VaLGA VALLA ÜLDPLANEERING

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "VaLGA VALLA ÜLDPLANEERING"

Väljavõte

1 VALGA VALLA ÜLDPLANEERING Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Versiooni kuupäev Valgas 2018

2 Sisukord Sissejuhatus PLANEERINGUALA ASUKOHT, ASEND JA PÕHISTUKTUUR ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Üldplaneeringu koostamise vajadus Koostatava üldplaneeringu eesmärk Üldplaneeringu ülesanded... 7 Asustuse suunamine... 7 Ehitamise ja maakasutuse kavandamine Avaliku ruumi kavandamine Sotsiaalse taristu kavandamine Tehnilise taristu kavandamine Rohevõrgustiku kavandamine Looduskaitsega arvestamine Miljööväärtuslike alade kavandamine Kultuuripärandiga arvestamine Väärtuslike põllumaadega arvestamine Kliimamuutustega arvestamine Täiendavad ülesanded, mis vajavad esiletõstmist ja lahendamist üldplaneeringuga ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus Mõjutatav keskkond Sotsiaalmajanduslik keskkond Kultuuriline keskkond Looduskeskkond Üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju strateegilise hindamise metoodika ÜLDPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE MENETLUSE PROTSESS Üldplaneeringu koostamise korraldaja ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostaja Eeldatav ajakava Koostöö ja kaasamine Seosed asjakohaste dokumentidega Ülevaade üldplaneeringu koostamiseks vajalikest uuringutest

3 4.6 Ametkondade ja kaasatute esialgsed seisukohad ja ettepanekud üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamiseks Lisad on kättesaadavad Valga valla kodulehel Lisa 1. Ametkondade seisukohad Valga valla üldplaneeringu koostamiseks Lisa 2. Ametkondade seisukohad Valga linna üldplaneeringu koostamiseks

4 Sissejuhatus Üks peamiseid elu- ja majanduskeskkonna loomise ja püsimise eeldusi kohalikus omavalitsuses on kvaliteetse üldplaneeringu olemasolu. Üldplaneering peab olema reaalsete eesmärkidega, mis on ökonoomsete ressurssidega elluviidavad. Üldplaneeringuga kavandatu elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks on vajalik mitmekülgne ja kõiki valdkondi hõlmav koostöö. Muuhulgas eeldab see tõhusat koostööd kohaliku omavalitsuse, kohalike elanike ja ettevõtjate vahel. Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla ja vallasise linna territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine. Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste andmise alus (planeerimisseadus 74 lõige 1 ja 5). Üldplaneering koostatakse tuginedes asjakohastele õigusaktidele, planeeringutele, arengukavadele jms dokumentidele. Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel võetakse arvesse head planeerimistava, planeeringu koostamiseks moodustatud töögrupi kaalutlusotsused, valitsusasutuste ja kaasatud isikute põhjendatud seisukohad. Valga Vallavalitsus on Valga Vallavolikogu volituse alusel koostanud Valga valla üldplaneeringu koostamiseks lähteseisukohad ja keskkonnamõjus strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse. Üldplaneeringu lähteseisukohad on planeeringu koostamise algusetapis koostatav dokument, milles kirjeldatakse planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavandatakse lahendada. Samas esitatakse ka planeeringu koostamise eeldatav ajakava ning loend planeeringu koostamiseks vajalikest uuringutest ning planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. (planeerimisseadus 6 punkt 11) Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimlik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. (planeerimisseadus 80 lõige 2 ja 3) Valga valla üldplaneeringu koostamiseks on üldplaneeringu lähteseisukohad (peatükk 2), keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (peatükk 3) ja paralleelselt toimuv üldplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ülevaade (peatükk 4) ühendatud üheks dokumendiks, kuna mõlemas menetluses on ühiseid teemasid ning dokumendid on üksteisega tihedalt seotud. Lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse etapis sõnastatud eesmärgid ja lahendamist vajavad ülesanded võivad planeerimise käigus täpsustuda, sest planeeringu koostamise käigus täienevad osaliste teadmised ja arusaamad. Samuti on põhjendatud juhtudel lubatud lahenduse erinemine lähteseisukohtadega seatud põhieesmärgist. 4

5 1. PLANEERINGUALA ASUKOHT, ASEND JA PÕHISTUKTUUR Üldplaneeringuga hõlmatav ala on Valga valla territoorium. Valga vald paikneb Lõuna-Eestis, Valga maakonna lõunaosas Eesti Vabariigi riigipiiri ääres. Valga vald piirneb Tõrva, Otepää, Antsla ja Rõuge vallaga ning Läti Vabariigist Valka kihelkonnaga. Valga valla pindala on 750 km 2. Valga valla keskuseks on vallasisene Valga linn. Valga linn koos naaberlinna Valkaga moodustab piiriülese kaksiklinna. Valga vallas on kolm suuremat alevikku (Laatre, Tsirguliina ja Õru) ja 48 küla. Valga vald jaguneb piirkondadeks ja vallasisene linn asumiteks 1. Valga valla piirkonnad on moodustatud endiste valdade piirides ja põhinevad sotsiaalsel ning kultuurilisel tunnetusel. Valga linna asumid on eelkõige piirkonnad, mis on eristatavad funktsionaalsest ja linnaeituslikest eripärast. Piirkondade ja asumite paiknemist iseloomustab joonis 1. Joonis 1. Valga valla üldplaneeringu planeeringuala (Aluskaart: Halltoonide kaart, Maa-amet, 2018) a seisuga elab rahvastikuregistri andmetel Valga vallas inimest. Valga valla rahvastiku ja rahvastiku paiknemisest, samuti sotsiaalsest taristust, ettevõtluskeskkonnast, tehnilise taristust ning teede olukorrast annab põhjaliku ülevaate Valga valla arengukava koostamise protsessis koostatud Valga valla profiil (2018). Valga valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamis (edaspidi KSH) alusdokumentide koostamisel kasutatakse ja viidatakse olemasoleva olukorra kirjeldamiseks Valga profiilile. 1 Piirkondade ja asumite piirid ja nimed täpsustatakse üldplaneeringu koostamise käigus (vt peatükk 2.3 Asustuse suunamine). 5

6 Valga valla arengukavas on sõnastatud visoon aastateks 2030+, mille saavutamist peab toetama koostatav Valga valla üldplaneering. Valga vald on Lõuna-Eesti turismivärav, põiming atraktiivsest elukeskkonnast ja looduslähedasest eluviisist, nutikas Eesti-Läti piiriala koostööst, ettevõtlikkusest hoolivusest ja eripalgeliste kultuuride sidususest paik positiivseks eneseteostuseks elukaare igas punktis. 2. ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 2.1. Üldplaneeringu koostamise vajadus Kohaliku omavalitsuse haldusreformi käigus moodustati a Valga linna, Õru valla, Tõlliste valla, Karula valla ja Taheva valla ühinemise teel uus kohalik omavalitsus Valga vald. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse 14 1 lõige 11 järgi tuleb moodustunud kohalikul omavalitsusel algatada uue üldplaneeringu koostamine. Valga Vallavolikogu a otsusega nr 74 algatati Valga valla üldplaneeringu koostamine, mis tuleb lõpule viia kolme aasta jooksul selle algamisest arvates. Valga valla üldplaneeringu koostamise vajadus tuleneb uue omavalitsuse moodustamisest ja selle ruumiliste arengueesmärkide püstitamise vajadusest. Endiste omavalitsuste üldplaneeringutega planeeritud keskkond tuleb siduda ühtseks tervikuks, mis tagab eluvõimalikkuse ja looduskeskkonna tasakaalustatud püsimise kõigis valla osades, sh vallasiseses linnas ning moodustaks toimiva elu-, majandus-, loodus- ja kultuurilise keskkonna. Valga valla üldplaneeringuga on vaja siduda kahaneva elanikkonnaga linnaline ja maalised piirkonnad, mille juures arvestatakse piirkondade omapära, traditsioone ja elanike vajadusi. Valga valla üldplaneering peab tagama kvaliteetse elu võimalikkuse ükskõik millises valla osas. Valga valla territooriumil kehtivad üldplaneeringud ja üldplaneeringute ülevaatamise (2010, 2014, aasta) tulemused on lähteandmeteks, mis annavad ülevaate olemasolevast keskkonnast ja seni kehtivate üldplaneeringutega kavandatud keskkonna olemusest, vajadustest, kitsaskohtadest ja muutmise ulatusest Koostatava üldplaneeringu eesmärk Valga valla üldplaneeringu koostamiseks seatakse järgmised põhieesmärgid: - Valga linnaruumi suurus ja kvaliteet vastab elanike vajadustele ning toimib tõmbekeskusena Valga valla elanikele. - Valga valla alevikud ja suuremad külakeskused on elanikele õdusad elupaigad koos esmatähtsate teenustega. - Valga valla ükskõik millises hajaasustusega piirkonnas on võimalik maalähedane eluviis. - Valga valla linnalises ja maalistes piirkondades soodustatakse ettevõtluse arengut. - Valga vallas väärtustatakse kultuuripärandi püsimist ja looduskeskkonna säilitamist. 6

7 Eelnevalt loetletud eesmärkide saavutamiseks tuleb kogu üldplaneeringu teemade lahendamisel kinni pidada järgmistest põhimõtetest: - Asustuse suunamisel lähtutakse eelkõige olemasoleva ehitatud keskkonna ökonoomsest kasutamisest, kas läbi asustuse tihendamise või hajutamise juba asustatud alal (soodustada alakasutatud maa-alade, hoonete ja olemasoleva taristu kasutuselevõtmist). - Kasutusest väljalangenud maa-aladele leitakse uus kasutusviis, sh on võimalik ehitatud keskkonna loodusele tagastamine. - Piirkondade identiteedi tugevdamiseks väärtustatakse piirkondlikku omapära ja ruumi seni kasutamata võimalusi esmaarendus suunatakse Valga kesklinna ja alevike ning külade keskustesse. - Soodustatakse ressursse (sh aega, raha ja energiat) säästvaid lahendusi. - Avalikult kasutatava ruumi arendamisel peetakse kinni universaaldisaini (kaasava disaini) põhimõtetest. - Elanike liikuvuse planeerimisel soodustatakse üha enam tervislike liikumisviiside kasutamist mitmekesised ja mugavad tingimused jalgsi- ja jalgrattaga liikumiseks Üldplaneeringu ülesanded Valga valla üldplaneeringuga tuleb lahendada planeerimisseaduse 75 määratud ülesanded, mis on Valga valla ruumilise arengus asjakohased ning baseeruvad Valga linna, kui ka kogu valla ruumilistele vajadustele. Valga linna ruumilise arengu suunamisel valla üldplaneeringus tuginetakse Valga linna üldplaneeringu koostamiseks välja valitud stsenaariumile ja juba koostatud planeerimismaterjalidele (lähteseisukohad, keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus, keskkonnamõju strateegiline hindamine ja väljatöötatud lahendus). Valga valla üldplaneeringu ülesanded lahendatakse teemade kaupa. Järgnevalt antakse teemade lõikes suuniseid üldplaneeringu eesmärgipüstituse täitmiseks. Samas antakse ka selgitusi, miks on vajalik teema lahendamine üldplaneeringu koostamise käigus või kuidas teema mõjutab Valga valla terviklikku arengut. Asustuse suunamine Läbimõeldud asustusmustri planeerimine mõjutab elukeskkonna kvaliteeti ja selle kaudu kohaliku elaniku heaolu. Asustusmustrist sõltub inimeste igapäevasele liikumisele kuluv aeg ja energia, mis on seotud nende vajaduste rahuldamisega ja üldise heaolu tagamisega. Valga valla asustuse suunamisel soodustatakse olemasoleva elanikkonna püsimist piirkonnas läbi piirkondlike ruumiliste väärtuste esile tõstmise Asustuse suunamisel keskendutakse Valga vallasisese linna ja valla piirkondade 2 põhisele planeerimisele, mille juures arvestatakse linna ja piirkondade väärtusi, vajadusi ning võimalusi. Planeerimisel tuleb 2 Piirkond on elanike ühtsustundel ja samastumisel põhinev väiksem asustusala, mille elanikud kasutavad teenuste kättesaamiseks enam-vähem samu keskusi. Piirkonna sees võivad asuda paikkonnad, mis väärivad planeeringus samuti eraldi märkimist. 7

8 maksimaalselt ära kasutada linna ja piirkondade arengupotentsiaal. Valga valla üheks olulisemaks väärtuseks on tema elanikud. Läbi üldplaneeringu tuleb asustuse suunamisel soodustada olemasoleva rahvaarvu püsimajäämist. Üldplaneeringuga tuleb luua tingimused kaasaegse elukeskkonna arendamiseks või ehitamiseks nii linnas kui ka maal. Eelistada tuleb olemasolevates piirides asustusalasid, mis on juba eelnevalt kasutusele võetud. Aktiviseerima peab olemasoleva ehitatud keskkonna kasutamist. Maha jäetud või alakasutatud piirkondadele tuleb leida uus kasutusviis või kaaluda maa-alade loodusele tagastamist. Linnas eelistada olemasoleva asustusega ala kasutamist, maapiirkonnas vanade talukohtade ja hoonete komplekside kasutamist. Valga linna asustuse suunamisel võetakse aluseks Valga linna üldplaneeringu koostamiseks välja valitud arengustsenaarium stsenaarium 2 (Linna ruumiline keskkond kohandatakse praegusele rahvaarvule (ligikaudu ) vastavaks. Sooviga pidurdada rahvaarvu vähenemist). Joonis 2. Arengustsenaarium Valga linna üldplaneeringu koostamiseks (Aluskaart: Maa-ameti Eesti põhikaart) Valga valla asustatud aladel peab leiduma ka võimalusi uute elanike piirkonda kolimiseks. Eesmärk on tagada valla olemasolevatele ja uutele elanikele kaasaegne ja mitmekesiste valikuvõimalustega elukeskkond, kuhu saab rajada oma kodu. Uute maa-alade hõivamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel. 8

9 Joonis 3. Valga valla asustuse ja hoonestuse tihedus (Allikas Statistikaamet, 2018 ja Maa-amet, 2018; aluskaart: Halltoonide kaart, Maa-amet, 2018) Valga valla üldplaneeringu koostamisel võetakse arvesse linnalise ja maalise asustuse erisusi ning nende kavandamise põhimõtteid. Näiteks tihedalt asustatud aladel soositakse kompaktsuse tõstmist ja hajaasustuses hoitakse olemasolevat hajaasustuse struktuuri. Valga valla üldplaneeringus täpsustatakse Valga vallasisese linna linnalise asustusega ala piir 3 ja määratakse vallas kompaktse asustusega alad. Valga vallas on kvaliteetne ja mitmekesine elukeskkond 3 Valga maavanema a korraldusega nr 1-1/ kehtestatud Valga maakonnaplaneering

10 Valga vallas on märkimisväärse arengusurve alla sattunud suvilate piirkonnad Valga linna Tambre asum, Jaanikese küla, Raavitsa küla ja Tõlliste küla. Olemasolevad suvilad ehitatakse ümber või püstitatakse suvilakrundile aastaringseks elamiseks mõeldud hooned. Piirkonna taristu ei vasta tingimustele, mis võimaldaksid probleemideta väikeelamute piirkonna arendamist. Sellest lähtuvalt tuleb üldplaneeringuga lahendada tekkinud probleemistik ja seada piirkonda tingimused kvaliteetse elukeskkonna tekkeks, sh lahendatakse inimeste liikumisega ja tehnilise taristuga seotud probleemid. Üldplaneeringu koostamise käigus tuleb hinnata ka inimeste ümberasumisega kaasnevaid teisi probleeme ja mõjusid teistele asustatud aladele. Üldplaneeringu koostamisel kaalutakse suvilate piirkonnale ruumimudeli koostamist, mis kavandaks piirkonnale terviklahenduse. Ruumimudeliga töötatakse välja piirkonna ruumiline struktuur, et parandada elamispindade ja taristute koostoimimist. Ruumimudel lihtsustab edaspidist planeerimise ja projekteerimise läbiviimist, määrates tingimused ja võimalused ning andes aluse kaaluda kohalikul omavalitsusel ehitamise lubamist ilma detailplaneeringut koostamata. Valga valla üldplaneeringuga määratakse tiheasustusega alad seni kehtivate üldplaneeringute järgi, et tagada järjepidevus maareformiseaduse, looduskaitseseaduse jt seaduste rakendamisel. Ehitamise ja maakasutuse kavandamine Valga valla üldplaneeringuga tuleb läbi ehitamise ja maakasutuse soodustada Valga linna ja maapiirkondade, kui ka kogu valla terviklikku arengut. Ehitamise ja maakasutustingimuste kaudu mõjutatakse elamuüksuste arvu planeerimist, teenuskeskuste asukohta ja suurust ning tootmis- ja ettevõtlusalade arengupotentsiaali. Samas annab ehitamise ja maakasutuse planeerimine eeldused inimeste liikuvuseks ja vaba aja veetmiseks. Läbi paindlike ehitus- ja maakasutustingimuste suunatakse teadlikult valla elukeskkonna arengut uuele tasemele Ehitus- ja maakasutustingimused määratakse põhjendatult aladele, kus need on tingimata vajalikud. Mujal tuleb kirjeldada ehitamise ja maakasutuse erinevaid võimalusi. Üksikute elamute ehitamisel hajaasustuses on otstarbekas rakendada võimalikult suurt vabadust, kui kavandatav tegevus funktsioneerib üheskoos põllu- ja metsaaladega. Mitteelukondlike hoonete kavandamisek seatakse tingimused, mis arvestavad asustusele või looduskeskkonnale kaasneda võivate mõjudega. 10

11 Joonis 4. Valga vallapraegune maakasutus (Aluskaart: Halltoonide kaart, Maa-amet, 2018). Valga valla üldplaneeringu maakasutuse kavandamisel tuleb hoiduda liigsete piirangute seadmisest seal, kus puudub ülemäärane avalik huvi. Suurem avalik huvi ja maakasutuse otstarvete määramine on põhjendatud tihedamalt asustatud aladel. Sellest tulenevalt kaalutakse funktsionaalset tsoneerimist maaala juhtotstarvete määramisega Valga valla suuremates keskustes. Valga linn Tsirguliina alevik Laatre alevik Õru alevik Hargla keskus Kaagjärve keskus Koikküla keskus Lüllemäe keskus Sooru keskus Tagula keskus Maakasutuse otstarvete määramisel lähtutakse põhimõttest valdav maakasutuse juhtotstarve ja kaasotstarve. Kaasotstarvete määramine muudab üldplaneeringu lahenduse paindlikumaks. Üldplaneeringus tuleb selgitada kaasnevate otstarvete määramise põhimõtteid ja ulatust ning kaasnevate mõjude leevendamise meetmeid. Vajadusel võib kaaluda ka mitut kasutusotstarvet koondava arenguala 11

12 või keskuse maa-ala määramist ning sealsete tingimuste seadmist (nt tootmis- ja ettevõtlusalad, külakeskused jms). Hajaasustuses rakendatakse suuremat vabadust üksikute elamute ehitamisel Valga valla üldplaneeringuga määratavad ehitustingimused peavad sisaldama ehitise püstitamiseks või laiendamiseks vajalike projekteerimistingimuste koostamise aluseid. Kasutuse ja ehitustingimuste määramisel linnalises ja maalises piirkonnas tuleb arvestada, et on tagatud piirkondade jätkusuutlikus ja väärtustamine järgmistes teemades: Elamualad, Kaubandus- ja teenindusalad, Tööstus- ja ettevõtlusalad, sh põllumajandusliku tootmisega seotud alad, Muinsuskaitseala ja miljööväärtuslikud alad, Väärtuslikud põllumajandusmaad. Kasutus- ja ehitustingimuste, kui ka kaitsetingimuste määramisel järgitakse põhimõtet, et reguleeritakse valdkondi ja juhtumeid, mis on vajalikud ja põhjendatud. Vältida tuleb ülereguleerimist. Kaaluda linnalises ja maalise asustusega piirkondades maakasutuse suunamiseks kruntide minimaalsuuruse määramist, mis on vajalik asustuse suunamisega seatud ülesannete täitmiseks. Avaliku ruumi kavandamine Valga valla üldplaneeringuga pannakse alus Valga linna avaliku ruumi kvaliteedi tõstmisele. Üldplaneeringuga piiritletakse või seletuskirjas täpsustatakse avaliku ruumi ulatus. Läbi avaliku ruumi planeerimise tuleb tõsta elukeskkonna kvaliteeti. Kaaluda tingimuste või soovituste seadmist tegevuste ja ehituse kavandamiseks (ehitusviisi, haljastuse, piirete jms põhimõtted) ja pakkuda võimalikke lahendusi. Vajadusel tehakse ettepanekuid maa-alade avalikku kasutusse määramiseks. Valga linna avalik ruum on mugav elanikule ja külalisele Üldplaneeringuga määratakse alad ja juhud, kus tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist. Samuti asjakohastel juhtudel seada arhitektuurivõistluse nõue olulisemate ehitiste või avaliku ruumi ehitusprojekti koostamiseks, mis ei eelda detailplaneeringu koostamise vajadust. Arhitektuurivõistlus tagab parima ruumilise lahenduse. Üldplaneeringuga määratakse ka alad ja juhud, kus ja millal on piirkonna iseloomu arvestades vajalik detailsem planeerimine. Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel moodustatakse krundid ja seatakse ehitusõigus kehtestatud detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringu kohustusega alad piiritletakse ja juhud kirjeldatakse. Eelistada tuleb maa-alade piiritlemisel terviklahendust tagavad alad (asustusala osad, kvartalid, tänavad, rohealad, tööstus- ja ettevõtlusalad vms). Maalise asustusega aladele 12

13 detailplaneeringu kohustusega alade määramisel (kohapõhiselt või tingimuspõhiselt) tuleb nõude seadmist põhjendada. Sotsiaalse taristu kavandamine Sotsiaalse taritu planeerimisel seatakse põhiülesandeks elanike põhivajaduste rahuldamine igapäevaste teenuste kättesaamiseks nii Valga linnast, piirkonna keskusest ja maalistest piirkondadest. Sotsiaalse taristu hulka loetakse valitsus- ja ametiasutused, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused, sakraal- ja tavandihooned, kultuuri- ja spordiasutused. Samuti puhke-, virgestus- ja supelranna alad ning rohealad, mis on osa rohevõrgustikust. Sotsiaalse taristu kättesaadavus on tihedalt seotud teede võrgu, kergliiklusteede ja ühistranspordiga. Inimeste liikumisvõimaluste parandamine muudab ka teenuste kättesaadavust paremaks. Valga valla elanikele on tagatud läbi sotsiaalse taristu teenuste igapäevaste põhivajaduste rahuldamine Valga valla sotsiaalse taristu planeerimisel lähtutakse printsiibist, mida olulisem on teenus elanikele, seda paremini peab olema tagatud selle kättesaadavus ja ligipääsetavus linna- või vallaruumis. On täheldatud, et hästi planeeritud sotsiaalsel taristul on mõju elanikkonna elujõulisuse püsimisele. Tehnilise taristu kavandamine Valga valla elanikkond on kahaneva iseloomuga. Üldplaneeringuga luuakse tingimused ja võimalused elanikkonna arvu stabiliseerumiseks. Sellest tulenevalt on tähtis planeerida valda praegusele elanikonnale ja tema vajadustele vastav tehniline taristu, mille käigushoidmine ei oleks elanikke ja kohalikku omavalitsust ülearu koormav. Kui juba praegu on selge, et teatud piirkondades on taristu ülalpidamine ebamõistlik, siis tuleb langetada otsuseid taristu kasutusest väljaarvamiseks või leida alternatiivseid lahendusi. Sealjuures tuleb välja tuua kaasnevad mõjud ja olukorda leevendavad võimalused. Taristu planeerimisel ei tohi hinnata üksnes majanduslikku otstarbekust, vaid pöörata tähelepanu ka elanikkonna tervisele, kinnisvara olemusele, looduse säästlikule kasutamisele jms. Valga valla tehniline taristu optimaalse suurusega ja vastab praeguse rahvaarvu vajadustele Üldplaneeringu tehnilise taristu planeerimisel lahendatakse järgmised valdkonnad: Transpordivõrgustik, sh liiklusvõrgustiku ja liikluskorralduse üldised põhimõtted, Jalg- ja jalgrattateed või kergliiklusteed, Raudtee ja raudtee taristu, Veevarustus, kanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon, Elektrivarustus ja taastuvenergia, Keskuste avaliku ruumi valgustamine pimedal ajal, 13

14 Side, Gaasivarustus, Kaugküttega varustatus ja kaugküttepiirkonnad, Maasoojuse kasutamise kavandamine (puurkaevud), Jäätmemajandus, sh suletud prügilate maa-alade kasutustingimused. Üldplaneeringuga tehakse tehnilise taritus toimimise tagamiseks ettepanekuid maa-alade avaliku kasutuse määramiseks. Rohevõrgustiku kavandamine Valga valla rohevõrgustiku kavandamisel lähtutakse Valga maakonnaplaneeringuga planeeritud rohevõrgustikust, kohandatakse seni kehtinud üldplaneeringutes planeeritud rohevõrgustikuga. Uue üldplaneeringuga pööratakse suuremat tähelepanu varem planeeritud rohevõrgustiku toimimisele ja konfliktalade kaardistamisele ning leevendavate meetmete kasutuselevõtmisele. Valga valla roheline võrgustik on toimiv süsteem, mis on sidus naabruskonna võrgustikega Valga valla rohevõrgustik peab tagama bioloogilise mitmekesisuse. Ka Valga linnas tuleb tähelepanu pöörata linnalooduse väärtustamisele. Elurikas ja roheline linnakeskkond koos taimede ja loomadega parandab inimeste meeleolu ja tervist, pakub liikumis- ja sportimisvõimalusi. Samas on ka täheldatud, et rohke rohelusega äripiirkonnad meelitavad piirkonda spetsialiste ja elavdad ettevõtlust. 4 Valga linna rohevõrgustik täidab linna kopsude rolli ja parendab linna mikrokliimat Valga valla rohevõrgustikuga on otstarbekas siduda ka Valga linna ümbritsev puhkeotstarbeline puhver. Puhkeotstarbelise puhvri toimimise tagamiseks kaalutakse metsade lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute määramist. Valga linna rohevõrgustiku planeerimise kõrval tuleb tähelepanu pöörata ka linnakeskkonna sinise võrgustiku planeerimisele. Sinise võrgustiku planeerimine annab suuremaid võimalusi kliimamuutustega kohanemiseks ja ressursisäästlikumaks majandamiseks sademevõte kogumiseks ja ärajuhtimiseks. Samuti annab sinise võrgustiku planeerimine panuse elurikkuse ja elukeskkonna mitmekesistamisele. Looduskaitsega arvestamine Valga valla üldplaneeringu koostamisel arvestatakse juba kaitse alla võetud alade ja objektidega ning neid ümbritsevate kaitsevöönditega. Samuti võetakse arvesse koostatud kaitse-eeskirjad. Üldplaneeringus määratakse tingimused kaitstavate loodusobjektidega alade maakasutuseks ja maa-alal ehitamiseks, mis tagab alade väärtuse ja püsimajäämise. Samas tuleb hinnata üldplaneeringu koostamisel vajadust 4 Uustal, M. Tallinn Juhend elurikka linna planeerimiseks. SEI Tallinna väljaanne nr 22 14

15 kohaliku tähtsusega kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise järele ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmist (eriti juhtudel, kui objekt arvatakse riikliku kaitse alt välja). Valga vallas hinnatakse loodusväärtuste kaitset ja loodusvarade heaperemehelikku kasutamist Üldplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi avaldada negatiivset mõju veekogude seisundile. Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada veekogude kallasradade avaliku kasutuse tagamisega, sh avalike supluskohtadega. Selleks määratakse tingimused juurdepääsude loomiseks. Üldplaneeringu koostamisel tuleb hinnata asustuse suunamisest ning maakasutus- ja ehitustingimuste määramisest tulenevat vajadust veekogude kalda ehituskeelu vööndi suurendamise ja vähendamise järele. Tähelepanu tuleb pöörata Valga linna läbiva Pedeli jõe ja paisjärvede ning ojade ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise vajadusele ning teha vööndite muutmiseks põhjendatud ettepanekud. Üldplaneeringuga väärtustatakse loodusvarade heaperemehelikku kasutamist. Loodusvarade kasutamise kavandamisel analüüsitakse tegevuse mõju piirkonna arengule. Üldplaneeringus määratakse olemasolevatele mäeeraldistele ja nende teenindusmaa aladele mäetööstusmaa juhtotstarve. Kaalutakse ka mäetööstusmaa juhtotstarbega maa-alade reserveerimist aladele, kus on menetluses maavara kaevandamise loa taotlus. Mäetööstusmaa juhtotstarbega maa-alade planeerimisega tagatakse ehitusmaavarade varustuskindlus. Samas tuleb asukohavalikul hinnata ja ka arvestada kavandatud tegevusega kaasneva mõju ja kitsendustega lähiümbruse maakasutusele ja üldplaneeringuga kavandatud tegevustele. Üldplaneeringuga tuleb anda juhiseid kaevandamisjärgseteks maakasutusteks, kui maavara varud on ammendunud. Miljööväärtuslike alade kavandamine Valga valla kehtivates üldplaneeringutes on esile tõstetud väärtuslikke maastike ja miljööväärtuslike hoonestusalasid ning loetletud väärtuslikke üksikobjekte. Koostatava üldplaneeringu raames hinnatakse loetletud objektide väärtust ja väärtuse tagamiseks seatud kaitse- ja kasutustingimusi ning täiendatakse nimekirja. Vältida tuleb objektide ja alade topelt kaitsmist (välistada riiklikult kaitstud arheoloogi- ja ehituspärandi objektid või looduskaitse alused objektid ja alad). Üldplaneeringuga tuleb väärtustada kohaliku tähtsusega miljööväärtuslikke alasid, mis toetavad ühiselt kogukondlikust ja kohavaimu. Valga valla üldplaneeringu miljööväärtuslike alade määratlemine tagab piirkonna kultuuripärandi püsima jäämise Miljööväärtuslike alade püsimajäämiseks määratakse üldplaneeringuga ehituslikud, arhitektuursed ja kujunduslikud arengutingimused, mis tagavad keskkonna säilimise tänaste väärtustega aastakümneteks. Üldplaneeringuga täpsustatakse Valga maakonnaplaneeringuga määratletud väärtuslike maastike piirid, kaunite teelõikude ulatus ning ilusate vaadete kohad. 15

16 Kultuuripärandiga arvestamine Valga valla üldplaneeringu koostamisel arvestatakse kultuuripärandiga. Arheoloogia- ja ehituspärand peab olema läbi maakasutuse ja ehitustingimuste väärtustatud. Läbi maakasutuse planeerimise on võimalik juhtida mälestiste kasutuses hoidmist. Seega on asjakohastel juhtudel vajalik kaaluda mälestisele uue funktsiooni leidmine. Valga linnatuumiku muinsuskaitse ala hooned, mis ei ole mälestised, kaardistatakse ja seatakse eritingimused ehitustegevuseks. Valga valla üldplaneeringu koostamisel kasutatakse Valga linnatuumiku muinsuskaitse ala planeerimiseks Valga linna üldplaneeringu koostamise raames valminud eritingimusi. Väärtuslike põllumaadega arvestamine Väärtuslik põllumajandusmaa on kui taastumatu loodusressurss, mille kaitsemeetmeks on eelkõige ehitamise, metsastamise ja maakasutuse muutmise piiramine. Valga valla üldplaneeringu koostamisel võetakse aluseks Valga maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslike põllumaade andmestik. Andmestik on informatiivne ja vajab täpsustamist. Valga valla üldplaneeringuga soodustatakse väärtuslike põllumaade kaitsmise kaudu põllumajanduse jätkusuutlikust Esialgsete analüüside kohaselt on Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet 41 hindepunkti ja Valga maakonnas põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet 40 hindepunkti. Üldplaneeringus tuleb arvestada nimetatud tunnustele vastavate riikliku tähtsusega väärtuslike põllumajandusmaadega. Tingimuste seadmisel arvestatakse põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõus tooduga. Üldplaneeringu koostamisel kaalutakse kohaliku tähtsusega väärtuslike põllumajandusmaa massiivide määramise vajadust ja kasutustingimuste seadmist. Kliimamuutustega arvestamine Valga valla üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada kliimamuutuste mõjuga ja kirjeldada, kuidas teema mõjutab Valga valla ruumilist planeerimist. Kliimamuutustega arvestamisel tuleb käsitleda ennetamist, leevendamist kui ka kohanemise võimalusi. Kliimamuutusest tingitud riskid on veetaseme tõus, sademete rohkus, tormide tugevnemine ja sagenemine, linnaliste asustusalade soojasaarte efekt jms. Täiendavad ülesanded, mis vajavad esiletõstmist ja lahendamist üldplaneeringuga - Valga linnas piiritletakse asumid, et tugevdada linnasiseste piirkondade identiteeti ja väärtusi. - Munitsipaalelamute arendamiseks vajalike asukohtade määramine. - Elamumajanduses energiatõhususe meetmete määramine, mis aitavad piirkonna energiasäästu potentsiaali täiel määral ära kasutada. - Laululava ja tantsuplatsi asukoha määramine. - Avalikus ruumis ühiskasutusega (jagatud) liiklusruumiga alade määramine ja liikluse rahustamise meetmete kavandamine. 16

17 - Valla territooriumi kasutusest väljalangenud hoonete ja kruntide vahekasutuseks tingimuste seadmine. - Valga linna keskusest ümbersõitudeks väikese ja suure ringtee koridori valimine. - Helikopteri väljaku asukoha määramine. - Kohaliku elukeskkonna turvalisuse tagamiseks tuletõrje veevõtukohtade asukohtade määramine. - Veehaarete asukohtade täpsustamine ja nendest tekkivate kitsenduste määratlemine. - Valga linna territooriumil põllumajanduslikuks tootmiseks sobivate alade ja nende kasutustingimuste määramine. - Olemasolevatele ja uutele suurõnnetusohuga ja ohtlike ettevõtete maakasutuse planeerimine ning ehitustingimuste seadmine. Samuti ettevõtete ohualas planeerimise ja ehitamise tingimused. - Määratakse mürakategooriad müraolukordade hindamiseks, mis seostatakse maakasutuse juhtotstarvetega. - Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning riigikaitselise ehitise piiranguvööndi ulatuse täpsustamine. - Maaparandussüsteemide asukohtade ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. 3. ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 3.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus Lähtudes planeerimisseaduse 74 lõikest 4 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 1 33 lõikest 1 punktist 2 tuleb üldplaneeringu koostamisel läbi viia KSH. Käesoleva KSH objektiks on Valga valla üldplaneering. KSH aruanne valmib paralleelselt planeeringu koostamisega ja see ei ole käsitletav eraldiseisva protsessina. Üldplaneeringu ja KSH koostamise menetluse käigus avalikustatakse dokumendid samaaegselt. KSH käigus hinnatakse teemasid ja muutusi, mida koostatav üldplaneering endaga kaasa võib tuua. KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks, ebasoodsat mõju leevendavate ning positiivset mõju võimendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine. KSH eesmärgiks on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi inim- ja looduskeskkonna mõjusid tasakaalustava lahenduse leidmine. Keskkonnakaalutlustega arvestamine peab algama juba piirkonna peamiste arengusuundade kavandamisel, sest KSH võimaldab ennetada hilisemaid probleeme ja võtta keskkonnaküsimusi arvesse otsuse tegemise kõrgemal tasandil. KSH puhul mõistame keskkonda laiemalt kui ainult looduskeskkond. Mõju tuleb hinnata nii loodus-, kultuurilise-, sotsiaal- kui ka majanduskeskkonna aspektide seisukohast. Hindamise käigus selgitatakse välja, kirjeldatakse ja hinnatakse planeeringu elluviimisel tekkida võivaid mõjusid keskkonnale, samuti keskkonnakaitse tagamist ja säästva arengu printsiipide rakendamist planeeritaval alal. Pakutakse välja parim võimalik lahendus ning vajadusel leevendus- või kompenseerimismeetmed. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva KSH eesmärk arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut. 17

18 KSH käigus tuleb määratleda, kirjeldada ja hinnata kavandatava tegevuse negatiivset ja positiivset mõju loodus-, tehis-, ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ning hinnata nende mõjude tõenäosust, iseloomu, ulatust ja olulisust. KSH käigus tuleb analüüsida negatiivsete mõjude vältimise või leevendamise võimalusi. Samavõrra tuleb tähelepanu pöörata ka võimalike positiivsete mõjude võimendamisele. KSH peab tegema ettepanekuid sobivamate alternatiivide valikuks. Hindamisel tuleb arvestada ka väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega. Mõjude hindamisel tuleb jääda üldplaneeringu täpsusastmesse ning keskenduda eelkõige olulistele kaasnevatele mõjudele ning teemadele, mida saab reguleerida üldplaneeringuga. Pole ette näha, et planeeringu tulemusena muutuks kiiresti ja oluliselt Valga valla ümbruse keskkond (sh majanduslik ja sotsiaalne), seetõttu jääb hinnatav mõju peaasjalikult valla piiresse. Arvestada tuleb võimalike (mõlema suunalisi) mõjusid vahetutele naabritele. Koostatava üldplaneeringuga ei kavandata olulisi objekte või tegevusi, millega võiks kaasneda oluline negatiivne keskkonnamõju Läti Vabariigile. Valka linn on kaastatud üldplaneeringu koostamise protsessi ning tehakse omavahel koostööd, seega ei ole vajalik läbi viia piiriülest mõjuhindamist. Kui üldplaneeringu koostamise käigus peaksid ilmnema asjaolud, mis võivad kaasa tuua olulist keskkonnamõju teise riigi keskkonnale, siis teavitatakse sellest Keskkonnaministeeriumit, kes edastab vastavasisulise teabe Läti Vabariigile Mõjutatav keskkond aastal on Valga valla arengukava koostamise raames kokku pandud Valga valla profiil, mis annab hea ülevaate Valga valla statistilisest andmetsikust ja mõjutatavast keskkonnas. Järgnevates alapunktides on välja toodud KSH seisukohalt olulisemad näitajad peamiste teemavaldkondade kaupa. Alapunktide lõpus tuuakse välja üldplaneeringu koostamiseks olulisemad eesmärgid ja väljakutsed. Sotsiaalmajanduslik keskkond Valga valla arenguprofiilist on välja toodud, et perioodil a on rahvastikuregistri andmetel elanikkond Valga vallas vähenenud kokku 1889 inimese võrra ehk 10,2%. Kõige enam on vähenenud endiste Taheva valla elanikkond aastatel vähenemine 19% (174 inimest). Tõlliste vallas vähenes elanikkond samal ajaperioodil 14% (256 inimest), Õru vallas 10% (54 inimest) ja Karula vallas 10% (103 inimest). Kõige stabiilsemana püsis elanike arv Valga linnas, kus a vähenes elanikkond 1202 inimese võrra (8% võrra) aasta 1. jaanuari seisuga oli Valga valla rahvastikust 64,0% tööealised (vanus 15-64), 14,0% tööeast nooremad (vanus 0-14) ja 22,0% tööeast vanemad (vanus 65+). Üldplaneeringu koostamise ning KSH käigus tuleb pöörata olulist tähelepanu elukeskkonna parandamisele, et pidurdada väljarännet ja suurendada tõenäosust sisserändeks. Valga vallas on oluline luua eeldused sotsiaalse infrastruktuuri säilitamiseks ning arendamiseks, arvestades elu- ja töökohtade praegust ning perspektiivset paiknemist. Kultuuriline keskkond Valga vallasiseses linnas on moodustatud Valga linnatuumiku muinsuskaitseala (registri nr 27005). Muinsuskaitsealal asub 262 hoonet, sealhulgas 26 ehitismälestist. Samuti on Valga vallas 162 kinnismälestist, millest 106 on ehitismälestist, 31 arheoloogiamälestist ja 26 ajaloomälestist. 18

19 Lisaks on Valga vallas kaardistatud mitmeid pärandkultuuriobjekte (joonis 4), mis ei ole küll riikliku kaitse alla, kuid mida on oluline väärtustada, et hoida elus osa meie rahvakultuurist. Joonis 5. Valga valla pärandkultuuriobjektid (Allikas: EELIS, 2018; aluskaart: Halltoonide kaart, Maa-amet, 2018). Üldplaneeringu ja KSH käigus on oluline hinnata, kuidas planeeringulahendus aitab kaasa pärandkultuuri säilimisele. Looduskeskkond Valga valla territooriumi reljeefi kujundavad Sakala kõrgustik, Otepää kõrgustik ja Karula kõrgustik, kõrgustikke eraldavad Valga nõgu ja Hargla nõgu. Valga nõos voolab Väike-Emajõgi ning tema lisajõed Pedeli ja Laatre. Valla kaguosas asub Karula Rahvuspark, mille territooriumil on hulgaliselt järvi (üle 40) ja asub Kagu Eesti suurim metsamassiiv. Valga linna ümbruses on reljeef tasane, linna läbib kirde-edela suunaline Pedeli jõe ürgorg. Valla lõunaosas iseloomustavad maastikku moreenkattega künkad ja seljakud ning nendevahelised suurte jääpankade sulamisnõod, milles paiknevad järved, sood ja liivikud. Suuremad jõed on Arujõgi, Koiva jõgi, Mustjõgi, mis kuuluvad Liivi lahe vesikonda. Mustjõgi ja Koiva jõgi voolavad laiades, kuid madalates lammiorgudes, mis kevadise suurvee ajal on üleujutatud laiusega ligi 1 km ning sellel alal on rohkesti soid 5. KSH raames tuleb keskenduda Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavades püsistatud eesmärkide täitmisele ning hinnatakse, kas ja kuivõrd mõjutab üldplaneeringuga kavandatu nende 5 OÜ Geomedia, Valga Valga valla profiil 19

20 eesmärkide saavutamist. Üldplaneeringu ja KSH raames tuleb arvestada valla territooriumile esineda võivate üleujutusohtudega ning kliimamuutustega kaasnevate võimalike riskidega ja nende maandamise võimalustega. Valla suurim loodusrikkus on mets. Kohalikud ettevõtjad tegutsevad peamiselt põllumajanduses ja metsamajanduses. Maavaradest leidub vallas kohalike tähtsusega liivavarusid, kruusavarusid ja turbamaardlaid (joonis 2). Seisuga a asuvad Valga valla territooriumil osaliselt või täielikult 23 keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevat maardlat, 8 kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist ning menetluses on üks kaevandamisloa taotlus. Joonis 6. Maavarade leiukohad ja maardlad Valga vallas (Allikas: Maa-amet). KSH raames on soovituslik võtta keskkonnaregistrist maardlate nimistust ajakohane väljavõte. Tuleb hinnata olemasolevate ja taotletavate karjääride mõju üldplaneeringuga kavandatud maakasutusele ja kavandatavatele maakasutuse tingimustele, samuti inimeste heaolule ning varale. Kui üldplaneeringus tehakse ettepanek olemasolevate või taotletavate mäeeraldiste või maardla piiride muutmiseks, siis kajastatakse seda ka KSH aruandes, hinnates muutmise mõju looduskeskkonnale, inimese heaolule ja varale. Kaitstavad loodusobjektid Valga vallas asub kaks maastikukaitseala, üks rahvuspark, üks looduskaitseala ning seitse hoiuala. Samuti on kaitse alla võetud erinevaid puid, puistuid ning puudegruppe (tabel 1 ja tabel 2). Tabel 1. Valga vallas asuvad kaitsealad (Allikas: EELIS, 2018). 20

21 Registrikood Objekti nimetus Asukoht Tüüp KLO Karula Pikkjärve maastikukaitseala Karula küla; Kirbu küla; Pikkjärve küla; Väheru küla KLO Koiva-Mustjõe Rõuge vald osaliselt ja maastikukaitseala Valga vald: Kalliküla küla, Tõrvase küla, Laanemetsa küla, Hargla küla, Koikküla küla, Koiva küla; Sooblase küla, Taheva küla, Tsirgumäe küla KLO Karula rahvuspark Rõuge vald, Antsla vald, Valga vald: Lüllemäe küla, Valtina küla, Hargla küla, Koobassaare küla, Kalliküla küla, Rebasemõisa küla PLO Kõõvistmäe Tsirgumäe küla looduskaitseala PLO Soontaga metsa Valga vald: Mustumetsa küla looduskaitseala Tõrva vald: Soontaga küla Maastiku -kaitseala Maastiku -kaitseala Maismaa pindala, ha Veeosa pindala, ha Kokku, ha ,7 363,7 3054,9 141,4 3196, , ,3 Rahvuspark Looduskaitseala Looduskaitseala 421,3 421,3 KLO Aheru järve hoiuala Ringiste küla; Laanemetsa küla hoiuala 0,2 232,3 232,5 KLO Kiiviti järve hoiuala Ringiste küla hoiuala 0,2 12,5 12,7 KLO Kirbu soo hoiuala Kirbu küla, Valtina küla hoiuala 68,1 0 68,1 KLO Koiva-Mustjõe luha hoiuala Laanemetsa küla; Hargla küla; Sooblase küla; Taheva küla; Tsirgumäe küla hoiuala 535, ,7 Tagula küla hoiuala 0 12,1 12,1 KLO Kuritse järve hoiuala KLO Valli soo hoiuala Väljaküla küla hoiuala 25,9 0,8 26,7 KLO Õru hoiuala Õruste küla hoiuala 9,5 2,6 12,1 Tabel 2. Valga valla kaitsealused puud, puudegrupid ja puistud (Allikas: EELIS, 2018). Registrikood Objekti nimetus Asukoht Tüüp KLO Kase t. tammed (3) Valga vallasisene linn puu ja puudegrupid KLO Koiva tamm Tsirgumäe küla puu ja puudegrupid KLO Laanemetsa pärn Laanemetsa küla puu ja puudegrupid KLO Laanemetsa tamm Laanemetsa küla puu ja puudegrupid KLO Mänd; Püha mänd; Püha Hargla küla puu ja puudegrupid pettai KLO Hargla haigla puudegrupp Kalli küla Puistu 2 KLO Põõsaskuusk Valtina küla puu ja puudegrupid KLO Sooru tammik Sooru küla puistu 3,1 KLO Tammepuiestee Mägiste Koobassaare küla puu ja puudegrupid 0,9 tammepuiestee (360 m) KLO Tõlliste vanadekodu Tõlliste küla puistu 0,5 puiestee (270 m) KLO Valga Pargi tn. amuuri Valga vallasisene linn puistu korgipuu allee (100 m) KLO Vargasaare puistud Korijärve küla puistu 5,4 KLO Iigaste park Iigaste küla uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum KLO Koikküla park Koikküla küla uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum Pindala, ha 4,2 4,1 21

22 KLO Laanemetsa park Laanemetsa küla uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum KLO Laatre park Laatre alevik uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum KLO Säde park Valga vallasisene linn uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum KLO Tambre parkmets Valga vallasisene linn uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum KLO Kasemäe talu iluaed Kaagjärve küla uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum KLO Malluste männikud Koiva küla vana kaitsekorraga ala 82,8 KLO Oore männikud Laanemetsa küla vana kaitsekorraga ala 3,1 KLO Vaitka männik Koiva küla vana kaitsekorraga ala 3,2 3,4 4,5 1,1 8 1,5 Kaitsealuseid liike leidub Valga vallas 836 kohas. Enim kaitsealuseid liike leidub Rebasemõisa, Koobassaare ning Koiva külades. Joonis 6 annab ülevaate kaitsealuste liikide leiukoha arvust asustusüksuste lõikes. Joonis 7. Kaitsealuste liikide leiukohtade arv Valga valla asustusüksustes (Allikas: EELIS 2018; aluskaart: Halltoonide kaart, Maaamet, 2018) KSH raames tuleb hinnata üldplaneeringuga kaasnevat mõju looduslike alade terviklikkuse ja bioloogilise mitmekesisuse säilimisele. Tuleb hinnata rohevõrgustiku toimimist ning selle paigutust ning vajadusel teha ettepanekuid rohevõrgustiku alade piiride ja funktsioonide ning kasutustingimuste 22

23 täpsustamiseks. Koostatava üldplaneeringu ning KSH raames on vajalik arvestada kaitstavate loodusobjektidega ning hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju neile. Üldplaneeringu ning KSH raames on oluline hinnata, kas kaitsealused objektid, mis on kavas riikliku kaitse alt välja arvata 6, väärivad kohalikul tasandil kaitset või mitte. NATURA 2000 alad Valga vallas on rahvusvahelise tähtsusega aladena (Natura 2000 loodusaladena) keskkonnaregistris registreeritud 14 loodusala ja kaks linnuala (Karula ja Koiva-Mustjõe). Natura loodusaladest on suurim Karula loodusala, mis koos Karula linnualaga on Karula rahvuspargi koosseisus. Karula rahvuspargi pindala on 123 km², millest osa jääb Võru maakonna territooriumile. Karula rahvuspargi alal on hulgaliselt järvi, 70% rahvuspargist katab mets. Rahvuspargi põhjaosas domineerivad pärandkultuurmaastikud, mis on tekkinud aastasadu kestnud inimtegevuse mõjul. Joonis 7 illustreerib Natura 2000 alade paiknemist Valga vallas. Joonis 8. Natura 2000 alade paiknemine Valga vallas (Allikas: EELIS 2018; aluskaart: Halltoonide kaart, Maa-amet, 2018) 6 Keskkonnaamet on saatnud Valga Vallavalitsusele kirja nr 7-4/18/9588, milles tuuakse välja kaitsealused objektid, mille kaitseväärtus on vähenenud ning kaalutakse nende kaitsestaatuse muutmist. 23

24 KSH raames tuleb hinnata üldplaneeringuga kaasnevat mõju NATURA 2000 aladele. KSH käigus tuleb hinnata, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda Natura 2000 aladele tõenäoliselt oluline negatiivne mõju, lähtudes ala kaitse-eesmärkidest, struktuurist ja funktsioonist. Pakkuda välja vajaduse korral leevendavad meetmed, mis tagaksid Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide saavutamise kavandatavast tegevusest hoolimata Üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne peab käsitlema KeHJS 40 nimetatud teemasid, arvestades seejuures üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Vastavalt KeHJS 40 lg 3 p 2 peab keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel arvesse võtma strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja kehtestamise tasandit. Eeltoodust tulenevalt tuleb Valga valla üldplaneeringu KSH läbiviimisel keskenduda järgmistele planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevatele ning kaasneda võivatele mõjudele: - Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele, sh hinnang, kas planeeringulahendus tagab eeldused inimsõbraliku avaliku ruumi väljaarendamiseks ning kas planeeringulahendusega on inimestele loodud eeldused vajalike teenuste osutamiseks (arstiabi, haridus, ühistransport, kultuur, puhkeja rekreatsioonivõimalused jms). - Tuleb hinnata teenustevõrgu optimaalsust, puhke- ja virgestusalade piisavust, ning kujundada ühistegevust soosiv avalik ruum. - Koostatava üldplaneeringu ning KSH raames on oluline määratleda tehnilise taristu arengusuundumused ning hinnata arendamisega kaasnevaid mõjusid nii loodus- kui ka sotsiaalmajanduslikule keskkonnale. Planeerimisel ja mõju hindamisel tuleb arvestada tsentraalse veevarustussüsteemi arengu suundadega. - Hinnata tuleb, kas planeeringulahendus aitab kaasa funktsionaalse ruumi loomisele, et võimaldada sotsiaalsete vajadustega arvestamist. - Tuleb hinnata üldplaneeringuga kavandatavate tegevuste mõju riigiteedele ning kohalikele teedele (nt. liikluskoormuse kasv) - Hinnata maakasutusel ja teedevõrgu kavandamisel avalduvat mõju liiklusohutusele - Mõju inimese tervisele lähtudes joogi- ja suplusvee kvaliteedist, välisõhu seisundist ja mürast - Hinnata AÕKS 63-st sätestatud mürakaardi koostamise vajadust ja vajadusel selle koostamine - Ioniseeriva kiirguse (sh radooni) mõju inimese tervisele. KSH aruandes tuleb käsitleda kiirgusohutust (sh. looduskiirgus ning pinnase ja ruumide siseõhu radoonisisaldus) - Mõju kultuuripärandile. Kultuuripärandi hoidmiseks on vajalik kaardistada kasutuseta hooned ning leida võimaluse nende ajalooliste hoonete kasutusse võtmiseks. - Mõju rohevõrgustikule. Teha ettepanekuid rohealade eesmärkide saavutamiseks, sh lähtuvalt konkreetsest rohealast ning ökoloogilise mitmekesisuse säilitamise ja puhkefunktsiooni tasakaalustamise vajadusest. Rohealade eesmärkide määratlemine toimub koostöös planeerijaga (rohealade liigitus, sellest tulenevad hooldusnõuded jne). 24

25 - Mõju väärtuslikele maastikele. Teha ettepanekud väärtuslike maastike väärtuste säilitamiseks ja kasutamiseks. Hinnata planeeringulahendusega kaasnevat mõju olemasolevatele ning potentsiaalsetele miljööväärtuslikele aladele. - Ettepanekud riikliku kaitse alt välja arvatavate alade kohaliku kaitse alla võtmise kohta ning kaitse korraldamiseks - Sademevee immutamise mõju põhjaveele ja joogivee kvaliteedile (sh salvkaevudele) ning üleujutustele. Kaalutleda ja hinnata, kas ja kus on põhimõtteliselt mõistlikum sademevett võimalikult palju immutada kohapeal või võimalikult palju koguda. - KSH koostamisel panustada sellesse, et planeeringu tulemus oleks piisavalt ressursi- ja energiatõhus. - Ettepanekud kliimamuutustega kohanemiseks (sh võimalikud üleujutusalad, tormikindlusega ja kuumalainetega arvestamine). - Leevendavate meetmete, sh positiivset mõju võimendavate meetmete soovitamine, et aidata kaasa avaliku ruumi toimimisele elanike heaolu suurendava äri- ja elukeskkonnana ning keskkonnasõbraliku linnakeskkonnana. - Üldplaneeringu koostamise ning KSH käigus on vajalik tähtsustada ettevõtlust ja ettevõtluskeskkonda. Põhjalikult tuleb analüüsida rahvusvaheliste transporditeede läheduse kasutamise võimalusi eelduste loomiseks ning otsida muid asukohast tulenevaid võimalikke eeliseid. - Tähelepanu tuleb pöörata tööstusalade ja ettevõtluspiirkondade paiknemisele ning sellest tulenevatele mõjudele. - KSH käigus tuleb tagada keskkonnanõuetele ja säästliku arengu põhimõtetele vastav jäätmemajandus. Üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi käigus võib lisanduda mõjusid, mida tuleb töö käigus hinnata Keskkonnamõju strateegilise hindamise metoodika KSH käigus lähtutakse KeHJS ja PlanS nõuetest. Hindamine teostatakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mille osas toimuvad muutused võrreldes hetkel kehtivate üldplaneeringutega ning mida saab üldplaneeringuga reguleerida. KSH viiakse läbi tihedas koostöös planeerimisega. See tähendab, et mõjude hindamine toimub jooksvalt koos planeeringulahenduse väljatöötamisega. Alternatiivide moodustamine, hindamine, kaalumine ning eelistamine toimub koostöös planeerijaga. See tähendab, et hindamisel ja kaalumisel arvestatakse ka planeerimisega seotud kriteeriume ja tõekspidamisi. Üldplaneeringu raames viiakse vajadusel läbi täiendavaid uuringuid, mis annavad sisendi ka KSH-sse. Keskkonnale avalduva mõju hindamiseks puudub hetkel vajadus täiendavate uuringute läbiviimiseks. Mõju hindamine toimub eksperthinnangute ja olemasolevate andmete põhjal: - Maa-ameti Geoportaal, Keskkonnaregistri avalik teenus, EELIS, VEKA, alal eelnevalt teostatud uuringud. Üldplaneeringu ning KSH koostamise käigus tutvutakse piirkonnaga kohapeal ning viiakse läbi tööseminare. Vajadusel arvestatakse ka teaduskirjanduses avaldatud tulemusi ning mõjusid kirjeldatakse arvestades õigusaktides aluseks 25

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc) Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb

Rohkem

Alatskivi Vallavalitsus

Alatskivi Vallavalitsus PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Elva Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid

Rohkem

Töö number Tellija Haapsalu Linnavalitsus Posti , Haapsalu Telefon: ; e-post: Registrikood: Konsul

Töö number Tellija Haapsalu Linnavalitsus Posti , Haapsalu Telefon: ; e-post: Registrikood: Konsul Töö number 2019-0047 Tellija Haapsalu Linnavalitsus Posti 34 90504, Haapsalu Telefon: 4725300; e-post: hlv@haapsalulv.ee Registrikood: 75012802 Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon:

Rohkem

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc)

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc) Võnnu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Võnnu valla üldplaneering, mida koostab Võnnu vallavalitsus, keda

Rohkem

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva 01.06.2018 nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastriüksuse ja osaliselt Tedre katastriüksuse ning lähialade

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Microsoft Word - KSH_programm.doc

Microsoft Word - KSH_programm.doc Aseri valla olulise ruumilise mõjuga objekti (tuulepargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Kõrkküla ja Kestla küla territooriumil Programm Töö teostaja:

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVOLIKOGU OTSUS Viimsi 10. aprill 2018 nr 28 Lubja küla, osaliselt kinnistute Viimsi metskond 79 ja Vardi tee L6 ning kinnistute Lubja tee L1, Laanekivi tee L2 ja Vardi tee L7 detailplaneeringu

Rohkem

Microsoft Word - Tapa valla UP KSH valjatootamise kavatsus ELLE docx

Microsoft Word - Tapa valla UP KSH valjatootamise kavatsus ELLE docx Tapa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 2018 SISUKORD 1 Sissejuhatus... 3 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt... 4 2.1 Üldplaneering ja selle

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus lvpost@tallinnlv.ee Teie: 03.07.2017 nr LV-1/1880 Meie: 05.09.2017 nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering Tallinna Linnavalitsus esitas 03.07.2017

Rohkem

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus 31.05.2013 Aeg: Algus kell 16.00 Lõpp kell 16.50 Osavõtjad: nimekiri

Rohkem

Versioon 15/08/2016/// TÖÖ NR 2507/16 Avinurme valla üldplaneering. Lähteseisukohad. Arvamuse küsimiseks Töö nr 2507/16 Tartu 2016 Pille Metspalu KSH

Versioon 15/08/2016/// TÖÖ NR 2507/16 Avinurme valla üldplaneering. Lähteseisukohad. Arvamuse küsimiseks Töö nr 2507/16 Tartu 2016 Pille Metspalu KSH /// TÖÖ NR 2507/16 Avinurme valla üldplaneering. Lähteseisukohad. Arvamuse küsimiseks Töö nr 2507/16 Tartu 2016 Pille Metspalu KSH juhtekspert Ann Ideon Üldplaneeringu projektijuht Avinurme üldplaneeringu

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

Microsoft Word - Tabivere_UP_KSH_programm_heakskiitmisotsusega.doc

Microsoft Word - Tabivere_UP_KSH_programm_heakskiitmisotsusega.doc Tabivere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM (12.03.2014) Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm on dokument, milles

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON

TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMMI EELNÕU OÜ

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja

Rohkem

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks 17.05.2018 ga nr 166/180263014. Oma kooskõlastused esitasid järgmised asutused: Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnainspektsioon,

Rohkem

Microsoft Word - Saku valla arengukava_I lugemine

Microsoft Word - Saku valla arengukava_I lugemine Kinnitatud Saku Vallavolikogu. määrusega nr. SAKU VALLA ARENGUKAVA 2035+ EELNÕU I LUGEMISELE Sisukord SISUKORD ------------------------------------------------------------------ 1 SISSEJUHATUS -----------------------------------------------------------

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

MAAKONNAPLANEERING JA ÜLDPLANEERING

MAAKONNAPLANEERING JA ÜLDPLANEERING Maakasutuse-, arhitektuuri- ja haljastusnõuded üldplaneeringus Tartu linna kogemus Indrek Ranniku Tartu Linnavalitsuse LPMKO üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek.Ranniku@raad.tartu.ee kolmas

Rohkem

EELNÕU TARTUMAA LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja PP.KK.AAAA. a nr XX Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisuko

EELNÕU TARTUMAA LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja PP.KK.AAAA. a nr XX Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisuko TARTUMAA LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja PP.KK.AAAA. a nr XX Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

Rohkem

Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek

Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek Reet Alev Pajusi Vallavalitsus info@pajusi.ee Teie 08.11.2016 nr 7-1/1032-42 Meie 28.11.2016 nr 6-3/16/12593-4 Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

Rohkem

Microsoft Word - Eksperdi_kommentaarid_markustele_ja_ettepanekutele.doc

Microsoft Word - Eksperdi_kommentaarid_markustele_ja_ettepanekutele.doc Eksperdi kommentaarid Tallinna rohealade teemaplaneeringu KSH aruandele laekunud märkustele ja ettepanekutele 1. Lillepi Pargi Selts MTÜ Lillepi Pargi Seltsi juhatus [---] avaldab tunnustust aruande koostajale.

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation MILLISES KESKKONNAS TAHAME VEETA 90% OMA AJAST EHK ÜLEVAADE MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE NIMETUSTEST NING TRENDIDEST MADALA ENERGIATARBEGA EHITUSE OSAS Lauri Tammiste Eesti Arengufondi energia ja rohemajanduse

Rohkem

Põlva Vallavalitsus OÜ Pärnu Instituut PÕLVA VALLA ÜLDPLANEERING Vastuvõetud 29. juuni 2017 Põlva

Põlva Vallavalitsus OÜ Pärnu Instituut PÕLVA VALLA ÜLDPLANEERING Vastuvõetud 29. juuni 2017 Põlva Põlva Vallavalitsus OÜ Pärnu Instituut PÕLVA VALLA ÜLDPLANEERING 2029+ Vastuvõetud 29. juuni 2017 Põlva 2015-2017 Sisukord Sissejuhatus...3 1. Planeeringu lähtesisukohad...4 2. Planeeringulahendus...7

Rohkem

Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle v

Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle v Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle väärtuste kaardistamine Toimumise aeg: 05.06.2018 Toimumise

Rohkem

Töö nr:

Töö nr: Töö nr: 02/13 Tellija: AS E-Piim tootmine PÕLTSAMAA LINNAS VÄLJA TN 4, 7 ja JÕGEVA MNT 1 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu koostaja: R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika

Rohkem

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Microsoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc

Microsoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc LÄÄNEMAA HANILA VALLAS PIVAROOTSI KÜLAS UUS- MEREMÄE JA SIMO KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM Töö nr. 1206 Tellija:Kodiaros OÜ Koostaja:Corson OÜ Tallinn 2012 Sisukord

Rohkem

Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähte

Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähte Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill 2017. a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähteseisukohtade kehtivus: 18 kuud 1. Detailplaneeringu

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Microsoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode] Uus Ehitusseadustik Tuulikki Laesson 12.11.2015 Ehitamine 2 4. Ehitamine (1) Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Maakogu ja maavalitsuse moodustamise alused,

Maakogu ja maavalitsuse moodustamise alused, REGIONAALHALDUSE REFORMI KONTSEPTSIOON Projekt Sissejuhatus Regionaalhalduse reformi eesmärk on kvaliteetsema avaliku teenuse pakkumine, regionaalse arengu tõhustamine maakonnas ja demokraatia suurenemine,

Rohkem

Töö number Tellija Planeerija ja konsultant Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla Raasiku vald Tel ; e-post: raasiku

Töö number Tellija Planeerija ja konsultant Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla Raasiku vald Tel ; e-post: raasiku Töö number 2017-0064 Tellija Planeerija ja konsultant Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 Raasiku vald Tel 60 70 348; e-post: raasiku.vald@raasiku.ee Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Microsoft Word - lisa-2_programm+.doc

Microsoft Word - lisa-2_programm+.doc Tallinna Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Programm Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm on dokument, milles kirjeldatakse kavandatavat tegevust, määratakse

Rohkem

Microsoft Word - planeering_ _heakskiitmiseks

Microsoft Word - planeering_ _heakskiitmiseks LÄÄNE VIRUMAA MAAKONNAPLANEERING LÄÄNE-VIRU MAAKONNA RANNIKUALA TEKSTIOSA Lääne-Viru Maavalitsus OÜ E-Konsult 2011 PLANEERINGU LÜHIKOKKUVÕTE EERINGU LÜHIKOKKUVÕTE Maakonnaplaneeringu ala paikneb Lääne-Viru

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

Registrikood Riia 35, Tartu Tel TÖÖ NR Asukoht (L-Est 97) X Y Alutaguse valla üldplan

Registrikood Riia 35, Tartu Tel TÖÖ NR Asukoht (L-Est 97) X Y Alutaguse valla üldplan Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 kobras@kobras.ee TÖÖ NR 2018-048 Asukoht (L-Est 97) X 6562090 Y 691635 seletuskiri ja lisad Objekti aadress: Tellija: Töö täitja: IDA-VIRUMAA, ALUTAGUSE

Rohkem

Microsoft Word Randvere KSH aruanne.doc

Microsoft Word Randvere KSH aruanne.doc TALLINNA LINNAS PIRITA LINNAOSAS RANDVERE TEE 82A JA 88A KINNISTUTE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Töö nr. 1103 Tellija: Tallinna Keskkonnaamet Koostaja: Corson OÜ Tallinn

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu OTSUS 09.09.2019 nr 8-4/2019-005 Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post) omab kehtivat

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

seletus 2 (2)

seletus 2 (2) Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

Versioon /// TÖÖ NR Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti Kesk

Versioon /// TÖÖ NR Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti Kesk Versioon 04.11.2018 /// TÖÖ NR 18003104 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti Keskkonnamõjude eelhinnang ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Microsoft Word - muhu yp ja ak ksh aruanne

Microsoft Word - muhu yp ja ak ksh aruanne 1 Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Pärnu mnt 30, Tallinn Töö nr 782/06 Tartu - Muhu 2006/2007 Käesolev dokument on põhimahus

Rohkem

(Microsoft Word - Vastem\365isa_seletus_15_lisad_t\344iendatud.doc)

(Microsoft Word - Vastem\365isa_seletus_15_lisad_t\344iendatud.doc) Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310 faks 7300 315 kobras@kobras.ee TÖÖ NR 2017-001 Asukoht (L-Est 97) X 6478405 Y 584166 VASTEMÕISA TEE 26 DETAILPLANEERING Seletuskiri, Joonised ja

Rohkem

Programme rules for the 2nd call

Programme rules for the 2nd call Programmi reeglid 5. taotlusvoor 7. märts 2019, Tartu 2. prioriteedi jaoks kokku 2,5 MEUR Toetatavad teemad Turism Veemajandus Keskkonnateadlikkus Turism Loodus- või kultuuripärandil põhineva turismitoote

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

KVKP_REP_ettepanekute_koond

KVKP_REP_ettepanekute_koond EELNÕU AVALIKUSTAMISEL LAEKUNUD ETTEPANEKUTE KOONDTABEL ärakiri 1 2 3 4 5 6 1 Maa-amet 18.09.2018 nr 6-3/18/12646-3 2 Päästeamet 25.09.2018 nr 1.2-1/15029-2 Planeeringujoonistel Põhijoonis ja Lahenduse

Rohkem

I Sisukord

I Sisukord I Sisukord II MENETLUSDOKUMENDID... 2 III SELETUSKIRI... 3 1. Koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud... 3 1.1. Koostamise alused... 3 1.2. Lähtedokumendid... 3 1.3. Uuringud... 3 2. Detailplaneeringu

Rohkem