TUGIMAANTEE NR 44 AOVERE-LUUNJA KM 0,000-11,352 EHITUSPROJEKT Keskkonnamõju eelhinnang Tellija: Toner-Projekt OÜ Täitja: Alkranel OÜ Projektijuht: Alar Noorvee (litsents nr: KMH0098) Tartu 2012
SISUKORD 1. PROJEKTI PIIRKONNA KIRJELDUS... 5 1.1. ASUKOHT JA ÜLDINFO... 5 1.2. HÜDROLOOGIA JA GEOLOOGIA... 8 1.3. LOODUSKESKKONNA ÜLEVAADE (SH LOODUSKAITSE JA NATURA 2000 ALAD)... 10 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS... 14 2.1. KESKKONNAMÕJU EELHINNANGU ALUSED... 15 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE ELLUVIIMISEGA KAASNEVA VÕIMALIKU OLULISE KESKKONNAMÕJU ANALÜÜS JA SOOVITUSED NEGATIIVSETE MÕJUDE VÄHENDAMISEKS... 17 3.1. KAITSEALUSED LOODUSOBJEKTID... 17 3.2. MÜRA... 22 3.3. MÕJUD PINNASELE... 25 3.4. MÕJU ÕHUKVALITEEDILE... 25 3.5. EELHINNANGU KONTROLLTABEL... 26 KOKKUVÕTE... 33 KASUTATUD ALLIKAD... 34 Lisa 1. Keskkonnaameti seisukoht eelhinnangule (14.09.2012).
SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on koostada keskkonnamõju eelhinnang (KMH eelhinnang) riigimaantee nr 44 Aovere-Luunja km 0,000-11,352 ehitusprojektile. Projekti eesmärk on tugimaanteel sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Eelhinnangu tegemise aluseks on Toner - Projekt OÜ koostatud tehniline projekt (juuni 2012), projekti tellijaks on Maanteeameti Lõuna Regioon. Antud tegevusele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS) (RT I 2005, 15, 87) 6 lg 1 automaatselt keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust ei kaasne. KeHJS 6 lg 3 on sätestatud kriteeriumid, mille alusel saab hinnata tegevuse keskkonnamõju olulisust. KeHJS 5 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib: eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust; põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi; seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Käesoleva töö eesmärk on selgitada, kas projekti elluviimisega võib kaasneda olulist keskkonnamõju ning kas on vaja algatada keskkonnamõju hindamine (KMH). Eelhinnang viiakse läbi vastavalt Euroopa Komisjoni 2005. a juhendile Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend. OÜ Alkranel poolt koostatavat tööd saab Keskkonnaamet ja teised haldusorganid kasutada täiendava materjalina edaspidistes menetlusetappides. KMH eelhinnangu koostajateks on OÜ Alkranel keskkonnaekspert Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) ja keskkonnaspetsialist Britta Pärk. 4
1. PROJEKTI PIIRKONNA KIRJELDUS 1.1. Asukoht ja üldinfo Riigimaantee nr 44 Aovere-Luunja km 0,000-11,352 paikneb km 0,00-4,05 ulatuses Tartu valla ning km 4,05-11,352 ulatuses Luunja valla territooriumil (joonis 1.1.). Joonis 1.1. Kavandatava tegevusega hõlmatud teelõik, mille algus ja lõpp on tähistatud punaselt (Maaamet, 2012). Rekonstrueeritav maanteelõik kulgeb läbi piirkonna, kus vahelduvad metsad ja põllumaad majapidamistega. Maanteetrassi 50 m vööndisse jääb ligikaudu 21 majapidamist (sh paar korterelamut) ning 1 tootmishoone. Vooluveekogusid trass ei ületa. Aovere ristmiku kõrval asub Olerex Aovere AS tankla, mis on määratud ohtlikuks ettevõtteks. Tartu valla üldplaneeringu (2008) alusel on Aovere ristmik nähtud ette perspektiivse ühetasandilise ristmikuna. Üldplaneeringu seletuskirja alusel on reserveeritud nimetatud ristmikul maad liiklussõlme rekonstrueerimiseks. Üldplaneeringu kaardi alusel läbib teelõik ka maatulundusmaid, rohevõrgustikuks määratud ala ning piirneb kaitsealuse Veisneri pargiga. Uusi elamumaid üldplaneering maantee lõigu äärde reserveerinud ei ole (joonis 1.2.). 5
Joonis 1.2. Väljavõte maanteetrassi asukohast km 0,00-4,05 (algus ja lõpp on tähistatud nooltega) Tartu valla üldplaneeringu (2008) alusel. Luunja valla üldplaneeringu (2008) alusel läbib kavandatav trass maatulundusmaid ja detailplaneeringu kohustuslikke alasid. Trassi enda asukoha või ristmike suhtes üldplaneering alternatiive ja muid arenguid ette näinud ei ole (joonis 1.3.). Trassi äärde on kavandatud perspektiivseid elamumaid. Üldplaneeringu keskkonnakaitse kaardi (joonis 1.4.) alusel kulgeb trass läbi rohevõrgustiku ala, väärtuslike põllumaade ja väärtusliku maastiku. Eelnevat arvesse võttes puudub vastuolu üldplaneeringute kui kõrgemate strateegiliste dokumendiga. 6
Joonis 1.3. Väljavõte maanteetrassi asukohast km 4,05-11,352 (algus ja lõpp on tähistatud nooltega) Luunja valla üldplaneeringu maakasutuskaardi alusel. 7
Joonis 1.4. Väljavõte maanteetrassi asukohast km 4,05-11,352 (algus ja lõpp on tähistatud nooltega) Luunja valla üldplaneeringu keskkonnakaitse kaardi alusel. Maa-ameti (2012) alusel jääb lähim arheoloogiamälestis kalmistu kabelikink trassist ca 274 m kaugusele. 1.2. Hüdroloogia ja geoloogia Aovere-Luunja lõik jääb maastikulise liigituse järgi Ugandi lavamaale. Teepinna abs kõrgused jäävad vahemikku 43,20...53,55 m. Uuringuala aluspõhja kivimiteks on Kesk-Devoni ladestiku Aruküla kihistu väga peeneteraline ja peeneteraline liivakivi aleuroliidi, savi ja domeriidi vahekihtidega, mille pealispinna moodustab valdavalt moreen (sorteerimata glatsiogeensed setted), mis vaheldub saviga (purdsete, valdava terasuurusega <0,002 mm, milles võib jämedamat fraktsiooni leiduda <50 % sette mahust). Eesti Geoloogiakeskuse 2001. a põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) alusel jääb trass keskmiselt ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alale (joonis 1.5.). Maa-ameti geoloogiarakenduse 1:50 000 geoloogilise baaskaardi põhjaveekaitstuse kaardi alusel on vähemalt projektipiirkonna lõunaosa siiski nõrgalt kaitstud põhjaveega ala (joonis 1.6.). 8
Joonis 1.5. Projekti piirkonna põhjaveekaitstus (tee algus ja lõpp tähistatud punasega) (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2004). Joonis 1.6. Maa-ameti põhjaveekaitstuse kaart, mis katab projektipiirkonda vaid osaliselt (Maa-amet, 2012). PRIA kaardirakenduse (2012) alusel läbib või piirneb maanteelõik mitmete maaparandussüsteemidega (joonis 1.7.). 9
Joonis 1.7. Kuivendusalad (tähistatud pruuniga) projektipiirkonnas. Maanteelõigu algus ja lõpp on tähistatud punasega (PRIA, 2012). 1.3. Looduskeskkonna ülevaade (sh looduskaitse ja Natura 2000 alad) EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus, 2012) andmetel ei läbi trass kaitsealasid ega hoiualasid (sh Natura 2000 alasid). Siiski piirneb või jääb trassi vahetusse lähedusse mitmeid muid loodusobjekte. Tabel 1.1. iseloomustab maantee vahetusse lähedusse jäävaid loodusobjekte. Tabel 1.1. Aovere-Luunja maantee vahetusse lähedusse jäävad loodusobjektid ja nende lühiiseloomustus (EELIS, 2012 ja Keskkonnaregister, 2012). Objekt Kaugus maanteest Märkused Tehisjärv (611T), Piirneb ca 80 Liigivaene soostunud niit (2411) m ulatuses. Kaitseala Veisneri park ja allee Asub teeservast 10-14 m kaugusel. Osaliselt piirneb Tegemist on tehisjärvega (joonis 1.8.), mida ümbritseb liigivaene soostunud niit. Pindala on 1,1 ha. Niidu floristiline väärtus väike, esteetiline väärtus keskmine, looduskaitseline seisund on degradeerinud. Üldhinnangu kohaselt on niidu väärtus madal või puudub. Iseloomustuse alusel on tegemist liigivaese pargiga- 21 liiki (joonis 1.9). Kodukakk (Strix aluco) Ca 175 m Elupaik näidatud joonis 1.9. Peamine ohutegur on elupaikade hävimine. Liigivaene soostunud niit 62 m Tegemist on liigivaese soostunud niiduga (2411)/ (joonis 1.10.). Pindala on 0,39 ha, Sinihelmikakooslus koosluseline, floristiline ja esteetiline väärtus (6430) on väike, looduskaitseline seisund on keskmine või väike, esinduslikkus vastavalt 10
Objekt Ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum) Laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) Vääriselupaik (VEP nr.141078) Kaugus maanteest Vahetult maantee ääres 150 meetrise lõigu pikkuses 141 m kaugusel 178 m kaugusel Märkused Natura andmevormile on oluline, ala üldhinnang väärtuse osas madal või puuduv. Tegemist on Natura tähtsusega elupaigatüüpiga (sinihelmikakooslus). Nimetatud kooslusele on iseloomulik kasvada savikatel toiteainevaestel muldadel, mis on kujunenud tugeva inimmõju (kuivendamise) tagajärjel, siis pole neil looduskaitselist väärtust. Tähelepane vajavad siiski kuivendamata aladel leiduvad sinihelmika kooslused. Nimetatud alal asub kooslus kuivendatud maal. III kategooria kaitsealune taimeliik (joonis 1.11). Õitseb tavaliselt juunist augustini ja tegemist on püsikuga. Taim on 60-150 cm pikk, lehed kitsad ning pealt läikivad. Mandri- Eestis levinud taim. III kategooria kaitsealune taimeliik (Joonis 1.11). õitseb juulist septembrini. Taim on 20-60 cm pikk. Levik hajusalt üle Eesti. Kasvab hõredates metsades ja niiduservadel. Laialehised salumetsad naadi kasvukohatüübil (joonis 1.12). Keskkonnaregistri alusel tuleb hoiduda majandamast ning keelatud on kuivendamine. Joonis 1.8. Aovere-Luunja 1. kilomeetripunkti juures asuv liigivaene soostunud niiduala (EELIS, 2012) 11
Joonis 1.9. Aovere-Luunja mnt Veisneri ristmiku juures asuv Veisneri pargi ja allee kaitseala ning kodukakku elupaiga asupaik (EELIS, 2012). Joonis 1.10. Aovere-Luunja 8. kilomeetripunkti juures asuv liigivaene soostunud niit/ sinihelmikakooslus (EELIS, 2012). 12
Joonis 1.11. Aovere-Luunja mnt 8,7 ja 9,4 kilomeetripunkti juures asuvad kolmanda kaitsekategooria taimeliigid. Vahetult maantee ääres asub ahtalehine ängelhein (EELIS, 2012). Joonis 1.12 Aovere-Luunja mnt km 10,8-10,9 asuv laialehiste salumetsade vääriselupaik (EELIS, 2012). 13
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Keskkonnamõju eelhinnangu objektiks on Riigimaantee nr 44 Aovere-Luunja lõigu km 0,000-11,352 ehitusprojekt. Projekti eesmärk on riigi tugimaantee lõigu sõidumugavuse ning liiklusohutuse alase taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Maanteelõik ristub seitsme riigimaanteega. Käsitletav maanteelõigu mustkate on ehitatud 1977. a. Tee klass on hetkel V, suvine ja talvine seisunditase 2, sõiduradade arv 2. Projektijärgselt viiakse tee vastavusse IV klassi nõuetele. Kavandatav tegevus ei näe ette ühegi olemasoleva hoone likvideerimist. Samuti on kavandatud tugimaanteede nr 44 Aovere Luunja ja 45 Tartu Räpina Värska ristmiku kanaliseerimine (tee nr 44 km 11,352). Ristmiku liigilt on tegemist tavalise ristmikuga, kus on kolm suunda (joonis 2.1.). Veisneri pargi juures on ohutuse suurendamiseks kavandatud ühe pealesõidu kaotamine (tee tõkestamine). Joonis 2.1. Tartu-Räpina-Värska ristmiku (ümbritsetud musta ringiga) paiknemine lähima asustuse ja Aovere-Luunja tugimaantee (punasega) suhtes (Maa-ameti kaardiserver, 2012). Teeseaduse (RT I 1999, 26, 377) alusel nimetatakse teemaaks maad, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. Tee koosseisu kuuluvad teemaal asuvad liiklemiseks kasutatavad järgmised rajatised (näiteks sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; puhkekohad; liikleja
kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud alad; teepeenar jne) ja muud rajatised nagu kraavid, haljasalad, teemärgistus jmt. Toner-Projekt OÜ andmetel tuleb valdavalt tee mullet tõsta ning enamus ulatuses rajada ka kuni meetri sügavused kraavid, mis hinnanguliselt võiksid koos nõlvaga olla kuni 3,5 m laiused. Kraavide täpne vajadus, koos vastava laiusega, selgub peale mõõdistusi. Kraavide rajamine eeldab ka võsa ning alustaimestiku eemaldamist. Ristmiku kanaliseerimine seisneb üldjuhul selles, et eraldatakse üksteisest konfliktipunktid ja see teeb nende hindamise juhi jaoks kergemaks. Samal ajal suunatakse liiklus konkreetsetesse kanalitesse nii et ei jää palju võimalusi sama manöövri sooritamiseks oluliselt erineva trajektooriga. See tähendab kõigi liiklejate jaoks arusaadavaid liikumistrajektoore, mida on kergem jälgida. Kanaliseerimiseks võidakse kasutada ohutussaari või eraldusribasid. Liiklussagedus Maanteeameti alusel oli 2011. a km 0,00-5.030 liiklussagedus 1129 autot/ööpäevas, sellest moodustasid sõiduautod 87 %, veoautod ja autobussid 3% ning autorongid 10%. Lõigul km 5.030-11.352 oli samal aastal liiklussagedus 1037 autot/ööpäevas, sellest 87% moodustasid sõiduautod, 3% veoautod ja autobussid ning 10% autorongid. Maanteeameti liiklusprognoosid Aovere-Luunja kõrvalmaanteel on toodud tabelis 2.1. Tabel 2.1. Aovere Luunja tee jagunemine lõikudesse AKÖL* järgi. AKÖL 2012. AKÖL 2035. Lõik aastal aastal km 0.00... 2.102 (Aovere ristmik...vesneri ristmik) AKÖL 2040. aastal 1070 a/ööp 1688 a/ööp 1755 a/ööp km 2.102...7.154 (Vesneri ristmik...rõõmu ristmik) km 7.154...11.352 (Rõõmu ristmik...luunja ristmik) 1312 a/ööp 2056 a/ööp 2133 a/ööp 904 a/ööp 1422 a/ööp 1477 a/ööp *AKÖL- Aasta keskmised ööpäevased liiklussagedused. 2.1. Keskkonnamõju eelhinnangu alused Vastavalt KeHJS 3 lg-le 1 hinnatakse keskkonnamõju kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS 6 lg 1 p 13 sõnastab, et keskkonnamõju on oluline kui kavandatakse kiirteed, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamist või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamist vähemalt nelja sõidurajaga teeks. Kavandatav tegevus ei näe ette nimetatud tegevusi. Vabariigi valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu 1 13 lg 8 alusel tuleb teostada eelhinnang tee ehitamise või remondi osas, kui remondi käigus toimub tee koosseisus olevate rajatiste (v.a liikluskorraldusvahendid ja märgistus) lisandumine või asukoha muutus, välja arvatud katendi remont 15
olemasolevas mahus, objekti ligipääsuks vajaliku tee rajamine ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul. Kavandatav tegevus näeb ette liiklusohutuse alase taseme tõstmist ja tehniliselt vajaliku teemaa määramist, samuti ristmiku kanaliseerimist ning tee mulde tõstmist ja kraavide rajamist. Eelnevat arvesse võttes on kavandatav tegevus laiem kui määruses nimetatud kandeni remont ja liikluskorraldusvahendite lisandumine, mistõttu keskkonnamõju eelhinnangu teostamine KeHJS 5 ja 6 tuleneva olulise mõju määratlemiseks on vajalik. 16
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE ELLUVIIMISEGA KAASNEVA VÕIMALIKU OLULISE KESKKONNAMÕJU ANALÜÜS JA SOOVITUSED NEGATIIVSETE MÕJUDE VÄHENDAMISEKS Järgnevalt käsitletakse olemasoleva olukorra ja kavandatava tegevuse kirjelduse põhjal ilmnenud asjaolusid ja nendega kaasneda võivat võimalikku olulist keskkonnamõju. Soovitused negatiivsete mõjude minimeerimiseks on toodud allajoonitud kirjas. 3.1. Kaitsealused loodusobjektid Olemasoleva olukorra järgi asub trassi ääres mitmeid looduskaitseobjekte. Esiteks piirneb trass kilomeetriposti nr 1 juures liigivaese soostunud niidualaga. EELISe andmetel on tegemist niiduga, mille väärtus on madal või puudub. Joonis 3.1. illustreerib pilti maanteelt tiigile ja sellel olevale niidualale. Joonis 3.1. Vaade Luunja-Aovere maanteelt niidualale (GoogleMaps, 2012) Jooniselt 3.1. selgub, et maanteeäärne teepool on võsastunud. Lähtudes kavandatavast tegevusest, võib lühiajaliselt tee-äärne piirkond olla mõjutatud eelkõige tallamisest ja masinate manööverdamisest/parkimisest, mis põhjustavad taimestiku hävimise. Samuti näeb kavandatav tegevus ette teemaale jääva võsa ja taimestiku eemaldamist. Samas lähtudes olemasolevast taimestikust (jooniselt 3.1. nähtuvad kased, lepad), ei ole olulist mõju ette näha. Kavandatav tegevus ei näe ette tee laiendamist, kuid samas on kavandatud teetammi tõstmine ning tõenäoliselt ka kraavide rajamine, mille eesmärgiks on teetammi kuivendamine ja sademevee kogumine. Viimased seotakse 17
tavaliselt olemasolevate maaparandussüsteemidega. Nn maanteekraavide puhul puudub siiski kuivendav mõju laiemale piirkonnale ja tegemist on konkreetselt teega seotud rajatisega. Väärtuslik niit asub teeservast 10-14 m kaugusel. Juhul kui kraav rajada maksimaalses ulatuses 3,5 m laiusena teeservast ning sellele lisandub ka ca 2 m ala, kus ehitustegevuse käigus paratamatult manööverdavad masinad, siis puudub samuti otsene negatiivne mõju. Eelnevat arvesse võttes puuduvad nii lühiajalised (ehitusaegsed), kui ka pikaajalised negatiivsed mõjud niidualale, mis oleksid seotud eelkõige niiskusrežiimi muutusega ning mille tagajärjel võiks soostunud niit kaduda. Olemasoleva olukorra alusel jääb otseselt maantee äärde Veisneri ristmiku juurde Veisneri park ja selle allee kaitseala (joonis 3.2.). Joonis 3.2. Vaade maanteelt Veisneri pargile (GoogleMaps, 2012). Pargi kaitset reguleerib Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrus nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri. Määruse 1 lg 2 alusel on pargi kaitse-eesmärk ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Pargi valitseja nõusolekuta on pargis keelatud (loetelu lühendatud): puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie; ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine; projekteerimistingimuste andmine; Eelnevat arvesse võttes tuleb kavandatava tegevusega hõlmatud tööd kooskõlastada pargi kaitseala valitsejaga ehk Keskkonnaametiga. Määruse 8 lg 1 alusel ei kooskõlasta pargi valitseja tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt pargi valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada pargi kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit. Käesoleva töö koostaja hinnangul ei kahjusta kavandatav tegevus ajalooliselt 18
kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide kasutamist ja edasise arengu suunamist. Siiski võivad teetöödest olla mõjutada eelkõige maantee-ääres asuvad kaks puud, mis asuvad pargi kaitseala piiril ning rekonstrueeritavale teelõigule kõige lähemal. Ülejäänud pargile võimalik teadaolev mõju puudub. Nende puude osas tuleb töid teostada selliselt, et püütakse vältida masinatega puu ja selle juurte vigastamist. Pargi territooriumil, sh puude ümbruses, on nähtavuse parandamiseks ja ohutuse suurendamiseks lubatud eemaldada vaid võsa ning lisada teemärgistusrajatisi. Enne kilomeetripunkti nr 9 jääb maantee vahetusse äärde kolmanda kategooria taimeliik ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum). EELISe andmetel on kasvukoha suurus 1681 m 2. Kukk (2004) toob välja, et tegemist on taimega, mis õitseb sageli niisketel niitudele ja teeservades (joonis 4.3. ja joonis 4.4.). Joonis 3.3. Ahtalehine ängelhein. Allikas: vasakul Kukk (2004), paremal internetist (www.seemnemaailm.ee). 19
Joonis 3.4. Vaade alale kus EELISe andmetel kasvab kaitsealune taimeliik ahtalehine ängelhein (GoogleMaps, 2012) Looduskaitseseaduse alusel registreeritakse III kaitsekategooria liikidest vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest. Keskkonnaregistri alusel on 11.07.2012 seisuga registreeritud 326 ahtalehise ängelheina kasvukohta. Maaparandussüsteemide infosüsteemi registri alusel paikneb teeservast ca 5 m kaugusel olemasolev maaparandussüsteem (KÕIVUKÜLA, PAPISAARE, RÕÕMU). Toner-Projekt OÜ andmetel on tegemist lahtise kraaviga, mida saab kasutada tee jaoks vajaliku kraavina kui seda puhastada võsast ja setetest. Sellisel juhul puudub täiendav vajadus teekraavi rajamiseks antud asukohta. Seega võidakse eemaldada mõningal määral taimi koos kasvukohaga juhul kui see kasvab olemasolevas maaparandussüsteemis, kuid täiendav vajadus uue kraavi rajamiseks ja kasvupinnase eemaldamiseks puudub. Võimalike negatiivsete mõjude osas tuleb arvesse võtta, et maaparandussüsteemide perioodiline hooldus koos sinna kogunenud setete ja taimestiku eemaldamisega on üheks nõudeks vastavalt Maaparandusseadusele. Ülejäänud osas võib taime elupaik tõenäoliselt saada kahjustada läbi tallamise teeehitustööde käigus. Tööde mõju teeservast võib ulatuda ca 5 m kaugusele (joonis 3.5.). Sellesse vöödisse jääb taime kasvukoht maksimaalselt 2 meetri laiuselt. 20
Joonis 3.5. Näide kavandatava tegevuse poolt mõjutatavast 5 meetrisest vööndist lähtudes maantee servast. Üldjuhul tuleb tagada taimede säilimine ümberasustamisega vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele Kaitsealuse taime liigi isendi ümberasustamise kord. Käesoleva töö koostaja leiab, et kuivõrd nimetatud taime kasvukoht on seotud konkreetselt tee äärsete aladega, pole antud juhul taimede ümberistutamine mingi teise tee äärde otstarbekas. Lähtudes teedele kehtestatud normidest, on paratamatu tee hooldeks ja ohutuse tagamiseks vajalike tööde teostamine teede äärde määratud teemaal. Juhul kui vältida tööde teostamist enne septembrit, mil kestab taime õitsemisperiood ja valmivad seemned, on tagatud soodsamad tingimused koosluse kiiremaks taastumiseks. Samuti tuleks võimaluse korral selleks, et vältida taime elupaiga tallamist, teostada töid lähenedes taime elupaigale masinatega vaid maanteepoolsest küljest. Kokkuvõttes kaasneb kavandatud tegevusega kaitsealuse ängelheina koosluse arvukuse ajutine vähenemine tingituna olemasoleva maaparandussüsteemi puhastamisest võsast ning sinna kogunenud setetest. Samuti saavad taimed tõenäoliselt kahjustada tee ehitustöödest tingitud tallamise ja masinate manööverdamise tõttu. Siiski lähtudes asjaolust, et tegemist on Mandri-Eestis levinud taimeliigiga, nimetatud kooslus on arvukas, pole oluliselt negatiivset mõju kogu liigi leviku seisukohast ette näha. Lähtudes kavandatavast tegevusest ja suhtelisest kaugusest teistest kaitstavatest loodusobjektidest, pole negatiivseid mõjusid teistele tabelis 2.1. toodud kaitsealustele objektidele ette näha. 21
3.2. Müra Aovere-Luunja maantee on V klassi tee, lähtuvalt 28.09.1999. a määruses nr 55 Tee projekteerimise normid kehtib trassile 6 m laiune tehnoloogiline vöönd, 60 m sanitaarkaitsevöönd ja 300 m mõjuvöönd. IV klassi maantee vööndite laius vastab V klassi vööndite laiusele. Vastavalt Maa-ameti põhikaardile jääb sanitaarkaitsevööndisse 21 majapidamist, sh korterelamu ning üks tootmishoonete kompleks. Seega võivad elanikud olla mõjutatud eelkõige tööde teostamisega kaasnevast mürast ja vibratsioonist. Müra on sotsiaalministri määruse nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid 2 lg 2 kohaselt inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Kavandatava tegevusega on seotud kahte liiki müraallikaid. Esiteks ehitusperioodil kaasnev müra, teiseks automüra, mille allikaid on kaks: mootor (heitgaaside väljalaskesüsteem) ja rataste veeremisel teepinnal tekkiv müra. Kumb on suurem, sõltub liiklusvahendi kiirusest ja teekatte materjalist. Mootorimüra kiirusest eriti ei sõltu, küll aga suureneb kiirusega rattamüra. Teatavast kiirusest alates on rattamüra peamine (sõiduautodel alates 50 km/h ja raskeveokitel alates 70 km/h) (Alkranel OÜ, 2009). Eelpool nimetatud määruse alusel ning lähtudes ala üldiseloomustusest, võib paikkonna liigitada II kategooria alla e tegemist on olemasolevate elamualade, puhkealade ja parkidega linnades ning asulates, kus rakendatavad müra piirtasemed on toodud tabelis 3.1. Määruse alusel tuleb eristada müra taotlus- ja piirtaset. Taotlustase (müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi) võetakse aluseks uute objektide planeerimisel või maanteeehitusel. Juba olemasolevate alade ja ehitiste jaoks, samuti uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel kohaldatakse piirtaset (müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi). Kui liiklusmüra ületab hoone välisküljel piirtaset, tuleb leida võimalusi müra vähendamiseks või leevendamiseks. 22
Tabel 3.1. Müra piirtaseme arvsuurused olemasolevatel aladel (alus: sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid ). Parameeter II kategooria olemasoleval alal (1) Lubatud müratundlike hoonete (nt elamu) sõidutee poolsel küljel (1) Päeval Öösel Päeval Öösel Liiklusmüra (db) 60 50 55 45 Ehitustööde müra - 45 (2) - - (db) (1) - päeva (7:00 23:00) ja öö (23:00 7:00); (2) - ehitustööde maksimaalne müratase ei tohi ületada lubatud ekvivalenttaset enam kui 10 db võrra. Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (db) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) ning kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema aja kestel). Üldine ja niiöelda vaikne periood algab enne 23:00. Sotsiaalministri määruse nr 42 baasil jaguneb päevane ajavahemik (7:00-23:00) veel kaheks alamvahemikuks e eristatavad on ajaperioodid 7:00-19:00 ja 19:00-23:00. Kavandatav rekonstrueerimine viiakse ellu rasketehnikat kasutades, mille helivõimsustaseme müra piirnorme reguleerib Majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.03.2002 määrus nr 42 Nõuded välitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatavale mürale, mürataseme mõõtmisele ja mürataseme märgistamisele ning välitingimustes kasutatavate seadmete vastavushindamise kord 1. Lähtudes sotsiaalministri määrusest Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid, ületab rasketehnika poolt tekitatav müra enamus juhtudel sätestatud müra piirtaset masinate vahetus läheduses. Seda arvesse võttes tuleks töid teostada vaid perioodil 7:00-19:00 ning võimalusel vältida puhkepäevi. Päevasel ajal ehitustööde müra piirtaset kehtestatud ei ole, seega ei ole piiranguid rasketehnika kasutamisele. Eelnevat arvesse võttes võib kavandatav tegevus põhjustada ajutisi ebameeldivusi, kuid tegevus jääb õigusaktides kehtestatud normide piiresse kui välditakse ehitustööde teostamist väljaspool päevast ajavahemikku 19.00-07.00. Müra on seotud ka maanteelõigu liiklussagedusega. Kavandav tegevus liiklussagedust otseselt ei suurenda, küll aga näevad liiklusprognoosid seda ette pikas perspektiivis. Tee remont võib aga soodustada kaudselt liiklussageduse kasvu, kuna antud teelõigu läbimine muutub mugavamaks. Mugavamat ja sujuvamat liikumist võimaldav tee võib panna autojuhte marsruudivalikul otsustama remonditud teelõigu kasuks. Rekonstrueerimisjärgselt teest lähtuvad negatiivseid mõjud pigem vähenevad, sest teekatte uuendamine ning aukude parandamine muudavad liiklemist sujuvamaks. See vähendab rataste veeremisel teepinnal tekkivat müra ja vibratsiooni. Käesoleva eelhinnangu raames eraldi müramodelleerimist läbi ei viia. Olemasolevat ja perspektiivset teelt lähtuva müra ulatust on võimalik hinnata kasutades müramodelleerimise töid, mis on viidud läbi sarnastest tingimustes. Maanteeameti alusel oli 2011. a Aovere-Luunja mnt lõigul km 0,00-5.030 km liiklussagedus 1129 autot/ööpäevas, lõigul km 5.030 km- 11.352 km oli samal aastal liiklussagedus 1037 autot/ööpäevas. Perspektiivne liiklussagedus aastal 2035 on 1422-2056 a/ööp. Aruandes Tikmani kinnistute müra modelleerimine (2009) hinnati Narva Narva- 23
Jõesuu Hiiemetsa maanteelt lähtuva müra vastavalt olemasolevatele II kategooria (laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates) aladele. Maanteelõigu 2008. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 1081 autot/ööpäevas, perspektiivne 1199 autot/ööpäevas (Perspektiivne on arvutatud teisel arvutusmetoodikal). Piirkiirus modelleeritavas lõigus oli 90 km/h. Müra modelleerimise tulemuste kohaselt ületati müra piirtaset päevasel ja öisel ajal ca 15 meetri ulatuses maantee servast. Kuigi üks ühele ei ole võimalik aruande Tikmani kinnistute müra modelleerimine tulemusi käesolevale maanteelõigule rakendada, jäävad mitmed (elu)hooneid vööndisse, kus võidakse ületada müra norme (joonis 3.6). Joonis 3.6. Maantee 15 m vööndisse (punane triibutus) jäävad elamud Veisneri ristmiku juures. Maanteest tingitud müra tõttu tuleks olemasolevate hoonete puhul rakendada leevendavaid meetmeid hoonetesse jõudva mürataseme vähendamiseks. Peamiselt seisneb see hoonete välispiirde heliisolatsiooni parandamises (välisseina täiendav soojustamine, mürakindlad aknad jms). Uute elamute planeerimisel tuleb lähtuda eelpool nimetatud sotsiaalministri määrusest ja selles sätestatud müra taotlustasemetest (nt Luunja valla ÜP alusel kavandatud). Töödest põhjustatud vibratsiooni võib tingida eelkõige katte freesimistööd, millega eemaldatakse vajadusel vana kate. Nimetatud töödest põhjustatud vibratsioon on häiriv, samas on tegemist vibratsiooniga, mis on lokaalne ja lühiajaline. Selline vibratsioon ei põhjusta teadaolevalt lühiajalist olulist mõju, samuti pole ette näha pikaajalisi negatiivseid mõjusid. 24
3.3. Mõjud pinnasele Kavandatav tegevus asub piirkonnas kus asub mitmeid maaparandussüsteeme, sh piirneb või on ristub maantee maaparandussüsteemide eesvooludega (< 10 km 2 ). Veeseaduse 29 lg 3 alusel on veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km 2 1 m. Veeseaduse 29 lg 4 p 3 alusel on veekaitsevööndis keelatud ka majandustegevus, mille hulka võib muuhulgas arvata tee rekonstrueerimise. Kavandatav tegevus ei lähe siiski vastuollu Veeseaduse eesmärgiga. Siiski tuleb jälgida, et teetöödel kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks vahetult kraavide ääres. Oluline on vältida ka jäätmete ladustamist liigniiskele pinnasele. Iseäranis ohtlik on teenõlvadelt teisaldatava ülemise raskemetallidega saastunud kihi põldudele ja veekoguäärsetele või kraaviäärsetele aladele laotamine. 3.4. Mõju õhukvaliteedile Liiklussageduse, sõidutee seisukorra ning mootorsõidukite ja nende tehniliste näitajatega on seotud sõidutee poolt avaldatav õhusaaste koormus. Liiklusest pärinevateks primaarseteks saasteaineteks on CO, N0x ja PM 10 (ka PM 2,5, sest motorist pärit heitmete põlemisosakesed jäävad diameetrilt tavaliselt alla 2,5 µm). Transpordist pärinevad SO 2, benseeni ja Pb heited on teisejärgulised ja ei oma kaasajal enam suurt tähtsust. Kuigi pikas perspektiivis on ette näha liiklussageduse kasv, ei pruugi see alati olla see näitaja, mille põhjal saab teha paikapanevaid järeldusi välisõhku paisatavate heitgaaside ehk õhu saastamise kohta. Kui sõidutee seisukord on laitmatu ning liikluskorraldus soosib head liiklussujuvust, siis on sõidukite poolt õhku paisatavate heitgaaside kogused ka suure liiklussagedusega teel oluliselt väiksemad ning elualadele väiksema mõjuga kui ummikute või ebaühtlase liikumiskiiruse korral. Aruande Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (Kobras AS, 2009) raames teostati olemasoleva liiklussageduse (olenevalt lõigust 3580 autot/ööp- 7350 autot/ööp) ja hinnangulise perspektiivse liiklussageduse juures aastaks 2035 õhusaaste modelleerimine. Liikluse poolt tekitatud õhusaaste hindamisel võeti aluseks keskkonnaministri määrus nr 115 Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase. Tulemused näitasid, et ühegi modelleeritud saasteaine (PM 10, CO, NOx, NO 2 ja SO 2 ja benseen) osas piirväärtuse ületamist projektialal ei toimunud, suurimad kontsentratsioonid ja ületamiste arv on kaugel allpool piirväärtusi. Seega lähtudes käesoleva projektiala oluliselt väiksemast olemasolevast ja perspektiivsest liiklussagedusest, ei ole olulisi mõjusid õhu kvaliteedile kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha. Käesoleval hetkel reguleerib liikluse poolt tekitatud õhusaaste tasemeid keskkonnaministri 08.07.2011 määrus nr 43 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad 1. Kehtiva määrus nimetatud piirväärtuseid muutnud ei ole. 25
3.5. Eelhinnangu kontrolltabel Järgnevalt on eeldatavalt olulise negatiivse mõju ilmnemisvõimaluste selgitamiseks lähtutud Euroopa Komisjoni juhendist Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend ja käesolevas eelhinnangus toodud andmetest. Kavandatud tegevuse kirjelduse ja keskkonnamõju eelhinnangu peatükkides ning tabelis 3.2. toodu alusel ei põhjusta kavandatav tegevus eeldatavalt olulist negatiivset mõju, mille tõttu ei näe eelhinnangu koostaja vajadust keskkonnamõju hindamise algatamiseks ja läbiviimiseks KeHJS alusel. Lähtudes eelnevates alapeatükkides ja tabelis toodud võimaliku kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest ning toimest, samuti soovituslikest meetmetest, pole ette näha ka sellised negatiivseid mõjusid, mis võiksid olla kumuleeruvad. 26
Tabel 3.2. KMH eelhindamise kontrolltabel ehk kavandatavate tegevustega kaasnevate võimalike keskkonnamõjude eelhinnang (aluseks juhend Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend ). Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) 1. Kas ehitamine, ekspluatatsioon või tegevuse lõpetamine võivad põhjustavad ümbruskonnas füüsilisi muutusi (topograafia, maakasutus, muutused veekogudes jne)? 2. Kas ehitamine või ekspluatatsioon eeldab looduslike ressursside nagu maa, vesi, varad või energia (eriti taastumatute või väheste varudega ressursside) kasutamist? 3. Kas tegevusega kaasneb potentsiaalselt tervist ohustavate või keskkonda kahjustavate materjalide ja ainete kasutamine, ladustamine või transport? 4. Kas ehitamise, ekspluatatsiooni või tegevuse lõpetamise käigus tekib tahkeid jäätmeid? 5. Kas tegevuse käigus emiteeritakse õhku saasteaineid või muid ohtlikke, toksilisi või teiste kahjustavate toimetega aineid? Ei. Toimub teemaa määramine, kuid sellega ei muudeta maakasutuse sihtotstarvet. Jah. Kavandatud tegevuse elluviimisel kasutatakse looduslikke ressursse. Jah. Maantee rekonstrueerimise käigus kasutatakse aineid, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Jah. Ehitustegevuse tagajärjel tekib paratamatult jäätmeid. Jah. Tööde läbiviimisel kasutatakse tehnikat, mille töös hoidmisel emiteeritakse saasteaineid. Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei? Miks? (veerg 3) Ei. Ei. Kavandatud tegevuse elluviimisel ei kasutata looduslikke ressursse moel, mis põhjustaks olulist negatiivset mõju. Ei. Võttes arvesse tööohutusnõudeid ja vastavaid keskkonnanõudeid (sh käesolevas aruandes tood leevendavaid meetmeid) pole olulist mõju ette näha. Ei. Juhul kui jäätmed käideldakse nõuetekohaselt, negatiivseid olulisi mõjusid ei avaldu. Eemaldatav vana asfaltkate kasutatakse tavaliselt purustatakse ja suunatakse taaskasutusse. Ei, mõju on ajutine ja minimaalne. Tehnika vastab järgmisele määrusele: Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused.
Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) 6. Kas tegevus põhjustab müra ja vibratsiooni, valgust, soojusenergiat või elektromagnetilisi laineid? 7. Kas tegevus võib põhjustada saasteainete levikut maapinda, põhja- või pinnavette ning selle tulemusena pinnase või vee reostumise riski? 8. Kas nii ehitamise kui ka ekspluatatsiooni ajal kaasneb ohtlike õnnetuste risk inimese tervisele või keskkonnale? 9. Kas tegevus põhjustab sotsiaalseid muutusi, nt demograafias, traditsioonilistes eluviisides, tööhõives? Jah. Sõiduteel liiklevad sõidukid tekitavad müra ja vibratsiooni. Samuti suureneb lühiajaliselt müra ja vibratsioon ehitustegevuse käigus. Jah. Maantee rekonstrueerimise käigus kasutatakse aineid, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Ei. Projektist ei selgu, et kavandatud tegevuse puhul kaasneks tavalisest suurem võimalus avariiolukordade esinemiseks. Samuti ei ole ette näha, et sellise olukorra võiksid kutsuda esile kavandatava tegevuse asupaiga iseärasused. Eelhinnangu koostaja hinnangul ei suurenda ohtu asjaolu, et Aovere ristmikul asub tankla. Ei. Negatiivseid mõjusid pole ette näha. Tegevus põhjustab positiivset sotsiaalset mõju, sest tee rekonstrueerimine, ristmiku kanaliseerimine ja ohtliku mahasõidu tõkestamine suurendavad ohutust. Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei? Miks? (veerg 3) Ei. Kavandatav tegevus ei suurenda otseselt maanteel liiklevate autode arvu, küll aga võimaldab tagada sujuva liiklemise, mis kaudselt võib liiklussageduse kasvu soodustada. Samas vähendab sujuvam liiklemine müra ja vibratsiooni mõjusid teelt. Muu müra ja vibratsioon on seotud ehitusega ning võib olla häirib kuid siiski pole ette näha võimaliku olulise mõju avaldumist. Täiendavalt tuleb lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatava aja osas. Ei. Võttes arvesse tööohutusnõudeid ja vastavaid keskkonnanõudeid (sh käesolevas aruandes tood leevendavaid meetmeid) pole olulist mõju ette näha. Ei. Avariiolukordadest tingitud tõenäoliselt olulist mõju ei ole ette näha, pigem vähendab teeremont avariiohtu ja õnnetuste riski liikluses. Ei. 28
Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) 10. Kas on muid faktoreid, mis võivad areneda selliste tagajärgedeni, mis võivad mõjutada keskkonda või on potentsiaalse kumulatiivse mõjuga teistele praegustele või planeeritavatele ümberkaudsetele tegevustele? 11. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mille ökoloogilised, maastikulised või muud väärtused on rahvusvahelisel, riiklikul või kohalikul tasandil kaitstud ja mida kavandatav tegevus võib mõjutada? 12. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mis on ökoloogiliselt olulised või tundlikud, nt märgalad, kanalid vms, rannikud, mäed või mets ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada? 13. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mida kasutavad kaitsealused, muidu olulised või tundlikud looma- või taimeliigid, nt paljunemiseks, pesitsemiseks, toidu otsimiseks, puhkamiseks, talvitumiseks, rändeks ning mida tegevus võib mõjutada? 14. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on sise-, ranniku-, mere- või põhjavett, mida tegevus võib mõjutada? Ei. Kavandatava tegevusega ei kaasne teadaolevalt faktoreid, mis võivad mõjutada potentsiaalselt keskkonda või on kumuleeruva mõjuga teistele praegustele ja planeeritavatele tegevustele. Jah. Tee läbib mitmeid alasid mis on määratud väärtuslikeks põllumaadeks, käsitletud väärtusliku maastiku või rohevõrgustikuna. Jah, kavandatava tegevuse vahetus läheduses on metsad ja vääriselupaik. Jah, kavandatava tegevuse vahetus läheduses asub mitmeid kaitsealuseid loodusobjekte (vt ptk 1.3.) Ei. Otsene mõju põhjaveele puudub, siiski on soovitatud täiendavaid leevendavaid meetmeid võimaliku negatiivse mõju minimeerimiseks. Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei? Miks? (veerg 3) Ei. Ei. Tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust ei ole olulist mõju ette näha. Samuti ei kaasne tegevusega rohevõrgustiku läbilõikamist nt maanteeäärsete piirete rajamise vmt tõttu. Tee rekonstrueerimine ei ole vastuolus väärtusliku maastiku säilimisega (vaadete kadumine, maastiku hooldamise lõppemine, ajalooliste väärtuste ja asustusmustri kadumine jmt). Ei. Tegemist on olemasoleva tee rekonstrueerimisega. Kohas kus on ettenähtud tee kanaliseerimine, ohustatud objekte ei asu. Taimestiku likvideerimine on planeeritud vaid teemaal ning tegemist on ohutust suurendava tegevusega. Ei. Tegemist on olemasoleva tee rekonstrueerimisega ja teemaa määramisega. Kohas kus on ettenähtud tee kanaliseerimine, ohustatavaid objekte ei asu. Kavandatava tegevuse poolt võivad olla negatiivselt mõjutatud niiduala ja ahtalehine ängelhein. Viimastele ei kaasne siiski pika-ajalist olulist mõju, samuti tuleb arvesse võtta ptk 3.1. toodud meetmeid. Ei. 29
Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) 15. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on kõrge väärtusega maastikke või maalilise vaatega alasid, mida tegevus võib mõjutada? 16. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on teid või hooneid, mis on avalikus kasutuses puhke või muul eesmärgil ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada? 17. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on teid, kus tekivad kergesti ummikud või mis võivad põhjustada keskkonnaprobleeme ning millele võib tegevus mõju avaldada? 18. Kas tegevuse asukoht on hästi nähtav paljudele inimestele? 19. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on ajaloolise või kultuurilise väärtusega paiku või tunnuseid, mida tegevus võib mõjutada? 20. Kas tegevust on kavas ellu viia sellises piirkonnas, kus varem ei ole arendustegevust toimunud ning kus tegevus toob kaasa haljastusala kadumise? Jah, vt veerg 11. Jah. Rekonstrueeritava tee ääres asub mitmeid hooneid ja majapidamisi, mida võidakse kasutada ka puhke eesmärgil. Ei. Teadaolevalt sellised teed puuduvad. Jah. Kuid antud juhul teekatte uuendamine siin olulise mõjuga ei ole. Jah. Maantee vahetus ääres asub kaitsealune Veisneri park ja selle allee. Ei. Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei? Miks? (veerg 3) Ei. Ei. Rekonstrueerimine on eelkõige ajutiselt negatiivse mõjuga (vibratsioon, müra). Täiendavalt mõju ja leevendavaid meetmeid on käsitletud ptk 3.2. Vt ka veerg 6. Ei. Ei. Ei. Kavandatav tegevus võib mõjutada eelkõige pargi serva ääres kasvavaid puid. Käesoleva töö koostaja hinnangul ei kahjusta kavandatav tegevus ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide kasutamist ja edasise arengu suunamist. Puude osas tuleb töid teostada selliselt, et püütakse vältida masinatega puu ja selle juurte vigastamist. Lubatud on vaid võsa eemaldamine ja vajaliku teemärgistuse paigaldamine. Ei. 30
Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) 21. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses esineb maakasutust, nt kodud, aiad, muu eravaldus, tööstus, kommertsettevõtted, puhkealad, kõigile avatud alad, kohalikud rajatised, põllumaad, metsandus, turism, kaevandamine, mida tegevus võib mõjutada? 22. Kas tegevuse või seda ümbritsevas piirkonnas on kavandatud maakasutusvõimalusi tulevikuks, millele tegevus võib mõju avaldada? 23. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on tiheasustus või on piirkond väga täis ehitatud ning kas tegevus võib neid aspekte mõjutada? 24. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mis on tundliku kasutusalaga, nt haiglad, koolid, pühamud, ühiskondlikud rajatised, mida tegevus võib mõjutada? 25. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, millel leidub olulisi, kvaliteetseid või nappide varudega ressursse, nt põhjavett, pinnavett, metsa, põllumaad, kalavarusid, turismi, maavarasid ning mida tegevus võib mõjutada? 26. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, kus keskkond on juba saastunud või kahjustatud, nt kus ületatakse kehtestatud keskkonnanorme ning millele võib tegevus mõju avaldada? Jah. Asustus on alati paratamatult koondunud tee äärde. Ei. Täiendavaid piiranguid ei kehtestata. Ei. Ei. Trass ei läbi külakeskuseid ning teadaolevaid tundliku kasutusalaga hooneid. Ei. Ei. Teadaolevalt sellised alad puuduvad. Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei? Miks? (veerg 3) Ei. Mõju soetud müra ja vibratsiooniga ning käsitletud ptk 3.2. Vt ka veerg 6. Ei. Ei. Ei. Ei. Ei. 31
Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) 27. Kas tegevuse piirkonda võivad mõjutada maavärinad, vajumised, maanihked, erosioon, üleujutused või ekstreemsed ning vaenulikud kliimatingimused, nt temperatuuri kõikumine, udu, tugevad tuuled, mis võivad põhjustada keskkonnaprobleeme kavandatava tegevuse käigus? Ei. Teadaolevalt sellised tingimused ei esine. Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei? Miks? (veerg 3) Ei. 32
KOKKUVÕTE Koostati keskkonnamõju eelhinnang riigimaantee nr 44 Aovere-Luunja km 0,000-11,352 ehitusprojektile. Projekti eesmärk on tugimaanteel sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Eelhinnangu tegemise aluseks on Toner - Projekt OÜ koostatud tehniline projekt (juuni 2012), projekti tellijaks on Maanteeameti Lõuna Regioon. Eelhinnangu eesmärgiks oli selgitada, kas kavandatav tegevus võib omada eeldatavalt olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Eelhinnangu teostamisel kirjeldati hinnatava piirkonna olemasolevat olukorda, anti ülevaade kavandatavast tegevusest ning analüüsiti eelhinnangu nõuetele vastavalt tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi mõjusid ja nende olulisust. Arvestades teostatud analüüsi ptk 3 võimalike oluliste keskkonnamõjude osas ning esitatud kontrolltabeli (3.2.) tulemusi, ei avalda kavandatav tegevus eeldatavat (sh olulist) negatiivset mõju vaadeldud keskkonna- ja sotsiaalvaldkondadele, mistõttu puudub vajadus ka keskkonnamõju hindamise algatamiseks. Siiski on projekti teostamisel oluline lähtuda järgnevatest tingimustest: Vältida kaitsealuses Veisneri pargis asuvate puude vigastamist. Pargi territooriumil, sh puude ümbruses, on nähtavuse parandamiseks ja ohutuse suurendamiseks lubatud eemaldada vaid võsa ning lisada teemärgistusrajatisi. Ahtalehise ängelheina kasvukohas ei tohi teostada töid enne septembrikuud, mil toimub taime õitsemisperiood ja valmivad. seemned Samuti tuleks võimaluse korral töid teostada vaid lähtudes maanteepoolsest küljest. Vältida ehitustööde teostamist väljaspool päevast ajavahemikku 19.00-07.00, võimaluse korral ka puhkepäevi. Jälgida, et teetöödel kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks vahetult kraavide ääres. Oluline on vältida ka jäätmete ladustamist liigniiskele pinnasele. Teenõlvadelt teisaldatavat ülemist raskemetallidega saastunud kihti ei tohi laotada põldudele ja veekoguäärsetele või kraaviäärsetele aladele. Tööde järgselt tuleb vajadusel taastada olemasolevad maaparandussüsteemid. Lähtudes eelnevates alapeatükkides ja tabelis toodud võimaliku kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest ning toimest, samuti soovituslikest meetmetest, pole ette näha ka sellised negatiivseid mõjusid, mis võiksid olla kumuleeruvad. 33
KASUTATUD ALLIKAD Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend. Euroopa Komisjon, 2005 Maa-ameti kaardiserver, 2010 (www.maaamet.ee). PRIA kaardirakendus, 2012 (www.pria.ee). Eesti Geoloogiakeskuse põhjaveekaitstuse kaart. 2001. Kultuurimälestisregister, 2012. Alkranel OÜ. 2009. Tikmani kinnistute müra modelleerimine. Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend. Euroopa Komisjon, 2005 Kobras AS, 2009. Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandavate tegevuste keskkonnamõju hindamine. Tartu valla üldplaneering (2008) Luunja valla üldplaneering (2008) Keskkonnaregister: KeM Keskkonnateabe Keskus (EELIS), 04.06.2012 34
35