Kurtna Kool

Väljavõte

1 Kurtna Kool Triinu Zimmermann 8. klass Seelik tänapäeva ühiskonnas Uurimuslike alustega loovtöö Juhendaja Anna Lutter Kurtna 2014

2 SISUKORD SISSEJUHATUS SEELIK Seelik tänapäeva moes Seelikud erinevatele figuuritüüpidele UURIMUS Minu tutvusringkonna suhtumine seelikutesse Seelik Kurtna Kooli igapäevamoes. Fotosessioon MINU SEELIKU LUGU Töökäik KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD LISA Seelikumoe fotod Seeliku lõige Fotod seelikust

3 SISSEJUHATUS Valisin oma loovtöö teemaks seelik tänapäeva ühiskonnas, sest mulle endale meeldib kanda seelikuid ning näha ka teisi inimesi enda ümber neid kandmas. Teisalt oli mul ka soov tutvuda tänapäeva seeliku moega ning erinevatele figuuritüüpidele sobivate seelikutega. Mina ise armastan väga seelikuid kanda, enamasti kannan neid pidulikel üritustel ning tähtpäevadel, kuid tuleb ette, et panen seeliku selga ka kõige tavalisemal koolipäeval. Mulle meeldivad erineva tegumoega seelikud, kuid kõige rohkem meeldib mulle kanda pliiatsseelikuid. Minu loovtöö eesmärgiks oli õmmelda endale ise suvine seelik ning uurida minu tutvusringkonna suhtumist seelikutesse. Töö eesmärkide täitmiseks püstitati järgmised ülesanded: Anda ülevaade tänapäeval moes olevatest seelikutest Uurida millise tegumoega seelikud sobivad erinevatele figuuritüüpidele Viia läbi uuring: seelik tänapäeva ühiskonnas Vaadelda Kurtna Kooli õpetajate seelikuid Konstrueerida ja õmmelda endale suvine seelik 3

4 1. SEELIK Seelik on alakeha ümbritsev (peamiselt) naisterõivas, mis vöö või värvliga kinnitatakse vöökohale. Mõnedes rahvakultuurides (nt šotlastel, kreeklastel) on seelik meesterõivas. Eesti rahvakultuuris kanti enne seeliku kasutuselevõttu u 17. sajandil vaipseelikut Seelik tänapäeva moes Seelikud võivad olla kitsad, laiad, kroogete ja voltidega, ühekihilised või mitmekihilised, kusjuures erinevad kihid võivad olla erinevat värvi aastal moes olevad seelikud on kõige lühemad ja avaramad, ülevalt laiema vöökohaga, muudel aastatel aastal olid moes väga pikad ja lohvakad seelikud. Enim levinud neist oli materjal, mis meenutas teksat aastal olid moes lühemad, puusakohalt laienevad seelikud. Seelik ise oli liibuv ja tavaliselt särav aastal on moes umbes põlveni kuni üle põlve lohvakad ja puhvis seelikud. Eestis täna, on kõige enam levinud seelikud 2010 aasta moe järgi. Seelikumoe fotod lisades Seelikud erinevatele figuuritüüpidele Figuuri üldiseloomustus A-figuur Tugeva puusa ja väikese madala rinnaga figuur Kitsas õlajoon, madal rind, selgelt väljajoonistuv taljejoon, täidlased puusad ja reied, tugevad jalad V-figuur Laiade õlgade ja kitsa puusaga figuur Keha ülemine osa näib suurem kui alumine, laiad õlad, nõrgalt väljajoonistunud taljejoon, kitsas puusajoon, saledad jalad Nimetused Pirnikujuline, kolmnurne V figuuri nimetatakse teisiti ka ümberpööratud kolmnurgaks. Soovitused Seelikud Seelikud 4

5 Vältima peaks Lihtsa joonega, klassikalised, sirged, alt laienevad, hästi langevatest, materjalidest, paanidega, diagonaallõike või diagonaalsete ruutudega seelikud Põlvini seelikud, mis liibuvad ümber keha, sääremarja kõige paksemal kohal lõppevad seelikud Sirgete lõigetega või paanidega, oluline sobiv pikkus Tugeva ülaosa ja kitsa puusaga naisel tuleb tähelepanu pöörata tugevasti erineva kehapoole tasakaalustamisele või ülakeha vähendamisele. I-figuur O-figuur X-tüüp Ühtlane, Liivakellakujuline kehakumerusteta Ümar figuur figuur figuur Liivakellakujuline Sale ja poisilikult sirge, Ümarad õlad, figuur, nii õlad kui vähe vormikas, väga Figuuri täidlane keskkoht puusad on laiemad ühtlane, puusa ja õlgade üldiseloomustus või etteulatuv kõht, kui vöökoht, laius tihti sama, madal tugevad käsivarred vöökoht on tihti rind, talje ei tule esile väga sale. I figuuri on sarnane Nimetused tänapäeva modellinduse Ümarat figuuritüüpi tüüpfiguuriga - poisilik Klassikaline nimetatakse teisiti figuur, kellel puuduvad naiselik figuur. ka õunakujuliseks naiselikud kehakumerused Soovitused Seelikud Seelikud Seelikud 5

6 Alt laienevad, paanidega, kõikvõimalikud variandid erinevate läbilõigete ja tepingutega, lubatud ka horisontaalsed läbilõiked ja triibud Põlvedeni ulatuvad, paanidega, lõhikutega Lihtsa lõikega seelikud, millel pole väga palju detaile. Kui need on kitsad, siis lisavad nad figuurile saledust Suuri mustreid, Väga suuri satse ja Vöö juurest suuri aksessuaare, Vältima peaks volange, liibuvaid hakkavate voltidega seeliku lõppemist seelikuid seelikuid pahkluu kõige paksemal kohal 6

7 2. UURIMUS Mulle meeldib näha enda ümber seelikutes inimesi, kuid millegipärast ei kanta seelikuid väga tihti. Viisin läbi uuringu, et selgitada välja, kuidas suhtuvad eri vanustes inimesed seelikutesse ja nende kandmisesse Minu tutvusringkonna suhtumine seelikutesse Küsitluse viisin läbi enda tutvusringkonnas, sinna hulka kuulus nii Kurtna Kooli õpilasi, õpetajaid, tuttavaid ja ka sõpru. Kokku vastas google.docs keskkonnas koostatud küsitlusele 72 inimest, nendest 14% olid täiskasvanud, 22% olid II kooliastmest ja 64% III kooliastmest. 14% 64% 22% Täiskasvanud II kooliaste III kooliaste Joonis 1: küsitlusele vastanute vanuseline jaotus Uuringu tulemusi analüüsides selgus, et kõige rohkem kannavad III kooliaste õpilased neoonseid või tumedaid pliiatsseelikuid. Samuti eelistavad nad pigem lühikesi ja silmapaistvamaid seelikuid pikkadele kehakatetele. Täiskasvanud eelistasid aga punaseid, musti ja valgeid toone. Enim levinud seeliku pikkus täiskasvanute seas on põlvedeni või pikemad. 7

8 Kõige sagedamini kantakse seelikuid 1-2 korda kuus, kuid see oleneb suuresti ametist ja vanusest. Õpetajad kannavad tavaliselt 1-2 korda nädalas, ma arvan, et see tuleneb sellest, et ühiskond on harjunud läbi ajaloo naispedagooge peamiselt seelikus kujutama. Paljud II-III kooliaste õpilased kirjutasid, et nad ei kanna seelikuid tihti sellepärast, et nendega ei ole mugav ja talvel on seelikuga külm. Samuti väidavad II-III kooliastme õpilased, et seelikuga on keeruline liikuda ühistranspordis. Seelikute kandmine eeldab ka sobilikke jalanõusid, kuid sageli eelistavad II ja III kooliastmeõpilased mugavust, mida pakuvad tennised või botased; ka see on üheks põhjuseks, miks nad seelikuid harva kannavad Seelik Kurtna Kooli igapäevamoes. Fotosessioon Paljud naised töötavad haldusasutustes või koolis. Neis kohtades valib naine sellise riietuse, mis vastab tema positsioonile ja ametikohale ning milles ta end hästi tunneb. Sellistele töötajatele sobib seelik kombineeritult pluusi või pulloveriga, aga ka lihtne kleit aastaajale vastavast riidest, mis ei kortsu ja on hästi hooldatav. Väga praktiliseks riietuseks koolis töötavale naisele on kostüüm. Seda saab täiendada mitmesuguste pulloveridega ja pluusidega ning kanda muudeski kohtades, näiteks jalutuskäigul, kohvikus, sisseostude tegemise ajal. Vaatlesin ja pildistasin Kurtna Kooli õpetajate seelikuid ning järgnevalt annan ülevaate oma vaatlustulmustest: levinud seeliku pikkus on umbes põlvedeni. Enim seelikut kandnud õpetajad on Olga Nikiforova, Sirje Piho, Merle Piik, Terje Alev ja Katriin Valdre. Kõige lühemaid seelikuid kannavad õpetaja Olga Nikiforova, Merle Piik ja Katriin Valdre. Kõige rohkem erinevaid seelikuid on koolis kandnud õpetaja Terje Alev. 8

9 Foto 1. Kurtna Kooli õpetajad seelikutes 9

10 3. MINU SEELIKU LUGU Õmblesin endale eest lühema ning tagant pikema suvise seeliku. Alustuseks käisime emaga ostmas kangast. Selleks kulus 3 tundi. Suundusime Kadaka teel asuvatesse kangakauplusesse. Selles kaupluses oli meeldiv müüja, kes aitas mõõta seelikute jaoks vajaminema kanga kogust. Leopardimustrilist kangast läks vaja 2m. Poodides läks kaua aega, kuna sobiva kanga leidmine ei olnud lihtne. Kui kangas oli ostetud hakkasin tegelema lõigetega. (LISA 2) Et lõikeid üldse joonistama saaks hakata, on vaja küpsetuspaberit või spetsiaalset kangapoodides müüdavat kalkat. Lõiked joonistasin hariliku pliiatsiga paberile ning seejärel lõikasin välja. Kui lõiked ja kangas olemas, asetasin lõiked kanga pahemale poolele, ja lõikasin seeliku detailid välja. Õmblema läksin tuttava poole kellel on overlokk õmblusmasin, millega on väga mugav kanga ääri töödeleda. Lõigetele lisaks arvutasin õmblusvaru sirgetele õmblustele 1cm, kumeratele 0,5cm Töökäik Laotasin kanga maha ja lõikasin sujuvalt kaare. Kõige pikem osa seelikul on 96 cm ja kõige lühem osa 43 cm. Kui lõige oli kangast välja lõigatud, tuli ääred küljed kokku õmmelda.seejärel ääristasin ülemise ääre, õmblesin kummikanali ja lisasin kummi. Selleks, et kumm püsiks tuli tavalise õmblusmasinaga õmblemmelda seeliku ülemine äär kokku õmmelda. Ääristasin alumise ääre palistusega. Selle seeliku tegemine võttis mul aega umbes 4 tundi. Materjal on libe, vajus see tihti ära ja seda tuli tugevalt kinni hoida. 10

11 KOKKUVÕTE Käesolevas loovtöö eesmärgiks oli õmmelda endale ise suvine seelik ning uurida minu tutvusringkonna suhtumist seelikutesse. Läbiviidud uuringust selgus, et seelikut kantakse tänapäeval pigem harva, eriti noorte seas. Loovtöö käigus teostatud vaatlus, mil ma jälgisin Kurtna Kooli õpetajaid ja seda kui palju nemad seelikuid kannavad, näitas aga seda, et teatud elualade esindajad kannavad teistest tihedamini seelikuid. Loovtööd koostades sain teada erinevate figuuride nimetused ja kuidas leida sobivat riietust vastavalt kehatüübile. Huvitaivam osa minu loovtöös oli õpetajate pildistamine. Aeganõudvaks kujunes kaupluste külastamine ja sobivate materjalide leidmine kuna pole varem kangapoodidesse sattunud. Siiski avastasin poes palju uut ja harivat. Keerukaimaks ülesandeks osutus õmblemine. Masin oli võõras ja kangas kippus libisema sinna kuhu polnud vaja. Siiski õnnestus mul seelik valmis õmmelda. Loovtööd koostades sain uusi teoreetilisi teadmiseid ja palju praktilisi kogemusi. Kokkuvõttes olen väga rahul, et oma loovtöö just sellel teemal koostasin ning kannan enda õmmeldud seelikut edasipidi suure uhkusega. 11

12 roivastus.pdf KASUTATUD ALLIKAD htm A_NEILE_SOBIV_R%D5IVASTUS:Figuurit%FC%FCbid:A-figuur