raamat70.pmd

ARTIKLID Aavik, Johannes. Lõhe kirjakeele ja rahvakeele vahel. (1943.) ESA 16/1970 (1970), 55 68. Aben, Karl. Luule tõlkimise põhiprintsiipe. ESA II/1956 (1956), 217 233. Eesti ja liivi laene läti sõnavaras. ESA III/1957 (1957), 199 216. Adler, Elna. Vadja sõnaliitumisest. ESA 19 20/1973 1974 (1975), 219 226. Admann, Aino. Otsene kõne ja saatelause. ESA 19 20/1973 1974 (1975), 63 71. Otsese ja kaudse kõne segavormidest eesti kirjakeeles. ESA 21/1975 (1976), 71 80. Otsekõnele lähedastest juhtudest kirjakeeles. ESA 26/27 1980/1981 (1983), 22 26. Agur, Ustus. J. V. Veski traditsioon ja tänapäeva probleemid eesti oskuskeeleloomingus. ESA 19 20/1973 1974 (1975), 45 50. Ahven, Eeva. 1905. 1907. a. revolutsiooni mõjust eesti kirjakeele sõnavarasse. ESA II/1956 (1956), 23 31. Arnold Kask eesti kirjakeele ajaloo uurijana. ESA 18/1972 (1972), 15 27. Ahven, Heino. Märkmeid kirjakeelse sõnavara ulatusest F. J. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatu esimeses trükis. ESA IV/1958 (1959), 28 47. J. V. Veski ja Emakeele Selts. ESA 24/1978 (1980), 5 16. Emakeele Seltsi 70 keelepäeva. ESA 26/27 1980/1981 (1983), 10 17. Paul Ariste ja Emakeele Selts. ESA 30/1984 (1986), 17 27. Saateks. /ESA 30. Köite ilmumise puhul./ ESA 30/1984 (1986), 5 6. Allik, Helgi. Jälle tulevad kevad ja keelepäevad Meenutusi Saaremaa keelepäevadest. ESA 47/2001 (2002), 150 155. Alvre, Paul. Adverbide eesti taga samojeedi taka- pronominaalsest päritolust. ESA VIII/1962 (1962), 147 162. Pronoomeni see tüvedest läänemeresoome keeltes. ESA IX/1963 (1963), 131 150. a-mitmuse päritolust. ESA X/1964 (1964), 57 80. Pronoomenite iseärasusi. ESA 11/1965 (1965), 195 208. Mitmuse genitiivi vormide arengust karjala keeles. ESA 12/1966 (1966), 125 147. Tugevaastmelise i-mitmuse probleeme. ESA 13/1967 (1968), 23 35. Läänemeresoome *äõ-, *äe-noomenite tüvedest. ESA 14 15/1968/1969 (1969), 151 170. Soome sõnatüüpidest. ESA 14 15/1968 1969 (1969), 181 191. Hüüdsõnadest Wiedemanni sõnaraamatus. ESA 14 15/1968 1969 (1969), 221 237. Paarist refleksiiv-translatiivsete verbide segatüübist (Leningradi oblasti 257 raamat70.pmd 257

soomlastel). ESA 18/1972 (1972), 197 214. Vana kirjakeele terminatiivseist amma-, ammo-konstruktsioonidest. ESA 19 20/1973 1974 (1975), 135 149. Mõnede reduplikatiivkeelendite koostisest. ESA 21/1975 (1976), 23 30. Ühesilbiliste noomenite mitmusetüvedest soome keeles (võrrelduna sugulaskeeltega). ESA 22/1976 (1977), 127 142. Vana kirjakeele hüüs ~ hüis. ESA 23/1977 (1978), 11 21. Ühest eesti keele mata-vormist. ESA 26/27 1980/1981 (1983), 27 31. B. G. Forseliuse aabitsate keelest. ESA 26/27 1980/1981 (1983), 46 51. Ühest kopulatiivsuskonstruktsioonist eesti murdeis. ESA 28/1982 (1984), 54 60. Vepsa *o-, *oi-tüvede mitmusevormistik. ESA 28/1982 (1984), 61 67. Sünteetilisi ekvatiivsustarindeid. ESA 29/1983 (1985), 45 50. Professor Lauri Kettuneni sünnist 100 aastat. ESA 31/1985 (1987), 20 26. Pronoomenite morfoloogiat. Pronoomen mis. ESA 31/1985 (1987), 27 36. Sõna hea komparatsioonist vanas kirjakeeles. ESA 32/1986 (1988), 30 35. Latiivist eesti keeles (võrrelduna sugulaskeeltega). ESA 33/1987 (1989), 84 88. Tähelepanekuid Jakob Hurda doktoriväitekirjast. ESA 35 42/1989 1996 (1998), 7 13. Tugevaastmelisest i-mitmusest eesti murdeis. ESA 44 45/1998 1999 (2000), 9 16. Mõnda Joachim Rossihniuse keelekasutuse eripärast. ESA 47/2001 (2002), 39 45. Ambus, Ada. Dialoogivormilised nõidussõnad vadjalastel. ESA VIII/1962 (1962), 224 228. Ühest seenenimetusest (opakas). ESA 16/1970 (1970), 121 123. Annist, August. Rahvalaulude ja eeposte tõlkimisest. ESA 13/1967 81968), 155 168. Mälestuskilde Emakeele Seltsi sünniajast. ESA 16/1970 (1970), 47 54. Argus, Reili. Eesti keele käändesüsteemi omandamine: esimestest sõnadest miniparadigmadeni. ESA 49/2003 (2004), 23 49. Ariste, Paul. Akadeemik F. J. Wiedemanni teaduslik tegevus Tallinna päevil. ESA I (1955), 27 53. Isuri keelest. ESA II/1956 (1956), 32 52. Eesti sõnade etümoloogiaid /eha, koole, maadlema/. ESA II/1956 (1956), 146 149. Pandivere, Pandja ja Pandju. ESA III/1957 (1957), 130 133. Liivi keele palatalisatsiooni olemusest. ESA IV/1958 (1959), 256 262. 258 raamat70.pmd 258

Mõningaid märkmeid komi keele foneetika alalt. ESA V/1959 (1959), 253 256. Ekstsessiivist läänemere keeltes. ESA VI/1960 (1960), 145 161. Ületaotlusest (eriti vadja keeles). ESA VII/1961 (1961), 3 10. Teiste läänemerekeelte elemente Vaivara murrakus. ESA VIII/1962 (1962), 11 18. Saksa laensõnad Heinrich Stahli eesti keeles. ESA IX/1963 (1963), 85 119. Baabino ehk Jarvigoištšülä. (Ühest vadja külanimest.) ESA X/1964 (1964), 167 172. moo ja mõis. ESA 11/1965 (1965), 105 111. Mõningaid sõnaseletusi. ESA 12/1966 (1966), 73 78. Lisamärkusi eesti keeles olevatest hebraismidest. ESA 13/1967 (1968), 71 74. Kas ism võib olla sõna? ESA 14 15/1968 1969 (1969), 79 86. Vanaküla isuri murrakust. ESA 14 15/1968 1969 (1969), 173 180. F. J. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatu jutumärgistatud tõlked. ESA 14 15/1968 1969 (1969), 239 250. Rootsi väjsta nuga. ESA 16/1970 (1970), 115 120. Ühest Vaipoole vadja laulust. ESA 16/1970 (1970), 207 210. Karts ja kärts. ESA 17/1971 (1971), 67 70. Päka suguvõsa. ESA 18/1972 (1972), 109 124. Viilima. ESA 19 20/1973 1974 (1975), 129 134. Vadja järvehaldjas vezikko. ESA 21/1975 (1976), 95 98. Sada aastat eesti keele teaduslikku grammatikat. ESA 22/1976 (1977), 5 14. Kas tuletusliide? ESA 24/1978 (1980), 27 30. Mettima ehk mittima. ESA 26/27 1980/1981 (1983), 43 45. Ühest Ado Grenzsteini keeleüritusest. ESA 28/1982 (1984), 43 46. Eesti laensõnu mustlaskeeles. ESA 29/1983 (1985), 25 29. Vadja keele uurimine Eesti NSV-s. ESA 31/1985 (1987), 5 11. Mis sa kooserdad! ESA 32/1986 (1988), 57 58. Huno Rätsepa isiksusest. ESA 33/1987 (1989), 14 18. Vadjalaste ja eestlaste suhteid 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. ESA 35 42/1989 1996 (1998), 14 21. Ross, Jaan; Teras, Pire; Asu, Eva Liina; Eek, Arvo; Krull, Diana; Lehiste, Ilse; Meister, Einar; Mihkla, Meelis; Parve, Merike; Rannut, Mart. Tänapäeva eesti keele uurimine. Foneetika. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, 7 26. Baitšura, Üzbäk. Sõnarõhu iseloomust udmurdi keeles (kümograafi abil saadud andmete põhjal). ESA V/1959 (1959), 294 307. 259 raamat70.pmd 259

Konsonantide kestuse ja helilisuse astmest udmurdi keeles. ESA IX/1963 (1963), 174 187. Bereczki, Gábor. Etümoloogilisi märkmeid mari keelest. ESA V/1959 (1959), 288 293. Bogatkin-Uusküla, Mari; Sutrop, Urmas. Kas ungari keeles on kaks punase värvi põhinime piros ja vörös? ESA 50/2004 (2005), 93 110. Ross, Jaan; Teras, Pire; Asu, Eva Liina; Eek, Arvo; Krull, Diana; Lehiste, Ilse; Meister, Einar; Mihkla, Meelis; Parve, Merike; Rannut, Mart. Tänapäeva eesti keele uurimine. Foneetika. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, 7 26. Eenlaid, Kaja. Morfoloogilised paralleelvormid Õigekeelsuse sõnaraamatus. ESA IX/1963 (1963), 39 53. Ehala, Martin. Tänapäeva eesti keele uurimine. Fonoloogia. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, 27 35. Ehala, Martin; Kaalep, Heiki-Jaan; Kilgi, Annika; Viks, Ülle. Tänapäeva eesti keele uurimine. Morfoloogia. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, 36 48. Erelt, Mati. Asesõnadest ise, enese ~ enda ja oma ning eesti asesõnade süsteemist. ESA 43/1997 (1999), 7 12. Eestikeelse kõrghariduse vajalikkusest. /30. novembril 1999. aastal Tartu Ülikoolis toimunud rahvusvahelisel konverentsil Rahvuskeel globaliseeruvas kõrghariduses peetud ettekanne./ ESA 44 45/1998 1999 (2000), 77 82. Johannes Aavik eesti lauseehituse uuendajana. ESA 46/2000 (2001), 71 87. Tänapäeva eesti keele uurimine. Süntaks. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, 63 97. Erelt, Tiiu. Keelekorralduse ja -õpetuse komisjon 1979. ESA 46/2000 (2001), 88 115. Ernits, Enn. Läänemeresoome kalendrisõnavarast. ESA 28/1982 (1984), 76 81. Setu(kas). ESA 31/1985 (1987), 37 41. F. Tumanski kogutud vadja rahvalauludest. ESA 33/1987 (1989), 89 92. Epistoloogia-alasest sõnavarast vanemas eestikeelses veterinaarkirjanduses. ESA 34/1988 (1991), 18 28. Parasitoloogia-alasest sõnavarast eesti vanemas veterinaarkirjanduses. ESA 35 42/1989 1996 (1998), 22 31. Perekonnanimed Kambja kihelkonnas 1820-ndatel aastatel. ESA 35 42/ 1989 1996 (1998), 32 51. Setu sõna siit, kreevini lause seal. ESA 43/1997 (1999), 13 21. Johannes Aavik ja plaankeeled. ESA 44 45/1998 1999 (2000), 17 29. 260 raamat70.pmd 260

Avage Viru väravad! Viru-sõnade algupärast. ESA 46/2000 (2001), 116 128. Feoktistov, Aleksander. Esimene mordva sõnastik. ESA V/1959 (1959), 268 287. Galkin, Ivan. Märkmeid verbi tuletussufiksite vokalismist mari keeles. ESA III/1957 (1957), 224 230. Mari keele konjugatsioonide ajaloost. ESA IV/1958 (1959), 274 285. Mari keele sufiksi a päritolust. ESA VI/1960 (1960), 220 222. Mitmuse 1. ja 2. isiku personaalpronoomeni genitiivi ja akusatiivi vormi ajaloost mari keeles. ESA VII/1961 (1961), 201 205. Märkmeid lokatiivi sufiksist mari keeles. ESA VIII/1962 (1962), 221 223. Ühest kollektiivnumeraalide vormist mari keeles. ESA 12/1966 (1966), 157 163. Gordejev, Fedor. Tegevuse mittetäielikkust väljendav vorm kaasaegses mari keeles. ESA VII/1961 (1961), 206 209. Habicht, Külli. Sõnaleide Heinrich Stahli teostest. ESA 46/2000 (2001), 161 184. Vana kirjakeele uurimine. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, 135 165. Hagu, Paul. Rahvakalendri tähtpäevadega seotud ilmaended Setus. ESA 21/ 1975 (1976), 125 140. Hallap, Valmen. Mordva keele verbaaltuletussufiksite vasteid lähemates sugulaskeeltes. ESA I (1955), 171 181. Mordva keelte deskriptiivseid verbe tuletavate sufiksite vasteid läänemere keeltes. ESA II/1956 (1956), 92 105. Mõtteid eesti keele väldete foneetika kohta. ESA VIII/1962 (1962), 238 250. Morfemaatika küsimusi. ESA X/1964 (1964), 3 24. Hausenberg, Anu-Reet. Eesti ja soome onomatopoeetilis-deskriptiivsõnade käsitlusest tõlkesõnaraamatuis. ESA 25/1979 (1981), 33 38. Sürjalaste nimest. ESA 30/1984 (1986), 88 92. Henno, Kairit. Perekonnanimede panekust Liivimaal. ESA 43/1997 (1999), 22 29. Poeglaste eesnimed Pöide eesti koguduse 1801. 1940. aasta sünniregistreis. ESA 44 45/1998 1999 (2000), 30 41. Hennoste, Tiit. Keelekasutuse uurimine. Semantika ja keelekasutuse kognitiivne aspekt. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, 218 225. Keelekasutuse uurimine. Diskursusanalüüs. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, 226 229. Keelekasutuse uurimine. Keelekasutuse sotsiaalne aspekt. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, 230 231. 261 raamat70.pmd 261

Keelekasutuse uurimine. Keelesuhete probleemid. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, 232 236. Keelekasutuse uurimine. Suuline kõne. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, 237 262. Hiiemäe, Mall. Läänemeresoome rahvaste maahingusepäevast. ESA 30/1984 (1986), 144 148. Kas koerakoonlased olid sõjaröövlid? ESA 35 42/1989 1996 (1998), 52 66. Hinrikus, Toivo. Farmaatsia oskussõnavara arenemisest. ESA 46/2000 (2001), 12 24. Hint, Mati. Fonoloogilistest võõrjoontest normeeritud eesti kirjakeeles. ESA X/1964 (1964), 25 44. Murrakute foneetiliste ja fonoloogiliste süsteemide kirjeldamisest. ESA 11/ 1965 (1965), 113 156. Eesti mitmusetüübid keeletüpoloogilisest seisukohast. ESA 30/1984 (1986), 56 63. Ivanov, Jõvan. Tonšajevo maride kakskeelsusest. ESA IX/1963 (1963), 165 173. Redutseeritud vokaalfoneemid mari keele Tonšajevo murrakus. ESA X/1964 (1964), 211 226. Foneemiühenditest mari keele Tonšajevo murrakus. ESA 11/1965 (1965), 227 235. Jaanson, Kaido. Mõned poolsubjektiivsed mõtted politoloogia ja poliitika keelest. ESA 46/2000 (2001), 25 36. Jürgenson, Leo. J. V. Veski põhimõtete rakendamine tehnika oskussõnavara soetamisel. ESA 19 20/1973 1974 (1975), 33 38. Liidete süsteemsest rakendamisest. ESA 24/1978 (1980), 31 40. Kaal, Helju. Kolm aastakümmet Emakeele Seltsi korrespondentide võrku. ESA 16/1970 (1970), 33 46. Kaalep, Ain. Eesti keele fonoloogilise struktuuri ja eesti värsiõpetuse suhetest. ESA IV/1958 (1959), 110 126. Ehala, Martin; Kaalep, Heiki-Jaan; Kilgi, Annika; Viks, Ülle. Tänapäeva eesti keele uurimine. Morfoloogia. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, 36 48. Kaivapalu, Annekatrin; Muikku-Werner, Pirkko. Soome ja eesti (üli)õpilaste arvamusi emakeelest. ESA 44 45/1998 1999 (2000), 83 106. Kalda, Maie. Võhik. ESA 44 45/1998 1999 (2000), 42 49. Kallasmaa, Marja. Isikunimedest lähtunud kohanimesid Lääne-Saaremaalt. I. ESA 31/1985 (1987), 42 68. Isikunimedest lähtunud kohanimesid Lääne-Saaremaalt. II. ESA 33/1987 (1989), 67 80. 262 raamat70.pmd 262

Piur(u) Soomes ja Saares. ESA 43/1997 (1999), 30 33. Abro-, Abru-, Abruka ja Abrak. ESA 49/2003 (2004), 83 87. Kaplinski, Jaan. Märkusi eesti keele foneemtranskriptsioonist. ESA 13/1967 (1968), 37 45. Mõttearendusi keeleajaloo piirilt. ESA 16/1970 (1970), 211 219. Karelson, Rudolf. Soome-ugri keelte lausestruktuurist seoses konjunktsioonidega. ESA IV/1958 (1959), 195 213. Pronoomenitüvedest ko- ja ku- pärinevad sidesõnad läänemeresoome keeltes. ESA V/1959 (1959), 151 189. Pronoomenitüvest se- tulenevad sidesõnad läänemeresoome keeltes. ESA VII/1961 (1961), 122 141. Sõnade seletustest sõnaraamatus Nykysuomen sanakirja. ESA VIII/1962 (1962), 132 146. Eesti ühendsidesõnad, nende senine käsitlus. ESA 17/1971 (1971), 35 44. Märkmeid kaassõna piirimailt. ESA 18/1972 (1972), 71 86. Illustratiivne ainestik kirjakeele seletussõnaraamatus. ESA 19 20/1973 1974 (1975), 91 108. Eesti keele seletussõnaraamat ja grammatikaprobleemid. ESA 22/1976 (1977), 29 50. Lisandusi eesti sidesõnade liigitusele. ESA 24/1978 (1980), 41 49. Märkmeid eesti prolatiivsete kaassõnade kohta. ESA 30/1984 (1986), 64 68. Kasik, Reet. Naised eesti keeleteaduses. ESA 46/2000 (2001), 129 138. Kasik, Reet; Vare, Silvi; Kerge, Krista. Tänapäeva eesti keele uurimine. Sõnamoodustus. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, 49 62. Kask, Arnold. Eesti kirjakeele ajaloo periodiseerimisest. ESA I (1955), 54 66. Võitlus eesti kirjakeele normide ühtlustamise eest 1886. aastal. ESA III/ 1957 (1957), 3 20. J. V. Veski ja ühise eesti kirjakeele taotlused. ESA IV/1958 (1959), 5 16. K. A. Hermanni Eesti keele grammatikast. ESA V/1959 (1959), 3 17. 40 aastat Emakeele Seltsi. ESA VI/1960 (1960), 5 24. Jooni O. W. Masingu sõnavara-alasest tööst. ESA IX/1963 (1963), 120 130. Eesti kirjakeele arenemisest nõukogude perioodil. ESA 11/1965 (1965), 3 22. Esimesest eesti murdetekstide kogust. ESA 12/1966 (1966), 83 90. Nihkeid eesti kirjakeele morfoloogilises struktuuris käesoleval sajandil. ESA 13/1967 (1968), 3 17. Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatu osast meie kirjakeele kujunemisel. ESA 14 15/1968 1969 (1969), 23 35. Deverbaalsetest is-tuletistest. ESA 14 15/1968 1969 (1969), 45 58. 263 raamat70.pmd 263

Pool sajandit Emakeele Seltsi. ESA 16/1970 (1970), 7 32. J. V. Veski tööst Tartu ülikoolis. ESA 19 20/1973 1974 (1975), 7 14. Eesti Kirjameeste Seltsi keelelisest tegevusest. ESA 21/1975 (1976), 5 22. Leksikaalse informatsiooni ulatusest eesti 17. ja 18. sajandi kakskeelseis sõnaraamatuis. ESA 22/1976 (1977), 15 27. Emakeele Seltsi viimase aastakümne tegevusest. ESA 26/27 1980/1981 (1983), 5 9. Andrus Saareste keelelisest tegevusest. ESA 28/1982 (1984), 13 29. Kaudse kõneviisi päritolust eesti keeles. ESA 29/1983 (1985), 5 11. Keem, Hella. Epenteetilisest palatalisatsioonist tartu murdes. ESA IV/1958 (1959), 145 151. Kahjast ja kahja jootmisest. ESA VII/1961 (1961), 86 107. Haruldast tartu murde sõnavaras. ESA VIII/1962 (1962), 87 106. Keevallik, Leelo. Informatsioonikäsitluse partikkel ahah telefonivestluses. ESA 43/1997 (1999), 34 56. Kerge, Krista. Eesti kirjakeele mõtteruum. ESA 49/2003 (2004), 7 22. Kasik, Reet; Vare, Silvi; Kerge, Krista. Tänapäeva eesti keele uurimine. Sõnamoodustus. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, 49 62. Kiindok, Aino. Murde- ja rahvakeelsest sõnavarast E. Krusteni romaanis Noorte südamed. ESA 16/1970 (1970), 105 113. Kikas, Kristel. Kuidas sai Heinrich Stahli saksa-eesti sõnastikust (1637) eestisaksa sõnastik ja mida see sisaldab. ESA 46/2000 (2001), 185 223. Ehala, Martin; Kaalep, Heiki-Jaan; Kilgi, Annika; Viks, Ülle. Tänapäeva eesti keele uurimine. Morfoloogia. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, 36 48. Kingisepp, Valve-Liivi. Vene päritoluga sõnad O. W. Masingu Marahwa Näddala-Lehhe sõnavaras. ESA 18/1972 (1972), 87 108. Ida- ja rannikumurde sõnad Marahwa Näddala-Lehhes. ESA 23/1977 (1978), 49 63. Kippar, Pille. Rahvaluule lühivormidest loomamuinasjutus. ESA 14 15/1968 1969 (1969), 205 218. Konna õpetused. (AT 150 A*). Muinasjututüübi AT 150 läänemeresoomebalti redaktsioon. ESA 19 20/1973 1974 (1975), 263 289. Vadja muinasjutu viimane aastasada. ESA 30/1984 (1986), 136 143. Koit, Enn. Jooni kihelkonna murrakust. ESA IV/1958 (1959), 127 144. Valjala kohanimesid. ESA VIII/1962 (1962), 229 237. Mõningaid Saaremaa kohanimesid. ESA 12/1966 (1966), 79 82. salu ja selg Saaremaa liitsõnalistes kohanimedes. ESA 13/1967 (1968), 113 118. Kokla, Paul. Mari possessiivsufiksite -em, -et ajaloost ja esinemusest. ESA VII/ 1961 (1961), 210 219. 264 raamat70.pmd 264

Possessiiv- ja habeo-konstruktsioonid mari keeles. ESA VIII/1962 (1962), 197 212. m la- ja š la- sufiksilised verbivormid mari keeles. ESA 30/1984 (1986), 81 87. Kont, Ilse. Eesti nominaalsufiksi -sk päritolust ja semantikast. ESA III/1957 (1957), 104 115. Eesti rd-liitelistest substantiividest ja nende vahekorrast rda-liste verbidega. ESA IV/1958 (1959), 91 100., Arno Pikamäe. Sõnade tähenduste avamisest eesti kirjakeele seletavas sõnaraamatus. ESA VIII/1962 (1962), 122 131. Kont, Karl. Translatiivist läänemeresoome keeltes ja mordva ning lapi keeles. ESA I (1955), 163 170. Lause eitavast sisust sõltuv objekt läänemeresoome keeltes. ESA IV/1958 (1959), 233 248. Eriarenguist totaal- ja partsiaalobjekti kasutamises läänemeresoome keeltes. ESA V/1959 (1959), 132 150. Kraut, Einar. Hääldusnormist. /27.06.1999 J. V. Veski päeval peetud ettekanne./ ESA 44 45/1998 1999 (2000), 107 115. Krikmann, Arvo. Keelestatistikat eesti vanasõnadest. ESA 13/1967 (1968), 127 154. Ross, Jaan; Teras, Pire; Asu, Eva Liina; Eek, Arvo; Krull, Diana; Lehiste, Ilse; Meister, Einar; Mihkla, Meelis; Parve, Merike; Rannut, Mart. Tänapäeva eesti keele uurimine. Foneetika. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, 7 26. Kubjas, Eduard. Märkmeid Chr. Kelchi kroonikas 1695 trükitud rahvalaulu Jörru, Jörru kohta. ESA 17/1971 (1971), 135 144. Kull, Rein. Liitnimisõnade kolm peamist liitumisrühma. ESA X/1964 (1964), 137 150. J. V. Veski ja markantne terminilooming. ESA 33/1987 (1989), 19 41. Kure, Kristjan. Tegusõna olema funktsioonidest ja tähendustest. ESA II/1956 (1956), 124 137. Kuusk, Külli. Õnnistuse märkimisest eestikeelsetes piiblitõlgetes. ESA 50/2004 (2005), 159 171. Kõiv, Tõnu. Mõnda ühe sõna kahest palgest. ESA 11/1965 (1965), 89 91. Künnap, Ago. Tänapäeva kamassi keelest. ESA 11/1965 (1965), 251 262. Kamassi keele eitav kõne. ESA 12/1966 (1966), 169 183. Kamassi keele preteeritumist. ESA 13/1967 (1968), 175 182. Kamassi keele possessiivsufiksid. ESA 17/1971 (1971), 111 134. Kamassi keele pöördelõpud. ESA 18/1972 (1972), 215 234. Kamassi keele kõneviisi- ja ajatunnuste verbaalnominaalsest algupärast. ESA 19 20/1973 1974 (1975), 237 249. õ õ 265 raamat70.pmd 265

Sölkupi qum inimene, mees. ESA 30/1984 (1986), 93 95. Eesti lihtmineviku minevikust. ESA 43/1997 (1999), 57 63. Laanest, Arvo. Partitiivi abil väljendatud substantiivsest atribuudist läänemeresoome keeltes. ESA IV/1958 (1959), 214 232. Isuri keele oredeži murdest. ESA VI/1960 (1960), 179 195. Isurikeelset materjali 18. sajandist. ESA VIII/1962 (1962), 163 170. Isuri keele suhetest oma lähimate sugulaskeeltega. ESA X/1964 (1964), 173 182. Lõpukaost isuri keeles. ESA 28/1982 (1984), 68 75. Langemets, Margit. Polüseemia ja leksikograafia. ESA 49/2003 (2004), 97 124. Tänapäeva eesti keele uurimine. Leksikoloogia. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, 98 134. Lapp /hilisem Hausenberg/, Anu-Reet. Mõnda komi keele substantiivide deminutiivsufiksitest. ESA 11/1965 (1965), 245 250. Laugaste, Eduard. Mõningaid sõnatähenduslikke küsimusi seoses Kreutzwaldi Kalevipojaga. ESA III/1957 (1957), 116 129. Rahvalaulik eesti rahvatraditsioonis. ESA 18/1972 (1972), 235 262. Laul, Silvia. Kas lõunaeesti murdealade kujunemine on arheoloogiliselt jälgitav? ESA 30/1984 (1986), 28 38. Ross, Jaan; Teras, Pire; Asu, Eva Liina; Eek, Arvo; Krull, Diana; Lehiste, Ilse; Meister, Einar; Mihkla, Meelis; Parve, Merike; Rannut, Mart. Tänapäeva eesti keele uurimine. Foneetika. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, 7 26. Leibak, Eerik. Maailma lindude eestikeelsetest nimetustest. ESA 46/2000 (2001), 37 45. Lepik, Ester. Ülevaade kõne patoloogiast. ESA 13/1967 (1968), 119 126. Väikelaste kõne iseärasused. ESA 18/1972 (1972), 175 187. Leppik, Eduard. Lause pealiikmete inversioonist eesti kirjakeeles. ESA V/1959 (1959), 41 54. Subjekti ja predikaadi kongruentsist karjala valdai murdes. ESA VI/1960 (1960), 196 209. Pealiikmete asendist karjala keele valdai murde lauses. ESA VII/1961 (1961), 175 192. Subjektist karjala keele Valdai murrakus. ESA VIII/1962 (1962), 171 183. Eitavast predikaadist karjala Valdai murrakus. ESA X/1964 (1964), 183 186. Preesensi ja imperfekti suhteist karjala Valdai murraku koond- ja liitlauseis. ESA 12/1966 (1966), 149 155. Leppik, Merle. Prefeksilised antonüümid läänemeresoome keeltes. ESA 29/ 1983 (1985), 51 60. 266 raamat70.pmd 266

Liin, Helgi. Alamsaksa laensõnadest 16. ja 17. sajandi eesti kirjakeeles. ESA 13/1967 (1968), 47 70. Saksa tõlkelaenudest J. Rossihniuse eesti keeles. ESA 19 20/1973 1974 (1975), 169 178. Liivaku, Uno. Keel ja loovus. /Kirjutis põhineb 14. märtsil 2000. aastal Tallinna Inglise Kolledžis toimunud keelepäeval peetud ettekandel./ ESA 44 45/1998 1999 (2000), 116 122. Lindström, Liina. Veel kord subjekti ja predikaadi vastastikusest asendist laiendi järel. ESA 47/2001 (2002), 87 106. Linnus, Jüri. Lisanimi Sepa ~ Raudsepa. ESA 13/1967 (1968), 103 112. Seppade rahvapärastest nimedest. ESA 14 15/1968 1969 (1969), 141 149. 19. sajandi talurahvakohtute materjalid rahvakultuuri uurimise allikana. ESA 16/1970 (1970), 231 242. Põhja-Eesti talupoegade lisanimedest 18. sajandil. ESA 17/1971 (1971), 99 108. Lonn, Varje. Hiiletuli. ESA 33/1987 (1989), 81 83. Lõtkin, Vassili. o-hääliku ajaloo küsimusest komi keeles. ESA VII/1961 (1961), 220 231. Maanso, Viivi. Jooni eesti keele ortograafia õpetamise metoodika kujunemiskäigust kuni nõukogude korra taaskehtestamiseni. ESA 12/1966 (1966), 185 203. Makarov, Georgi. Kalinini-karjala murdenäiteid. ESA IX/1963 (1963), 151 164. Masing, Uku. Ühest võimalikust akadi laensõnast. ESA II/1956 (1956),160 181. Osmi olemusest. ESA III/1957 (1957), 134 152. Martin Gilläuse Estnische Sprachbemerkungen. ESA VIII/1962 (1962), 112 121. Hans Susi 1551. a. tõlkest. ESA X/1964 (1964), 121 136. Mõne mütoloogilise termini jõudmisest F. J. Wiedemanni sõnastikku. ESA 14 15/1968 1969 (1969), 251 256. Terminoloogia kujundamisest 17. sajandil. ESA 19 20/1973 1974 (1975), 151 168. Kas elmešu = helmes? ESA 23/1977 (1978), 23 32. Laen, uuslooming või relikt. ESA 30/1984 (1986), 149 162. Aarded tellistes. (AT 887A*). ESA 31/1985 (1987), 78 97. Masso, Tiit; Silla, Priit. Ehituse oskussõnavara kujundamisest. ESA 19 20/ 1973 1974 (1975), 39 43. Ross, Jaan; Teras, Pire; Asu, Eva Liina; Eek, Arvo; Krull, Diana; Lehiste, Ilse; Meister, Einar; Mihkla, Meelis; Parve, Merike; Rannut, Mart. Tänapäeva eesti keele uurimine. Foneetika. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise 267 raamat70.pmd 267

analüüs, 7 26. Mihkla, Karl. Kuidas kasutada tänapäeva eesti kirjakeeles lauselühendiga lauset? ESA IX/1963 (1963), 26 38. Mõningaid märkmeid eesti keele lausetüüpide kohta. ESA 12/1966 (1966), 43 51. Täiendavaid märkusi eesti öeldistäite kohta. ESA 14 15/1968 1969 (1969), 87 94. Ross, Jaan; Teras, Pire; Asu, Eva Liina; Eek, Arvo; Krull, Diana; Lehiste, Ilse; Meister, Einar; Mihkla, Meelis; Parve, Merike; Rannut, Mart. Tänapäeva eesti keele uurimine. Foneetika. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, 7 26. Mirov, Ruth. August Annist ja regivärsiline rahvalaul. ESA 19 20/1973 1974 (1975), 251 261. Hobusemäng Setus ja mujal. ESA 30/1984 (1986), 107 126. Loomtegelaste kujutamine laulumängudes. ESA 35 42/1989 1996 (1998), 67 85. Mokány, Katalin. a-lisusest Viski (Võškovo) küla ungari murrakus. ESA 21/ 1975 (1976), 99 103. Kaivapalu, Annekatrin; Muikku-Werner, Pirkko. Soome ja eesti (üli)õpilaste arvamusi emakeelest. ESA 44 45/1998 1999 (2000), 83 106. Muischnek, Kadri. Eesti keele tugiverbid ja nende mõju lause ehitusele. ESA 50/2004 (2005), 11 38. Must, Mari. Mõningaid vene laensõnu eesti murretes. ESA IV/1958 (1959), 157 163. Põimik lääne-eestilisi murdesõnu. ESA V/1959 (1959), 110 117. Haruldasi sõnu kirde-eesti rannikumurdest. ESA VI/1960 (1960), 132 141. Murdetekst Juuru Kaiu murrakust. ESA VII/1961 (1961), 111 121. Eesti murrete uurimisest aastail 1940 1964. ESA 11/1965 (1965), 23 42. Eesti murdearhiiv teise poolsajandi künnisel. ESA 17/1971 (1971), 9 33. Arnold Kask ja eesti murdeuurimine. ESA 18/1972 (1972), 37 42. Uut ja puudu olevat Eesti murrete sõnaraamatus. ESA 19 20/1973 1974 (1975), 109 127. Kirderannikumurde tänapäev. ESA 26/27 1980/1981 (1983), 77 91. Märkmeid kirderannikumurde noomeni morfoloogiast. ESA 30/1984 (1986), 39 46. Mäearu, Sirje. Nüüdiseesti deadjektiivsed ne-translatiivid. ESA 34/1988 (1991), 47 54. Mäesalu, Marta. Kadevast ajast. Teatmeid Häädemeestelt. ESA VI/1960 (1960), 142 144. Mäger, Mart. Paar etümoloogilist märkust seoses linnunimetustega. ESA V/ 1959 (1959), 108 109. 268 raamat70.pmd 268

Eesti linnunimetuste alused. ESA VII/1961 (1961), 54 73. Linnunimetused ja rahvaetümoloogia. ESA VIII/1962 (1962), 63 74. Linnu häälitsus uskumuste alusena. ESA X/1964 (1964), 81 107. Intensiivistavad reduplikatiivsõnad eesti murretes. ESA 12/1966 (1966), 91 107. Narits, Raul. Keele sõnavara ja selle seos Eesti õiguskorraga. ESA 46/2000 (2001), 46 51. Neetar, Helmi. Ühest partitiivi funktsioonist karjala valdai murdes. ESA V/1959 (1959), 251 252. Aluse ja öeldise ühildumist mõjutavatest teguritest eesti murretes. ESA X/ 1964 (1964), 151 166. Aluse (kollektiivsubstantiivi) ja öeldise ühildumisest eesti murretes. ESA 11/1965 (1965), 185 193. eks-laused ESA 12/1966 (1966), 119 124. ma-sufiksist eesti murretes. ESA 14 15/1968 1969 (1969), 115 130. Määrsõnalisest täiendist eesti murretes. ESA 16/1970 (1970), 195 206. i-mitmusest Hiiumaal. ESA 19 20/1973 1974 (1975), 205 217. Hiiumaa sõnade foneetikast Wiedemanni sõnaraamatus. ESA 21/1975 (1976), 89 93. Hiiumaa sõnade morfoloogiast Wiedemanni sõnaraamatus. ESA 23/1977 (1978), 33 40. is- ja us-deverbaalide murdetaustast. ESA 29/1983 (1985), 30 38. Keelekilluke saartelt: käehakatus, käehakati, käehake. ESA 30/1984 (1986), 47 49. Mõnest teonimetarindist eesti murretes. ESA 32/1986 (1988), 36 45. Laenamisest eesti sõnatuletuses. ESA 33/1987 (1989), 42 51. Aili Univere kui murdeuurija. ESA 47/2001 (2002), 7 22. Nemvalts, Peep. Johannes Aaviku vaateid keelele. ESA 24/1978 (1980), 51 61. Nigol, Salme. Afrikaadid hargla murrakus. ESA III/1957 (1957), 82 103. Normann, Erna. Vanasõnad J. Ch. Clare eesti-saksa sõnaraamatus. ESA V/ 1959 (1959), 18 40. Norvik, Madis. Isuri ja vadja keele sufiksi -zikko päritolust. ESA V/1959 (1959), 244 250. Emakeele Selts ning Keele ja Kirjanduse Instituut eesti kohanimede kogujana ja uurijana. ESA VI/1960 (1960), 25 38. Kohanimedest Koka-, Koke-, Koki-. ESA VIII/1962 (1962), 75 86. Norvik, Piret. Arstimisalane sõnavara Karjala keele Djorža murrakus. ESA 31/1985 (1987), 69 74. Nurm, Ernst. Deklineerimise üksikküsimusi. ESA III/1957 (1957), 36 48. Nurmekund, Pent. Sõna sada päritolust. ESA IV/1958 (1959), 173 183. 269 raamat70.pmd 269

India ja araabia pärisnimede õigekeelsusest. ESA IX/1963 (1963), 54 62. Oja, Vilja. Sõnaühendid Eesti murrete sõnaraamatus. ESA 34/1988 (1991), 13 17. Ollisaar, Martin. Nimetissõrm. ESA 22/1976 (1977), 105 108. Onga, Mare. Ühiskondlik-poliitilisest sõnavarast J. V. Jannseni ajalehes Perno Postimees. ESA 25/1979 (1981), 57 77. Pajusalu, Elna. Soome-ugri l-käänetest. ESA III/1957 (1957), 159 172. Pajusalu, Karl. Eesti murded ja murderühmad. ESA 43/1997 (1999), 64 98. Eesti keele ajaloo uurimine. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, 166 196. Eesti murrete uurimine. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, 197 216. Pajusalu, Renate. Isikule viitav nimisõnafraas argivestlustes. ESA 44 45/1998 1999 (2000), 50 66. Palgi, Daniel. Kuidas see juhtus, et J. V. Veski jättis pooleli Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatu koostamise. ESA 14 15/1968 1969 (1969), 37 44. Paljak, Joosep. Supletiivsusest eesti keeles. ESA VII/1961 (1961), 17 30. Pall, Valdek. Märkmeid mordva keele konjunktiivi kujunemisest. ESA I (1955), 182 187. Negatsioonist mordva keeles. ESA III/1957 (1957), 217 223. Märkmeid mordva keelte konjugatsioonist. ESA V/1959 (1959), 261 267. Liitsõnalistest kohanimedest põhisõnaga saar. ESA VI/1960 (1960), 39 47. Veekogude nimedest endisel Põhja-Tartumaal. ESA VII/1961 (1961), 74 85. Mõned Põhja-Tartumaa kohanimed ja nende apellatiivsed vasted. ESA 14 15/1968 1969 (1969), 131 140. Vene elemente Põhja-Tartumaa toponüümikas. ESA 16/1970 (1970), 147 172. Palm, August. August Annist Eesti Kirjanduse Seltsi tegelasena. ESA 28/1982 (1984), 30 42. Palmeos, Paula. Eesti koduloomade nimedest. ESA I (1955), 97 117. Eesti keele pronoomenist enese ~ enda. ESA II/1956 (1956), 106 123. Märkmeid karjala valdai murdest. ESA III/1957 (1957), 180 198. Tekste karjala valdai murdest. ESA IV/1958 (1959), 263 273. Kahe lõuna-eesti murdesõna päritolust. ESA V/1959 (1959), 102 107. Karjala Valdai murraku kko- ~ kkö- ja kkoi - ~ kköi -imperatiivist. ESA VIII/1962 (1962), 184 185. Pilk kõige lõunapoolsemale karjala murrakule. ESA 11/1965 (1965), 215 225. Mõningate eesti murdesõnade päritolust. ESA 18/1972 (1972), 137 141. 270 raamat70.pmd 270

Astmevaheldus karjala Djorþa murrakus. ESA 19 20/1973 1974 (1975), 227 235. Denominaalsed noomenisufiksid karjala Djorþa murrakus. ESA 25/1979 (1981), 5 24. Väliskohakäänded karjala Djorþa murrakus. ESA 29/1983 (1985), 61 75. Denominaalsed verbisufiksid karjala keele Djorþa murrakus. ESA 33/1987 (1989), 93 98. Parbus, Ülo. Kirjakeelest, siirdekeelest ja murdekeelest. ESA 12/1966 (1966), 3 15. Ross, Jaan; Teras, Pire; Asu, Eva Liina; Eek, Arvo; Krull, Diana; Lehiste, Ilse; Meister, Einar; Mihkla, Meelis; Parve, Merike; Rannut, Mart. Tänapäeva eesti keele uurimine. Foneetika. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, 7 26. Paul, Toomas. Rootsi aja kirjandusloo uurimisest. ESA 46/2000 (2001), 224 241. Kirikulaulust, mentaliteedist ja matusekommetest. ESA 47/2001 (2002), 46 62. Peebo, Jaak. Kreutzwaldi loodud verbid Kalevipojas. ESA 12/1966 (1966), 53 71. Kreutzwaldi loodud noomenid Kalevipojas. ESA 16/1970 (1970), 69 104. Peegel, Juhan. Mõnedest arhailistest ja omapärastest vormidest rahvalaulude keeles.esa I (1955), 88 96. Häälikuloolisi ääremärkusi rahvalaulude keelest. ESA II/1956 (1956), 53 61. Tingiva kõneviisi tähenduslikest funktsioonidest ja kohast eesti kõneviiside süsteemis. ESA III/1957 (1957), 49 71. Nikolai Nolcken keelemehena ja folkloristina. ESA IV/1958 (1959), 48 69. Venepäraste eesnimede mugandumisest Ida-Saaremaa murdekeeles. ESA V/1959 (1959), 97 101. Mõningaid lisamärkmeid Dimitri Mevesest. ESA VI/1960 (1960), 113 120. hobuse sünonüümikast eesti regivärssides. ESA 17/1971 (1971), 71 75. Penjam, Pille. Jussiivi kasutusest eesti vanemas kirjakeeles. ESA 50/2004 (2005), 68 92. Pikamäe, Arnold. Eesti keele vältesüsteemist. ESA IV/1958 (1959), 101 109. Kont, Ilse; Pikamäe, Arnold. Sõnade tähenduste avamisest eesti kirjakeele seletavas sõnaraamatus. ESA VIII/1962 (1962), 122 131. Prii, Rein. Allatiiv-adessiiv seoses post- ja prepositsioonidega karjala keeles. ESA X/1964 (1964), 187 190. Punga, Leili. Ühe keelemehe tegevusest. (125 aastat Jaan Jõgeveri sünnist). 271 raamat70.pmd 271

ESA 31/1985 (1987), 12 19. Põlma, Valve. Eiratud tarindeid. ESA 21/1975 (1976), 81 84. Päll, Eduard. Infinitiiv eesti keele fraseoloogia allikana. ESA II/1956 (1956), 138 145. Raag, Virve. Eesti kirjakeele teadlik arendamine üldkeelekorraldusteooria valguses. ESA 46/2000 (2001), 139 152. Raìe, Silvia. Tähelepanekuid mitmekeelsusest. ESA 16/1970 (1970), 221 229. Raiet, Erich. Õigekeelsuse küsimusi nimetavalise ja omastavalise liitumise alalt. ESA I (1955), 77 80. Prantsuse päritoluga võõrsõnadest eesti keeles. ESA IX/1963 (1963), 211 221. Arnold Kask tänapäeva eesti kirjakeele viljelejana. ESA 18/1972 (1972), 29 35. Rajandi, Edgar. Rahvusvahelistest eesnimedest. ESA 13/1967 (1968), 75 94. Kask perekonnanimena ja perekonnanimedes. ESA 18/1972 (1972), 43 50. Õun ja õunapuu perekonnanimedes. ESA 21/1975 (1976), 85 88. Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut. Onomastilisi märkusi. Eesnimed tegusõnast olema. ESA 13/1967 (1968), 95 101. Eesti eesnimedest Mats Tõnissoni tähtraamatutes. ESA 16/1970 (1970), 125 141. Rannut, Lehte. Seesütlev ja alalütlev ajamääruse käänetena. ESA V/1959 (1959), 55 77. Ajamäärus eesti keeles (tähendusfunktsioonid). ESA VI/1960 (1960), 71 112. Sihitislause eesti tänapäeva kirjakeeles. ESA 17/1971 (1971), 45 65. Tagajärge väljendavate kõrvallausetega põimlausetest. ESA 19 20/1973 1974 (1975), 51 61. Kohamääruslause eesti keeles. ESA 22/1976 (1977), 73 82. Ross, Jaan; Teras, Pire; Asu, Eva Liina; Eek, Arvo; Krull, Diana; Lehiste, Ilse; Meister, Einar; Mihkla, Meelis; Parve, Merike; Rannut, Mart. Tänapäeva eesti keele uurimine. Foneetika. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, 7 26. Riikoja, Kai. Jooni arheoloogia sõnavarast aastail 1925 1976. ESA 25/1979 (1981), 87 97. Õigusterminite keelelisest küljest. ESA 26/27 1980/1981 (1983), 69 76. Ritsing, Richard. Eesti esimeste muusikaõpikute oskussõnadest. ESA 26/27 1980/1981 (1983), 52 61. Roos, Eduard. Eesti meel-ainesega muistsed isikunimed. ESA 17/1971 (1971), 77 97. Ross, Jaan; Teras, Pire; Asu, Eva Liina; Eek, Arvo; Krull, Diana; Lehiste, Ilse; 272 raamat70.pmd 272

Meister, Einar; Mihkla, Meelis; Parve, Merike; Rannut, Mart. Tänapäeva eesti keele uurimine. Foneetika. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, 7 26. Rätsep, Huno. Läänemeresoome keelte t-lise infinitiivi päritoluga seoses olevaid probleeme. ESA I (1955), 152 162. i-sufiksilistest verbidest eesti keeles. ESA II/1956 (1956), 74 91. Aspektikategooriast eesti keeles. ESA III/1957 (1957), 72 81. Lisamaterjali eesti keele uh>hv metateesi kohta. ESA IV/1958 (1959), 77 90. Liivi fraseoloogiat. ESA V/1959 (1959), 226 243. Vadja fraseoloogiat. ESA VI/1960 (1960), 162 178. Ühendverbide rektsioonistruktuuride iseärasustest eesti keeles. ESA 14 15/1968 1969 (1969), 59 77. Süvasituatsioonidest ja lausemallidest. ESA 18/1972 (1972), 55 70. Eesti keele verbisüntaksi põhimõtteid ja reegleid. ESA 19 20/1973 1974 (1975), 15 23. Eesti keele lihtlausete moodustamise alustest. ESA 22/1976 (1977), 63 71. Professor Arnold Kask õppejõuna ja teadlasena. ESA 28/1982 (1984), 5 12. Paul Ariste eesti keele uurijana. ESA 30/1984 (1986), 7 16. Friedebert Tuglase kirjanikusõnavara iseloomulikke jooni. ESA 32/1986 (1988), 5 16. Rääbis, Andriela. Ametlike telefonikõnede lõpetamine: kuidas helistaja lõpetamise algatab. ESA 47/2001 (2002), 107 125. Saar, Theodor. Kotermann. ESA 22 /1976 (1977), 143 155. Salve, Kristi. Mesilaste toomisest ja setu rahvalaulude ühest struktuuritüübist. ESA 30/1984 (1986), 127 135. Sarv, Ingrid. Rahvaluulesektsiooni tööst ja tulevikust. ESA 26/27 1980/1981 (1983), 18 21. Sedrik, Meeli. Trintsid. ESA 44 45/1998 1999 (2000), 67 71. Seilenthal, Tõnu. Vadja meccäläin ja nurmõ ain. ESA 14 15/1968 1969 (1969), 171 172. Sepp, Aldi. Verbi kordusest eesti murretes. ESA 29/1983 (1985), 39 44. Tähenduse esitamisest Eesti murrete sõnaraamatus võrrelduna Soome murrete sõnaraamatuga. ESA 34/1988 (1991), 5 12. Serebrennikov, Boriss. Mõningaid kaudseid andmeid kaasaegsete soome-ugri keelte üksikute rühmade kujunemise ajast. ESA III/1957 (1957), 153 158. Pluskvamperfekti ja perfekti päritolu probleemist läänemeresoome keeltes. ESA IV/1958 (1959), 249 255. Frekventatiivse sufiksi -l tarvitamise sõltuvusest foneetilistest tingimustest 273 raamat70.pmd 273

mordva ja mari keeles. ESA V/1959 (1959), 257 260. Sienkiewicz-Gudkova, Viktoria. Ustinja Pavlovna Tarunova lapi muinasjutte. ESA VI/1960 (1960), 210 219. Masso, Tiit; Silla, Priit. Ehituse oskussõnavara kujundamisest. ESA 19 20/1973 1974 (1975), 39 43. Simm, Jaak. Märkmeid Setumaa endise Satseri valla külanimedest. ESA 16/ 1970 (1970), 173 177. Mõningaid märkmeid Setumaa mikrotoponüümidest. ESA 18/1972 (1972), 151 157. Isikunimedest tulenenud Võnnu asulanimesid. ESA 19 20/1973 1974 (1975), 179 204. Võnnu külanimesid. ESA 22/1976 (1977), 109 126. Kohanimesid J. Hurda Setukeste lauludest. ESA 23/1977 (1978), 65 69. Setu eesnimesid. ESA 26/27 1980/1981 (1983), 92 98. Sutrop, Urmas. Liivimaa kroonika Ykescola ~Ykescole ja Üksküla. Tõnu Karma 80. sünnipäevaks. ESA 49/2003 (2004), 88 96. Temperatuurisõnad ja -skaalad. ESA 50/2004 (2005), 111 128. Bogatkin-Uusküla, Mari; Sutrop, Urmas. Kas ungari keeles on kaks punase värvi põhinime piros ja vörös? ESA 50/2004 (2005), 93 110. Zaitseva, Maria. Vepsa keele verbaaltuletussufikseist -sku- ja -skó ta (-škó ta). ESA VII/1961 (1961), 193 196. Mõnede vepsa sufiksite algusvokaalist. ESA VIII/1962 (1962), 186 196. Zékány, Imre. Ungari ü ja ö Taga-Karpaatia moldaavia murdes. ESA VII/1961 (1961), 197 200. Ungari laensõnade semantilisi nihkeid rumeenia keeles. ESA VIII/1962 (1962), 213 220. Slaavi laensõnad ungari ja rumeenia keeles. ESA IX/1963 (1963), 203 210. Zemzare, Daina. Mõnedest läti ja eesti eesnimedest. ESA 16/1970 (1970), 143 146. Tuletisi sõnast must läti keeles. ESA 17/1971 (1971), 109 110. Tael, Evi. Imperfekti pluurali 3. pööre Rammu saare murrakus. ESA IV/1958 (1959), 152 156. Killuke tähenduste kujunemise valdkonnast. ESA 11/1965 (1965), 83 88. Tamkivi, Külli. Rahvabotaaniline aines Jakob Hurda kogudes. ESA 35 42/1989 1996 (1998), 86 92. Tamm, Agu. Materjale na-tunnuselise kaudse kõneviisi kohta Rannu murrakust. ESA VII/1961 (1961), 108 110. Tampere, Herbert. Eesti rahvaviiside süstemaatiline kogumine 20. sajandi alguses. ESA 17/1971 (1971), 145 158. Rahvaluulet Chr. H. J. Schlegeli reisilt Eestimaale 1807. aastal. ESA 21/ 274 raamat70.pmd 274

1975 (1976), 105 124. Tanning, Salme. ng-sufiksist eesti murdeis. ESA I (1955), 128 133. Lõuna-eesti ragà reis ja selle tuletised. ESA IV/1958 (1959), 168 172. Kontraktaverbidest eesti murretes. ESA 11/1965 (1965), 157 173. Tarakanov, Ivan. Lühike ülevaade udmurdi murrete uurimise ajaloost. ESA IV/1958 (1959), 299 311. Udmurdi keele uvaa-vavoþi murrakute rühma häälikuline koostis ja mõned foneetilis-morfoloogilised erijooned. ESA IX/1963 (1963), 188 202. Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut. Onomastilisi märkusi. Eesnimed tegusõnast olema. ESA 13/1967 (1968), 95 101. Tavast, Arvi. Olukorrast ja probleemidest arvutialal. ESA 46/2000 (2001), 52 67. Tedre, Ülo. Eesti rahvalaulus toimunud murrangust. ESA 35 42/1989 1996 (1998), 93 105. Ühest isesugusest murdetekstide kogust. ESA 47/2001 (2002), 140 149. Tender, Tõnu. Emakeele Seltsi keelepäevad trepp elevandiluust tornist maale. /Kirjutise aluseks on ESi kõnekoosolekul 11. novembril 1999 peetud ettekanne./ ESA 44 45/1998 1999 (2000), 123 135. Ross, Jaan; Teras, Pire; Asu, Eva Liina; Eek, Arvo; Krull, Diana; Lehiste, Ilse; Meister, Einar; Mihkla, Meelis; Parve, Merike; Rannut, Mart. Tänapäeva eesti keele uurimine. Foneetika. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, 7 26. Tiik, Leo. Tünder, vakk ja külimit. ESA 21/1975 (1976), 141 154. Toimetus. Õienduseks. /E. Rajandi artikli kohta Kask perekonnanimena ja perekonnanimedes. ESA 18 18/1972 (1972), 29 36./ Torop, Kristjan. Sünonüümi mõistest eesti keeles. ESA 11/1965 (1965), 75 82. Tóth, Szilárd. Lisandusi Johannes Gutslaffi grammatika ning piiblitõlke keele ja kirjaviisi kohta. /Arvustus./ ESA 46/2000 (2001), 242 259. Treimann, Linda. Prantsuse päritolu sõnu eesti 18. sajandi ilmalikus kirjanduses. ESA 21/1975 (1976), 51 69. Prantsuse päritolu sõnu eesti kirjakeeles 19. sajandi esimesel poolel. ESA 25/1979 (1981), 39 55. Prantsuse päritolu sõnu eesti kirjakeeles 19. sajandi teisel poolel. ESA 33/ 1987 (1989), 52 66. Tuldava, Juhan. Võõrmõjusid Rootsi eestlaste keeles. ESA 11/1965 (1965), 93 104. Turkin, Adolf. Kajaka nimetuste kajastusi komi toponüümias. ESA 31/1985 (1987), 75 77. Turu, Ellen. Kahesilbiliste e-tüveliste verbide imperfektist eesti murretes. ESA V/1959 (1959), 78 96. 275 raamat70.pmd 275

hakkama-õmblema-tüüpi verbide imperfekt eesti murretes. ESA VIII/1962 (1962), 19 43. Tuþarov, Gennadi, Nimisõnade arvutunnused mari keele Jarangi (Jaranski) murrakus. ESA 11/1965 (1965), 237 244. ã-lõpulisest komitatiivist mari keele Jarangi murrakus. ESA 12/1966 (1966), 165 168. Jarangi murde asendist mari murrete süsteemis. ESA 14 15/1968 1969 (1969), 193 203. Tõnurist, Igor. Eesti ja Pihkvamaa etnomuusikalised suhted. (Rahvapillid). ESA 31/1985 (1987), 98 107. Univere, Aili. a-listest mitmuse vormidest eesti murdeis. ESA I (1955), 118 127. Sõnast kahasse. ESA IV/1958 (1959), 164 167. Omadussõnadega homonüümsetest määraadverbidest eesti murretes. ESA 11/1965 (1965), 175 184. Põhja-eesti hakkama ja lõuna-eesti nakkama. ESA 12/1966 (1966), 109 117. t-tunnuselise tegevusnime viisiütlevast eesti keeles. ESA 16/1970 (1970), 179 194. Eesti tu-liitelistest omadussõnadest. ESA 18/1972 (1972), 159 173. Lisandeid mu-sufiksi ajaloole. ESA 21/1975 (1976). 43 49. Eesti abstraktnoomenite ajaloost. ESA 22/1976 (1977), 51 62. Enesekohaste verbide kolmest sufiksist eesti keeles. ESA 23/1977 (1978), 5 10. Kahest onomatopoeetilisest sõnatüvest (hürsk-, türsk-) eesti keeles. ESA 25/1979 (1981), 25 31. Idamurre. ESA 32/1986 (1988), 59 93. Uuspõld, Ellen. Lauselühendi probleeme tänapäeva eesti keeles. ESA 19 20/ 1973 1974 (1975), 25 31. Vaba, Lembit. Haruldusi läti keelest. ESA 30/1984 (1986), 96 106. Läti laensõnu eesti murdekeeles. ESA 32/1986 (1988), 46 56. Läti laensõnu eesti murdekeeles II. ESA 34/1988 (1991), 55 61. Ferdinand Johann Wiedemann leivude uurijana. ESA 24/1988 (1991), 74 85. Läti laensõnu eesti murdekeeles III. ESA 35 42/1989 1996 (1998), 106 108. Läti laensõnu eesti murdekeeles IV. vabinaaed vabisev aed? ESA 43/ 1997 (1999), 99 106. Läti laensõnu eesti murdekeeles V. ESA 44 45/1998 1999 (2000), 72 76. Läti laensõnu eesti murdekeeles VI. ESA 46/2000 (2001), 153 158. Julius Mägiste ja balti etümoloogiad. ESA 47/2001 (2002), 23 38. 276 raamat70.pmd 276

Hellad nimed. Ühest lätitaustalisest perekonnanimetüübist. ESA 49/2003 (2004), 50 82. Vainik, Ene. Kas eestlased on kuumaverelised? Eestlaste rahvalikust emotsioonikategooriast. ESA 47/2001 (2002), 63 86. Vakk, Feliks. Väljendusliigutuste ja sümboolsete žestide kirjeldused fraseologismidena. ESA X/1964 (1964), 109 120. Kops läheb üle maksa. (Etümoloogiline etüüd.) ESA 18/1972 (1972), 143 149. Luuka õlletegu. ESA 23/1977 (1978), 41 48. Mine potilaadale. ESA 30/1984 (1986), 77 80. Valmet, Aino. Murdenäiteid Hanilast. ESA VIII/1962 (1962), 107 111. Pluurali partitiiv XVII sajandi lõpu eesti kirjakeeles. ESA IX/1963 (1963), 63 84. Märkmeid 17. sajandi ja 18. sajandi alguse eesti juhulaulude keele sõnavara kohta. ESA 14 15/1968 1969 (1969), 95 113. Grammatikapeatükk Anton Thor Helle eesti keele õpetuses. ESA 29/1983 (1985), 12 24. Noomeni mitmusevormid J. Gutslaffi grammatikas. ESA 30/1984 (1986), 50 55. Valmis, Aavo. Eesti keele lisandi piirist. ESA 22/1976 (1977), 83 98. Vare, Silvi. kond-liitest ja sellega seotud probleemidest eesti kirjakeeles. ESA 21/1975 (1976), 31 42. Eesti keele verbimoodustus: desubstantiivne konversioon. ESA 50/2004 (2005), 39 67. Kasik, Reet; Vare, Silvi; Kerge, Krista. Tänapäeva eesti keele uurimine. Sõnamoodustus. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, 49 62. Vassikova, Liidia. Imperfekt ja perfekt mari keeles. ESA IV/1958 (1959), 286 298. Liht- ja liitlause eristamise printsiibid (mari keele materjali alusel). ESA 33/1987 (1989), 99 101. Vávra, Klára. Sugulussõnavarast mansi, ungari ja eesti keeles. ESA 13/1967 (1968), 169 174. Vesker, Laine. Hääliku- ja sõnavälte asendustest kõne üldise alaarenguga lastel. ESA 22/1976 (1977), 99 104. Veski, Asta. J. V. Veski eesti keele sõnavara arendajana. ESA IV/1958 (1959), 17 27. Zooloogia oskussõnavara arenemine käesoleva sajandi I poolel. ESA 24/ 1978 (1980), 17 26. Nimisõnasufiksite kasutamine eestikeelse terminoloogia loomisel käesoleva sajandi I poolel. ESA 25/1979 (1981), 79 86. Veterinaaria-alane oskussõnavara käesoleva sajandi I poolel. ESA 26/27 277 raamat70.pmd 277

1980/1981 (1983), 62 68. Erialasõnastikke XX sajandi I poolest. ESA 28/1982 (1984), 47 53. Murdesõnade kasutamine oskussõnadena 20. sajandi I poolel. ESA 30/1984 (1986), 69 76. Ainetevahelistest suhetest eesti terminoloogias. ESA 32/1986 (1988), 17 22. Meditsiini terminoloogia kujunemine XX sajandi I poolel. ESA 32/1986 (1988), 23 29. J. V. Veski pedagoogiline tegevus. ESA 24/1988 (1991), 62 73. Geoloogia ja geograafia terminoloogia XX sajandi I poolel. ESA 35 42/ 1989 1996 (1998), 109 114. Veski, Johannes Voldemar. Märkmeid eesti ajalehtede keele kohta. ESA I (1955), 67 76. Ortograafilisi ja morfoloogilisi ebakohti eesti kirjakeeles. ESA II/1956 (1956), 62 73. Ääremärkusi nimisõnade liitmise kohta eesti kirjakeeles. ESA III/1957 (1957), 21 35. Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatu koostamise käigust. ESA 13/1967 (1968), 19 22. Minu sõnaraamatutealasest tegevusest. ESA 14 15/1968 1969 (1969), 11 22. Veskimägi, Enn. Eesti sõjandusterminoloogia arengust sõjajärgseil aastakümneil. ESA 34/1988 (1991), 29 46. Vihma, Helgi. Homonüümi mõistest. ESA X/1964 (1964), 45 56. Ühest käändsõnaliste homonüümide rühmast tänapäeva eesti kirjakeeles. ESA 11/1965 (1965), 59 74. Esimene akadeemiline eesti keele lektor /F. D. Lenz/. ESA 18/1972 (1972), 189 195. aas-sõnad eesti keeles. ESA 26/27 1980/1981 (1983), 32 42. Viires, Ants. Eesti püttsepise terminoloogiast. ESA II/1956 (1956), 182 194. Eesti vanem leksikograafia ja etnograafia. Lisandeid eesti rahvariiete ajaloole. ESA IV/1958 (1959), 184 194. Sõnaajaloolisi etüüde. 1. Kojast kodanluseni. 2. Keelegeograafiline lisand kabu puhul. ESA 18/1972 (1972), 125 136. Viires, Helmi. Murdenäiteid Annast. ESA V/1959 (1959), 118 131. ne-omadussõnade tähendusrühmad eesti murretes. ESA VI/1960 (1960), 48 70. se ~ tse vaheldus eesti ne-adjektiivides. ESA VII/1961 (1961), 31 53. Viitso, Tiit-Rein. Vadja keele Luutsa-Liivtšülä murraku fonoloogia. ESA VII/ 1961 (1961), 142 174. Tüvelisest astmevaheldusest (eriti eesti keeles). ESA VIII/1962 (1962), 44 278 raamat70.pmd 278

62. Teese ja antiteese. ESA IX/1963 (1963), 7 25. Äänisvepsa murde väljendusplaani esialgse kirjeldamise küsimusi. ESA X/ 1964 (1964), 191 209. Eesti keele fonoloogia senisest käsitlemisest ja tulevikuväljavaated. ESA 12/1966 (1966), 17 25. Koonduvusprintsiip. ESA 12/1966 (1966), 27 34. Ehala, Martin; Kaalep, Heiki-Jaan; Kilgi, Annika; Viks, Ülle. Tänapäeva eesti keele uurimine. Morfoloogia. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, 36 48. Vilbaste, Gustav. Rahvapäraste taimenimede kogumise katseid möödunud sajanditel. ESA II/1956 (1956), 195 216. Vadja taimenimesid. ESA III/1957 (1957), 173 179. Kaukaasia eestlaste keelest ja rahvaluulest. ESA VI/1960 (1960), 121 131. Eduard Ahrensi katseid eesti kirikukeele parandamiseks. ESA VII/1961 (1961), 11 16. Villup, Astrid. Adverbaalse sõnavara statistilisest struktuurist. ESA 19 20/1973 1974 (1975), 73 90. Värv, Valve. (Hilisem Põlma). Ühest onomatopoeetilisest verbiperest eesti kirjakeeles. ESA 11/1965 (1965), 49 58. Sõnasisesed konsonandid eesti onomatopoeetilistes verbides. ESA 12/1966 (1966), 35 41. Vääri, Eduard. Keeleliste vahendite tarvitamiset A. Hindi poolt romaanis Tuuline rand II. ESA I (1955), 81 87. Soomeugriline sõnavara eesti sugulasnimedes. ESA II/1956 (1956), 150 159. Mõnede sõnaliikide piirist ja funktsiooni muutumisest lauses. (Kirjakeele materjalide põhjal.) ESA IV/1958 (1959), 70 76. Liivi keele uurimise ajaloost. ESA V/1959 (1959), 190 225. Fenno-ugristika aastail 1940 1965. ESA 11/1965 (1965), 43 48. 100 aastat esimeste liivikeelsete raamatute ilmumisest. ESA 11/1965 (1965), 209 214. Õim, Asta. Hing keeles ja meeles. ESA 47/2001 (2002), 126 139. Sõna õhk semantikast. ESA 49/2003 (2004), 125 135. ree- ja kelgu-kujundist eesti fraseoloogias. ESA 50/2004 (2005), 143 158. Õim, Haldur. Huno Rätsep 60. Piirjooni ühele arengujärgule eesti keeleteaduses. ESA 33/1987 (1989), 5 13. Õim, Katre. Mõistega kiiresti seotud võrdluste sünonüümiasuhetest. ESA 49/ 2003 (2004), 136 148. Fraseologism versus kõnekäänd. ESA 50/2004 (2005), 129 142. Õispuu, Jaan. Karjala kirjakeele grammatikad ja lingvistika oskussõnavara. ESA 279 raamat70.pmd 279

29/1983 (1985), 76 83. Karjalased, karjala keel ja karjala keeleseadus. ESA 44 45/1998 1999 (2000), 136 168. KOOSTANUD HELJU KAAL 280 raamat70.pmd 280