Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 23.10.2006 Avaldamismärge: RT III 2006, 39, 335 3-3-1-57-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri 2006. a kohtuotsus AS XXX XXXXX XXXXXXX kaebuses Tallinna Tolliinspektuuri 11. augusti 2004. a maksuotsuse nr 16.2.2-9/96 tühistamiseks ning tagasitäitmise ettekirjutuse tegemise nõudes RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-57-06 Otsuse kuupäev 23. oktoober 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia Laffranque Kohtuasi AS XXX XXXXX XXXXXXX kaebus Tallinna Tolliinspektuuri 11. augusti 2004. a maksuotsuse nr 16.2.2-9/96 tühistamiseks ning tagasitäitmise ettekirjutuse tegemise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 3. aprilli 2006. a otsus haldusasjas nr 3-04-350 Menetluse alus Riigikohtus AS XXX XXXXX XXXXXXX kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine 21. september 2006 Kohtuistungil osalenud isikud AS XXX XXXXX XXXXXXX esindaja vandeadvokaat Ain Alvin Maksu- ja Tolliameti esindaja MTA juriidilise osakonna haldusmenetluse talituse peajurist Lembit Sullakatko Resolutsioon 1.Rahuldada AS XXX XXXXX XXXXXXX kassatsioonkaebus. 2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. aprilli 2006. a otsus haldusasjas nr 3-04-350 ja Tallinna Halduskohtu 19. jaanuari 2005. a otsus haldusasjas nr 3-2435/2004. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada AS XXX XXXXX XXXXXXX kaebus ja tühistada Tallinna Tolliinspektuuri 11. augusti 2004. a maksuotsus nr 16.2.2-9/96 ning teha ettekirjutus maksuotsuse nr 16.2.2-9/96 tagasitäitmiseks. 3.Mõista Maksu- ja Tolliametilt AS XXX XXXXX XXXXXXX kasuks välja menetluskulud 50 000 krooni. 4.Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1.Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 11. augusti 2004. a maksuotsusega nr 16.2.2-9/96määrati tollimaaklerile AS-le XXX XXXXX XXXXXXX tasumiseks maksusumma 110 771 krooni. AS XXX XXXXX XXXXXXX määras Tallinna Tolliinspektuurile 28. jaanuaril, 22. aprillil, 28. mail, 10. juunil ja 26. juunil 2002. aastal esitatud kaubadeklaratsioonides deklareeritud toodetele sooduspäritolu staatuse, märkides tollideklaratsiooni lahtrisse nr 36 tollimaksusoodustuse koodi 300. Maksuotsuse kohaselt ei vastanud aga AS XXX XXXXX XXXXXXX kaubadeklaratsioonidele lisatud arved Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu protokolli 3 «Mõiste «pärinevad tooted» definitsiooni ja administratiivse koostöö kohta» (protokoll 3) IV lisas kehtestatud sõnastusele. Sõnastus peab kinnitama, et tooted on sooduspäritoluga. Arvetele nr 19/Z/2002 24. jaanuarist 2002, nr 136/Z/2002 20. juunist 2002 ja nr 135/Z/2002 20. juunist 2002 ei olnud vastavat sõnastust üleüldse märgitud, samas kui arvetele nr 81/ 3-3-1-57-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri 2006. a kohtuotsus AS X... Leht 1 / 7
Z2002 18. aprillist 2002, nr 108/Z/2002 23. maist 2002 ja nr 117/Z/2002 6. juunist 2002 märgitud sõnastus ei vastanud protokolli 3 IV lisas toodule. Maksuotsuse kohaselt ei tõenda dokumendid, millel puudub välislepingus ettenähtud kauba sooduspäritolu kinnitav tekst, kauba sooduspäritolu ja kaubale ei saa vabakaubanduslepinguga ette nähtud tollimaksusoodustusi kohaldada. Ei deklarant AS XXX XXXXX XXXXXXX ega isik, kelle eest kaubadeklaratsioon esitati, Hadleri Hulgikaubanduse AS, ei esitanud sooduspäritolu tõendavaid dokumente ka tagantjärele, tolliinspektuuri korraldusega täiendavalt määratud tähtajaks. 2.AS XXX XXXXX XXXXXXX esitas 10. septembril 2004 Maksu- ja Tolliametile vaidemaksuotsuse tühistamiseks, mis jäeti 5. oktoobri 2004. a vaideotsusega nr 225-1 rahuldamata. 3.AS XXX XXXXX XXXXXXX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 11. augusti 2004. a maksuotsus nr 16.2.2-9/96 tühistada ning teha ettekirjutus tasutud maksusumma tagasitäitmiseks. AS XXX XXXXX XXXXXXX kaebuse kohaselt puudub tollil alus täiendava maksusumma määramiseks, kuna toll on ise esitatud deklaratsioone 2002. aastal läbivalt, kokku viiel korral, aktsepteerinud. Vastavalt deklaratsioonide aktsepteerimise ajal kehtinud tolliseaduse (TS) 44 lgle 2 aktsepteerib toll deklaratsiooni pärast selles sisalduva info ammendavuse ja lisadokumentide olemasolu kontrolli. Tollil oli kohustus kontrollida päritoludokumentide olemasolu ja selles sisalduvat infot. Kõik vajalikud dokumendid oli deklarant esitanud ja toll ei viidanud aktsepteerimisel ühelegi puudusele. Deklaratsiooni hilisem muutmine viisil, mis toob kaasa täiendava maksusumma määramise, kahjustab AS XXX XXXXX XXXXXXX majandustegevust. Rikutud on kaebaja õigust korraldusele ja menetlusele ning õiguspärast ootust. Ühenduse tolliseadustiku (ÜTS) art 78 lg 2 kohaselt võib toll teha järelkontrolli, kuid sama artikli lg 3 kohaselt võib toll järelkontrolli käigus avastatu lahendamiseks rakendada vajalikke meetmeid üksnes arvestades tema käsutuses olevat uut teavet. Seega on järelkontroll põhjendatud siis, kui dokumente või andmeid ei olnud võimalik või vajalik deklaratsiooni esitamise ajal kontrollida ja avastatakse uusi asjaolusid, millele tuginedes tuleb tasuda täiendav maksusumma. Samasugust seisukohta on väljendanud Riigikohtu halduskolleegium 15. märtsi 2004. a otsuses asjas nr 3-3-1-7-04. Kui deklarant on teinud tema käsutuses olevad andmed kohe tollile kättesaadavaks, mille alusel toll määrab maksusumma, hiljem muudab toll aga oma seisukohta, siis ei ole tegemist uue asjaoluga, mis võimaldaks maksusummat korrigeerida. 4.VastustajaMaksu- ja Tolliamet palus kaebuse rahuldamata jätta, sest tollivõlg on tekkinud seetõttu, et tollimaakler on esitanud deklaratsioonis valeandmeid. Asjaolu, et tolliametnik ei märganud, et arvetel on puudu arvedeklaratsioon või et selle tekst ei vasta protokolli 3 IV lisas sätestatud sõnastusele, ei muuda vaidlustatud maksuotsust õigusvastaseks. Järelkontroll tehti sel ajal kehtinud tolliseadustiku 114 lg 1 alusel. AS XXX XXXXX XXXXXXX kui tollimaakler suhtleb vahetult tolliga ja vastutab deklareeritud andmete õigsuse eest. Tollimaakler ei taganud andmete õigsust ega ole selgitanud, miks ta vastavat tõendit ei esitanud ja miks pole seda teinud kauba saaja AS Hadleri Hulgikaubandus. Lähtudes rahandusministri 27. oktoobri 1999. a määrusest nr 78 «Kaubadeklaratsiooni vormide ja kaubadeklaratsiooni täitmise juhendi kinnitamine» (kehtetu alates 1. juulist 2002), oleks AS XXX XXXXX XXXXXXX pidanud enne deklaratsiooni lahtrisse 36 tollimaksusoodustuse koodi 300 märkimist ja lahtri 44 täitmist kontrollima, kas deklareeritav kaup vastab protokolli 3 nõuetele ja kas on lisatud arvedeklaratsioonid. Kaebuse esitaja on pikaajalise staažiga tollimaakler, kes peab tundma tollieeskirju. Ühestki õigusaktist ei tulene, et tolli poolt deklarandi vea avastamine järelkontrolli käigus toob kaasa vea teinud deklarandi vabanemise maksukohustusest. Deklaratsiooni aktsepteerimine ei vabasta deklaranti vastutusest tasuda tollivõlg. Kohese tollikontrolli põhjalikkust pärsib kaubavahetuse intensiivsus. Asjaolu, et deklareeritud kaubal puuduvad nõuetekohased arvedeklaratsioonid ja on esitatud valeandmeid ongi uueks asjaoluks, mida toll järelkontrolli käigus leidis. Riigikohtu 15. märtsi 2004. a otsus uue asjaolu nõudest ei ole siiski asjakohane, sest kohus on tõlgendanud hoopis tolliseadustiku -i 257. Praegusel juhul tuleb kohaldada maksuotsuse tegemise ajal jõus olnud Ühenduse tolliseadustik. Riigikohtu lahendi aluseks olnud asjas muutis toll oma seisukohti kauba klassifitseerimise osas, sest tõlgendas reegleid teisti kui varem. Tõlgenduse muutmine ei ole Riigikohtu seisukohalt uus asjaolu. Praegusel juhul aga asjaolu, kui toll leiab, et deklarant on esitanud valeandmeid, ei ole õiguse tõlgenduse muutmine, vaid on uus asjaolu. Põhjused, millal järelarvestuskannet ei tehta, on toodud ÜTS art 220 lg-s 2, millest tuleb käesolevas asjas kõne alla vaid punkt b. Viimase rakendamine eeldab aga, et isikul ei olnud võimalik avastada, et arvestuskannet ei ole tehtud. Nõutava hoolsuse järgimisel oleks AS XXX XXXXX XXXXXXX pidanud asjaolu ise avastama. 5.Tallinna Halduskohtu 19. jaanuari 2005. a otsusega haldusasjas nr 3-2435/2004jäeti AS XXX XXXXX XXXXXXX kaebus rahuldamata. Kohus tuvastas, et Tallinna Tolliinspektuurile esitatud arvetel puudus Eesti ja Poola vahelise vabakaubanduslepinguga tollimaksusoodustuse saamiseks nõutud deklaratsioon. Protokolli 3 art 16 lg 1 kohaselt saavad Eestist pärinevad tooted importimisel Poolasse ja Poolast pärinevad tooted importimisel Eestisse lepingukohaseid soodustusi, kui esitatakse: (a) EUR. 1 liikumissertifikaat, mille näidis on III lisas; või (b) art 21 lg-s 1 sätestatud juhtudel on selleks arvedeklaratsioon, mille sõnastus on IV lisas ning antakse eksportija poolt saatelehe alusel, saabumisteatis või muu kaubadokument, mis kirjeldab neid tooteid piisavalt detailselt. Vaidlusalustel arvetel olevat kinnitust toodete Poolas tootmise kohta ei saa võrdsustada arvedeklaratsiooniga. Kauba tootmine Poolas ei kinnita veel, et tootmisel kasutatud tooraine pärineb Poolast, seega ei kinnita, et toode on «sooduspäritoluga». Nii kaebuse esitaja kui ka tolliametnik pidid deklaratsioone aktsepteerides ilmselt teadma, et arvetel puuduvad nõutud arveldusdeklaratsioonid, kuid kaubad on deklareeritud soodustusega. Tolliametnik usaldas kaebuse esitajat kui pikaajalist koostööpartnerit või aktsepteeris seda, et vabakaubanduslepingu tingimustele vastavad arved esitatakse tagantjärele. Nii järelkontrolli alustamise ajal kehtinud tolliseadustikust ( 114 lg 1) kui ka praegu kehtivast Ühenduse tolliseadustikust (art 78 p 2) tulenevalt oli tollil õigus juba aktsepteeritud kaubadeklaratsioonide õigsust kontrollida. Tolliseadustik asendus 1. mail 2004 tolliseadusega, mille 106 lg 3 kohaselt kohaldatakse kaubale, mille deklaratsioon on aktsepteeritud enne tolliseaduse jõustumist, deklaratsiooni menetlemisel kuni tolliseaduse jõustumiseni kehtinud tolliseadustikku. Vaidlusalused deklaratsioonid aktsepteeriti enne tolliseaduse jõustumist, seega Leht 2 / 7 3-3-1-57-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri 2006. a kohtuotsus AS X...
reguleeris deklaratsioonis muudatuste tegemist tolliseadustik. Viimane on kaebaja suhtes soodsam, sest muudatusi võis teha vaid täiendavalt ilmnenud asjaolude korral. Toll tegi kolmandale isikule kolm korraldust sooduspäritolu dokumentide esitamiseks, millele ei reageeritud. Vastavalt vabakaubanduslepingule saab toll sisuliselt kontrollida talle esitatud arvetel olevate toodete sooduspäritolu Poola pädevate tolliorganite abiga vaid juhul, kui tal on olemas arvedeklaratsioon. Tolli praktika ei ole muutunud ega saanudki muutuda. Tolli korraldustele reageerimata jätmine ja arvedeklaratsioonide esitamata jätmine on uus asjaolu teave selle kohta, et vaidlusalustel kaupadel puuduvad ettenähtud arvedeklaratsioonid. Kaupade saatja ei soovinud võtta endale vastutust kaupade sooduspäritolu eest. Sellest võib järeldada, et kaubad ei ole sooduspäritoluga. Kohaldatav ei ole ÜTS art 220 lg 2 punkt b. Kaebuse esitaja kui tollimaakler pidi olema teadlik, et arvetel märgitu ei vastanud ettenähtud tingimustele. See tuleneb kaebaja seisukohtadest ja seda saab ka tollimaakleri mõistliku hoolsuskohustuse järgimisel eeldada. 6.AS XXX XXXXX XXXXXXX esitas Tallinna Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse.apellandi arvates oli tulenevalt tolliseaduse 44 lg-st 1 ja protokolli 3 art 16 lg 1 p-st b tollil kohustus kontrollida päritoludokumentide olemasolu. Toll aktsepteeris dokumendid ega põhjendanud, mil viisil on selgunud uus asjaolu, mis ei olnud teada maksusumma määramise ajal. Kohtu seisukoht käsitada deklaratsiooni aktsepteerimist tolli heausksusena on vastuoluline, kuivõrd kohus jõudis samas järeldusele, et kaebaja arvedeklaratsioonide hilisem esitamata jätmine on uus asjaolu. Tuvastamist on leidnud, et toll teadis, et kaubadeklaratsioonid ei vastanud aktsepteerimisel Protokolli 3 sätetele, järelikult käitus toll ise õigusvastaselt. Kehtivad seadused ei võimaldanud kaupade vabastamist valede dokumentide alusel, järelikult pidas toll ise ka deklaratsiooni aktsepteerides dokumentide sõnastust õigeks. Tollideklaratsioonis oli võimalik muudatusi teha vaid uue teabe olemasolul (vt ÜTS art 78 lg 3). Toll on deklaratsioone aktsepteerinud kuuel korral, seega olnud püsivalt seisukohal, et need vastavad esitatavatele nõuetele. Toll on ka ise seisukohal, et tegemist on tollipoolse veaga. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab tollivea hindamisel arvesse võtma muu hulgas seda, kas kompetentsed tollivõimud olid pikka aega veal põhineval seisukohal või korrigeerisid selle kiiresti (Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 17. septembri 2003. a otsus liidetud kohtuasjades T-309/01 ja T-239/02: Peter Biegi Nahrungsmittel). Seega on täidetud ÜTS art 220 lg 2 punkti b tingimus, millal järelarvestuskannet ei tehta tolli vea tõttu. Uue asjaoluna ei saa käsitada halduspraktika või õiguse tõlgendamise muutmist, sellega kahjustatakse apellandi huve ebaproportsionaalselt. 7.Tallinna Ringkonnakohusjättis 3. aprilli 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-04-350AS XXX XXXXX XXXXXXX apellatsioonkaebuse rahuldamata, muutes küll halduskohtu otsuse põhjendusi ja asendades need. Ringkonnakohtu arvates puudub vaidlus selle üle, et apellandi esitatud arvedeklaratsioonid ei olnud nõuetekohased. Asjas tuleb kohaldada tolliseadustikku, sest järelkontrolli alustati 2004. a veebruaris, s.o ajal, mil tuli lähtuda kuni 1. maini 2004 kehtinud tolliseadustikust. Haldusmenetluse seaduse (HMS) 5 lg 5 sätestab, et juhul, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud norme. Riigikohus on 15. märtsi 2004. a otsustes haldusasjades nr 3-3-1-06-04 ja 3-3-1-07-04 tõlgendanud tolliseadustiku 257 ja leidnud, et täiendava maksusumma määramise aluseks saab olla üksnes uus asjaolu, mis on faktiline asjaolu ega ole tollile deklaratsiooni aktsepteerimise ajal teada. Toll peab seda põhjendama. Praegusel juhul uut asjaolu ei esinenud. Uueks asjaoluks ei saanud olla tolli korraldustele reageerimata jätmine ja arvedeklaratsioonide esitamata jätmine ehk see, et juba deklaratsioonist nähtuvale infole saadi kinnitust. Deklaratsiooni aktsepteerimise ajal kehtinud tolliseaduse 44 lg 2 kohaselt oleks saanud deklaratsiooni aktsepteerida vaid pärast deklaratsioonis sisalduva info ammendavuse ja lisadokumentide olemasolu kontrollimist, toll seda kohustust ei täitnud. Kontrollitav ja õigusaktidega kooskõlas ei ole ka tolli väide, et ta usaldas tollimaaklerit, samuti et kaubavahetuse intensiivsus pärssis kontrollimise põhjalikkust. Tegemist oli sellise puudusega, mida tolliametnik oleks pidanud kindlaks tegema tavapärasest põhjalikuma kontrollita. Miski ei viita ka sellele, et toll jäi konkreetsel juhul ootama täiendavaid dokumente, järelkontrolli alustati ligi kaks aastat pärast deklaratsiooni aktsepteerimist. Seega oli deklaratsiooni aktsepteerimisel tegemist tolli veaga. Kuid hinnata tuleb ka seda, kas kaebuse esitaja on ise käitunud heauskselt ja oleks saanud viga ära hoida. ÜTS art 220 lg 2 p b kohaselt ei tehta järelarvestuskannet, kui tasumise eest vastutav isik toimis heauskselt, järgis kehtivaid sätteid ja tal ei olnud võimalik viga ise avastada. Puudub alus arvata, et apellant käitus deklaratsioonide esitamisel pahauskselt, kuid ta oleks kogenud tollimaaklerina pidanud teadma, kuidas arvedeklaratsiooni selliselt vormistada, et tõendada kauba sooduspäritolu. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 8.Kassatsioonkaebusespalub AS XXX XXXXX XXXXXXX tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus, teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ja jätta kohtukulud vastustaja kanda. Kassaator leiab järgmist: deklarant käitus heauskselt, täites kõiki tolli eeskirju, tõsi, olles eksituses, nagu oli tollgi. Kolmel arvedeklaratsioonil kuuest oli võrreldes ettenähtuga erinevus kõigest vormiline; kohaldada tuleb kuni 1. maini 2004 kehtinud tolliseadustiku 257 ja Riigikohtu otsustes asjades nr 3-3-1-06-04 ja nr 3-3-1-07-04 sellele antud tõlgendust; puudus uus asjaolu, mis oleks õigustanud maksusumma korrigeerimist. Varem teadaolevat asjaolu ümberlükkava informatsiooni mittesaamine kaks aastat hiljem ei saa olla uus asjaolu. Tegemist oli tolli enda eksimusega; ringkonnakohus lükkas küll ümber halduskohtu põhjenduse uue asjaolu kehtimise osas, kuid jättis ise põhjendamata, mis oli selliseks uueks faktiliseks asjaoluks, mis lubas kooskõlas tolliseadustiku -ga 257 maksusummat ikkagi määrata; 3-3-1-57-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri 2006. a kohtuotsus AS X... Leht 3 / 7
uue faktilise asjaolu puudumine on iseseisvaks aluseks kaebuse rahuldamiseks ja põhjendamatu on siduda nimetatut küsimusega deklarandi heausksusest ÜTS art 220 lg 2 p b tähenduses. Olukorras, kus on tuvastatud, et tolliseadustiku 257 ei kuulu kohaldamisele, ei sõltu lahend deklarandi heausksusest; kuivõrd ringkonnakohus on tuvastanud, et haldusaktis esitatud põhjused, miks maksusumma määramine on lubatav, ei ole seaduslikud, siis on tuvastatud ka haldusakti õigusvastasus; mis puudutab ÜTS art 220 lg 2 p b kohaldamist, siis ringkonnakohtu põhjendused viivad olukorrani, kus järelarvestuskannet välistavat tolliviga ei saagi esineda, kuna maakler peab vastutama veatu deklaratsiooni eest. Kui deklarant käitub heauskselt ja toll teeb ise vea (vaidlusalusel juhul veel korduvalt), siis ei tohiks järelarvestuskannet teha. 9.Vastustaja Maksu- ja Tolliametpalub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Maksu- ja Tolliamet põhjendab oma seisukohti järgmiselt: tolliseadustiku -s 257 esitatud uus asjaolu ei kujuta endast lisatingimust, millal järelarvestuskannet ei tehta, ilmselt on normi eeskujuks olnud ÜTS art 78 lg 3 ebaõnnestunud tõlge; Riigikohtu halduskolleegiumi otsuseid asjades nr 3-3-1-06-04 ja nr 3-3-1-07-04 ei saa praegusel juhul kohaldada, sest nendes asjades oli tegemist tõlgenduse muutmisega. Kuivõrd vaidlusalusel juhul tekkis tollil veendumus selles, et kaubad ei oma sooduspäritolu, alles pärast seda, kui kauba saaja ja tollimaakler ei tõendanud kauba sooduspäritolu, siis ei ole toll oma seisukohti protokolli 3 tõlgendamisel muutnud; deklaratsiooni aktsepteerimine tolliametniku poolt ei saa tekitada tollimaakleris õiguspärast ootust, et seda deklaratsiooni hiljem ei kontrollita. Nii on leidnud ka Riigikohus 10. mai 2006. a otsuses asjas 3-3-1-66-05; kassaator kui tollimaakler peab spetsialistina tollieeskirju tundma; tolliseadustiku 257 asemel tuleb kohaldada sama seadustiku 259 lg 2 p 2 (ka ÜTS art 220 lg 2 p b, vt tolliseadustiku seletuskiri); praegusel juhul ei ole täidetud järelarvestuskande tegemata jätmise eelduseks olevad tolliseadustiku 259 lg 2 p-s 2 ja ÜTS art 220 lg 2 p-s b toodud tingimused. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei tehta järelarvestuskannet juhul, kui on täidetud kõik neli kumuleerivat tingimust: 1) esines tolli viga; 2) seda viga ei olnud tasumise eest vastutaval isikul võimalik avastada vaatamata professionaalsetele kogemustele ja vilumusele, mida talt eeldatakse; 3) isik käitus heauskselt; 4) isik järgis kõiki tollideklaratsiooni kohta käivaid sätteid (vt ka Riigikohtu 10. mai 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-66-05). Ringkonnakohtu arvates ei ole täidetud tingimused 2 ja 4. Vastustaja nõustub sellega. Kassaator, kes on tegutsenud professionaalse tollimaaklerina juba 1992. aastast, on rikkunud hoolsuskohustust, sest oleks pidanud avastama, et kliendi esitatud arvetel puudub nõutav tekst. AS XXX XXXXX XXXXXXX ei järginud tollideklaratsiooni kohta käivaid sätteid, sh rahandusministri 27. oktoobri 1999. a määrust nr 78 ja Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 1999. a määrust nr 140. Euroopa Kohus on leidnud, et isik peab esitama deklaratsioonis kõik tolliprotseduuri kohaldamiseks vajalikud andmed. Samas ei ole õige kassaatori väide, et kui ÜTS art 220 lg 2 p b kohaldamise eelduseks on deklarandi esitatud veatu deklaratsioon, puudub regulatsioonil mõte. Näiteks juhul, kui deklarant on esitanud ebaõiged või mittetäielikud andmed, kuid võib arvata, et ta võis ebatäielikku infot põhjendatult omada või saada järeldusega, et see on piisav, on ÜTS art 220 lg 2 p b kohaldatav (vt Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-153/94 ja C-204/94: Faroe Seafoodjt lahendid). 10.Riigikohtu istungil jäid menetlusosalised oma seisukohtade juurde. AS XXX XXXXX XXXXXXX esindaja rõhutas järgmisi asjaolusid: 1) vahe deklaratsiooni aktsepteerimise ja järelkontrolli tegemise vahel oli pikk; 2) samal ajal aktsepteeris toll kuue kuu jooksul viiel korral samalaadseid deklaratsioone; 3) vähemalt kolme deklaratsiooni sõnastus vastas osaliselt sisu poolest protokolli 3 lisas IV kehtestatud sõnastusele; 4) ringkonnakohus on tuvastanud, et tollimaakler ei toiminud deklaratsiooni esitades pahauskselt. Maksu- ja Tolliameti esindaja arvates ei saanud seadusandja eesmärgiks olla, et tolliseadustiku 257 kaitseks ka pahauskse võlgniku usaldust selliselt, et tolliseadustiku 259 lg 2 p 2 kohalduks ainult juhul, kui toll avastab vea, mida ta ei saanud avastada järelkontrolli käigus. Sellega kitsendataks põhjendamatult maksuhalduri õigusi maksude sissenõudmisel. Tolliseadustiku eesmärgiks oli viia Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu (EL) õigusega. Maksuja Tolliameti esindaja möönis, et tolliametnik oli teinud vea, kuid probleem sai alguse sellest, et kogenud tollimaakler, kelle puhul tuleb eeldada õigusaktide tundmist, esitas valeandmeid. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 11.Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et AS-i XXX XXXXX XXXXXXX esitatud deklaratsioonides deklareeriti soodustus ja toll aktsepteeris need deklaratsioonid. Vaidlust ei ole ka selles, et kaubadeklaratsioonidele ei lisatud nõuetekohaseid arvedeklaratsioone, mis oleksid saanud olla soodustuse aluseks. Vaidlus on aga selles, kas tollil oli pärast deklaratsioonide aktsepteerimist õigus järelkontrolli käigus täiendavat maksusummat määrata. Selleks et vaidlusalusele küsimusele vastata, tuleb Riigikohtu halduskolleegiumil esmalt leida, millist õigusakti tuleb vaidluses kohaldada, ja kohaldatavat õigust tõlgendades analüüsida tollideklaratsiooni aktsepteerimise olemust ning deklaratsiooni üle järelkontrolli tegemise lubatavust, sh maksusumma korrigeerimise ja järelkande tegemise aluseid. Küsimus tolliveast on Riigikohtu halduskolleegiumi arvates eraldiseisev problemaatika, mida tuleb analüüsida üksnes juhul, kui esinesid alused maksusumma korrigeerimiseks ja järelkande tegemiseks. 12.Juhtumi asjaolud langevad ajavahemikku, mil õiguslik regulatsioon muutus ja kehtisid vastavalt tolliseadus, tolliseadustik, (uus) tolliseadus või Ühenduse tolliseadustik. Leht 4 / 7 3-3-1-57-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri 2006. a kohtuotsus AS X...
19. jaanuaril 1998 jõustunud tolliseadus kehtis kuni 1. juulini 2002, s.o AS-i XXX XXXXX XXXXXXX deklaratsioonide esitamise ajal, mis toimus ajavahemikul 28. jaanuarist kuni 26. juunini 2002. Ka deklaratsiooni aktsepteerimisele esitatavaid nõudeid tuleb seega tõlgendada kuni 1. juulini 2002 kehtinud tolliseadusest lähtuvalt. Tolliseadustik hakkas kehtima 1. juulil 2002 ja kehtis kuni 1. maini 2004. Sellesse ajavahemikku jääb tollipoolse järelkontrolli alguse aeg (veebruar 2004). Uus, praegu kehtiv tolliseadus hakkas kehtima 1. mail 2004, st kehtis sel ajal, kui lõpetati järelkontroll ja tehti maksuotsus (august 2004). Tolliseadus kehtib üksnes EL-i õigusega reguleerimata osas, muus osas kohaldatakse alates 1. maist 2004 Ühenduse tolliseadustikku. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et vaidlusaluses asjas tuleb järelkontrollile, sh järelkande tegemisele, kohaldada 1. juulist 2002 kuni 1. maini 2004 kehtinud tolliseadustikku. HMS 5 lg 5 sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et menetluse kestel ei saa muutuda menetlemise põhimõtted. Lisaks näeb alates 1. maist 2004 kehtiva tolliseaduse 106 lg 3 ette järgmist: «Kaubale, mille tollideklaratsioon on aktsepteeritud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse tollideklaratsiooni menetlemisel kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud tolliseadustikku.» Seega tuleb kohaldada 19. jaanuarist 1998 kuni 1. juulini 2002 kehtinud tolliseadust deklaratsioonide aktsepteerimise osas ja 1. juulist 2002 kuni 1. maini 2004 kehtinud tolliseadustikku järelkontrolli õiguspärasuse hindamise osas. 13.Deklaratsioonide esitamise ja aktsepteerimise ajal kehtinud tolliseaduse 44 lg 2 kohaselt aktsepteerib toll esitatud tollideklaratsiooni pärast selles sisalduva informatsiooni ammendavuse ning tollieeskirjades ettenähtud lisadokumentide olemasolu kontrolli, kui on tagatud kauba esitamine tollile. Sellest tuleneb, et deklaratsioonis sisalduva informatsiooni ammendavuse ja lisadokumentide kontroll peab toimuma enne deklaratsiooni aktsepteerimist. Riigikohtu halduskolleegiumi arvates kujutab deklaratsioonidele lisatud arvete sõnastuse protokolli 3 IV lisas kehtestatud sõnastusele vastavuse kontroll endast kontrolli, mida on võimalik teha enne deklaratsiooni aktsepteerimist tavapärasest põhjalikuma kontrollita. Riigikohus jagab ringkonnakohtu seisukohta, et Maksu- ja Tolliameti väited sellest, et toll usaldas maaklerit ja et kaubavahetuse intensiivsus ei lubanud kohe põhjalikku kontrolli teha, ei ole õigusaktidega kooskõlas ega kontrollitavad. Tollil oleks olnud juhul, kui ta ei jõudnud kõiki kahtlusi enne deklaratsiooni aktsepteerimist põhjaliku kontrolli teel kõrvaldada, võimalik nõuda tolliseaduse 49 lg 1 alusel tekkiva või tekkida võiva tollivõla tagamiseks teda rahuldavat tagatist. Toll seda aga ei teinud. Toll ei märganud deklaratsioonis esinevaid vigu ja aktsepteeris deklaratsiooni, millele lisatud arved ei vastanud seadusest ja protokollist 3 tulenevatele nõuetele. 14.Deklaratsiooni aktsepteerimine ei tähenda siiski seda, et järelkontroll ja selle tulemusena maksusumma korrigeerimine oleksid välistatud. Tolliseaduse 44 lg 3 kohaselt võis pärast tollideklaratsiooni aktsepteerimist toll nõuda täiendavate dokumentide esitamist tollideklaratsioonis toodud andmete täpsustamiseks, teha tolliläbivaatust ning võtta kaubast proove ja näidiseid. Tolliseaduse 63 lg 6 kohaselt kehtestas impordi- ja ekspordimaksude tasumise ning korrigeerimise korra rahandusminister. Rahandusministri 27. oktoobri 1999. a määrusega nr 80 kinnitatud «Impordi- ja ekspordimaksude tasumise ning korrigeerimise korra» p 43 kohaselt korrigeeritakse maksusummat täiendavate asjaolude ilmnemisel tolli algatusel või asjassepuutuva isiku taotlusel kolme aasta jooksul arvestuskande tegemise päevast arvates ja korrigeerimisel tehakse järelarvestuskanne või paranduskanne. 1. juulil 2002 jõustunud tolliseadustiku 114 lg 1 sätestas, et toll võib tollideklaratsioonis sisalduvate andmete õigsuse või deklareerimata andmete kindlakstegemiseks pärast kauba vabastamist, samuti deklareerimata tehingu toimumise kahtluse korral kontrollida äri- või haldusdokumente ja asjassepuutuva kaubaga seotud sissevedu, väljavedu või neile järgnevaid äritehinguid puudutavaid andmeid, raamatupidamise kandeid ning finantsolukorra muutust bilansis. Tolliseadustiku 257 kohaselt on tollil täiendavalt ilmnenud asjaolude arvestamiseks õigus korrigeerida määratud maksusummat omaalgatuslikult või asjaomase isiku taotluse alusel kolme kalendriaasta jooksul maksu määramise päevast arvates. Vaidlusalusel juhul saatis Tallinna Tolliinspektuur 12. veebruaril 2004 Hadleri Hulgikaubanduse AS-ile kutse nr 16.3-1/1306, milles paluti järelkontrolliks deklaratsioonide juurde esitada kauba originaalarved ja kauba päritolu tõendavad dokumendid. Seega oli järelkontroll põhimõtteliselt võimalik, kuid maksusummat oli tollil õigus korrigeerida üksnes juhul, kui selleks ilmnesid täiendavad asjaolud. 15.Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu Maksu- ja Tolliameti seisukohaga, et tolliseadustiku -s 257 sätestatud tingimus täiendavast asjaolust ei ole täiendavaks aluseks järelarvestuskande tegemata jätmisel. 3-3-1-57-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri 2006. a kohtuotsus AS X... Leht 5 / 7
Kolleegium leiab, et järelarvestuskande tegemine täiendava asjaolu puudumisel ei olnud kuni 1. maini 2004 kehtinud tolliseadustiku 257 sõnastuse kohaselt õiguspärane. Riigikohtu halduskolleegium möönab, et vastavalt kehtivale õigusele annab ÜTS art 78 võrreldes varem kehtinud õigusega tollile märksa ulatuslikuma diskretsiooniõiguse järelkontrolli tulemusel järelkande tegemiseks, mida kasutades on tollil põhjendamise kohustus, et vajadusel saaks kohtus diskretsiooni teostamise õiguspärasust kontrollida. Samuti on EL-i õigusega reguleerimata osas alates 1. maist 2004 kohaldatava tolliseaduse rakendamise korral tollil õigus omal algatusel või deklarandi taotlusel teha tollideklaratsioonis pärast kauba vabastamist muudatusi või tunnistada tollideklaratsioon kehtetuks ( 49) ning tollideklaratsiooni järelkontrolli käigus võib tolliametnik kasutada ÜTS art-s 78 sätestatud õigusi ( 50). Tollideklaratsiooni järelkontrolli tehakse ning deklareeritud kauba sooduspäritolu tõendavaid dokumente kontrollitakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Kuid tuleb täheldada, et juhtumi aluseks olevad sündmused toimusid enne Eesti ühinemist Euroopa Liiduga, see tähendab enne õigusliku keskkonna vastavat muutumist. Õigusloome eesmärk võis enne EL-iga ühinemist Poolaga sõlmitud vabakaubanduslepingu kehtimise ajal ja pärast Eesti Euroopa Liiduga ühinemist olla vaidlusaluses küsimuses põhimõtteliselt erinev. 16.Maksu- ja Tolliameti väide, et tolliseadustiku 257 eeskujuks on olnud ÜTS art 78 lg 3 halb tõlge, ei tulene õigusaktidest ega ole kontrollitav. Kuigi tolliseadustiku seletuskirjas on märgitud, et eelnõu koostamisel lähtuti Ühenduse tolliseadustikust ja sellele Euroopa Komisjoni määrusega nr 2454/93/EÜ kehtestatud rakendussätetest, ei ole välistatud, et teisel lugemisel eelnõusse lisandunud 257 maksusumma korrigeerimisest, mida seletuskiri ei kajasta, võis omada hoopis teisi kaalutlusi. Tollialane materiaalõigus võis enne Eesti Euroopa Liiduga ühinemist olla deklarandile soodsam. Riigikohtu halduskolleegium peab sellist olukorda õiguspäraseks. Kuigi Eestil oli kohustus viia oma õigus Euroopa Liidu õigusega vastavusse enne Euroopa Liiduga ühinemist ja soovitavalt ka Eesti õigust vastavalt kohaldada ning tõlgendada, ei saa enne Euroopa Liiduga ühinemist kehtinud Eesti õigust tõlgendada automaatselt ja konkreetsest juhtumist sõltumata Euroopa Liidu õigusest lähtuvalt, väljudes seejuures Eesti ja Euroopa Liidu vaheliste, parasjagu kehtinud lepingute (nt assotsiatsioonileping) raamidest. Õiguslikult siduvaks muutus siseriikliku õiguse Euroopa Liidu õigusega kooskõlas tõlgendamine pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. See on tuletatav ka Euroopa Kohtu praktikast, mille kohaselt Euroopa Kohtul puudub pädevus kohtuasjades, mille asjaolud leidsid aset pärast kolmanda riigi poolt Euroopa Ühendusega assotsiatsioonilepingu sõlmimist ja enne nimetatud riigi Euroopa Liiduga ühinemist ja käsitlevad sel ajavahemikul juba kehtinud ja EL-i direktiiviga vastavusse viidud siseriiklikke õigusnorme (vt näiteks Euroopa Kohtu suurkoja 10. jaanuari 2006. a otsus kohtuasjas C-302/04: Ynos kft vs. Jįnos Varga, EKL 2006, lk I-371, vt ka Euroopa Kohtu 9. veebruari 2006. a määrus kohtuasjas C-261/05: Lakép jt, ELT C 154, 1. juuli 2006, lk 4). Riigikohtu halduskolleegium saab praegusel juhul lähtuda kirjutatud õigusest, mitte võimaliku, eeskujuks olnud õigusnormi heast või halvast tõlkest ja järeldab eeltoodust, et enne Eesti Euroopa Liiduga ühinemist kehtinud õigusruumis olid järelkande tegemise alused deklarandi suhtes sätestatud soodsamalt. Seetõttu ei saa antud asjas kohaldada ka Riigikohtu 10. mai 2006. a otsuseid asjades nr 3-3-1-65-05 ja 3-3-1-66-05, kuivõrd need käsitlevad muutunud õigusruumis toimunud sündmustele kohaldatavat õigust. 17.Riigikohtu halduskolleegium on juba varasemates lahendites 15. märtsist 2004. a asjades nr 3-3-1-06-04 ja nr 3-3-1-07-04 tõlgendanud ka praeguses asjas kohaldatavat tolliseadustiku 257. Kolleegium on leidnud tolliseadustiku -s 257 esitatud «täiendavalt ilmnenud asjaolu» kohta järgmist: «Uus asjaolu saab olla faktiline asjaolu, mis ei olnud kaubadeklaratsiooni (tollideklaratsiooni) aktsepteerimise ajal tollile teada. Maksusumma korrigeerimisel peab toll põhjendama, mil viisil uus asjaolu talle teatavaks sai ning miks see asjaolu ei olnud teada esialgse maksusumma määramise ajal. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et uue asjaoluna ei saa käsitada halduspraktika või õigusakti tõlgenduse muutumist. Kui deklarant tegi kõik tema käsutuses olevad andmed maksu koheseks õigeks määramiseks tollile kättesaadavaks, ning toll määras nende andmete alusel maksusumma, kuid muudab hiljem oma seisukohta (näiteks kauba klassifitseerimisreeglite rakendamise osas), siis ei ole tegemist uue asjaoluga, mis võimaldaks maksusummat korrigeerida.» Riigikohtu halduskolleegium ei pea vajalikuks oma varasemat tõlgendust muuta. 18.Vaidlustatavas Tallinna Tolliinspektuuri haldusaktis ei ole välja toodud maksusumma korrigeerimist õigustavat asjaolu. Samuti ei ole põhjendatud, mil moel sai võimalik uus asjaolu tollile teatavaks. Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 11. augusti 2004. a maksuotsuses nr 16.2.2-9/96 on öeldud: «Antud juhul ilmnes kontrollimise käigus asjaolu, et impordi kohaldamiseks deklarandi poolt koos kaubadeklaratsiooniga esitatud kauba päritolu tõendavad dokumendid ei vastanud protokollis 3 kehtestatud tingimustele. Järelkontrolli käigus tehti kindlaks, et esitatud dokumentidele ei olnud märgitud nõuetekohast Protokolli 3 IV lisas toodud sõnastust...» Asjaolu, et deklareeritud kaubal puuduvad nõuetekohased arvedeklaratsioonid, ei saa olla uueks asjaoluks. Info deklaratsioonile lisatud kaubadeklaratsiooni nõuetele mittevastavusest oli tollil olemas juba maksusumma määramise ajal. Toll tegi vea nõuetele mittevastavat deklaratsiooni aktsepteerides. Sealjuures aktsepteeris toll kuue kuu vältel viiel korral samalaadseid deklaratsioone. Järelkontrolli alustati ligi kaks aastat pärast deklaratsiooni aktsepteerimist. Uueks asjaoluks ei saa olla varem teadaolevat asjaolu ümberlükkava info mittesaamine deklarandi ja kauba saaja poolt tolli korraldustele reageerimata jätmine ja arvedeklaratsioonide esitamata jätmine. Leht 6 / 7 3-3-1-57-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri 2006. a kohtuotsus AS X...
Tulenevalt eelnevast leiab Riigikohtu halduskolleegium, et puudus täiendavalt ilmnenud asjaolu, mis oleks õigustanud maksusumma korrigeerimist ja seega järelkande tegemist. Järelikult oli tolli järelkande tegemine õigusvastane, mistõttu on õigusvastane ka Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 11. augusti 2004. a maksuotsus nr 16.2.2-9/96. 19.Kuivõrd järelkanne ei olnud õigustatud, ei vaja täiendavat analüüsi see, kas AS-il XXX XXXXX XXXXXXX tulnuks endal tolli viga avastada, st kas esinesid tolliseadustiku 259 lg 2 p-s 2 sätestatud alused, mil toll järelkannet ei tee. Ringkonnakohus on tuvastanud, et AS XXX XXXXX XXXXXXX ei olnud pahauskne, kuid et ta oleks piisavalt kogenud maaklerina pidanud kehtivat õigust tundma ja tolli vea ise avastama. Ringkonnakohus on deklarandi järelkandest vabanemise aluste, hindamisel toetunud ÜTS art 220 lg 2 p-le b, mitte tol ajal kohaldada tulnud tolliseadustiku 259 lg 2 p-le 2. Ringkonnakohus on sellega, et analüüsis, kas tolli vea olemasolul esinevad deklarandi vastutusest vabastamise alused, kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusenorme, sest tolliseadustiku -s 257 sätestatud täiendavalt ilmnenud asjaolude puudumine välistab ka tolliseadustiku 259 kohaldamise. 20.Eeltoodud asjaoludel leiab Riigikohtu halduskolleegium, et AS-i XXX XXXXX XXXXXXX kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Tallinna Ringkonnakohtu 3. aprilli 2006. a otsus haldusasjas nr 3-04-350 ja Tallinna Halduskohtu 19. jaanuari 2005. a otsus haldusasjas nr 3-2435/2004 tuleb tühistada ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada AS-i XXX XXXXX XXXXXXX kaebus. Tühistada tuleb Tallinna Tolliinspektuuri 11. augusti 2004. a maksuotsus nr 16.2.2-9/96. Riigikohtu halduskolleegium teeb ettekirjutuse tühistatud maksuotsuse tagasitäitmiseks. 21.Kuivõrd Riigikohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kassatsioonkaebuse, tuleb lahendada ka menetluskulude küsimus. Tallinna Halduskohtus esitas AS XXX XXXXX XXXXXXX õigusabikulude nimekirja 4. jaanuarist 2005 (toimiku lk 129), mille kohaselt on õigusteenuse kulude katteks AS-i XXX XXXXX XXXXXXX esindajale laekunud 19 824 krooni. Tallinna Halduskohtu istungil palus vastustaja õigusabikulusid vähendada, kuivõrd esialgu planeeritud kohtuistung jäi ära kaebaja AS-i XXX XXXXX XXXXXXX taotlusel ja selleks kahekordne ettevalmistamine on kaebajast endast tulenenud (toimiku lk 134). Riigilõivu tasus AS XXX XXXXX XXXXXXX halduskohtu menetluses 3340 krooni 68 senti (toimiku lk-d 46 ja 54). Tallinna Ringkonnakohtu istungil palus AS XXX XXXXX XXXXXXX jätta menetluskulud riigilõiv 3340 krooni 68 senti (maksekorraldus toimiku lk 151) ja õigusabikulud 6195 krooni (kulude nimekiri 26. jaanuarist 2006 toimiku lk 196) vastustaja kanda. Vastustajal vastuväiteid ei olnud (ringkonnakohtu istungi protokoll, toimiku lk 199). Riigikohtu istungil esitas AS XXX XXXXX XXXXXXX taotluse kassatsioonimenetluse katteks laekunud õigusabikulude 27 258 krooni väljamõistmiseks. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet ei vaielnud taotlusele vastu, leides, et summa on arvestades asja keerukust mõistlik. Seega on AS-i XXX XXXXX XXXXXXX kantud menetluskulud kokku 59 958 krooni 36 senti, millest õigusabikulud moodustavad 53 277 krooni ja riigilõiv 6681 krooni 36 senti. Riigikohus aktsepteerib halduskohtu menetluses vastustaja esitatud vastuväidet kantud õigusabikulude kohta ja peab sellest tulenevalt põhjendatuks väljamõistetavaid õigusabikulusid vähendada ning mõista vastustajalt Maksu- ja Tolliametilt AS-i XXX XXXXX XXXXXXX kasuks välja 50 000 krooni. Kautsjon tuleb tagastada. Tõnu ANTON Indrek KOOLMEISTER Julia LAFFRANQUE 3-3-1-57-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri 2006. a kohtuotsus AS X... Leht 7 / 7