VÄLISTEGURID veebruar 2014

VÄLISTEGURID veebruar 2014

1. SISUKORD 1. Sisukrd... 2 2. Sissejuhatus... 3 3. Välistegurite tüübid... 4 3.1 Gegraafilised tegurid... 4 3.2 Demgraafilised tegurid... 4 3.3 Klimaatilised tingimused... 6 3.4 Majanduslikud tingimused... 7 3.5 Teie regini pädevusalad... 8 3.6 Jäätmetega setud tegurid... 8 2. SISSEJUHATUS VÄLISTEGURID2

2. SISSEJUHATUS R4R prjekt n 3-aastane Eurpa prjekt, mille eesmärgiks n võimaldada kstööpartneritel tõhustada ma taaskasutusmeetdeid ühtse võrdluse ja heade tavade vahetamise teel. Töötatakse välja veebitööriist, kuhu partnerlusvälised piirknnad ja mavalitsused võivad sisestada andmeid ma jäätmete ja rakendatavate khalike vahendite khta selleks, et võrrelda ennast teistega. Piirkndadele n väga kasulik võrrelda ennast muude piirkndadega, kus kehtivad samasugused piirangud. Käeslevas dkumendis letletakse välistegurid, mis kirjeldavad R4R partnerite esitatud andmeid piirknna khta. Välistegurid n tegurid, mis mõjutavad lmejäätmete ttmist, jäätmete valikulist kgumist või taaskasutust või piiravad khaliku vahendi tõhusust, kuid mida piirknd või mavalitsus ei saa ise mõjutada. Piirkndade ja mavalitsuste võrdlemisel n tähtis arvestada nende välisteguritega. Khalikud vahendid, mida teatud piirknd või mavalitsus n kasutanud ja mis n sutunud edukaks välistegurite teatud kmplekti puhul, ei pruugi lla sama edukad teistsuguste välisteguritega piirkndades või linnades. Peale selle võivad teatud välistegurid täielikult takistada piirknnal või mavalitsusel knkreetsete khalike vahendite rakendamist. Lisaks võib välistegurite mõjuga saliselt põhjendada erinevate territriumide vahelisi erinevusi. Arvestades fakti, et välisteguritel n erinevad mõjutasemed ja et jäätmekäitlust võivad mõjutada väga erinevad tegurid, n R4R kstööpartnerid pidanud diskussine välistegurite üle, et selgitada nende hulgast välja kõige lulisemad. Nad n kstanud välistegurite lühinimekirja, mis aitab khalikel ja piirkndlikel ametitel selgitada välja territriumid, kus kehtivad ühesugused piirangud. R4R veebitööriist sisaldab järgmisi välistegureid, mis aitavad kasutajatel määratleda võrreldavaid territriume. Võrdluse võimaldamiseks n veebitööriistas nõutav täita mitmed khustuslikud väljad. Need khustuslikud väljad n selles dkumendis välja tdud (pindala, elanike arv). Ülejäänud väljad ei le khustuslikud, vaid aitavad identifitseerida võrreldavaid andmekmplekte. Mõnikrd arvutatakse üks välistegur mõne teise teguri põhjal. Sel juhul sisestatakse mõne teise välisteguri järgi arvutatud teguri ette vastav tähis. Arvutamiseks vajalikud tegurid märgitakse halli värviga. Eurstati piirkndlik aastaraamat 1 ja asjakhane statistikaatlas 2 sisaldavad teavet piirknna khta ja enamikku allpl määratletud teguritest. R4R prjektis salevad piirknnad n 1 http://epp.eurstat.ec.eurpa.eu/prtal/page/prtal/prduct_details/publicatin?p_prduct_cde=ks- HA-13-001 2 http://ec.eurpa.eu/eurstat/statistical-atlas/gis/viewer/ VÄLISTEGURID3

nende kaartide põhjal juba jatatud ühte nendest valikutest, mis n ripplendites esitatud näitena (selles dkumendis kursiivkirjas). VÄLISTEGURID4

3. VÄLISTEGURITE TÜÜBID 3.1 Gegraafilised tegurid Pindala (km2): arv Linna ja maa tplgia (Eurstati statistikaatlas, tase NUTS3): ripplend: Valdavalt linnareginid (elanike arv maapiirkndades: <20% elanike kguarvust) Ile-de-France, Flandria, Lissabn, Attica piirknd, Tallinn, Sfia, Zagreb, Ilfv Vahepealsed piirknnad (elanike arv maapiirkndades: 20 50% elanike kguarvust) Odense, Katalnia Valdavalt maapiirknnad (elanike arv maapiirkndades >50% elanike kguarvust) Limerick, Styria 3.2 Demgraafilised tegurid Elanike arv: number Rahvastiku tihedus (elanike arv jagatud gegraafilise EF-pindalaga): elanike arv/km 2 : arv Teie piirknnas elavate, kuid välismaal sündinud inimeste arv 3 arv Välismaal sündinud isikud: teie piirknnas/rahvastiku hulgas elavate, kuid välismaal sündinud inimeste arv : arv (%) Turismi intensiivsus: htellides, kämpingutes ja muudes turistide kllektiivsetes majutuspaikades veedetud ööde arv tuhande elaniku khta (Eurstati statistikaatlas, tase NUTS2). Ripplend: 2000 Attica Regin, Sfia, Zagreb, Ilfv 2000-3000 Flanders 3000-5000 Lisbn, Tallinn 5000 7000 lle-de-france, Odense >7000 Limerick, Styria, Catalnia 3 Riigi tasandil (EL27) Eurstati Välismaal sündinud isikute üldarv, kes elavad 1. jaanuari seisuga tavaliselt aruandvas riigis. http://epp.eurstat.ec.eurpa.eu/prtal/page/prtal/ppulatin/data/main_tables Piirkndlikud andmed peaksid tõenäliselt lema saadaval statistikaametitest. VÄLISTEGURID5

Mitteresidentide plt htellides, kämpingutes ja muudes turistide kllektiivsetes majutuspaikades veedetud ööde sakaal (prtsentides residentide ja mitteresidentide plt kkku veedetud öödest) (Eurstati statistikaatlas, tase NUTS2) Ripplend: 15 15-20 20-30 30-50 Flanders, Odense, Styria >50 Ile-de-France, Lisbn, Attica Regin, Limerick, Tallinn, Catalnia, Sfia, Zagreb, Ilfv Turismi intensiivsus mitteresidentide hulgas: turismi intensiivsus * sakaal mitteresidentide hulgas: htellides, kämpingutes ja muudes turistide kllektiivsetes majutuspaikades veedetud ööde arv tuhande elaniku khta. Ripplend: <500 500-999 Attica Regin, Sfia, Zagreb, Ilfv 1000-1999 Flanders 2000-3999 Odense, Lisbn, Tallinn, Styria 4000-5999 Ile-de-France 6000 Limerick, Catalnia Inimeste keskmine arv majapidamises 4 : arv Educatin degree : Kõrgharidusega inimeste arv vanuses 25 64 / inimeste arv vanuses 25 64 (Eurstati statistikaatlas, tase NUTS3): ripplend 20 % Styria, Zagreb 20-25 % Lisbn 25-30 % Odense 30-35% Flanders, Attica Regin, Catalnia, Sfia, Ilfv >35% Ile-de-France, Limerick, Tallinn 4 Piirkndlikud andmed võivad lla kättesaadavad statistikaametitest. Üldriiklikud (EL27) Eurstati andmed http://appss.eurstat.ec.eurpa.eu/nui/shw.d?dataset=ilc_lvph01&lang=en VÄLISTEGURID6

3.3 Klimaatilised tingimused Klimaatiliste tingimuste klassifikatsin Köppeni järgi 5 : Põhilised kliimatüübid Sademed Temperatuur A: ekvatriaalne B: kuiv C: se, mõõdukas D: lumi E: plaarne W: kõrb S: stepp f: väga niiske s: kuiv suvi w: kuiv talv m: mussn a: kuum suvi b: se suvi c: jahe suvi d: äärmiselt kntinentaalne h: kuum ja kuiv k: külm ja kuiv F: plaarne pakane T: plaarne tundra ripplend: Mõõdukas keaniline kliima (Cfb) IDF, Flandria, Limerick Se vahemereline kliima (Csa) Lissabn, Attica piirknd, Katalnia Mõõdukas vahemereline kliima (Csb) Se kntinentaalne kliima / niiske kntinentaalne kliima (Dfa) Mõõdukas kntinentaalne kliima / niiske kntinentaalne kliima (Dfb) Oddense, Zagreb, Styria, Iffv, Sfia, Tallinn Jahe kntinentaalne kliima / subarktiline kliima (Dfc) Tundra kliima (ET) Muu Sademed: ripplend: W: kõrb S: stepp f: väga niiske IDF, Flandria, Limerick, Oddense, Zagreb, Styria, Iffv, Sfia, Tallinn 5 http://en.wikipedia.rg/wiki/k%c3%b6ppen_climate_classificatin http://en.wikipedia.rg/wiki/file:eurpe_kppen_map.png#file http://keppen-geiger.vu-wien.ac.at/ VÄLISTEGURID7

s: kuiv suvi Lissabn, Attica Regin, Katalnia w: kuiv talv m: mussntemperatuur: Temperatuur: ripplen a: kuum suvi Lissabn, Attica Regin, Katalnia b: se suvi IDF, Flandria, Limerick, Odense, Zagreb, Styria, Iffv, Sfia, Tallinn c: jahe suvi d: äärmiselt kntinentaalne h: kuum ja kuiv k: külm ja kuiv F: plaarne pakane T: plaarne tundra 3.4 Majanduslikud tegurid Sisemajanduse kgutdang (SKT) elaniku khta ja stujõu standard prtsendina EL27 keskmisest: SKT arvutatakse alguses rahvuslikes valuutades ja teisendatakse seejärel stujõu pariteetideks, mis võtavad arvesse ELi liikmesriikide erinevaid hinnatasemeid, mis tagab täpsema võrdluse. Ostujõu pariteetide (ja mitte turul kehtivate vahetuskursside) kasutamise teel teisendatakse need näitajad ühisvaluutaks, mida nimetatakse stujõu standardiks. Ostujõu standardi kasutamine võimaldab võrrelda stujõudu ELi liikmesriikide erinevates reginides, kus kasutatakse erinevaid valuutasid ja kus hinnatase n erinev. (Eurstati statistikaatlas, tase NUTS 2 ja 3. Ripplend: <50 50-75: Tallinn, Zagreb 75-100: Sfia 100-125: Flanders, Odense, Lisbn, Attica Regin, Catalnia, Ilfv 125: Ile-de-France, Limerick, Styria VÄLISTEGURID8

Tööhõive määr 20 62 aasta vanustel isikutel (Eurstati statistikaatlas, tase NUTS 2) ripplend: 60 : Zagreb 60-65 : Attica Regin 65-70 : Lisbn, Catalnia, Ilfv 70-75 : Ile-de-France, Flanders, Odense, Tallinn, Sfia >75 : Styria, Limerick 3.5 Teie regini pädevusalad Kas teie reginil n õigus töötada välja jäätmekäitlust käsitlevate õigusaktide eelnõusid? jah/ei Kas teie reginil n õigus tõsta jäätmemakse või lõive? jah/ei 3.6 Jäätmetega setud tegurid Mitte-majapidamisjäätmete sakaal tahkete lmejäätmete aruandelisest mahust: ripplend 0-10% 11-20% 21-30% >30% % majapidamistest valmistab kdus kmpsti: ripplend 0-10% 11-25% 26-50% 51-75% 76-100% Ringlussevõetavate klaaspudelite hiustamissüsteem: ripplend Kõik piirknnas müüdavad klaaspudelid 50 99% piirknnas müüdavatest klaaspudelitest 1 50% piirknnas müüdavatest klaaspudelitest Ei VÄLISTEGURID9

Ringlussevõetavate klaaspudelite hiustamissüsteem: ripplend Kõik piirknnas müüdavad klaaspudelid Fr 50-99% piirknnas müüdavatest klaaspudelitest Fr 1-50% piirknnas müüdavatest klaaspudelitest Ei VÄLISTEGURID10

VÄLISTEGURID11