. Teadlikkuse tõstmine... 29 4.1.2. Nõustamine ja koolitus... 31 4.2. Seemnete ja seemnekartuli sertifitseerimise süsteemi täiustamine ja arendamine... 32 4.3. Tootmine ja turustamine... 33 5. SEOSED TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA... 35 6. TEGEVUSTE RAHASTAMINE JA ELLUVIIMINE... 35 2
1. SISSEJUHATUS Käesolev seemnemajanduse arengukava hõlmab teravilja-, sööda-, õli-, kiukultuuri ja peedi seeme ning köögiviljakultuuri seemnete ja seemnekartuli tootmist ja turustamist. Toiduainete- ja söödatööstus seab järjest enam nõudeid taimekasvatussaaduste kvaliteedile, kuna kasutatav tehnoloogia põhineb kindla sordi omadustel (nt õlle tootmine, pagaritööstus, õli). Seetõttu on oluline, et taimekasvatuses kasutatakse tänapäeva toiduainetetööstuse nõuetele (nt glükosinolaadi sisaldus rapsis) vastavat ning sordiehtsat sertifitseeritud seemet ja seemnekartulit. Taimekasvatusliku kogutoodangu omatulu suurendamise eelduseks on ennekõike Eesti teravilja keskmine saagikuse ja kvaliteedi suurenemine ning seemnekasvatuse jätkusuutlikkuse tagamine, et varustada taimekasvatusega tegelevaid põllumajandustootjaid Eestis kasvatatud seemne ja seemnekartuliga. Taimekasvatuslik tootmine sõltub sordist ning selle sobivusest kasvatamiseks Eesti mullastiku- ja kliimatingimustes, seemne ja seemnekartuli kvaliteedist ning kasutamise ulatusest. Sellest viimase saavutamiseks on olulisim tegur põllumajandustootja teadlikkuse tõstmine sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli kasutamise eelistest, mis mõjutab ka nõudlust sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli järele. Põllumajandusministeeriumis alustati 2011. aastal käesoleva arengukava koostamise eeltöid. Esmalt tuli hinnata tänast olukorda seemnesektoris ning analüüsida lisameetmete võimalusi. Seemnemajanduse arengukava koostamiseks on põllumajandusministri 16. mai 2011. aasta käskkirjaga nr 88 moodustatud Seemnemajanduse komisjoni koosseis ja töökordˮ, mille koosseisu kuuluvad Eesti Taimekasvatuse Instituudi, Põllumajandusameti, Põllumajandusuuringute Keskuse, Kevili Põllumeeste ühistu, Eesti Maaülikooli, MTÜ Abiks Põllumehele, MTÜ Eesti Aiandusliidu, MTÜ Eesti Seemneliidu, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad. Seemnemajanduse alalise komisjoni töövorm on koosolek. Esimesel koosolekul seati arengukava eesmärk ja tehti esimene valdkonna hetkeolukorra analüüs. Viimasel koosolekul, 4. aprillil 2014, uuendati Eesti seemnemajanduse tugevuste ja nõrkuste ning väliskeskkonnast tulenevate võimaluste ja ohtude (SWOT) analüüsi, mis on valdavalt Eesti seemnemajanduse arengukava tegevuste planeerimise aluseks. Arengukava on koostatud, lähtudes Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. aasta määrusest nr 32,,Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise hindamise ja aruandluse kord. Arengukava koostamisel on lähtutud keskkonnasäästliku majandamise tagamise põhimõttest läbi teadliku sordi valiku ning sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli kasutamise suurendamise. Seemnemajanduse arengukava eesmärgid on püstitatud koostöös seemnesektoriga ja tulenevad vajadusest propageerida kvaliteetse ehk sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli kasutamist. Samuti on Eesti teraviljasektori arengukava üks eesmärkidest teravilja ja rapsi tootmise suurendamine ja saagikuse tõstmine, mille eelduseks on sertifitseeritud seeme kasutamine ja Eesti oludesse sobiva sordi kasvatamine. Arengukava hõlmab ka tuulekaera tõrjemeetmeid seemnekasvatuses, sest tuulekaer on Eesti tingimustes sageli esinev umbrohi, 3
mis toob kaasa kulukate tõrjemeetmete kohaldamise, vähendab teravilja saagikust ning selle kvaliteeti ja hinda kokkuostul. Seetõttu on vaja ette näha meetmed tuulekaera esinemise vähendamiseks, tagamaks nii Eestis toodetud teraviljaseemne kui teravilja konkurentsivõime tõusu turustamisel. Arengukava eesmärkide saavutustaset hinnatakse mõju-, tulemus-, ja väljundindikaatorite põhjal igal kolmandal aastal, millest tulenevalt vajaduse korral täiendatakse ka arengukava. Seemnemajanduse arengukava kestus on seitse aastat, et hõlmata Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ja Eesti maaelu arengukava uue perioodi (2014 2020) suundi. 2. ARENGUKAVA EESMÄRGID ARENGUKAVA EESMÄRK ON SEEMNESEKTORI KONKURENTSIVÕIME TÕSTMINE NING SERTIFITSEERITUD SEEMNE JA SEEMNEKARTULI KASUTAMISE SUURENDAMINE. MÕÕDIKUD Näitaja / Tasemed Algtase 2013 Sihttase 2020 Netolisandväärtus tööjõu ühiku kohta seemnesektoris (euro) 26 934 40 000 Allikas: Põllumajandusministeerium Eestis toodetud sertifitseeritud seemne ja seemnekartuliga isevarustatuse tase (%) seeme (külvinorm 200 kg/ha) 20 30 seemnekartul (külvinorm 2500 kg/ha) 15 25 Allikas: Põllumajandusamet Eeldused eesmärkide saavutamiseks: i suuremat rõhku pöörata taimekasvatuses kasutatava sordi valikule ja soovitud kvaliteediomadustega saagi tagamiseks on tähtis külviks kasutada sertifitseeritud seemet ja seemnekartulit; i oluline, et taimekasvatuses kasutatav sort on läbinud registreerimise ja majandusliku viljelusväärtuse katsed Eesti kliima- ja mullastikutingimustes ja tootjatel on kättesaadav piisav teave sordi omaduste kohta; i arendada koostööd nõuandesüsteemiga, et tõsta põllumajandustootjate teadlikkust sordi ja kasvukoha valiku, taimekaitsevahendite ja kvaliteetse seemne kasutamise osas. Teadlikkuse tõstmine loob eelduse keskkonnasäästlikuks majandamiseks. Arengukava eesmärkide saavutamist toetavad kolm meedet: i teadlikkuse tõstmine sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli kasutamise suurendamiseks; i sertifitseerimise süsteemi täiustamine ja arendamine; i sertifitseeritud seemne tootmine ja turustamine. Kavandatud on lisameetmed seemnesektori konkurentsivõime tõstmise toetamiseks ning sertifitseeritud seemnete ja seemnekartuli Eestist välja turustamise suurendamiseks. Teadlikkuse tõstmise meede jaguneb omakorda kaheks järgmiselt: teadlikkuse tõstmine ning nõustamine ja koolitus. 4
3. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS Seemnesektoris tegutsevad seemne tootjad ja seemnekartuli tarnijad, kellel on pikaajaline kogemus sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli tootmisel. Seemnekartuli tarnija, kes tegeleb seemnekartuli paljundamise, tootmise, säilitamise, töötlemise või turustamisega, peab taimekaitseseaduse alusel olema kantud taimetervise registrisse. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse kohaselt pidi seemne pakendamiseks olema pakendamisluba 1. juulini 2014. Seemnete pakendajate loakohustus asendus teavitamiskohustusega, mille järgi seemne pakendajad kantakse samuti taimetervise registrisse. Põllumajandusameti andmetel oli 2013. aasta 31. detsembri seisuga 138 seemnete pakendajat. Samas ei tegele kõik seemnete pakendajad seemne tootmisega. 2013. aastal oli 29 seemnekartuli tarnijat. Suurimaks valdkonna probleemiks saab nimetada vähest sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli kasutamist ja seeläbi nende vähest nõudlust. Sertifitseeritud seemne kasutamine ei ole kohustuslik ning põllumajandustootjad võivad kasutada ka omatarbeks toodetud seemet. Lisaks kasutatakse seemnena ka vilja, mis on mõeldud toiduainetetööstuse või söödatootmise tooraineks, misläbi võib väheneda saagikus, suureneda põldude umbrohtumus ning levida taimekahjustajad. Olukorra parandamiseks on peamine võimalus nii põllumajandustootjate, sealhulgas seemne- ja seemnekartuli tarnijate, kui ka nõustajate teadlikkuse tõstmine, mida on võimalik teha läbi õppepäevade, põllupäevade ning pädeva valdkonnaspetsiifilise nõustamissüsteemi. Tabel 1 Teraviljakultuuride ja kartuli külvipind, külviks kasutatud seeme, saak ja saagikus 2009. aastal. Külviks kasutatud Saak Saagikus Külvi seeme Eestis 1000 t t/ha Kultuur pind kogus sh sert. Sert. 1000 ha tonni seeme tonni seeme % Eesti Taani Läti Leedu Soome Rootsi Tali- ja suvinisu 113,6 29178 3675 12,60 342,5 3 1 8 3,6 4,2 4 6 Talirukis 15,3 3381 246 7,28 39,1 2,6 5,4 2,8 2,5 2,5 6 Tritikale 8 1957 146 7,46 22,6 2,5 5 2,5 3,2-4,8 Suvioder 140,7 29755 4283 14,39 377,0 2,8 5,5 2,5 3 3,6 4,6 Harilik kaer 36,1 7932 787 9,92 86,5 2,4 4,9 2,3 2,2 3,3 4 Teravili kokku 316,4 72203 9137 12,65 873,5 2,8 6,8 3 3,5 3,5 5 Kartul 9,1 3159,7 2 139.1 15,3 41,6 17,5 14,2 28,6 0,3 Allikas: SA, Eurostat: Crops products (excluding fruits and vegetables) (annual data) [apro_cpp_crop] 11042012) Sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli tootmise kohta on võimalik saada andmed Põllumajandusametist, kuid nende turustamise ja kasutamise kohta Põllumajandusametil andmed puuduvad. Põllumajandusministeeriumi tellimusel kogus Statistikaamet kahel aastal andmeid sertifitseeritud seemne kasutamise kohta. Statistikaameti 2011. aasta andmetel on 1 Keskmine, millest talinisu 3216/ha, suvinisu 2883 /ha 2 PMA sertifitseeritud kogus 5
teravilja puhul keskmine sertifitseeritud seemne kasutamine 10%, kuigi see erineb oluliselt taimeliigiti. Näiteks kaera sertifitseeritud seemne kasutamise protsent moodustab 13% külvatud seemnest, rukkil ja tritikalel aga 7% (vaata tabel 2). Tabel 2 Sertifitseeritud teravilja- ja heintaimede seemne kasutamine Eestis 2009. ja 2011. aastal. Eestis külvatud seeme kokku 2009. a Eestis külvatud sertifitseeritud seeme kokku 2009. a Sertifitseeritud seemne osakaal 2009. aastal külvist % Eestis külvatud seeme kokku 2011. a Eestis külvatud sertifitseeritud seeme kokku 2011. a Sertifitseeritud seemne osakaal 2011. aastal külvist % (tonni) (tonni) (tonni) (tonni) Tali- ja suvinisu 29 178 3 675 13 30 224 2 826 9 Rukis 3 381 246 7 2 419 225 9 Tritikale 1 957 146 7 1 014 85 8 Tali- ja suvioder 29 755 4 283 14 24 471 2 487 10 Kaer 7 932 787 10 5 869 738 13 Heinaseeme 591 236 40 1 096 84 8 Allikas: Statistikaamet 2011. aastal MTÜ Eesti Seemneliidu tellimusel ja Turu-uuringute AS poolt läbiviidud uuringus 3 selgus, et valdavalt ostetakse õlikultuuride (nt raps) puhul sertifitseeritud seemet ja teiste kultuuride (eeskätt teravili) puhul lähtutakse põhimõttest, et sertifitseeritud seemet ostetakse nii palju kui on vaja keskkonnasõbraliku majandamise toetuse nõude täitmiseks. Toetuse nõude kohaselt on vaja 15% külvidest teha sertifitseeritud seemnega. Eelnevale toetudes võib arvata, et kasutatakse külviks valdavalt oma ettevõttes toodetud seemet nagu seda on tehtud ajast aega, teadmata seemne kvaliteeti (teiste seemnete sisaldust, idanevust, jne). Vältimaks ohtlike taimekahjustajate levikut on taimekaitseseaduses kehtestatud 2004. aastast taimetervise registrisse kantud tarbekartuli tootjatele istutusmaterjali igal aastal 20% ulatuses sertifitseeritud seemnekartuliga uuendamise kohustus, mis on oluliselt tõstnud sertifitseeritud seemnekartuli kasutamist ja vähendanud taimekahjustajate levikut. Seetõttu on oluline keskenduda sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli kasutamise eelistest teavitamisele. Joonisel 1 on näha, et 2006. aastal oluliselt langesid sertifitseeritavad seemne kogused, mille üheks põhjuseks võis olla ka seemnete sertifitseerimisega seonduvatele tegevustele riigilõivu kehtestamine. 3 http://www.agri.ee/uuringud-13/ 6
Joonis 1. Sertifitseeritud seemne kogused ja põldtunnustatud seemnepõldude pind aastatel 1999 2013. Allikas: Põllumajandusamet Taimekasvatuse üheks oluliseks tootmissisendiks lisaks maale on mullastiku- ja kliimatingimustesse sobiv sort. Rahuldavad tulemused taimekasvatuses sõltuvad olulisel määral sobiva sordi seemne ja seemnekartuli kasutamisest. Sortide registreerimist ning seemnete ja seemnekartuli turustamist reguleerib taimede paljundamise ja sordikaitse seadus, mille eesmärk on tagada põllumajandustootjale sordiehtne ning kvaliteetne seeme ja paljundusmaterjal. Kogu seemnete ja seemnekartuli sertifitseerimise süsteemi aluseks on nõuetekohane sort 4, mis on registreeritud ja põllukultuuride puhul ka sordilehte võetud. Rahvusvaheliselt põhineb seemne tootmine ja kontroll Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (Organisation for Economic Co-operation and Development ehk OECD) seemneskeemidel (Eesti liitus 1997. aastal ) ning Rahvusvahelise Seemnekontrolli Assotsiatsiooni ehk ISTA (Eesti ühines 1994. aastal) raames kehtestatud juhistel ja metoodikatel. SORDI REGISTREERIMINE JA SORDIKAITSE Sortide registreerimist ja kaitse alla võtmist korraldab ning riiklikku sordiregistrit peab Põllumajandusamet. Sordi registreerimise ehk eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse, samuti majanduskatseid Eestis teeb Põllumajandusameti ette antud metoodika kohaselt Põllumajandusuuringute Keskus. Majanduskatsete tulemused avaldatakse nii Põllumajandusuuringute Keskuse kodulehel kui ka paberkandjal ja need andmed on põllumajandustootjatele kättesaadavad. Samad tegevused ja katseandmete kättesaadavus on vajalik tagada ka tulevikus. 4 Sort on majanduslike ja bioloogiliste omaduste ning morfoloogiliste tunnuste poolest sarnaste taimede rühm, mille sorditunnused on ühtlikud ja püsivad, erinedes teistest teadaolevatest sortidest vähemalt ühe tunnuse poolest ning millel on sobiv nimi. (taimede paljundamise ja sordikaitse seadus, 2, 10 ja -d 12-14) 7
Eesti sordikaitse süsteem loodi 1994. aastal, mil jõustus sordikaitseseadus 5. 8. detsembril 2005. aastal võeti vastu taimede paljundamise ja sordikaitse seadus, mis jõustus 1. jaanuaril 2006. 6 aastal. Sordi sordikaitse alla võtmiseks peab sort olema eristatav, ühtlik, püsiv, uudne ja nõuetekohase nimega. Sordi kaitse alla võtmise tingimustele vastavust hindab ja otsustab Põllumajandusamet, põldkatsed viib läbi Põllumajandusuuringute Keskus või tellitakse need teiselt katseüksuselt väljaspool Eestit. Eesti sordikaitse all on 2014. aasta 3. jaanuari seisuga 85 sorti. Alates Eesti Euroopa Liiduga liitumisest 2004. aastal hakkasid Eesti suhtes kehtima ka Euroopa Liidu intellektuaalset omandit reguleerivad õigusaktid, sealhulgas nõukogu määrus (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta, mis kehtestab Euroopa Liidu sordikaitse süsteemi. Liitumisjärgselt tekkis uus olukord, kus paralleelselt kehtib Eesti territooriumil kaks süsteemi riiklik ja Euroopa Liidu ehk regionaalne sordikaitse. Joonis 2. Tegevused geneetilisest materjalist uue teraviljasordi turustamiseni SORDILEHT Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse kohaselt peab Eestis turustatav põllu- ja köögiviljakultuuride liigi sort olema kas Eesti sordilehes või Euroopa Liidu põllukultuuride 5 Sordikaitseseadus (RT I 1994, 23, 385) 6 Taimede paljundamise ja sordikaitse seadus (RT I 2005, 70, 540; 29.06.2014, 75) 8
või Euroopa Liidu köögiviljakultuuride ühtses sordilehes 7. Põllukultuuride sordi sordilehte võtmiseks on vajalik lisaks registreerimiskatsetele teha ka katsed sordi majandusliku viljelusväärtuse hindamiseks (edaspidi majanduskatsed). Sordi majanduslik viljelusväärtus tehakse kindlaks vähemalt kahe katseaasta jooksul, mil hinnatakse sordi saagikust, talvituva kultuuri puhul talvekindlust, kindlust taimekahjustajate suhtes, reageerimist kasvukeskkonnale, sh kasvuperioodi pikkus ja lamandumiskindlus ning saagi omadusi, sh toidu-, sööda- või tehnilistele kultuuridele esitatavaid kvaliteedinäitajaid. Majanduskatseid viiakse läbi Põllumajandusuuringute Keskuse Viljandi Katsekeskuses, Võru Katsejaamas ja Kuusiku Katsekeskuses. Majanduskatsetes oli 2013. aastal 237 sorti (koos standardsortidega). Pärast majanduskatsete läbimist, arvestades viljelusväärtuse tulemusi 8 võetakse sort sordilehte ning seejärel on seda sorti lubatud turustada kogu Euroopa Liidus. Sordilehe 9 koostab Põllumajandusamet. Liikmesriikide sordilehtedest koostatakse Euroopa Liidu ühtne sordileht, mis järel ei tohi sordi turustamist takistada, st sordi Eesti sordilehte võtmisest alates on lubatud turustada sordi paljundusmaterjali takistamatult kogu Euroopa Liidu territooriumil. 2012. aastal läbi viidud uuringutest 10 selgub, et Eesti sordilehes olevad sordid moodustavad 62% Eestis turustatavatest sortidest. Ühe tugevusena on SWOT analüüsis välja toodud kompetentsus sortide osas. Teraviljakultuuri liikidega on tulenevalt taotlustest tehtud aastas keskmiselt 3 4 katset, erandiks on suvitritikale, mis oli katsetuses vaid 2007. ja 2008. aastal (vaata joonis 3). Majanduskatsetes olid mahekatsena 2010. ja 2011. aastal ka suvioder ja kaer. Joonis 3.Teraviljakultuuri liikidega läbiviidud majanduskatsete arv aastatel 2000 2013. Allikas: Põllumajandusamet 7 Sordileht on loetelu põllukultuuride sortidest, mille seemet on lubatud sertifitseerida ja müüa. Sort võetakse sordilehte, kui ta vastab eristatavuse, ühtlikkuse, püsivuse ja sordinime nõuetele ning läbib viljelusväärtuse väljaselgitamiseks majanduskatsed. (taimede paljundamise ja sordikaitse seadus, 10, 24 ja 25) 8 Eesti sordilehe sortide majanduskatsete tulemused avaldatakse Põllumajandusuuringute Keskuse kodulehel: http://pmk.agri.ee/viljandi/katsed.php. 9 Sordileht avalikustatakse Põllumajandusameti kodulehel. Kättesaadav: www.pma.agri.ee. 10 http://agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/uuringud/2012/uuring-2012-seemnesordid-aruanne.pdf 9
Õlikultuuridest on tulenevalt taotlustest tehtud talirapsi sortidega keskmiselt kaks katset ja suvirapsi sortidega kolm katset aastas, tali- ja suvirüpsi sortidega aga 1 2 katset viiel aastal. Valge sinep oli vaid 2000. aastal katses õli tootmiseks kasutatava seemne saamise eesmärgil. Kiukultuuridest oli linaga aastatel 2000 ja 2001 üks katse (vaata joonis 4). Joonis 4. Õli- ja kiukultuuri liikidega läbiviidud majanduskatsete arv aastatel 2000 2013. Allikas: Põllumajandusamet Söödakultuuride liikidest on tulenevalt taotlustest enim katsetuses põldherne sordid, järgnesid karjamaa raihein, lutsern, punane ristik ja Itaalia raihein. Aastatel 2000 2013 ei olnud majanduskatsetes aasrebasesaba, sale-haguheina, ida-kitseherne ja valge mesika sorte söödatootmise eesmärgil, samuti ei olnud roosa ristiku ja punase aruheina sortidega ühtki katset (vaata joonis 5). Joonis 5. Söödakultuuri liikidega läbiviidud majanduskatsete arv aastatel 2000-2013. Allikas: Põllumajandusamet 10
Kartuli sorte on tulenevalt taotlustest olnud katsetuses keskmiselt kaks korda aastas, viimase uue kartulisordi - `Teele`- taotluse esitas Jõgeva Sordiaretuse Instituut 2010. aastal ja 2012. aasta sügisel võeti see sordilehte. Söödapeedi sortidega viidi aastail 2000 2001 läbi neli katset, kuid suhkrupeedi sorte ei olnud aastail 2000 2013 katsetes. Majanduskatseid ei tehta köögiviljakultuuride sortidele ja heintaimede sortidele muru kasvatamiseks. Joonis 6. Sordilehte võetud sortide osakaal taotluste arvust aastatel 2000-2013 (06.03.2014 seisuga). Allikas: Põllumajandusamet Joonisel 6 on toodud andmed sordilehte võtmiseks esitatud taotluste ja nende taotluste põhjal tehtud majanduskatsete tulemusena sordilehte võetud sortide arvu kohta aastate lõikes. Joonisel ei kajastu lõplikud andmed 2011 2013. aastal sordilehte võetud sortide kohta, sest majanduskatsed veel kestavad ning osad sordilehte võtmise taotlused on neil aastatel ka tagasi võetud (vastavalt 2011. aastal 31, 2012. aastal 35 ja 2013. aastal kolm taotlust). Alates 2008. aastast on sordilehte võtmiseks taotluste arv tõusnud seoses põllumajandustootjate suurenenud huvist rapsikasvatuse vastu. Mõneti on see huvi tingitud sellest, et Eesti sordilehes on ka majanduslikult mitte tulusad sordid, mis tingib vajaduse uuemate ja paremate sortide järele. TUULEKAER Üheks teravilja seemnetootmist mõjutavaks faktoriks on tuulekaera esinemine ja levik. Lähtuvalt komisjoni otsusest (EÜ) nr 2005/200, millega lubatakse Eestil, Lätil, Leedul ja Maltal vastu võtta rangemad nõuded tuulekaera (Avena fatua) esinemise suhtes teraviljaseemnes, on Eestis kehtestatud sertifitseeritavas teraviljaseemnes tuulekaera esinemise nulltolerants. Eestis toodetud teraviljaseeme sertifitseeritakse üksnes juhul, kui selle kvaliteedi määramiseks võetud seemneproovis ei leita laboratoorse analüüsi tulemusena tuulekaera seemet. Tuulekaera esinemist kontrollitakse põldtunnustamisel ja laboratoorse 11
analüüsimise käigus. Igal aastal jääb Põllumajandusametil osa seemnepõlde tuulekaera esinemise tõttu põldtunnustamata. Tuulekaera esinemine seemnepõllul on ka peamiseid põldtunnustamata jätmise põhjuseid. Näiteks 2013. aastal jäi põldtunnustamata seemnepõldudest kokku 836,91 hektarit ehk 8,9%, millest peamised põhjused olid tuulekaera esinemine 58%, umbrohtumine 21% ja segunemine või tootja soovil 8%, talvekahjustus 4% ning vähesel määral isolatsiooni ja niitmise nõude rikkumine. 2007. aastal esines tuulekaera 44%, kuid 2013. aastal juba 58% põldtunnustamata jäänud pinnal. Need riigid, kes ei kontrolli tuulekaera esinemist põldtunnustamise käigus, peavad tuulekaera esinemist analüüsima laboratoorse analüüsi käigus 3000 grammist seemnest. Nõue tuleneb komisjoni direktiivist (EÜ) nr 2006/47, milles sätestatakse eritingimused, mis käsitlevad tuulekaera esinemist teraviljaseemnes (ELT L 136, 24.5.2006, lk 18-20) 11. Eestis turustatava, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse toimetatava või Eestisse imporditava sertifitseeritud seemnepartiiga peab olema kaasas dokument, mis tõendab, et seemnepartiid on kontrollitud tuulekaera esinemise suhtes. SEEMNETE JA SEEMNEKARTULI SERTIFITSEERIMINE Seemnete ja seemnekartuli sertifitseerimine on selle põlvnemise, liigi- ja sordiehtsuse ning -puhtuse ja kvaliteedi ning taimetervisenõuetele vastavuse kontrollimine ning seemnepakendite sulgemine ja märgistamine Põllumajandusameti järelevalve all vastavalt rahvusvaheliselt kehtestatud nõuetele. Põllumajandusministri määrustega on kehtestatud sertifitseeritavad taimeliigid ja nende seemnete või seemnekartuli sertifitseerimise nõuded. Sertifitseeritud seemne või seemnekartuli tootmise eest vastutab sordi omanik või säilitaja, kes annavad selleks seemne- või seemnekartuli tootjale loa seemne või seemnekartuli paljundamiseks. Seemnete ja seemnekartuli sertifitseerimisel näitab kategooria seemne- või seemnekartuli partii põlvnemist tähistades vastava partii kohta sertifitseerimise skeemis ning põlvkonda paljundamise protsessis. Seemnete kategooriad on: supereliit (SE), eliit (jaguneb sõltuvalt taimeliigist I põlvkond E1 ja II põlvkond E2) või sertifitseeritud (jaguneb omakorda I põlvkond C1, II põlvkond C2 ja harilikul linal III põlvkond C3). Seemnetootmise skeemi pikkus sõltub põllukultuurist risttolmlevatel kultuuridel on see lühem, isetolmlevatel pikem. Söödakultuuride määratud liikidel võib toota ka tarbeseemet 12 ning köögiviljakultuuridel standardseemet 13. Seemnekartuli kategooriad on: supereliit (jaguneb omakorda mikrotaimedest toodetud SE1, II põlvkond SE2 ja III põlvkond SE3), eliit (jaguneb omakorda I põlvkond E1, II põlvkond E2 ja III põlvkond E3) või sertifitseeritud (A). Alates 1. jaanuarist 2016. aastal muutuvad 11 Komisjoni direktiiv (EÜ) nr 2006/47, milles sätestatakse eritingimused, mis käsitlevad tuulekaera esinemist teraviljaseemnes (ELT L 136, 24.5.2006, lk 18-20). Kättesaadav veebilehel: http://eur-lex.europa.eu/legalcontent/et/txt/pdf/?uri=celex:32006l0047&rid=1 12 Tarbeseeme on teatud söödakultuuri liikide (hariliku esparseti, hariliku sõrmrohu, kroon-magusristiku, mugulpaelrohu, murunurmika, põld-lambaläätse ja ungari hiireherne) liigiehtne ja -puhas kontrollitud seeme. (põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruse nr 56 Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded 1 3 lõige 8. RT I, 28.06.2014, 28) 13 Standardseeme on köögiviljakultuuride liikide sordiehtne ja puhas, köögiviljade tootmiseks ettenähtud seeme. (põllumajandusministri 05. mai 2006. a määruse nr 60 Köögiviljakultuuride seemne kategooriad ning köögiviljakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded 1 3 lõige 4. RT I, 28.06.2014, 26) 12
seemnekartuli kategooriate tähistused: mikrotaimedest toodetud supereliit (PBTC), supereliit (PB), eliit (jaguneb omakorda I põlvkond S, II põlvkond SE ja III põlvkond E) või sertifitseeritud (jaguneb omakorda I põlvkond A ja II põlvkond B). Sõltuvalt taimeliigist või -liikide grupist tehakse sertifitseerimise käigus esmalt põldtunnustamine liigi- ja sordiehtsuse ning seemnekartuli puhul ka taimehaiguste kontrolliks, siis võetakse seemne- või seemnekartuli proovid, toimub proovide analüüsimine ning sõltuvalt taimeliigist seemnetel järelkontrolli põldkatsed. Põldtunnustamist (supereliit- ja eliitkategooria seemnete puhul) tehakse Põllumajandusameti järelevalveametniku või sertifitseeritud seemne kategooria puhul volitatud põldtunnustaja poolt. Seemnekartuli põldtunnustamine toimub vaid Põllumajandusameti järelevalveametniku poolt. Põldtunnustamise käigus hinnatakse, kas põllul kasvab õige liik ja sort, teisisõnu hinnatakse taimiku liigi- ja sordipuhtust. Seemnete põldtunnustamise käigus hinnatakse teist liiki taimi, raskesti eraldatava seemnega umbrohtude taimi, kaasa arvatud tuulekaera, vaadatakse taimehaigusi, samuti risttolmlemise vältimiseks vahemaid. Seemneproovid analüüsitakse Rahvusvahelise Seemnekontrolli Assotsiatsiooni (ISTA) poolt akrediteeritud laboratooriumis. Eestis põldtunnustati seemnepõlde 2012. aastal kokku 8245 hektaril, sellest teravilja kokku 6268 hektaril, heintaimi 1547 hektaril, liblikõielisi söödakultuure 368 hektaril ja õlikultuure 64 hektaril. 2013. aastal põldtunnustati 8548 hektaril seemnepõlde, millest teravilja kokku oli 6316 hektaril, heintaimi 1748 hektaril, liblikõielisi söödakultuure 431 hektaril ja õlikultuure 52 hektaril. Eestis toimib madalamate ehk sertifitseeritud seemne kategooriate korral põldtunnustamise ja proovivõtmise väljavolitamine. 2012. aastal oli Eestis kümme ja 2013. aastal 11 volitatud põldtunnustajat. Kui 2007. aastal oli seemnetootmise pind 6927 hektarit, siis 2013. aastal oli see pind 9384 hektarit. Samal perioodil volitatud põldtunnustajate arv on vähenenud 15-lt 11-le. Ühe volitatud põldtunnustaja poolt tunnustatud pind on suurenenud 380- hektarilt 580 hektarile ning vähenenud on nende poolt tunnustatud pinna osatähtsus 82%-lt 67%-le. Seemnekartuli põldtunnustamise käigus hinnatakse sordiehtsust- ja puhtust, viirushaiguste ja varrepõletiku esinemist teist sorti või mitte- sordiehtsate ja taimehaigustega taimede esinemist ning taimekahjustajate leviku tõkestamiseks vahemaid. Seemnekartulil määratakse laborianalüüsi käigus kartuliringmädanikku ja pruun-baktermädanikku ning kartulikeerdlehisust (Potato leaf roll virus), kartuli X-, S-, M-, A- ja Y-viiruseid. Seemnekartuli lõplikuks sertifitseerimiseks tehakse kartulimugula kvaliteedihindamine. 3.1. TOOTMINE 3.1.1. TERAVILJAKULTUURI SEEMNE TOOTMINE Seemnetootjate eesmärk on toota kvaliteetset külviseemet ja varustada sellega Eesti teraviljakasvatajaid. Teraviljakasvatuses keskmise saagikuse tõstmiseks on üheks võimaluseks tootmissisendina kasutada sertifitseeritud seemet. Kahjuks on Eesti teraviljakasvatuse saagikus madalam kui teistes Põhja- ja Baltimaades, kuigi klimaatilised tingimused on Eestis paremad kui Soomes. 13
Näiteks Soomes on 2000. aastatel olnud sertifitseeritud seemne kasutamine 30% ja mujal Euroopas keskmiselt 50%. Põhjamaades on sertifitseeritud seemne kasutusaste olnud 2000. aastatel keskmiselt 70% ja aeg-ajalt kõrgemgi 14. Lähtudes, et Soomes kasutatakse sertifitseeritud seemet 30% ning mujal Euroopas keskmiselt 50% ja saagikus on kõrgem kui Eestis, siis võib väita ka, et teraviljakasvatuse saagikuse tõstmiseks Eestis on oluline sertifitseeritud seeme. Sertifitseeritud seemne tähtsuse tõstmiseks tootmissisendina saab teha tootmiskatseid ning viia läbi rakendusuuringuid. SERTIFITSEERITUD TERAVILJASEEMNE TOOTMINE EESTIS Põllumajandusameti andmetel on sertifitseeritud teravilja seemnete kogused järjest suurenenud. 2011. aastal toodeti Põllumajandusameti andmetel sertifitseeritud teravilja seemet kokku 14 417 tonni, 2012. aastal 18 550 tonni ja 2013. aastal 22 363 tonni (vaata tabel 3). Tabel 3 Sertifitseeritud teraviljaseemne tootmine Eestis aastatel 2007 2013. aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 teravilja ha 292 300 309 300 316 400 275 300 297 000 290 600 311 100 kasvupind sertifitseeritud t 10 707 7 593 12 830 11 420 14 417 18 550 22 363 teraviljaseeme külvinorm kg/ha 200 200 200 200 200 200 200 sertifitseeritud ha 53 534 37 965 64 147 57 099 72 086 92 710 111 818 seemnega saab külvata sertifitseeritud seemne arvutuslik osakaal teravilja kasvupinnast % 18 12 20 21 24 32 36 Allikas: Põllumajandusamet Teraviljakultuuridest sertifitseeritakse Eestis aretatud sortide seemet kõige rohkem suviodra puhul sertifitseeritavate seemnete 19 sordist kolm on Eestis aretatud (`Anni`, `Leeni` ja `Maali`). Lisaks Eestis aretatud sortidele on Eestis ka mõnede sortide (nt suvinisu `Manu` või talinisu `Ada`) säilitaja. 14 Soome riiklik seemnestrateegia 2011 2021 14
Joonis 7. Sertifitseeritud suvioder aastail 2006 2013. Allikas: Põllumajandusamet Aastail 2006 2013 on sertifitseeritavate seemnete sortide arv suviodra puhul olnud stabiilne, keskmiselt 18 sorti. Suviodra osas oli 2006. aastal ülekaalus Eesti sordilehes olevate sortide seemne kasvatus ja vähemal määral Eestis aretatud sortide seemne kasvatus, kuid 2013. aastal on lisandunud Euroopa Liidu sordilehes olevate sortide seemne kasvatus samaväärselt Eestis aretatud sortide seemne kasvatusega. Pidevat kasvu alates 2007. aastast näitab Euroopa Liidu sordilehes olevate odrasortide seemne kasvatus (vaata joonis 7). Kui odra kasvupind oli 2013. aastal 133 tuhat hektarit 15, siis 2013. aastal toodetud suviodra seemnega oleks saanud külvata külvinormiga 200kg/ha 37 tuhat hektarit, millest nähtub, et Eesti suviodra sertifitseeritud seemnega isevarustatuse tase on 28%. 15 Statistikaameti andmed 10.02.2014. aasta seisuga, kättesaadavad veebilehel http://pub.stat.ee/pxweb.2001/dialog/varval.asp?ma=pm04&ti=p%d5llukultuuride+saak&path=../database/majandus/13 Pellumajandus/06Pellumajandussaaduste_tootmine/06Taimekasvatussaaduste_tootmine/&lang=2 15
2013. aastal oli Eesti sordilehes 40 odrasorti, neist sertifitseeriti 19 odrasordi seemet. Aastal 2006 oli seemnetest enam sertifitseeritud odrasordist `Anni`, `Annabel` ja `Justina` ning 2013. aastal `Anni`, `Iron` ja `Jyvä` (vaata joonis 8). Joonis 8. Sertifitseeritud suvioder sorditi 01.07.2012 30.06.2013. Allikas: Põllumajandusamet Eestis aretatud suvinisu sortide seemne kasvatus sai hoo sisse 2011. aastal, mil sertifitseeriti 473 tonni seemet. Pidevat kasvu alates aastast 2011 näitab Euroopa Liidu sordilehes olevate suvinisu sortide seemne kasvatus Eestis, 2011. aastal sertifitseeriti 407 tonni ja 2013. aastal 1 148 tonni seemet, suurenemine kolmekordselt. Kui 2006. aastal oli sertifitseeritava suvinisu seemne sorte kaks, siis 2013. aastal sertifitseeriti seemneid 15 sordist, hüppeline kasv toimus 2011. aastal (vaata joonis 9). Kui suvinisu kasvupind oli 2013. aastal 79 tuhat hektarit 16, siis 2013. aastal toodetud suvinisu seemnega oleks saanud külvata külvinormiga 200kg/ha 22 515 hektarit, millest nähtub, et Eesti suvinisu sertifitseeritud seemnega isevarustatuse tase on 28,5%. 16 Statistikaameti andmed 10.02.2014. aasta seisuga, kättesaadavad veebilehel http://pub.stat.ee/pxweb.2001/dialog/varval.asp?ma=pm04&ti=p%d5llukultuuride+saak&path=../database/majandus/13 Pellumajandus/06Pellumajandussaaduste_tootmine/06Taimekasvatussaaduste_tootmine/&lang=2 16
Joonis 9. Sertifitseeritud suvinisu aastail 2006 2013. Allikas: Põllumajandusamet 2013. aastal oli Eesti sordilehes 24 suvinisu sorti, millest sertifitseeriti 15 sordi (63% Eesti sordilehes olevatest sortidest) seemet ja üks neist (`Mooni`) on Eestis aretatud. Eestis on sordi `Manu` säilitaja. 2006. aastal sertifitseeriti enim nisusortide `Triso` ja `Monsun` ning 2013. aastal `Specifik ja `Uffo` seemet (vaata joonis 10). 17
Joonis 10. Sertifitseeritud suvinisu sorditi 1.07.2012 30.06.2013. Allikas: Põllumajandusamet Talinisu seemne kasvatus tegi 2011. aastal hüppelise kasvu. 2013. aastal toodeti 4 073 tonni seemet. Pidevat kasvu alates aastast 2011 näitab Euroopa Liidu sordilehes olevate talinisu sortide seemne kasvatus Eestis, 2011. aastal toodeti 156 tonni ja 2013. aastal 799 tonni sertifitseeritud seemet, suurenemine viiekordselt. Sertifitseeritava seemne sortide arv talinisu puhul oli 2006. aastal kaks sorti ja 2013. aastal kümme sorti, hüppeline kasv toimus alates 2011. aastast (vaata joonis 11). 18
Joonis 11. Sertifitseeritud talinisu aastail 2006 2013. Allikas: Põllumajandusamet Kui talinisu kasvupind oli 2013. aastal 45 tuhat hektarit 17, siis 2013. aastal toodetud talinisu seemnega oleks saanud külvata külvinormiga 200kg/ha 20 365 hektarit, millest nähtub, et Eesti talinisu sertifitseeritud seemnega isevarustatuse tase on 45%. 2013. aastal oli Eesti sordilehes 26 talinisu sorti, millest sertifitseeriti seemneid kümnest sordist. 2006. aastal oli seemnetest enam sertifitseeritud sordist `Olivin` ja `Compliment` ning 2013. aastal `Ada, ja `Genius` (vaata joonis 12). 17 Statistikaameti andmed 10.02.2014. aasta seisuga, kättesaadavad veebilehel http://pub.stat.ee/pxweb.2001/dialog/varval.asp?ma=pm04&ti=p%d5llukultuuride+saak&path=../database/majandus/13 Pellumajandus/06Pellumajandussaaduste_tootmine/06Taimekasvatussaaduste_tootmine/&lang=2 19
Joonis 12. Sertifitseeritud talinisu sorditi 01.07.2012 30.06.2013. Allikas: Põllumajandusamet Talirukkisortide hulgas on suurim seemnepõldude pind aastatel 2010 2012 sordil Sangaste, mida kasvatati kokku 470 hektaril. Sertifitseeritud seemnete tootmismahtude osas ületab Sangaste kõiki teisi Eestis kasvatatavaid rukkisorte. Kokku sertifitseeriti aastatel 2010 2012 umbes 649 tonni Sangaste seemet. 2012. aastal moodustas Sangaste ligikaudu 56% talirukki sertifitseeritud seemnest Eestis. Seda on mõjutanud Eesti maaelu arengukava alameetme 2.3.4 (talirukkisordi Sangaste kasvatamise toetuse) rakendamine, kus minimaalseks toetusõiguslikuks pinnaks oli viis hektarit ja üheks toetuse saamise nõudeks sertifitseeritud seemne kasutamine. 2013. aastast sordilehte võetud talinisu säilitussordi `Sani` seemet on sertifitseeritud 1,3 tonni. Alates 2006. aastast toimub mahepõllumajanduses kasutamiseks mõeldud seemne (edaspidi maheseeme) tootmine. Aastatel 2006 2013 toodeti 30,7 tonni talinisu, 332,6 tonni rukist `Sangaste`, 413,3 tonni kaera, 133,4 tonni suvinisu ja 73,2 tonni odra sertifitseeritud maheseemet. 3.1.2. SÖÖDAKULTUURI SEEMNE TOOTMINE Söödakultuurid jagunevad kõrrelisteks ja liblikõielisteks söödakultuurideks. Söödakultuuride seeme kuulub sertifitseerimisele. Määratud liikide puhul on lisaks lubatud turustada tarbeseemet. Söödakultuuride tarbeseemne liigiehtsust ning -puhtust kontrollib sordi omanik, esindaja või säilitaja. Eestis toodetakse söödakultuuride puhul suures osas populaarsete Eesti sortide seemet, mille kasutamise osakaal on suur. 2011. aastal sertifitseeriti kokku 621,4 tonni seemet, sellest kõrreliste söödakultuuride seemet 172 tonni ja liblikõieliste söödakultuuride seemet 449 tonni. 2012. aastal sertifitseeriti kokku 75 tonni, neist kõrreliste söödakultuuride seemet 297 tonni ja liblikõieliste söödakultuuride seemet 449 tonni. Alates 2005. aastast, mil sertifitseeriti 292 tonni kõrreliste söödakultuuride 20
seemet, on toimunud sertifitseerimise koguste vähenemine, samas liblikõieliste puhul võib aga täheldada tõusu. Alates 2008. aastast on võimalus toota ja turustada söödakultuuride seemnesegusid (vaata tabel 4). Söödakultuuride seemnesegud jagunevad kaheks - söödatootmiseks ettenähtud segud ja murusegud. Murusegudes võib olla ka mitte sertifitseeritavate liikide seemned. Kuigi alates 2011. aastast võib toota söödakultuuride säilitussegusid 18, siis Eestis ei ole neid veel toodetud. Tabel 4 Sertifitseeritud söödakultuuride seemnesegude tootmine aastatel 2008 2013. aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013 söödatootmiseks ettenähtud segud t 79 57 121 100 115 133 murusegud t 50 44 71 305 71 44 kokku t 129 101 192 405 186 177 Allikas: Põllumajandusamet Aastatel 2006 2013 toodeti 8,22 tonni punase ristiku, 4,2 tonni raiheina, 0,68 tonni lutserni, 1,76 tonni timuti ja 3,925 tonni ida-kitseherne sertifitseeritud maheseemet. Põllumajandusameti poolt väljastatud OECD etikettide andmete alusel on eksporditud idakitseherne seemet 2006 2013 aastail kokku 21,96 tonni. Söödakultuuride seemnesegud on sobivad erinevate rohumaade uuendamiseks ning tabeli 4 andmete kohaselt söödatootmiseks ettenähtud segude toodetud kogused on järjest suurenenud. Samas murusegude toodetud kogused suurenesid hüppeliselt 2011. aastal, mil toodeti suures koguses kalmumuruks sobivat segu, hiljem on toodetud kogused vähenenud. Eelnevale toetudes võib arvata, et kui on nõudlust, siis on seemnetootjail ka võimekus toota suuremaid koguseid 3.1.3. ÕLI- JA KIUKULTUURI SEEMNE TOOTMINE Õlikultuuride seemneist on Eestis sertifitseeritud suvirapsi seemet 1999. 2012. aastal kokku 1853 tonni, talirapsi seemet vaid 2008. ja 2012. aastal kokku 19 tonni, suvirüpsi seemet 1999. 2005. aastal kokku 288 tonni, talirüpsi seemet 2002. ja 2006. 2012. aastal kokku 190 tonni ning valge sinepi seemet vaid 4,5 tonni 2007. aastal. Kiukultuuridest on sertifitseeritud lina seemet 1999. 2002. aastal kokku 27 tonni. Kui 2011. aastal sertifitseeriti õli- ja kiukultuuride seemet 245 tonni, siis 2012. aastal sertifitseeriti 92 tonni seemet. Aastatel 2006 2013 toodeti 42,9 tonni talirüpsi sertifitseeritud maheseemet. Eesti kliima tingimustes on keeruline toota kvaliteetset rapsiseemet, mistõttu on odavam ja kiirem lahendus seni olnud rapsiseemnete sissevedu. Kasutatakse valdavalt hübriidsorte või mujal aretatud sorte. 18 Säilitussegu on söödakultuuride seemnete segu, mis on ette nähtud looduskeskkonna ja geneetiliste ressursside säilitamiseks. (taimede paljundamise ja sordikaitse seadus, 6 2 ) 21
Kiukultuuride seeme säilib mitu aastat ning nõudlus selle järele on väike, mistõttu seemnetootmine on kaootiline. 3.1.4. KÖÖGIVILJAKULTUURI SEEMNE TOOTMINE Eestis on toodetud vähesel määral köögiviljakultuuride sertifitseeritud seemet (Põllumajandusameti andmetel 2002. 2010. aastal kokku 8,2 tonni tomati, aedherne ja aedoa seemet). Alates 2011. aastast ei ole köögiviljakultuuride seemneid enam sertifitseeritud, vaid selle asemel toimub köögiviljakultuuride standardseemne geneetilise ressursi ehk hobisortide tootmine aednikele. Valdavalt toimub köögiviljakultuuride standardseemne tootmine, mille liigi- ja sordiehtsust ning -puhtust kontrollib põldtunnustamise käigus sordi omanik, esindaja või säilitaja. Köögiviljakultuuride standardseemnete tootmine on tootja vastutusel. Jõgeva Sordiaretuse Instituudis toodeti 2012. aastal köögiviljakultuuridest 2 440 kilogrammi aedherne (neli sorti), 2 kilogrammi kaalika, 5,6 kilogrammi redise, 10 kilogrammi sibula, 7,5 kilogrammi porgandi, 2,3 kilogrammi kapsa ja 13,9 kilogrammi tomati (11 sorti) standardseemet ning 2013. aastal 2 380 kilogrammi aedherne (kolm sorti), 235 kilogrammi aedoa (kaks sorti), 61,9 kilogrammi kaalika, 17,2 kilogrammi redise, 52 kilogrammi kapsa, 16,63 kilogrammi porgandi, 12,26 kilogrammi sibula ja 17,09 kilogrammi tomati (üheksa sorti) standardseemet. Aastatel 2006 2013 toodeti viis kilogrammi aedoa ja viis kilogrammi aedherne maheseemet. 3.1.5. PEEDISEEMNE TOOTMINE Sertifitseeritud peediseemne tootmise korral tehakse seemnepõllul vähemalt üks põldtunnustamine ning supereliit- ja eliitseemne tootmise korral tehakse seemnepõllul vähemalt kaks põldtunnustamist, millest esimene tehakse taotluse esitamise aastal ja teine sellele järgneval aastal. Sertifitseeritav peediseeme peab olema piisavalt sordiehtne ja -puhas. Sordipuhtust kontrollitakse järelkontrolli katsete käigus. Eestis on toodetud vähesel määral söödapeedi sertifitseeritud seemet (Põllumajandusameti andmetel 2005 2009. aastal kokku 346 kilogrammi). Alates 2012. aastast on sordilehes säilitussordina söödapeet `Jõgeva Eckendorf `. 3.1.6. SEEMNEKARTULI TOOTMINE Seemnekartuli tootmiseks planeeritaval põllul peab olema möödunud 2 3 aastat kartuli kasvatamisest ja põld peab olema kartuli-kiduussi vaba. Kartuli-kiduussi esinemise kontrollimiseks võtab Põllumajandusameti järelevalveametnik seemnekartuli kasvatamiseks kavandatavalt põllult mullaproovi (2 6 mullaproovi hektari kohta) enne kartuli mahapanekut. Kartuli-kiduussi esinemise tuvastamiseks ei ole vaja mullaproovi võtta, kui on olemas ametlikud analüüsitulemused, mis tõendavad, et viimase 12 aasta jooksul ei ole maatükil kartuli-kiduussi esinenud või põlluraamatu alusel saab kindlaks teha, et viimase 12 aasta jooksul ei sellel maatükil kartulit kasvatatud. 22
Enne põldtunnustamist tuleb põllult eemaldada kõik mitte-sordiehtsad ja teiste sortide kartulitaimed, kartuli varrepõletikuga ja viirustunnustega taimed (koos mugulatega). Allikas: Põllumajandusamet Seemnekartuli kasvupind on viimase kümne aasta jooksul suurenenud 2,3 korda (2004. aastal - 113 hektarit, 2013. aastal 262 hektarit). Samal ajal Statistikaameti andmetel kartuli kasvupind on vähenenud 2,5 korda (2004. aastal - 16 tuhat hektarit, 2013. aastal 6 tuhat hektarit). Kui 2004. aastal seemnekartuli kasvupind moodustas ainult 0,7% kartuli kasvupinnast, siis 2013. aastal oli see 4,1% (vaata tabel 5). Suurem seemnekartuli tootmine toimub Viljandi maakonnas. Tabel 5 Seemne- ja tarbekartuli kasvupind ning sertifitseeritud seemnekartuli kogus aastatel 2004 2013. aasta seemnekartuli kasvupind, ha kartuli kasvupind, ha 19 sertifitseeritud kogus, t 2004 113 16 000 899 2005 1 867 14 000 1 739 2006 247 11 000 2 196 2007 237 11 000 2 109 2008 202 9 000 2 377 2009 309 9 000 3 160 2010 277 9 000 3 206 2011 347 9 000 3 141 2012 250 8 000 1 895 2013 262 6 000 2 280 Allikas: Põllumajandusamet 2012. aasta saagist sertifitseeriti 2 279,6 tonni seemnekartulit. Sertifitseeritud seemnekartuli kogused on kümne aasta jooksul kasvanud (vaata joonis 15), jäädes viimase kuue aasta jooksul 2000 3200 tonni piiridesse. Võrreldes 2011. aastaga, on sertifitseeritud seemnekartuli kogus vähenenud 27,5%. 19 Statistikaameti andmed 23
Joonis 15. Sertifitseeritud seemnekartuli kogused 2002.- 2012. aastate saagist. Allikas: Põllumajandusamet 2013. aastal põldtunnustatud seemnekartuli kasvupind oli 261,7 hektarit, mis näitab 4,6% suurenemist võrreldes eelmise aastaga (2012. aastal 250,1 hektarit). Andmed viimasel kümnel aastal põldtunnustatud seemnekartuli kasvupinna kohta on toodud joonisel 16. Joonis 16. Põldtunnustatud seemnekartuli kasvupind (ha) aastatel 2004 2013. Allikas: Põllumajandusamet 2013. aastal põldtunnustati 46 kartulisordi seemnepõld, suurim seemnekartuli kasvupind oli sordil `Laura` (36,3 hektarit), üle 20 hektari oli kasvupind veel ainult sortidel `Vineta` (27,3 hektarit), `Flavia` (26,6 hektarit), `Marabel` (22,8 hektarit) ja `Gala` (22,5 hektarit). Nende sortide kasvupind moodustab 51,9% põldtunnustatud seemnepõldudest (vaata joonis 17). 24
Joonis 17. 2013. aastal põldtunnustatud seemnekartuli kasvupind (ha) sortide lõikes. Allikas: Põllumajandusamet Eestis aretatud sortide seemnekartuli kasvupind vähenes tunduvalt, kui Eesti turule tulid Euroopa Liidus paljundamiseks lubatud kartulisordid. Selle vähenemise üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et Eestis aretatud sordid on viirustele vastuvõtlikumad. 1. jaanuari 2014. aasta seisuga sertifitseeriti 2013. aasta saagist 87,5 tonni seemnekartulit. Alates 2010. aastast on võimalus toota ja turustada säilitussordi seemnekartulit. Säilitussort peab olema registreeritud Eesti sordilehes. 1. jaanuari 2013 seisuga on Eesti sordilehes selliseid sorte kolm `Jõgeva kollane`, `Väike verev` ja `Endla`. Säilitussordi seemnekartul sertifitseeritakse tootja poolt. 2013. aasta suvel põldtunnustati 0,2 hektari sordi `Jõgeva kollane` seemnekartuli põldu. 3.2. SEEMNESEKTORI TUGEVUSTE JA NÕRKUSTE NING VÄLISKESKKONNAST TULENEVATE VÕIMALUSTE JA OHTUDE (SWOT) ANALÜÜS Tugevused 1. Olemas on kvalifitseeritud seemne tootjad ja seemnekartuli tarnijad 2. Toimivad riiklikud sordi registreerimise ja majanduskatsed 3. Toimiv seemnete ja seemnekartuli sertifitseerimise süsteem 4. Kompetentsus sortide osas Võimalused 1. Nõudlus säilitussortide ja nende segude tootmiseks 2. Nõudlus mahepõllumajanduslikus tootmises kasutamiseks säilitussortide ja nende segude tootmiseks Nõrkused 1. Tuulekaera 0-tolerantsi järgimine 2. Sertifitseeritud seemnetootmise killustatus 3. Kasutamata tootmismaht 4. Seemnekvaliteet on ebaühtlane 5. Seemnekasvatuse alane nõuandeteenus on puudulik 6. Taimetervise labori töö kiirus Ohud 1. Tuulekaera levik 2. Seemnete ja seemnekartuli sertifitseerimise süsteemi kallinemine 3. Sertifitseerimata seemne ja tarbekartuli turustamine seemne ja seemnekartuli tootmiseks 25
3.2.1. TUGEVUSED OLEMAS ON KVALIFITSEERITUD SEEMNE TOOTJAD JA SEEMNEKARTULI TARNIJAD Sektori põhitugevuseks on tugevad seemne tootjad ja seemnekartuli tarnijad, kellel on pikaajaline kogemus sertifitseeritud seemne või seemnekartuli tootmisel. Seemnekartuli tarnijad on väga uuendus- ja edumeelsed uute turustamisviiside leidmisel. TOIMIVAD RIIKLIKUD SORDI REGISTREERIMISE JA MAJANDUSKATSED Põllumajandustootjatele on vajalikud andmed Põllumajandusuuringute Keskuses tehtavad sordi registreerimise ja majanduskatsete sordikatsetusest (kättesaadavad Põllumajandusuuringute Keskuse kodulehel), sest sordi valik tehakse katseandmete alusel. Sellest tulenevalt on vajalik riikliku registreerimise ja majanduskatsete jätkumine samal tasemel ja seda tuleb järjepidevalt kaasajastada. TOIMIV SEEMNETE JA SEEMNEKARTULI SERTIFITSEERIMISE SÜSTEEM Alates 1997. aastast on toimunud Eestis seemnete sertifitseerimine ja selle süsteemi samal tasemel toimimiseks tuleb seda järjepidevalt edasi arendada ja täiustada. KOMPETENTSUS SORTIDE OSAS Sordi omanikud, esindajad ja säilitajad on kompetentsed andma informatsiooni sortide omaduste kohta, mis on põllumajandustootjatele väga vajalik teave sordivaliku tegemisel. Sellist infot on vaja ning seda näitas ka 2013. aasta alguses põllumajandustootjate hulgas läbi viidud küsitlus. 3.2.2. NÕRKUSED TUULEKAERA NULLTOLERANTSI JÄRGIMINE Eestil on teraviljaseemne kasvatamise osas tuulekaera nulltolerants rakendatakse täiendavaid tuulekaera nõudeid seemnete sertifitseerimise erinevates etappides (nt teravilja põldu ei põldtunnustata, kui seal esineb tuulekaera) ning tuulekaera esinemise suhtes kontrollitavas laboratoorselt analüüsitavas proovis ei ole lubatud tuulekaera esinemine. Kuna tuulekaer on Eesti põldudel laialt levinud, siis on seemnetootjatel üha raskem leida seemnetootmiseks tuulekaera vabaks tunnistatud põlde ja seetõttu raskusi nulltolerantsi järgimisega. KASUTAMATA TOOTMISMAHT Eestis on vähe uuritud seemne kasutamist. Põllumajandusameti hinnangul katab Eestis toodetud teravilja sertifitseeritud seeme ca 24% teravilja külvipinnast, samas Statistikaameti 2011. aasta andmete kohaselt on sertifitseeritud seemne kasutamise osakaal teravilja külvipinnast keskmiselt 10%. Kuigi taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse kohaselt võib turustada üksnes sertifitseeritud teravilja- ja söödakultuuride seemet ning seemnekartulit, siis reaalse kasutuse kohta täpsemad andmed puuduvad. Sertifitseeritud seemet kasutatakse vähe, kuid nõudluse 26
suurenemise korral oleks võimalik sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli tootmist suurendada. Viimasel ajal on juba loodud mõned põllumajandusühistud, kus tootmissisendite (väetise, seemne või seemnekartuli, taimekaitsevahendi) ostmine ja saagi realiseerimine toimub ühiselt. Samuti on mõned seemnete turustamisega tegelevad ettevõtted koondanud enda ümber lepingulised seemnetootjad, keda varustatakse nii seemne, väetise kui ka taimekaitsevahenditega ja tagatakse saagi kokkuost. SERTIFITSEERITUD SEEMNE TOOTMISE KILLUSTATUS 2012. aastal oli Eestis 70 seemnetootjat ja 2013. aastal oli see arv samas suurusjärgus. Paljud neist on väiksemad seemnetootjad, kellel läbivad sertifitseerimise üksikud seemne partiid. Samas on kuus suuremates kogustes seemnetootjat ja mõni seemnekeskus 20. Tuleb soodustada seemnekeskuste teket. Seemnekeskustel on suuremad teadmised ja kogemused ning võimalused toota homogeenseid partiisid. SEEMNE JA SEEMNEKARTULI KVALITEET ON EBAÜHTLANE Probleemiks põldude suur umbrohtumus (puju, tuulekaer, eelvili), mis on üldjuhul tingitud taimekaitsevahendite vähesest või teadmatust kasutamisest või ebapiisavast viljelusvõttest ja valest agrotehnikast. Väiksematel tootjatel on madal üldine teadlikkus seemnekasvatusest. Tuleb soodustada seemnekeskuste teket. SEEMNEKASVATUSE ALANE NÕUANDETEENUS ON PUUDULIK Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti andmetel oli nõuandetoetuse saajaid aastail 2009 2013 keskmiselt aastas 941, neist taimekasvatuse alase nõuandetoetuse saajaid keskmiselt aastas 184. Taimekasvatusalase nõuande toetuse saajad moodustavad keskmiselt 18% nõuandetoetuse saajatest. Seemnekasvatuse nõustamisoskus on üks taimekasvatuse konsulendi kompetentsidest, samas konsulendid ise tunnevad puudust sellealasest koolitusest. Konsulendid omandavad oma teadmised info- ja põllupäevadel osalemisega. Seemne tootjate sõnul tunnevad nad puudust spetsiifilisest nõustamisest erinevate taimeliikide seemnekasvatuse puhul, eriti heintaimede seemnekasvatuse korral, sest iga taimeliigi puhul on kasvatamisel omapärad. Samuti on probleemiks, kuidas viia põllumajandustootjateni teave sertifitseeritud seemne kasutamise kasulikkusest ja otstarbekusest. Teraviljatootjate seas levib arvamus, et oma seemne kasutamisel on tulemus sama, kui sertifitseeritud seemne kasutamisel. Kuid isegi sordi omadused muutuvad ajas, rääkimata seemne puhtusest ja kvaliteedist. TAIMETERVISE LABORI TÖÖ KIIRUS Sertifitseeritavast seemnekartuli partiist võetud mugulaproovide analüüsimisel saab viirusanalüüside tulemused kätte vahel alles mitme kuu pärast. Kaubanduskokkulepped sõlmitakse tavapäraselt alates novembrist ning selleks ajaks on vajalik juba teada seemnekartuli 20 Seemnekeskuses toodetakse seemet, seemnete koristusjärgne töötlemine ja puhastamine, koostöö teiste seemnekasvatajatega. 27
viirusanalüüsi tulemusi. Analüüsitulemuste kättesaadavuse kiirust on võimalik muuta kui kasutatakse ka teisi, näiteks Real-Time PCR analüüsimeetodeid 3.2.3. VALDKONNA VÕIMALUSED NÕUDLUS SÄILITUSSORTIDE JA NENDE SEGUDE TOOTMISEKS Järjest enam tõuseb nõudlus säilitussortide ja nende segude tootmiseks. NÕUDLUS MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKUS TOOTMISES KASUTAMISEKS SÄILITUSSORTIDE JA NENDE SEGUDE TOOTMISEKS Säilitussordid ja nende segud on sobivad mahepõllumajanduslikus tootmises. See loob eeldused ka maheseemnekeskuste tekkeks. 3.2.4. OHUD TUULEKAERA LEVIK Probleemiks on üldine tuulekaera levik, kus tuulekaera tõrjemeetmete rakendamata jätmise või ebapiisava rakendamise korral levib tuulekaer, mis levib nii seemne tootjate kui põllumajandustootjate tuulekaera vabale põllule. SEEMNE JA SEEMNEKARTULI SERTIFITSEERIMISE SÜSTEEMI KALLINEMINE Seemne ja seemnekartuli sertifitseerimise süsteemi kulupõhiseks muutmise korral tõuseb seemne ja seemnekartuli omahind ning seeläbi ka müügihind. Niigi vähene sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli kasutamine võib veelgi väheneda sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli kõrgema hinna pärast. SERTIFITSEERIMATA SEEMNE JA TARBEKARTULI TURUSTAMINE Seemne turustamise kontrollimisel on täheldatud vilja müüki külviseemneks, kus märgitud sordi nimi ning seemne idanevus ei vasta nõuetele. Tarbekartuli ehk toidukartuli turustamisel seemnekartulina on oht taimekahjustajate, sealhulgas ka ohtlike taimekahjustajate, levimiseks. Sertifitseerimata seemne või tarbekartuli turustamine seemne või seemnekartulina mõjutab kaudselt seemne- ja seemnekartuli tarnijate usaldusväärsust. 28
4. MEETMED JA NENDE EESMÄRGID 4.1. TEADLIKKUSE TÕSTMINE, NÕUSTAMINE JA KOOLITUS 4.1.1. TEADLIKKUSE TÕSTMINE Kuna suurim probleem on sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli kasutamise vähene osakaal Eestis, siis selle probleemi peamiseks lahendusvariandiks on eelkõige põllumajandustootja teadlikkuse tõstmine selgitustöö läbi. Põllumajandustootjale tuleb välja tuua tulemus rahas ehk näidata, kuidas sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli kasutamine toob suuremat tulu. Uuemad sordid on kõrgema saagipotentsiaaliga (kasulik on sordiuuendus, mitte aastaid kasutada ühte ja sama sorti). Sertifitseeritud seemnepartii kvaliteedis saab kindel olla, oma toodetud seemne säilitamis- ja ettevalmistamistingimused on aga erinevad. Oma toodetud seemne hind ei ole ainult selle koguse teravilja tootmise omahind, vaid sertifitseeritud seemne hindadega võrreldes tuleb arvestada ka oma seemne töötlemise, sorteerimise, puhtimise ja hoidmise kulu ning saamata jäänud tulu, mille saaks selle saagina realiseerimisel. Sertifitseeritud seemnel on suurem saagipotentsiaal ning väiksem taimekaitsevahendite kulu vahe oma toodetud seemne ja sertifitseeritud seemne hindade vahel ei ole tegelikult suur. Samuti tuleb juhtida tähelepanu oma toodetud seemne kvaliteedile, ergutada põllumajandustootjat seda testima, mõistmaks, mida 85 90% ulatuses tegelikult maha külvatakse. Põllumajandusministeeriumi poolt tellitud AS Turu-Uuringud uuringu 21 kohaselt tuuakse Eestisse sisse 11,4% Eesti sordilehes mitte loetletud sorte ehk Eesti kliimatingimustes katsetamata sorte. EESMÄRK ON TÕSTA PÕLLUMAJANDUSTOOTJATE TEADLIKKUST SERTIFITSEERITUD SEEMNE JA SEEMNEKARTULI KASUTAMISE EELISTEST. Oluline tegevus on põllumajandustootjate teadlikkuse tõstmine Eestisse sissetoodava seemne võimalikust segunemisest geneetiliselt muundatud taimeliikide seemnetega, eelkõige mujal maailmas kasvatamiseks lubatud geneetiliselt muundatud taimeliikide (nt rapsi) seemnetega, et vältida tahtmatut Euroopa Liidus kasvatamiseks mitte lubatud geneetiliselt muundatud taimeliikide levitamist. MÕÕDIKUD Näitaja / Tasemed Algtase 2013 Sihttase 2020 Sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli kasutamise osatähtsus külvipinnast teraviljaseeme seemnekartul Allikas: Statistikaamet Eesti sordilehes olevate sortide kasutamise protsent Allikas: uuring Andmed puuduvad Suurenemine võrreldes 2013. aastaga 50% 55% 60% 21 http://agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/uuringud/2012/uuring-2012-seemnesordid-aruanne.pdf 29
MEETMED: Meetme 4.1.1. tegevused Elluviimise tähtajad Täitja 1. Põllumajandustootjatele suunatud teave sordilehe ja sordikatsetuse kohta. Avaldatakse ja lihtsustatakse informatsiooni leidmist kodulehtedel koostatakse ja avaldatakse ülevaated sortide katsetuste kohta. 2014 2020 PMA, PMK, MTÜ Seemneliit 2. Sortide üldtendentside analüüsimine. 2014; 2016; 2018 ETKI, PMK, EMÜ, PM 3. Majandusviljelusväärtuse katsetulemustest kokkuvõtete tegemine sordilehes olevate sortide kohta. 4. Majandusviljelusväärtuse katsetulemustest kokkuvõtete tegemine sordilehte võetavate sortide kohta. 5. Turu-uuring sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli kasutamise ning sordilise mitmekesisuse kohta. 6. Seemnemajanduse sotsiaalmajanduslik uuring ülevaade seemnesektori konkurentsivõimest, tööhõivest jt. 7. Sertifitseeritud seemnete kohta avaldatud teaduslike tööde/uuringute ülevaate koostamine. 8. Seemnekasvatusele spetsialiseerunud tootjatele infomaterjalid taimeliikide kaupa. 9. Rakendatavate tuulekaera tõrjeabinõude meetmete tõhususe uuring ja uute tuulekaera tõrjeabinõude võimaluste rakendamine seemnetootmises (sealhulgas erinevate preparaatide kasutamine). 10. Seemne ja seemnekartuli tootmise ja sertifitseerimise süsteemi tutvustava infomaterjali väljatöötamine (artiklid, 2015 2020 PMK, PM, MTÜ Seemneliit 2015 2020 PMK, PM, MTÜ Seemneliit 2016 2020 PM 2017 EMÜ 2014 2015 PM 2014 2020 ETKI, ERÜ, MTÜ Eesti Seemneliit 2014 2017 PM 2014 2020 PM, PMA 30
trükised, õppefilm) välja andmine. 11. Põllumajandustootjaile suunatud tuulekaera tõrjeabinõusid tutvustavate teabematerjalide (artiklid, trükised) välja andmine. 12. Oma tarbeks toodetud seemne analüüsimise võimaluse tutvustamine põllumajandustootjale. 2014 2017 PM 2014 2017 PMK, PM, ETKI, EMÜ, seemne tootjad 4.1.2. NÕUSTAMINE JA KOOLITUS Seemnetootmises on oluline nii kasvatamine kui kasvatusjärgne töötlemine etapid, kus antakse seemnele lisaväärtus, et viljast saaks seeme sorteerimine, pakendamine, hoiustamine. Seetõttu on oluline koolitada seemnetootmise spetsiifikast nii taimekasvatusvaldkonna konsulente kui ka uusi seemne tootjaid ja täiendada taimekasvatusvaldkonna konsulentide erialaspetsiifilisi teadmisi seemnetootmisest. EESMÄRK ON PARENDADA SEEMNEKASVATUSALASE NÕUSTAMISTEENUSE KÄTTESAADAVUST EESTIS. Tegevuste eesmärk on seemnetootmise spetsiifilisust arvestades koolituse korraldamine nii konsulentidele, põllumajandustootjatele, seemnekasvatusele spetsialiseerunud tootjatele, samuti regulaarselt seemnete ja seemnekartuli sertifitseerimise süsteemis töötavatele isikutele. Samuti on eesmärk koolitada ühtlase tasemega volitatud põldtunnustajaid ja proovivõtjaid, et seemnetootjal oleks võimalik olla nii põldtunnustaja kui ka proovivõtja ning seeläbi tõsta omavastutust. Põllumajandustootjatele teaduspõhiste taimekasvatusalaste ja eraldi seemnekasvatusalaste nõuandetoodete välja töötamine, konsulentide kaasamine ka põldkatsete planeerimisel, konsulentidele ja seemnekasvatamisele spetsialiseerunud tootjatele seemnepartiist proovi võtmise ja põldtunnustamise välja volitamise võimaluse loomine, seemnetootjate ja sordiaretajate koostöö arendamine töötleva tööstusega. MÕÕDIKUD Näitaja / Tasemed Algtase 2013 Sihttase 2020 Taimekasvatusalane nõuandesüsteem. Allikas: PRIA Seemnekasvatusalased koolitused. Allikas: PM 973 toetuse taotlejat, nendest 176 taotles toetust taimekasvatuse alaseks nõuandeks (18%) andmed puuduvad võrreldes 2013. aastaga suurenemine 30%-ni kaks koolitust aastas MEETMED: Meetme 4.1.2. tegevused Elluviimise tähtajad Täitja 1. Seemnete ja seemnekartuli tootmise 2014 2020 PM, PMA, PMK, 31
alase seminari korraldamine vähemalt üks kord aastas. Sealhulgas tootjate teadlikkuse tõstmine Eestisse sissetoodava seemne võimalikust segunemisest geneetiliselt muundatud taimeliikide seemnetega. 2. Seemne ja seemnekartuli valdkonna kohta foorumi loomine ja haldamine, sealhulgas internetikeskkond, erinevate osapoolte arutelu kohad. 3. Sertifitseerimise süsteemis töötavate isikute koolitus. 4. Taimekasvatuse valdkonna nõustajate koolitus seemne- ja seemnekartuli tootmise spetsiifikast ning sertifitseerimise ja kontrollimise teemal. 5. Koolitused ja infopäevad seemnekasvatusele spetsialiseerunud tootjatele (kogemuste vahetamine taimeliikide kaupa, uued suunad/uued valdkonnad, rohumaade seemnekasvatuse tehnoloogia). MTÜ Eesti Seemneliit 2014 2020 MTÜ Eesti Seemneliit, MTÜ Eesti Kartul 2015 2016 PM, PMA, PMK 2014 2020 PM, 2014 2020 ETKI, ERÜ, MTÜ Eesti Seemneliit, täiskasvanute koolitusasutus MTÜ Eesti Seemneliit 4.2. SEEMNETE JA SEEMNEKARTULI SERTIFITSEERIMISE SÜSTEEMI TÄIUSTAMINE JA ARENDAMINE Oluline on sortide aretamise ja katsetamise (eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse katsed, majandusviljeluskatsed) jätkamine Eesti kliimas ja katsete kvaliteedi tagamine. Sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli tootmisel põldtunnustamise nõuete ülevaatamine ja vajadusel täiustamine ning pädeva asutuse seemne sertifitseerimisega seonduvate ülesannete volitamise võimaluste loomine. EESMÄRK ON SERTIFITSEERIMISE SÜSTEEMI TÄIUSTAMINE JA EDASI ARENDAMINE. Tegevuste eesmärk on luua pädevale asutusele võimalused seemne sertifitseerimisega seotud ülesandeid volitada seemne tootjale. Tegevuse eesmärgiks on ka koolitada ühtlase tasemega volitatud põldtunnustajad ja proovivõtjad, samuti on oluline seemnete ja seemnekartuli sertifitseerimisega seotud isikute koolitamine. MÕÕDIK Näitaja / Tasemed Algtase 2013 Sihttase 2020 32
Volitatud põldtunnustajate arv. Allikas: PMA 7 15 MEETMED: Meetme 4.2. tegevused Elluviimise tähtajad Täitja 1. Sertifitseerimise protsessi ja katsete maksumuse analüüsimine. 2. Seemnete sertifitseerimisega seonduvate ülesannete volitamise võimaluste loomine. 3. Volitatud põldtunnustajate ja proovivõtjate koolitamine. 2014 2020 PM 2015-2018 PM 2014 PMA, täiskasvanute koolitusasutus 4. Taimetervise labori töö kiiruse tõstmine. 2020 PMK 4.3. TOOTMINE JA TURUSTAMINE Põllumajandusameti hinnangul katab Eestis toodetud teravilja sertifitseeritud seeme ca 24% teravilja külvipinnast, samas Statistikaameti 2011. aastal kogutud andmete kohaselt on sertifitseeritud seemne osakaal keskmiselt 10%. Kuigi taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse kohaselt võib turustada üksnes sertifitseeritud teravilja- ja söödakultuuride seemet ning seemnekartulit, siis reaalse kasutuse kohta täpsemad andmed puuduvad. Samas ei toimu ka sertifitseeritud seemne olulist turustamist väljaspool Eestit, kuna Eesti seemnetoodang ei ole stabiilne nii kvaliteedi kui toodangu osas, mida mõjutab ilmastik ja suhteliselt madal saak. Viimasel ajal on loodud mitu põllumajandusühistut, kus tootmissisendite (väetise, seemne või seemnekartuli, taimekaitsevahendi) ostmine ja saagi realiseerimine toimub ühiselt. Seemnekartuli kasvupind on viimase kümne aasta jooksul suurenenud 2,3 korda, samal ajal Statistikaameti andmetel kartuli kasvupind on vähenenud 2,5 korda. Kui 2004. aastal moodustas seemnekartuli kasvupind ainult 0,7% kartuli kasvupinnast, siis 2013. aastal oli see 4,1%. EESMÄRK ON SUURENDADA SERTIFITSEERITUD SEEMNE JA SEEMNEKARTULI TOOTMIST JA TURUSTAMIST. Tegevuste eesmärk on suurendada sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli tootmist ning turustamist nii Eestis kui ka väljapoole Eestit. MÕÕDIK Näitaja / Tasemed Algtase 2013 Sihttase 2020 Eestis toodetud sertifitseeritud seemne ja seemnekartuliga isevarustatuse tase taimeliigiti (%): suvioder (külvinorm 200 kg/ha); suvinisu (külvinorm 200 kg/ha); 28 28,5 40 40 33
talinisu (külvinorm 200 kg/ha); seemnekartul (külvinorm 2500 kg/ha). Allikas: Põllumajandusamet 45 15,2 50 25 MEETMED: Meetme 4.3. tegevused Elluviimise tähtajad Täitja 1. Eesti seemnetootmise maine tõstmiseks ja selle reklaamimiseks rahvusvahelise kongressi (ISTA 2016) korraldamine. 2. Ühistegevuse soodustamiseks seemnekeskuste ja põllumajandusühistute loomine. 3. Koostöö töötleva tööstusega (veskid, pagaritööstus, õlitööstus), näiteks sordipõhine kokkuost või tuulekaera sisaldus kokkuostetavas viljas. 4. Seemnekeskuste rajamine, sh vajalike seadmete ja masinate ostmine, hoonete ehitamine ja renoveerimine. 5. Toodangu ladustamiseks ja säilitamiseks vajaminevate ehitiste ehitamine ja renoveerimine ning inventari ostmine. 6. Parima (seemne ja seemnekartuli) tootja konkursi läbiviimine. 7. Seemne- ja seemnekartulikasvatuse temaatilise päeva korraldamine koos parima tootja konkursi tulemuste väljakuulutamisega. 8. Innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtt tootmises ja turustamises. 9. Tuulekaera tõrjeabinõude parem (või sihipärasem) rakendamine ja järelevalve ning võimalusel sidumine toetuste karistussüsteemiga. 2016 PM 2020 Seemne tootjad ja seemnekartuli tarnijad 2014 2020 Seemne tootjad ja seemnekartuli tarnijad 2020 Seemne tootjad ja seemnekartuli tarnijad 2020 Seemne tootjad ja seemnekartuli tarnijad 2014 2020 MTÜ Eesti Seemneliit, MTÜ Eesti Kartul 2014 2020 MTÜ Eesti Seemneliit, MTÜ Eesti Kartul 2014 2020 Seemne tootjad ja seemnekartuli tarnijad 2020 PM 34
5. SEOSED TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA Seemnemajanduse arengukava on seotud peamiselt järgmiste riiklike strateegiate, arengukavade ja muude dokumentidega: i Põllumajandusministeeriumi valitsemisala arengukava 2014 2017; Kvaliteetse paljundusmaterjali meetme raames tagatakse Eestis toodetava seemne ja seemnekartuli kvaliteet, mille eeldusteks on nõuetekohase sertifitseerimis- ja kontrolliteenuse tagamine ning valdkonna infosüsteemi arendamine. i Eesti maaelu arengukava 2014 2020; Eesti maaelu arengukava 2014 2020 keskendub järgmistele valdkondadele teadmussiire, põllumajanduse konkurentsivõime, toidutarneahela toimimine, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus. Arengukava raames toetatakse seemnemajanduses vajalike investeeringuid ning soodustatakse kesskonnasäästlikumaid tootmisvõtteid nagu sertifitseeritud seemne kasutamist. i Mahepõllumajanduse arengukava 2014 2010; Mahepõllumajanduse arengukava eesmärk on pinnase ja vee seisundit ning taimede ja loomade tervist ning heaolu parandava keskkonnasäästliku majandamise ning toetuse tõhusa kasutamise kaudu mahepõllumajanduse konkurentsivõime parandamine. Üheks keskkonnasäästliku tootmise meetmeks on sertifitseeritud seemne kasutamine. i Teraviljasektori arengukava 2014 2020; Teraviljasektori arengukava eesmärkideks on suurendada teravilja ja õlikultuuride kasvatuspinda, saagikust ning eksporti, rakendada asjakohaseid keskkonnahoiu meetmeid. Väga olulisteks teguriteks saagikuse tõusu saavutamiseks on sertifitseeritud seemne ja uute sortide kasutamine. i Eesti aiandusvaldkonna arengukava 2014 2020 (väljatöötamisel); Aiandusvaldkonna üks eesmärkidest on tagada jätkusuutlik aiandussektor (sh köögiviljakasvatus). i Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2013 2017; Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava üheks eesmärgiks on edendada integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamist, mille üheks abinõuks on kasvatava taimeliigi puhul enamlevinud taimekahjustaja suhtes vastupanuvõimelise sordi ning sertifitseeritud seemne kasutamine. i Sordiaretusprogramm aastatel 2009 2019 ; Riiklik programmi eesmärgiks on taimekasvatuse ja põllumajanduse töötleva sektori konkurentsivõimet tagavate sortide aretamine - laiemat levikupotentsiaali omavate saagikate, kõrgekvaliteediliste ja talvekindlate sortide aretamine toidu, sööda ja tehniliseks otstarbeks. 6. TEGEVUSTE RAHASTAMINE JA ELLUVIIMINE Arengukavale koostati rakendusplaan, mis sisaldab tegevusi, täitjaid ja ressursi vajadust. Seega viiakse arengukava ellu vastavalt rakendusplaanile, mis on indikatiivne ja mittesiduv riigieelarve ja teiste finantseerimisallikate suhtes. Arengukavas seatud eesmärkide saavutamise tagamiseks eraldatakse vahendid Põllumajandusministeeriumi tegevuskuludest vastavalt riigieelarve iga-aastasele võimalusele. 35
Tegevuste elluviimiseks vajalike vahendite eraldamist riigieelarvest tuleb eraldi taotleda. Mitmete rakendusplaanis sisalduvate meetmete elluviimiseks on vajalik läbi viia ka erainvesteeringuid. Seemne tootjad ja seemnekartuli tarnijad saavad mitmete tegevuste elluviimiseks taotleda toetust Eesti maaelu arengukavast. Mõned tegevused on elluviidavad administratiivselt igapäevase töö käigus ilma lisakuludeta. Ants Noot Kantsler 36
Seemnemajanduse arengukava 2014 2020 rakendusplaan Kinnitatud põllumajandusministri.10.2014 käskkirjaga nr Lisa 2 RAKENDUSPLAAN.10.2014 EESTI SEEMNEMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2014 2020 RAKENDUSPLAAN STRATEEGILINE EESMÄRK: Seemnesektori konkurentsivõime tõstmine ning sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli kasutamise suurendamine Mõõdikud Algtase Sihttase 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Netolisandväärtus tööjõu ühiku kohta 26 934 27 200 28 200 29 500 31 000 33 000 35 000 40 000 seemnesektoris (euro) Allikas: PM uuring Eestis toodetud sertifitseeritud seemne ja seemnekartuliga isevarustatuse tase (%) seeme (külvinorm 200 kg/ha) 20 21 23 25 27 28 29 30 seemnekartul (külvinorm 2 500 kg/ha) 15 17 19 21 22 23 24 25 Allikas: PMA 37