Tellija Estwind Energy OÜ Dokumendi tüüp KSH eelhinnang Kuupäev Jaanuar 2011 Lepingu nr 2010_0198 MUHU VALLAS VÕIKÜLA KÜLAS METSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU EELHINNANG
Versioon 02 Printimise 2011/01/11 kuupäev Koostatud: Veronika Verš, Raimo Pajula, Esta Rahno, Heiki Nurmsalu Kontrollitud: Merle Pabbo Kooskõlastatud: Hendrik Puhkim Projekti nr 2010_0198 Ramboll Eesti AS Laki 34 12915 Tallinn T +372 664 5808 F +372 664 5818 www.ramboll.ee 2 / 32
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 4 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS... 5 2.1. Planeeringuala asukoht... 5 2.2. Detailplaneeringu eesmärgid... 5 2.3. Planeerimislahenduse kirjeldus... 6 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS VALLA ÜLDPLANEERINGULE JA ARENGUKAVALE... 10 4. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU TUVASTAMINE JA MÕJU OLULISUSE SELGITAMINE... 13 4.1. Pinnas ja taimkate... 13 4.2. Linnustik ja kaitstavate liikide elupaigad väljaspool kaitsealasid... 14 4.3. Natura 2000 alad... 16 4.4. Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud... 20 4.5. Müra... 23 4.6. Varjutus... 25 4.7. Jäätmetekke võimalused... 28 4.8. Ekspluatatsiooniriskid... 28 5. KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED... 29 6. KASUTATUD KIRJANDUS... 32 LISAD Lisa 1. Detailplaneeringu algatamine, 27.04.2004 (Vallavolikogu väljavõte 01.06.2009) Lisa 2. Lisa 3. Lisa 4. Lisa 5. Lisa 6. Lisa 7. Lisa 8. Lisa 9. Lisa 10. Detailplaneeringu lähteülesanne, 10.06.2009 (Muhu Vallavalitsus) Detailplaneeringu seletuskiri. DP Projektbüroo OÜ töö nr 06-09-DP Detailplaneeringu planeerimislahendus. DP Projektbüroo OÜ töö nr 06-09-DP Detailplaneeringu situatsiooniskeem. DP Projektbüroo OÜ töö nr 06-09-DP Detailplaneeringu vastuvõtmise korraldus nr 228, 03.08.2010 (Muhu Vallavalitsus) Keskkonnaameti 22.10.2009 kiri nr HLS 6-5/22254-2 Muhu Vallavalitsusele Muinsuskaitseameti 28.06.2010 kiri nr 1.1-7/2251-1 ja 03.03.2010 kiri nr 1.1-7/625-1 Muhu Vallavalitsusele Mürakaart M-1, Ramboll Eesti AS Kavandatava elektrituuliku varjutuse hinnang, OÜ Adepte Ekspert 3 / 32
1. SISSEJUHATUS Muhu Vallavolikogu algatas 27. aprillil 2004 otsusega nr 71 Võiküla külas Metsa maaüksuse detailplaneeringu, millega nähakse ette ühe tuulegeneraatori püstitamine. Detailplaneeringu lähteülesanne kinnitati Muhu Vallavalitsuse 10. juuni 2009 korraldusega nr 220. Keskkonnaamet kooskõlastas 22. oktoobril 2009 Metsa maaüksuse detailplaneeringu tingimustega ning viitas asjaolule, et kohalikul omavalitsusel tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust seoses võimaliku olulise negatiivse mõjuga Natura 2000 alale. Detailplaneering on vastu võetud Muhu Vallavalitsuse 03. augusti 2010 korraldusega nr 228. Käesolev on koostatud projekti arendaja Estwind Energy OÜ tellimisel ning vastavalt AS-i Ramboll Eesti hinnapakkumises nimetatud kriteeriumitele. Eelhinnangu koostamise eesmärk oli selgitada planeeritava tuulegeneraatori rajamisega eeldatavalt kaasneda võivad keskkonnamõjud ja hinnata nende mõjude olulisust. Samuti analüüsiti kavandatava tegevuse vastavust Muhu valla üldplaneeringule ja arengukavale. Eelhinnangu koostamisel lähtuti keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse -st 33. Mõju ulatuse selgitamiseks viidi läbi müra modelleerimine ning koostati varjutuse hinnang. Asjakohase Natura hindamise on läbiviinud Keskkonnaamet 2009. aastal. Keskkonnamõju eelhinnangu koostas töörühm järgmises koosseisus: - Veronika Verš juhtekspert, eelhinnangu aruande koostamine; - Raimo Pajula mõju hindamine looduskeskkonnale; - Esta Rahno müra modelleerimine ja hinnangu koostamine; - Heiki Nurmsalu jäätmetekke võimaluste ja ekspluatatsiooniriskide hindamine. Varjutuse hinnangu koostas OÜ Adepte Ekspert. 4 / 32
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS 2.1. Planeeringuala asukoht Planeeringuala suurusega 25,45 ha asub Saare maakonna Muhu valla Võiküla külas, Kuivastu sadamast lõuna suunas ca 2,3 km, Võiküla küla keskusest ca 600 m loode suunas. Metsa maaüksus on pindalaga 21,79 ha, katastritunnusega 47801:008:0097. Olemasolev katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Kõlvikuline koosseis: metsamaa 12,42 ha, muu maa 9,37 ha (sh vee all 1,03 ha). Kinnistule pääseb Kuivastu külast, Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteelt nr T-10 ja Võiküla munitsipaalteelt. Metsa maaüksus piirneb põhjast Raudtee (47801:008:0399), idast Heinamaa (47801:008:0144) ja Võiküla munitsipaaltee, lõunast Panga (47801:008:0175) ja Järvesoo (47801:008:0397) katastriüksustega ning läänest riigi reservmaaga. Planeeringuala kohta puudub eelnev detailplaneering. 1 Detailplaneeringu ala asukoht on näidatud joonisel 1. Metsa maaüksus Joonis 1. Detailplaneeringu ala asukoht (Allikas: Maa-ameti kaardirakendus) 2.2. Detailplaneeringu eesmärgid Vastavalt detailplaneeringu (DP) seletuskirjale on DP üldeesmärgid järgmised: - ühe tuulegeneraatori rajamine planeeringualale; - katastriüksuse maakasutuse sihtotstarbe osaline muutmine; - ehitusõiguse määramine; - liikluskorralduse ja juurdepääsutee määramine; - tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine ja sidumine olemasolevatega; - haljastuse põhimõtete ja ulatuse määramine; - keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks; 1 Detailplaneeringu seletuskiri. DP Projektbüroo OÜ töö nr 06-09-DP
- seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatuse määramine. 2.3. Planeerimislahenduse kirjeldus Vastavalt detailplaneeringu seletuskirjale on planeerimislahenduse koostamisel arvestatud järgmiste tingimustega: - juurdepääs tuulegeneraatori detailide kohaletoimetamiseks planeeritakse Kuivastu-Pädaste- Liiva teelt nr 21154 (alternatiivne variant Võiküla munakiviteelt), ekspluatatsiooniaegne juurdepääs Võiküla munakiviteelt; - planeeringuala sisese teekatte laius on 3,5 m; - tuulegeneraatori teenindamiseks vajaliku platsi suurus on ca 540 m 2 ; - elektri õhuliinidele on seatud kaitsetsoonid: kuni 20 kv 10 m liini teljest, 35-110 kv 25 m liini teljest; - planeeringualal säilitatakse tuulegeneraatori planeerimisel maksimaalselt olemasolevat looduslikku keskkonda; - dünaamiliste looduslike protsesside ja piirkonna majandusliku arendamistegevuse vahelise tasakaalu säilitamine; - Metsa kinnistu on omandatud notariaalselt sõlmitud võlaõiguslepinguga 24.10.2008. Metsa maaüksuse sihtotstarve on 100% ulatuses maatulundusmaa. Planeeringujärgne sihtotstarve ja selle osakaal: 90% maatulundusmaa (M) ja 10% tootmismaa (T). Kinnistule on planeeritud üks tuulegeneraator (vt joonis 3) Siemens SWT-82-2.3 või muu uue põlvkonna tuulik max võimsusega 2,3 MW. Kuni 95 m toekõrgusega elektrituuliku paigaldamiseks ehitatakse monoliitsest raudbetoonist plaatalus läbimõõduga 20 m. Müratase: 45 dba max 180 m raadiuses; 40 dba max 320 m raadiuses. Tuulegeneraatori teenindamiseks rajatakse juurdepääsutee, teenindusplats ja 10 kv keskpingetrass. Tuuliku asukoht teenindusplatsil on tinglik ja täpsustatakse ehitusprojektiga. Keskkonnaameti ettekirjutuse kohaselt tuleb ehitustööde ajaks kavandada ajavahemik 1. septembrist 30. novembrini. Juurdepääs tuulegeneraatori detailide kohaletoimetamiseks planeeritakse ajutise teena (vt joonis 2) Kuivastu-Pädaste-Liiva teelt nr 21154 mööda 110 kv ja 10 kv elektrõhuliinide trassikoridore (vastavad kokkulepped tehnovõrkude omanikuga saavutatud), alternatiivse variandina kultuurimälestiste registris registreeritud Võiküla munakiviteelt (eeldab tee ekspertiisi). Juurdepääsutee läbib või külgneb järgmiste maaüksustega: Andruse, Narbla, Männa, Aasaku, Vana- Mihkli, Lageda, Kõrgetalu, Uue-Tamme, Kaldamäe, Jaanimetsa, Aidamäe, Liinimetsa, Timmu- Lepiku ja Raudtee. Ajutise juurdepääsutee kogupikkus on 2,8 km. Ekspluatatsiooniaegne juurdepääs planeeritakse Võiküla munakiviteelt, mis on kantud Kultuurimälestiste riiklikusse registrisse (nr 27286) ning millelt rajatakse uus mahasõit tuulegeneraatori teenindusplatsini. Mahasõidu teekatte absoluutkõrgus peab jääma 6 m ulatuses munakivisillutisega ühele tasapinnale ja mahasõidu laius 4,0 m. Enne reaalsete ehitustöödega alustamist on võimalus detailplaneeringu arendajal tellida munakivitee seisukorra hindamiseks ekspertiis, mille tulemusena selgub teekatte ja teetammi kandevõime raskeveokitele ja võimalus teed otstarbeliselt kasutada. Ehitusluba ei väljastata enne tuulegeneraatori konstruktsioonide kohaletoimetamise asjaolude selgumist ja nende kooskõlastamist asjaosaliste institutsioonidega. Juurdepääsutee tuulegeneraatorini peab olema vähemalt 3,5 m laiune, võimaldades korraldada hooldus-, avarii- ja päästetegevust. Kuna planeeringualal puudub suur liikluskoormus, siis hooldus-, avarii- ja päästemasinate ümberpööramine teostatakse tuulegeneraatorit teenindaval ca 540 m 2 suurusel platsil. 6 / 32
Planeeritav tuulik Planeeritav juurdepääsutee Joonis 2. Planeeritav juurdepääsutee (Allikas: DP Projektbüroo OÜ töö nr 06-09-DP) Planeeritav tuulik Joonis 3. Planeerimislahendus (Allikas: DP Projektbüroo OÜ töö nr 06-09-DP)
Teede ehitustöödega alustatakse peale ehitusloa saamist kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil kehtestatud alustel ja korras. Pinnas teetrassidel ja platsidel kooritakse ja täidetakse jämedafraktsioonilise täitematerjaliga. Teelõigu aluskiht kaetakse keskmiselt 30 cm paksuse paekivikillustiku (fraktsiooniga 32-64 mm) kihiga. Teekatte pealiskiht kaetakse keskmiselt 10 cm paksuselt purustatud kruusaga (fraktsiooniga 0-32 mm) või peeneteralise loodusliku kruusaga. Peale teede ehitustööde lõppemist tööpiirkond puhastatakse. Planeeritav tuulegeneraator ühendatakse Võiküla 110/35/10 alajaamaga, kus paikneb ka liitumispunkt. Planeeritaval maa-alal ei ole vajadust veevarustuse, kanalisatsiooni- ega sideühenduse järele. Metsa raadamine toimub kindlaks määratud piirides juurdepääsutee, teenindusplatsi ja kaablitrassi rajamiseks. Planeeritava tuulegeneraatori lähiümbrust ei ole vaja piiretega piirata ega muude vahenditega avalikkuse eest kaitsta. Väljaspool rajatavaid objekte jäävad maa-alad säilitavad oma planeeringueelse otstarbe. Heakorrastamine on ette nähtud vastavalt Muhu valla heakorra ja kaevetööde eeskirjale. Jäätmevedu korraldatakse vastavalt Muhu ja Ida-Saaremaa valdade ühisele jäätmehoolduseeskirjale. Joonis 4. DP ettepanek ÜP muutmise kohta väärtusliku maastiku piiride osas Detailplaneeringu seletuskirja ptk 1.2 teeb ettepaneku valla üldplaneeringu muutmiseks (vt joonis 4) järgmiselt: 8 / 32
Vastavalt Muhu valla üldplaneeringu kaardimaterjalile jääb Metsa kinnistu valdavalt väärtuslike maastike alale. Üldplaneeringu planeeringulahenduse p 5.1 tabeli 2 alusel asub planeeritav ala Võiküla väärtuslike maastike alal, mis oma tüübilt on põhiliselt loodusmaastik ja hinnangute järgi- Võiküla kadakaväljad, kadastikud ja rannaniidud, geobotaaniliselt väärtuslikud alad ning kõrge kohaliku väärtusega alad. Planeeritavat Metsa kinnistut katab valdavalt kõrghaljastus (a`30-50 a männik), lagendike, soiste alade ja tehnovõrkudega koormatud aladega, mis ei kuulu üldplaneeringu planeeringulahenduse tabeli nr 2 koosseisu. Planeeritava tuulegeneraatori asukohas ja selle lähiümbruses on istutatud okaspuuharvik. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek järgmiselt: Võiküla küla Metsa kinnistu idaosa ei oma väärtuslike maastike tunnuseid ja sinna võib rajada tuulegeneraatori. Alus: Muhu valla üldplaneeringu p 5.1 Väärtuslikud maastikud, tabel 2 Väärtusliku maastikud Saare maakonna teemaplaneeringus Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Lisa: üldplaneeringu joonise muudatuse ettepanek. Detailplaneeringu materjalid on esitatud käesoleva eelhinnangu lisades 1-6. 9 / 32
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS VALLA ÜLD- PLANEERINGULE JA ARENGUKAVALE Valla üldplaneering kehtestati Muhu Vallaolikogu 17. oktoobri 2008 määrusega nr 29 ning valla arengukava aastateks 2007-2013 Muhu Volikogu 17. augusti 2007 määrusega nr 7. Muhu valla arengukava nimetab valla peamise loodusvarana maastikke nii külamiljöö kui ka rannad ja poollooduslikud maastikud, kus loodus- ja ajalooline pärand on ühte põimunud, omades esteetilist, kultuuriajaloolist, ökoloogilist kui ka identiteediväärtust. Joonis 5. Väljavõte Muhu valla üldplaneeringu maakasutuspiirangute kaardist DP ala piirkonnas Vastavalt Muhu valla üldplaneeringu maakasutuspiirangute kaardile (vt joonis 5) jääb suurem osa Metsa maaüksusest väärtuslike maastike alale ning ülejäänud osa DP maa-alast raskesti ligipääsetavatele aladele. Planeeringuala läbib ka perspektiivne kergliiklustee ning ala kirdenurka lõikab Suure Väina püsiühenduse võimalik trassikoridor. Valla arengukava kohaselt on väärtuslik maastik mitmekesise maakasutuse ja taimestikuga ilus maastik, kus leidub nii kohalikku identiteeti loovaid ajaloolisi elemente kui ka sobivaid elupaiku erinevatele taimedele, loomadele ning teistele elusolenditele. Arengukavas nimetatakse, et arendajate ettepanekul on vallavalitsus algatanud (augusti 2007 seisuga) kuus detailplaneeringut tuuleparkidele Võikülas ja Tustil, kus võrguühenduste rajamine on kõige lihtsam. Omavalitsuse arvates ei paista aga tulevikus kõigi nende elluviimine realistlikuna, sest tehnoloogiliselt on generaatorivõimsuste võrku ühendamine küllalt piiratud. Arengukavas nimetatakse samuti, et tekkinud on tugev vastuseis tuuleparkidele kohalike elanike, suvila- ja elamupiirkondade arendamisest huvitatud isikute poolt ning tuulepargid võivad, sõltuvalt asendist, kahandada Võiküla maastiku väärtust, mida valla arengukava kohaselt on kõrgelt hinnatud. 10 / 32
Vastuolu valla arengukava strateegia ning eesmärkide ja kavandatava tegevuse vahel eelhinnangu koostajad ei tuvastanud. Vastavalt Saare maakonna teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused koondkaardile (vt joonis 8) lõikab detailplaneeringu (DP) ala kirdenurk planeeritava ühendustee (Saaremaa püsiühendus) koridori ning see piirkond on kaardil laiemalt tähistatud kui konfliktiala. Vastavalt teemaplaneeringu seletuskirjale tuleb konfliktid lahendada üldplaneeringute koostamisel ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel. Muhu valla üldplaneeringu (ÜP) ptk 3.15 sätestab võimalikuks püsiühenduseks üle Suure väina järgmist: vastavalt Maanteeameti kirjale 11.09.2006 nr 11.3-2/1220-2 on valla üldplaneeringus reserveeritud kolm 300 m laiust trassikoridori (variandid II, III, IIIT). Üldplaneeringu kehtestamise ajaks ei ole lõplikult otsustatud ühegi konkreetse variandi kasuks. Kui trassivalik selgub, jääb kehtivaks reserveering vaid valitud trassikoridorile. Üldplaneeringu kaardilt (vt joonis 5) on võimalik tuvastada, et Metsa maaüksuse detailplaneeringu ala kirdenurka lõikab vähesel määral trassikoridori variant IIIT (tunnel) ning variant III (sild) möödub DP alast kirdes. Kuna käimas on strateegilise dokumendi Sõitjate ja veose üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava koostamine ja sellega kavandatavate tegevuste keskkonnamõju strateegiline hindamine 2, siis lõplikku valikut trassivariantide vahel veel tehtud ei ole. On võimalik, et eelnimetatud kava ja KSH koostamise tulemusena valitakse välja trassivariant, mis ei asu antud DP ala läheduses. Muhu valla üldplaneeringu (ÜP) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne 3 märgib järgmist: ÜP eskiislahenduse ja KSH aruande avalikul arutelul 29.06.2007 esitati ettepanek reserveerida maa-alad tuuleenergia tootmiseks Võilaiu küla Toomi kinnistule ning Roostiku, Nuka, Kadastiku, Kruusiaugu ja Lagle kinnistule. ÜP ruumilise arengu põhimõtete kohaselt on tuuleparkide arendamine võimalik vaid väljaspool väärtuslikke maastikke paiknevatel ja/või elamuehitust välistavatel aladel. Väärtuslike maastike piirid ja maakasutustingimused on määratud Saare maakonna teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Kõik nimetatud kinnistud asuvad Võiküla väärtuslikul maastikul, kus nimetatud teemaplaneeringu kohaselt kehtivad kultuurilis-ajaloolise ja identiteediväärtusega maastike ning esteetilise ja puhkeväärtusega maastike maakasutustingimused sh tingimus, mille kohaselt maastiku esteetilist ja puhkeväärtust potentsiaalselt kahjustavaid olulise ruumilise mõjuga objekte ja kõrgehitisi nagu mastid, tuulegeneraatorid jms üldjuhul ei kavandata. Tuulegeneraatorid ja -pargid on ulatusliku visuaalse mõjuga objektid, eriti eksponeeritud kohtades, nagu Suure väina rannik seda idakalda näitel on. Läbi ruumilise arengu põhimõtete on Muhu vald vaadete säilimise sedastanud kui olulise avaliku huvi. Võikülla tuuleparkide rajamine muudaks maastikupilti oluliselt, ei vasta avalikele huvidele ja seega on nimetatud ettepanekute ÜP-s arvestamata jätmine põhjendatud. Valla üldplaneeringu koostamisel küsiti arvamust ka Riiklikult Looduskaitsekeskuselt (praegune Keskkonnaamet), kes teostas vastava Natura hindamise ning leidis, et tuulepargi rajamine väljapakutud kinnistutele ei ole põhjendatud, kuna kavandatav tegevus mõjub negatiivselt Võilaiu hoiuala ja Natura-alade terviklikkusele ning kavandatavale tegevusele on asukohaalternatiive. Seega ei soovitatud antud maa-ala ÜP-s tuuleparkide maaks reserveerida. Kuigi arendajad on korduvalt üles näidanud huvi tuulikute püstitamise vastu Muhu saarel, ei ole Riikliku Looduskaitsekeskuse (LKK) kirjas, valla üldplaneeringus ega KSH aruandes väljapakutud või kaalutud LKK kirjas mainitud alternatiivseid potentsiaalseid tuulikute asukohti Muhu vallas. 2009. aastal algatati neljas maakonnas (Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu) maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringute (TP) koostamine ja KSH läbiviimine. Teemaplaneeringu eskiislahenduse 4 kohaselt on küll Saaremaale kavandatud mitmeid võimalikke tuuleparkide maa-alasid, kuid mitte Muhu saarele. 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht: http://www.mkm.ee/projekti-hetkeseis-ja-sundmused/ 3 Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu KSH aruanne. Hendrikson & Ko töö nr 782/06, Tartu-Muhu 2006/2007 4 Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneering, planeeringukaart seisuga 01.10.2010 Hendrikson & Ko töö nr 1337/10 11 / 32
Metsa maaüksuse detailplaneeringu koostamine on algatatud 2004. a ning vald ei ole teinud kaalutlusotsust KSH läbiviimise vajalikkuse kohta. 2008. a on vald kehtestanud üldplaneeringu, mis ei näe valla territooriumil ette maa-ala tuuleparkide rajamiseks ning ÜP seletuskirja punktis 1.3 sätestatakse, et tuuleparkide arendamine on võimalik vaid väljaspool väärtuslikke maastikke paiknevatel ja/või elamuehitust välistavatel aladel. ÜP koostamise ja KSH läbiviimise avalikul arutelul on Saare maavalitsuse esindaja märkinud 5, et isiklikuks tarbeks energia tootmine on lubatud. Ka koostatava Saare maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu eskiislahendus ei näe Muhu valda ette võimalikke maa-alasid tuuleparkide rajamiseks. Metsa maaüksuse detailplaneeringu lähteülesanne kinnitati Muhu Vallavalitsuse 10. juuni 2009 korraldusega nr 220. Lähteülesande kohaselt on DP üheks tingimuseks, et tuulegeneraator tuleb kavandada elamuehitust välistavale ning väljapoole väärtuslikke maastikke jäävale alale. Metsa maaüksuse detailplaneeringuga tehakse ettepanek valla üldplaneeringu muutmiseks (vt joonis 4). Metsa maaüksuse detailplaneering on vastu võetud Muhu Vallavalitsuse 03. augusti 2010 korraldusega nr 228, milles märgitakse, et DP eesmärk on mh üldplaneeringu muutmine väärtusliku maastiku piiride osas. DP vastuvõtmisel on leitud, et kavandatav maakasutus ja projekti tehniline lahendus sulanduvad ümbritsevaga, kuna tegemist on eelnevalt tehnovõrkudega (kõrgepinge ja keskpinge õhuliinid) koormatud maa-alaga. Seega, lähtudes eeltoodust võib järeldada: kuigi valla üldplaneeringu kohaselt väärtuslikele maastikele tuuleparke ei rajata, on vald aktsepteerinud ühe tuuliku püstitamise Metsa maaüksusele ning üldplaneeringu muutmise väärtusliku maastiku ala piiride osas. Üldplaneeringu muutmine toimub detailplaneeringu kehtestamise alusel. 5 Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu KSH aruanne. Hendrikson & Ko töö nr 782/06, Tartu-Muhu 2006/2007 12 / 32
4. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU TUVASTAMINE JA MÕJU OLULISUSE SELGITAMINE Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 33 lõiked 3-5 sätestavad keskkonnamõju eelhindamise kriteeriumid. Keskkonnamõju eelhindamisel tuleb arvesse võtta strateegilise planeerimisdokumendi iseloomu ja sisu, lähtudes järgmistest kriteeriumidest: 1) missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest; 2) missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit; 3) strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse; 4) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid; 5) strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Eelnimetatud kriteeriumitest on antud juhul asjakohased eelkõige kriteeriumid 1 ja 2. Lähtudes planeeritava tuuliku asukohast ja iseloomust tuleb selgitada mõju olulisus piirkonna Natura aladele ning kaitsealustele liikidele. Samuti selgitada detailplaneeringu elluviimise mõju valla üldplaneeringule ja arengukavale, mida on tehtud käesoleva eelhinnangu eelmises peatükis. Keskkonnamõju olulisuse hindamisel tuleb arvesse võtta eeldatavalt mõjutatavat ala ning järgmisi kriteeriume: 1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sh kumulatiivne ja piiriülene mõju; 2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sh õnnetuste esinemise võimalikkus; 3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond; 4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; 5) mõju kaitsealadele. Lähtudes eeltoodud kriteeriumitest tuvastasid käesoleva eelhinnangu koostajad järgmised keskkonnaaspektid, mille mõju olulisust tuleb lähemalt selgitada: pinnas ja taimkate, linnustik ja kaitsealused loodusobjektid, Natura 2000 alad, rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud, müra ja varjutus, jäätmetekke võimalused ja ekspluatatsiooniriskid. Eelnimetatud aspektide mõju olulisust on käsitletud järgnevates alapeatükkides. 4.1. Pinnas ja taimkate Pinnamood ja geoloogia Maapind detailplaneeringu piirkonnas on valdavalt tasane ja suuri reljeefikõikumisi ei esine. Absoluutkõrgused planeeritava tuulegeneraatori asukohas ja selle lähiümbruses jäävad vahemikku 5,1-6,6 m. Planeeringuala paikneb alam-siluri avamusalal, aluspõhja moodustavad lubjakivid. Aluspõhja katab suhteliselt õhuke pinnakate, mille moodustab rähkne moreen. Tuulegeneraatori asukohas ja selle lähemas ümbruses levivad koreserikkad rähkmullad ja gleistunud rähkmullad, mõnevõrra kaugemal ka koreserikkad rähksed gleimullad. Muldade kadu toimub väikesel alal tuuliku ja alajaama rajamise alal ning juurdepääsutee alal. Mõju on lokaalne ja suhteliselt väikese olulisusega. 13 / 32
Taimkate Tuulegeneraatori kavandatavas asukohas (raadataval alal) kasvab istutatud männik. Mets kuulub kastikuloo kasvukohatüüpi ning selle vanus on ligikaudu 40 aastat. Puistu kõrgus on 10-12 m. Tuuliku asukohast ca 100 m läänes asub 1,1 ha suurune lage rohumaa või niidu taimkattega ala, mis asub madalamal reljeefiosal ning koreserikkal rähksel gleimullal. Eeldatavalt võib olla tegemist niiskemapoolse rohumaa või niiduga, kuid kaitseväärtust omava kooslusena pole seda ala inventuuride käigus määratletud. Rohumaa taimkate levib ka põhja-lõunasuunalises elektriliini koridoris, mis paikneb tuuliku asukohast vahetult läänes. Kinnistu lääneosas, tuuliku asukohast ca 350 m läänes levivad lääne-mõõkrohuga lubjarikka madalsoo kooslused. Mõõkrohu, luhttarna ja porsa domineerimisega madalsoo asub kinnikasvava Võijärve ümbruses ning on mõjutatud kuivendusest. Soo kuulub Natura elupaigatüüpi mõõkrohu ja raudtarna kooslustega karbonaatsed madalsood (*7210). Tuuliku asupaigast 130-150 m idas ja kagus levivad kultuurrohumaad. Mõjud taimkattele Tuuliku rajamisega kaasneb metsa raadamine 0,54 ha suurusel alal. Samuti raadatakse mets juurdepääsutee ning elektriliini koridori alal. Tuuliku, alajaama juurdepääsutee ja alajaama ehitusega mõjutatava ala suurus on kokku 2-3 ha. Raadatav mets, 40 aasta vanune istutatud männik, ei oma olulist looduskaitselist väärtust. Kinnistu lääneosas paiknevaid mõõkrohuga madalsookooslusi (Natura elupaigatüüp 7210) ei mõjuta tuuliku rajamine mitte mingil moel. Samuti ei mõjuta kavandatav tegevus piirkonnas paiknevaid muid väärtuslikke taimekooslusi. Tuulegeneraatori detailide transport on kavandatud loodest Kuivastu-Pädaste-Liiva teelt piki kõrgepingeliini koridori (teenindusteed). Tegemist on pinnasteega, mille kasutamisel võidakse rasketehnikaga kahjustada pinnast ja liinialust taimkatet. Kuna tuuliku detailide transpordi alal valdavad rähksed paepealsed mullad ning ei esine pehmeid liivase, savise või turbase lõimisega muldasid, siis pole tallamiskahjustused suured (sügavaid roopaid ei teki). Liinialune transporditee ei paikne kaitsealadel ega läbi väärtusliku taimkattega alasid. Tuuliku detailide kohale toimetamisega seotud mõjud on ühekordsed ja kokkuvõttes väheolulised. Tuuliku käitamise ja hooldusega otseseid ega olulisi kaudseid mõjusid taimkattele ei avaldu. Samuti ei kaasne olulisi negatiivseid mõjusid tuuliku demonteerimise ja äraveoga. 4.2. Linnustik ja kaitstavate liikide elupaigad väljaspool kaitsealasid Linnustik Elektrituulikute üheks olulisimaks keskkonnamõjuks on kahtlemata nende mõju linnustikule. Tuulikud põhjustavad häiringuid, samuti tiiviku või mastiga kokku põrkavate isendite hukku ja vigastumist. Mõjud on suuremad vanemat tüüpi kiirelt pöörleva rootoriga tuulikute puhul. Käesoleval juhul kavandatud modernse disainiga aeglaselt pöörleva tiivikuga tuuliku puhul on mõjud väiksemad. Lindude prognoositav hukk pole massiline, vaid mõõdetav pigem väheste isenditega aastas. Pakri kaheksa tuulikuga tuulepargis 2005. a läbiviidud uuringus saadi lindude hukkumise keskmiseks arvuks 4,7 lindu tuuliku kohta aastas. Kavandatava tuuliku asukoht ei paikne intensiivse rändekoridori alal ning on lindude liikumistiheduse osas võrreldav Pakri tuulepargiga. Tuuliku detailide transport, juurdepääsutee ja elektriliini ning alajaama rajamine piirkonna linnustikule olulist mõju ei avalda. Mõningast mõju häiringu näol võib tuulik põhjustada läheduses pesitsevatele või toituvatele lindudele. Tuuliku piirkonnas võivad kaitsealustest liikidest esineda haudelindudena punaselgõgija ja vööt-põõsalind, kuna aga tuuliku ehitusega mõjutatav ala on väike, on tõenäosus nimetatud liikide esinemiseks tuuliku mõjupiirkonnas oluliselt alla 0,5. 14 / 32
Häiringute potentsiaalne mõju on suurim inimpelglikele röövlindudele, nagu seda on piirkonnas pesitsev I kaitsekategooriasse kuuluv merikotkas. Mõju kaitstavatele linnuliikidele on põhjalikumalt käsitletud järgmises alapeatükis. Kaitstavate liikide elupaigad väljaspool kaitsealasid Rabakonn ja rohukonn Kolmanda kaitsekategooria kahepaikse liikide rabakonna (Rana arvalis) ja rohukonna (Rana temporaria) elupaigad paiknevad planeeritava tuuliku asukohast läänes Võiküla munakivitee äärsetel aladel ca 200 m pikkusel lõigul (vt joonised 6 ja 7). Elupaigaks on teekoridoridel paiknevad niisked niidud ja teetammi tagused lontsikud. Rabakonna ja rohukonna elupaiku võib mõjutada elektrituuliku alternatiivse juurdepääsutee rajamine, kuna see läbib piirkonda, kus nimetatud elupaigad asuvad. Ohu minimeerimiseks tuleks ala läbiv teelõik ning mahasõit Võiküla teelt rajada selliselt, et ei muudeta piirkonna veerežiimi (teetammi tuleks rajada vee ja konnade vaba liikumist võimaldavad truubid). Juurdepääsutee rajamisel tuleks vältida teeäärsete alade pinnase kahjustamist. Joonis 6. Kaitsealused liigid DP mõjualas (Allikas: Maa-ameti kaardirakendus) Tähnikvesilik Kolmandasse kaitsekategooriasse kuuluva kahepaikse tähnikvesiliku (Triturus vulgaris) elupaigad paiknevad Võiküla tee ääres tuuliku juurdepääsutee võimaliku asukoha läheduses ja sellest ca 200 m lõunas. Tee rajamine võib elupaika teataval määral kahjustada. Ilmselt kasutavad vesilikud elupaigana teetammi ääres oleval niidul olevaid lompe ja lontsikuid ning sobivad elupaigad on levinud suuremal alal. Juurdepääsutee konkreetse lahenduse paigutamisel tuleks kaasata vastavad liigispetsialistid leidmaks elupaiku minimaalselt kahjustav lahendus. Vee ja loomade liikumine peaks olema tagatud teealuste truupidega. Kui veerežiim teeäärses piirkonnas jääb samaks ja loomade liikumine tagatakse, siis vesiliku elupaigale kavandatav tegevus olulist negatiivset mõju ei avalda. 15 / 32
Sookurg Sookurg (Grus grus) kuulub linnudirektiivi I lisa liikide hulka. Sookure (III kaitsekategooria liik) pesitsusterritoorium on registreeritud Saaremaa püsiühenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) raames tehtud linnustiku uuringu 6 käigus. Nimetatud pesapaik asub tuuliku planeeritava asukoha läheduses paiknedes sellest ca 125 m läänes ja edelas. Elupaik ei ole registreeritud EELIS andmebaasis ning täiendav info aruande koostajatel selle kohta puudub. Sookure pesitsuspaik asub tuulikust ca 100 m läänes paikneval 1,1 ha suurusel märja või soostunud niidu alal. Tuuliku asupaik on sellele alale niivõrd lähedal, et otsese visuaalse mõju ja müra tõttu sookured hülgavad tõenäoliselt selle pesitsuspaiga. Siiski võib loota, et mõju on lokaalne ning liik leiab tõenäoliselt sobiva pesapaiga läheduses paiknevatelt Võijärve ümbruse sooaladelt. Seega võib eeldada, et mõju on tõenäoliselt kriitiline antud pesitsusala suhtes, kuid ei sea ohtu sookure pesitsemist ja elupaiku piirkonnas (Muhu saare kaguosa) tervikuna. Põhja-nahkhiir Teise kaitsekategooriasse kuuluva põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssoni) esinemist planeeritava tuuliku asukoha piirkonnas registreeriti Saaremaa püsiühenduse KSH raames tehtud nahkhiirte uuringu 7 käigus. Liik registreeriti kõrgepingeliini koridoris ja Võiküla tee koridoris, samuti lõuna pool algava avamaastiku servas. Põhja-nahkhiir on piirkonnas enamlevinud nahkhiireliik. Planeeritava tuuliku asukoha piirkond pole eelnimetatud uuringu järgi nahkhiirtele oluline ala. Tuuliku mõjud põhja-nahkhiirele või teistele nahkhiireliikidele on tõenäoliselt väheolulised. 4.3. Natura 2000 alad Väikese väina hoiuala Planeeringualuse kinnistu läänepoolne osa (8,8 ha) asub Natura 2000 võrgustiku Väikese väina loodusalal (kood EE0040486). Elektrituuliku kavandatavast asukohast jääb loodusala kirdeserv ca 370 m kaugusele läände. Väikese väina hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), esmaste rannavallide (1210), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade (9070) ja II lisas märgitud liikide emaputke (Angelica palustris), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: hüüp (Botaurus stellaris), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hahk (Somateria mollissima), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), aul (Clangula hyemalis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), mustsaba-vigle (Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata), punajalg-tilder (Tringa totanus), kivirullija (Arenaria interpres), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius collurio). 6 Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava koostamine ja keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Linnustiku uuring. Eesti Maaülikool, 2010 7 Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava koostamine ja keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Nahkhiirte uuring. BatHouse, 2007 16 / 32
Joonis 7. Tuuliku kavandatav asukoht (tähistatud punase ringiga) kaitsealade ja kaitstavate liikide elupaikade suhtes (Allikas: Eesti Looduse Infosüsteem EELIS) Planeeringualuse Metsa kinnistu loodusalale jääval osal on 3,6 ha suurusel alal inventeeritud elupaigatüübina lääne-mõõkrohu ja raudtarna kooslustega karbonaatsed madalsood (*7210). Metsa kinnistu loodusalale jääval 5,5 ha suurusel osal kasvab istutatud männik, mis ühekski kaitstavaks elupaigatüübiks ei kvalifitseeru. Loodusala kirdeserv paikneb kavandatava tuuliku asupaigast ca 360 m kaugusel läänes. Elupaigatüübi *7210 leviku alal ega ka mõju ulatuses planeeringu alusel mingeid tegevusi ei kavandata, samuti ei kavandata Natura ala mõjutavaid tegevusi (nagu näiteks kuivendamine) selle naabruses. Tuulegeneraatori detailide transporditee möödub Natura ala põhjaservast ca 20 m kauguselt, kuid detailide transport ei mõjuta Natura ala ega ka väljaspool seda paiknevaid elupaigatüüpe. Seega puuduvad kavandataval tegevusel negatiivsed mõjud Väikse väina loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja muudele taimekooslustele. Kaitsealused linnuliigid Väikese väina loodusala kaitse eesmärgiks on ka mitmed veelinnuliigid, kes planeeringuala piirkonnas oma lende sooritavad, samuti hallhaned, kelle sügiskogumid asuvad planeeringuala naabruses Võiküla järve ja Võilaiu piirkonnas. Kaitsealuste veelindude hukkumine elektrituuliku tõttu on võimalik, kuid ei ole tõenäoliselt kuigi sage. Pakri tuulepargi kohta 2005. a tehtud uuringus kaitsealuste linnuliikide hukku ei tuvastatud. Kuna planeeritava tuuliku asukoht ei paikne eriti tähtsa ja suure liikumistihedusega rännukoridori alal, ei ole kaitstavate linnuliikide hukkumise tõenäosus või häiringute määr eeldatavalt suuremad piirkonna rannaalade muude asupaikadega võrreldes. Kokkuvõttes võib tuuliku mõju kaitstavate liikide liikumisele ja hukkumisele lugeda väheoluliseks. 17 / 32
Hallhani Keskkonnaameti poolt 2009. a läbiviidud asjakohase Natura hindamise andmetel asuvad hallhanede (Anser anser) kaks alternatiivset ööbimis- ja puhkepaika Võiküla järvel ja Võilaiul, mida haned kasutavad ajavahemikul augustist septembri lõpuni. Kogumi suuruseks on olnud kuni 100 isendit. Elektrituulikut ei kavandata hallhanede lennutrajektoorile (mis asub lõuna pool) ning seetõttu on hukkumise risk minimaalne ja tuulik ei toimi takistusena lindude lennuteekonnal. Keskkonnaameti andmetel võivad tuulikud põhjustada toitumisala kasutamise vähenemist kuni 800 m raadiuses. Keskkonnaameti poolt läbi viidud Natura hindamine seab tuulegeneraatori rajamisel tingimuseks (leevendavaks meetmeks), et see paikneks vähemalt 800 m kaugusel Võijärvest (tema geograafilisest tsentroidist arvestades). Sel juhul on kindlustatud, et hallhanede kogumite häirimist ei toimu. Käesoleva hinnangu aluseks oleva planeeringulahendusega on tuuliku asukoht paigutatud selliselt, et see tingimus on täidetud. Merikotkas Võijärve lõunaservas asub I kaitsekategooria liigi merikotka (Haliaetus albicilla) pesapaik. Selle kaitseks on moodustatud Võiküla merikotka püsielupaik 8, mille piiranguvöönd on 200 m raadiusega. Merikotka pesapaik asub kavandatavast elektrituulikust ca 1060-1070 m kaugusel. Merikotka pesitsuspiirkonda elektrituulikute rajamisega kaasneb risk lindude hukkumisele kokkupõrkel tuulikuga ja pesa hülgamise risk. Kokkupõrke riski peetakse väikeseks. Keskkonnaameti koostatud Natura hindamise järgi on pesa hülgamise tõenäosus suur, kui tuulik paikneb pesapaigale lähemal kui 1000 m. Kui tuulik rajatakse kaugemale kui 1000 m, on muude asjaolude soodsa seisu puhul väga tõenäoline, et pesa jääb asustatuks ja elektrituuliku töö merikotka sigimisedukust ei mõjuta. Käesoleva hinnangu aluseks oleva planeeringulahendusega on tuulik paigutatud pesapaigast kaugemale kui 1000 m. Natura hindamine seab tuuliku ehitusele ka ajalised piirangud: ehitustööde ajaks tuleb kavandada ajavahemik 1. septembrist 30. novembrini. Sellisel juhul ei mõjuta ehitustööd merikotkaste sigimisedukust ega pesitsemisotsust. Väinamere hoiuala Natura 2000 võrgustikku kuuluv Väinamere hoiuala paikneb väljaspool planeeringualust kinnistut ning planeeritava tuuliku asukohast ca 350 kaugusel läänes. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), jõgede ja ojade (3260), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*) ja puiskarjamaade (9070) ning II lisas märgitud liikide hallhülge (Halichoerus grypus), läänemere viigri (Phoca hispida bottnica), teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull 8 Keskkonnaministri 21.07.2010 määrus nr 33 Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri 18 / 32
(Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran ehk karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Väinamere hoiuala on võetud Natura võrgustikku 72 linnuliigi ja nende elupaikade kaitseks. Tuuliku piirkonnas esineb läbirändel kuni 40 Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks olevat liiki. Kaitstavate liikide hukkumine tuuliku tõttu ei ole tõenäoliselt sage ning mõjud hoiuala linnustikule on väheolulised. Võilaiu hoiuala Natura 2000 võrgustikku kuuluv hoiuala asub planeeritava tuuliku asukohast ca 1010 m kaugusel lõunas. Võilaiu hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide laiade madalate lahtede (1160), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), loodude (6280*) ja lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*) kaitse ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomachus pugnax), punajalg-tilder (Tringa totanus), kivirullija (Arenaria interpres), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius collurio). Piisava kauguse tõttu tuuliku asukohast ei ole olulised mõjud tõenäolised. Natura hindamine Keskkonnaamet on 2009. a läbi viinud Natura hindamise 9, et selgitada detailplaneeringu (DP) elluviimisega eeldatavalt kaasnev oluline mõju Natura 2000 aladele. Nimetatud hindamine on esitatud käesoleva eelhinnangu lisas 7. Natura hindamise läbiviimisel erines detailplaneeringu lahendus käesoleva eelhinnangu koostamiseks esitatud materjalidest. Natura hindamise kokkuvõte ja järeldused olid järgmised: - kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik Võilaiu hoiuala, Väinamere linnuala ega Väikese väina loodusala kaitse-eesmärkide saavutamiseks; - kavandatud tegevus võib detailplaneeringus esitatud kujul mõjutada negatiivselt Väinamere Natura 2000 linnuala terviklikkust ja Võiküla merikotka püsielupaiga (nii olemasoleva kui ka kavandatava) kaitse eesmärki, kavandatav tegevus ei mõjuta Natura 2000 võrgustiku Väikese väina loodusala ega Võiküla hoiuala kaitse eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade seisundit ega alade terviklikkust; - kavandatava tegevuse mõjude vähendamiseks saab kavandada leevendavaid meetmeid, mis minimeerivad või hoiavad ära negatiivse mõju. 9 Keskkonnaameti 22.10.2009 kiri nr HLS 6-5/22254-2 19 / 32
Natura hindamisel nimetati alternatiivseks asukohaks tuuliku rajamisel Metsa kinnistuga külgnevat Raudtee kinnistut, mis ei ole aga käesoleva u koostajate arvates realiseeritav, kuna asub samamoodi väärtusliku maastiku alal ning on seetõttu samuti vastuolus üldplaneeringus sätestatud põhimõtetega. Keskkonnaamet on 22.10.2009 kirjaga nr HLS 6-5/22254-2 Metsa maaüksuse detailplaneeringu kooskõlastanud järgmiste tingimustega: 1) DP lahendust muudetakse nii, et tuulegeneraatori ehitusala asuks 1100 m kaugusel I kaitsekategooria liigi pesast ja vähemalt 800 m kaugusel Võijärve tsentroidist (ehitusalaks määratakse Metsa maaüksuse kirdenurk); 2) tuulegeneraatori ehitustööde aeg piiratakse ajavahemikuga 1. september kuni 30.november. Käesoleva u läbiviimiseks esitatud detailplaneeringu seletuskirjast ja kaardimaterjalidest selgub, et detailplaneeringu lahendust on muudetud vastavalt Keskkonnaameti tingimustele. Seega võib väita, et kavandatav tegevus ei oma eeldatavasti olulist negatiivset mõju Väinamere Natura 2000 linnuala terviklikkusele ega Võiküla merikotka püsielupaiga kaitse-eesmärgile. Kavandatav tegevus ei mõjuta Natura 2000 võrgustiku Väikese väina loodusala ega Võiküla hoiuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade seisundit ega alade terviklikkust. 4.4. Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud Saare maavanem kehtestas 28. aprilli 2008 korraldusega nr 474 maakonna teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused, mis määratleb rohevõrgustiku paiknemise. Roheline võrgustik on suhteliselt looduslikus seisundis olevate, ekstensiivselt kasutatavate alade seostatult toimiv süsteem, mis aitab hoida looduslikku mitmekesisust ja keskkonna stabiilsust. Roheline võrgustik koosneb suurematest tuumaladest ja neid ühendavatest kitsamatest koridoridest. Kavandatava elektrituuliku asukoht asetseb laia rohekoridori alal (vt joonis 8). Tuuliku rajamisega mõjutatakse piirkonnas valdavat metsamaastikku väga piiratud alal ja väikesel pindalal. Loodusmaastiku killustumist ei kaasne, samuti ei halvene laia rohekoridori funktsioneerimine. Seega ei kaasne elektrituuliku rajamisega olulisi negatiivseid mõjusid rohevõrgustiku kvaliteedile ega funktsioneerimisele. Väärtusliku maastiku alad on määratletud samuti Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Väärtusliku maastikuna on määratletud alad, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Kavandatav elektrituulik jääb Võiküla väärtuslikule maastikule, mis kannab järgnevaid väärtusi: - kultuurilis-ajalooline väärtus: maakasutus, asustus, teedevõrk, hoonestus, olulised elemendid, muinsuskaitseobjektid (Kuivastu kõrts, mõisakoht ja sadam, NL-i aegsed sõjaväeehitised); - esteetiline väärtus: ilu, omapära, vaated, hooldatus, häirivad tegurid jms (Võiküla kadakaväljad); - looduslik väärtus: kõrget looduslikku väärtust omavad elupaigad ja elemendid, looduskaitseobjektid (kadastikud ja rannaniidud, geobotaaniliselt väärtuslikud alad); - identiteediväärtus: objekti olulisus kohalike arvates (kõrge kohalik väärtus); - rekreatiivne ja turismipotentsiaal: sobivus puhkemaastikuks (väärtused, mitmekesisus, kättesaadavus, naaberalade väärtus jne) (Kuivastu sadam, mõisapark, endine kõrts, Võiküla). Võiküla munakivitee, mis möödub tuuliku asukoha lähistelt, on teemaplaneeringus määratletud kui väärtuslike maastike objekt ilus tee. Võiküla munakivitee on kantud Kultuurimälestiste riiklikusse registrisse (nr 27286). Muinsuskaitseamet ei kooskõlastanud (vt lisa 8) detailplaneeringut, kuna DP kohaselt plaanitakse tuuliku detailide kohaleveoks alternatiivsena teena ja 20 / 32
ekspluatatsiooniaegseks teenindamiseks kasutada Võiküla munakiviteed, mille säilimine peab olema tagatud. Muinsuskaitseameti seisukoht on, et tuuliku detailide kohaleveoks ja teenindamiseks tuleb kasutada planeeritavat teed Kuivastu-Pädaste-Liiva teelt mööda elektriõhuliinide trassikoridori. Vallavalitsus on DP vastuvõtmisel leidnud, et DP-ga on tagatud munakivitee säilimine; planeeringulahenduses on konstruktsioonide kohaleveoks kavandatud uus rajatav tee liini trassikoridoris; alternatiivse variandina on märgitud munakivitee kasutamine, kuid seda vaid juhul kui enne ehitustööde algust tellitud ekspertiis näitab, et nimetatud tegevusega mälestist ei rikuta; tuulegeneraatori ekspluatatsiooni aegne teenindamine on kavandatud mööda munakiviteed, kuid see ei eelda raskesõidukite kasutamist. Joonis 8. Väljavõte maakonna teemaplaneeringu koondkaardist Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused Maakonna teemaplaneering annab kasutustingimused esteetilise ja puhkeväärtusega maastikele, mille järgi Maastiku esteetilist ja puhkeväärtust potentsiaalselt kahjustavaid olulise ruumilise mõjuga objekte ja kõrgehitisi nagu mastid, tuulegeneraatorid jms üldjuhul ei kavandata. Muhu valla arengukavas sätestatakse, et tuulepargid võivad, sõltuvalt asendist, kahandada Võiküla maastiku väärtust, mida on kõrgelt hinnatud. Lisaks on Muhu valla ÜP KSH aruandes 10 märgitud Võikülla tuulikute kavandamisel, et tuulegeneraatorid ja -pargid on ulatusliku visuaalse mõjuga objektid, eriti eksponeeritud kohtades, nagu Suure väina rannik seda idakalda näitel on. Läbi ruumilise arengu põhimõtete on Muhu vald vaadete säilimise sedastanud kui olulise avaliku huvi. Võikülla tuuleparkide rajamine muudaks maastikupilti oluliselt, ei vasta avalikele huvidele ja seega on nimetatud ettepanekute ÜP-s arvestamata jätmine põhjendatud.. 10 Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu KSH aruanne. Hendrikson & Ko töö nr 782/06, Tartu-Muhu 2006/2007 21 / 32
2010. a viidi läbi uuring (OÜ Saar Poll ja OÜ Adepte Ekspert 11 ), mille eesmärk oli tuulikuparkide lähialade elanike tuulikuparkidesse suhtumise ja tuulikute mõjude välja selgitamine ning uuringu põhjal soovituste andmine edaspidise planeerimise ja keskkonnamõju hindamise tarbeks. Toome siinkohal ära mõned teemakohased järeldused: - Küsitlusest selgus, et enamik vastajatest (74%) peavad tuuleenergia tootmist Eestis vajalikuks. Samas oma elukoha naabruses asuvatele tuulikuparkidele ollakse pigem vastu (44%) või suhtutakse neisse erapooletult (36%). Ilmnes, et rohkem kui pooled vastajad (54%) arvasid tuulikupargi rajamise eelselt, et pargi rajamisega ei kaasne mitte ühtki positiivset mõju. Võimalike positiivsete mõjudena nimetati kõige enam rohelise energia osakaalu tõusu ja lootust, et elektrihind alaneb. Negatiivseid mõjusid kardeti märksa enam: rohkem kui pooled (55%) vastanuist kartsid tuulikute tööle hakkamisega kaasnevat müra, umbes neljandik kinnisvara ja maa hindade langust ning viiendik maastikuvaate rikkumist, varjutuse teket ja võimalikke tervisehäireid. - Küsitluse alusel on tuulikuparkide ehitustegevusel võrdlemisi väike mõju. 71% vastanutest leidis, et ehitustegevus ei häirinud neid mingil viisil. Nendel, kes häiringut täheldasid, oli peamiseks häiringuliigiks liiklushäiring ning seejärel ehitusmüra. - Töötavate tuulikuparkide puhul peavad küsitlusele vastanud kõige häirivamaks tekkivat müra (52% vastajaist mainib seda ühe häiriva tegurina). Lisaks mürale peetakse häirivaks ka tuulikute visuaalset külge (23% arvates on tuulikud inetud või rikuvad vaadet) ja tekkivat varjutust (20%). Muude häiringutena mainitakse erinevaid leviprobleeme, voolukatkestusi, vibratsiooni, maa väärtuse langemist ning negatiivset mõju loomadele-lindudele. Samas 39% vastajatest ei häiri tuulikupark mingil viisil. Uuringus nimetatud teemakohased ettepanekud tuulikute edasiseks planeerimiseks: - Tõhustada tuleks lähialade elanike tuulikuparkide rajamise eelset informeerimist ning kaasamist planeerimisprotsessi; - Tuulikuparkide lähialade elanike jaoks on uuringu põhjal häirivaimaks mõjuks tuulikute tekitatav müra. Sealjuures tunduvad elanikud olevat häiritud ka taotlustasemest madalamast müratasemest. Kuna antud asjaolu on täheldanud ka mujal maailmas teostatud uuringud, siis võiks tuulikuparkide edasisel kavandamisel lähtuda mõnevõrra karmimast normatiivist, kui seda on hetkel kehtiv 40 db; - Tuulikuparkide visuaalse mõju osas tundub elanikke enim häirivat nende mõju maastikule. Seega tuleks vältida tuulikuparkide paigutamist väärtuslikele maastikele või olulistesse vaatekoridoridesse. Samas inimeste personaalset arvamust tuulikute ilu või inetuse osas ei ole tõenäoliselt võimalik planeerimisprotsessis täiendavalt arvesse võtta. Küll aga on tõenäoliselt abiks planeeringute raames visualiseeringute koostamine, mis aitab kohalikul kogukonnal aru saada maastikupildi muutusest; - Küsitlustulemuste põhjal ilmnes, et hoolimata mitmetest levivatest arvamustest, on lähiala elanike osakaal, kes arvavad endal olevat seoses tuulikutega tekkinud uusi tervisehädasid, väga väike. Esines seos, et inimesed, keda häiris tuulikute müra, arvasid endal olevat tekkinud ka uusi tervisehäireid. Seega on väga oluline tagada tuulikuparkide planeerimisel just eeskätt müranormide igakülgne täitmine. Kuna Metsa maaüksusele kavandatav tuulik asetseb Võiküla vääruslikul maastikul ning on kahtlemata olulise visuaalse mõjuga objekt, siis tekib tuuliku rajamisel eelnimetatud planeeringutega vastuolu. Tuulik paikneb metsamaastikus ega asetu otseselt ranna- ja külamiljöösse. Kõrge objektina on ka üksik tuulik piirkonna väärtuslikel ranna- ja külaaladel küll nähtav, kuid jääb siiski pigem foonile ega sekku otseselt kirjeldatud maastikku. Kuna tegemist on niivõrd kõrge objektiga, on ta siiski visuaalselt hästi märgatav nii Võiküla külast kui ka Virtsust, samuti merelt. Suhtumine elektrituulikute visuaalsesse mõjusse on vägagi erinev, nagu on selgunud ka eelnimetatud vastava uuringu tulemustest. 11 http://4maakonnatuuleenergia.hendrikson.ee/uuringute-materjalid-.html 22 / 32
Kavandatav tuulik paikneb lähima küla, Võiküla keskusest 600-800 m kaugusel, paistes talude õuedele ja teedele (kus avaneb lagedam vaade põhja ja loode suunas) võrdlemisi hästi. Kuna tuulik paikneb külast põhjas ja loodes, suundades, kuhu ei ulatu päikese käik, ei teki Võikülas tiiviku pöörlemisest tingitud varje ja häiringut. Kuivastu küla lõunaservast paikneb tuulik lähimast, Ankru talust ca 1150 m kaugusel. Ka Kuivastu küla õuede ja teede lõunasuunal lagedamatelt kohadelt avaneb vaade tuulikule. Suurema kauguse tõttu näib tuulik siit siiki suhteliselt väikese ja foonilisena. Tiiviku varjude häiriv mõju Kuivastu külani ega ka lähima, Ankru taluni ei ulatu. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks väärtuslike maastike piiride osas (vt joonis 4). Üldplaneeringu muutmise põhjendused on toodud käesoleva eelhinnangu ptk-s 2.3 Planeerimislahenduse kirjeldus. 4.5. Müra Müra normid Müra on inimtegevusest põhjustatud soovimatu ja kahjulik heli, mida tekitavad paiksed või liikuvad saasteallikad. Müra määratletakse nii indiviidi kui ka keskkonna seisukohalt ebameeldivaks ja häirivaks heliks, mis koormab või kahjustab organismi, kas füüsiliselt või psüühiliselt. Eestis on müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil kehtestatud sotsiaalministri 04. septembri 2002. a määrusega nr 42 12. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel, samuti müra tekitavate ettevõtete paigutamisel elamutesse ja muudesse hoonetesse. Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse: 1. päevasest (7.00 23.00) ja öisest (23.00 7.00) ajavahemikust; 2. müraallikast: auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus, tööstus-, teenindus- ja kaubandusettevõtted, spordiväljakud ja meelelahutuspaigad, ehitustööd, elamute ja üldkasutusega hoonete tehnoseadmed, naabrite müra (olmemüra); 3. müra iseloomust: püsiva või muutuva tasemega müra; 4. välismüra normimisel: hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse üldplaneeringu alusel: I kategooria looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad; II kategooria laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates; III kategooria segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted); IV kategooria tööstusala. Määruse kohaselt jaotatakse müra normtasemed vastavalt (vt Tabel 1): Taotlustase müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi. Kasutatakse uutes planeeringutes (ehitusprojektides) ja olemasoleva müraolukorra parandamisel. Uutel planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Kui taotlustasemel on soovituslik iseloom, antakse taotlustaseme arvsuuruse juurde sellekohane märkus. Piirtase müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel. Olemasolevatel aladel 12 Sotsiaalministri 04.09.2002 määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil ning mürataseme mõõtmise meetodid 23 / 32
ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Kui piirtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks. Kriitiline tase müra tase välisterritooriumil, mis põhjustab tugevat häirivust ja iseloomustab ebarahuldavat mürasituatsiooni. Kriitilised tasemed kehtestatakse liiklusmürale ja tööstusmürale. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel välismüraallikate vahetus läheduses. Uute müratundlike hoonete ehitamine kriitilise tasemega aladele on üldjuhul keelatud. Tabel 1. Tööstus- ja liiklusmüra normtasemed (L pa,eq,t, db, päeval/öösel) I kategooria II kategooria III kategooria IV kategooria Taotlustaseme arvsuurused uutel planeeritavatel aladel Tööstus Liiklus Tööstus Liiklus Tööstus Liiklus Tööstus Liiklus 45/35 50/40 50/40 55/45 55/45 60/50 65/55 65/55 Taotlustaseme arvsuurus olemasolevatel aladel 50/40 55/45 55/40 60/50 60/45 60/50 65 2 /55 2 65/55 70/60 Piirtaseme arvsuurused olemasolevatel aladel 55/50 55/50 60/45 60/55 65 2 /60 2 65/50 60 1 /45 1 65/55 70 2 /60 2 70/60 75/65 Kriitilise taseme arvsuurus olemasolevatel aladel 60/50 65/60 65/55 70/65 70/55 75/65 75/65 80/70 1 soovituslik normtase müravastaste meetmete rakendamisel 2 lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel Pidevat mürataset 65 db peetakse üldjuhul talutava müra ülempiiriks. 70 db taustamüra raskendab kõnet ja sellest arusaamist. Pidev viibimine üle 75 db tugevusega müratsoonis võib põhjustada tervisehäired. Tervisele otseselt kahjulikuks peetakse kestvat müra tugevusega üle 85 db. Sotsiaalministri normatiivid esitavad päeva keskmist väärtust. Inimeste heaolu seisukohalt on oluline tagada head akustilised tingimused hoonete siseruumides, eriti eluruumides. Sotsiaalministri määruses on kehtestatud müra normtasemed elu- ja ühiskasutusega hoonetes nii liikluse tehnoseadmete kui tööstuse poolt tekitatud müra osas. Pideva tööstuslike allikate poolt tekitatud müra (L pa,eq,t ) osas kehtivad eluruumides nõuded: 30 db päevasel ajal, 25 db öisel ajal. Liikluse poolt tekitatud müra puhul kehtivad müra normtasemed 40 db päeval, 35 db öösel. Müra mõju piirkonna elanikele Tuulikute müra hindamisel arvestatakse nende pideva töösolekuga, mis tähendab, et müra normtasemena kasutatakse eluhoonete juures öist normtaset 40 db. Metsa kinnistule kavandatakse 2,3 MW võimsusega tuuleturbiini rajamist. Tuuliku torni kõrguseks on 95 meetrit, rootori läbimõõt 82,4 m ning arvutuslikuks müravõimsustasemeks 95 db. Tuuleparkides olevad heliallikad võib jagada kaheks: 1. tuuleturbiini käigukasti ja mootori tekitatud mehaaniline heli; 2. rootorilabade õhust läbi liikudes tekkiv aerodünaamiline heli. 24 / 32
Tuulegeneraatorid tekitavad madalsageduslikku müra (10-160 Hz), mis valdavalt ei ole inimkõrvale kuuldav, kuid võib tervist kahjustavaks muutuda, kui selle pidev müratase ületab 130 db. Tuulikute puhul siiani sellist mürataset täheldatud ei ole. Madalsageduslik müra võib mõjuda loomadele ja lindudele, kuid parima tehnoloogiaga tuulikutel on see oht viidud miinimumini. Tiivikute liikumisel tekkiv aerodünaamiline müra on võimalik viia madalaks, kui kasutada vastavat parimat olemasolevat tehnoloogiat, näiteks suurema raadiusega labade puhul liiguvad labad võrreldes väiksemate turbiinidega samaväärse tuulekiirusega hulga aeglasemalt ning vihisemise heli on väiksem. Hindamaks tuulikute müra mõju, teostati käesoleva u käigus müra modelleerimine tarkvaraprogrammiga SoundPlan 7 ning tööstusmüra arvutusmudelina kasutati rahvusvaheliselt üldtunnustatud arvutusmeetodit ISO 9613-2. Müra modelleerimisel ei arvestatud kõrgusandmeid ja kõrghaljastuse mõju müra levikule (vastavate andmete puudumise tõttu). Kõrghaljastusel on väike müra leevendav efekt, kuid müratõkke seisukohalt ei ole see efektiivne. Metsatsoonide müra neeldumisvõimet hinnatakse sageli üle, kuid taimed ei ole sageli võimelised liikuva helilaine energiat olulisel määral summutama. Vähene, mõne db suurune neeldumine kaasneb siis, kui tsoon on väga tihe ja mitmekümnete meetrite laiune. Lisaks puudele peab olema ka tihe alustaimestik, mida männimetsa puhul sageli öelda ei saa. 13 Müra modelleerimise tulemusena koostati tuuleturbiini poolt tekitatud müratasemete levikut iseloomustav mürakaart M-1 (vt lisa 9). Metsa kinnistu detailplaneeringuala ja selle lähiümbrus on valdavalt tasase maapinnaga. Planeeritava tuulegeneraatori asukohas ja selle lähiümbruses on istutatud okaspuuharvik (ligikaudu 30-50 aastane männik). Lähimad elamud asuvad planeeringualast kagu suunas Võiküla külas ning lähim eluhoone (Panga-Kivirahu) paikneb tuuliku kavandatavast asukohast ligikaudu 600 meetri kaugusel. Kuna lähimad eluhooned asuvad planeeritavast tuulikust ligikaudu 600 m kaugusel, siis lubatud müra normtasemeid ei ületata ning tuuliku poolt tekitatav müra ei mõjuta negatiivselt ühtegi piirkonnas asuvat eluhoonet. Tuulegeneraatorile ligipääsemiseks rajatakse ajutine kruuskatendiga tee. Juurdepääsutee läbib või külgneb järgmiste maaüksustega: Andruse, Narbla, Männa, Aasaku, Vana-Mihkli, Lageda, Kõrgetalu, Uue-Tamme, Kaldamäe, Jaanimetsa, Aidamäe, Liinimetsa, Timmu-Lepiku ja Raudtee. Nimetatud maaüksustel ei paikne hetkel eluhooneid. Ajutise juurdepääsutee kogupikkus on 2,8 km. Tuuliku rajamise järgselt ei ole kavandatavale teele ette näha suurt liikluskoormust ning sõiduteed kasutavad vastavalt vajadusele peamiselt hooldus-, avarii- ja päästemasinad, mis teostavad põhilised manöövrid planeeringualal. Seega ei saa eeldada piirkonnas lubatud müratasemete ületamist. 4.6. Varjutus Varjutuse mõjude selgitamiseks telliti vastav hinnang OÜ-lt Adepte Ekspert. Käesolevas peatükis on toodud varjutuse hinnangu põhiseisukohad ning järeldused. Hinnangu terviktekst on esitatud käesoleva eelhinnangu lisas 10. Varjutuseks (varjude vilkumine, varjutusefekt) kutsutakse tuuleturbiinide puhul nähtust, mis tekib, kui päikesepaistelistel päevadel tekib tuulegeneraatori läbipaistmatute osade taha vari. Kuna tuuliku labad on liikumises, siis toimub ka varju pidev liikumine, mis retseptorile (nt elamualale) väljendub regulaarse kordusega valguse intensiivsuse muutumises (valguse vilkumises). Selline valguse vilkumine võib eeskätt siseruumis viibivale inimesele olla häiriv ning põhjustada töötamis- ja keskendumisraskusi. Mõnede allikate põhjal võib varjutuse liigne esinemine põhjustada ka tasakaaluhäireid, peavalusid ning uimasust. 13 Lahti, T ja Ympäristonsuojelu, (2008). Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine. Keskkonnaalane käsiraamat. Ökokratt, Tallinn 2008 25 / 32
Varjutuse esinemine sõltub päikesepaistest (varjude tekkimiseks on vaja otsest päikesekiirgust), päikese näivast kõrgusest horisondi kohal (laiuskraadist ning aasta- ja kellaajast), tuuliku ja varjutuse retseptori kõrgustest, tuule tugevusest (kas tuulekiirus on piisav, et tuulik töötaks) ja tuule suunast (mis asendis on tuuliku tiiviku osa varjutuse retseptori suhtes). Häirivat varjutust ei esine, kui puudub otsene päikesekiirgus (ilm on pilves) või kui tuulik ei tööta. Varjude ulatus on seda suurem, mida madalamalt päike paistab. Seega on varjutus kõige ulatuslikum hommiku- ja õhtutundidel ning talvisel perioodil. Samas suvel on varjude potentsiaalne kestvusaeg suurim (päev on pikem). Arvestades meie laiuskraadil esinevat päikese liikumisteekonda taevavõlvil, ei tekita tuuleturbiinid kunagi varju tuuliku tornist lõunas. Varjutus esineb kõige kaugemale ulatuvalt lääne- ja idakaartes. Kõige suurem on varjutuse summaarne kestvus tuuliku vahetus läheduses tornist loode, põhja ja kirdesuunas. Varjutuse retseptoritena käsitletakse elamualasid ning üldkasutusega hooneid, kus inimesed võivad pikemat aega viibida. Antud juhul jäid kõik varjutustundlikud alad Võiküla küla keskusesse. Teoreetiliselt võivad varjud ulatuda tuulikust 2-3 km kaugusele. Uuringud ja mõõtmised olemasolevates tuuleparkides on aga näidanud, et tuulikutest lähtuv varjude liikumine ei põhjusta reaalset häiringut kaugemal kui 10 tuuliku rootori läbimõõt tuulikutest. Antud tuuliku puhul võiks seega teoreetiliselt häiriv varjutus esineda kuni 10 x 82,4 = 824 m kaugusel tuulikust. Varjutuse hindamiseks kasutati tarkvara WindPro 2.7 moodulit Shadow. Varjutuse modelleerimise mudelina kasutati kliimatingimusi mitte arvestavat worst case stsenaariumit, mis annab Eesti tingimustes varjutuse esinemist tugevalt ülehindava tulemuse. Kasutades varjutuse reaalset esinemist tugevalt ülehindavat metoodikat, ilmnes, et ka sellistel tingimustel ei esine ühelgi määratletud retseptoralal varjutust. Põhjuseks on kõigi retseptoralade paiknemine tuulikust lõunas, mis välistab neil varjutuse tekke. Tuuliku põhjustatud varjutuse ulatuse ja kestvuse kaart on esitatud joonisel 9. 26 / 32
Joonis 9. Varjutuskaart (Allikas: Muhu vallas Võiküla külas Metsa kinnistule kavandatava elektrituuliku varjutuse hinnang. OÜ Adepte Ekspert. Tallinn 2010) 27 / 32