Inglise keele ainekava I kooliaste III klassi õpitulemused saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; kasutab õpitud väl
|
|
- Raivo Mitt
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Inglise keele ainekava I kooliaste III klassi õpitulemused saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma lähiümbruse (pere, kodu, kooli) kirjeldamiseks; reageerib adekvaatselt väga lihtsatele küsimustele ja korraldustele; on omandanud esmased teadmised õpitava keele maast ja kultuurist; suhtub positiivselt võõrkeele õppimisesse; kasutab esmaseid õpioskusi (kordamist, seostamist) võõrkeele õppimiseks; oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka rühmas. Tabel 1 Keeleoskuse hea tase 3. klassi lõpus Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Inglise keel A1.2 A1.1 A1.2 A1.1 Õppesisu Teemavaldkonnad: Mina ja teised. Enese ja kaaslaste tutvustus. Tervitamine Kodu ja lähiümbrus. Pereliikmed, kodu asukoht, sõbrad. Pereliikmete, sõprade tutvustus ja asukoha lühikirjeldus. Kodukoht Eesti. Riik, pealinn, rahvused; aastaajad, kodukoha kirjeldus. Aastaaegade nimetused ja põhilised erinevused aastaaegade vahel, ilma kirjeldavad omadussõnad. Kodukohta, ümbrust iseloomustav sõnavara. Loomad. Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Lihtsad tegevused kodus ja koolis ning nende tegevustega seotud vahendid. Nädalapäevad, kuud, tähtpäevad. Elukutsed, ametid. Vaba aeg. Lemmiktegevused ja eelistused. 1
2 Keeleteadmised Lauseõpetus. Tähestik. Suur ja väike täht nimedes. Lihtlause. Korraldused. Enimkasutatavad sidesõnad and, but. Tegusõna. Present Simple. Present continuous. Modaaltegusõna can. Nimisõna. Ainsus ja mitmus reeglipärane. Omastav kääne. Umbmäärane ja määrav artikkel ja loendatav nimisõna. Omadussõna. Üldlevinud omadussõnad good, bad, red, happy, sad. Asesõna. Isikulised asesõnad. Omastavad asesõnad. Umbmäärased asesõnad any,some. Eessõnad. Enamkasutatavad eessõnad koha ja ajamäärustes (in, on, under, at, to, from). Arvsõnad. Põhiarvud Telefoninumbrid. Kell. Määrsõna. Enamlevinud aja- ja kohamäärsõnad now, every, here. Hulga- ja määrsõnad many, much. II kooliaste IV klass Õpitulemused Kuulamisel Mõistab lühikeste ja lihtsate tekstide, teadete, vestluste sisu, kui need on talle tuttaval teemal ja sõnastatud lihtlausetena, esitatud aeglaselt ja selgelt. Mõistab lühikesi ja aeglaselt antud juhiseid ning suudab jälgida lihtsaid juhtnööre. Mõistab väga lihtsat, aeglast ja selgelt esitatud videopildiga varustatud materjali (õppevideo) sisu, mis puudutab varasemat käsitletud teemat. Kõnelemisel Oskab lühidalt ja lihtsamaid väljendeid, sõnu kasutades kirjeldada lähiümbrust, igapäevaseid toiminguid ja inimesi. Kõnes kasutab lihtsaid väljendeid. Kõne on takerduv, esineb hääldus- ja grammatilisi vigu. Oskab lühikeste ja lihtsate lausetega kirjeldada ja tutvustada inimesi, mis meeldib, mis ei meeldi. 2
3 Oskab edastada õpitud lihtsamaid teateid nagu kutse, postkaart. Kasutab õpitud põhisõnavara ja õpitud käibefraase, lihtsamaid grammatilisi konstruktsioone, lausemalle. Lugemisel Mõistab lühikesi, lihtsaid tekste, mis sisaldavad sagedasti kasutatavaid ja rahvusvahelise levikuga ja õpitud sõnu. Mõistab lühikesi ja lihtsaid postkaardisõnumeid, teateid. Oskab lihtsamatest igapäevaolukorra teadetest (postkaart) leida tuttavat infot: kellaaeg, nimi, aadress, sagedasemad fraasid. Tabab asjassepuutuvat teavet lihtsamas kirjalikus tekstis, kus kirjeldatakse sündmusi. Saab aru lihtsama sisuga teadete ja lühikirjelduste mõttest, kasutab pildi abi. Suudab järgida lihtsaid lühikesi kirjalikke juhtnööre. Kirjutamisel Oskab kirjutada õpitud teemade ja sõnavara raames lihtsamaid lauseid. Koostab õpitud sõnavara piires lähiümbruse ja inimeste kirjeldusi. Oskab näidise abil koostada lühikesi tekste. Tabel 2 Keeleoskuse hea tase 4. klassi lõpus Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Inglise keel A2.1 A1.2 A2.1 A1.2 Õppesisu Teemavaldkonnad I kooliastmes alustatud alateemadele jätkuvad osaoskuste arengu põhjal. Neile lisanduvad järgmised alateemad: 3
4 Mina ja teised. Kehaosad. Riietus ja riietusesemed. Enda ja teiste riiete kirjeldamine. Lemmiktegevused. Kodu ja lähiümbrus. Pereliikmed ja sugulased. Oma pere kirjeldamine. Aadress, maja, korter, õu, aed. Oma kodu kirjeldamine. Lihtsamate kutsete koostamine ja koostatud kutsetest arusaamine. Sõbrad mini, kirjeldus, riietus, omadused, vanus, ühised tegevused. Kodukoht Eesti. Aastaajad. Aastaaegade kirjeldamine sobivate omadussõnadega. Eesti elavad loomad ja enamlevinud linnud. Koduloomad ja linnud. Riigid ja nende kultuur. Õpitava keele riikidega tutvumine sümbolid. Tähtsamad pühad. Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Söögikorrad. Päevaplaani koostamine oma päeva kirjeldamine. Toit ja toiduained. Tee küsimine ja juhendamine. Koolipäev, õppevahendid, sõbrad. Vaba aeg. Huvialad ja sport. Keeleteadmised Lauselõpetus. Sidesõna and/but. Lihtlaused. Sõnade järjestus jaatavas, eitavas, küsivas lauses. Lihtvastus. Suur ja väike algustäht. Tegusõna. Põhitegusõna /be/ ja abitegusõna. Modaaltegusõna can. Presemt Simple ja Present Continuous. Nimisõna. Ainsus ja mitmus. Erandlik mitmus. Omastav kääne. Umbmäärane ja määrav artikkel. Artikli puudumine. Enamkasutatavad väljendid artikliga ja ilma. Omadussõna. Omadussõna ühildumine nimisõnaga. Võrdlusastmed omadussõnade võrdlemine /alg- ja keskvõrre/ Asesõna. Isikulised ja omastavad asesõnad. Näitavad this, that ja küsivad asesõnad. Eessõna. Enamkasutatavad eessõnad in, on, at, in front of, behind, with, under, by, to, from, up, down, after, before). Eessõnalised väljendid in the middle of, next to. Arvsõna Põhi- ja järgarvud. Kellaaeg, kuupäev. Määrsõna. Sagedusmäärsõnad always, usually, often, every day, never, sometimes. Järjestavad määrsõnad next, then, before, after. Sõnatuletus. Liitsõnad. Arvsõna tuletusliited teen, ty. 4
5 V klass õpitulemused Kuulamisel Mõistab selgelt ja aeglaselt hääldatud fraase jm väljendeid, mis seostuvad esmatähtsate eluvaldkondadega (nt algeline isiku- ja pereteave, sisseostud, kodukoht, töö). Suudab jälgida faktipõhiste teleuudiste teemavahetusi ja tabada uudise põhisisu. Kõnelemisel Oskab kirjeldada oma perekonda, elutingimusi, haridust, praegust või eelmist tööd. Oskab lihtsate sõnadega kirjeldada inimesi, kohti ja oma asju. Oskab esitada väga lihtsa päheõpitud teksti endale tuttaval teemal. Oskab vastata lihtsatele esinemisjärgsetele küsimustele, kui vajadusel küsimust korratakse või vastust sõnastada aidatakse. Tuleb toime lihtsa igapäevasuhtlusega, kui see seisneb lihtsas ja otseses infovahetuses tuttaval teemal (nt töö ja vaba aeg). Suudab vahetada lihtsaid lauseid, kuid mõistmisraskuste tõttu ei suuda ise vestlust ülal hoida. Oskab tervitada ja pöörduda, kasutades lihtsaid igapäevaseid viisakusväljendeid. Oskab esitada kutset, teha ettepanekut ja vabandada; oskab kutsele, ettepanekule ja vabandusele vastata. Oskab öelda, mis talle meeldib ja mis mitte. Lugemisel Mõistab lühikesi, lihtsaid tekste, mis sisaldavad sagedasti kasutatavaid ja rahvusvahelise levikuga sõnu. Mõistab lühikesi ja lihtsaid isiklikke kirju. Mõistab lihtsaid juhiseid igapäevaste seadmete kasutamiseks (nt taksofonikasutuse juhend). Kirjutamisel Oskab lihtsate fraaside ja lausetega kirjutada oma perekonnast, elutingimustest, haridusest ning praegusest või eelmisest tööst. 5
6 Oskab kirjutada lühikesi ja lihtsaid väljamõeldud elulugusid ning lihtsamaid lugusid inimestest. Tabel 3 Keeleoskuse hea tase 5. klassi lõpus Inglise keel A2.1 A2.1 A2.1 A2.1 V klassi õppesisu Teemavaldkonnad I ja II kooliastmes alustatud alateemadele jätkuvad osaoskuste arengu põhjal. Neile lisanduvad järgmised alateemad: Mina ja teised. Välimus enda ja teiste välimuse kirjeldamine. Kehaosad näoosad ja näo kirjeldamine. Riietusesemed ja riietuse kirjeldamine. Lemmiktegevused. Pereliikmete välimus. Iseloomuomadused. Sõbrad, ühised tegevused, välimus, riietus. Kodu ja lähiümbrus. Aastaajad ja ilm. Loomad, linnud ja taimed. Kodukoht Eesti. Eesti asukoht, keel, pealinn, sümbolid. Riigid ja nende kultuur. Keel, sümbolid, pühad, pealinnad. Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Tee küsimine ja juhatamine, haigused. Kool, kooliruumid, õpetajad, õppeained, tunniplaan, õpioskused. Vaba aeg. Huvialad, sport, mängud, muinasjutud. Keeleteadmised Lauseõpetus. Sidesõnad because, or. Õigekiri. Ülakoma. Sõnade järjestus lauses. Siduvad laused. Tegusõna. Modaaltegusõna must- have to. Have/has got. Enamkasutatavad reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad. Üldajad ning Past Simple. Going to, want to... 6
7 Nimisõna. Ainsus ja mitmus. Nimisõna erandlik mitmus. Määrava ja umbmäärase artikli kasutamine. Artikli mitte kasutamine nimisõna ees. Enamlevinud näited. Omadussõna. Omadussõnade võrdlemine võrdlusastmed, as...as, not as..as, more than... the most.. Ülivõrre. Asesõna. Isikulised, näitavad ja küsivad asesõnad. Eessõna. Enamkasutatavad eessõnad over, past. Eessõnaline väljend interested in. Arvsõna. Lihtmurrud veerand, kolmveerand, pool. Kellaaeg. Aasta. Pikkus. Määrsõna. Sagedusmäärsõnad once, twice. Järjestavad määrsõnad later, so. Määrsõnad liitega ly. Sõnatuletus. Määrsõna tuletusliide - ly VI klassi õpitulemused Kuulamisel: saab aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, lauludest, samuti passiivset sõnavara sisaldavatest tekstidest; mõistab konteksti abil neis esinevaid üksikuid tundmatuid sõnu; oskab eristada kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni; eristab selgelt kuni kolme vestluses osaleva inimese kõnet. Kõnelemisel vestelda ja vastata küsimustele õpitud temaatika piires; õpitud sõnavara piires rääkida igapäevastest tegevustest ja harrastustest; võrrelda oma perekonda sõbra perekonnaga, oma koolielu teiste omaga; küsitleda oma kaaslast ja saadud infot edasi anda; väljendada ja põhjendada oma arvamust; kasutada õpitud fraase õige intonatsiooniga; kirjeldada pilte; hääldada kõiki võõrhäälikuid korrektselt. 7
8 Lugemisel oskab leida tekstist olulist; saab aru kuni 2% tundmatuid sõnu sisaldavatest lühitekstidest, kasutades piltide, konteksti või sõnaraamatu abi; on tuttav erinevate lugemisstrateegiatega. Kirjutamisel täita aadressi ja isiklikke andmeid nõudvat ankeeti; eeskuju järgi kirjutada küllakutset, õnnitlus- ja tänukaarti; kirjutada sõbrale kirja ja elektronkirja, kasutades õpitud keelendeid; lõpetada lauseid ja fraase; kirjutada lühijutukesi; kirjutada õpitud teksti põhjal etteütlust ja seda parandada. Tabel 4 Keeleoskuse hea tase 6. klassi lõpus Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Inglise keel A 2.2 A 2.2 A 2.2 A 2.2 VI klassi õppesisu Teemavaldkonnad Mina - lemmiktegevused Perekond ja kodu - pereliikmete hobid, sünnipäev Sõbrad - klassikaaslased, klassiekskursioon Keskkond, kodukoht, Eesti - linnud, loomad Õpitavat keelt kõnelevad maad - English Country School, Places in Britain, The Tower of London; pühad - tavad ja kombed (Thanksgiving, Christmas, Pancake fight) Igapäevased tegevused - toit ja toidunõud, liiklus ja liiklusvahendid Õppimine ja töö - koolivaheajad, ametid 8
9 Harrastused ja kultuur - hobid, muusika, raamatud, reisimine, raadio, televisioon, tuntud, persoonid, skautlus, viikingid, leiutised Keeleteadmised Nimisõnad - mitmus, erandlik mitmus Artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine Omadussõna - omadussõnade võrdlemine, erandlikud võrdlusastmed Arvsõnad ja mõõtühikud - osa tervikust(2 out of 10), kaal, kaugus Asesõna - isikulised asesõnad, umbmäärased asesõnad some, any, no ja nende liitvormid Tegusõna - modaaltegusõna may; enamkasutatavad reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad Tegusõna vormistik - üldajad (future simple), kestvad ajad (past progressive), täisminevik (present perfect); tingiv kõneviis (first conditional); kaudne kõneviis (saatelause on olevikus) Määrsõna - sagedusmäärsõnad ever, again, järjestavad määrsõnad first, finally, ebareeglipärased määrsõnad ( fast) Sidesõna - that, when Eessõna - enamkasutatavad eessõnad, eessõnalised väljendid depend on, at the top/bottom Lauseõpetus - siduvad laused ( relative clausesanimals which/that are free; people who...) Sõnatuletus - nimisõna tuletusliited - er ja - or Õigekiri - nimisõna mitmuse lõpud, omadussõnade võrdlusastmed, verbi vormid 9
10 III kooliaste VII klass õpitulemused tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset eakohast kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid. kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid oskab töötada iseseisvalt, paaris ja rühmas. Kuulamisel Kõnelemisel Lugemisel Kirjutamisel Tabel 5 Keeleoskuse hea tase 7. klassi lõpus Kuulamine Lugemine Kõnelemine Kirjutamine Inglise keel B 1.1 B1.1 B 1.1 B 1.1 VII klassi õppesisu Teemavaldkonnad Mina ja teised: huvid, harjumused, suhted sõpradega: sõnapidamine, sõprus, ausus, usaldus, konfliktid ja nende lahendamine; lemmikloomad kui sõbrad Kodu ja lähiümbrus: ühistegevused, taskuraha, pereliikmed, vanavanemad Kodukoht Eesti: ilmastik, keskkonnasõbralik käitumine; kodukoht, kultuuritavad ja -kombed; Eestimaa loodus ja vaatamisväärsused Riigid ja nende kultuur: sümbolid, kultuuritavad, kombed; Inglismaa, Sotimaa, Austraalia, Uus-Meremaa Igapäevaelu. Õppimine ja töö: söömine kodus ja väljaspool kodu; ostmine; postkontoris, kool ja klass, õpioskused, tulevane töö, elukutsed Vaba aeg: kino, teater, ilukirjandus, kollektsioneerimine 10
11 Keeleteadmised Nimisõna: erandlik mitmus Artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine, artikkel geogr. nimedega Omadussõna: omadussõna võrdlemine, võrdlusastmed, omadussõna rahvusest rääkides Arvsõna: põhi- ja järgarvud, kuupäevad, aastaarvud Asesõna: enesekohased asesõnad, siduvad asesõnad Tegusõna: reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad, ajavormid Pr. Simple, Past Simple, Fut. Simple, Pr. Prog., Past Prog., Pr. Perf.; modaalverbid can, may, must, should, would; käskiv kõneviis; tarind to-infinitiiv, -ing vorm Määrsõna: moodustamine, võrdlemine Sidesõna: and, because but, so, if, both, neither, either Eessõna: ajamäärustes, kohamäärustes, viisimäärustes; eessõnalised väljendid Lauseõpetus: Sõnajärg jaatavas, küsivas ja eitavas lauses; lühivastused; määrsõnade ja määruste asend lauses; it ja there lause algul Õigekiri: suur ja väike algustäht; nimisõna mitmus, omadussõna võrdlusastmed; arvsõna; kirjavahemärgid VIII klassi õpitulemused tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset eakohast kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid. kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid oskab töötada iseseisvalt, paaris ja rühmas. Kuulamisel mõistab olulisemat selgest kirjakeelsest jutust ja lühikesest lugudest tuttavatel teemadel, millega puutub igapäevaselt kokku tööl, koolis, vabal ajal jne. 11
12 suudab üldjoontes jälgida lühikest lihtsat juttu tuttaval teemal, kui kõneldakse üldkeeles ja hääldus on selge. mõistab raadiouudiste ja lihtsamate salvestiste põhisisu, kui teema on tuttav, jutt suhteliselt aeglane ja selge. suudab jälgida paljusid filme, kus pilt ja tegevus süžeed kannavad ja ning jutt on selge ja keel lihtne. suudab haarata tuttaval teemal telesaate põhisisu, kui jutt on suhteliselt aeglane ja selge. Kõnelemisel oskab lühidalt põhjendada ning selgitada arvamusi, kavatsusi ja toiminguid. oskab läbi mõelda, kuidas asja tuuma jm olulist sõnastada, lihtsustades vajaduse korral sõnumit. oskab keelt piisavalt, et väljenduda igapäevateemadel (perekond, huvialad, töö, reisimine, päevasündmused oskab mõistet edasi anda mingi sagedasema ligilähedase tähendusega sõna abil, paludes end parandada. oskab küsida kinnitust kasutatud keelendi õigsuse kohta oskab katkenud vestlust uuesti alustada, kasutades teistsugust taktikat. tuleb lihtsat keelt kasutades toime enamikus reisiolukordades. on võimeline ettevalmistuseta astuma vestlusse, kui kõneaine on tuttav. Oskab avaldada arvamust, anda ja küsida infot igapäevaelu või isiklike asjade kohta (nt perekond, harrastused, töö, reisimine, päevasündmused). saab üldjoontes aru sõprade ringis toimuva vaba mõttevahetuse põhisisust, kui kasutatakse ühiskeelt ja hääldus on selge. oskab esitada oma vaatenurka või arvamust ja küsida teiste omi, kui kõneaine talle huvi pakub. -oskab end mõistetavaks teha, kui avaldab arvamust praktilistes asjades (nt kuhu minna, mida teha, kuidas korraldada väljasõitu vms). oskab viisakalt väljendada veendumusi, arvamusi, nõustumist ja nõustumatust. 12
13 Lugemisel oskab leida ja mõista asjakohast teavet igapäevatekstides (kirjad, brošüürid ja lühemad dokumendid). Leiab lihtsas leheloos olulisema, kui teema on tuttav. Loeb ladusalt ja sujuvalt. Saab loetud eakohasest tekstist aru. Kirjutamisel oskab kirjutada väga lühikesi standardvormis ettekandeid, kus esitab tavapärast faktiteavet või põhjendab toiminguid. oskab isiklikus kirjas üsna üksikasjalikult vahendada kogemusi, tundeid ja sündmusi. oskab kirjutada sõnumit, mis edastab lihtsat hädavajalikku teavet sõpradele, teenindajatele, õpetajatele jt, kellega ta igapäevaelus kokku puutub; suudab edastada kõige olulisemat. Tabel 6 Keeleoskuse hea tase 8. klassi lõpus Kuulamine Lugemine Kõnelemine Kirjutamine Inglise keel B 1.2 B 1.1 B 1.2 B 1.1 VIII klassi õppesisu Teemavaldkonnad Mina ja teised: huvid, võimed, harjumused, iseloom, suhted perekonnas, ühistegevused, kombed tavad peres, suhted sõpradega, koolikaaslased, erinevad võimed ja välimused Kodu ja lähiümbrus: loodushoid, säästev eluviis; geograafia Kodukoht Eesti. Loodus, loomad, linnud, maastik, sümbolid. Looduskaitse. Looduspargid. Elu linnas ja maal. Eesti vaatamisväärsused. Riigid ja nende kultuur: UK, USA, Iirimaa; Ameerika inglise keel 13
14 Igapäevaelu. Õppimine ja töö: tervishoid, haigused, õnnetused, esmaabi; liiklus, tänaval; söömine kodus ja väljaspool kodu, kool, koolivägivald, UK ja USA kool Vaba aeg : puhkus, reisimine; peod; sport; raamatud, kirjanikud Keeleteadmised Nimisõna: erandlik mitmus Artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine, artikkel geograafiliste nimedega, tänavad, väljakud, pargid jne Omadussõna: omadussõna võrdlemine, võrdlusastmed Arvsõna: põhi- ja järgarvud, kuupäevad, aastaarvud; telefoninumber, kood Asesõna: enesekohased asesõnad, siduvad asesõnad; much/many, little/few; asesõnad one, eachother, none of them, some of them, all, both, neither, either Tegusõna: reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad, ajavormid Pr. Simple, Past Simple, Fut.Simple, Pr.Prog., Past Prog., Pr. Perf., Past Perf.; modaalverbid can, may, must, should, would;käskiv kõneviis; tarind to-infinitiiv, -ing vorm; kaudnekõneviis, aegade ühildumine, Fut in the Past; passiiv: Pr. Simple, Past Simple Määrsõna: ajamäärsõnad, viisimäärsõnad; moodustamine, võrdlemine Sidesõna: and, because but, so, if, when, both, neither, either, as soon as, although, otherwise Eessõna: ajamäärustes, kohamäärustes, viisimäärustes; eessõnalised väljendid Lauseõpetus: Sõnajärg jaatavas, küsivas ja eitavas lauses; määrsõnade ja määruste asend lauses Õigekiri: suur ja väike algustäht; nimisõna mitmus, omadussõna võrdlusastmed; arvsõna; kirjavahemärgid IX klassi õpitulemused tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset eakohast kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid. kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid 14
15 oskab töötada iseseisvalt, paaris ja rühmas. Kuulamisel mõistab lihtsas sõnastuses faktiteavet igapäevaelu või tööga seotud teemadel. Tabab nii peamist sõnumit kui ka spetsiifilisi üksikasju, kui hääldus on selge ja tuttavlik. suudab üldiselt jälgida pikema mõttevahetuse põhipunkte eeldusel, et kõneldakse ladusalt ja hääldus on selge. suudab jälgida loengut vm esinemist oma valdkonnas, kui teema on tuttav, sõnastus lihtne ja jutu ülesehitus selge. mõistab lihtsamat tehnilist või suunavat infot, näiteks igapäevaste toodete-teenustega seotud juhendeid ja juhiseid. suudab järgida üksikasjalikke juhtnööre. mõistab enamiku salvestatud ja ringhäälingus leviva materjali sisu, kui teema pakub huvi, kõne on selge ja jutt üldkeelne. mõistab suurt osa telesaatest (nt intervjuust, lühiloengust ja uudisreportaažist), kui teema pakub huvi ning räägitakse suhteliselt aeglaselt ja selgelt. Kõnelemisel saab üsna hästi hakkama vestlusega, kui see puudutab tema tööasju või huvialasid. Oskab vahetada, üle küsida ja kinnitada infot; tuleb toime vähem tuttavas olukorras ja oskab selgitada, milles seisneb probleem. oskab väljendada mõtteid mõnel abstraktsel või kultuuriteemal (nt filmid, raamatud, muusika). oskab esitada võrdlemisi ladusaid, kuid üldsõnalisi kirjeldusi oma huvivaldkonna teemade piires, väljendades mõtteid lihtsate lausete järjendina. oskab üldsõnaliselt väljenduda oma huvivaldkonna teemade piires. oskab võrdlemisi ladusalt, kuid samas üldsõnaliselt jutustada ja kirjeldada, väljendades mõtteid lihtsate lausete järjendina. oskab üksikasjalikult vahendada kogetut, kirjeldada oma tundeid ja reageeringuid. oskab vahendada ootamatute sündmuste (nt õnnetusjuhtumite) üksikasju, samuti vahendada raamatu või filmi sisu ja kirjeldada oma muljeid. suudab esitada võrdlemisi hästi jälgitavaid põhjendusi. suudab edastada lühikesi ettevalmistatud teateid igapäevases tööolukorras 15
16 oskab ettevalmistanuna üldsõnaliselt esineda endale tuttaval teemal, väljendudes võrdlemisi selgelt ja arusaadavalt. Oskab üsna selgelt välja tuua asja tuuma. oskab vastata esinemisjärgsetele küsimustele, mõnikord (kui küsija räägib liiga kiiresti) võib paluda küsimust korrata. oskab kirjeldada unistusi, soove ja püüdlusi. oskab kirjeldada tegelikke või kujuteldavaid sündmusi. oskab jutustada Lugemisel loeb lihtsat faktiteavet rahuldava arusaamisega, kui teema kuulub tema huvivaldkonda. mõistab sündmusi, tundeid ja soove kirjeldavaid isiklikke kirju määral, mis lubab pidada regulaarset kirjavahetust. suudab erilaadse ülesande täitmiseks hõlmata pikemaid tekste, et leida otsitav teave, ja koguda infot teksti eri osadest või mitmest tekstist. tabab selge arutluskäiguga tekstide põhijäreldusi. Kirjutamisel oskab kirjutada lihtsamaid fraase ja lauseid, ühendades neid lihtsate sidesõnadega nagu ja, aga ning sest. oskab seotud lausetega kirjutada oma eluoluga seonduvatel teemadel (nt inimesed, kohad, töö ja õpingud). oskab kirjutada väga lühikesi ja lihtsaid minevikusündmuste, oma varasema tegevuse ja isiklike kogemuste kirjeldusi oskab kirjutada väga lihtsaid isiklikke kirju, et väljendada tänu või esitada vabandust. oskab kuulamise järgi kirja panna lühikesi ja lihtsaid teateid, kui tal on võimalus paluda neid korrata või teisiti sõnastada. oskab kirjutada lühikesi lihtsaid teateid, mis puudutavad talle vajalikke asju. Tabel 7 Keeleoskuse hea tase 9. klassi lõpus Kuulamine Lugemine Kõnelemine Kirjutamine Inglise keel B 1.2 B 1.2 B 1.2 B
17 IX klassi õppesisu I ja II kooliastmes alustatud alateemad jätkuvad osaoskuste arengu põhjal. Neile lisanduvad järgmised alateemad: Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suhted, viisakusreeglid, koostöö ja teistega arvestamine. Kodu ja lähiümbrus. Perekondlikud sündmused ja tähtpäevad; kodukoha vaatamisväärsused ja nende tutvustamine. Kodukoht Eesti. Loodus ja looduskaitse; keskkonnahoidlik ja -säästlik käitumine; elu linnas ja maal; Eesti vaatamisväärsused. Riigid ja nende kultuur. Õpitava keele kultuuriruumi kuuluvad riigid ja nende lühiiseloomustus, tuntumate riikide nimetused, rahvad, keeled. Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Tervislik eluviis ja toitumine, suhtlemine teeninduses, turvalisus; õpioskused ja harjumused, edasiõppimine ja kutsevalik; töökohad. Vaba aeg. Kultuuriline mitmekesisus; kirjandus ja kunst, sport, erinevad meediavahendid ja reklaam. Keeleteadmised Nimisõna: erandlik mitmus, omastav kääne, ainsuslikud ja mitmuslikud sõnad Artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine, artikkel isikunimedega ja geogr. nimedega, väljendid artikliga ja ilma Omadussõna: omadussõna võrdlemine, võrdlusastmed, tarindid not enough to, too... to; omadussõna rahvusest ja kodakondsusest rääkides Arvsõna: põhi- ja järgarvud, kuupäevad, aastaarvud; telefoninumber, protsent Asesõna: enesekohased asesõnad, siduvad asesõnad; much/many, little/few; asesõnad one, each other, none of them, some of them, neither, either Nimisõna: erandlik mitmus, omastav kääne, ainsuslikud ja mitmuslikud sõnad Artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine, artikkel isikunimedega ja geogr. nimedega, väljendid artikliga ja ilma 17
18 Omadussõna: omadussõna võrdlemine, võrdlusastmed, tarindid not enough to, too... to; omadussõna rahvusest ja kodakondsusest rääkides Arvsõna: põhi- ja järgarvud, kuupäevad, aastaarvud; telefoninumber, protsent Asesõna: enesekohased asesõnad, siduvad asesõnad; much/many, little/few; asesõnad one, eachother, none of them, some of them, neither, either 18
Inglise keele ainekava (A-võõrkeel, 3-9
Inglise keele ainekava (A-võõrkeel, 3-9.kl) 1.Õppeprotsessi kirjeldus 1.1. Õppeaine kirjeldus A-võõrkeel on enamikule õpilastest esimene kokkupuude teise keele ja kultuuriga, mistõttu üks A-võõrkeele õppe
RohkemAINEKAVA
AINEKAVA INGLISE KEEL 1.klass Laste salmid ja laulukesed (nursery rhymes). Tervitamine. Lihtsale küsimusele vastamine. Tähestik. Värvid. Numbrid 1-10 Tunneb inglise keele teiste hulgast ära. Hääldab (sõnu,
Rohkem5_ Ainekavad_võõrkeeled
KINNITATUD direktori 24.01.2018 käskkirjaga nr 12 AINEKAVAD Ainevaldkond VÕÕRKEELED INGLISE KEEL (A-keel) VENE KEEL VÕI SAKSA KEEL (B-keel) I kooliaste Aine: inglise keel Üldpädevuste kujundamine A-võõrkeele
RohkemEesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kool
Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks. 2.1.3. Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kooliastmes Põhikooli eesti keele kui teise keele õpetusega
RohkemInglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula
Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel
RohkemKURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad
KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.
RohkemMicrosoft Word - Ainevaldkond Võõrkeeled
Ainevaldkond Võõrkeeled Ainevaldkond Võõrkeeled... 1 A-võõrkeel põhikoolis... 2 2. klass... 2 3. klass... 3 4. klass... 4 5. klass... 5 6. klass... 6 7. klass... 7 8. klass... 8 9. klass... 9 B-võõrkeel
RohkemMicrosoft Word - Voorkeeled.doc
Võõrkeeled Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista ja väärtustada
RohkemVõõrkeelte ainekava 1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes
Võõrkeelte ainekava 1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista
RohkemINGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes
INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada
RohkemInglise keel A-võõrkeel B1 keeletaseme 1. I kooliaste 1.1. Inglise keel 3.klass Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) räägib õpitud sõnavara piir
Inglise keel A-võõrkeel B1 keeletaseme 1. I kooliaste 1.1. Inglise keel 3.klass 1.1.1. Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) räägib õpitud sõnavara piires kodust, perekonnast, sõbrastja endast, kodukohast,
RohkemMicrosoft Word - Lisa_2_PK_Voorkeeled_PK.docx
Lisa 2 Ainevaldkond Võõrkeeled 1. Üldalused 1.1. Võõrkeelepädevus Võõrkeelte õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane võõrkeelepädevus, s.o suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles
RohkemTARTU KESKLINNA KOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA DIGIPÄDEVUS Võõrkeelt õppides kasutatakse digivahendeid internetis info otsimiseks ning saadud teabe rakenda
TARTU KESKLINNA KOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA DIGIPÄDEVUS Võõrkeelt õppides kasutatakse digivahendeid internetis info otsimiseks ning saadud teabe rakendamiseks, arutledes erinevate kultuuri- ja igapäevaeluteemade
RohkemSaksa keele ainekava II kooliaste 6. klass 1. Õpetamise eesmärgid Saksa keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1. saavutab keeleoskuse taseme, mis v
Saksa keele ainekava II kooliaste 6. klass 1. Õpetamise eesmärgid Saksa keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1. saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal lihtsates igapäevastes suhtlusolukordades
RohkemTööplaan 9. kl õpik
Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal
RohkemSaksa keele ainekava III kooliaste
Saksa keele ainekava III kooliaste 7. klass 1. Õpetamise eesmärgid Saksa keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1. saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime
RohkemInglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese
Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas
RohkemValik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1.
KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1.1. Õpilaste vastuvõtu tingimused ja kord reguleerib
RohkemPõlva Ühisgümnaasium PÕHIKOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA SISUKORD 1. ÜLDOSA Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Võõrkeeltepädevus..lk Ainevaldkonna õppeaine
Põlva Ühisgümnaasium PÕHIKOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA SISUKORD 1. ÜLDOSA Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Võõrkeeltepädevus..lk 3 1.2. Ainevaldkonna õppeained.. lk 3 1.3. Ainevaldkonna traditsioonid..lk 4 1.4.
Rohkem(Hispaania_keel_\365ppekava_ainekava_koondfail_2016)
KINNITATUD MTÜ Keeltemaja 06.06.2016. a käskkirjaga nr 8. MTÜ KEELTEMAJA ERAKOOL KEELTEMAJA HISPAANIA KEELE ÕPPEKAVA 1. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid (ISCED 97 õppekavarühmade klassifikatsioon).
RohkemVENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1.Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suh
VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1.Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides
RohkemÕppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum
Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS... 3 1.1 Valdkonna pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotumine klassiti... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 3
RohkemMOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,
Rohkem1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2. Õppekava nimetus: Tööalane inglise keel B1 ja B2 3. Õppekava rühm: 222 Võõr
1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2. Õppekava nimetus: Tööalane inglise keel B1 ja B2 3. Õppekava rühm: 222 Võõrkeeled 4. Õppe kogumaht: 80 tundi, sh 20 tundi iseseisev
RohkemIII kooliaste 7. klass 3 tundi nädalas, 105 tundi õppeaastas Teemad Õpitulemused Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suht
III kooliaste 7. klass 3 tundi nädalas, 105 tundi õppeaastas Teemad Õpitulemused Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suhted, viisakusreeglid, koostöö ja teistega arvestamine.
RohkemKINNITATUD AS TEA Keeleõpetuse juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse li
KINNITATUD AS TEA Keeleõpetuse juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse liik: Õppekava maht: Õppeaeg: Õppetöö korraldus: Õpingute
RohkemKUULA & KORDA INGLISE KEEL 1
KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018
RohkemAINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitat
AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas,
RohkemEESTI KEELE AINEKAVA GÜMNAASIUMILE 1. Eesti keele õpetus gümnaasiumis toeteb mitmekülgse isiksuse kujunemiseks ja ühiskonnas toimetulemiseks vajaliku
EESTI KEELE AINEKAVA GÜMNAASIUMILE 1. Eesti keele õpetus gümnaasiumis toeteb mitmekülgse isiksuse kujunemiseks ja ühiskonnas toimetulemiseks vajaliku keelekasutuse, mõtlemis-, analüüsi- ja üldistamisoskuse
RohkemAINEKAVA 10
GÜMNAASIUMI VÕÕRKEELTE AINEKAVA ÜLDOSA Valdkonna pädevus Võõrkeelte õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes võõrkeelepädevus, s.o suutlikkus kasutada võõrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel,
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
Rohkem(Hispaania_keel_\365ppekava_ainekava_koondfail_2018_19)
MTÜ KEELTEMAJA ERAKOOL KEELTEMAJA HISPAANIA KEELE ÕPPEKAVA KINNITATUD MTÜ Keeltemaja 22.05.2018. a käskkirjaga nr 41 1. Õppekavarühm: keeleõpe (ISCED-F 2013 õppekavarühmade klassifikatsioon). 2. Õppekava
RohkemTallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava
Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava Õppeaine: eesti keel Klass: 4 Eesmärgid: Eesti keele kui rahvuskultuuri kandja väärtustamine; eesti keele väärtustamine avaliku suhtlusvahendina; keeleoskuse
RohkemEesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju
Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemPealkiri on selline
Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?
Rohkem1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus
1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,
RohkemNarva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE VANASLA
VALIKAINE VANASLAAVI KEEL gümnaasiumis 1 VANASLAAVI KEEL ÜLDOSA Vanaslaavikeel gümnaasiumis Vanaslaavi keel (kirikuslaavi keel), on vene keel esialuseks, selle omapäraseks vundamendiks, mille peal põhineb
Rohkem1. Ainevaldkond Võõrkeeled VALIKKURSUSS VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui
1. Ainevaldkond Võõrkeeled VALIKKURSUSS VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; 2)
RohkemPealkiri
Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemII kooliaste Õpitulemused II kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. 6. klassi lõpetaja: 1. saab õpitud temaatika piires aru lauset
II kooliaste Õpitulemused II kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. 6. klassi lõpetaja: 1. saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest; 2. mõistab
RohkemMicrosoft Word - eesti keel, 4.klass.docx
EESTI KEELE TEISE KEELENA AINEKAVA 4.KLASSILE ÕPITULEMUSED 4.klassi lõpuks õpilane: Ø saab aru igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; Ø kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga Lisa 7 Gustav Adolfi Gümnaasiumi vastuvõtukord 1. Üldsätted 1.1. Käesolev vastuvõtukord reguleer
KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga Lisa 7 Gustav Adolfi Gümnaasiumi vastuvõtukord 1. Üldsätted 1.1. Käesolev vastuvõtukord reguleerib õpilaste vastuvõttu Gustav Adolfi Gümnaasiumisse.
RohkemTALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1
TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1 AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1. SISUKORD 1.AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 5 1.1. VÕÕRKEELEPÄDEVUS JA ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMINE 5 1.1.1. ÜLDPÄDEVUSTE
RohkemSiseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p
Siseministri 30.10.2018 määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel etteantud
RohkemPpt [Read-Only]
EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal
RohkemPrantsuse keel 1. Aine õpetamise eesmärgid Gümnaasiumi võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. omandab C-keeles keeleoskuse taseme, mis võimald
Prantsuse keel 1. Aine õpetamise eesmärgid Gümnaasiumi võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. omandab C-keeles keeleoskuse taseme, mis võimaldab selles keeles igapäevases situatsioonis suhelda;
RohkemEesti keele ainekava gümnaasiumi 12. klassile 1. Õpieesmärgid. Eesti keele õpetamisega 12. klassis taotletakse, et õpilane: 1)omandab keeleoskuse tase
Eesti keele ainekava gümnaasiumi 12. klassile 1. Õpieesmärgid. Eesti keele õpetamisega 12. klassis taotletakse, et õpilane: 1)omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab Eesti ühiskonnas ja eestikeelses
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemNarva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 28, a. AINEVALDKOND VÕÕR
AINEVALDKOND VÕÕRKEELED gümnaasiumis 1 EESTI KEELE KUI TEISE KEELE Üldosa Ainevaldkond Võõrkeeled Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus tähendab suutlikkust suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas,
RohkemProjekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P
Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest
RohkemRAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK
RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180
RohkemKINNITATUD TEA Keeleõpetuse AS juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse li
KINNITATUD TEA Keeleõpetuse AS juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse liik: Õppekava maht: Õppeaeg: Õppetöö korraldus: Õpingute
RohkemSaksa keel A-võõrkeel 1. Õppe-eesmärgid Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õp
Saksa keel A-võõrkeel 1. Õppe-eesmärgid Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õpioskusi. Gümnaasiumi lõpus õpilane: 1) oskab keelt
RohkemAktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor
Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
Rohkem2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 1
2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 15. detsembri 2015. a määrusest nr 54 Tasemetööde ning
RohkemMTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused
MTÜ Iseseisev Elu päevakeskuste tegevused 1. TARTU HEA PÄEVA KESKUS Jr k Päev Kellaaeg Tegevus Tegevuse lühikirjeldus Juhendaja 1. E-R 9:15-9:45 Tere hommikust! 2. E-N 10:00-12:00 Toidugrupp 3. E-R 13:00-14:00
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemTALLINNA ÕISMÄE VENE LÜTSEUM
Võõrkeeled. Gümnaasium 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; 2) mõistab ja tõlgendab
RohkemMicrosoft Word - Bakalaureusetöö-valmis kell doc
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE VÕÕRKEELENA OSAKOND Suzan Johanna Leonarda Knaapen EESTI-HOLLANDI TURISTIVESTMIKU KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED Bakalaureusetöö
RohkemES
K e e l e n õ u a n n e - - - - - - - - - - - - - - - - - Nimisõnafraasi sõnajärjest Mati Erelt Tartu ülikooli emeriitprofessor Nimisõnafraas on nimisõnalisest põhjast ja selle laienditest ehk täienditest
RohkemPÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS
PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS Kooliaste : II Ainevaldkond: sotsiaalained Aine: ajalugu Klass : 5 Tundide arv nädalas klassiti: 1 tund Üldpädevuste kujundamine: 5 klassis taotletavad pädevused 5. klassi
RohkemMicrosoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc
EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemLoovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis
Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie
Rohkem3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is
3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
RohkemAMETIKIRJELDUS
KINNITATUD Kantsleri.01.2013 käskkirjaga nr 226-T Lisa 2 AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksus RAHVATERVISE OSAKOND 1.2 Ametinimetus PEASPETSIALIST (MITTENAKKUSLIKUD HAIGUSED) 1.3 Kellele allub tervisepoliitika
RohkemАнглийский язык
2.2. Inglise keel NARVA PÄHKLIMÄE GÜMNAASIUMI AINEKAVA 2.2.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid INGLISE KEEL Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemKuidas hoida tervist töökohal?
Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemSissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo
Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Saagem tuttavaks Minu nimi on Margus Niitsoo Informaatika doktorant Teoreetiline krüptograafia 23 Vallaline Hobid: Basskitarr, Taiji, Psühholoogia Saagem tuttavaks
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
RohkemRÜHMADE ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS
KINNITATUD Tallinna Padriku Lasteaia direktori käskkirjaga nr. 1-1/2 31.05.2013 LISA 1 TALLINNA PADRIKU LASTEAIA ÕPPEKAVA Tallinn 2013 Sisukord 1. LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA... 3 2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA
Õpetuse eesmärgid VÕHMA GÜMNAASIUMI AINEKAVA INIMESEÕPETUS õpib suhtlema teiste inimestega ja viisakalt käituma õpib suhtumist loomadesse õpib väärtustama üldinimlikke kõlblusnorme õpib väärtustama perekonda
RohkemTallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava
Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava Õppeaine: eesti keel Klass: 7 Eesmärgid: 7. klassi lõpetaja 1) mõistab eesti keele tähtsust rahvuskultuuris ning hea keeleoskuse vajalikkust; 2) tuleb toime
RohkemMicrosoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc
ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused
RohkemJaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende
Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende kokkuvõte ning õpetajate keeletasemed. Rühmades tegelesime
RohkemMicrosoft Word - VG loodus
Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
RohkemScanned Image
EESTI MAAILMAS 21. SAJANDI KÜNNISEL EESTI MAAILMAS 21. SAJANDI KÜNNISEL TARTU ÜLIKOOL EESTI MAAILMAS 21. SAJANDI KÜNNISEL Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri 70. sünnipäevale pühendatud konverentsi
RohkemÕppekava
Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas
RohkemVäärtusõpetus
Väärtusõpetus I Õppe- ja kasvatuseesmärgid Taotletakse, et õpilane: 1) suhtub lugupidavalt erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse, mis ei ole inimsusevastased; tunneb ära eelarvamusliku ja
RohkemMare Kiisk Tartu Raatuse kool IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas: Mare Kiisk, Tartu Raatuse kooli klassiõpetaja, 2018 VOSK Võt
IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas:, i klassiõpetaja, 2018 VOSK Võta Oma Seade Kaasa (nutiseadmete kasutamine), rühmades 2 3 liiget Eesmärgid Võimalus õppesisu abil lõimida inimeseõpetust,
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)
4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
Rohkem