ADO GRENZSTEINI JÄLG HÄÄLIKUVÄLTE TEOORIA EDULOOS JA EKSITUSTES MATI HINT Ado Grenzsteinil on oma koht eesti keele edendamise loos. Põhjusega tuuakse

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "ADO GRENZSTEINI JÄLG HÄÄLIKUVÄLTE TEOORIA EDULOOS JA EKSITUSTES MATI HINT Ado Grenzsteinil on oma koht eesti keele edendamise loos. Põhjusega tuuakse"

Väljavõte

1 ADO GRENZSTEINI JÄLG HÄÄLIKUVÄLTE TEOORIA EDULOOS JA EKSITUSTES MATI HINT Ado Grenzsteinil on oma koht eesti keele edendamise loos. Põhjusega tuuakse esile tema 1600 uudissõnaga Eesti Sõnaraamatut (Grenzstein 1884), purismi, kunstsõnu (ammu enne Aavikut), keeleõpikuid, head eesti, saksa ja vene keele kasutust, omas ajas säravat ajakirjanduskeelt, publitsistihinge (mida ta küll kasutas ka põhimõttelagedalt). Üks oluline keeleteoreetiline arendus on tema puhul olnud unustuses: Ado Grenzstein on 15., 22. ja 29. detsembril 1876 Eesti Postimehes (nr 50 52) Piirikivi nime all avaldanud kirjutise Eesti õigestkirjutuse parandajatele, mille taas käibesse toomine Eesti mõtteloo 106., Grenzsteini köites Eesti haridus annab põhjuse pidada Grenzsteini häälikuvälte teooria tähtsaimaks eelkäijaks, ehk koguni tahtlikult või tahtmatult unustatud kaasautoriks (Grenzstein 2012). Grenzsteini keelealasest tegevusest on ülevaate kirjutanud Salme Sinimets (1940). Tolles ülevaates leiab Eesti õigestkirjutuse parandajatele ainult põgusat refereerimist ning Grenzsteini välteõpetuse suhestamine Mihkel Veske õpetusse puudub hoopiski aastal oli perspektiiv teistsugune: Veske häälikuvälte teooria oli absoluutselt valitsev nii koolis kui ülikoolis, kriitiline suhtumine Veskesse oleks tema 50. surma-aastapäeva eel tundunud kohatu. Ferdinand Johann Wiedemanni silbikvantiteedi (silbiaktsentide) teooria taasavastamise ja õigesse valgusse seadmiseni Valter Tauli, Robert T. Harmsi ja Tiit-Rein Viitso poolt (Tauli 1954; Harms 1960; Viitso 1962; Tauli 1966) oli veel paarkümmend aastat aega ja teine paarkümmend aastat kulus, kuni Wiedemannist lähtuvad silbikvantiteedi teooriad hakkasid saama üldisemat tunnustust ja häälikuvälte teooriat kõrvale tõrjuma. Üldise ettekujutuse järgi sündis häälikuvälte teooria enam-vähem ühe hoobiga: Mihkel Veske raamat Eesti keele healte õpetus ja kirjutuse viis (1879) esitas häälikute kolme välte (pitkuse järgu) ning häälikuühendite kahe välte teooria, mis Veske esitatud kujul võeti üle ka peagi ilmuma hakkavates eestikeelsetes eesti keele grammatikates. Esimesena võttis Veske arusaamad eesti keele foneetikast peaaegu täht-tähelt üle Karl August Hermanni Eesti keele Grammatik... (1884; faksiimile: Hermann 2001). Veske ja tema järel Hermanni arusaamad määrasid eesti keele foneetika teooria ja terminoloogia sajaks aastaks ning on püsinud eesti foneetika ja fonoloogia ühes peavoolus käibel tänapäevani. Mihkel Veske: Eesti keele ühekordistel healtel ei ole mitte kaks pitkuse ja kõvaduse järku, nagu muil keelil, vaid kolm (Veske 1879: 3). Karl August Hermann: Kõigil teistel tuntud keeltel on häälikud pikkuse poolest kahesugused: lühikesed ja pikad. Mitte nõnda ei ole lugu Eesti keeles. Eesti keele hääled on selle poolest kolmesugused: 1) lühikesed, 2) pikad ja 3) ülipikad (Hermann 2001: 5). 842

2 Grenzsteini häälikuvälte esitus on Veskega võrreldes amatöörlik ja poolik, kuid ei saa eirata nende kahe hämmastavaid sarnasusi ja Grenzsteini suuremat terminoloogilist elegantsi. Kolme häälikuvälte mõte pidi olema õhus, nii et sellest haarasid aastatel kinni mitmed ning Veske vormis selle lõpuks süsteemiks, mis tema enda poleemiliste väljendite kohaselt oponeeris!"#$%"&'(%)*+,&-.."#"&.%/.0%$$1$&2$&)%,/,&$3$"))4,3#+&5%6&76&86&9,)")4$**,& äsja ilmunud eesti keele grammatikaga (Wiedemann 1875; faksiimile: Wiedemann 2005; eestikeelne tõlge: Wiedemann 2011). Ahrensi ja Wiedemanni kõrval nimetab Veske paljusid kaasaegseid, näiteks õpetaja Nolckenit, kuid mitte Grenzsteini. Pöide pastori Nikolai von Nolckeni ( ) aabitsaraamatus kirjutatakse II ja III välte poolest erinevaid sõnavorme kujul, mis osalt sarnanevad läks suiks võõõrale maale. Uks läks kõpsti kinnni. Kõrts täis suiitsu. Kon sööösttis sulps vette! Ööösel on külm. Tuul lõhhkus laeva masti ää. Must pilv seiisis taaevas (Nolcken 1873: 12 13). Läbimõeldud süsteemi siin siiski pole. Grenzstein esitab oma häälikuõpetuse süsteemina, kusjuures terminoloogiliselt oli Grenzstein tänapäevasem kui Veske või tema varased järgijad oma grammatikates. Grenzstein kasutab juba aastal termineid 1. välde, 2. välde ja 3. välde ning toob nende all näitekolmikud, nagu kabi kapi võti kappi panema ning kalu püüdma kaalu laud kaalu otsima (Grenzstein 2012: 318, 320). Keelepärane termin välde ei tulnud ühe hooga kasutusse. Hermanni Eesti keele Grammatik esitab Veske häälikuõpetuse juba tänapäevasemas sõnastuses: Veske healte pitkuse ja kõvaduse järgud on muutunud häälikute pikkusteks ja pikkuste järkudeks, aga välte-termin puudub (Hermann 1884: 5 7). Jaan Jõgeveri Lühikene Eesti keele õpetus koolidele räägib küll aja vältusest häälikute hääldamisel, aga häälikuid endid nimetatakse 1., 2. ja 3. pikkusejärgu häälteks (Jõgever 1907: 2). Tagasipööramatult toob terminid I välde, II välde, III välde kasutusse nähtavasti Hans Einer oma väikeste õpikutega Eesti keele õpetus algkoolidele ja Eesti keele õpetus koolidele (nt Einer 1913: 8 9), millest vahemikus ilmus kokku vististi 16 trükki. Kuid mõned autorid pidasid ikka veel vajalikuks hääliku väldet seletada pikema sõnaga vältus. Nii näiteks kasutab Harald Põld aastal oma Eesti keeleõpetuses välte-sõna, aga neid välteid&")1*))%,a&vältuse astmete kaudu (Põld 1920: 11 12). Hilisemates kooliõpikutes laiendati häälikuvälte terminit ka silbivälteks ja sõnavälteks, nii et tänapäevani on raske seletada, miks näiteks määratlus I-välteline sõna&),&")1*))%,&4,"$0,&%.(3)4$/&3#,&$,*#-/&+)"$b&)/&+c*$d<.%4,e& )+,4)*)&+,-;&.*&-F(,3)&D<%"&*/&GH<I-/)-,+/)3+&")1*))%,/$<$,"&+C*$<.%4)&ema ja emasteltki). Üks seik, mis Grenzsteinil ja Veskel on sõnastatud peaaegu ühtmoodi, käib klusiilide kahe tähemärgi kohta. Grenzstein 1876:...on kerge aru saada, et b ja p, d ja t, g ja k niisama vähe kaks i s i s u g u s t umbhäälelist on kui n ja nn, l ja ll, ehk a ja aa, õ ja õõ; p tähendab b tõist ja pp ta kolmandat väldet (Grenzstein 2012: 321). Ja Veske 1879: Konsonantide k-, t-, p-healtel on kolm järku: esimene g, d, b, teine k, t, p, kolmas kk, tt, pp. Tähed g, d, b ei ole muud kui k, t, p healte esimese järgu märgid, see on: g on kõige pehmem (ker- 843

3 gem) k-heale, d kõige pehmem t-heale, b kõige pehmem p-heale täht. Näit. vaga, vaka (sees), (kalla vili) vakka. Et esimesel k-heale järgul iseäraline täht on, ei ole tarvis kolmandamas järgus kolme k -t kõrvu kirjutada (Veske 1879: 4). Niisugune on ka moodsa aja eesti fonoloogide seisukoht (olulisemateks eranditeks on mõned Tiit-Rein Viitso fonoloogia-alternatiivid, nt Viitso 1963; Viitso 1981: 69 jm): tänapäevastes eesti keele fonoloogiates ühendatakse klusiilide pehmed ja kõvad tähemärgid üheks foneemiks /p t t k/. Grenzstein teeb teistsuguse valiku, tema ühendab need tähemärgid häälikuteks b, d, g, nii et p, t, k jäävad ülearusteks (Grenzstein 2012: 326). Tuleb tunnistada, et kui eesti 3))-)&3-#+,,-)&")1*))%,"$&()-,/#/)*$&DJ%)*K+/),*,->&3$-0,+/)&<I-2$%II0,/#/)*$EB& siis pole vahet, kas kirjutada näiteks ka sõna alguses p, t, k või b, d, g. Kuid Grenzsteini häälikupikkuste märkimises on moodsate fonoloogiakirjeldustega veelgi üllatavamaid ühisjooni. Ilse Lehiste transkribeerib fonoloogilisi pikkusi kooloni abil: /ka.las/ /kal.:as/ /kal:.:as/ valas (punkt märgib silbipiiri; Lehiste 1960: 41). Samasugust märkimisviisi on kaalunud Valmen Hallap (1963: 113). Grenzstein esitab aastal samalaadse ettepaneku: Esimene välde oleks siis ühe ilma pikkuse märgita tähega, tõine välde oma ja kolmas oma märgiga kirjutada (Grenzstein 2012: 326). Need märgid on tal õige iseäralikud: hääliku II väldet märkigu vene _ ja III väldet vene g (kursiivis vene g). J%)*K+/),*,&/II"#+);C(2$-,*)&.%/.0%$$1$&*I)A&+,,+&<I-2$&*,,>&sagb_a dal_a saapa talla, gargja sagd_ma karja saatma jne. (Märgitagu, et Grenzstein võtab nendes näidetes seisukoha pika vokaali ja klusiili välte kohta silbitüüpides saapa ja saatma probleem, millega häälikuvälte teooria ei ole kunagi hakkama saanud.) Kõigest veidrusest hoolimata ei ole see mõtteviis iseenesest rumal ja erineb vähe Lehiste fonoloogiast. 5,=/.*0,")& ;#(#-&.*& J%)*K+/),*& :)+3)+/& -..0,-,+)4>& laulu viis või räime pütt on tal II vältes, laulu kirjutama ja räime sööma III vältes diftongidega. Veskel on need diftongide 1. ja 2. pitkuse järgus, nii aga kaob diftongide paralleelsus pikkade vokaalidega silmist. Grenzsteini kuriositeetide hulka kuulub mingi veider sümmeetriataotlus. Tal on 12 vokaali (lõunaeestlasena on ta keskkõrgete vokaalide III vältes kõrgenenud variante nagu sõnades loomine, sööki, keetma pidanud iseseisvateks vokaalideks), 12 umbhäälelist (palataliseeritud konsonante loendis pole, küll aga velaarne ñ nagu vangi koda ja vangi panema), aga ka 12 kahehäälelist (diftongi), kusjuures nii vokaalidel, konsonantidel kui ka diftongidel tahab ta leida kolm väldet. Konsonantühendeid ta diftongide paralleelidena ei käsitle (mõlemad on Veske ja hilisemates foneetikates nn liithäälikud). Grenzsteini meelest oleks erinevate häälikute jaoks vaja 59 tähemärki. Sellistelgi arutlustel on tagasihoidlikumad paralleelid Veske raamatus. Et Grenzsteinil on ka diftongidel I välde, seegi on üks tema süsteemisümmeetria kuriositeetidest. Grenzstein peab diftongide I välteks nähtust, mida me tänapäeval nimetame epenteetiliseks palatalisatsiooniks. Ta tajub palataliseeritud kollis või kütis konsonandi ees I-vältelisi diftonge o e ja ü e (Ivältelisi nähtavasti sellepärast, et vokaal on lühike). Seletus on kohmakas ning niimoodi saadud diftongide I välde ei sobitu diftongide II ja III vältega (Grenzstein 2012: ). Päris alusetu see konstruktsioon siiski pole: perekonnanimed nagu Kaints või Uint näitavad, et konsonandi palatalisatsiooni on konsonandile eelneva i-na tajunud ka perekonnanimede panijad. 844

4 Intrigeeriv küsimus on Veske suhe Grenzsteini ajalehekirjutisse. Veske polemiseerib oma raamatus sama hästi kui kõigi eesti keele küsimustes sõna võtnutega; on raske kujutleda viisakat põhjust, miks ta ei maini Grenzsteini kirjutist, eriti kuna Veske häälikuvälte teoorias ja Grenzsteini ajalehekirjutises on olulisi sarnasusi, kuigi Grenzsteini kirjeldus on Veskega võrreldes amatöörlik ja lõpuni viimata. Veske ja Grenzsteini vahekord polnud hea. Sellest annab tunnistust näiteks Grenzsteini kirjutis Kaitsekiri Olevikus 14. juunil 1883 (Grenzstein 2012: 83 97). Grenzstein leiab Veske tegevuses peamiselt oma võimete laiduväärset ülehindamist ja kõigi eesti rahvuslike algatuste oma kontrolli alla saamise taotlust. Lühidalt ja üsna halvakspanevalt kirjutab Grenzstein seal ka Veske Häälteõpetusest. Aga 130 aastat hilisemast perspektiivist vaadates kuuluvad Grenzsteini ja Veske vaated eesti häälikusüsteemile kokku. Kõiki häälikuvälte teooria proponente Ado Grenzsteinist ja Mihkel Veskest Paul Ariste ja Ilse Lehisteni ühendab eksituse metoodika, mis on ekslik otse teaduslikult. Veske raamatukeses on pealkiri Eesti keele healte kolmejärgulise pitkuse vastastikkuseadmine, nende sisemised muutused ja kirjutamine (Veske 1879: 6). See vastastikkuseadmine on üsna sama, mis minimaalpaaride meetodi nime all tõsteti foneemide sedastamisel tõe kriteeriumiks aastate fonoloogiateooriates, eriti Ameerika deskriptiivses lingvistikas. Veske kasutas seda meetodit pool sajandit enne, kui seda põhjendati fonoloogilise analüüsi protseduurina. Veske meetod oli õige, aga saadud tulemus häälikuvälte teooria vale. Kuidas nii läks? Minimaalpaaride meetodis seatakse foneetilised segmendid ühesugusesse foneetilisse ümbrusse (konteksti). Kui samaks jäävas kontekstis ühe segmendi asendamine teisega toob kaasa tähenduse muutumise või sõna muutumise foneetiliselt võimalikuks tähenduseta sõnaks, siis argumenteeritakse, et on sedastatud foneem: mina nina lina sina tina...; mina mana muna... jne analüüs annab foneemid /m n l s t i a u/. Veske nii talitaski. Analüüsitav sõnaosa jagati neljaks: (C) V C V silbitüüpi arvesse võtmata; konteksti kesksed osad -VC-, kus kvantiteet varieerub, said Veskelt sisemiste healte (sisehäälikute jälle üks kodukootud termin) nimetuse, nende analüüsile keskendumine on igati põhjendatud. Olgu standardkonteksti tüübiks näiteks k o l i. Asendades vokaali positsiooni lühikese o kohale pika ºo ja seejärel ülipika ô, saabki ütelda, et lühike o, pikk ºo (oo) ja ülipikk ô (ooo) vastanduvad see tähendab, on seerias koli kooli k`ooli tähenduse eristamise võimega. Kui asendusoperatsioonid teha sõnasisese konsonandi positsioonis, siis on tulemuseks lühikese, pika ja ülipika l-i (l, ll, lll) vastandamine: koli kolli kollli (palatalisatsiooni arvestamata). Ongi ternaarsete vastanduste teooria käes. Kui nüüd vokaali positsiooni asetada pikk ja ülipikk diftong, siis saab ütelda, et diftongid oma kahes erinevas vältes on nagu pikad ja ülipikad vokaalidki häälikud, ainult et kokkupandud häälikud. Ja kui konsonandi positsiooni asetada kaksikkonsonantide asemele konsonantühendid oma kahes võimalikus vältes, siis saab neidki kokkupandud häälikuid käsitada häälikute ekvivalentidena veidi hilisemas terminoloogias liithäälikutena. Minimaalpaaride meetodi rakendamisel on otsustava tähtsusega protseduuri esimene etapp: mida käsitatakse segmentidena, mida hakatakse muutmatuks jäävasse foneetilisse konteksti (või kontekstitüüpi) paigutama. 845

5 Häälikuvälte teooria läks eksiteele kohe, kui segmentidena käsitati diftonge ja konsonantühendeid, mis aga ei ole segmendid, vaid segmentide järjendid. Selle eksituse juurde on häälikuvälte teooriasse uskujad jäänud tänapäevani. Nii pandi alus erilisele eesti fonoloogiale, milles foneemideks on nn lihthäälikud oma kolmes vältes ja ka nn liithäälikud, ehk teiste sõnadega: eesti fonoloogias koosnevad ühed väikseimad jagamatud tähendust eristavad häälikulised segmendid ehk foneemid teistest foneemidest. Selgesõnalise väljenduse leidis see arendus Paul Ariste mitmes fonoloogia terminoloogiat kasutavas eesti foneetika kirjelduses (Ariste 1953: ; EKG I/1 1963: ). Sellises fonoloogias on kõik erandlik ja teisiti kui teistes keeltes: ühed foneemid koosnevad teistest foneemidest, foneemide hulk on uskumatult suur (ulatub sadadesse) ja pole piiritletud, binaarsuse põhimõtte asemel valitseb ternaarsus. Ent nii nagu midagi head ei tulnud välja füüsika jagamisest saksa füüsikaks ja juudi füüsikaks ning geneetika jagamisest kodanlikuks ebateaduseks ja nõukogulikuks mit!uurinluseks-lõssenkismiks, nii lõpeb ükskord ka eriline eesti fonoloogia. See erandlik fonoloogia sündis õige meetodi näiliselt õige rakendusena, aga selles rakenduses oli viga sees: segmentidena käsitatud mitme segmendi järjendite asetamisel lähtekonteksti muutus ka lähtekontekst ise, näiteks lühike silp (üht tüüpi ümbrus ehk kontekst) asendus pika silbiga (teistsugune ümbrus): ko-le, kol-le, kol-me. Ka pole silbialgulise konsonandi positsioon (ko-le) võrreldav silbipiirilise geminaadi (kol-le) esiliikme või konsonantühendi esiliikme positsiooniga (kol-me). Silbilõpuline konsonant saab kestuses muutuda ja mõjutada silbi pikkust, silbialguline konsonant ei mõjuta silbi pikkust. Häälikuvälte teooria ei arvesta sellega, seal analüüsitakse seeriaid k o l e k o l l e k o l m e, nii et vastastikkuseadmisse satuvad l ll lm (viimased veel kahes erinevas vältes). See seik eristab saatuslikult Veske ternaarset häälikuvälte teooriat ja Wiedemanni silbikvantiteetide (silbiaktsentide) seletust, mis võtab arvesse silpide pikkust (Wiedemann 2011: ; ka Wiedemann viitab muide Nolckenile, vt lk 153). Veske tundis Wiedemanni teooriat hästi ja sai sellest ka adekvaatselt, Wiedemanni mõeldud viisil aru. Veske esitatud lühikokkuvõte Wiedemanni silbiaktsentide teooriast on arvatavasti esimene selline selges eesti keeles: Lühikesel silbil on ikka kerge rõhk (Ton), pitkal (kõval) võib raske ehk kerge rõhk olla. Raske rõhk (Ton) peab healt veidi kindlamine ja pitkemalt silbi peal, ta viidab vokaali peal, kui see pitk on, kui see aga lühikene on, 2I%)-&+),+<$&3.*+.*$*",&;)$-B&*I,/&?-$,4$L&D,4;)%$/6EB&?4C,+/$L&D,*1*6EB&?/$)<$+L& D,*)++6B&/$)<$&+))+E6&MHHHN&O$+3)&%C(3&),&4##"$&5%6&9,)")4$**,&+)-)/#+)&2I%)-)& seda jagu sõnades mitte heali... (Veske 1879: 106). Veske vastandas oma teooria otseselt Wiedemannile: Wiedemanni järgi võivad II ja III välde olla ühesuguse segmentaalkoostisega ( raske rõhk ei muuda sõnades mitte heali ), Veske järgi aga mitte (kui väljenduda tänapäevases terminoloogias); Wiedemannil on II ja III välte erinevus prosoodiline, Veskel segmentaalne, häälikuline. See on väga põhimõtteline erinevus, mida ei ole võimalik mis tahes terminoloogilise tulevärgiga ületada. Veske sai Wiedemanni teooriast tõepoolest õigesti aru, aga ta ei saanud aru, et Wiedemanni teooria on õige või vähemalt õige alus välteerinevuste mõistlikuks seletamiseks. Küsimus on ju selles, kas vältevahelduse puhul on tegemist segmentide asendamisega (kºoli : kôli) või silpide prosoodilise muutusega (kooli : `kooli või kºoli : `kºoli). 846

6 Eksitust on fundeerinud eesti foneetika efektseimad nimed. Piisab kahest näitest. Täpselt Mihkel Veske eeskujul määratakse sisehäälikute vokaalse ja konsonantse lõigu välted aastal ilmunud, teadusliku grammatika eeltööna kavandatud TRÜ Eesti keele grammatikas : sisehäälikute vokaalipositsiooni ning konsonandipositsiooni segmendid saavad konkreetse välte, kusjuures liithäälikute vältemäärang on allutatud lihthäälikute vältemäärangu loogikale (EKG I/1 1963: 100). Selle autoriks on Paul Ariste ning see langeb kokku tema teisteski töödes avaldatud fonoloogiakäsitustega (nt Ariste 1953: ). 1. I + I k/al/a, p/oj/al, r/id/amisi 2. I + II v/agl/ad, r/ip/utama, l/amb/i, m/alts/ad 3. I + III v/all/a, r/ipp/uma, k/epp/, v/alg/e 4. II + I l/aad/a, l/oom/ad, s/uus/atama, n/ain/e [5. puudub teksti põhjal oletatavasti II + II, nt /aut/o] 6. II + III s/aat/a, s/öök/ide, n/oot/, k/oit/, k/auss/ 7. III + I j/aam/a, s/ööb/ima, n/oor/, l/aud/ 8. III + II /aust/ama, t/eot/ama Enam-vähem samal ajal avaldas samalaadseid segmentide pikkuste liitmiste-kombineerumiste tabeleid Ilse Lehiste oma artiklis Segmental and Syllabic Quantity in Estonian (Lehiste 1960). See artikkel jäi Lehiste kvantiteedivaadete nurgakiviks lõpuni. Veel aastal on ta kiriusutluses Jaan Rossile öelnud:... ma tegin oma põhjapanevad uurimistööd eesti keele väldete kohta juba 1960-ndatel aastatel (Ross 2002: 50). Mõnevõrra hiljem esitas Lehiste oma vältevaated artiklis Quantity in Estonian language and poetry tabelina, mis sisuliselt on identne Ariste tabeliga (Lehiste 1977). See kirjutis on valitud ka aastal Eesti mõtteloo 36., Ilse Lehiste köitesse Keel kirjanduses esindama tema arusaama eesti kvantiteedi olemusest (Lehiste 2000). Välte kaardistamisreeglid* Esimese Esimese Vokaalide- Skemaati- Näited silbi silbi vaheline line välde vokaal konsonant või kujutamine konsonant ühend 1. lühike lühike lühike ema, sada lühike pikk kata (2. isik, imperatiiv) kanna (2. isik, imperatiiv) 2. pikk pikk lühike saada (2. isik, imperatiiv) pikk pikk saate (2. isik, mitm. olevik) lühike ülipikk katta, kanda P6&F-,;,33&&F-,;,33&&&&&&&-F(,3)& &&&&&&&&&&P&Q&R&&&&&&&&&&&&&&&&&+$$"$&D,*1*,/,,<E ülipikk ülipikk saata, päästnud (isikul. tm. min. kesksõna) * Lehiste 1977: tabel 1 = Lehiste 2000:

7 Ariste ja Lehiste tabelid on sisuliselt sarnased nagu kaks tilka vett. Mõlemad lähtuvad Veske teooriast, mõlemad arvutavad kvantiteeti nn sisehäälikute ulatuses (2. silbi alguline konsonant kaasa arvatud), mõlemad määravad väldet nii lihthäälikutes kui ka häälikuühendites, mõlemad kombineerivad silbi (või kahesilbilise kõnetakti) välte keeruliste kaardistamisreeglite järgi. Lehiste sõnastus ei jäta vähimatki kahtlust, et ta määrab väldet just nimelt häälikutel ja häälikuühenditel, nii et isegi morfeemipiiriline -stn- on vokaalidevahelise konsonantsegmendi staatuses. Selliste vältemäärangute järel saab silbivälte tuletada kaardistamisreeglistiku abil segmendivälte kombinatsioonidest; tegemist ei ole üksnes silpi moodustavate üksiksegmentide väldete liitmisega (Lehiste 2000: 176). Traditsioonilises häälikuvälte teoorias on eesti sõnade (sõnavormide) prosoodiline analüüs kas kaheastmeline (häälikuväldetest häälikuteks aga on ka häälikuühendid ehk liithäälikud tuletatakse sõnavälde) või kolmeastmeline (häälikuväldetest tuletatakse silbivälde ja sellest sõnavälde). Need tasandid on Lehiste fonoloogias esindatud, aga juba aastal esitas Lehiste sõnavälte tuletamiseks neljanda tasandi esisilbi ja teise silbi kestuste suhte (Lehiste 1960: 63). See suhte- ehk jalateooriaks nimetatav eesti välteõpetuse variant on võimalik nii häälikuvälte kui ka silbivälte teooria täiendusena. Silbivälte (silbiaktsendi) teoorias on eesti sõnavormide prosoodilist rütmi võibolla esimesena kirjeldanud Wiedemann (1875: ; 2011: ). Kuid ka jalateoorias ükskõik kas hääliku- või silbiväldet aluseks võttes on tähtsaim rõhulise esisilbi välte seletamine. 2. silbi kestuse mõõtmisel ei ole üksmeelt isegi selles, kas mõõta tuleks 2. silbi vokaali pikkust või silbi kogupikkust koos konsonantse silbilõpuga. Kvantiteedimudelid realiseeruvad küll kõnetaktis (jalas), aga kõnetakti määravaim osa on rõhuline esisilp. Selle mõistmisel on sümptomaatiline Arvo Eegi kahjuks lõpetamata jäänud elutöö viimane suur kokkuvõte Eesti keele foneetika I (Eek 2008). Eek ütleb selles teoses resoluutselt lahti häälikuvälte teooriast ja ka pikkade foneemide teooriast, kuid mitte jalateooriast (Eek 2008: 64, 101 jm). Lehiste arvustus Eegi Eesti keele foneetikale (Lehiste 2008) näitab, et Lehiste hoiab ka aastal 2008 kindlalt kinni oma eesti kvantiteedi mitmetasemelisest analüüsist. Grenzstein Veske Ariste Lehiste ja lugematute eesti keele õpikute häälikuvälte teooria on ekslik, kuid tema õpetamist ja propageerimist jätkatakse tänapäevani, võib-olla ka sellepärast, et seda teooriat saab esitada kui eesti keele erilist kuriositeeti ning et teooriat kaunistavad väga autoriteetsed nimed. Aga olgugi et tegemist on valeteooriaga, kuulub häälikuvälte teooria eesti keele teadusliku käsitlemise ajalukku samamoodi nagu Ptolemaiose Maakeskne kosmoseteooria kuulub kosmoloogia ajalukku. Selles eesti foneetika ptolemaioslikus suunas kuulub Ado Grenzsteinile koht, mis on omas ajas küllalt tähelepanuväärne ja ei peaks jätma teda Mihkel Veske teiste kaasaegsete varju. 848

8 Kirjandus A r i s t e, Paul Eesti keele foneetika. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. E e k, Arvo Eesti keele foneetika I. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus.!SJ&G&TR&RUVP&W&!)+/,&3))-)&0%$44$/,3$6&R6&<,(,36&XII-,3#C;)/#+&2$&.%/.0%$$1$6& Tartu: Tartu Riiklik Ülikool. E i n e r, Hans Eesti keele õpetus koolidele. Viies trükk. Tallinn: J. Ploompuu. G r e n z s t e i n, Ado Eesti Sõnaraamat uut ja võerast sõna korjanud ja (Saksa sõna lisandusega) Eesti keeles selgitanud A. Grenzstein. Tartu: A. Grenzstein. G r e n z s t e i n, Ado Eesti haridus. Koost S. Runnel. (Eesti mõttelugu 106.) Tartu: Ilmamaa. H a l l a p, Valmen Fonoloogiline etüüd eesti keele väldete alalt. Nonaginta. Johannes Voldemar Veski 90. sünnipäevaks 27. juunil Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi Toimetised nr 6. Tallinn, lk X $ % 4 +B&O.A)%/&Y6&RUVZ6&'&5)+[%,;/,<)&J%$44$%&.=&!+/.*,$*6&\(,[$0.>&\(,[$0.& University Press. H e r m a n n, Karl August Eesti keele Grammatik. Koolide ja iseõppimise tarvis kõikidele, kes Eesti keelt õigesti ja puhtalt kõnelema ja kirjutama ning sügavamalt tundma ja uurima tahavad õppida. Tartu, H e r m a n n, Karl August Eesti keele Grammatik. Esimesest algusest meie ajani. Karl August Hermann 150. Koost U. Sutrop. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk J õ g e v e r, Jaan Lühikene Eesti keele õpetus koolidele. Tartu: Eesti Kirjandus. L e h i s t e, Ilse Segmental and Syllabic Quantity in Estonian. American Studies in Uralic Linguistics. Indiana University Publications. Uralic and Altaic Series, kd 1. Bloomington: Indiana University Press, lk L e h i s t e, Ilse Quantity in Estonian language and poetry. Journal of Baltic Studies, kd 8, nr 2, lk L e h i s t e, Ilse Keel kirjanduses. Koost J. Ross. Eesti mõttelugu 36. Tartu: Ilmamaa. L e h i s t e, Ilse Väärtuslik foneetikaraamat. Keel ja Kirjandus, nr 10, lk N o l c k e n, Nikolai von Aabitsaraamat. Lu uõppimise teine jägu. Kuressaare: Ch. Assafrey. P õ l d, Harald Eesti keeleõpetus. I jagu. Hääle- ning sõnaõpetus. Teine, täiendatud trükk. Tallinn: G. Pihlakas. R o s s, Jaan Kiriusutlus professor Ilse Lehistega. Keel ja Kirjandus, nr 1, lk S i n i m e t s, Salme Ado Grenzsteini osa eesti kirjakeele arendamisel. Eesti Kirjandus, nr 2, lk 73 82; nr 3, lk T a u l i, Valter The Origin of the Quantitative System in Estonian. Journal de la Société Finno-Ougrienne, kd LVII, lk T a u l i, Valter On Quantity and Stress in Estonian. Acta Linguistica Hafniensia, kd IX, nr 2, lk V e s k e, Mihkel Eesti keele healte õpetus ja kirjutuse viis. Tartu: Schnakenburg. 849

9 W i e d e m a n n, Ferdinand Johann Grammatik der ehstnischen Sprache zunächst wie sie in Mittelehstland gesprochen wird, mit Berücksichtigung der $*")%)*&5,$-)3/)6&]/6H^_/)%+A.#%0>&@@6&!00)%+&)/&\,)B&X6&][*,/K".%==6 W i e d e m a n n, Ferdinand Johann Grammatik der Estnischen Sprache. 5#%[(0)+)()*)+&7$3+,4,-)&")%&'#+0$A)&<.*&R`ab6&Y$--,**>&!)+/,&S))-)&],(/$+#- tus. W i e d e m a n n, Ferdinand Johann Eesti keele grammatika. Tlk H. Laanekask. Toim E. Niit. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. V i i t s o, Tiit-Rein Tüvelisest astmevaheldusest (eriti eesti keeles). Emakeele Seltsi aastaraamat VIII. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk V i i t s o, Tiit-Rein Teese ja antiteese. Emakeele Seltsi aastaraamat IX. Tallinn, lk V i i t s o, Tiit-Rein Läänemeresoome fonoloogia küsimusi. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia. The trace of Ado Grenzstein in the theory of ternary quantity oppositions of Estonian sounds Keywords: phonology, ternary quantity oppositions, syllable accents It is common knowledge that the theory of ternary quantity degrees of Estonian +.#*"+&c$+&[%)$/)"&ad&@,(3)-&:)+3)&dr`epfr`uze&$*"&1%+/&;#a-,+()"&,*&(,+&a..3& about Estonian phonetics in However, Ado Grenzstein ( ), an outstanding man of letters of the late 19th century, had published an article with a number of linguistic suggestions, including an idea of three contrasting lengths of Estonian sounds, both vowels and consonants, in the newspaper Postimees at the end of The argumentation and even the examples presented by Grenzstein are astonishingly similar to those of Veske published a few years later without any mention of Grenzstein s publication. The theory of ternary quantities is not compatible with any theory of phonology $*"&,+& *.c$"$d+& $A$*".*)"&,*& +[,)*/,1[& ")+[%,;/,.*+&.=&!+/.*,$*& ;(.*.-.0d6& Modern views of the Estonian sound system also depart in one way or another from Ferdinand Johann Wiedemann s ( ) explanation of different accents (or stress) of short and long syllables. However, the theory of ternary quantity contrasts has played an important role in teaching Estonian, and factually this theory belongs to the most popular myths about the Estonian language. In modern times many outstanding scholars, Paul Ariste ( ) and Ilse Lehiste ( ), among others, have done a lot of work in order to translate the theory of ternary quantity oppositions into modern phonological terminology. '&[.4;$%,+.*&.=&/()&/)%*$%d&g#$*/,/d&%#-)+&")1*)"&Ad&'%,+/)&,*&RUVP&$*"&/(.+)& by Lehiste in 1977/2000 reveals that there has been practically no progress in the reconciliation of this theory with theories of phonology. Nevertheless, Grenzstein is worthy of mentioning. Mati Hint (b. 1937), Professor Emeritus of Tallinn University 850

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Eesti keele osakond Helen Türk KIHNU MURRAKU DIFTONGIDEST Magistritöö Juhendajad Eva Liina Asu ja Pärtel Lippus TAR

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Eesti keele osakond Helen Türk KIHNU MURRAKU DIFTONGIDEST Magistritöö Juhendajad Eva Liina Asu ja Pärtel Lippus TAR TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Eesti keele osakond Helen Türk KIHNU MURRAKU DIFTONGIDEST Magistritöö Juhendajad Eva Liina Asu ja Pärtel Lippus TARTU 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus... 4 1.1. Töö ülesehitus...

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Pire Teras EESTI KEELE HÄÄLDUS 1

Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Pire Teras EESTI KEELE HÄÄLDUS 1 Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Pire Teras EESTI KEELE HÄÄLDUS 1 EESTI KEELE VARAMU II 2 Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Pire Teras EESTI KEELE HA A LDUS 3 Sarja peatoimetaja:

Rohkem

keelenouanne soovitab 5.indd

keelenouanne soovitab 5.indd Kas algustäht oleneb asutusest? Maire Raadik Ajalugu On küsitud, mis ajast võib Tartu Ülikooli kirjutada ka väikese tähega, s.o Tartu ülikool. Vastus on: vähemalt eelmise sajandi kolmekümnendatest aastatest

Rohkem

KOOLIUUENDUSLANE H. RAJAMAA EESTI KÄÄNDSÕNADE DEKLINATSIOONIST 19Ä' : P\S^v

KOOLIUUENDUSLANE H. RAJAMAA EESTI KÄÄNDSÕNADE DEKLINATSIOONIST 19Ä' : P\S^v KOOLIUUENDUSLANE H. RAJAMAA EESTI KÄÄNDSÕNADE DEKLINATSIOONIST 19Ä' : P\S^v HD0LIUUEHDDUflt1E EESTI ÕPETAJATE LIIDU PEDAGOOGILISE TOIMKONNA JUURES OLEVA KOOLIUUENDUSRÜHMA BÜLLETÄÄN Nr. 4. Lõikuskuu 1939.

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Eesti keele osakond Helen Türk KIHNU MURRAKU VOKAALIDEST Bakalaureusetöö Juhendajad dotsent Ellen Niit, teadur Pärt

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Eesti keele osakond Helen Türk KIHNU MURRAKU VOKAALIDEST Bakalaureusetöö Juhendajad dotsent Ellen Niit, teadur Pärt TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Eesti keele osakond Helen Türk KIHNU MURRAKU VOKAALIDEST Bakalaureusetöö Juhendajad dotsent Ellen Niit, teadur Pärtel Lippus TARTU 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1.

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

DVD_8_Klasteranalüüs

DVD_8_Klasteranalüüs Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte

Rohkem

Polünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x

Polünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x 1 5.5. Polünoomi juured 5.5.1. Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n 1 +... + a n 1 x + a n K[x], (1) Definitsioon 1. Olgu c K. Polünoomi

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni Kas minna üheskoos või v i jääj ääda üksi? Ühistegevuse arendamise tänane t tegelikkus Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht Professor Rando Värnik

Rohkem

loeng7.key

loeng7.key Grammatikate elustamine JFLAPiga Vesal Vojdani (TÜ Arvutiteaduse Instituut) Otse Elust: Java Spec https://docs.oracle.com/javase/specs/jls/se8/html/ jls-14.html#jls-14.9 Kodutöö (2. nädalat) 1. Avaldise

Rohkem

1

1 1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid

Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid A bit about bit Bitt, (ingl k bit) on info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut

Rohkem

Microsoft Word - magistr_valma

Microsoft Word - magistr_valma Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Liis Raasik Intervokaalsete lühikeste klusiilide laad eesti keele spontaankõnes Magistritöö Juhendaja teadur Pire Teras Tartu 2010

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

Sügis 2018 Kõrgema matemaatika 2. kontrolltöö tagasiside Üle 20 punkti kogus tervelt viis üliõpilast: Robert Johannes Sarap, Enely Ernits, August Luur

Sügis 2018 Kõrgema matemaatika 2. kontrolltöö tagasiside Üle 20 punkti kogus tervelt viis üliõpilast: Robert Johannes Sarap, Enely Ernits, August Luur Sügis 2018 Kõrgema matemaatika 2. kontrolltöö tagasiside Üle 20 punkti kogus tervelt viis üliõpilast: Robert Johannes Sarap, Enely Ernits, August Luure, Urmi Tari ja Miriam Nurm. Ka teistel oli edasiminek

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Print\A4\RaceLandscape.pmt

Print\A4\RaceLandscape.pmt Heat laps. start.. : Race ( ) started at :: Start Janno LIGUR Škoda Fabia :....97.97 Arvo KASK Ford Ka :....79..9 Arnis ODINŠ TT Motorsport :7.. 7.99 7..9. Martin JUGA CUEKS Racing :..7 7..9.9 9. Romet

Rohkem

EESTI KEELE AJALOOLINE GRAMMATIKA Häälikulugu I

EESTI KEELE AJALOOLINE GRAMMATIKA Häälikulugu I EESTI KEELE AJALOOLINE GRAMMATIKA Häälikulugu I 19 8 0 TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL Eesti keele kateeder EESTI KEELE GRAMMATIKA AJALOOLINE Häälikulugu A. Kask 1.vihik TARTU 19 8 0 Val;)v8tei "A^^^Eask, Eesti

Rohkem

Image segmentation

Image segmentation Image segmentation Mihkel Heidelberg Karl Tarbe Image segmentation Image segmentation Thresholding Watershed Region splitting and merging Motion segmentation Muud meetodid Thresholding Lihtne Intuitiivne

Rohkem

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks

Rohkem

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Tiina Paet TSITAATSÕNADE HÄÄLDUSE ESITUS VÕÕRSÕNADE LEKSIKONIS Magistritöö Juhen

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Tiina Paet TSITAATSÕNADE HÄÄLDUSE ESITUS VÕÕRSÕNADE LEKSIKONIS Magistritöö Juhen Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Tiina Paet TSITAATSÕNADE HÄÄLDUSE ESITUS VÕÕRSÕNADE LEKSIKONIS Magistritöö Juhendajad dr Hille Pajupuu prof dr Urmas Sutrop Tartu Sisukord

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD PÕLEVKIVI Niiskuse määramine Oil shale Determination of moisture EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 668:1996 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega

Rohkem

Tiia Salm 2011 Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pd

Tiia Salm 2011 Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pd Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pdf, Word, Excel, PowerPoint, Open Office) tuleb esmalt keskkonda üles

Rohkem

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine?

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing

Rohkem

Eesti keele lühikeste klusiilide häälduse variatsioon ja seda mõjutavad tegurid Liis Ermus Eesti Keele Institu

Eesti keele lühikeste klusiilide häälduse variatsioon ja seda mõjutavad tegurid Liis Ermus Eesti Keele Institu https://doi.org/10.7592/mt2017.68.ermus Eesti keele lühikeste klusiilide häälduse variatsioon ja seda mõjutavad tegurid Eesti Keele Instituudi arhiivihaldur-nooremteadur liis.ermus@eki.ee Teesid: Artikli

Rohkem

Print\A4\RaceLandscape.pmt

Print\A4\RaceLandscape.pmt Heat laps. start //9 : Race ( ) started at :: th Last Tm rd Last Tm nd Last Tm Last Tm Joker Start Comment Mihhail SIMONOV RUS Peugeot TT Motorsport :.,..9. Arnis ODINS Lada Samara TT Motorsport :..,9

Rohkem

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning seda saab kombineerida teiste Carcassonne laiendustega.

Rohkem

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE VANASLA

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE VANASLA VALIKAINE VANASLAAVI KEEL gümnaasiumis 1 VANASLAAVI KEEL ÜLDOSA Vanaslaavikeel gümnaasiumis Vanaslaavi keel (kirikuslaavi keel), on vene keel esialuseks, selle omapäraseks vundamendiks, mille peal põhineb

Rohkem

Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo

Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib

Rohkem

LISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu

LISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu LISA KINNITATUD õppeprorektori 22.08.2017 korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori 06.04.2018 korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord 1. Võõrkeeleoskuse tõendamine vastuvõtul

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

lcs05-l3.dvi

lcs05-l3.dvi LAUSELOOGIKA: LOOMULIK TULETUS Loomuliku tuletuse süsteemid on liik tõestussüsteeme nagu Hilberti süsteemidki. Neile on omane, et igal konnektiivil on oma sissetoomise (introduction) ja väljaviimise (elimination)

Rohkem

OK_ indd

OK_ indd Vaatmikesari eesti keelest Helle Metslang Emakeele Seltsi juhatuse esimees Haridus- ja teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi, Eesti kirjandusmuuseumi ja Tartu ülikooli multimeediakeskuse koostöös on valminud

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Microsoft Word - Pajusalu_Eesti murrete uurimine Wiedemannist Viitsoni_ettekanne.doc

Microsoft Word - Pajusalu_Eesti murrete uurimine Wiedemannist Viitsoni_ettekanne.doc EESTI MURRETE UURIMINE WIEDEMANNIST VIITSONI Karl Pajusalu Tartu Ülikool Ettekanne konverentsil Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa II Väike-Maarja, 24. 25. aprill 2013 On mitmeti tähendusrikas, et tähtsaim

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

IMO 2000 Eesti võistkonna valikvõistlus Tartus, aprillil a. Ülesannete lahendused Esimene päev 1. Olgu vaadeldavad arvud a 1, a 2, a 3,

IMO 2000 Eesti võistkonna valikvõistlus Tartus, aprillil a. Ülesannete lahendused Esimene päev 1. Olgu vaadeldavad arvud a 1, a 2, a 3, IMO 000 Eesti võistkonna valikvõistlus Tartus, 19. 0. aprillil 000. a. Ülesannete lahendused Esimene päev 1. Olgu vaadeldavad arvud a 1, a, a 3, a 4, a 5. Paneme tähele, et (a 1 + a + a 3 a 4 a 5 ) (a

Rohkem

vv05lah.dvi

vv05lah.dvi IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - seminar_6_n\365uded-ainemudel tagasiside.ppt [Compatibility Mode])

(Microsoft PowerPoint - seminar_6_n\365uded-ainemudel tagasiside.ppt [Compatibility Mode]) Tarkvara projekt seminar VI Eelmise iteratsiooni tagasivaade, testimine, installatsioonijuhend, järgmise iteratsiooni näited. Karel Kravik Administratiivset:protestid Probleem: protestide hulk ja kvaliteet

Rohkem

Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste

Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS) (https://www.etis.ee/index.aspx) kajastab

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Mining Meaningful Patterns

Mining Meaningful Patterns Konstantin Tretjakov (kt@ut.ee) EIO õppesessioon 19. märts, 2011 Nimetuse saladus Vanasti kandis sõna programmeerimine natuke teistsugust tähendust: Linear program (~linear plan) X ülesannet * 10 punkti

Rohkem

loeng2

loeng2 Automaadid, keeled, translaatorid Kompilaatori struktuur Leksiline analüüs Regulaaravaldised Leksiline analüüs Süntaks analüüs Semantiline analüüs Analüüs Masinkoodi genereerimine Teisendamine (opt, registrid)

Rohkem

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2) Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

VL1_praks6_2010k

VL1_praks6_2010k Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage

Rohkem

Tööplaan 9. kl õpik

Tööplaan 9. kl õpik Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Kuidas ärgitada loovust?

Kuidas ärgitada loovust? Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

raamat70.pmd

raamat70.pmd ARTIKLID Aavik, Johannes. Lõhe kirjakeele ja rahvakeele vahel. (1943.) ESA 16/1970 (1970), 55 68. Aben, Karl. Luule tõlkimise põhiprintsiipe. ESA II/1956 (1956), 217 233. Eesti ja liivi laene läti sõnavaras.

Rohkem

VL1_praks2_2009s

VL1_praks2_2009s Biomeetria praks 2 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik (see, mida 1. praktikumiski analüüsisite), 2. nimetage Sheet3 ümber

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab

Rohkem

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd . Lihtne nagu AB Igas reas ja veerus peavad tähed A, B ja esinema vaid korra. Väljaspool ruudustikku antud tähed näitavad, mis täht on selles suunas esimene. Vastuseks kirjutage ringidesse sattuvad tähed

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode] "Kooliolümpiamängud kooli identiteedi kandjana kõrvalseisja seisukohalt." Kool täna vastuvõtt katsete tulemuste põhjal õpilasi 541 noormehi 225 neide 316 töötjid54 töötajaid õpetajaid 45 Kuulsamad vilistlased

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

esl-2018.xlsx

esl-2018.xlsx Kuld Hõbe Pronks VÕISTKONDLIK PAREMUSJÄRJESTUS Individuaalsete punktide jaotus Osalejaid Koht Maakonnad Kokku Arvesse läheb 10 paremat Mehi Naisi Kokku Võite Medaleid 1 I-Viru 93 10 10 10 10 9 9 9 9 9

Rohkem

Microsoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06

Microsoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06 Andmebaaside projekteerimine Erki Eessaar Esimene trükk Teadaolevate vigade nimekiri seisuga 24. juuni 2013 Lehekülg 37 (viimane lõik, teine lause). Korrektne lause on järgnev. Üheks tänapäeva infosüsteemide

Rohkem

Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk

Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk Klassiskeem (class diagram) Klass (class) atribuut (attribute) meetod (method) Liides (interface) meetod (method) Viidatavus (visibility) avalik

Rohkem