TARTU ÜLIKOOL

Väljavõte

1 TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Eesti keele osakond Ann Metslang AKVAARIUM-TÜÜPI SÕNADE KASUTUS EESTI KIRJAKEELES Bakalaureusetöö Juhendaja dotsent Külli Habicht TARTU 2010

2 Sisukord Sissejuhatus Loomulik morfoloogia Loomuliku morfoloogia põhiprintsiibid Keelesisesed loomulikkusprintsiibid Printsiipidevahelised konfliktid ja keelevälised põhjused Markeeritus Akvaarium-tüübi kasutus eesti kirjakeeles Analüüsitud materjal Uurimistulemused Uurimistulemuste analüüs ja nende seos loomuliku morfoloogiaga Ainsuse partitiiv Mitmuse genitiiv Mitmuse partitiiv Mitmuse inessiiv Mitmuse adessiiv Kokkuvõte Kirjandus The Use of the Akvaarium Type Words in Standard Estonian. Summary

3 Sissejuhatus Siinne bakalaureusetöö keskendub akvaarium-tüüpi sõnade kasutusele eesti kirjakeeles: käsitletakse rööpvormide kasutussagedust ja püütakse leida teatavate vormide eelistamise põhjusi. Käesolevas töös on terminit kirjakeel kasutatud laiemas tähenduses. Silmas ei ole peetud ainult ühtlustatud ja normitud keelekuju, vaid kõikide kirjutatud tekstide keelt ehk keele kirjalikku väljendusvormi vastandina suulisele (EKK 2007: 30). Töö esmane eesmärk on analüüsida akvaarium-tüüpi võõrsõnade vormikasutust iseloomustavaid seaduspärasusi kirjakeele tekstide vormivalikute põhjal. Nii leitavad vormikasutuspõhjendused peaksid aitama vastata küsimusele, kas kehtiv kirjakeele norming vastab vormikasutusele eesti kirjakeeles. Analüüsitav materjal on pärit Tartu Ülikooli korpusest ja Google i otsingu tulemustest. Koondkorpusest on valitud ajalehed Postimees ja Postimees Extra, ilukirjanduse korpusest aastate tekstid ja uue meedia korpuse tekstidest kommentaarid. Materjali koguhulk on tekstisõna. Uuritud on 15 sõna vormikasutust. Sõnad on valitud võimalikult erineva tähenduse ja kasutusalaga. Valikul oli oluline, et sõnade struktuuris oleks esindatud erinev silpide arv, erinevad sõnasisesed vokaalide ühendid ja võimaluse korral erinevad välted. Lähtuda tuli ka sõna sagedusest, sest akvaarium-tüübi sõnavalik on üsna väike. Töös lähtutakse hüpoteesist, et akvaarium-tüüpi sõnade kõiki kirjakeele norminguga lubatud rööpvorme ei kasutata võrdselt ning on vorme, mis on küll normingukohased, kuid mida eesti kirjakeeles peaaegu ei kasutatagi. Teoreetiline taust pärineb loomuliku morfoloogia teooriast, millest lähtuvaid uurimusi on Eestis varem avaldanud Kristiina Ross, Toomas Help, Peeter Päll, Martin Ehala, Mati Hint jt aastal kaitses Kati Kio magistritöö Sisseütleva käände kasutus eesti kirjakeeles, kus seoti sisseütleva käände pika ja lühikese vormi kasutamine loomulikkusprintsiipidega. Samal aastal kaitses Kati Pedaja magistritöö Uute laensõnade kohanemine eesti keele morfoloogilise süsteemiga, kus seostati laensõnade muutmismallide ja üksikvormide kasutamist (eelistamist) loomulikkusprintsiipidega. (Kio, Pedaja 2006: 127) 3

4 Bakalaureusetöö koosneb kolmest osast. Esimeses tutvustatakse põgusalt loomuliku morfoloogia põhiprintsiipe, teises esitatakse analüüsitud materjal ja kolmandas püütakse leida seoseid uurimistulemuste ja loomuliku morfoloogia vahel ning arutleda, miks keelekasutajad üht rööpvormi teisele eelistavad. Ühe avatud sõnatüübi näitel uuritakse kirjakeele kasutajate eelistusi rööpvormivalikul. Materjali analüüsi tulemused peaksid aitama vastata küsimusele, kas normingukohased rööpvormistikud on põhjendatud või peaks muuttüüpide vormivalikut kitsendama, sest mõnd rööpvormi kasutatakse väga harva või ei kasutata üldse. 4

5 1. Loomulik morfoloogia Loomulik morfoloogia on teoreetiline suund, mille arendasid aastate lõpus välja Wolfgang Ullrich Dressler, Willi Mayerthaler, Oswald Panagl ja Wolfgang Ullrich Wurzel. Teooriat on tutvustanud veel näiteks Laurie Bauer ja Andrew Carstairs- McCarthy. Loomuliku morfoloogia teooria eeskujuks oli David Stampe i loomuliku fonoloogia suund. Loomulikkusele vastupidine nähtus on markeeritus. Morfoloogiateoorias kasutas terminit markeeritus Praha koolkonna esindaja Roman Jakobson, kelle tööd inspireerisid loomuliku morfoloogia uurimusi lisaks loomulikule fonoloogiale. (Bauer 2003: 254; Dressler jt 1987: 3) Loomulikus morfoloogias räägitakse üldistest loomulikkuse kriteeriumidest, mis kehtivad kõikides keeltes, ja keelesisestest loomulikkusprintsiipidest. Loomulikkuse tajumine sõltub keelekasutaja enda lingvistilisest kogemusest. Keelekasutajad eelistavad neid morfoloogilisi nähtusi (näiteks muuttüüp, paradigma, muutevorm), mis tunduvad neile intuitiivselt vastuvõetavamad. Keelekasutajatele tundub vastuvõetavam see, mis domineerib nende keeles ja mis määrab selle keele struktuuritüübi. (Dressler jt 1987: 61 62) 1.1. Loomuliku morfoloogia põhiprintsiibid Külli Habicht, Leelo Keevallik ja Ilona Tragel artiklis Keele muutumine kasutuskontekstis (Habicht jt 2006: 612) ja Kati Pedaja oma magistritöös Uute laensõnade kohanemine eesti keele morfoloogilise süsteemiga (Pedaja 2006: 7 8) toovad kolme tavalisema universaalse loomulikkuse kriteeriumina välja alljärgnevad: 1. Ülesehituslik ikoonilisus ehk diagrammilisus (keelemärgi vormi ja sisu sarnasus): rohkem vormi > rohkem tähendust. Ikoonid on kõige loomulikumad märgid. (Dressler jt 1987: 7; 17) Rohkem ikooniline on loomulikum ja vähem ikooniline ebaloomulikum. Semantiliselt enamat kodeeritakse ka vormiliselt enamana, näiteks mitmusevormis on rohkem tähendust kui ainsusevormis, seega on mitmusel eraldi tunnus (Bauer 2003: 255). 5

6 2. Ühtsus: üks vorm > üks funktsioon. Kui kaks vormi on võrdselt ikoonilised, siis ühtsem on loomulikum. Tähistatav on maksimaalselt ühtne, kui sellele vastab ainult üks tähistaja. (Carstairs-McCarthy 1992: 219) Niiviisi võib järeldada, et üht grammatilist kategooriat väljendatakse alati sama vormitunnusega. Flekteerivates keeltes see aga nii ei ole, sest eri morfoloogilistes sõnaklassides ja alltüüpides rakenduvad eri reeglistikud. (Habicht jt 2006: 613) Ka rööpvormide puhul ei saa olla ühtsust, sest sama käände väljendamiseks on mitu vormitunnust. Samal vormil võib olla ka mitu funktsiooni, näiteks akvaarium-tüüpi sõnade ainsuse partitiiv ei ole ühtne, sest samal vormil on kolm funktsiooni: vorm akvaariumi võib olla tõlgendatav nii ainsuse genitiivi, partitiivi kui ka lühikese illatiivina. 3. Läbipaistvus: üks vorm > üks tähendus. Läbipaistvus tähendab, et vormi ja tähenduse vahel on täielik kattuvus. Kõige läbipaistvamad keeled on aglutineerivad keeled, kus enamasti vorm ja tähendus kattuvad. Nii võivad aga sõnad liiga pikaks muutuda. Flekteerivad keeled, mille omadusi on ka eesti keelel, säilitavad sõnavormi läbipaistvuse arvelt võimalikult lühikesena. (Bauer 2003: ) 1.2. Keelesisesed loomulikkusprintsiibid W. Dressler toob loomulikkuse printsiipidena välja ka keelesüsteemile vastavuse ja morfoloogiliste klasside (peamiselt muuttüüpide) stabiilsuse (Dressler jt 1987: 7). Dressler seletab keelemuutusi veel produktiivsusega, millega seostatakse loomulikkust ka Habichti, Keevalliku ja Trageli artiklis (Dressler jt 1987; Habicht jt 2006). Pedaja toob produktiivsuse välja ühena kolmest olulisemast keelesisesest loomulikkusprintsiibist (Pedaja 2006: 15 22). Keelesisesed loomulikkusprintsiibid ehk kriteeriumid, millel on eesõigus universaalsete kriteeriumide ees: 1. Keelesüsteemile vastavus. Iga keele muutesüsteemil on spetsiifilised struktuuriomadused, mis eristavad seda teiste keelte muutesüsteemidest. (Dressler jt 1987: 62) Kõnelejad teevad endale selgeks 6

7 struktuuriomadused, mis on omased konkreetse keele morfoloogiale ja moodustavad selle keele morfoloogilise struktuuri. Sellised omadused juhivad muutusi keeles, isegi kui nad lähevad vastuollu universaalsete printsiipidega. (Bauer 2003: 259) 2. Muuttüüpide stabiilsus. Enamikus flekteerivates keeltes ei kattu morfoloogiavälised omadused ja muuttüüp, kaks või rohkem muuttüüpi võivad sisaldada sõnu, millel on samad morfoloogiavälised omadused. Sellised tüübid on komplementaarsed tüübid ehk täiendtüübid. Muuttüüpe saab staatuse järgi jagada kolme rühma: a) stabiilsed muuttüübid, millel pole täiendtüüpe või on neil väiksemad täiendtüübid; eesti keeles on stabiilsed näiteks koi-, tubli-, sepp- ja õpik-tüübid; b) ebastabiilsed muuttüübid, millel on tugevamad ehk suuremad täiendtüübid ning mis loovutavad sõnu stabiilsetesse täiendtüüpidesse, eesti keeles näiteks number-tüüp; c) stabiilsuse suhtes neutraalsed tüübid, millel on sama tugevusega (võrdselt kasutatavad) komplementaarsed tüübid, eesti keeles näiteks kontsert-tüüp, mis kaotab sõnu õpik-tüübile. (Dressler jt 1987: 76 81; Pedaja 2006: 12 15) 3. Produktiivsus. Produktiivsus on mingi morfoloogilise nähtuse võime allutada endale uusi sõnu (Kross 1984: 4). Morfoloogilised nähtused jagunevad: a) ebaproduktiivsed omased ainult omasõnadele; sõnatüübid, mis niisugustele nähtustele alluvad, on suletud; b) poolproduktiivsed omased ainult oma- ja tehissõnadele; vastavad sõnatüübid on poolavatud; c) produktiivsed hõlmavad ka võõrsõnu; vastavad sõnatüübid on avatud. (Kross 1984: 9 10) Muuttüübid on muutemorfoloogias jagatud produktiivseteks ja ebaproduktiivseteks. Muuttüübi produktiivsuse peamine kriteerium on avatus. Produktiivsed muuttüübid on avatud, ebaproduktiivsed suletud. (Dressler jt 1987: 87) 7

8 Ülesehituslik ikoonilisus, ühtsus ja läbipaistvus, keelesüsteemile vastavus ja muuttüüpide stabiilsus on produktiivsed (Dressler jt 1987: 7). Lisaks märgib L. Bauer, et protsessid on rohkem või vähem produktiivsed, mitte produktiivsed või ebaproduktiivsed. Produktiivsus on sünkrooniline nähtus. (Bauer 2003: 70) Produktiivsuse mõiste on kasutusel ka EKG-s, kus eesti keele morfoloogia on jagatud aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne morfoloogia hõlmab vormimoodustuse osa, milles reeglid rakenduvad lähtuvalt sõna algvormi fonoloogilis-derivatiivsest struktuurist. Aktiivses morfoloogias ei vaja kõneleja õige vormi moodustamiseks mingit lisainfot selle sõna kohta. Passiivne morfoloogia hõlmab osa vormimoodustusest, milles algvorm ei määra üheselt, milliste reeglite abil sõnavorme moodustada. Kõneleja vajab vormimoodustusel konkreetse sõna kohta lisainfot, sest vajaliku vormi moodustamiseks ei saa kasutada sõna algvormi struktuurist automaatselt johtuvaid reegleid. Produktiivsus pole EKG-s siiski piisavaks tingimuseks, et nähtus oleks aktiivne, aga ebaproduktiivsus on piisavaks tingimuseks, et pidada nähtust passiivseks. (EKG 1995: ) 1.3. Printsiipidevahelised konfliktid ja keelevälised põhjused Loomulikkuse printsiibid võivad keeles konflikti sattuda. See, mis on ühe parameetri järgi loomulik, ei pruugi olla loomulik teise parameetri järgi. (Bauer 2003: 255) Kõnelejad peavad vastuvõetavamaks seda, mis on levinud nende keeles, nii et keelesisese ja universaalse loomulikkuse vastuollu sattumisel on eesõigus keelesisesel loomulikkusel (Dressler jt 1987: 61 62). Taane Mayerthaler toob välja tähtsamate printsiipide hierarhia: keelesüsteemile vastavus > muuttüüpide stabiilsus > ühtsus ja läbipaistvus > konstruktsiooniline ikoonilisus. (Dressler jt 1987: 52) Lisaks keelest tulenevatele teguritele mõjutavad keelekasutajat suhtlemisel ja vormide valikul ka keelevälised põhjused. Need tegurid kas määravad/takistavad või soosivad/ei soosi lingvistilise struktuuri mõeldavaid omadusi. Niiviisi on loomulik või ebaloomulik vastavalt lihtsam või keerulisem inimese ajule. 8

9 Keelevälised põhjused jagunevad: a) neurobioloogilised (sh psühholoogilised) tegurid see põhjus sisaldab psühholoogilisi tajupiiranguid ja vastuvõtuprotsessi. Tähtsamad (neuro)psühholoogilised tegurid hõlmavad mälupiiranguid, informatsiooni talletamise ja taastamise piiranguid ning valikulise tähelepanu piiranguid infot tootes või tajudes; b) sotsiokommunikatiivsed (sh sotsiaalpsühholoogilised) tegurid see põhjus on seotud keele kommunikatiivse funktsiooniga. Keeles tuleb arvestada sotsiaalsete faktoritega, näiteks peab kõnelejal olema empaatiavõime kuulaja vastuvõtjarolli suhtes. Kõneleja peab balansseerima teksti produtseerimise (kõneloome) ja kuulajale tekstist arusaamise võimalikult lihtsaks tegemise (kõnetöötluse) vahel. Kõik see oleneb kõnesituatsioonist, kõneleja ja kuulaja sotsiaalsetest rollidest ning sellest, mida kuulaja tahab kõneleja arvates kuulda. Keelevälistest faktoritest ei tulene lingvistiline struktuur, aga nad piiravad lingvistiliste (sh morfoloogiliste) tehnikate valikut. Lingvistiline eelistusteooria peab arvestama ka keeleväliste teguritega, sest need piiravad universaalse keelevõime võimalusi ja on alus universaalsetele lingvistilistele eelistustele. (Dressler jt 1987: 11 12) 1.4. Markeeritus Morfoloogias võttis termini markeeritus kasutusele Roman Jakobson. Markeeritus on loomulikkuse vastandnähtus. (Dressler jt 1987: 3) Markeeritus ilmneb kahe liikme opositsioonis. Enamasti on markeeritud liige morfoloogilise tunnusega tähistatud ja markeerimata liige mitte, näiteks inglise keele mitmus cats on markeeritud mitmuse tunnusega -s ja ainsus cat on markeerimata. (Bauer 2003: 244) See siiski ei tähenda, et markeeritud liige oleks alati morfoloogilise tunnusega tähistatud. Morfoloogiline nähtus on loomulik ehk markeerimata, kui see: a) on laialt levinud paljudes maailma keeltes; b) on keelemuutustele suhteliselt vastupidav; 9

10 c) tekib keelemuutuse tulemusena suhteliselt sageli, peamiselt analoogimuutuse kaudu; d) omandatakse lastekeeles varakult; e) on suhteliselt mõjutamata kõnehäiretest, nt afaasiast; f) on suhteliselt mõjutamata kõne- ja keelevigadest; g) säilib pidžinites ja taastub varakult kreoolides; h) on keeles kõrge sageduse ja laia levikuga. (Bauer 2003: 254) 10

11 2. Akvaarium-tüübi kasutus eesti kirjakeeles Bakalaureusetöö jaoks sobivat tüüpsõnade süsteemi valides on lähtutud aasta ÕSist. Eesti keele vormimoodustust võib kirjeldada mitme reeglistiku ja tüüpsõnade süsteemi abil, enamasti kirjeldatakse eesti keele sõnamuutmissüsteemi koos sõnaraamatuga (Kaalep 2010: 95). Keelekollektiivi suhtumisi jälgides on jäänud mulje, et eesti keele kasutaja peab ÕSi kõige autoriteetsemaks allikaks, mille poole pöörduda, kui mõne sõnavormi moodustamisel probleeme tekib. Akvaarium-tüüp on aasta ÕSis 6. tüüpsõna seminar alltüüp, mida võib käänata nii 6. seminar-tüübi kui ka 9. redel-tüübi järgi (ÕS 2006: 17 18). Tekib küsimus, kumma tüübi järgi keelekasutajad eelistavad akvaarium-tüüpi käänata ja miks. Jaak Peebo (1997: 43) järgi kuuluvad akvaarium-tüüpi olenevalt hääldusviisist 3- või 4- silbilised võõrnoomenid, mille nimetava käände (nominatiivi) lõppkonsonandi ees on kirjapildis eri vokaalide ühend Analüüsitud materjal Empiirilise töö eesmärk oli valida 15 akvaarium-tüüpi sõna ning uurida tekstikorpustest ja Google ist nende vormikasutust. Sõnade valikul oli oluline, et need oleksid võimalikult erineva kasutusalaga ja sõnade struktuuris oleks esindatud erinev silpide arv, erinevad sõnasisesed vokaalide ühendid ja näiteks erinevad välted. Siiski on akvaarium-tüübi sõnavalik üsna väike ja lähtuda tuli ka sõna sagedusest. Akvaariumtüübis on palju haruldasi võõrsõnu, mida harva esinemise tõttu on korpustest raske leida. Siinsesse töösse valiti sõnad akvaarium, jaanuar, kaaviar, kameeleon, kriteerium, ministeerium, muuseum, ookean, pension, petrooleum, reekviem, staadion, stipendium, sümpoosion ja veebruar. Käänetest on valitud need, mille vormimoodustusel aktsepteeritakse rööpsusi. Valimis on ainsuse partitiiv (osastav), mitmuse genitiiv (omastav), mitmuse partitiiv, mitmuse inessiiv (seesütlev) ja mitmuse adessiiv (alalütlev). Analüüsitav materjal on võetud Tartu Ülikooli koondkorpusest ( kust on valitud aja- ja ilukirjandustekstid 11

12 ning kommentaaride spontaansemat (toimetamata) keelekasutust. Täpsemalt pärineb materjal ajalehtedest Postimees ja Postimees Extra, ilukirjanduse korpuses pakutavast aastate tekstidest ja uue meedia korpuse kommentaaride tekstidest. Materjali koguhulk on tekstisõna. Et saada põhjalikum ülevaade normimata keelekasutusest, otsiti sõnade vorme ka Internetist Google i otsingumootori abil ( Google i otsingumootorisse sisestati vorm jutumärkides, et otsida konkreetset vormi, mitte sõna kõigis käänetes. Kui Google i tulemusi tuli rohkem kui kümme, siis on tulemused antud ligikaudsetena. Google i tulemused on esitatud seisuga Uurimistulemused Järgnevalt on uurimistulemused esitatud tabeli kujul. Esimeses veerus kajastub valitud sõna. Alates teisest veerust esitatakse valitud käänded: ainsuse partitiiv (ains part), mitmuse genitiiv (mitm gen), mitmuse partitiiv (mitm part), mitmuse inessiiv (mitm ines) ja mitmuse adessiiv (mitm ades). Iga kääne hõlmab kaks veergu, millest esimeses on Tartu Ülikooli koondkorpuse otsingu tulemused ja teises Google i otsingu tulemused. Iga käände juures on üksteise all rööpvormide lõpud, mis esimese veeru sõnale lisada. Lõpud on välja toodud koos tüvevokaaliga. Ainult tüvevokaaliga kattuv i- lõpp võib märkida mitut käänet: ainsuse genitiivi, partitiivi ja lühikest illatiivi. Teised toodud käändelõpud mitut käänet ei märgi. Üldjuhul on esimesena toodud rööpsus levinum, erandlikud juhud on tumedana trükitult välja toodud. Mõne sõna puhul tundus, et otsitav rööpsus kattub mõne muu keele sõnaga, sel juhul kasutasin Google i võimalust otsi eesti lehti (pensione, pensiones, pensionel, pensioneil, ookeanes ja veebruarel puhul). Sõna pension mitmuse inessiivi vormiga pensiones ei aidanud ka eesti lehtede otsimine, ikkagi tuli päringu vastuseks väga palju võõrkeelseid tulemusi, mistõttu selle vormi Google i-tulemus on esitamata jäetud. 12

13 Tabel 1. Akvaarium-tüüpi sõnade vormivalik koondkorpuses ja Google i otsingu tulemused. KK koondkorpus; G Google Muuseum Ministeerium Kriteerium Kameeleon Kaaviar Jaanuar Akvaarium Ains part Mitm gen Mitm part Mitm ines Mitm ades KK G KK G KK G KK G KK G i i ide ide e e ides ides idel idel it it ite ite eid eid ites ites itel itel isid isid es es el el eis eis eil eil * * * * * * * * * *

14 Reekviem Petrooleum Pension Ookean Ains part Mitm gen Mitm part Mitm ines Mitm ades 779* * * * * * * * Veebruar Sümpoosion Stipendium Staadion * * * * * *i-lõpp võib märkida nii ainsuse genitiivi, partitiivi kui ka lühikest illatiivi. Korpuse puhul on laused ükshaaval läbi vaadatud ja määratud kääne, kuid 400 ja enama lause läbivaatamine osutus liiga mahukaks tööks. Tärniga tähistatud arvudes sisalduvadki 14

15 kõik i-lõpulised käänded (ainsuse genitiiv, partitiiv ja lühike illatiiv), mitte ainult ainsuse partitiiv. Ka i-lõpulisi sõnu lausetes ükshaaval läbi vaatamata on selge, et levinum on ainsuse partitiivis lõpp -i. 15

16 3. Uurimistulemuste analüüs ja nende seos loomuliku morfoloogiaga Tulemustest selgub, et ainsuse partitiivi moodustamisel eelistavad keelekasutajad i- lõppu. Mitmuse genitiiv moodustatakse enamasti ide-lõpulisena, eranditeks on sõnad akvaarium ja staadion Google i tulemustes. Mitmuse partitiivi puhul eelistatakse e- lõppu. Mitmuse inessiiv on enamasti ides-lõpuline, välja arvatud jällegi akvaarium ja staadion Google i tulemustes, kus eelistatakse ites-lõppu. Mitmuse adessiiv on enamasti idel-lõpuline, ootuspäraselt on Google i tulemustes siingi akvaarium ja staadion eelistatult itel-lõpulised. Peale sõnade akvaarium ja staadion mitmuse genitiivi, inessiivi ja adessiivi eelistuste korpuse ja Google i tulemuste vahel erinevusi ei ole. Siiski on tekstikorpuse tulemusi tihti alla kümne ja see tundub liiga vähe, et üldistusi teha. Näiteks sõna kaaviar mitmuse inessiivi ja adessiivi ning sõna reekviem mitmuse adessiivi puhul me ei saagi teada, millist vormi keelekasutajad eelistavad, sest tulemusi ei ole. Raske on teha üldistusi ka näiteks sõnade jaanuar, kameeleon, petrooleum jne mitmuse inessiivi kohta, sest tulemusi on nii vähe. See tõestab, et akvaarium-tüübis on võõrsõnu, mida kasutatakse vähe ja millest harvem esinevaid käändeid harva moodustatakse. Puudub ühene vastus küsimusele, miks keelekasutajad eelistavad üht rööpvormi teisele. Siiski võib põhjusi otsida loomulikust morfoloogiast, sest loomuliku morfoloogia teooria kohaselt eelistavad keelekasutajad neid muutevorme, mis tunduvad neile intuitiivselt vastuvõetavamad (Dressler jt 1987: 61). Eelistuste põhjused võivad olla tingitud ka stiilitaotlustest või kasutajate isiklikest eelistustest. Kõnelejad eelistavad vorme, mida on mugavam hääldada. Rööpvormivaliku võib tingida ka sõna tekstisagedus (Kaalep 2010). Järgnevalt analüüsitakse eespoolset tabelit ning võimaluste piires püütakse keelekasutajate eelistustele selgitusi leida Ainsuse partitiiv Keelekasutajad eelistavad akvaarium-tüüpi sõnade ainsuse partitiivi moodustamisel lühikest, tüvevokaalilist i-lõppu pikemale it-lõpule. Selline eelistus ei järgi kolmest loomuliku morfoloogia põhiprintsiibist ühtegi. i-lõpulisel ainsuse partitiivil pole 16

17 eristavat tunnust ning nii on markeerimata osastav mitteikooniline. Samuti ei vasta lühem ainsuse osastav ühtsuse ega läbipaistvuse printsiibile, sest ilma kontekstita ei saa otsustada, kas näiteks vorm ministeeriumi on ainsuse genitiiv, partitiiv või lühike illatiiv. Akvaarium-tüüpi sõnade ainsuse partitiivi moodustamine ei saa olla ühtne, sest osastava väljendamiseks võib kasutada mõlemat vormitunnust. it-lõpp on ikooniline, sest partitiivi on märgitud tunnusega -t. Samuti on it-lõpp läbipaistev, sest vormi järgi on võimalik aru saada, et tegu on partitiiviga. Tekib küsimus, miks eelistavad keelekasutajad i-lõppu it-lõpule, kui universaalsete loomulikkuse kriteeriumide järgi peaks olema eelistatum it-lõpp. Tõenäoliselt on eelistus tingitud keelevälistest põhjustest. Neurobioloogilistest ja sotsiokommunikatiivsetest teguritest, mille järgi eelistatakse lühemaid vorme, kui need jäävad kuulajale arusaadavaks (Dressler jt 1987: 11 12). Võib arvata, et i-lõpulist ainsuse partitiivi kasutatakse kontekstis, mille põhjal on võimalik otsustada, et tegu pole ainsuse genitiivi või lühikese illatiiviga. it-lõpp on markeeritud, tüvevokaaliga lõppev akvaariumi-vorm markeerimata, niiviisi võib keelekasutajate eelistust ka loomulikuks pidada. Nii koondkorpuse kui ka Google i tulemustes on i-lõpp palju sagedasem kui it-lõpp, sest erinevalt it-lõpust ei märgi i-lõpp ainult üht käänet. Siinjuures selgub, et kirjakeele korpusest leitud näidetes ei kasutata it-lõppu peaaegu üldse, üle kümne kasutuskorraga on esindatud ainult sõna pension vorm pensionit. Siit võib teha järelduse, et toimetatud tekstides eelistatakse i-lõpulist ainsuse partitiivi it-lõpulisele järjekindlamalt kui spontaansemas keelekasutuses Mitmuse genitiiv Kui välja arvata kaks erandit, akvaarium ja staadion Google i tulemustes, siis eelistatum mitmuse genitiivi vorm on ide-lõpuline. Keeruline on otsida keelekasutajate eelistuste põhjusi loomulikust morfoloogiast, sest nii ide- kui ka ite-lõpp on võrdselt ikoonilised ja läbipaistvad. Põhjused, miks enamasti ide-lõppu eelistatakse, võivad olla traditsioonides. Näiteks aasta ÕS lubab muuseum-tüübi mitmuse genitiivi moodustada ainult ide-lõpulisena (ÕS 1976: 18) aastal võeti vastu otsus, millega 17

18 võib muuseum-tüüpi sõnu käänata ka aasta ÕSis esindatud album-tüübi järgi. Otsusega muutus normingukohaseks ka ite-tunnuse kasutamine. (Peebo 1985: 10) Põhjused ei kuulu morfoloogia valdkonda, vaid seisnevad akvaarium-tüüpi sõnade fonoloogilise struktuuri teisenemises (Kross 1984: 15; Peebo 1982: 11). Põhjuste leidmiseks tuleb vaadelda sõnade rõhustruktuuri ja silpide arvu. Kõnes on sõnade lõpposa sageli lihtsustunud: i või e on muutunud j-ks ja seeläbi 4-silbilised sõnad 3- silbilisteks ning 3-silbilised sõnad 2-silbilisteks (Päll 1986: 34; Peebo 1997: 44). Näiteks kri-tee-ri-um, kri-tee-rium ja kri-teer-jum, muu-se-um, muu-seum ja muus-jum aasta ÕSis on akvaarium-tüübis ium- ja eum-lõpulistel sõnadel lubatud ka jumlõpuline hääldus (ÕS 1999: 19). Võib arvata, et mõne sõna puhul ongi levinum jumlõpuline hääldus, kuigi kirjakeele normingust on see nüüdseks kadunud. Mitmuse genitiivi variandid on kri-`tee-ri-u-mi-de, kri-`tee-riu-mi-te, kri-`teer-ju-mite ning `muu-se-u-mi-de, `muu-seu-mi-te ja `muus-ju-mi-te. Kui mitmuse genitiivi silbitada kri-`tee-ri-u-mi-de ja `muu-se-u-mi-de, siis käändevormi valik lähtub seminartüübist. Seminar-tüüp on aasta ÕSi 6. tüüpsõna ja selle mitmuse omastavas on lubatud ainult ide-lõpp (ÕS 2006: 17). Pearõhuga silbist lugema hakates ühtib kri-`teeri-u-mi-de ja `muu-se-u-mi-de silbitamine tüüpsõna mitmuse genitiivi `se-mi-na-ri-de silpide rõhustruktuuriga. Küsimusi tekitab ainult sõna akvaarium, mille puhul Google i tulemuste järgi eelistatakse vormi akvaariumite, mitte akvaariumide. Siinsete tulemuste põhjal võib vaid oletada, et ilmselt muutub keelekasutajate arvates akvaarium pigem redel-tüübi kohaselt aasta ÕSi 9. tüüpsõnal redel on lubatud ainult ite-lõpuline mitmuse genitiiv (ÕS 2006: 18). Redel-tüübis on akvaarium 3-silbiline, pearõhk teisel silbil: ak- `vaa-rium või ak-`vaar-jum. Mitmuse genitiivis ak-`vaa-riu-mi-te või ak-`vaar-ju-mi-te, silbi rõhustruktuur järgib redel-tüüpi: `re-de-li-te. Ühe sõna teistsuguse rööpvormi eelistamise põhjal ei saa muidugi kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Täpse põhjuse väljaselgitamiseks oleks vaja ulatuslikumat materjali, uurida tuleks rohkemate akvaarium-tüüpi ium-lõpuliste sõnade hääldamist, silbitamist ja mitmuse genitiivi rööpvormi valikut. Siinsete tulemuste põhjal võib vaid oletada, et võib-olla on haruldasema rööpvormi eelistus põhjustatud sõna akvaarium väiksemast tekstisagedusest (võrreldes valimis 18

19 olevate ium-lõpuliste sõnadega kriteerium, ministeerium ja stipendium) ning keelekasutajate varasema normingu kohaselt välja kujunenud harjumusest ja traditsioonist. Teine erand on staadion, mille puhul Google i tulemuste põhjal eelistatakse mitmuse genitiivi vormi staadionite, mitte staadionide. Ka siin võib leida sama põhjenduse, et keelekasutajad silbitavad ainsuse nominatiivi `staa-dion või `staad-jon ja mitmuse genitiivi `staa-dio-ni-te või `staad-jo-ni-te, mis kattuks redel-tüübiga. Sama reegel ei näi kehtivat aga sarnase struktuuriga sõna pension puhul. Ka siin tuleks kindla tendentsi ja põhjuste väljaselgitamiseks vaadelda rohkemaid ion-lõpulisi sõnu, et teada saada, kas ite-lõpp on levinum üksiksõna puhul või ion-lõpuliste sõnade puhul üldiselt. Akvaarium-tüübi mitmuse genitiivi moodustatakse niisiis enamasti seminar-tüübi, mitte redel-tüübi eeskujul. See on ootuspärane tulemus, sest akvaarium on seminartüübi alltüüpsõna (ÕS 2006: 17 18) Mitmuse partitiiv Mati Hint toob artiklis Eesti mitmusetüübid keeletüpoloogilisest seisukohast välja, et mitmuse partitiivis kasutatakse flektiivsete tüveteisenduste abil saadud mitmuse tüvesid (akvaariume), i-tunnuselist aglutinatiivset mitmust (akvaariumeid) ja sid-lõpulist mitmust (akvaariumisid), millest viimane on enamasti madalama stiiliväärtusega (Hint 1984: 60). Tundub, et ei ole täielikku üksmeelt, kas sid-lõpp on akvaarium-tüübis normingukohane aasta ÕS lubab muuseum-tüübi osastavat sid-lõpulisena moodustada (ÕS 1976: 18). Eesti keele grammatika I peab kolme lõppu vabas variatsioonis olevateks, tuues sid-lõpulise vormi välja ka näidisparadigmas (EKG 1995: 199; 339). Peebo (1997: 45) järgi on 4-silbilise hääldamise korral mitmuse partitiiv lõputa ehk e-lõpuline või sid-lõpuline ja 3-silbilise hääldamise korral id-lõpuline. Siinkohal tekib küsimus, kas 3-silbilise hääldamise korral ei olegi lõputa vorm lubatud ja aasta ÕS aga akvaarium-tüübi sid-lõppu normingukohaseks ei pea (ÕS 1999: 19; ÕS 2006: 18). 19

20 sid-vorm ei saa akvaarium-tüübi puhul olla eesti keele käändesüsteemiga kooskõlas, sest t-lõpulisest ainsuse partitiivist moodustatakse id-lõpuline mitmuse osastav, näiteks akvaariumit ja akvaariumeid. Vokaallõpulisest ainsuse partitiivist moodustab keelekasutaja mingi muu lõpuvokaaliga asendatud mitmuse osastava. (Kaalep 2010: ) Akvaarium-tüübis on ainsuse tüvevokaaliks i, mis mitmuses muutub e-ks, vormid moodustuvad akvaariumi ja akvaariume. Ei olegi põhjust, miks keelekasutaja peaks akvaarium-tüübis mitmuse partitiivi märkima sid-lõpuga. Põhjus, miks keelekasutajad teistes tüüpides tihti sid-lõppu eelistavad ja seda üksikutel juhtudel ka akvaarium-tüübis kasutavad, võib olla selles, et -sid on läbipaistev mitmuse tunnus, märkides alati ainult mitmuse partitiivi. Nii ei saa keelekasutaja mitmuse partitiivi moodustades eksida, sest ei pea lõpuvokaalide vahel valima. Tekstisageduse vähenemisega kaasneb sid-lõpu sagenemine, sest keelekasutaja ei oska mitmuse partitiivi vokaalide vahel valida, kui ta pole vastavat sõnavormi varem kohanud nii palju, et see meelde oleks jäänud. (Kaalep 2010: 101) Viimasel ajal kasutatakse sid-lõpu asemel sageli ka kõnekeeles levinud si-lõppu (Habicht jt 2006: 613). Et si-lõpp ei ole normingukohane, siis siinses töös see vaatluse all ei ole. Tekstikorpustest ei leia sid-lõppu ühelgi korral, Google i tulemustes on mõned üksikud sid-lõpulised vormid. Google i tulemuste üksikute vormide puhul võib tegu olla mõne sõna rööpvormide väljatoomisega või stiilitaotlusega, näiteks ilukirjanduslikku stiili viljelevas veebipäevikus. Loomuliku morfoloogia seisukohalt on sid-lõpuline vorm ikooniline ja läbipaistev. Siiski on flekteerivate joontega keeltele nagu eesti keel omased lühemad ja vähem markeeritud sõnavormid. Keelesüsteemile vastavus on keelesisene loomulikkusprintsiip, millel on eesõigus universaalsete printsiipide ees. Lühema vormi kasutamine on ökonoomsem ka keelevälistest põhjustest lähtuvalt. Lisaks sid-lõpule on akvaarium-tüüpi sõnade mitmuse partitiivi lõpud veel -e ehk lõputa partitiiv ja tüvevokaali i, mis on muutnud e-ks, märkimata jättes -id. e-lõpuline ehk lõputa mitmuse partitiiv ei ole ikooniline, sest kuigi seal on rohkem tähendust kui i- lõpulises ainsuse partitiivis, ei ole seal rohkem vormi. id-lõpuga markeeritud mitmuse partitiiv on ikooniline, sest see on semantiliselt keerukam vorm kui ainsus ning erinevalt 20

21 vokaallõpulisest partitiivist on olemas ka mitmuse tunnus -d. Kõik mitmuse partitiivi lõpud on läbipaistvad, sest vormi tähendus selgub ka kontekstita. Põhjus, miks e-lõpp on populaarsem kui id-lõpp, peitub selles, et ka ainsuse partitiivis on eelistatum vokaallõpp, mille järgi moodustatakse lõputa mitmuse partitiiv. Samuti on lõputa mitmuse partitiiv lühem ja eelistuse põhjused võivad olla keelevälised. Kaalep (2010: 101) seob mitmuse partitiivi lõpu valiku sõna tekstisagedusega, tuues välja seaduspärasuse, et suurema tekstisagedusega sõnal on suure tõenäosusega vokaallõpp. Siinse töö tulemustes on kõigi analüüsitud sõnade puhul eelistatuim vokaallõpp, nii et võib arvata, et akvaarium-tüübis ei teki keelekasutajal probleeme mitmuse partitiivi lõpuvokaalide (akvaarium-tüübis e) hulgast õige valimisega Mitmuse inessiiv Mitmuse inessiivi moodustamisel on akvaarium-tüüpi sõnadel neli normingukohast vormi: ides-, ites-, es- ja eis-lõpuline (ÕS 2006: 18). ides- ja ites-lõpp on moodustatud mitmuse omastava eeskujul ning ka siin on -de- populaarsem kui -te-. Äramärkimist väärivad Google i tulemustes sõnad akvaarium ja staadion, mille genitiivis eelistati haruldasemat ite-lõppu ning selle eeskujul on inessiivis eelistatum -ites. Sõnade akvaarium ja staadion mitmuse genitiivi ja inessiivi rööpvormi eelistus Google i tulemustes järgib redel-tüübi vormistikku. Käändeti nii järjekindlast redel-tüübi eelistamisest võib järeldada, et spontaansemas keelekasutuses, mida Google i otsingu tulemused ilmselt väljendavad, on sedastatav akvaarium-tüübi üleminek seminartüübist redel-tüüpi. Praegu ilmneb tüübimuutus ainult üksikutel sõnadel ja Google i tulemustes, kuid võib arvata, et fonoloogilistel põhjustel liigub seminar-tüübist redeltüüpi veel akvaarium-tüüpi sõnu. Nii võib mitmuse genitiivis ite-lõpp saada valdavaks ka toimetatud tekstides. Siingi tuleks ulatuslikumate järelduste tegemiseks uurida rohkem sõnu ja vaadelda, kas mitmuse genitiivis on eelistatavalt ite-lõpulised ainult akvaarium ja staadion või veel mõned sõnad. Akvaarium-tüübist redel-tüüpi üleminekust ei saa aga rääkida ainsuse ja mitmuse partitiivi puhul, kus mõlemas on akvaarium-tüüpi sõnad eelistatult seminar-tüübi vormistikus. 21

22 Mitmuse partitiivi eeskujul moodustatud es- ja eis-lõppe palju ei esine. Üksikud juhud on tõenäoliselt tingitud keelekasutaja isiklikust eelistusest või kõrgstiili taotlusest, sest vormid on haruldased, aga siiski normingukohased. Sagedasemad on eis-lõpulised ministeeriumeis ja muuseumeis. Ka eid-lõpulist mitmuse partitiivi esineb nende sõnade puhul päris palju ja eis-lõpuline mitmuse inessiiv on moodustatud eid-lõpulise ehk i- mitmust sisaldava mitmuse osastava eeskujul. Kuigi kõigi sõnade puhul on eelistatuim mitmuse partitiivi vorm e-lõpuline ehk lõputa, siis selle eeskujul moodustatud es-lõpulist mitmuse inessiivi ei esine peaaegu üldse. Siin võib põhjus olla loomulikus morfoloogias, sest es-lõpuline mitmuse seesütlev on vähem ikooniline kui ides-, ites- või eis-lõpuline, kus kõigis sisaldub mitmuse tunnus. Kõik lõpud on läbipaistvad, sest vormi tähendus selgub kontekstita Mitmuse adessiiv Mitmuse adessiiv võib akvaarium-tüübis olla idel-, itel-, el- või eil-lõpuline (ÕS 2006: 18). Võib arvata, et akvaarium-tüübis ei leidu vorme, kus mitmuse inessiivi ja mitmuse adessiivi eelistus ei lähtuks mitmuse genitiivi eelistusest. Samas pole materjali hulk selle väite kinnitamiseks või ümberlükkamiseks kaugeltki piisav. Ka mitmuse adessiivi populaarsemad vormid on mitmuse genitiivi eeskujul moodustatud idel- ja itel-lõpuline. Sõnad akvaarium ja staadion moodustatakse mitmuse genitiivis ite-lõpulisena ja selle eeskujul mitmuse adessiivis itel-lõpulised, mis jällegi tõestab akvaarium-tüüpi sõnade seminar-tüübist redel-tüüpi üleminekut spontaansemas keelekasutuses. Mitmuse partitiivi eeskujul moodustatud el- ja eil-lõppe esineb harva. Google i tulemustes võib tegu olla trükiveaga (näiteks jaanuaril asemel jaanuarel), tekstikorpuse ja Google i tulemuste üksikud juhud tulevad tõenäoliselt kasutaja isiklikust eelistusest või kõrgstiili taotlusest. Suurem sagedus on eil-lõpulistel vormidel ministeeriumeil ja staadioneil, mis on ootuspärane, sest eil-lõpp lähtub eid-lõpulisest mitmuse osastavast, mida esineb nende sõnade puhul suhteliselt palju. Siinjuures on huvitav just sõna staadioneil suur sagedus, sest eil-lõpuline mitmuse adessiiv on normingukohane redeltüübi, mitte seminar-tüübi vormistikus. 22

23 idel- ja itel-lõpud on ikoonilisemad kui el- ja eil-lõpud, sest neis sisaldub de-mitmus, mis viitab semantiliselt keerukamale vormile. eil-lõpp on omakorda ikoonilisem kui ellõpp, sest selles sisaldub i-mitmus. Kõik neli lõppu on läbipaistvad. Lõpud ei ole ühtsed, sest sama käänet saab väljendada nelja lõpuga. Enamasti moodustatakse sise- ja väliskohakäänded genitiivist ning kuna mitmuse genitiivi lõpud on ainult -ide ja -ite, siis harjumuspäraselt lisavad keelekasutajad käändetunnuse -l genitiivi lõpule, mitte partitiivi lõpule. Kokkuvõtteks võib tõdeda, et keelekasutajad on vormivalikutes üsnagi üksmeelsed see oli täheldatav kõigi valitud sõnade analüüsitud käändevormides, kui välja arvata sõnade akvaarium ja staadion mitmuse genitiivi, inessiivi ja adessiivi vormid Google i tulemustes. Siit võib järeldada, et spontaansemas keelekasutuses liiguvad akvaariumtüüpi sõnad seminar-tüübist redel-tüüpi ja võimalik, et peagi võib muutust näha ka teiste akvaarium-tüüpi sõnade puhul. Rohkem rööpsusi oli sõnades akvaarium, kriteerium, muuseum, ministeerium, ookean, pension, staadion, stipendium ja sümpoosium. Sõnades kaaviar, kameeleon, petrooleum ja reekviem oli rööpsusi vähem. Sõnades jaanuar ja veebruar oli rohkem rööpsusi ainult ainsuse partitiivi kasutamisel. Harva oli kasutatud sid-lõpulist mitmuse partitiivi, es- või eis-lõpulist mitmuse inessiivi ja el- või eil-lõpulist mitmuse adessiivi. Vorme ministeeriumeis ja muuseumeis kasutati sagedamini kui eis-lõpulisi vorme teiste sõnade puhul. Vorme ministeeriumeil ja staadioneil kasutati sagedamini kui teiste sõnade eil-lõpulisi vorme. Google i tulemusi oli tunduvalt rohkem, korpuse tulemusi aga tihti nii vähe, et raske on nende põhjal järeldusi teha. Samuti oli Google i tulemustes, mis ilmselt väljendavad spontaansemat keelekasutust, rohkem rööpsusi. Keelekasutajate eelistuste põhjused võivad peituda loomulikus morfoloogias, näiteks lühemate vormide eelistamine ainsuse ja mitmuse partitiivis, aga ka fonoloogias, näiteks mitmuse genitiivi, inessiivi ja adessiivi rööpvormide valikul. Samuti võib tegu olla keelekasutajate isiklike eelistuste või stiilieelistustega. 23

24 Kokkuvõte Töös uuriti 15 akvaarium-tüüpi sõna rööpvormide kasutust. Materjal oli pärit Tartu Ülikooli koondkorpusest ja Google i otsingu tulemustest. Püüti välja selgitada, mis tingib keelekasutajate eelistused rööpvormide valikul, juhul kui mitu vormi on normingukohased. On raske välja tuua kindlat põhjust, miks keelekasutajad üht vormi teisele eelistavad. Põhjusi võib otsida loomulikust morfoloogiast. Keelekasutajad võivad eelistada ikoonilisemat vormi, näiteks akvaarium-tüüpi sõnade mitmuse inessiivi ja adessiivi rööpvormide valikul. Akvaarium-tüübi puhul ei saa järgida loomuliku morfoloogia ühtsuse printsiipi, sest sama käände väljendamiseks on tihti mitu võimalust. Siinse töö tulemuste põhjal ei saa väita, et keelekasutajad lähtuksid läbipaistvuse printsiibist, kuna enamasti olid rööpvormid võrdselt läbipaistvad. Ainult i-lõpuline ainsuse partitiiv ei olnud läbipaistev, kuigi keelekasutajad eelistasid seda vormi. Eelistuste põhjused võivad olla keelevälised, keelekasutajad eelistavad lühemaid ja ökonoomsemaid vorme, näiteks akvaarium-tüübi ainsuse ja mitmuse partitiivi moodustamisel. Mitmuse genitiivi eelistusel on fonoloogilised põhjused ning mitmuse inessiiv ja adessiiv moodustatakse enamasti mitmuse genitiivi eeskujul. Töö alguses püstitatud hüpotees, et kõiki akvaarium-tüüpi sõnade rööpvorme ei kasutata võrdselt, pidas paika. Kehtiv kirjakeele norming vastab vormikasutusele eesti kirjakeeles, kuigi leidub vorme, mis on normingukohased, kuid keelekasutuses väga harvad, näiteks es-lõpuline mitmuse inessiiv ja el-lõpuline mitmuse adessiiv. Edaspidi võiks uurimust laiendada teiste muuttüüpidega, et leida sealgi rööpvormide eelistamisel seoseid loomuliku morfoloogiaga. Kaaluda tuleks ka keelekasutajate küsitlemist, et rööpvormide valimise printsiipe täpsemalt määratleda. Siinne bakalaureusetöö jõudis tulemuseni, et normingukohased rööpvormistikud on enamasti põhjendatud, kuid leidub ka rööpvorme, mida kasutatakse väga harva või ei kasutata üldse. Sellise töö väljundiks võiks olla ettepanek Emakeele Seltsi keeletoimkonnale rohkete rööpvormidega muuttüüpide vormivaliku kitsendamiseks just harva kasutatavate rööpvormide osas. Akvaarium-tüübi puhul on sellised näiteks lühikesest mitmuse partitiivist tulenevad rööpsused kohakäändevormides. Samuti võiks 24

25 anda vormikasutuse suundumuste kohta tagasisidet ÕSi tegijatele. Sõnad, mille muuttüübis saab kasutada rööpvormistikku, vajaksid pidevat seiret. See oleks vajalik, et norming saaks lähtuda tegelikust keelekasutusest, olles ajakohane ja vastates keelekasutajate eelistustele. 25

26 Kirjandus Bauer, Laurie Introducing Linguistic Morphology. Edinburgh University Press. Carstairs-McCarthy, Andrew Current Morphology. London/New York: Routledge. Dressler jt = Dressler, Wolfgang U., Willi Mayerthaler, Oswald Panagl, Wolfgang U. Wurzel Leitmotifs in Natural Morphology. Studies in Language Companion Series, vol. 10. Amsterdam/Philadelphia: John Benjamins Publishing Company, lk EKG = Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare Eesti keele grammatika I. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. EKK = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Habicht jt = Habicht, Külli, Leelo Keevallik, Ilona Tragel Keele muutumine kasutuskontekstis. Keel ja Kirjandus nr 8, lk Hint, Mati Eesti mitmusetüübid keeletüpoloogilisest seisukohast. Emakeele Seltsi aastaraamat 30, lk Kaalep, Heiki-Jaan Mitmuse osastav eesti keele käändesüsteemis. Keel ja Kirjandus nr 2, lk Kross, Kristiina Eesti noomeni muutmistüüpide produktiivsus (Preprint KKI-26). Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Kio, Kati, Kati Pedaja Loomuliku morfoloogia teoreetilised lähtekohad. Teoreetiline keeleteadus Eestis II, lk Peebo, Jaak Muuseum-tüüpi sõnade käänamine. Kirjakeele teataja Õigekeelsuskomisjoni otsused. Koost T. Erelt, H. Saari. Tallinn: Valgus, lk Peebo, Jaak Eesti keele muutkonnad. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Pedaja, Kati Uute laensõnade kohanemine eesti keele morfoloogilise süsteemiga. Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele osakonnas; ( ) 26

27 Päll, Peeter Eesti noomeni silbistruktuur ja aktsent (Preprint KKI-44). Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia. ÕS 1976 = Õigekeelsussõnaraamat. Tallinn: Valgus. ÕS 1999 = Eesti keele sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. ÕS 2006 = Eesti õigekeelsussõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 27

28 The Use of the Akvaarium Type Words in Standard Estonian Summary In the formation of Standard Estonian language the akvaarium type words can be written in many parallel forms. In this paper all written texts are considered as Standard Estonian. The purpose of this research paper is to determine, which parallel forms of the akvaarium type words are used the most. In addition to that, find out why one or the other parallel form is preferred. The analyzed texts were taken from the corpus of Tartu University: from literature, newspapers and from the commentary on the new media texts. The total amount of the material is words. The words were also looked up from Google Search to get a thorough overview of the unformatted language use. The fifteen words selected were: akvaarium, jaanuar, kaaviar, kameeleon, kriteerium, ministeerium, muuseum, ookean, pension, petrooleum, reekviem, staadion, stipendium, sümpoosion ja veebruar. The selected cases were the ones that accept parallel forms. Singular partitive, plural genitive, plural partitive, plural inessive and plural adessive represented in the samples. The results show that people are unanimous considering the selection of the akvaarium type word forms, with the exception of the word akvaarium and staadion in plural genitive, inessive and adessive in the results from Google Search. This suggests that in spontaneous language use the akvaarium type words are evolving from the seminar type to the redel type. The sid-ending was rarely used in plural partitive, the esor the eis-ending in plural inessiive, el- or eil-ending in plural adessiive were also seldom used. The reasons for different preferences in language could lay in natural morphology, for example preferring shorter forms in singular and plural partitive. In phonology we can also see some reasons for the different preferences, for example using plural genitive, inessive and adessive in the selection of parallel forms. In addition to morphology and phonology the personal preferences and style favouring have to be considered as reasons of preferences. 28

29 All the parallel forms of the akvaarium type words are not used equally. This research paper came to the conclusion that the use of formatted parallel forms is usually reasonable but there are some forms that are rarely used or not used at all. The output of this paper could be a proposal to the language department of the Emakeele Selts (The Estonian Mother Tongue Society) and the designers of Õigekeelsussõnaraamat (The Estonian Spelling Dictionary) to narrow the choice of format for the words that have many parallel forms. Especially the ones that are not often used, for example the parallels coming from the short plural partitive are rarely ever used. 29