Tapa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 2018
SISUKORD 1 Sissejuhatus... 3 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt... 4 2.1 Üldplaneering ja selle ülesanded... 4 2.2 Tapa valla lühikirjeldus... 6 3 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja põhimõtted... 9 4 Üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju... 11 5 Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi ja selle tulemuste avalikustamise ajakava... 13 6 Keskkonnamõju strateegilise hindamise osapooled ja kaasamine... 14 7 Pädevate asutuste seisukohad ja nendega arvestamine... 15 2 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
1 SISSEJUHATUS Käesolev keskkonnamõju hindamise väljatöötamise kavatsus on aluseks (lähteülesandeks) Tapa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) läbi viimisele ja vastava aruande koostamisele. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on koostatav Tapa valla üldplaneering (edaspidi ka ÜP). 21.10.2017 moodustus Tamsalu valla ja Tapa valla ühinemise teel uutes halduspiirides omavalitsusüksus Tapa vald. Üldplaneering koostatakse kogu haldusterritoriaalse muudatuse järgsele valla territooriumile. Üldplaneeringu eesmärk on Tapa valla ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, nähes ette võimalused Tapa valla tasakaalustatud ja säästvaks arenguks. Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Tapa Vallavalitsus. Tapa valla haldusterritooriumi üldplaneeringu koostamine ning üldplaneeringu alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi ka KSH) on algatatud Tapa Vallavolikogu 27.12.2017 otsusega nr 18. Planeerimisseaduse 74 lõike 4 kohaselt on üldplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegiline hindamine kohustuslik. KSH eesmärgiks on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi sotsiaal- ja looduskeskkonna mõjusid arvestava tasakaalustatud lahenduse leidmine. Selle saavutamiseks on Tapa valla üldplaneeringu KSH-l järgmised ülesanded: hinnata üldplaneeringuga kavandatava elluviimisega kaasnevaid tagajärgi ning võimalikke muutusi keskkonnas, sealjuures nii positiivseid kui negatiivseid; välja tuua võimalikud olulised keskkonnamõjud; välja pakkuda negatiivsete mõjude vältimise ning leevendamise ja positiivsete mõjude suurendamise võimalusi. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse eesmärgiks on kindlaks määrata keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja ajakava ning täpsustada valdkonnad, kus mõjude ilmnemine on võimalik. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel tuginetakse planeerimisseaduses ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (edaspidi ka KeHJS) KSH protseduurile ja sisule esitatud nõuetele. Üldplaneeringu koostamise käigus läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlusnõuded tulenevad planeerimisseadusest. Nõuded KSH aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise viib läbi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3
2 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE OBJEKT 2.1 Üldplaneering ja selle ülesanded Keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Tapa valla haldusterritooriumi kohta koostatava üldplaneeringuga kavandatavad ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi kohta järgmise 10-15 aasta perspektiivis. 21.10.2017 moodustus Tamsalu valla ja Tapa valla ühinemise teel uus omavalitsusüksus Tapa vald. Üldplaneering koostatakse kogu haldusterritoriaalse muudatuse järgsele valla territooriumile. Uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad alal Tapa linna osas Tapa linna generaalplaan (1995) ning endise Tamsalu valla osas Tamsalu valla üldplaneering (2010). Endise Tapa valla osas on varasem üldplaneering vastu võetud, kuid kehtestamata. Uue, kogu haldusterritooriumit hõlmava, üldplaneeringu koostamisel vaadatakse üle varem kehtestatud üldplaneeringud, teemaplaneeringud ja detailplaneeringud. Vajaduse korral tehakse ettepanekud üldplaneeringule mittevastava detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks ning kehtestatud üldplaneeringu või teemaplaneeringu integreerimiseks valla üldplaneeringusse. Tapa valla üldplaneeringuga tuleb lahendada planeerimisseaduse 75 määratud ülesanded, mis on Tapa valla arengu seisukohalt olulised ja asjakohased ning tuginevad valla ruumilistele eesmärkidele ja vajadustele. Vastavalt planeerimisseadusele ja Tapa valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele on üldplaneeringu koostamisel järgmised ülesanded: tuginedes Tapa valda käsitlevatele strateegilistele dokumentidele, määrata valla ruumilise arengu üldised põhimõtted; siduda valla üldplaneering maakonna ja lähivaldade ruumilise planeerimisega; transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; kaugküttepiirkonna määramine; olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine; avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine; asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine; supelranna ala määramine; liikluse ja transpordi arendamisega seotud ehitiste kitsenduste määramine, sh tänava kaitsevööndi laiendamise vajaduse hindamine; kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul; rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine; kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine; ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine; 4 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine; miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine; planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine; tööstus- ja ettevõtlusalade maakasutus- ja ehitustingimuste määramine, mis tagab kahanemise tingimustest toimiva majanduskeskkonna ja toetaks ettevõtluse arengut; riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine; puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks meetmete määramine; müra normtasemete kategooriate määramine; liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine, kergliiklusteede asukoha ja arendamise põhimõtete määramine; krundi minimaalsuuruse määramine; alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist; detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine; maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine; maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; eelnimetatud ülesannete elluviimiseks sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine; sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; muud eelnimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded. Tapa valla üldplaneeringus määratakse, lähtudes planeerimisseaduse kohastest ülesannetest, maakasutus- ja ehitustingimused, mis oma koosmõjus annavad suunised nii detailplaneeringute koostamisele, projekteerimistingimuste välja andmisele kui ka vabale ehitustegevusele. Üldplaneeringu kehtestamisega läbi maakasutus- ja ehitustingimuste seadmise viiakse ellu valla arengukavaga kehtestatud strateegilisi eesmärke. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5
2.2 Tapa valla lühikirjeldus Üldplaneeringu ala, Tapa vald, paikneb Lääne-Viru maakonna lääneosas. Vald piirneb idas Lääne- Virumaa Kadrina, Rakvere, Vinni ja Väike-Maarja valdadega. Läänes piirneb Tapa vald Harjumaa Kuusalu ja Anija valdadega ning Järvamaa Järva vallaga (Joonis 1). Joonis 1. Tapa valla asukoht ja piirid Tapa vald käesoleva aja piirides on tekkinud endiste Tapa ja Tamsalu valdade ühinemise teel. Haldusterritoriaalse muudatuse järgselt on Tapa valla kogupindala 479 km 2 ja rahvaarv 1.01.2018. a seisuga 11 169 1. Elanike arv on Tapa vallas viimastel aastatel püsivalt vähenenud. Tapa vallas on 2 linna (Tapa ja Tamsalu), 2 alevikku (Sääse ja Lehtse) ja 55 küla. Valla keskus paikneb Tapa linnas, mis on ühtlasi valla suurim asula. Tapa linnas oli 1. jaanuari seisuga 5433 elanikku 2. Valla teises linnas, Tamsalus, oli 1. jaanuari seisuga 2152 elanikku. Tamsalu linn on piirkondlikuks haldus- ja 1 Statistikaameti andmed 2 Statistikaameti andmed 6 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
teeninduskeskuseks. Olulisemad kohaliku tasandi keskused on veel Jäneda, Lehtse, Moe, Vajangu, Assamalla ja Porkuni. Valdava osa valla pindalast hõlmavad hajaasustusega maapiirkonnad, kuid ligikaudu 68% valla elanikkonnast koondub valla kahte keskuslinna. Valla keskmine rahvastikutihedus on ligikaudu 23 in/km 2, väljaspool linnu 7,6 in/km 2. Tapa linn on oluline raudtee sõlmpunkt, kus saavad kokku Tallinn-Tapa, Tapa-Narva ja Tapa-Tartu raudteeliinid. Valda läbivad raudteeliinid on olulised nii reisijate- kui kaubaveo poolest. Olulistest maanteedest läbivad valda Tapa valda läbib põhimaantee Pärnu Rakvere Sõmeru põhimaantee (tee nr 5) ning Jägala Kärevete (nr 13), Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva (nr 22) ja Tapa - Loobu (nr 24) tugimaanteed. Ettevõtlus on Tapa vallas seotud eeskätt veonduse ja laonduse, töötleva tööstuse, põllumajanduse ja teenindusega. Oluliste tööandjatena saab nimetada näiteks järgmisi: Eesti Kaitsevägi (riigikaitse), E- Betoonelement AS (ehitusmaterjalide tootmine), Universal Industries OÜ (autovaruosade tootmine), Segers Eesti OÜ (õmblustööstus), Tamsalu EPT AS (metallitööstus), Tapa Mill AS (puidutööstus), Leonhard Weiss RTE AS (raudteeinfrastruktuuri ehitus), Operail AS (raudteeveeremi ehitus ja remont), Eesti Raudtee AS (raudtee infrastruktuur), Leventek OÜ (puidutööstus), Võhmuta PM AS (põllumajandus), JK Otsa Talu OÜ (põllumajandus), Porkuni Kool. Tööstuspargid on loodud Tamsalus ja Tapal - raudtee suhtes logistiliselt heas asukohas. Tapa vald on oluline riigikaitseline tugipunkt, kus asub Eesti Kaitseväe 1. Jalaväebrigaad ja selle koosseisus NATO partnerriikide üksused. Vallaga piirneb Kuusalu valla territooriumile jääv Kaitseväe keskpolügoon. Maastikuliselt jääb vald Pandivere kõrgustikule. Piirkonda iseloomustavad moreenitasandikud ja nende vahele jäävad oosid ja otsamoreenid. Ühtlasi jääb Tapa vald valdavas ulatuses Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala Pandivere piirkonda. Vallas esinevad küllalt ulatuslikult kaitsmata põhjaveega alad, seda eelkõige valla kesk- ja idaosas. Vallas leidub ka palju karstipiirkondi (nt Savalduma, Võhmetu-Lemküla, Saksi, Assamalla jt) ning allikaid (nt Jäneda allikad, Aegviidu siniallikad, Vahakulmu allikad jt). Pinnaveekogud koonduvad eelkõige valla põhjaossa, mida läbivad valla suuremad vooluveekogud Valgejõgi, Soodla jõgi ja Jänijõgi koos neisse suubuvate ojade ja kraavidega. Suurimad looduslikud seisuveekogud on Porkuni järv ja Saksi järv. Neile lisaks leidub vallas mitmeid teisi looduslikke ja tehisseisuveekogusid. Tapa valda jäävad osaliselt või täielikult mitmed kaitsealad, s.h maastikukaitsealad, looduskaitsealad ja kaitse alla võetud (mõisa)pargid. Ulatuslikumad alad on looduskaitse alla võetud valla ida- ja läänenurkades (Joonis 2). Suurematest kaitsealadest on ulatub valla lääneossa Kõrvemaa maastikukaitseala, mis jääb valla piiridesse ligikaudu 2164 ha ulatuses. Valla idaosas on moodustatud Porkuni maastikukaitseala. Kaitsealade ulatus võib perspektiivselt muutuda, nt on Keskkonnaregistri andmetel valla lõunaossa kavandamisel Põdrangu looduskaitseala ja Savalduma maastikukaitseala. Lisaks kaitsealadele on vallas 14 kaitsealust üksikobjekti puud, rändrahnud ja pinnavormid. Vallas registreeritud kaitsealuste taime- ja loomaliikide leiupaigad jäävad suuremas osas kaitsealadele. Natura 2000 võrgustikku arvatud aladest ulatuvad osaliselt või täielikult Tapa valla territooriumile Kõrvemaa, Porkuni, Ilmandu ja Lasila loodusalad ning Kõrvemaa linnuala. Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel on Tapa vallas 155 muinsuskaitsealust kinnismälestist. Nende hulgas on Jäneda, Porkuni, Võhmuta, Moe, Imastu, Einmanni, Lehtse ja Saksi mõisahooned jm seotud rajatised. Samuti on vallas arheoloogiamälestisena kaitse alla võetud asulakohti, kultusekivisid, kivikalmeid jm. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7
Lisaks on vallas kaardistatud 360 pärandkultuuriobjekti mõisaarhitektuuri objektid, paemurrud ja lubjaahjud, põlised talukohad, veskid, metsavahikohad, koolihooned jm. Joonis 2. Looduskaitsealade paiknemine Tapa vallas 8 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
3 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ULATUS JA PÕHIMÕTTED Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel tuginetakse planeerimisseaduses ja KeHJS-s KSH protseduurile ja sisule esitatud nõuetele. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aluseks strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Tapa valla üldplaneering ning hindamise objektideks selle alusel kavandatavad arengusuunad. KSH raames hinnatakse üldplaneeringu rakendumisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid erinevatele keskkonnaelementidele ning vajadusel tehakse ettepanekud negatiivsete mõjude vähendamiseks või positiivsete mõjude suurendamiseks planeeringulahenduses. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel hinnatakse üldplaneeringu ja selle võimalike alternatiivsete lahenduste mõju erinevatele keskkonnaelementidele. KSH läbi viimine lõimitakse planeeringu koostamisse nii, et see moodustaks tervikprotsessi pideva koostisosa. Seda arvestatakse jooksvalt alternatiivsete lahendusvariantide võrdlemisel, neist eelistatavate valimisel ning leevendusmeetmete määratlemisel. KSH käigus hinnatakse planeeringulahendustest tulenevaid nii otseseid, kaudseid kui kumulatiivseid, samuti nii lühi- kui pikaajalisi mõjusid nii loodus- kui sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Seejuures on KSH käsitlusulatuseks mõjud, mis avalduvad läbi keskkonnaelementides toimuvate muutuste. Arvestatakse nii üldplaneeringu mõju keskkonnale kui ka keskkonnast enesest tulenevaid piiranguid ja võimalusi. KSH viiakse läbi kvalitatiivse hindamisena eksperdigrupi koostööna. Eksperdihinnangute andmisel kasutatakse töövõtetena muuhulgas olemasolevate andmete ja taustamaterjalide läbi töötamist, sisend-väljund analüüse, ruumilisi analüüse, välitöid ning konsulteerimist osapooltega. KSH raames ei ole ette nähtud teemaspetsiifiliste alusuuringute koostamist. KSH ühe osana viiakse läbi n.ö konfliktialade analüüs, eesmärgiga vältida või leevendada konflikte planeeringulahenduses ning võimendada soodsaid koosmõjusid. Analüüsi tulemused on jooksvaks sisendiks planeeringulahenduse kujunemisel ning ei pruugi seetõttu tingimata kajastuda KSH lõpparuandes. KSH teostamisel hinnatakse ka üldplaneeringu seoseid teiste asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja vastavust nendes püstitatud eesmärkidele. Üldplaneeringu alusel kavandatavate tegevuste mõjuala piirdub eeldatavalt eeskätt Tapa valla halduspiiridega. Üldplaneeringuga hõlmatava ala suurus on kokku 479 km 2. Keskkonnamõju ilmnemist hinnatakse lisaks üldplaneeringu alale vajadusel ka ümbritseval alal. Täpne mõjuala ulatus selgub keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju. Seoses keskkonnamõju strateegilise hindamise eripäraga arvestatakse arengualternatiivide leidmisel üldplaneeringu kui ruumilise planeerimisdokumendiga alternatiivid saavad kujuneda vaid käsitletava territooriumi piires. Hinnatavaid arengualternatiive on kaks: Esiteks olukord, kus koostatavat üldplaneeringut ei kehtestata ning jätkuvad olemasolevad arengusuunad, mis lähtuvad olemasolevatest kehtivast planeeringutest ning planeerimisalastest n.ö üksikotsustest. Teiseks alternatiiviks on koostatava üldplaneeringuga kavandatavad arengusuunad. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9
Oluline on märkida, et KSH täpsusaste ei saa olla suurem selle aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest. Hindamisel keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida ning mis on konkreetse planeeringulahenduse puhul olulised. Teiseks tuleb silmas pidada seda, et planeeringulahendused/arengustsenaariumid ei avalda otsest mõju senikaua, kuni need ei realiseeru. Eeltoodust tulenevalt on üldplaneeringu keskkonnamõju hinnangutesse sisse kirjutatud suhteliselt suur määramatus ning üldistusaste, võrreldes nt objektipõhiste keskkonnamõju hindamistega. mõjude hindamisel Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel käsitlemist leidvaid valdkondi on lähemalt tutvustatud järgmises peatükis (ptk 4). 10 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
4 ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU Üldplaneeringu eesmärgiks on valla maakasutuse suunamine keskkonnatingimusi silmas pidades. Üldplaneeringu rakendamisega kaasneva võimaliku mõju hindamisel võetakse arvesse maakasutuse, hoonestatud/hoonestatavate alade paiknemise, infrastruktuuri (s.h. liikluskorraldus), jäätmetekke jms mõju erinevatele keskkonnaelementidele. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad planeeritud tegevuste elluviimisel. Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud on võimalik täpsustada esialgse planeeringulahenduse selgumisel. KSH väljatöötamise kavatsuses on võimalike mõjude identifitseerimisel lähtutud Tapa valla iseloomust ja üldplaneeringu ülesannetest. KSH läbiviimisel arvestatakse järgmiste (peamiste) võimalike mõjuvaldkondadega: Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale: KSH käigus hinnatakse planeeringulahenduse võimalikku mõju asustusstruktuurile ja rahvastiku arengusuundadele, teenuste kättesaadavusele, liikumisvõimalustele (sh pööratakse tähelepanu kergliiklusteede võrgustikule), elanike üldisele heaolule jms. Tuuakse välja üldplaneeringus kavandavate arengusuundadega kaasnevad võimalikud ohud inimese tervisele ning vajadusel nähakse ette lahendused nende vältimiseks. Inimese tervist ja heaolu mõjutab näiteks liiklusest ja tootmistegevusest tulenev müra ja õhusaaste. Samuti arvestatakse üldplaneeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel riigikaitselistest tegevustest tulenevate keskkonnamõjudega ulatuses, mis on üldplaneeringu kontekstis asjakohane. Positiivse mõjuga on aga näiteks puhkealade ja kergliiklusteede planeerimine. Samuti käsitletakse KSH läbiviimisel planeeringulahendusest tulenevaid võimalikke olulisi mõjusid majanduskeskkonnale. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele ning loomadele: Hinnatakse planeeringulahendusega kaasnevat koormust taimestikule, loomastikule ja populatsioonidele. Muuhulgas pööratakse tähelepanu rohelise võrgustiku toimimisele ja sidususele piirnevate aladega ning looduslike alade osakaalule ja terviklikkusele vallas. Vajadusel tehakse ettepanek üldplaneeringu täiendamiseks ning rohevõrgustiku sidususe parandamise meetmete rakendamiseks. Mõju pinnasele: Mõju pinnasele tuleneb eeldatavalt asustuse suunamisest, taristuobjektidest, tootmisalade, riigikaitseliste objektide vms planeerimisest, aga ka nt maardlatest ning säilitamist väärivate looduslike alade ja väärtuslike põllumajandusmaade määratlemisest. Mõju pinnaveele (voolu- ja seisuveekogudele) ja põhjaveele: Hinnatakse võimalikku mõju haldusterritooriumi jõgedele ja järvedele ning põhjavee kvantiteedile (põhjaveevarule) ja kvaliteedile. Mõju pinna- ja põhjaveele võib tuleneda eelkõige asustuse suunamisest, taristuobjektidest, tootmisalade planeerimisest, aga ka teistest üldplaneeringuga suunatavatest tegevustest. Hindamisel võetakse arvesse veekogude seisundit ning seda seisundit mõjutavaid koormusallikaid, samuti veemajanduskavas sisalduvat teavet. Mõju välisõhu kvaliteedile, sh müratasemele: Välisõhu kvaliteeti mõjutavad eeldatavalt eelkõige transporditrassid ning tootmis- ja tiheasustusalade paiknemine. Tapa valla üldplaneeringu lahendusi hinnatakse müra ja õhusaaste tekke seisukohalt. Pööratakse tähelepanu võimalike konfliktialade vältimisele elamupiirkondade Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11
ja olulise mõjuga tööstus- ning taristuobjektide vahel. Samuti pööratakse tähelepanu riigikaitseliste objektide paiknemisele. Mõju kultuuripärandile ja maastikele: Käsitletakse nii kaitsealuseid kultuurimälestisi, väljakujunenud väärtuslikke maastikke kui kultuuripärandit laiemalt. Arvestatakse planeeringulahenduse võimalikku mõju piirkonna identiteedile. Hinnatakse kultuurikeskkonna säilitamist tagavate tingimuste seadmise piisavust ning vajadusel tehakse strateegilise keskkonnamõju hindamise käigus täiendavaid ettepanekuid. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Natura võrgustiku aladele ja kaitstavatele liikidele: KSH-s hinnatakse üldplaneeringus kavandatavast tegevusest tuleneda võivat mõju kõikidele kaitstavatele loodusobjektidele, sealhulgas erineva kaitserežiimiga looduskaitsealustele üksikobjektidele, kaitstavatele liikidele ja kaitstavatele aladele. Hindamisel arvestatakse nii olemasolevate loodusobjektidega, sh kaitstavate aladega ning liikidega, ning nende kaitseeesmärkidega kui vajadusel ka projekteeritavate kaitstavate loodusobjektidega. Eraldiseisvalt käsitletakse mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Tulenevalt üldplaneeringu üldistuse ja määramatuse astmest piirdutakse mõju hindamisel eeldatavalt Natura 2000 aladele Natura eelhindamise läbi viimisega. Eelhindamine teostatakse esialgse planeeringulahenduse valmimisel. Kuna planeeringulahenduse välja töötamisel arvestatakse kaitsealadega, võib eeldada olulise mõju puudumist Natura-aladele. Siiski hinnatakse Natura mõju, sh kumulatiivseid mõjusid, nii detailselt, kui see on planeeringulahendusest tulenevalt võimalik. Vajadusel tuuakse välja viited täismahus Natura hindamise ehk asjakohase hindamise läbi viimise vajadusele järgmisel planeerimistasandil. Mõju maavaradele. KSH läbi viimisel arvestatakse vastavalt vajadusele üldplaneeringuga kavandatavate arengusuundade mõju vallas leiduvatele maavaradele. Mõjude iseloomu, ulatust, olulisust ning negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi hinnatakse ja käsitletakse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes. 12 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
5 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROTSESSI JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA Alljärgnev tabel annab ülevaate ÜP ja KSH koostamise orienteeruvast ajakavast. Ajakavas võib toimuda muutusi, nt seoses hindamistööde eeldatavate mahtude kasvuga või KSH objektiks oleva üldplaneeringu koostamise protsessiga. Tabel 1. KSH läbi viimise orienteeruv ajakava üldplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) eeldatav toimumisaeg Planeeringu ja KSH algatamine detsember 2017 ÜP lähteseisukohtade koostamine KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine aprill-mai 2017 ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta seisukohtade küsimine 3 juuni september 2018 Esitatud ettepanekute läbivaatamine ja asjakohaste paranduste sisseviimine september 2018 ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse avalikustamine Tapa Vallavalitsuse veebilehel oktoober 2018 Planeeringu eskiislahenduse väljatöötamine KSH aruande eelnõu koostamine november 2018 märts 2019 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek 4 aprill - mai 2019 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu 5 juuni august 2019 Esitatud ettepanekute läbivaatamine ja asjakohaste paranduste sisseviimine august 2019 Avalikustamise tulemuste ülevaate avaldamine august 2019 ÜP ja KSH aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks september 2019 - märts 2020 Vajadusel kooskõlastusel tehtud ettepanekute sisse viimine ÜP ja KSH aruande vastuvõtmine aprill 2020 ÜP avalik väljapanek 6 mai - juuni 2020 ÜP avalik arutelu 7 september 2020 ÜP avaliku arutelu tulemuste arvestamine ja informatsiooni avaldamine 8 oktoober 2020 Üldplaneering esitamine heakskiitmiseks Rahandusministrile 9 november 2020 veebruar 2021 ÜP kehtestamine märts 2021 3 Asjakohastel asustustel (PlanS 76 lg 1, 2) on ettepanekute esitamiseks aega vastata 30 päeva 4 Kestab vähemalt 30 päeva; sellele eelneb avalikust väljapanekust teatamine planeerimisseaduse 76 lg 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. 5 Korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist (PlanS 83 lg 1). 6 Kestab vähemalt 30 päeva väljapaneku algusest avalikustatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust (PlanS 87). 7 Korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist (PlanS 88 lg 1). 8 Avaldatakse informatsioon 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast avates (PlanS 89). 9 Minister kiidab ÜP heaks või keeldub ÜP heakskiitmisest 60 päeva jooksul (PlanS 90 lg 2). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13
6 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE OSAPOOLED JA KAASAMINE Keskkonnamõju strateegilise hindamise olulisemad osapooled on üldplaneeringu koostamise korraldaja, üldplaneeringu kehtestaja, üldplaneeringu koostaja (planeerimiskonsultant) ja KSH ekspert. Lisaks on KSH protsessi kaasatud üldplaneeringu koostamisest huvitatud isikud ja asutused. Tabel 2. KSH osapooled kontaktisik aadress Strateegilise planeerimisdokumendi (üldplaneeringu) koostamise korraldaja Tapa Vallavalitsus Riho Tell Pikk 15, Tapa, 45106 Lääne-Virumaa Strateegilise planeerimisdokumendi (üldplaneeringu) kehtestaja Tapa Vallavolikogu Pikk 15, Tapa, 45106 Lääne-Virumaa Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja OÜ Entec Eesti Kerttu Kõll Pärnu mnt 160J, 11317 Tallinn KSH ekspert Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Pille Antons Tõnismägi 3a-15, 10119 Tallinn telefon e-post, koduleht 3229650 vallavalitsus@tapa.ee, http://www.tapa.ee/ 6177430 kerttu.koll@entec.ee, http://www.entec.ee/ 6117690 pille@environment.ee, www.environment.ee Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne koostatakse vastavat kvalifikatsiooni ja kogemust omavas keskkonnakonsultatsioonifirmas Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohast strateegilise mõju hindamise pädevust omavad keskkonnakonsultatsioonibüroos ELLE OÜ vähemalt Pille Antons ja Toomas Pallo. Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi ELLE OÜ töötajatest moodustatud ekspertgrupina koostöös üldplaneeringu koostajaga. Mõjude hindamine toimub meeskonnaliikmete koostöös, vastavalt liikmete pädevusele ja kogemusele. Vajaduse tekkimisel kaasatakse spetsiifiliste küsimuste lahendamiseks konsultante väljaspool ELLE OÜ-d. Üldplaneeringu koostamisse ja KSH protsessi kaasatakse kavandatud tegevusega eeldatavalt mõjutatavad isikud ja asutused, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi üldplaneeringu vastu või kes on avaldanud soovi olla koostamisse kaasatud. Kaasatavate isikute ja asutuste esmane nimekiri on esitatud üldplaneeringu lähteseisukohtades. KSH väljatöötamise kavatsus ja KSH aruanne on üldplaneeringu osaks ning osapoolte kaasamine üldplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise protsessi toimub ühendatult. Kaasatavate isikute ja asutuste teavitamine ning avalike väljapanekute ja avalike arutelude korraldamine toimub planeerimisseaduses sätestatud korras. 14 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
7 PÄDEVATE ASUTUSTE SEISUKOHAD JA NENDEGA ARVESTAMINE Tapa Vallavalitsus esitas Tapa valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja väljatöötamise kavatsuse asjaomastele asutustele seisukohtade andmiseks. Vastavad vastused esitas 12 asutust või osapoolt. Esitatud ettepanekute ja nende arvestamise ülevaade on lisatud koondtabelina lähteseisukohtadele. Kuna lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus moodustavad terviku, ei ole neid siia dubleerivalt lisatud. Valdavalt olid esitatud ettepanekud suunatud lähteseisukohtade täiendamisele ja/või edasisele üldplaneeringu koostamise ja selle KSH läbi viimise protsessile. Esitatud ettepanekute põhjal lisati KSH väljatöötamise kavatsuses eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju hindamise kirjeldusse siiski täpsustused, et muuhulgas arvestatakse üldplaneeringu koostamisel asjakohases ulatuses riigikaitseliste objektide keskkonnamõjudega ning kergliiklusteede (terviseradade) sidususe olulisusega. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15