Emakeele Selts

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Emakeele Selts"

Väljavõte

1 Ülle Lennuk Tallinna ülikooli keeletoimetamise magister Uuenduslik ja alalhoidlik Tuglas Friedebert Tuglase novellide Popi ja Huhuu ja Hingemaa eri redaktsioonide keelelisi ning stiililisi muutusi uurides lähtusin oletusest, et Tuglas soovis järgida eesti keele normimuutusi ja täiustada juba eelnevas versiooniski väljendusrikast teksti. Eeldasin, et nooreestlasena kasutas ta novelle redigeerides keele uuendus likke vorme ning uudissõnu. 1 Ilmselgelt on novellid olnud Tuglase loomingu tuntuim osa, neid käsitletakse ka koolis. Tänapäeva põhikooli lõpetaja teab Popit ja Huhuud, Hingemaad ja mõnd teist-kolman dat tema lühiproosa teost, mis vaatamata oma saja ja enama aasta taha jäävale loomisajale pakuvad ka praegu elamuslikke mõtisklusvõimalusi. Tuglase vaibumatu soov oma tekste iga ilmumiskorra eel paremaks muuta vananenud keelendeid asendades, sõnavara uuendades, sõnastuslikku täpsust ja nõtkust taotledes kestis kuni kirjaniku viimaste elupäevadeni. Valides sõnu, vaagides paralleelvõimalusi ja lause heakeelsust kohendades järgis ta kehtivat keelenormi, hoidis silma ees keeleteadlaste ja -korraldajate soovitusi, usaldamata ometi oma tekste kellegi teise toimetada. Tuntaval määral jättis Tuglas neisse kirjutamis aegset hõngu, Ants Orase arvamusel oli seda siiski vähe ja ümbertegemised pole ta asjadele just kasuks tulnud (Lange 2004: 185). Redaktsioonides tehtud muudatuste kasu ja kahju üle juurdlemine pani vaatlema tuglaslikul enesetoimetamisel ajastutruuks jäämist või 1 Artikkel põhineb aastal Tallinna ülikoolis kaitstud magistritööl Friedebert Tuglas oma varaste novellide toimetajana. OMA KEEL 2/

2 NOVELLI HINGEMAA REDAKTSIOONID: Hingemaa [Autorinimi Fr. Mihkelson]. Tartu: Noor- Eesti Kirjastus Kaks juttu Tartu: Noor- Eesti Kirjastus Liivakell I Tartu: Noor- Eesti Kirjastus Valimik novelle Tartu: K./ Ü. Loodus Kogutud novellid ja väikepalad I Tartu: Noor-Eesti Kirjastus Hingemaa Tallinn: Riiklik Kirjastus Pedagoogiline Kirjandus Elu ja kangastused Tallinn: Riiklik Kirjastus Ilukirjandus ja Kunst Kogutud teosed I. Novellid Tallinn: Kirjastus Eesti Raamat NOVELLI POPI JA HUHUU REDAKTSIOONID: Vaba Sõna 1914, 11/12. Tartu: Noor-Eesti, Saatus Tallinn: Kirjastus-Ühisus Maa Popi ja Huhuu Tartu: Noor-Eesti Kirjastus Valimik novelle Tartu: K./ Ü. Loodus Kuldne rõngas Tartu: Noor-Eesti Kirjastus Valitud novellid ja väikepalad Tallinn: Eesti Kirjastus Elu ja kangastused Tallinn: RK Ilukirjandus ja Kunst Kogutud teosed 1. Novellid I Tallinn: Eesti Raamat vastupidist keele ja stiili ajakohastamist. Ajastutruuks jäämiseks võib lugeda nii murdelise eripära viimane on iseloomulik eesti keele vanematele sotsioperioodidele (Hennoste 1997: 47 48), mil paikse eluviisiga maarahvas kasutas omavahelises suhtlemises kohalikku kõnepruuki, kui ka algse autoriteksti kirjakeele säilitamist. Kirjandusteose otsekõnele annab murdekeel ajaja kohakuuluvuse, tingides samas oma arhailise keele kasutusega ka autori mõtte vahendamisraskuse uue aja lugejale. Viimasele mõistetav olemisele ja teksti loomisaegsele autentsusele võrdselt pretendeerida ei saa. Tuglas, kellest arvasin pigem ajakohastavat redigeerijat, seda esmapilgul ka on. Taustki näib sellist toimetajatööd kinnitavat: tema aasta järgsel pagulusajal saadetud kirjadest Johannes Aavikule võib lugeda täielikku toetust viimase keeleuuendusele. Alates aasta kevadest tunnistab Tuglas Aavikule, et on tolle keelelisi brošüüre kasutanud käsi raamatuna nii palju kui võisin (Vihma 1999: 99). Uurimaks, kui palju ning milliseid muudatusi Tuglas ülalnime ta tud kahe novelli trükiredaktsioonides läbi aegade tegi, millised neist lähtusid keeleuuenduslikust suhtumisest ja millised nn ametlikust keelenormist 2, võrdlesin kaheksat Hingemaa ja sama arvu Popi ja Huhuu redaktsiooni. Ühtekokku leidsin Hingemaa redaktsioonides üle 230 ning Popi ja Huhuu trükiversioonides üle 130 muudetud-redigeeritud keelendi. Siinses 2 nn ametlik alles aastate lõpuks kujunes välja Akadeemilise Emakeele Seltsi roll eesti keele standardi aktiivse fikseerijana, varem lähtus ilmselt tegi seda ka Tuglas pigem autori jaoks usaldusväärseimast eeskujust. 38 OMA KEEL 2/2018

3 artiklis esitan näited nende ajalises loogikas: esmalt vaatlen varasemaid ning seejärel kauem kaalutletud ehk viitajaga tehtud redaktsioonilisi muudatusi. Varasematest redaktsioonilistest muudatustest Hingemaa esmatrüki ilmumise (1906) eel ja ajal õpetati ning õpiti Liivimaa koolides eesti keelt kui kubermangu mitteametlikku kõnekeelt ilmselt Karl August Hermanni aastal valminud õpiku Eesti keele Grammatik alusel. Nii kasutati ja kirjutati ka lihtmineviku kolmanda pöörde vorme kujul, mida Hermann oma õpikus kirjeldab (Hermann 1884: 103): 2) M i n e w i k (praeteritum imperfectum)... katsusiwad, kargasiwad, otsisiwad Ka novelli esimestes redaktsioonides on minevikuvormides kasutatud lõppu -sivad/-ivad: paisusivad ja laenetasivad ning ujusivad pika reana üksteise järel läbi pää. Ortograafia reegleid Hermann oma grammatikas esitanud ei ole, ka ei leia me juhiseid muudest allikatest, seetõttu võib vaid oletada, millest õigekirja puhul juhinduda võidi. Näiteks pani Tuglas gi-liite kirja, arvestamata eelneva hääliku helilisust. Eeskuju, millest ta võis lähtuda, kohtame Hermanni grammatika tekstis, kuigi sõnastatud reeglit seal ei leidu: Sõna keegi ehk kesgi käänatakse nisama kui kes, üksnes -gi pandakse juurde (keegi, kedagi, kellegi, kellessegi), niisama misgi (midagi, millegi, millessegi) (Hermann 1884: 89 90). Tuglas on novelli kolmes esimeses redaktsioonis kasutanud gi-lõpulist kuju: Oli nii võõrastav, ei uskunudgi, et selle pori mere taga madalas mudaloigus keegi elada võis. Johannes Voldemar Veski sõnastas ja avaldas aastal väheldase trükisena Eesti Kirjakeele reeglid Eesti Kirjanduse Seltsi ja Eestimaa Rahvahariduse Seltsi nelja eesti keele konverentsi ( ) otsused. OMA KEEL 2/

4 Neist konverentsidest sai alguse konsensuslik keelekorraldusprotsess, mis jätkus aastal Akadeemilise Emakeele Seltsi asutamisega (Pajusalu 2017). Tuglas on nelja keelekonverentsi otsustega arvestades teinud Hingemaa aasta trükki gi-/ki-liite kirjutamisel parandused, nii et eelnevalt esitatud näitelause sai selles redaktsioonis kuju: Oli nii võõrastav, ei uskunudki, et selle pori mere taga muda loigus keegi elada võis. Hermanni grammatika reegli pärase mitmuse lihtmineviku kolmanda isiku si/vad-lõpu, mille too oli sõnastanud Eesti Kirjameeste Seltsi aasta otsuse kohaselt (Hermann 1884: 102), on Tuglas redi geerinud si/d-lõpuliseks alles aastal: Kurvad elumälestused kustusid ja nende asemele asusid... Kui õigekirjareeglid võttis Tuglas kasutusele pea nende kehtima hakkamise järel, siis morfoloogias ta redaktsioonilisi muutusi nii aegsasti ei teinud. Küllap kasutas ta siin looja vabadust valida vea ja isikliku keelevarjundi vahel (Tuglase fond, kiri Kirjandusmuuseumile 1961). Hilisematest muudatustest Nagu eeltoodust nähtus, siis morfoloogia muutmiseni jõudis Tuglas enamasti mõnevõrra pikema kaalumise järel kui õigekirja reeglipärastamiseni. Samasugune viivitamine on iseloomulik ka sõnavara puhul. Tuglase teoseid iseloomustab rikkalik tüvematerjal: 40 novelli leksikat uurinud Huno Rätsep on tuvastanud neis ühtekokku tüve (Rätsep 2002: 267). Ka kirjaniku novelliredaktsioonidest on võimalik leida enim just sõnavaramuudatusi. Ometi iseloomustab neid muudatusi pigem Tuglase alalhoidlikkus. Näiteks on novellis Popi ja Huhuu, kus ta kirjeldab keskaegset olustikku, kasutatud toimumisajaga sobivaid arhailisi ning murdelisi tähistajaid, millest enamiku kirjanik ka kõigis järgnevais redaktsioonides säilitas. Sellised on näiteks händ, siug, lee, lõugas, vammus, kängitsema, purema, astjakirst, isand. Teose varasemate redaktsioonide sõnakasutust on autor hiljem siiski mõningal määral ajakohastanud, tihti tingituna keelendite tähendusvälja muutumisest. Nii on ta esmatrüki isanda mõtlust kujutades kirjutanud pidas palukest käes ja Popi kohta, et koera ahelas pidi pidama. Hilisemates (alates aastast) redaktsioo- 40 OMA KEEL 2/2018

5 nides on kirjanik asendanud sõna pidama neis positsioonides sõnaga hoidma. Sõnu on nende tähenduse muutumise tõttu Tuglas ka Hingemaa redaktsioonides välja vahetanud või täpsustanud, näiteks asendanud esimese trüki väljendi võõrast tundmust vähendada alates aasta redaktsioonist sõnaühendiga võõristust vähendada. Samal, aastal kirja pandud keelendi tärkas ta meel(d)e on autor aasta väljaande jaoks asendatud sõnadega ta mäletas ja sõna kütis küttepuude saamiseks kasutatava metsa tähenduses asemel on Tuglase aasta redaktsioonis ilmselt ta enda loodud liittuletis küttemets. Nii autori enese kui ka teiste Aaviku, ka Johannes Voldemar Veski, aga samuti näiteks Willem Grüntali loodud uusi sõnu on Tuglas analüüsitud kaht novelli redigeerides kasutusele võtnud peamiselt aastatel Iseloomulikku vananenud sõnade asendamisel uudsetega on rohkem leida varasema loomisaastaga Hingemaa redaktsioonides: Hingemaa 1906 puhavus piima tükk isesugune võimus meeleäraheitmine jaotöö/jao-töö ilmaääreta võõras tundmus asuga lõpmata sarnane Hingemaa 1935 puhang piimalusikatäis mingi võim meeleheide tükitöö ääretu võõristus risuga lõputu säärane Popi ja Huhuu teksti redigeerimisel viis Tuglas sõnavaramuudatusi sisse vähem, kui neid Hingemaas leida võib, asendades uutega peamiselt lootusetult vananenud ja ka kasutuselt kadunud nimi- ja tegusõnu: Popi ja Huhuu 1914 trööstida kurbits porknad Popi ja Huhuu 1935 lohutada kõrvits porgandid OMA KEEL 2/

6 Stiili kohendamist ja teksti lühendamist, sealhulgas otseses kõnes, võib vaadeldud kahest novellist kohata enam Hingemaas, mis Tuglase sõnul on kindlas ajahetkes sündinud teos (Tuglas 1966: 184). Esma versioonis on kandimehe ja ta pereliikmete jutt ajale, s.o 20. sajandi algusele ja piirkonnale iseloomulikus kõnekeeles: Aga või keski seda talupoega laseb Peterburisse?!... peksetakse... Edasistes redaktsioonides on autor teinud muudatusi kuni novelli aasta redaktsioonini, kust alates on arhaismid asendatud kirjakeelsete sõnadega: Aga kes see laseb talupoega sinna?... pekstakse Nende ja veel mõne muu näite põhjal võiks Tuglase varasemat lopsakamat keelekasutust sisal danud otsekõne hilisematest redaktsioonidest välja jätmist maiekaldalikult pidada ka teose ärarikkumiseks või teksti steriilsemaks muutmiseks (Kalda 2000: ). Nagu eeltoodud näidete põhjal möönda võib, on tõesti võimalik sellist steriilsustaotlust märgata. Ometi on teksti tihendamine Hingemaale kokku võttes kasuks tulnud. Muutuste tulemusel ja eriti peateemaga nõrgalt seotud dialoogide väljajätmise ning nii nende kui ka laialivalguvate kirjelduste ja mõtiskelude lühendamise tulemusel ning koos puänteeriva lõpplahenduse juurdekirjutamisega sai algsest jutukesest tihendatud keelega novell. Kuigi Tuglas oli sõnavara uuendamisel hoolas ja kasutas vananenud sõnade asemel uut kirjakeele tüvevara, ei läinud ta loomingupraktikas kaasa aavikliku keeleuuendusliiasusega. Sama võib öelda ka tema morfoloogiliste muudatuste kohta. Popi ja Huhuu aasta trüki versiooni ette valmistades on Tuglas kasutatud Aavikule iseloomulikke ja tema poolt tungivalt soovitatud nd- ja t-lõpulisi kesksõnu polnd, teenind, tulnd, saand, rullind, veeretand, juhtund, täistopit, kumardet, joodet. Samuti kohtame nii selles kui ka Tuglase sama ajastu uutes tekstides lle-alaleütlevat poikville ja kehtivaist keelenormidest-tavadest erinevat i-mitmust, näiteks sõnas ööil. Järgmistes novelliredaktsioonides lähtus kirjanik peamiselt normkeelest. Tuginedes tuvastamata eeskujudele, milleks Tuglas võis peale õpikute kasutada ka muud mitmekesist kirja sõna ning samuti suulist pärimust, pani ta kirja mõned ainukordsed keelendid. Nii ei olnud mul võimalik leida otsest eeskuju Popis ja Huhuus kasutatud sõna helmes mitmuse 42 OMA KEEL 2/2018

7 tüvedele helmede (mitmuse omastav k), helmi (mitmuse osastav k) ja võib vaid oletada seda, kas oli siin tegemist kirjaniku kodukeele mõju (sellekohast kinnitust polnud võimalik leida) või pigem tema vormiloomega. Alates aastal ilmunud kogust Kuldne rõngas on Tuglas selle sõna puhul kasutanud normikohast tüvekuju helmeste, helmeid, helmestega, nagu seda vormistikku kohtame ka Muugi VÕSis, kus tüüpsõnaks on antud hernes (Muuk 1933: 124). Kokkuvõtteks Iga järgmist Tuglase novelliredaktsiooni lugedes võib leida keelendeid, mida autor on pidanud vajalikuks võrreldes eelmise versiooniga muuta. Tuglas on teinud rohkesti meie keele arenemise kohaseid parandusi (Tuglase fond, kiri kirjandusmuuseumile 1961), kuid need ei torka novellitekstides silma määral, mis juhiks tähelepanu teoste süžee jälgimise ja ideele kaasamõtlemise asemel keelelistele uuendustele. Küllap on autorist toimetaja saavutanud oma eesmärgi teha pingutavat redigeerimistööd vajadusega näha igas teoses valivat ja tihendavat kunsti ega mitte päevast päeva jätkuvat käsi tööd (Tuglas 1966: 204). Ilmselt soovis ta, olles küll uuendusmeelne ja -keelne, eelkõige lugejale keeleliselt lähedaseks ja seeläbi arusaadavaks jääda ning seetõttu, mitte aga keeleuuenduse eitusest, viivitas mõnelgi puhul ülinovaatorlike vormide ja sõnade kasutuselevõtuga. Ta asendas iganenud vormid ja sõnad uutega aga niipea, kui need lugejale tuttavamaks olid saanud. Seega võib väita, et Tuglas oli oma novelliredaktsioonides mõõdukalt keele uuenduslik. Viidatud kirjandus Hennoste, Tiit Eesti keele sotsioperioodid. Üldpilt. Pühendusteos Huno Rätsepale. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7. Toim M. Erelt, M. Sedrik, E. Uuspõld. Tartu: Tartu Ülikool. Hermann, Karl A Eesti keele Grammatik: Koolide ja iseõppimise tarwis kõikidele, kes Eesti keelt õigesti ja puhtasti kõnelema ja kirjutama ning sügawamalt tundma ja uurima tahavad õppida. Tartu: W. Just. Kalda, Maie Redigeerimine kui steriliseerimine (F. Tuglase näitel). Kultuuritekst ja traditsioonitekst: novembril [1999, Tartus] toimunud seminari materjalid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk Lange, Anne Ants Oras. Tartu: Ilmamaa. OMA KEEL 2/

8 Muuk, Elmar Väike õigekeelsus-sõnaraamat. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus. Pajusalu, Karl Eesti Teaduste Akadeemia ja Emakeele Seltsi 80 ühist aastat. Eesti Teaduste Akadeemia veebileht fi l e / T E G E V U S / Y R I T U S E D % / S E LT S I D E % 2 0 PA E V _ 3 1 _ 1 0 _ / Karl%20Pajusalu_ pdf ( ). Rätsep, Huno 2002 [1988]. Friedebert Tuglase kirjanikusõnavara iseloomulikke jooni Sõnaloo raamat. Tartu: Ilmamaa, lk Tuglas, Friedebert Teoste sünnilood. Rummo, P. (koostaja), Friedebert Tuglas sõnas ja pildis. Tallinn: Kirjastus Eesti Raamat, lk Tuglase fond = F. Tuglase käsikirjalised materjalid Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuuriloolises Arhiivis EKM EKLA, f 245. Vihma, Helgi Kultuurilugu kirjapeeglis. Johannes Aaviku ja Friedebert Tuglase kirjavahetus. Tallinn: Valgus. 44 OMA KEEL 2/2018

keelenouanne soovitab 5.indd

keelenouanne soovitab 5.indd Kas algustäht oleneb asutusest? Maire Raadik Ajalugu On küsitud, mis ajast võib Tartu Ülikooli kirjutada ka väikese tähega, s.o Tartu ülikool. Vastus on: vähemalt eelmise sajandi kolmekümnendatest aastatest

Rohkem

Tööplaan 9. kl õpik

Tööplaan 9. kl õpik Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

oma_keel_2002_01

oma_keel_2002_01 2001.-2002. aastal ilmunud keeleraamatuid Sõnaraamatud Eesti-Inglise tehnikasõnaraamat. Peatoimetaja: Rein Kull. Toimetajad: Lea Noorma ja Vahur Raid. Euroülikool. Tallinn, 2001. 976 lk Eesti kirjakeele

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus 2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud

Rohkem

OK_ indd

OK_ indd Vaatmikesari eesti keelest Helle Metslang Emakeele Seltsi juhatuse esimees Haridus- ja teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi, Eesti kirjandusmuuseumi ja Tartu ülikooli multimeediakeskuse koostöös on valminud

Rohkem

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus 1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,

Rohkem

Microsoft Word - Pajusalu_Eesti murrete uurimine Wiedemannist Viitsoni_ettekanne.doc

Microsoft Word - Pajusalu_Eesti murrete uurimine Wiedemannist Viitsoni_ettekanne.doc EESTI MURRETE UURIMINE WIEDEMANNIST VIITSONI Karl Pajusalu Tartu Ülikool Ettekanne konverentsil Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa II Väike-Maarja, 24. 25. aprill 2013 On mitmeti tähendusrikas, et tähtsaim

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika ja logopeedia õppekava Marin Väinsalu TEGU- JA NIMISÕNAVORMIDE KASUTA

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika ja logopeedia õppekava Marin Väinsalu TEGU- JA NIMISÕNAVORMIDE KASUTA Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika ja logopeedia õppekava Marin Väinsalu TEGU- JA NIMISÕNAVORMIDE KASUTAMINE 3 4-AASTASTEL SIMULTAANSETEL KAKSKEELSETEL LASTEL

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende

Rohkem

Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava

Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava Õppeaine: eesti keel Klass: 4 Eesmärgid: Eesti keele kui rahvuskultuuri kandja väärtustamine; eesti keele väärtustamine avaliku suhtlusvahendina; keeleoskuse

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

EBÜ Üldkoosolek

EBÜ Üldkoosolek EBÜ 20. aastapäeva koosviibimine Estonia Resort Hotel & Spa A.H. Tammsaare puiestee 4a/6, Pärnu, 04.05.2018. Ülo Kask 20 aastat Eesti Biokütuste Ühingut Asutamine Eesti Biokütuste Ühing - EBÜ (www.eby.ee)

Rohkem

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja

Rohkem

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE VANASLA

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE VANASLA VALIKAINE VANASLAAVI KEEL gümnaasiumis 1 VANASLAAVI KEEL ÜLDOSA Vanaslaavikeel gümnaasiumis Vanaslaavi keel (kirikuslaavi keel), on vene keel esialuseks, selle omapäraseks vundamendiks, mille peal põhineb

Rohkem

sander.indd

sander.indd Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste

Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS) (https://www.etis.ee/index.aspx) kajastab

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi

Rohkem

Kool _________________________

Kool _________________________ 1 Emakeeleolümpiaadi piirkonnavoor 7.-8. klass ÜLESANNE 1. Loe tekstikatkend läbi. Isegi puud pole enam endised või siis ei tunne ma neid lihtsalt ära, nad on jäänud mulle võõraks. Ma ei räägi sellest,

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis

Rohkem

Microsoft Word - RVLi juhend.doc

Microsoft Word - RVLi juhend.doc KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi

Rohkem

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.

Rohkem

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut õppekava: eripedagoogika Helen Binsol Harjutusi kohakäänete käsitlemiseks digitaalse

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut õppekava: eripedagoogika Helen Binsol Harjutusi kohakäänete käsitlemiseks digitaalse Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut õppekava: eripedagoogika Helen Binsol Harjutusi kohakäänete käsitlemiseks digitaalse õppevara abil 3. klassi õpiabitundides Bakalaureusetöö

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I 05.07.2011, 17 jõust. 08.07.2011] Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2) Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kool

Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kool Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks. 2.1.3. Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kooliastmes Põhikooli eesti keele kui teise keele õpetusega

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: KEEL JA KIRJANDUS 1

TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: KEEL JA KIRJANDUS 1 TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: KEEL JA KIRJANDUS 1 SISUKORD 1. AINEVALDKOND: KEEL JA KIRJANDUS... 4 VALDKONNAPÄDEVUS NING ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMINE... 4 ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMINE

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode] "Kooliolümpiamängud kooli identiteedi kandjana kõrvalseisja seisukohalt." Kool täna vastuvõtt katsete tulemuste põhjal õpilasi 541 noormehi 225 neide 316 töötjid54 töötajaid õpetajaid 45 Kuulsamad vilistlased

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality:  a meta-analysis Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD PÕLEVKIVI Niiskuse määramine Oil shale Determination of moisture EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 668:1996 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega

Rohkem

Margus Kontus Portfoolio Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts Vabade kunstide teaduskond / Faculty of Fine Arts Graafika BA / Graphic Art

Margus Kontus Portfoolio Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts Vabade kunstide teaduskond / Faculty of Fine Arts Graafika BA / Graphic Art Margus Kontus Portfoolio Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts Vabade kunstide teaduskond / Faculty of Fine Arts Graafika BA / Graphic Art BA 2018 Kunstnikupositsioon Seisan Mustamäel Akadeemia

Rohkem

(Microsoft Word - PK 2009 J\365geva IV etapp.doc)

(Microsoft Word - PK 2009 J\365geva IV etapp.doc) Järgmine karikasarja võistlus toimub 28 augustil Tartumaal, Tõrvandis Tuletõrjespordi karikavõistluste Pritsu karikas 2009 IV etapp peeti Jõgeval 14 augustil 2009.a. Mehed Võistluste tulemused I A. Oviir

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

DVD_8_Klasteranalüüs

DVD_8_Klasteranalüüs Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

ES

ES Keiu Kärt Tammeaid Tartu ülikooli bakalaureus Eesti keele riigieksami kajastamisest ajakirjanduses 2012. aastal sooritasid gümnaasiumilõpetajad esimest korda kaheosalise eesti keele riigieksami. Kuidas

Rohkem

Layout 1

Layout 1 Raudmäe, algus 12/2/08 5:32 PM Page 929 Keel ja Kirjandus 12/2008 LI AASTAKÄIK EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI KIRJANDUSE AUHINDAMISED EESTIS: ESIMESED KATSED 1887 1917 * KRISTI

Rohkem

KOOLITUSTE HALDAMINE E-TÖÖTUKASSA KASUTAJAJUHEND 1

KOOLITUSTE HALDAMINE E-TÖÖTUKASSA KASUTAJAJUHEND 1 KOOLITUSTE HALDAMINE E-TÖÖTUKASSA KASUTAJAJUHEND 1 Sisukord E-TÖÖTUKASSASSE SISSE LOGIMINE JA MINU KOOLITUSED AVALEHT... 2 UUE KOOLITUSE LISAMINE... 5 MÄÄRAMATA TOIMUMISAJAGA KOOLITUSED... 9 REGISTREERIMISTEATE

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

Bit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis

Bit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis Ilmar Härg Bit AS ilmar@avita.ee Teie 25.03.2010 nr [Seosviit] Õiguskantsler 17.01.2011 nr 6-2/100747/1007632 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra Härg Pöördusite minu poole avaldusega,

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Eelnõu lisa_3.docx

Eelnõu lisa_3.docx Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel

Rohkem

Pealkiri on selline

Pealkiri on selline Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Kinnitatud õppenõukogu otsusega nr GÜMNAASIUMI AINEKAVAD

Kinnitatud õppenõukogu otsusega nr GÜMNAASIUMI AINEKAVAD Kinnitatud õppenõukogu otsusega nr 411 28.08.2015 GÜMNAASIUMI AINEKAVAD SISUKORD 1. AINEVALDKOND EESTI KEEL JA KIRJANDUS... 4 1.1. Eesti keele ainekava... 4 1.2. Kirjanduse ainekava (kohustuslikud kursused)...

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava

Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava Õppeaine: eesti keel Klass: 7 Eesmärgid: 7. klassi lõpetaja 1) mõistab eesti keele tähtsust rahvuskultuuris ning hea keeleoskuse vajalikkust; 2) tuleb toime

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp): Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi objekt Andres Kollist 05.10.2015 Tartus Eesti e-varamu ja kogude säilitamine Eesti e-varamu on u htne e-keskkond,

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem