Microsoft Word - Akukon Paljassaare tehissaare DP - liiklusmüra hinnang.doc

Väljavõte

1 Paljassaare tehissaare detailplaneering Keskkonnamüra hinnang Ingrid Leemet Marko Ründva Tapio Lahti Insinööritoimisto Akukon Oy Tallinn 8/2010

2 (14)+6 (lisad) Ingrid Leemet, Marko Ründva, Tapio Lahti Paljassaare tehissaare detailplaneering Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harjumaa Keskkonnamüra hinnang tellija: Corson OÜ tellimus: kontaktisik: Toomas Liiv Kokkuvõte Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata Paljassaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alale ehitusõigus tehissaare rajamiseks, millele on kavandatud Kasiinosaare kompleks ehitusõigusega kuni 9-korruseliste äri-, elu- ja sotsiaalhoonete ehitamiseks. Planeeringu lahendus näeb ette rajada alale ka kaasaegne jahisadam. Lähteandmetena on kasutatud K-Projekt AS i poolt koostatud Paljassaare tehissaare detailplaneeringut [1], Corson OÜ poolt esitatud lisainformatsiooni ja AS Tallinna Sadama tellimusel Insinööritoimisto Akukon Oy Eesti filiaali poolt koostatud Tallinna Vanasadama keskkonnamüra uuringut [6]. Tuleviku modelleerimisel on arvestatud AS Tallinna Sadamast saadud informatsiooniga ning hoonestuse modelleerimisel Paljassaare tehissaare detailplaneeringu ja naaberdetailplaneeringutega Paljassaare tee ning Paljassaare põik tänavatel. Keskkonnamüra olukorra välja selgitamiseks planeeringualal teostati autoliiklusest ja potentsiaalsest reisiterminalist (seisvad matkelaevad kaide ääres) põhjustatud müratasemete arvutused. Müratasemete arvutus tehti vastavalt põhjamaade arvutusmudelile. Seletuskirjale on lisatud arvutuslikud mürakaardid. Tulemusi võrreldakse Sotsiaalministri 4. märtsi a määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid [2] kehtestatud liiklusmüra normtasemetega. Arvutustulemused osutavad, et liiklusmüra tasemed ei ole kõrged. Planeeritavale alale ulatuvad aasta liiklussageduse alusel päevasel ajal - db ja öisel ajal db müraindikaatori samatugevustsoonid. 20. aasta liiklussageduse alusel ulatub planeeritavale alale päevasel ajal db, öisel ajal - db suurused müratasemed. akukon Akukon Oy Eesti filiaal akustika müratõrje esitlustehnika Laki tn 3A, Tallinn tel: Reg.nr.: faks: info@akukon.ee MTR

3 Peamine müraallikas käsitletaval alal on rajatava tehissaare ühendustee autoliiklus. Planeeritav Paljassaare reisisadam ja jahisadam liiklusmüra olukorda märkimisväärselt ei mõjuta.

4 Sisukord 1 Sissejuhatus 4 2 Taust Olukorra kirjeldus Planeeritava olukorra kirjeldus 4 3 Keskkonnamüra normtasemed 5 4 Arvutused Arvutusmudelid ja maastikumudel Paljassaare lahe laevaliiklus Planeeritav jahisadam Autoliikluse lähteandmed Ehitusmüra 10 5 Tulemused 10 6 Järeldus 12 Referentsid 14 Lisad A: Mürakaardid A1, -A2, -A3, -A4, -A5

5 Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata keskkonnamürast põhjustatud müra taset Harjumaal Põhja-Tallinnas paikneva Paljassaare tehissaare detailplaneeringuga [1] määratud planeeritaval alal. Lähteandmed: K-Projekt AS, töö nr Müra olukorra selgitamiseks arvutati planeeringu ja selle naabruses olevatele aladele liiklusest tingitud müratasemed maapinna läheduses. Saadud tulemusi võrreldi Sotsiaalministri 4. märtsi a määruses nr. 42 toodud nõuetega päevasele ja öisele ajavahemikule. 2 Taust 2.1 Olukorra kirjeldus Planeeritav ala paikneb Põhja-Tallinna linnaosas, Paljasaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alal. Planeeritava maa-ala suurus on 23,76 ha. Olemasoleval hetkel paiknevad Paljassaare lahe ääres erinevad tööstusettevõtted, laevaremonditehased jms; tegemist on suhteliselt kõrge keskkonnamürataseme piirkonnaga. Planeeritava ala vahetus naabruses asuv ala on kinnine sadama territoorium, kus paiknevad lao- ja tootmishooned koos sadamahoonete ja rajatistega. Suurimateks ettevõteteks on Paljassaare sadam, Tallinna Sadam AS, KS Stivideerimise AS, Atlas Seafood AS ning AS Paljassaare kalatööstus. Käsitletava ala ümbruskonnas on algatatud ja kehtestatud mitmed detailplaneeringud, mille tulemusena arendatakse välja moodne äri- ja elukeskkond. Äri- ja elukeskkonna välja arendamisel kaovad naaberdetailplaneeringuga ettenähtult ka Paljassaare sadamast nii ohtlikud veosed kui ka nende ladustamine territooriumil, kaob vajadus raudteetranspordile, mistõttu raudteed likvideeritakse. 2.2 Planeeritava olukorra kirjeldus Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu eesmärgiks on Põhja-Tallinna erinevate osade omavahelise sidususe tagamine ning nende funktsionaalsuse mitmekesistamine. Planeeringu käigus määratakse täiendavad võimalused elamuehituseks garaažikomplekside ja kasutusest välja jäänud tööstusalade arvelt, Kopli kaubajaama võimalikuks ümberstruktureerimiseks multifunktsionaalseks büroo- ja elamualaks, täiendavate miljööalade määramiseks ning sadamate arengusuundade ja perspektiivide väljatöötamiseks. Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata Paljassaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alale ehitusõigus tehissaare rajamiseks, millele on kavandatud Kasiinosaare kompleks ehitusõigusega kuni 9-korruseliste äri-, elu- ja sotsiaalhoonete ehitamiseks. Planeeringu lahendus näeb ette rajada alale ka kaasaegne jahisadam.

6 le moodustatakse kolm tehissaart: lõuna-, põhja- ja idasaar. Lõunasaarele rajatakse rannapark, põhjasaarele rajatakse ühiskondlik hoone, idasaarele on ette nähtud äri- ja eluhoone. Planeeritavatele tehissaartele on ette nähtud juurdepääs maismaaga ühendatava silla abil autoga, jalakäijad pääsevad saarele samuti üle planeeritava silla. Parkimisvõimalused on ette nähtud põhja- ja idapoolse saare maa-aluse korruse parklas. AS Tallinna Sadam on Paljassaare sadamasse perspektiivis planeerinud reisisadama rajamise, millega on käesoleva planeeringu koostamisel arvestatud. Kaid nr ja asuvad lähimast tehissaarest ~ m kaugusel. Kaid (nr ja ) ei ole hetkel aktiivses kasutuses reisiterminalidena. 3 Keskkonnamüra normtasemed Tingimused on kehtestatud Sotsiaalministri 4.märtsi a määrusega nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid [2]. Määrus määratleb kolm taseme tüüpi: Taotlustase on määruse tähenduses müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi. Piirtase on määruse tähenduses müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel. Kui piirtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks. Kriitiline tase on määruse tähenduses müra tase välisterritooriumil, mis põhjustab tugevat häirivust ja iseloomustab ebarahuldavat mürasituatsiooni. Müra normtasemetega võrreldakse müra hinnatud taset. Müra hinnatud tase tähendab, et arvutatud või mõõdetud ekvivalentsele tasemele L Aeq lisatakse vajadusel parandus sõltuvalt müra häirivusest. Kui hinnatav müra on impulssmüra või tonaalne müra, siis mõõdetud või arvutustulemustele lisatakse parandus +5 db(a) enne selle võrdlemist normtasemetega. Korraga rakendatakse ainult üht parandustegurit. Kriitilised tasemed on kehtestatud liiklusmürale ja tööstusmürale. Neid kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel välismüraallikate vahetus läheduses. Uute müratundlike hoonete ehitamine kriitilise tasemega aladele on üldjuhul keelatud. Müra normtaset võrreldakse müra hinnatud tasemega päevases ja öises ajavahemikus ja müra hinnatud tase ei tohi ületada normtaset. Määratud ajavahemikud on: päev 7-23 (sisaldab õhtut 19-23) öö Vastavalt jaotusele üldplaneeringu alusel on käesoleval juhul tegemist määruse mõistes III kategooria alaga segaala. Kuna antud juhul on tegemist hoonestamata alaga, siis tuleb müratasemete hindamisel arvestada müra normtaseme arvsuurustega uutel planeeritavatel aladel. Välismüra erinevad normsuurused uutel planeeritavatel

7 aladel on esitatud tabelis 1. Vastavalt Tallinna linna üldplaneeringule ja detailplaneeringule on planeeritaval alal tegemist määruse mõistes III kategooria alaga segaala. Tabel 1. Keskkonnamüra normtasemed. Müra kirjeldaja on (hinnatud) ekvivalentne müratase L paeq,t (db). päeval öösel Taotlustase uuel planeeritaval alal Liiklusmüra 60 Taotlustase olemasoleval alal Liiklusmüra 60 müraallikapoolne fassaad Piirtase olemasolevatel aladel Liiklusmüra müraallikapoolne fassaad Kriitiline tase olemasolevatel aladel Liiklusmüra lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel. Liiklusega seotud üksikute mürasündmuste korral hinnatakse täiendavalt ekvivalentsele helirõhutasemele ka maksimaalset helirõhutaset. Maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel L pa,max ei või olla suurem kui 85 db päeval ja 75 db öösel. Sotsiaalministri 4. märtsi a määrus nr 42 ja Eesti standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest [3] kehtestab erinevad nõuded liiklusmüra tasemetele eluruumides ja äripindadel. Tabel 2. Liiklusmüra normtasemed elamutes ja ühiskasutusega hoonetes. Müra kirjeldaja on (hinnatud) ekvivalentne müratase L paeq,t (db). päeval öösel Elamu Eluruumides - Magamisruumides 30 Büroo- ja haldushoone Töökabinettides Avatud plaanilahendusega tööruumides Kaubandus- ja teenindusettevõte Müügisaalides, teenindusruumides Baarides, restoranides Samuti on määratletud ehitustööde teostamise müra ekvivalenttase L pa,eq,t öisel ajavahemikul ja selleks on db.

8 Arvutused 4.1 Arvutusmudelid ja maastikumudel Sadama müratsoonid arvutati kasutades Põhjamaade keskkonnamüra arvutamise mudeleid. Arvutused sooritati Datakustik Cadna/ A 4.0 arvutusprogrammi abil. Arvutusmudelina kasutati: laevade müra jaoks üldist (tööstusliku müra) arvutusmudelit - Industry - Nordic Prediction Method. [4]; autode liiklusmüra jaoks liiklusmüra arvutusmudelit Road Traffic Noise (TemaNord 1995:825) Nordic Prediction Method [5]. Lähteandmetena vajab arvutusmudel iga müraallika asukohta ja müraemissiooni ning kolmemõõtmelist maastikumudelit, mis sisaldab hooneid ja teisi takistusi. Joonis 1. Paljassaare ala maastikumudel Arvutused teostati kolmemõõtmelises akustilises mudelis. See sisaldab lisaks kõrgusjoontele ka ehitisi ja muid ekraane, lisaks kõiki heli peegeldavate või neelavate pindade akustilisi omadusi. Mudeli lähteandmed (maapinna kõrgused, olemasolevate ja planeeritavate hoonete korruselisus) saadi detailplaneeringu põhijooniselt ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt saadud Tallinna linna aluskaardilt (leping nr 621). Arvutusmeetodile vajalikud lähteandmed on arvutatava ala maastik ning müraallikate asukoha ja müraemissiooni teave. Arvutusmeetodid annavad juhised ainult ühe müraallika poolt põhjustatud müra arvutamiseks ühes arvutuspunktis. Kogumüra kaartide arvutamiseks vajatakse veel arvutusprogrammi, mis sisaldab mainitud arvutusmeetodeid. Vahemaast tingitud nõrgenemine, pehme maapind ja ekraanid muudavad leviva müra spektrit. Sellepärast teostatakse arvutus sagedusribades. Lõpptulemusena erinevate

9 sageduste väärtused liidetakse kokku ühenumbriliseks väärtuseks, ekvivalentseks kaalutud A-helirõhutasemeks L Aeq kõikides arvutuspunktides. Arvutus teostati kasutades 8x8 m suuruseid arvutusruute. Müratsoonide kaardid arvutati maapinnast 2 meetri kõrgusel. Arvutussuurusena on päevase (ajavahemik 7-23) ja öise (23-7) ajavahemiku ekvivalenttase L paeq, vastavalt on siis müraindikaatoriteks L d ja L n. Mürakaartide helirõhutasemed on kogumüratasemed ehk need on arvutatud selliselt, et need sisaldavad kõikjal peegeldusi kõvadest püstpindadest, näiteks hoonete välispiirdetarinditest. Kui hinnatakse eluhoonete fassaadidele mõjuvat mürataset, siis seinast tingitud peegeldus tuleb jätta arvestamata. Selle selgituseks on, et peegeldus on alati peaaegu täielik, kui pool kogumürast on heli, mis on peegelduse järel suunaga eemale seinast. See ei ole fassaadile mõjuv müra ja see ei kuulu eluruumidesse suunduva müra hulka. Samuti käsitlevad normtasemed ja müraindikaatorid mürataset, kust on peegelduse osa eemaldatud. Seetõttu on alati seina lähedal normtasemega võrreldav müratase 3 db väiksem kui mürakaardid näitavad. See põhimõte kehtib ka müraindikaatorite määramisel, kus arvestatakse otsese heliga. 4.2 Paljassaare lahe laevaliiklus AS Tallinna Sadam on Paljassaare sadamasse perspektiivis planeerinud reisisadama rajamise ja seetõttu tuleb planeeringu koostajal selle võimalusega arvestada. Perspektiivse Paljassaare reisisadama müra arvutamisel on lähtutud, et sadamas kaide nr ja ääres peatuvad ööpäev läbi kõige mürarikkamad matkelaevad Aidacara ja Star Princess. Kaid nr ja asuvad lähimast tehissaarest ~ m kaugusel. Käesoleval juhul on arvutuses kasutatud Tallinna Vanasadamas [6] teostatud matkelaevade müraemissioonide mõõtmistulemusi. Aidacara ja Star Princess mõõdetud helivõimsustasemed jäävad vahemikku L WA = db. Arvutusmudelis esindab müraallikat ekvivalentne punktikujuline müraallikas, mis paikneb tõelise allika akustilises keskpunktis. Müraallika helivõimsustase esitatakse oktaavribades 31.5 Hz 8 khz (sisaldades 1/3 oktaavribasid 25 Hz 10 khz). Tabel 3. Arvutustes kasutatud müraemissioonid (A-spektrilähendusteguriga helivõimsustase L WA ). müraallikas L WA, db matkelaevad Aidacara 105 Star Princess 107 Laevade müra on peamiselt põhjustatud nende abimootorite või tehnoseadmete töötamisel tekkivast mürast. Laevade liikumise võib arvutustes jätta arvestamata kuna laevad on sadama lähialadel liikumas ainult mõned minutid ja needki ei ole oluliselt mürarikkamad kui kai ääres seistes.

10 Planeeritav jahisadam Planeeringu lahendus näeb ette rajada alale ka kaasaegne jahisadam. Käesoleva töö koostamisel on eeldatud, et planeeritud jahsadamat kasutavad peamiselt jahtlaevad ja väiksemad mootorpaadid (pikkus 24 m), millede poolt tekitatav müra ei ole üldisele müraolukorrale määrav. Väikelaevadest purjepaadid ja mootorita jahid müra ei tekita; müraallikateks on mootoriga varustatud väikelaevad: kaatrid, jahid, mootorpaadid, kalalaevad, jetid. Väikelaevade peamiseks müraallikaks on mootor; siiski ei ole nende mootorid üldjuhul väga võimsad ja tekitatud müratasemed väga kõrged. Tuleb välja tuua, et väikelaevade müratasemed on suhteliselt sarnased, erinedes üldiselt 5-6 db võrra; oluline on märkida, et vanemad laevad on tavaliselt mürarikkamad. Mootorpaatide helivõimsustasemed L wa jäävad vahemikku db. Erinevate uuringute põhjal on selgunud, et väikelaevade (sh. jettide) müra on üldjuhul tonaalne ja sellest tingituna tuleb lisada parandus müra tonaalsusele K 1i = +5 db. Sadama akvatooriumisse saabumisel ja lahkumisel tekkiva müra levikul on oluliseks teguriks sõidukoridorid mootorlaevade liikumine piki rannikut on ebasoodsam olukord. Kõikide uute ehitatavate lõbusõidulaevade poolt tekitatud müra peab vastama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivile 2003/44/EÜ, 16. juuni 2003 toodud tingimustele. Direktiivis on kehtestatud järgmine nõue: Pardamootoriga või integreeritud väljalaskesüsteemita päramootoriga lõbusõidulaevad, jetid ning integreeritud väljalaskesüsteemiga päramootorid projekteeritakse, ehitatakse ja monteeritakse nii, et vastavalt ühtlustatud standardites (EN ISO 1) määratletud testidele mõõdetud müra ei ületa piirväärtusi järgmises tabelis: Tabel 2.Väikelaevadele kehtestatud piirväärtused Ühe mootori võimsus kilovattides Helirõhu piirnorm = L pasmax detsibellides PN < PN 72 PN > 75 kus PN = mootori nominaalvõimsus kilovattides nominaalkiirusel ja LpASmax = helirõhu piirnorm detsibellides. Kõigi mootoritüüpidega kahe ja enama mootoriga veesõidukite võib kohaldada vähendamist 3 db võrra. EN ISO 1 Väikelaevad. Lõbusõidulaevade õhu kaudu leviva müra mõõtmine näol on tegemist pass-by tüüpi helirõhutasemete mõõtmistega 25 m kauguselt. Erinevalt reisilaevade sadamast ei tööta väikelaevade sadamas laevade mootorid öisel ajavahemikul elektri ja kütmise eesmärgil; kaidele tuuakse välja elektritoitepistikud, mida laevad saavad vajadusel kasutada. Väikelaevade (kaatrid, jetid) müra arvutustulemused osutavad, et väikelaevade sadamasse saabumisel ja lahkumisel tekkivad ekvivalentsed müratasemed L paeq ja müra hinnatud tasemed L d ei ole planeeritava jahisadama ümbrusesse jäävatel aladel kõrged ja jäävad oluliselt alla liiklusmüra taotlustasemetele (päevasel ajavahemikul 60 db ja öösel db) uutel planeeritavatel aladel. Jahisadama ekspluateerimine ei põhjusta olulisi keskkonnamüra mõjusid.

11 Autoliikluse lähteandmed Tähtsamatest tänavatest jäävad planeeringuala kontaktvööndisse Kopli tänav, Tööstuse tänav ja Paljassaare tee. Paljassaare tänava liiklus on hetkel seotud peamiselt Paljassaare sadama ja Paljassaare reoveepuhastusjaamaga. Paljassaare sadamasse suunduvad raskeveokid liiguvad valdavalt mööda Paljassaare tänavat. le on ette nähtud juurdepääsud planeeringualaga läänest külgnevalt Paljassaare sadama-alalt silla kaudu. Planeeritava tänava liiklussagedusteks võib eeldada peale kõigi tehissaarte väljaehitamist hinnanguliselt 2120 liiklusvahendit ööpäevas. Üldkasutatavate tänavate liiklusest tingitud müratasemete arvutamisel on kasutatud Stratum OÜ poolt koostatud Tallinna kesklinna õhtuse tipptunni liiklusmudeli a ja 20. a andmeid. Vastavalt Stratum AS liiklusmudeli andmetele läbis 2008.a. Paljassaare teed 441 lv/h, 20.a. perspektiiv on lv/h. Raskete veokite (raskete veokite hulka arvestatakse veoautod, bussid, traktorid, autorongid) osakaal Paljassaare teel vastavalt Ramboll Eesti AS poolt koostatud Tallinna linna välisõhu strateegiliselt mürakaardile on 19,5%. Maksimaalne lubatud sõidukiirus on km/h. Tehissaartele juurdepääsutee liiklusmüra taseme hindamise aluseks on planeeringus ettenähtud parkimiskohtade arv (0), arvutuste tegemisel arvestati, et ööpäevane liiklussagedus on 2120 lv, raskeveokite osakaal 5%, sõidukiirus km/h. Müratasemete arvutamisel on arvestatud, et maksimaalne tund moodustab 10% kogu ööpäevasest liiklussagedusest ja kogu ööpäevane liiklussagedus jaguneb ööpäeva lõikes: 79% päevasel ajavahemikul (07-19), 13% õhtusel ajavahemikul (19-23) ja 8% öisel ajavahemikul (23-07). 4.5 Ehitusmüra Planeeritud täitetööde teostamisel ja hilisemal hoonete ehitamisel tekkiv ehitusmüra ei häiri lähimate müratundlike hoonete elanikke, sest selliseid hooneid ei ole käsitletaval alal ja selle ümbruses. Kui planeeritaval alal asuvad hooned ehitatakse ükshaaval, siis tuleb tagada, et peale esimese hoone valmimist ja ekspluatatsiooni andmist ei teostata järgmiste hoonete ehitamisel mürarikkaid tegevusi öisel ajavahemikul ja peetakse kinni Sotsiaalministri 4. märtsi a määrusest nr Tulemused Keskkonnamürast tingitud müratasemete arvutustulemusena valmis 5 kaarti päevase ning öise ajavahemiku jaoks. Müratasemete kaardid planeeritava olukorraga päevasele ja öisele ajavahemikule olemasoleva ja perspektiivse liiklussageduse osas on toodud lisades A1 A4. Lisaks arvutati müratasemed planeeritavate hoonete fassaadidel (lisa A5), kus on esitatud hoonete fassaadidele mõjuvad kõrgeimad liiklusmüra ekvivalenttasemed 20. aasta päevasel ajal (hoone keskel asuvas ringis on toodud hoone osale mõjuva kõrgeim liiklusmüra ekvivalenttase päevasel ja öisel ajavahemikul).

12 Müratsoonide arvutuste tulemused on välja toodud lisas kaartidel A1, A2, A3, A4, A5. A1 kirjeldab planeeritavat müraolukorda a liiklussageduse alusel päevasel ajavahemikul (07-23) müraindikaator L d ; A2 kirjeldab planeeritavat müraolukorda a liiklussageduse alusel öisel ajavahemikul (23-07) müraindikaator L n ; A3 kirjeldab planeeritavat müraolukorda 20. a liiklussageduse alusel päevasel ajavahemikul (07-23) müraindikaator L d ; A4 kirjeldab planeeritavat müraolukorda 20. a liiklussageduse alusel öisel ajavahemikul (23-07) müraindikaator L n ; A5 kirjeldab hoonete fassaadidele mõjuvaid müratasemeid 20. a liiklussageduse alusel müraindikaator L Aeq. Päevase ajavahemiku ekvivalentse mürataseme L d kaartidel A1 ja A3 on taotlustaseme suurusega alad, mis jäävad db müratsooni sisse (kaardil tähistatud punase värviga). Alates müratsoonist - db ei põhjusta liiklusmüra olulist häirivust (kaardil tähistatud kollase värviga). Toodud selgitused kehtivad päevase ajavahemiku kohta. Öise ajavahemiku ekvivalentse mürataseme L n kaartidel A2 ja A4 on taotlustaseme tsoon -59 db tähistatud rohelise värviga. Koostatud mürakaardid A1...A4 on otseselt võrreldavad Sotsiaalministri 4. märtsi a määrus nr 42 müra normtasemetega. Planeeritavale alale ulatuvad aasta liiklussageduse alusel päevasel ajal - db ja öisel ajal db müraindikaatori samatugevustsoonid. 20. aasta liiklussageduse alusel ulatub planeeritavale alale päevasel ajal db, öisel ajal - db suurused müratasemed. Tagamaks siseruumides kehtestatud liiklusmüra normtasemete täitmine, on vaja määrata hoonete fassaadidele mõjuvad liiklusmüratasemed, mille tulemusel saab kehtestada fassaadidele vastavad heliisolatsiooni nõuded. Planeeritavate hoonete fassaadidele mõjuvad 20.a liiklusandmete kohaselt päevasel ajal kuni L Aeq = 57 db suurune müratase. Joonisel 2 on esitatud päevasest autoliiklusest tingitud müratasemed L pa,eq,t planeeritaval alal 20.a prognoosi arvestades (värvikood sama, mis mürakaartidel).

13 Joonis 2. Vaade planeeritavale alale. 6 Järeldus Kui võrrelda saadud arvutustulemusi Sotsiaalministri 4. märtsi a määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid kehtestatud III kategooria alade (segaala) liiklusmüra taotlustaseme nõuetega uutel planeeritavatel aladel 60 db päevasel ja db öisel ajavahemikul, siis kumbagi neist ei ole planeeritaval alal ületatud. Peamine müraallikas käsitletaval alal on rajatava tehissaare ühendustee autoliiklus. Planeeritav Paljassaare reisisadam ja jahisadam liiklusmüra olukorda märkimisväärselt ei mõjuta. Käesoleval planeeringualal ei ole keskkonnamüra tasemed kõrged ja ei mõjuta planeeringulahendust ning ei sea erinõudeid projekteeritavatele hoonetele. Vastavalt standardis EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. tabelis 6.3 Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest [3] toodule tuleks planeeritavate hoonete osade välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon hoone fassaadil on R w +C tr 30 db. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab % välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid

14 välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud.

15 Referentsid 1. Paljassaare tehissaare detailplaneering AS K-Projekt 2. Sotsiaalministri 4. märtsi a määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid 3. Eesti Standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest 4. Kragh J, Andersen B & Jacobsen J, Environmental noise from industrial plants. General prediction method. Danish Acoustical Laboratory, Report 32. Lyngby Tieliikennemelun laskentamalli. Ympäristöministeriö, Ohje 6/1993, Helsinki Tallinna Vanasadama keskkonnamüra uuring Akukon Oy Eesti filiaal

16 Lisa A Lisad: 1. Akukon A1 planeeritav olukord 2008, päev L d 2. Akukon A2 planeeritav olukord 2008, öö L n 3. Akukon A3 planeeritav olukord 20, päev L d 4. Akukon A4 planeeritav olukord 20, öö L n 5. Akukon A5 hoonete välispiire, 20, päev L d

17 4-4- T a l l i n n a r e i d T a l l i n n a r e i d P A L J A S S A A R E 1 k vanalinna vaatekoridor põhjasaar lõunasaar idasaar Akukon Lisa A1 Paljassaare tehissaar Keskkonnamüra uuring Keskkonnamürast põhjustatud müratasemed, 2008: Hinnatud müratase L d päev [7-23] Mõõtkava: 1:70 akukon Akukon Eesti IL/ > 30.0 db >.0 db >.0 db >.0 db >.0 db > 55.0 db > 60.0 db > 65.0 db > 70.0 db > 75.0 db Cadna/A 4.0 (Nordic), Kasiinosaare_21.5.cna Star Princess Aidacara

18 4-4- T a l l i n n a r e i d T a l l i n n a r e i d P A L J A S S A A R E 1 k vanalinna vaatekoridor põhjasaar lõunasaar idasaar Akukon Lisa A2 Paljassaare tehissaar Keskkonnamüra uuring Keskkonnamürast põhjustatud müratasemed, 2008: Hinnatud müratase L n öö [kl 23-7] Mõõtkava: 1:70 akukon Akukon Eesti IL/ > 30.0 db >.0 db >.0 db >.0 db >.0 db > 55.0 db > 60.0 db > 65.0 db > 70.0 db > 75.0 db Cadna/A 4.0 (Nordic), Kasiinosaare_21.5.cna Star Princess Aidacara

19 4-4- T a l l i n n a r e i d T a l l i n n a r e i d P A L J A S S A A R E 1 k vanalinna vaatekoridor põhjasaar lõunasaar idasaar Akukon Lisa A3 Paljassaare tehissaar Keskkonnamüra uuring Keskkonnamürast põhjustatud müratasemed, 20: Hinnatud müratase L d päev [7-23] Mõõtkava: 1:70 akukon Akukon Eesti IL/ > 30.0 db >.0 db >.0 db >.0 db >.0 db > 55.0 db > 60.0 db > 65.0 db > 70.0 db > 75.0 db Cadna/A 4.0 (Nordic), Kasiinosaare_21.5.cna Star Princess Aidacara

20 4-4- T a l l i n n a r e i d T a l l i n n a r e i d P A L J A S S A A R E 1 k vanalinna vaatekoridor põhjasaar lõunasaar idasaar Akukon Lisa A4 Paljassaare tehissaar Keskkonnamüra uuring Keskkonnamürast põhjustatud müratasemed, 20: Hinnatud müratase L n öö [kl 23-7] Mõõtkava: 1:70 akukon Akukon Eesti IL/ > 30.0 db >.0 db >.0 db >.0 db >.0 db > 55.0 db > 60.0 db > 65.0 db > 70.0 db > 75.0 db Cadna/A 4.0 (Nordic), Kasiinosaare_21.5.cna Star Princess Aidacara

21 Akukon Lisa A põhjasaar idasaar Paljassaare tehissaar Keskkonnamüra Hoonete välispiire, 20 päev [7-23] Mõõtkava: 1:20 > 30.0 db >.0 db >.0 db >.0 db >.0 db > 55.0 db > 60.0 db > 65.0 db > 70.0 db > 75.0 db lõunasaar akukon Akukon Eesti IL/ Cadna/A 4.0 (Nordic), Kasiinosaare_ground.cna