Materjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös. Moonika Ints, Jelena Vill Tallinna Tööstushariduskeskus
Õpiväljund Tunneb tekstiilkiudude liike, omadusi ja struktuuritüüpe ning tekstiilmaterjalide tootmisprotsessi.
Hindamine kirjeldab juhendi alusel tekstiilmaterjalide tootmisprotsessi, toob välja sellest tulenevalt tekstiilmaterjali tootmise põhietapid nimetab juhendi alusel tekstiilkiudude liigid, kirjeldab looduslike ja keemiliste kiudude erinevusi kirjeldab juhendi alusel tekstiilmaterjalide omadusi ning määrab kiulise koostise, struktuuritüübi, siduse, põhiviimistluse, materjali otstarbe, lõimelõnga suuna, kanga parema/pahema poole lahendada ülesandest lähtuvalt valikvastustega teste
Materjaliõpetuse põhiteemad Tekstiilmaterjalide liigitus ja põhiomadused. Looduslike kiudude ehitus, omadused ja kasutamine. Keemiliste kiude omadused ja kasutamine. Kangaste struktuurtüübid. Kanga sidused. Kangaste viimistlemine. Lõime lõnga suuna ja parema/pahema poole määramine. Kangaste omadused. Furnituuride liigid, kasutusvaldkonnad.
Lõimitud keemia põhiteema (alusteadmised) Keemiliste ja tehiskiudude tootmine (nafta, kivisüsi, tselluloos). Kangaste/kiudude viimistlus- ja värvained värvimine trükkimine. Kiudainete keemiline struktuur. Tselluloos. Valk. Vaik. Keratiin. Klaaskiud. Metallkiud (kuld, hõbeniidid) Süntees. Hapete, leeliste mõju kiududele. Lukkude, nööpide, haakide jm valmistamise ja viimistlemise materjalid. Liimvahematerjalid, kasutatavad liimid, sulamistemperatuur. Keemiline puhastus. Pesupesemise vahendid ( moodul: tootesõlmede õmblemine).
Looduslikud kiud Puuvilla ja niinekiudude ehitus, omadused ning kasutamine. Tsellulloos glükoosi polümeer, molekulide omavaheline ühinemine vesiniksidemete abil. Tselluloosi hüdrolüüs moodustavad lühemad polümeeriahelad oligosahhariid lõplik glükoos. (ensümaatiline hüdrolüüs, mida katalüüsib ensüüm tsellulaas). Laboratoorne töö: Tselluloosi ( tavaline vatt + paju urvad) reageerimine hapetega ja alustega.
Looduslikud kiud Loomse päritoluga kiud. Lambavilla ehitus, kiu tüübid, omadused ja kasutamine. Kitsevillad, kaameli-, alpaka-, vikunja- jt loomade villad, nende omadused ja kasutamine. Valkkiud ehitus, keemiline koostis. Keratiin. Laboritöö: Valkkiudude reageerimine hapete ja alustega. Loodusliku siidi saamine, omadused ja kasutamine. Rühmatöö: Siidi saamise ajalugu. Siidi koostis, omadused ( looduslik ja kunstsiid). Laboritöö: Happelise ja aluselise keskkonna mõju siidile. Temperatuuriproov.
Keemilised kiud Kiudude liigitus. Hüdraattsellulooskiudude omadused ja kasutamine. Sünteeskiudude omadused ja kasutamine. (Polüamiidi, polüestri ja akrüüli omadused ja kasutamine). (Polüpropeen, fluorkiud jm, omadused ja kasutamine). Keemia osas: keemiliste kiudude keemilised omadused, liigitus, ehitus, näited, katsed.
Kangaste struktuuritüübid Lõngast valmistatud kangad - riie, trikotaaž, õmmeldud kangas jt. Kiududest valmistatud kangad. Pinnatud ja ühendatud kangad. Lõngade liigitus kiu, ehituse, viimistluse ja otstarbe järgi. Kangastelgede töö, lõngade süsteemid, põhisidused. Kangaste/kiudude viimistlus- ja värvained värvimine trükkimine.
Kromatograafia
Õpilaste tööd
Riideesemete elutsükkel Ülesanne: Euroopas asuv ettevõte X tegeleb teksapükste müümisega. Ei ole teada, millisest riigist kangas, millest teksad toodetakse, pärineb ega milliste kemikaalidega seda on töödeldud. Püksid õmmeldakse kokku ja pakitakse Hiinas ning imporditakse Euroopasse, kus ettevõte X neid müüb. Arutlege klassis milline on/võiks olla toote terve elutsükkel (riiete tootmiseks vajaliku toormaterjali saamine, riideeseme tootmine, selleks kasutatav tööjõud, transport maailma eri riikidesse, riiete ostmine kuni kasutuselt kõrvaldamiseni jne).
Riideesemete elutsükkel
Meie mõtteid Tundide tasakaal võrdsemaks. Ideaalne oleks kui õpilased lõpetavad materjaliõpetuse tunni ja lähevad kohe keemia tundi. Põhjalikult rääkida ei saa, sest puudub orgaanilise keemia alus. Rühm on suur, et sooritada praktilisi töid. Hindamine peaks olema eristatav, sest õpilane teeb ainult asjad läbi. Kas lõimitud osa on vaja ka lõputöös? Järgmine õppeaasta 1.periood (loodusained: orgaaniline keemia) ja 2.perioodist lõimitud keemia. Ettepanek: pool rühma keemias ja teine pool materjaliõpetuses.