Dc.1598_01_ET MITTESIDUVAD JUHISED TORN- JA LIIKURKRAANADE KORRAPÄRASE ÜLEVAATUSE JA PAIGALDAMISE KONTROLLIGA TEGELEVATE ISIKUTE MINIMAALSE PÄDEVUSTASEME TAGAMISEKS SLIC kõrgemate tööinspektrite kmitee WG MACHEX 2013 Vastu võetud SLICi 64. täiskgu istungil Iirimaal Dublinis 22. mail 2013
1. SISSEJUHATUS ELi direktiivis 2009/104/EÜ töövahendite ühtse kasutamise khta nõutakse trn- ja liikurkraanade kntrllimist. Mitmes liikmesriigis n lemas õigusaktid, kus n kindlaks määratud nõuded, mis käsitlevad kntrllijate registreerimist ja nende pädevuse kntrllimist, millega tegelevad tunnustatud või akrediteeritud klmandad isikud. Käeslevate juhiste eesmärk ei le neid nõudeid asendada, vaid aidata hinnata kraanade kntrllijate pädevust. Sellise kntrllimise eesmärk n teha kindlaks tegelikud ja võimalikud vead/puudujäägid, anda neist teada ja astuda nende kõrvaldamiseks samme, et tagada kraanade hutu kasutamine. Käeslevates juhistes pakutakse välja asjakhased miinimumnõuded, et tagada eeskätt trn- ja liikurkraanade krrapärase ülevaatusega ja nende paigaldamise kntrlliga tegelevate isikute pädevus (ja erapletus). Juhised võivad sisaldada teavet, mis n asjakhane ka väiksemate kraanade kntrllimisel, kuid eraldi neid kraanasid juhistes ei käsitleta. Samuti kirjeldatakse juhistes üksikasjalikult juhtimisraamistikku, mida rganisatsinid võivad kasutada selleks, et tagada kntrlle testavate isikute pädevus ja seda tõestada. Juhistes viidatakse ka klitajate/hindajate pädevust käsitlevatele nõuetele, kuid põhjalikumalt neil ei peatuta. Eelduste khaselt aitavad juhised kaasa pädevuse vastastikusele tunnustamisele ning trn- ja liikurkraanade pädevate kntrllijate pakutavate teenuste vabale liikumisele kgu ELis. Käeslevate juhiste khaldamisel käsitatakse mõistet liikurkraana väga laiana see hõlmab nii kraanasid, mille sad tuleb enne kasutamist khapeal kkku panna, kui ka kraanasid, mis n paigaldatud kraanasid khale timetavate vekite külge. Igal liikmesriigil tuleb ise kindlaks määrata, millised käeslevate juhiste aspektid n khaldatavad liikurkraanade kntrllijate suhtes vastavalt riigisisestele õigusaktidele. Käeslevad juhised n abiks neile, kes svivad kasutada kntrllija teenuseid. Juhised saab võtta aluseks 1) seses eesmärgiks seatud pädevuse tasemega ja 2) tagasilükkamise põhjendamisel, kui pädevust napib või kui see ei leia käeslevates juhistes kirjeldatud meetdit kasutades kinnitust. Käeslevad juhised n välja töötanud väike klmeplne töörühm, kus n esindatud tööandjad, töövõtjad ja valitsused. Töörühma saatsid ma esindajad nii SLICi MACHEXi töörühm kui ka tööhutuse ja töötervishiu nõuandekmitee. Esindatud li ka Eurpa kntrllirganisatsinide liit (CEOC). Töörühma vlitused, milles kkku lepiti, n esitatud A lisas. Käeslevad juhised ei hõlma tavakntrlle, mida teevad kraanade käitajad ja hldajad. Käeslevates juhistes ei pakuta välja knkreetseid viise pädevuse saavutamiseks selles ei svitata knkreetseid kvalifikatsine või klituskursuseid. Töörühm n nentinud, et sellised selgitused n teisejärguline teave, ent selliste juhiste lemaslu võib kasuks tulla, seega võib see lla üks küsimus, millega tulevikus tegeleda. Käeslevate juhiste kstamisel n lnud suur abi viidetes nimetatud juhiste ja nrmide läbivaatamisest ja ühendamisest. Käeslevate juhiste khaldamisel tuleb tõlgendada viiteid kraanadele viidetena trn- ja/või liikurkraanadele. kuu, aasta 2
2. KONTROLLIJATE PÄDEVUS Käeslevas dkumendis nimetatud pädevad isikud n isikud, kellel n asjakhased teadmised, skused ja isikumadused, mis võimaldavad neil hinnata kraana seisukrra halvenemist või kraana rikkeid või puudusi ja nende lulisust kraana jätkuvalt hutu kasutamise vaatenurgast ning sellest teada anda. Selline pädevus mandatakse klituse käigus ja kgemuste kaudu ning seda võivad kajastada asjakhased kvalifikatsinid, mille saamiseks n samuti vaja tõestada ma pädevust. Isikul, kes teeb tööd nõutavate pädevuse kmpnentide mandamise nimel, tuleks lubada kraanasid kntrllida, tingimusel et ta teeb seda asjakhase järelevalve all ja et ta n läbimas prgrammi, mis viib täieliku pädevuse mandamiseni. Tõdetakse, et sellised isikud peavad mandama kgemused ja teadmised, et kõrvaldada ma pädevuse puudujäägid kgemuste abil, mis saadakse töökhas asjakhase järelevalve all. 3. KONTROLLIJATE KVALIFIKATSIOON JA KOGEMUSED Kraanasid kntrllivatel isikutel peaks lema asjakhases tehnikavaldknnas nõuetekhane kvalifikatsin ja asjakhased kgemused. 4. KONTROLLIJATE TEHNILISED TEADMISED, PRAKTILISED OSKUSED JA ISIKUOMADUSED Kraanasid kntrllivatel isikutel peaksid lema kraanade kntrllimiseks vajalikud teadmised, skused ja isikumadused. 4.1. Tehnilised teadmised: peab teadma õigusaktides selliste kntrllide khta kehtestatud nõudeid ja järelkntrllide tegemisega setud riiklikke tavasid; peab teadma kraanade ehituse suhtes khaldatavaid standardeid ning kraanade valimist ja kasutamist käsitlevaid tegevusjuhendeid, ja ttja kehtestatud khaldatavad kntrllinõudeid; peab tundma kraana töö põhimõtteid; peab teadma, milliseid rikkeid võib tekkida kraanadel kasutamise käigus; peab teadma kraanade kasutamise hutuseeskirju ja nendega setud tegevusjuhendeid; peab teadma kraanade kntrlli- ja hldusnõudeid; peab teadma kraanade katsetamis- ja kntrllimeetdeid ning nende meetdite tõlgendamisviise ja piiranguid; peab mama juurdepääsu kntrllitava kraanaga setud tehnilisele teabele ja sellest aru saama; peab mama asjakhaseid teadmisi kraanade ttmisel ja paigaldamisel kasutatavate selliste materjalide ja töövõtete khta, mis n lulised kraanade kestva hutu kasutamise seisukhast; peab mõistma ma teadmiste piiratust ja saama aru, millal tuleks küsida nõu või abi spetsialistilt, näiteks mittepurustava katse või elektrniliste juhtimissüsteemide kntrllimise khta; peab teadma isiklikke ja khaspetsiifilisi hutusnõudeid; kuu, aasta 3
peab teadma ma õiguslikke khustusi; peab mama ettevalmistust isikliku kaitsevarustuse kasutamise, kasutamiseelse kntrlli ja hlduse alal. 4.2. Praktilised skused: peab suutma testada kntrlli hutul viisil, eelkõige kõrgel töötades, ning skama kasutada asjakhast juurdepääsu- ja kaitsevarustust; peab suutma avastada kraanade rikkeid ja puudusi, mis võivad kahjustada hutust; peab mama piisavaid teadmisi ja kgemusi, et hinnata kraana rikete ja puuduste lulisust ning suutma teha kindlaks, milliseid samme tuleks astuda nende kõrvaldamiseks. Eelkõige peaksid kntrllijad lema võimelised: kntrllima, et kraana töötab ettenähtud viisil; määrama avastatud rikete ja puuduste kõrvaldamiseks kindlaks asjakhased tähtajad; kntrllima, et eelmise põhjaliku kntrlli aruandes kindlaks tehtud riketele n pööratud tähelepanu; hindama kõikide turvaseadmete laitmatut timimist; kntrllima, et ttja hiatused n nõuetekhaselt paigaldatud ja letavad; määrama kindlaks vajalikud piirangud kraana kasutamiseks, kui riigi tavad seda võimaldavad; tõendama mis tahes katsetamist, mis n vajalik kntrlli sana; kirjutama arusaadava aruande kntrlli käigus tehtud järelduste khta ning edastama need järeldused kraana manikule ja vajaduse krral ükskõik millisele teisele riigi õigusaktidega kindlaksmääratud isikule. 4.3. Isikumadused: füüsiline suutlikkus testada kntrlle; kõrgusetaluvus ja valmislek töötada iseseisvalt; võime anda prfessinaalseid tehnilisi hinnanguid; võime teha end khapeal teistele töötajatele arusaadavaks. 5. JUHTIMISRAAMISTIK KONTROLLIJATE PÄDEVUSE TAGAMISEKS JA TÕENDAMISEKS 5.1. Kntrllirganisatsinid peaksid pakkuma kraanade kntrllimiseks vaid pädevaid kntrllijaid. Selle tagamiseks peaks kõnealustel rganisatsinidel lema selge juhtimiskrd ja asjakhased kvaliteedikntrllisüsteemid, et kntrllida: insenerikvalifikatsini ja praktilisi kgemusi kandmaks hlt selle eest, et ptentsiaalsel kntrllijal leksid kraanade kntrllimiseks vajalikud teadmised ja kgemused; nõutavaid tehnilisi teadmisi, praktilisi skusi ja isikumadused, et teha kindlaks, kas kraanade ptentsiaalne kntrllija n pädev; ptentsiaalsete kntrllijate väljavalimist, klitamist ja hindamist, kandmaks hlt selle eest, et kntrllijad n pädevad ja säilitavad ma pädevuse ka tulevikus. Peaks lema selge krd, mille khaselt anda kntrllijatele ametlikke juhtnööre selle khta, millist tööd nad thivad ja millist tööd nad ei thi teha, ning selle khta, kas sellise töö suhtes khaldatakse järelevalvenõudeid; kntrllijate üle testatavat järelevalvet eesmärgiga tagada kntrllijate pädevuse krrapärane hindamine, et teha kindlaks nende nõuetelevastavus ja vajadus täiendava klituse järele. kuu, aasta 4
(Tuleks viidata jnisele 1, kus n esitatud sellist juhtimisprtsessi kirjeldav vskeem.) 5.2. Kõikide kraanade kntrllijate jaks tuleks sisse seada põhjalik individuaalne klitusaruandlus. Seda tuleks klituse läbimisel ajakhastada ja see peaks sisaldama vähemalt järgmist teavet: klituse timumise aeg; klituse timumise kht; klituse ulatus, sealhulgas teave kraanade liikide ja mudelite khta; klituse kestus; klituse tulemus; klituse pakkuja andmed; aeg, mille möödudes nõutakse täiendusklituse läbimist; pädevuse kntrlli testamise krral kntrlli testaja andmed ning svitatud meetmed, juhul kui pädevust n vaja suurendada. 6. ERAPOOLETUS Objektiivsete tsuste tegemiseks n luline, et kraanade kntrllijad leksid piisavalt sõltumatud ja erapletud. See ei tähenda, et kntrllija tuleb palgata välisest rganisatsinist. Kui kraanasid käitavas rganisatsinis n isikuid, kellel n vajalik pädevus, võivad kntrlli testada nemad. Küll aga peaks rganisatsin sellisel juhul tagama kntrllijatele reaalsed vlitused ja sõltumatuse seismaks hea selle eest, et kntrllid testatakse nõuetekhaselt ja et nende tulemusel saaks anda vajalikke svitusi kartmatult ja erapletult. 7. KONTROLLIJATE KOOLITAJATE/HINDAJATE PÄDEVUS Klitajatel peaksid lema teadmised, skused, kgemused jne (nagu n kirjeldatud käeslevates juhistes), et nad suudaksid pakkuda kntrllijatele väljaõpet seses selliste kraanade kntrllimise aspektidega, millega kntrllijad tegelevad. Kasuks võib tulla see, kui klitajad n ka ise pädevad kraanasid kntrllima, et asetada käsitletav knkreetne aspekt täieliku kntrlli knteksti. Teiste klitamisel nõutava pädevuse tetamiseks peaksid klitajad lisaks: mõistma töökhas timuva väljaõppe rlli ning etappe, mille läbimine n vajalik uute teadmiste ja skuste mandamiseks ja lihvimiseks; teadma, kuidas ja millal kasutada klitatava isiku arengu edendamiseks nõustamist, juhendamist ja muid töökhapõhiseid klitusmeeteid; mõistma õigeaegse, taktitundelise ja tõhusa tagasiside kasutegurit klitatava isiku arengu sdustamisel; suutma anda seda tagasisidet nii suuliselt kui ka selges kirjalikus vrmis. Kntrllijate hindajad peaksid lema ka ise pädevad kraanasid kntrllima. Teiste hindamisel nõutava pädevuse tetamiseks peaksid hindajad lisaks: mõistma, milline rll n töökhas timuval väljaõppel kui juhtimisstrateegial, millega tagada rganisatsinis parimad tavad ja neid edendada; lema võimelised hindama kriitiliselt nii pakutava klituse piisavust kui ka klitatava suutlikkust; kuu, aasta 5
mõistma vastuvõetavuse piire, mis lubab neil kindlaks teha, kas klitatav n mandanud vajalikud teadmised ja skused, mis võimaldavad pidada teda pädevaks kntrllima asjamast seadet; suutma anda seda tagasisidet nii suuliselt kui ka selges kirjalikus vrmis. 8. VIITED 8.1 ISO/IEC 17020:2012 Vastavushindamine Nõuded eri liiki inspekteerimisasutuste timimiseks. 8.2 ISO 23814: 2009 Kraanad Kraanade kntrllijate pädevust käsitlevad nõuded. 8.3 CEOC TC Inspectin CI Draft 4 4.02.2008 Framewrk fr CEOC guidelines n qualificatin f inspectin persnnel. 8.4 UKAS RG0: 2007 Guidelines n the cmpetence f persnnel undertaking engineering inspectins. 8.5 UK Cnstructin Plant-Hire Assciatin (CPA) TCIG 0801: 2008 Best practice guide fr maintenance, inspectin and thrugh examinatin fr twer cranes. 8.6 Safety Assessment Federatin (SAFed) Standard 01: 2001 Recruitment, training and cmpetency f engineer surveyrs. kuu, aasta 6
Jnis 1. Kraanade kntrllimisega tegelevate isikute pädevuse kindlakstegemise, heakskiitmise, järelevalve ja krduva hindamise kirjeldus. (Skeem n võetud Ühendkuningriigi akrediteerimisteenistuse (UKAS) lal dkumendist RG0: 2007 Guidelines n the cmpetence f persnnel undertaking engineering examinatins.) Organisatsinisisene või -väline kntrllijakandidaat Väljavalimine: kas kandidaat sbib kntrllijaks? Ei Ei sbi sellesse rlli Kandidaadi nõuetekhane klitamine ja arendamine Jah Hindamine: kas isik n pädev? Veel mitte Lisaklitus: kas isik n sbilik, et pakkuda lisaklitust? Ei Jah Andke kandidaadile kntrllimiseks heakskiit Jälgige kntrllija tegevust: kas pädevus n säilinud? Ei Jah Krrake krrapäraselt hindamist: kas isik n pädev? Ei kuu, aasta 7
A lisa Vlitused Ühtne meetd trn- ja liikurkraanade põhikntrllijate (ja nende hindajate) pädevuse tagamiseks Vlitused SLICi MACHEXi töörühm ning tööhutuse ja töötervishiu nõuandekmitee n mdustanud ühise töörühma, et leppida kkku ühtses meetdis, millega tagada trn- ja liikurkraanade krrapärase ülevaatamise ja paigaldamise kntrllimisega tegelevate töötajate (ja nende hindajate) pädevus. Sellega tetatakse kvalifikatsinide vastastikust tunnustamist ja töötajate vaba liikumist. Tegemist n SLICi MACHEXi / tööhutuse ja töötervishiu nõuandekmitee klmeplse töörühmaga. Töörühma ülesanne n: 1. leppida kkku ühtses meetdis, millega tagada trn- ja liikurkraanade puhul õigusaktides ette nähtud krrapäraseid põhjalikke kntrlle testavate isikute pädevus; 2. leppida kkku ühtses meetdis, millega tagada selliste kntrllijate hindajate pädevus; 3. kstada liikmesriikide jaks kõnealust ühtset meetdit käsitlevad esialgsed juhised. Põhjendus 1. Kraanat võib mõjutada krduv püstitamine, lahtivõtmine ja transprtimine. Peale selle võivad kraanat mõjutada kõikvõimalikud keskknnatingimused. Need tegurid (ja raskuste tõstmine) võivad kaasa tuua kraana seisukrra halvenemise ja põhjustada htliku lukrra. Kraana rikke krral n ht töötajatele ja avalikkusele äärmiselt suur. 2. Kraanad, mis asuvad või n registreeritud ühes liikmesriigis, timetatakse teise liikmesriiki ja võetakse seal kasutusele. See muudab keeruliseks eri liikmesriikide tehtud kntrllide vastastikuse tunnustamise. Seda seepärast, et eri liikmesriikides võivad kntrllijate suhtes kehtida väga erinevad pädevust käsitlevad õigusnrmid, nagu nähtub MACHEXi krraldatud uuringust (vt allpl punkt 5). Käeslevate vlituste ja käesleva prjekti eesmärk ei le käsitleda tunnistuste vastastikuse tunnustamise küsimust pliitilisest vaatenurgast, vaid leppida kkku kgu ELis khaldatavas kntrllijate minimaalses pädevustasemes, millega aidatakse kaasa nende akrediteerimisele kõikides liikmesriikides. See töö võib ka lihtsustada tunnistuste laiemat vastastikust tunnustamist, mille üle arutletakse teistes frumites. 3. Kasutatud kraanasid võidakse müüa ja timetada ühest liikmesriigist teise ilma ttja dkumentideta, kntrlli- ja hldusaruanneteta. Selliste andmete kntrllimine n sageli keeruline ülesanne. kuu, aasta 8
4. Olemaslevaid asjakhaseid ISO-standardeid (mis hõlmavad kraanade kntrllijate pädevust käsitlevaid nõudeid) ei le ELi jaks ühtlustatud. 5. 2007. aastal paluti liikmesriikidel täita ja tagastada küsimustikud, mis sisaldasid küsimusi liikmesriikides kraanade kntrllimiseks sisse seatud õigus- või halduskrra khta. Avaldatud tulemuste põhjal li näha, et kraanade põhikntrllijate pädevuse tagamiseks ja hindamiseks n kehtestatud mitmesuguseid vastululisi menetlusi, mis muudavad pädevuste vastastikuse tunnustamise liikmesriikide vahel võimatuks. Kraanade põhikntrllijate (ja nende hindajate) pädevusega setud nõudeid käsitleva ühtse meetdi khaldamisega kõikides liikmesriikides need vastulud kaksid. 6. Teenuste direktiivi vastuvõtmise eesmärk n sdustada teenuste (sh kraanade kntrllijate pakutavate teenuste) liikumist kgu ELis. Kraanade põhikntrllijate (ja nende hindajate) pädevusega setud nõudeid käsitleva ühtse meetdi khaldamine kõikides liikmesriikides suurendaks usaldust teenuste liikumisse selles valdknnas. kuu, aasta 9