Eksperdi kommentaarid Tallinna rohealade teemaplaneeringu KSH aruandele laekunud märkustele ja ettepanekutele 1. Lillepi Pargi Selts MTÜ Lillepi Pargi Seltsi juhatus [---] avaldab tunnustust aruande koostajale. Samas oleme seisukohal, et Tallinna rohealade teemaplaneeringus ning Pirita linnaosa üldplaneeringus tuleb arvestada Teemaplaneeringu Tallinna rohealad keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande lk 115 toodud järeldust: Piirkonnas paiknevaid ohustatud ja väärtuslikke alasid (eelkõige Pirita tee ja Merivälja tee äärsed haljastud ning Maarjamäelt vaateid võimaldavad alad) on üld- või teemaplaneeringuga võimalik määratleda väärtuslikuks maastikuks ja kehtestada samas ka avalikku ruumi hoidvad ehitustingimused. 2. Arvo Kull (Pelgulinna Selts) Olles tutvunud vastavatelt kodulehtedelt teemaplaneeringu "Tallinna roheala" materjalidega, sealhulgas "Planeeringukaardiga" (Linnaplaneerimise Ameti tööversioon) ja T. Ploompuu ekspertarvamusega Stroomi metsa kohaliku kaitse alla võtmise ettepaneku kohta, ei saanud ma selgust kaitseala piiride ja ka statuudi (maastiku kaitseala versus looduse kaitseala) kohta. Kas selle probleemi lahendamise kohta on vastavates ametkondades välja kujunenud mingi konsensuslik seisukoht? Konkreetselt pakub huvi Seewaldi territooriumi (kaardil maa-ala nr 308) ja ka hipodroomi (maa-ala kaardil nr 116) tulevikuvisioon (T. Ploompuu soovituse kohaselt tuleks osa sellest alast hõlmata kaitsealasse). Piki randa kulgev promenaad on igati arukas mõte, ent tahaks teada, kes saavad olema seal liiklejad (jalgratturid, jalakäijad, motoriseeritud liiklejad, rulluisutajad jt)? Muuseas, promenaadi tuleks veelgi pikendada, kas või Haaberstini, mis seda takistab? Praegu lõpeb promenaad kuidagi ebamääraselt (vt kaarti). Täname tunnustuse eest. Kaalumiseks Tallinna rohealade teemaplaneeringu ja Pirita linnaosa üldplaneeringu koostajatele (TLPA). Kaitseala staatuse üle otsustab kaitse alla võtja vastavalt põhjendustele, see ei ole ainuüksi teemaplaneeringu ega KSH määrata. Teemaplaneeringu eskiisis on lähtutud T. Ploompuu koostatud ekspertarvamusest ja Tallinna Keskkonnaameti poolt esitatud piiriettepanekust. Endise Seewaldi suvemõisa territoorium (ala nr 308) on teemaplaneeringu eskiisis määratud arendusalaks loodava või säilitatava rohevõrgustikuga. Soovitused suvemõisate kui rohealade säilimise tagamiseks on esitatud KSH aruandes (pt 6.3.1) ning rohealade teemaplaneeringu eskiisi seletuskirjas (pt 5.2.2.8). Hipodroomi territoorium (ala nr 316, mitte 116) on teemaplaneeringu eskiisis kavandatud säilitada eriotstarbelise rohealana. Ei pea otstarbekaks väikest osa kaitseala ettepanekust jätta hipodroomi (suletud) territooriumile. Rannapromenaad on mõeldud jalakäijatele ja kergliiklusele, mootorsõidukid sinna ei sobi. TP eskiisis on promenaad märgitud ainult hoonestatud aladele. Rohealadel tuleb liikumisrada kavandada arvestades roheala olemust, olemasolevaid teid ja piiravaid tingimusi. Vt täiendavalt: Tallinna rannapromenaadi linnaruumilise arengu ettepanek (OÜ Ars Projekt) Tallinna kodulehel http://tlpa.tallinn.ee/index.php?id=334 1
3. Pirita Selts Ettepanek: tähistada olemasolev TOPi ranna haljasmaa tervikuna rohealana (positsioon 133) ja kustutada planeeringukaardil kavandatud arendusala tähis. Ettepanek: ökoloogiliselt toimiva haljasühenduse tagamiseks rannamänniku ja Kloostrimetsa vahel tuleks kavandatud rohekoridorile lisada täiendavaid haljastänavaid, teealuseid truupe ja rippteid, mis võimaldaksid väiksemate loomade liikumist. [... planeeringukaardil on rannamänniku ja Kloostrimetsa vahele märgitud üksnes Mähe oja sängi pidi kulgev katkestatud ning tupikolukorda tekitav rohekoridori lõik (tõkestatud Merivälja teega), millel puudub tegelik ühendus rannamännikuga ja mis on Kloostrimetsaga ühendatud üksnes ühe kavandatava haljastänava (Keeru tee) kaudu.] Ettepanek: kustutada kõnesolev arendusala (positsioon 351) planeeringukaardilt ja säilitada kõnesolev ala metsamaana. 4. TTÜ teedeinstituut ja AS Ramboll Kiri 5 lk, vt lisa ## 5. Helle Vilu (Nõmme Tee Selts, MTÜ Hooliv ja Jätkusuutlik Tallinn) Kiri 2 lk, vt lisa ## 6. Tallinna Keskkonnaamet Aruandes on nimetatud rohealade rikastamise eesmärgil uute veekogude rajamise vajadust. Palume tuua näiteid konkreetsetest aladest, kuhu planeeringu ja KSH töörühm peab eriti Kaalumiseks rohealade teemaplaneeringu ja ala detailplaneeringu koostajatele (TLPA). Täiendavate haljastänavate lisamist kaalutakse teemaplaneeringu koostamisel. Väikeloomade liikumist võimaldavad truubid ja rippteed on täpsemate planeerimis- ja projekteerimisstaadiumide teema. See soovitus lisatakse KSH aruandesse. Kaalumiseks Tallinna rohealade teemaplaneeringu ja ala detailplaneeringu koostajatele (TLPA). Kiri tegeleb tänavavõrgu teemaplaneeringuga kavandatava planeeringulahenduse õigustamisega. Tänavavõrgu teemaplaneeringuga kavandatavate, rohealasid läbivate ja rohevõrgustiku toimimist ohustavate magistraaltänavate mõju hindamine ei ole rohealade teemaplaneeringu KSH, vaid tänavavõrgu teemaplaneeringu KSH ülesanne. Rohealade teemaplaneeringuga neid tegevusi ei kavandata. Esitatud arvamused toetavad KSH seisukohti. KSH aruande täiendamine-täpsustamine ei ole vajalik. Tallinna Keskkonnaametil tuleks kiri edastada tänavavõrgu teemaplaneeringu ja selle KSH koostajatele. KSH aruande pt 6.1.2.1 on täiendatud. 2
vajalikuks ja võimalikuks uute veekogude rajamist ning milliseid veekogusid olete siinkohal mõelnud. Keskkonnaamet kaalub Pärnu mnt 554 krundi (Pärnu maantee ja Haapsalu raudtee vaheline ala) väljaarvamist loodusobjektide kohaliku kaitse alla võtmise ettepanekute seast, sest alal on menetluses detailplaneering (algatatud 28.01.2004) ärihoonete ehitamiseks. Samuti ei ole varasemalt Keskkonnaamet teinud ettepanekut antud ala kohaliku kaitse alla võtmiseks. Vastav ettepanek on tulnud Nõmme Tee Seltsi poolt, mistõttu on ekspertarvamuses (T. Ploompuu, 2005) seda käsitletud kui võimalikku Saagi-jõeäärse ala laiendust. Teemaplaneeringu koostamisel on kaitseala piiriettepaneku tegemisel lähtutud T. Ploompuu ekspertarvamusest. Põhjendatud vajaduse korral on TP eskiislahenduses esitatud piiriettepaneku muutmine Pärnu mnt 544 kinnistu osas planeerimisprotsessis võimalik. KSH aruande pt 6.1.8.6 on vastavalt täiendatud. 7. Harjumaa Keskkonnateenistus Esitatud ettepanekutest ja märkustest võib aru saada, et Harjumaa Keskkonnateenistus ei ole paralleelselt KSH aruande analüüsimisega tutvunud teemaplaneeringu eskiislahenduse materjalidega, mis olid KSH aruande avaliku väljapaneku ajaks spetsiaalselt sel eesmärgil välja pandud TLPA kodulehele. Vastav informatsioon oli edastatud koos KSH aruande avalikustamist puudutava informatsiooniga. KSH aruanne ei ole eraldiseisev dokument, vaid osa strateegilisest planeerimisdokumendist (KeHJS 40 lg 1), mistõttu tuleb neid käsitleda koos. 1. Juhime tähelepanu, et käesoleval ajal ei kasutata enam väljendit Natura 2000 eelvaliku nimekiri (lk 38). Eelvalik on juba teostatud ning asjakohased alad nimetatud Natura 2000 loodus- ja/või linnuhoiualadeks. Lisaks märgime, et Varsaallikad ei ole olnud Natura alade nimestikus ning neid ei ole kavas ka sinna arvata. 2. Keskkonnaministri 01.12.2000.a. määrus nr 73 on kehtetu (lk 58), kuna kõikidel objektidel on käesoleva seisuga looduskaitseseaduse kohased kaitseeeskirjad kinnitatud. Loodusobjektide valitsemise põhimõtted on sätestatud looduskaitseseadusega. 3. Õigusaktide loetelust puudub Vabariigi Valitsuse 06.05.2004.a. korraldus nr 341-k (RT I 2004, 47, 327), millega on võetud kaitse alla Kanuti aed, Tammsaare park, Toompark, Tornide väljak, Tuvi park ja KSH aruandes vastavad parandused tehtud. KSH aruandes vastavad parandused tehtud. Viidatud korralduse avaldamismärge Riigi Teatajas on: RTL, 21.05.2004, 64, 1075 (vt: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=756004). KSH aruannet on ülalviidatud määrusega täiendatud. Teemaplaneeringu koostamisel on selle määrusega 3
Viruvärava mägi. arvestatud. 4. KSH aruanne ei kajasta, et riikliku kaitse alla on võetud ka Nõmme pargid (RT I 2007, 47, 329) ja Lillepi park (RT I 2007, 32, 189). 5. Looduse üksikobjektide nimekirjas on eraldi loetletud eluta looduse objektid (lk 56). Samas on Tallinnas ka 54 eluslooduse objekti, millede loetelu on välja toomata. 6. Aruandes on nimetatud mitmete kaitsealuste liikide elupaigad. Kuna esmane abinõu kaitsmiseks on nende kandmine riikliku looduskaitse registri andmebaasidesse, palume meile vastavad andmed esitada digitaalselt. 7. Aruandest ei selgu, kas linnustiku uuringu tulemusena selgunud soovitusi ja ettepanekuid linnustiku seisundi säilitamiseks ja parandamiseks on aruande lõppjärelduste formuleerimisel ja planeeringu koostamisel arvestatud (lk 101). 8. Rannaga seotud rohealade peatükis nimetatakse, et analüüsi tulemusena töötati välja antud tingimusi arvestades parim võimalik planeerimislahendus. Täpsustada probleemsete randade rohealadega (näit. Kakumäe poolsaare rannaalad) seotud hindamise tulemusi ning selgitada, millistest hinnangutest lähtudes on jõutud järelduseni, kuhu võib rajada rannapromenaadi ja kuhu planeerida looduslikud liikumisrajad. KSH aruannet on täiendatud. Teemaplaneeringu koostamisel on nende määrustega arvestatud. Kaitsealuste eluslooduse objektide nimekiri on lisatud. Kaitsealuste liikide elupaikade digitaalsed andmed peaks riikliku looduskaitse registri andmebaasidesse kandmiseks esitama Tallinna Keskkonnaamet Tallinna Botaanikaaia poolt koostatud uuringute alusel. Teemaplaneering ja KSH on teisesed allikad, mis on kasutanud nendesamade uuringute andmeid. Linnustiku uuringu tulemusena selgunud soovitusi ja meetmeid kajastab teemaplaneeringu pt 5.2.2.10. KSH aruande pt 1.1 ja 6.1.7.2 on vastavalt täiendatud. Teemaplaneeringus antakse üldised põhimõtted looduslike rohealadega piirnevate randade kaitseks ja ruumiliseks arenguks. Hindamisel on peamiselt aluseks võetud geoloogiadoktor Kaarel Orviku seisukohti rannaprotsesside kohta. Probleemsete rannalõikude kohta tuleb põhjendatud vajadusel koostada konkreetsed lahendused koos KMH-ga, kaasates vastava eriala spetsialiste see seisukoht oli KSH aruande s esitatud. KSH aruande pt 6.1.10.2 on selgitusega täiendatud. 9. Tööst selgub, et Tallinna linnas on rida tähelepanuväärseid suvemõisaid, milledel on oluline kultuuriline ning ka haljastuslik tähtsus. Samas ei selgu kas, millisel määral ja ulatuses tuleks neid kaitsta ja säilitada. Näiteks Pfaffi suvemõisa haljastus praktiliselt hävitatakse Põhjaväila ehitamisel (Russalka ristmik). 10. Käsitleda Harku metsa kaitse alla võtmist ühe võimalusena ka kohalikul tasandil, sest tänaseks ei ole selge, kas alal on esindatud riiklikul tasandil kaitset väärivad liigid, kooslused jt (lk 114). Teemaplaneeringu pt 6.1 ja nüüd ka KSH aruandes pt 12 on toodud vajaliku jätkutööna suvemõisate uurimise ja kaardistamise jätkamine, sh haljastuse seisundi täpsustamine. Nimetatud uuringust peavad selguma suvemõisate väärtus/tähtsus ning nende kaitsmise ja säilitamise ulatus ning põhjendused. Juba otsustatud planeeringute ja projekteerimislahenduste osas ei saa rohealade teemaplaneering tehtud otsuseid muuta. KSH aruannet on vastavalt täiendatud. Harku metsa kaitse alla võtmisel on vajalik linna koostöö Harku Vallavalitsusega. 4
11. Aruande leheküljel 113 tehakse ettepanek võtta riikliku kaitse alla Maarjamäe paekalda looduskaitseala. Kuna riiklikul tasandil on suurem osa väljapakutud alast juba kaitse all moodustatud on Maarjamäe klindi mägi-kadakkaera, püstkiviriku ja aasnelgi püsielupaik ning üksikobjektina on kaitse all Maarjamäe paekallas (kaitsetsooniga 50m nii paekalda jalamilt kui ülemisest servast arvestatuna) - on korrektsem teha ettepanekut riiklikul tasandil kaitstava ala laiendamiseks ning kaitsekorra muutmiseks. Tekstist võib praeguses sõnastuses jääda ekslikult mulje, et tegu on täiesti uue ala kaitse alla võtmise ettepanekuga. 12. Täpsustada rohevõrgustiku arengu tagamiseks ning haljasühenduste säilimiseks ja väljaarendamiseks vajalikke lahendusi (lk 116). 13. Selgitada, kuidas tagatakse tiheasustusalal 50 m laiuses rohekoridoris looma- ja taimeliikide elujõulisus ja looduslik migratsioon (lk 118). 14. Täpsustada, milliseid meetmeid kasutades on võimalik detailplaneeringute koostamisel arendusaladel tagada rohevõrgustiku säilimine ja või nende omavaheline ühendamine (lk 138). 15. Käsitleda Tallinna linna piires rohevõrgustikust väljajäävate metsade raadamisest tulenevat mõju ning sellise tegevuse vältimise meetmeid ja lahendusi. 16. Analüüsida detailsemalt Tallinna linna piirkondi, kus võiks olla vajadus looduskaitseseaduse 36 lg2 mõistes rannal ja kaldal metsamaal viia ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini. 17. Rohealade juurdepääsetavuse analüüsist tuleneb, et Tallinnas on üsna ulatuslikud KSH aruannet vastavalt korrigeeritud ja täiendatud. Meetmed rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks on toodud teemaplaneeringu eskiisi seletuskirjas pt 5.2.2 (praegu 25 lk ja täiendatakse veelgi). Ei pea vajalikuks seda KSH aruandes dubleerida, viide on lisatud KSH aruande vastavasse peatükki. Loomastiku ja linnustiku elujõulisuse tagamise meetmed linna rohevõrgustikus on esitatud teemaplaneeringu pt 5.2.2.9 ja pt 5.2.2.10. KSH aruandes viidatud uuringutele tuginedes on vähemalt 50 m laiune rohekoridor taimestiku elujõulisuse tagamiseks minimaalselt vajalik, meetmed vt teemaplaneeringu pt 5.2.2. Ei pea vajalikuks neid meetmeid KSH aruandes dubleerida, viide lisatakse KSH aruande vastavale peatükile. Meetmed rohevõrgustiku säilitamiseks ja loomiseks arendusaladel on toodud teemaplaneeringu seletuskirjas pt 5.2.2.4.6 ja pt 5.2.2.4.7. Ei pea vajalikuks seda KSH aruandes dubleerida, viide lisatakse KSH aruande vastavale peatükile. KSH aruande pt 6.1.9.2 on täiendatud. Harjumaa Keskkonnateenistusega asja täpsustades selgus, et mõeldud on looduskaitseseaduse 38 lg 2. Ehituskeeluvööndi piir rannal ja kaldal metsamaal oleks vajalik viia piiranguvööndi piirini igal pool, kus metsamaa piirneb ranna või kaldaga (lisatud KSH aruande pt 1.2.1 ja 6.1.10.2). Probleemi võimalikud lahendused on aruandes esitatud (vt pt 6.2.4). Milliseid meetodeid 5
piirkonnad, kus isegi asumi tähtsusega konkreetsetel juhtudel rakendatakse, sõltub rohealad ei ole vajalikul määral otsustajast. Rohealade teemaplaneeringu eskiis ja kättesaadavad (lk 142). Palume täpsustada, KSH juhivad probleemile tähelepanu, kuid ei saa kas väljakujunenud asustustingimuste ehitiste all olevaid ja detailplaneeringutega juures on nimetatud probleemi võimalik ehitusteks määratud maa-alasid muuta rohealadeks, lahendada ja millised oleksid need kuigi vastav ettepanek on teemaplaneeringu eskiisi konkreetsed võimalused. seletuskirjas ühe variandina välja pakutud. 18. Käsitleda Tallinnaga piirnevate omavalitsuste üldplaneeringutes toodud rohevõrgustike sobitumist Tallinna linna rohevõrgustikuga. Vajadusel lähtuda selleks Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Pakkuda meetmeid Tallinna lähivööndi ja Tallinna linna rohevõrgustike ühildumise ja toimimise tagamiseks. 19. Rohealade teemaplaneering on paljudes kohtades otseselt konfliktis (lk 155) koostatava Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed teemaplaneeringuga ning mitmete algatatud detailplaneeringutega. Rohealade teemaplaneeringu kohaselt rohealadele ei ehitata ning linna metsadesse, mis kõik esitatakse kaitsemetsadeks, ei rajata asfaltkattega teid. Siiski peame vajalikuks käsitleda hindamisel kõiki teadaolevaid konfliktalasid põhjalikumalt ning tuua välja rohealade teemaplaneeringu lahendusest kõrvalekalduvate lahenduste võimalikud negatiivsed mõjud rohealade võrgustikule tervikuna. 20. Hindamise tulemusena selgunud tasakaalustatud ruumilise arengu ning keskkonna- ja seiretingimuste selgemaks eristamiseks soovitame need aruande kokkuvõttes eraldi välja (eristades need hindamise lõppjäreldustest) tuua. Samuti lisada kokkuvõttesse hindamise tulemusena selgunud edasiste uuringute ja hinnangute vajadus. Teemaplaneeringu eskiisi kaardil on lähtuvalt Harju maakonna teemaplaneeringust Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ja naabervaldade üldplaneeringutest märgitud vajalikud roheühenduste asukohad, et Tallinna linna rohevõrgustik oleks seotud maakonna ühtsesse rohesüsteemi. KSH aruandes vt pt 6.1.9.1. Linna rohevõrgustiku seos naaberaladega on nimetatud aspekte käsitletud. Peatükki on täiendatud meetmetega Tallinna lähivööndi ja Tallinna linna rohevõrgustike ühildumise ja toimimise tagamiseks. Koostatavast teemaplaneeringust Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed tingitud konfliktalad on rohealade teemaplaneeringu KSH-s välja toodud. Kavandatavate teede võimaliku negatiivse mõju hindamine, sh rohealadele, on tänavavõrgu teemaplaneeringu KSH ülesanne. Rohealade teemaplaneeringu KSH-s hinnatakse nende tegevuste mõju, mida kavandatakse rohealade TP-ga. On juhitud tänavavõrgu teemaplaneeringu ja KSH koostajate tähelepanu kavandatava tegevuse mõjude igakülgse hindamise vajadusele. Ekspert ei esita KSH aruandes tingimusi, vaid hinnanguid, soovitusi ja meetmeid (KeHJS 40 lg 4). Arusaadavuse parandamiseks on KSH aruannet korrigeeritud järgmiselt: - soovitused tasakaalustatud ruumilise arengu tagamiseks on aruande kokkuvõttes koondatud eraldi peatüki alla (pt 1.2.1). - peatükk Olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed ja mõõdetavad indikaatorid on tõstetud aruande kokkuvõtvasse osasse (varem pt 12, nüüd pt 1.3); 6
KSH avalikul arutelul esitatud arvamused ja ettepanekud Martti Preem (TLPA): hinnata planeeringu rakendamiseks rahaliste vahendite vajadust (avalikuks kasutuseks mõeldud rohealade loomiseks vajalike maade väljaostmine linna poolt). - edasiste uuringute vajadus (jätkutööde loetelu) on toodud TP seletuskirjas vt pt 6.1. Soovile vastu tulles lisasime selle ka KSH aruandesse (pt 12). Rahaliste vahendite vajaduse hindamine ei ole KSH ülesanne. KSH aruandes (pt 6.2.4) on esitatud piirkonnad, kus ei ole piisavalt rohealasid, ning võimalused olukorra parandamiseks, millest maade väljaostmine on üks võimalikest. Vastavaid rahalisi väärtusi pole võimalik ka teemaplaneeringus välja tuua, sest need on seotud maa hinnaga ja paljuski spekulatiivsed. Vajadus on paraku kõige suurem seal, kus maa hind on kõige kõrgem. Teemaplaneeringu eskiisis ja KSH-s pakutakse linnale mõned võimalused esiteks seda, et võib-olla on vajalik mõned maatükid välja osta, ja teiseks, kui seda võimalik pole, siis tuleb rohevõrgustikuga rikastada teistsugust maakasutust ja hakata lõpuks rajama ka tänavahaljastust. Milliseid võimalusi pakutust konkreetselt kasutatakse, sõltub otsustajast. Eike Riis ja Andres Levald, OÜ E-Konsult 7