Tehnoloogia valdkonna õppeainete õppe kirjeldused Käsitöö II kooliastmes 1. Tikkimine Õpitulemus Õppesisu Metoodilised soovitused õpilaste õppimise ju
|
|
- Linda Õispuu
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Tehnoloogia valdkonna õppeainete õppe kirjeldused Käsitöö II kooliastmes 1. Tikkimine Õpilane kasutab tekstiileset kaunistades ühe- ja kaherealisi pisteid. Töövahendid ja sobivad materjalid. Tarbe- ja kaunistuspisted. Üherealised ja kaherealised pisted. 1) arutleb tikkimisoskuste vajalikkuse üle; 2) teeb esimesed harjutustööd käsitöökangal: tikib auguridade järgi, harjutab tikkimislõnga kinnitamist pisteridade alla töö pahemal poolel; 3) õpib joonistest aru saama ja nende järgi tikkima. 1) õpetab tikkimispistete tikkimist auguridade järgi harjutustöö käsitöökangale; 2) demonstreerib õigeid töövõtteid, sh tikkimislõnga algus- ja lõpuotste kinnitamist, soovitatavalt väikestes rühmades sarnasel materjalil, kui on õpilastel. Jätkub juhendamine individuaalselt. Kui on olemas suur demonstratsiooniraam, võib alustada sellel näitamist; 3) õpetab lugema jooniseid, mis võiksid olla paberil, tööjuhendina või projekteeritud tahvlile. Tööjooniste ja -juhendite järgi töötamist õpetades võib joonistel kasutada niidi ja nõela eristamiseks eri värve, et õpilasel tekiks selgem arusaam joonisest. Ka õpetaja märkab sel juhul kiiremini, kui õpilane ei saa joonistest aru. Tikkimispistete demonstreerimist hõlbustab võimaluse korral dokumendikaamera kasutamine. Soovitatav on tutvustada tikkimise ajalugu. Võimalikud praktilised ülesanded: mõelda välja ja katsetada tuletatud või uusi pisteid.
2 Eesti keel. Õpilane loeb ja mõistab eakohaseid õpitekste ning elutarbelisi ja huvivaldkondade tekste; kasutab töös tekstidega õpitud keele- ja tekstimõisteid. Õpipädevus. Õpilane teeb tööd iseseisvalt, analüüsib tulemusi ning juhib oma õppimist. Õpilane kasutab tekstiileset kaunistades ühe- ja kaherealisi pisteid. Mustri kandmine riidele. Tikandi viimistlemine. Märgid ja sümbolid. 1) arvestab välja kavandatud eseme mõõdud, vajaduse korral teeb paberist lõike või šablooni, joonistab kangale ja lõikab vajalikud detailid välja; 2) kannab mustri kangale, kasutades kopeeri või šabloone või kopeerib valguslaual (grafoprojektoril) või aknal; 3) tikib ettemärgitud joonte järgi, kasutab erinevaid õpitud pisteid, jälgib pistete pikkust ja tihedust, on hoolikas tikkimislõngu kinnitades ja peites. 1) juhendab detailide väljalõikamist, pöörates tähelepanu materjali säästlikule kasutamisele; 2) tutvustab ja demonstreerib erinevaid mustri kopeerimise võimalusi: kopeerpaber, šabloonid, transparent, valguslaud jm; 3) demonstreerib lõngaotste kinnitamist kanga pahemal poolel; 4) õpetab õpilasi töötama tööjooniste ja -juhendite järgi, katsetama uusi pisteid või kombineerima õpitud pisteid ning tuletama neist uusi. Praktilise töö näiteid: nõelapadi, nõelaraamat, kotike, pinal, raamatukaaned, hingelind, karp, märkmik jne. Esemeid võib kombineerida teiste tehnikate ja töödega, näiteks viltimistehnikaga, st vilditud (märg- ja/või kuiv viltimine) aluspinnale tikkimine; õmblemine nukule näo tikkimine, tikandi õmblemine käsitöökotile vm esemele. Viltimistehnika puhul võib teemat siduda materjaliõpetuses villa teemaga.
3 Võimalikud praktilised ülesanded: kujundada arhailises tikandis oma nimi või logo, kasutades õpitud pisteid. Matemaatika. Geomeetrilised kujundid ja mõõtmine; õpilane teab ning teisendab pikkus-, pindala- ja ruumalaühikuid. Loodusõpetus. Looduslikud kiudained, vill. Õpipädevus. Iseseisev töö varem kasutatud ning õpitud, ent ka uute juhendite järgi. Ettevõtlikkuspädevus. Õpilane teeb valikuid ja otsuseid, võtab vastutuse eseme kavandamise ja valmistamise eest. Matemaatika- ja tehnoloogiapädevus. Eseme (sh mõõtude) kavandamine ja nende järgi materjali kasutamine arendab arvutamis- ja mõõtmisoskust, oskust kasutada loogikat ning matemaatilisi sümboleid. Artikkel tikkimisoskuse kujundamiseks Ragna Meeliste. Sobiva raskusastme ja ajakuluga töö jätab ruumi loovusele, iseseisvusele ja töö analüüsimisele, 2010, 2. Õmblemine Õpilane seab õmblusmasina töökorda. Õmblusmasina niiditamine. 1) arutleb õmblemisoskuse vajalikkuse üle; 2) töötab õpetaja juhendamisel ja tööjuhendi järgi; 3) õpib tundma õmblusmasina osi ja detaile, leiab need jooniselt; jälgib õpetaja demonstratsiooni, loeb juhendist jooniselt nimetusi, jätab need meelde; 4) õpib õmblusmasina niiditamist ja poolimist õpetaja juhendamisel ning juhendi järgi iseseisvalt, harjutab korduvalt. Kui niiditamine ja õmblusmasina osad on selged, alustab
4 õmblemise õppimist ning harjutamist. 1) tutvustab õmblusmasinate ja õmblemise ajalugu, võimaluse korral demonstreerib erinevaid õmblusmasinaid (käsi-, jalg- ja elektriõmblusmasin); 2) selgitab õmblusmasina ehitust ja käsitsemist, selle osi, reguleerimist, pistete valikuvõimalusi, niiditamist ning poolimist; 3) õpetab juhendi järgi töötama ja joonistest aru saama; 4) demonstreerib õmblusmasinaga õmblemise alustamist ja lõpetamist, tagasiõmblust, tugevduspisteid, niidiotste sõlmimist ning juhib tähelepanu ohutusele. Harjutustöid on soovitatav teha erinevate materjalidega: paberil, triibulisel kangal, mustrilisel kangal, seejuures juhtides tähelepanu täpsusele õmblemisel ning suunates õpilasi joonte järgi õmblemist harjutama. Niiditamisel ja poolimisel luuakse paaristöö tegemise võimalus. Soovitatav on lasta õpilastel harjutada erinevatel õmblusmasinatel ja kasutada õmblusmasinaga kaasasolevat manuaali või selle põhjal tehtud kokkuvõtet. Võimalikud praktilised ülesanded: 1) harjutustööga valmistada lihtne järjehoidja või helkur (crazy tehnika, lapimaali tehnika, kangatükkide liitmine kahepoolse liimiriidega jne, sirge ja siksakõmblus, võimalus kasutada erinevaid dekoratiivseid õmblusi); 2) õmblemise juhiloa tegemine kõiki erinevaid õmblemisega seotud oskusi hõlmav kogum, mille sooritamisel saavad õpilased kinnituse, et nad oskavad õmblusmasinaga töötada. Eesti keel. Õpilane loeb ja mõistab eakohaseid õpitekste ning elutarbelisi ja huvivaldkondade tekste. Õpipädevus. Juhendi järgi töötamine arendab iseseisva töö oskust.
5 Suhtluspädevus. Paaristöös arvestab õpilane teist ning väljendab ennast asjakohaselt; vajaduse korral aitab teisi. Tehnoloogiapädevus. Jooniste lugemine arendab tehnoloogilist kirjaoskust. Õpilane traageldab ning õmbleb lihtõmblust ja palistust; mõistab täpsuse vajalikkust õmblemisel ning järgib seda oma töös. Töövahendid. Lihtõmblus. Äärestamine. Palistused. Täpsuse vajalikkus õmblustöös. Õpilane õpib traageldama ja õmblema lihtõmblust ning palistust kas harjutustööl või esemel. 1) selgitab õmblemise mõisteid: õmblusvaru, õmblusjoon, lõikeserv, ääristamine, üleloomispiste, traageldamine, triikimine, pressimine, aurutamine jne; 2) õpetab õmblusdetailide joonistamist kangale ja väljalõikamist; 3) õpetab lihtõmbluse ja palistuse õmblemist harjutustööl või valmistataval õmblustööl. Traageldamist õpetades juhib tähelepanu niidi ja piste pikkusele ning õpetab sõlme tegema. Lihtõmblust õpetades juhib tähelepanu kanga paremale ja pahemale poolele, õmblusjoone märkimisele, õmblusvaru arvestamisele ja täpsusele õmmeldes. Palistuse tegemisel õpetab käänise mõistet, selle arvestamist ja märkimist ning palistuse voltimist. Palistust õpetades võib enne teha harjutustöö paberil. Harjutustööna võib valmistada praktilise eseme, nt koti, padjapüüri või -katte. Eesti keel. Õpilane loeb ja mõistab eakohaseid õpitekste ning elutarbelisi ja huvivaldkondade tekste; kasutab töös tekstidega õpitud keele- ja tekstimõisteid. Tehnoloogia ja innovatsioon. Tervis ja ohutus. Sotsiaalne pädevus. Õpilane teeb koostööd teiste õpilastega erinevates situatsioonides. Kultuuri- ja väärtuspädevus. Suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast. Suhtluspädevus. Suutlikkus ennast selgelt väljendada, oma seisukohti esitleda ja põhjendada.
6 Õpilane lõikab välja ja õmbleb valmis lihtsama eseme. Õmblemine käsitsi ja õmblusmasinaga. Lõike paigutamine riidele, õmblusvarud. Õmblustöö viimistlemine. 1) õpib õmblemise ettevalmistamise töid: mõõtude võtmist ja arvestamist, lihtsamate lõigete konstrueerimist ja joonistamist, riidele lõigete paigutamist, joonistamist, õmblusvarude arvestamist ja märkimist; detailide väljalõikamist, õmblusjoonte ülekandmist; 2) õpib eset õmblema tööjuhendi ja õpetaja suulise juhendamise järgi. 1) selgitab õmblemise ettevalmistamise tööde vajalikkust ja tegemise järjekorda; 2) kasutab eseme õmblemist õpetades tööjuhendeid ning õpetab nende järgi töötama; 3) õpetab õpilast nägema ja mõistma töö olemust, sh etappe, terviklikkust, mis algab kavandamisega ning lõpeb valmis eseme esitlemisega. Praktilise töö näiteid: kott (käsitöökott, poekott, vardakott, pinal, trennikott), padi, põll, lihtne seelik või lühikesed püksid (kummitunneliga), lapitehnika, raamatukaaned, pajalapp. Võimalikud praktilised ülesanded: 1) valmistada soovikohane ese, nt põlle lõige; 2) teha selgeks mõõdud kas mõõtes keha pealt paaristööna või mõnelt valmisesemelt; 3) mõõtude järgi arvestada kavandatava eseme mõõdud ja joonistada lõige. Kui õpilane arvestab ise kavandatava eseme mõõdud, siis võtab ta ka vastutuse valmiva eseme lõpptulemuse eest; 4) lõpetatud tööd esitleda ja võrrelda kavandatuga, analüüsida tulemust. Matemaatika. Geomeetrilised kujundid ja mõõtmine õpilane teab ning teisendab pikkus-, pindala- ja ruumalaühikuid. Eesti keel. Oma töö esitlemine ja tööprotsessi analüüsimine õpilane rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes ning tekste analüüsides ja hinnates.
7 Matemaatika- ja tehnoloogiapädevus. Mõõtude võtmine ja arvestamine arendab matemaatilist mõtlemist. Ettevõtlikkuspädevus. Eseme kui toote valmistamine ja nn tootetsükli läbitegemine arendab planeerimisoskust, õpetab nägema tervikut ja võtma vastutust. Enesemääratluspädevus. Valminud eseme esitlemine ja tööprotsessi analüüs õpetab mõistma ning hindama enda võimekust. Artikleid õmblemisoskuse kujundamiseks Tiina Saago. Tehnoloogilise kirjaoskuse arendamisest, 3. Heegeldamine Õpilane heegeldab põhisilmuseid ning tunneb mustrite ülesmärkimise viise ja tingmärke. Töövahendid ja sobivad materjalid. Põhisilmuste heegeldamine. Edasi-tagasi heegeldamine. Heegelkirjade ülesmärkimise viisid. Heegeldustöö viimistlemine ja hooldamine. 1) osaleb arutelus heegeldamisoskuse vajalikkuse üle; 2) õpib tegema õigeid valikuid olemasolevate materjalide ja töövahendite hulgast; 3) harjutab põhisilmuste heegeldamist ja õpib viimistlema; 4) analüüsib enda ja kaaslaste töö tulemusi ning leiab põhjendusi erinevustele; 5) õpib tundma tingmärke ja lugema jooniseid. 1) tutvustab materjale ja töövahendeid, demonstreerib õigeid töövõtteid ning põhisilmuste heegeldamist, lõngaotste kinnitamist ja peitmist; 2) juhib tähelepanu silmuste võrdsele arvule ridades, töö ühtlasele laiusele ning rea kõrguse silmuste heegeldamisele, rõhutades täpsuse vajalikkust; 3) õpetab lugema jooniseid ja tingmärke, kui töövõtted on selged. Praktilise töö näiteid: heegelahelast pildi kujundamine, pajalapp, pinal, mobiilikott, mänguasjad, käe- või peapael, kikilips, sussid jne.
8 Eesti keel. Õpetaja ning kaasõpilaste eesmärgistatud kuulamine. Kuuldu põhjal tegutsemine ja suhtlemine. Tööjuhendi lugemine ja mõistmine, ainealane sõnavara. Õpipädevus. Õpilane teeb tööd iseseisvalt, analüüsib tulemusi ning juhib oma õppimist. Kultuuri- ja väärtuspädevus. Loovust arendavad tegevused õpetavad arvestama arvamuste ja ideede paljust. Õpilane heegeldab lihtsa skeemi järgi. Skeemi järgi heegeldamine. Ringheegeldamine. Motiivide heegeldamine ja ühendamine. 1) õpib heegelskeemi lugema ja selle järgi heegeldama; 2) võrdleb erinevate allikate tingmärke ja mustrite ülesmärkimise viise. 1) selgitab heegelskeemide ja -juhendite lugemise iseärasusi ning õpetab nende järgi heegeldama; 2) juhib ringheegeldamisel tähelepanu heegelringide sulgemise võimalustele, silmuste kasvatamisele ja kahandamisele. Praktilise töö näiteid: motiividest esemed, pitsilised sallid, amigurumid jne. Eesti keel. Õpilane loeb ja mõistab eakohaseid õpitekste ning elutarbelisi ja huvivaldkondade tekste; kasutab töös tekstidega õpitud keele- ja tekstimõisteid; kuulab õpetajat eesmärgistatult ning tegutseb kuuldu põhjal. Õpipädevus. Õpilane teeb tööd iseseisvalt, analüüsib tulemusi ning juhib oma õppimist.
9 Suhtluspädevus. Õpilane arendab koostöö õpetajaga eneseväljendusoskust, suutlikkust ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada. Artikleid heegeldamisoskuse kujundamiseks 4. Kudumine Õpilane koob põhisilmuseid ning tunneb mustrite ülesmärkimise viise ja tingmärke. Töövahendid ja sobivad materjalid. Silmuste loomine. Parem- ja pahempidine silmus. Ääresilmused. Kudumi lõpetamine. Kudumi viimistlemine ja hooldamine. 1) osaleb arutelus kudumisoskuse vajalikkuse üle; 2) valib sobiva lõnga ja vardad; 3) koob ripskoes ning parem- ja pahempidises koes harjutustöö, millest võib valmida ka väike ese; 4) tunneb ja oskab kasutada põhisilmuste tingmärke; 5) õpib lugema koeskeemi ja selle järgi kuduma. 1) tutvustab materjale ja töövahendeid, demonstreerib õigeid töövõtteid, põhisilmuste kudumist, töö lõpetamist ning lõngaotste kinnitamist ja peitmist; 2) juhib tähelepanu kindlale silmuste arvule ridades, ääresilmuste kudumisele, töö sirgetele servade tähtsusele; 3) selgitab jooniste lugemist ja tingmärke, kui töövõtted on selged; 4) õpetab, kuidas vardalt mahaläinud ja hargnenud silmust heegelnõelaga üles võtta. Praktilise töö näiteid: mänguasi, sall, kott, käe- ja peapael, kikilips, randmesoojendajad, mänguasi lemmikloomale jne. Eesti keel. Õpetaja ja kaasõpilaste eesmärgistatud kuulamine. Kuuldu põhjal tegutsemine ja suhtlemine. Tööjuhendi lugemine, tekstist
10 arusaamine, ainealane sõnavara. Õpipädevus. Õpilane teeb tööd iseseisvalt, analüüsib tulemusi ning juhib oma õppimist. Suhtluspädevus. Koostöö õpetajaga arendab õpilane oma eneseväljendusoskust, suutlikkust ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada. Õpilane koob lihtsa skeemi järgi. Lihtsa koekirja lugemine ja selle järgi kudumine. 1) tuletab meelde põhisilmuste kudumist ja tingmärke, õpib koekirja lugema ning selle järgi kuduma; 2) õpib arvutama vajalikku silmuste arvu, näiteks soonikkoe kudumisel. 1) õpetab lugema koeskeeme, selgitab koekirja ja kirjakorra mõistet. Lihtsatest koekirjadest sobivad näiteks soonikkoed, kanaihu, pärlkude; 2) õpetab kuduma skeemi ja juhendi järgi, mis aitab kinnistada tingmärkide tundmist. Võimalikud praktilised ülesanded: õpilane loob ise koekirja ning proovib selle järgi kududa. Eesti keel. Teksti vastuvõtt eesmärgistatud lugemine, tööjuhendi lugemine. Joonis jm visualiseerivad vahendid. Tarbe- ja õppetekstide mõtestatud lugemine (reegel, juhend, tabel, skeem, kaart). Matemaatika. Õpilane sõnastab ja kasutab jaguvustunnuseid. Õpipädevus. Õpilane õpib nägema ja analüüsima tehnoloogia seost erinevate teadmistega; korraldab iseseisvalt tööd alates teabe kogumisest, materjalide ja töötlemisviisi valikust ning lõpetades töö tegemise ja tulemuse analüüsiga. Matemaatikapädevus. Mõtlemist arendav tegevus, milles on vaja leida sobivaid lahendusteid, põhjendada oma valikuid ja analüüsida tulemust.
11 Artikleid kudumisoskuse kujundamiseks 5. Kavandamine Õpilane kavandab omandatud töövõtete baasil jõukohaseid käsitööesemeid. Idee ja kavandi tähtsus eset valmistades. Kujunduse põhimõtted ja nende rakendamine. Kavandamise erinevad võimalused. Värvusõpetuse põhitõdede arvestamine esemeid disainides ning kavandeid tehes. 1) osaleb arutelus kavandamise olulisusest tööd ette valmistades. Mõistab kavandamise tähtsust; 2) joonistab eskiisina oma ideed, valib õpetaja abiga parima ning arendab seda edasi; 3) lisab eskiisile selgitava teksti, põhjendades oma valikuid ja seostades neid etteantud teemaga; 4) õpib arvestama kavandatava eseme mõõtusid ning märgib need üles. Rõivaeset kavandades harjutab figuuri joonistamist, esialgu teeb seda šablooni järgi. 1) teeb selgeks kavandamise kohta kehtivad kriteeriumid, sh info, mis peab kavandilt olema välja loetav; 2) selgitab, miks peaks kavand rääkima iseenda eest ja olema teistele arusaadav: joonis, kirjeldus, mõõdud, materjalid, viide algallikatele, kui neid on kasutatud. Võimalikud praktilised ülesanded: kavandada etteantud teemal. Temaatiline kavandamine suunab õpilast mõtlema, analüüsima ja ennast väljendama ning muudab kavandi isikupärasemaks. Kunstiõpetus. Oma mõtete, ideede ja teadmiste väljendamine visuaalsete vahenditega; visandamine ja kavandamine loovülesandeid lahendades.
12 Eesti keel. Õpilane loob eluks vajalikke tekste. Kultuuri- ja väärtuspädevus. Õpilane õpib väärtustama loomingut, mis kujundab ilumeelt. Õpipädevus. Areneb suutlikkus märgata ja lahendada probleeme. Matemaatika- ja tehnoloogiapädevus. Probleemilahendused nõuavad arvutamis- ja mõõtmisoskust, oskust kasutada loogikat ja matemaatilisi sümboleid, valida ning rakendada sobilikku tehnoloogiat. Õpilane leiab võimalusi taaskasutada tekstiilmaterjale. Tekstiilide ja käsitöömaterjalide valiku ning sobivuse põhimõtted lähtuvalt kasutusalast. 1) osaleb arutelus taaskasutuse võimaluste üle; 2) kasutab ning kombineerib erinevaid materjale ja tehnikaid, leiab ideid ja teostab neid. 1) õpetab väärtustama materjalide taaskasutamist, innustab õpilasi taaskasutama vana materjali ja/või tootmisjääke, juhtides tähelepanu looduskeskkonna hoiule ning liigse tarbimise tagajärgedele; 2) juhendab taaskasutatava materjali ettevalmistamist, lähtudes valitud praktilisest tööst; õpetab harutama, lõikama, puhastama jne. Taaskasutust saab rakendada õmblustöös, sh lapitöös, tikkimisel (alusmaterjali valimisel), heegeldamisel ja kudumisel (harutatud lõng, kangaribad). Ka projektitöö annab mitmekesiseid võimalusi, nt viltimisel: nunovilt, eri materjalide ühendamine viltides, paelte ja nööride punumisel, kangastelgedel kudumisel, nööbitöödel. Võimalikud praktilised ülesanded: tundi tuuakse kaks kasutut riideeset ja luuakse neist uus ese.
13 Loodusõpetus. Õpilane selgitab keskkonnakaitse vajalikkust, säästlikku tarbimist ja jäätmekäitlust. Väärtuspädevus. Õpilane õpib hindama oma tegevust, tajub ja väärtustab enda seotust ümbritsevaga. Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Õpilane õpib toimima teadliku ja vastutustundliku kodanikuna. Õpilane oskab kavandamisel kasutada ainekirjandust ja teabeallikaid. Ideede leidmine ja edasiarendamine. 1) õpib otsima ideid erinevatest allikatest, arendab neid edasi ja rakendab oma tööd kavandades; 2) õpib oma kavandit mõtestama ning tehtud valikuid põhjendama. 1) suunab õpilasi (etteantud teemal) otsima ideid teabeallikatest ning leitud ideid edasi arendama, juhtides tähelepanu korrektsele viitamisele ja autorikaitsele; õpetab õpilasi töötama nii raamatute ja ajakirjadega kui ka kasutama Interneti võimalusi; 2) juhib tähelepanu erinevatele tööjuhenditele ja mustrite ülesmärkimise viisidele nii eesti- kui ka muukeelsetes allikates. Võimalikud praktilised ülesanded: 1) koguda ideid etteantud teemal, kasutades internetikeskkonda 2) luua oma ideedest kollaaž. Selleks sobivad keskkonnad või Taotleda, et õpilane selgitaks ja põhjendaks oma pildivalikut. Piltidest valitakse välja üks, mille ideed rakendades luuakse plaanitava eseme omaloominguline kavand.
14 Eesti keel. Õpilane leiab juhendamise toel tekstiloomeks vajalikku kirjalikku teavet raamatukogust ning internetist. Võõrkeel. Õpilane saab õpitud temaatika piires aru lauseist ning sageli kasutatavaist väljendeist. Informaatika. Õpilane mõistab internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust, hindab teabeallikate objektiivsust ning leiab vajaduse korral sama teema kohta alternatiivset vaatenurka esindavaid allikaid. Õpipädevus. Õpilane õpib nägema ja analüüsima probleeme ning arendab oskust hankida õppimiseks vajalikku teavet. Digipädevus. Õpilane kasutab digitehnoloogiat probleeme ja ülesandeid lahendades. Artikleid kavandamisoskuse kujundamiseks 6. Rahvakunst Õpilane märkab rahvuslikke kujunduselemente tänapäevastel esemetel. Esemeline rahvakunst ja selle tähtsus. Tavad ja kombed. Rahvuslikud mustrid ehk kirjad ajaloolistel ja tänapäevastel esemetel. Muuseumide roll rahvakunsti säilitajana. 1) osaleb arutelus rahvakunsti tähtsuse ja rahvakunsti elementide kasutamise võimaluste üle tänapäevases rõivadisainis; 2) leiab kodust mõne eseme, millel on kasutatud rahvuslikke kujunduselemente, uurib vanematelt selle päritolu ja loo" ning jagab seda koolis kaasõpilastega; 3) leiab kauplustest vm rahvusliku sümboolikaga esemeid, pildistab neid, koostab rühmatööna kollaaži ning esitleb teistele. 1) tutvustab rahvuslikke mustreid ja ornamente, keskendudes kodukoha rahvuslikule käsitööle ja mustritele; 2) tutvustab märke, sümboleid ning peremärke; 3) korraldab võimaluse korral õppekäigu muuseumi, kohaliku rahvakunstimeistri juurde; annab ülesande iseseisvalt otsida muuseumist mustreid, peremärke jm.
15 Võimalikud praktilised ülesanded: 1) korraldada rühmatöö (rahvuslike) sümbolite uurimiseks ja esitluse koostamiseks, võimaluse korral arvutiklassis, kus saab otsida ka näiteid tänapäevast. Rühmad esitlevad oma tööd; 2) lõngade kerimisega ümber oksa või nööri luuakse oma seelikutriibustik. Ajalugu. Õpilane kasutab järgmisi mõisteid: kirjalik allikas, suuline allikas, esemeline allikas; kirjeldab inimeste eluolu minevikus. Kunstiõpetus. Õpilane mõistab kultuuriväärtuste ja -keskkonna kaitse olulisust; väärtustab eesti rahvakunsti. Informaatika. Õpilane koostab teksti ja pilte sisaldava esitluse etteantud teemal. Kultuuri- ja väärtuspädevus. Õpilane õpib hindama kultuuripärandit ja väärtustama loomingut ning arendab ilumeelt. Õpipädevus. Õpilane arendab suutlikkust märgata ja lahendada probleeme. Suhtluspädevus. Õpilane õpib ennast selgelt ja asjakohaselt väljendama, arendab oskust lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste. Õpilane leiab käsitööeseme kavandamiseks ideid eesti rahvakunstist. Rahvuslike detailide kasutamine tänapäevast tarbeeset kavandades. 1) tutvub erinevate rahvuslike mustritega, valib meelepärased ornamendid ja kavandab nende põhjal tikandi; 2) loob oma (või oma klassi) peremärgi. 1) tuletab meelde tikkimiseks õpitud pisteid ning toob näiteid nende kasutamise kohta rahvuslikes tikandites; 2) selgitab rahvuslike tikandite rakendamise võimalusi oma kavandit luues.
16 Praktilise töö näiteid: 1) nõelaraamatu, koti, padja vm tikkimine, võib kombineerida viltimistehnikaga; 2) pakutrükitehnika, rahvuslike paelte punumine projektitööde teemadena. Võimalikud praktilised ülesanded: luua ristpistetikandiga nõelapadja kavand, kasutades (kohalikke) kindakirju. Kunstiõpetus. Õpilane teeb kujundusi nii vaatluste kui ka oma ideede põhjal, kasutades visuaalse kompositsiooni baasoskusi. Kultuuri- ja väärtuspädevus. Õpilane õpib hindama kultuuripärandit ja väärtustama loomingut ning arendab ilumeelt. Õpipädevus. Õpilane arendab oskust hankida õppimiseks vajaminevat teavet ja juhtida õppimist. Artikleid rahvakunsti väärtuse mõistmise kujundamiseks 7. Materjalid Õpilane kirjeldab looduslike kiudainete saamist, põhiomadusi, kasutamist ja hooldamist. Tekstiilkiudained. Looduslikud kiud, nende saamine ja omadused. 1) koostab rühmatöös esitluse looduslike kiudainete kohta klassile esitamiseks; uurib oma rõivaste siltidelt tingmärke; 2) koostab tabeli tekstiilmaterjalide ja hooldusmärkide põhjal; 3) võrdleb saadud tulemusi teiste õpilastega; 4) eristab loomseid ja taimseid kiude ning nende omadusi; 5) oskab lugeda rõiva koostist kirjeldavaid tingmärke ja teha valikuid rõivaid ostes ning tarbides.
17 Informaatika. Õpilane koostab teksti, pilte ja tabeleid sisaldava esitluse etteantud teemal. 1) esitleb erinevaid materjale: loomseid (vill ja siid) ning taimseid (puuvill ja lina) kiude. Erinevate materjalidega tehakse katseid, nt märgumine, põletamine, rebimine; 2) jagab laiali materjalinäidised õpilastele eksperimenteerimiseks. Annab ülesande uurida kirjanduse põhjal looduslikke kiudaineid ja koostada nendest esitlus, soovitatavalt rühmatööna (nt neli rühma: vill, lina, siid, puuvill). Tekstiilide hooldamise õppimine on seotud kõigi harjutustööde ja valmistatavate esemete viimistlemisega, mille käigus juhib õpetaja tähelepanu erinevatele kiudainetele, nende omadustele ja sellest tulenevatele viimistlemise võimalustele. Võimalikud praktilised ülesanded: tuua kaasa erinevaid kangatükke või valida need õpetaja riidekotist ning teha nendega katseid. Katsete tulemusena luua tööleht, millele kinnitatakse kangatükid ning kirjutatakse, kuidas materjalid katsetele reageerisid. Teha järeldused, mis kiudainetega on tegemist. Eesti keel. Õpilane loeb ja mõistab eakohaseid õpitekste ning elutarbelisi tekste; leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi; esitab loetu kohta küsimusi ning annab hinnanguid. Inimeseõpetus. Õpilane kirjeldab tervislikku elukeskkonda, lähtudes oma kodukoha loodus- ja tehiskeskkonnast. Õpipädevus. Areneb suutlikkus organiseerida õpikeskkonda ja hankida õppimiseks vajaminevat teavet. Suhtluspädevus. Õpilane õpib ennast selgelt ja asjakohaselt väljendama, arendab oskust lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste. Sotsiaalne pädevus. Koostöös areneb oskus analüüsida oma käitumist ning selle mõju kaaslastele. Õpilane eristab Kanga kudumise põhimõte.
18 telgedel kootud kangaid trikotaažist ning võrdleb nende omadusi. Kanga liigid: telgedel kootud, silmuskoelised, mittekootud kangad. Erinevatest tekstiilmaterjalidest esemete hooldamine. 1) uurib erinevaid kangatükke, proovib neid harutada ja venitada, analüüsib tulemusi ning liigitab kangad telgedel kootud, silmuskoelisteks, mittekootud kangasteks; 2) loob katsetulemuste põhjal õpimapis töölehe, kus on näited kangaliikide kohta. 1) tutvustab eri liiki kangaid ning esitleb kollektsiooni eri liiki materjalidest; juhendab lihtsate katsete tegemist ning nende põhjal töölehe koostamist; 2) suunab õpilasi õmblemist õppides lõikama, harutama ja õmblema erinevaid kangaid ning märkama ja analüüsima tulemusi. Kangaste omadusi on soovitatav käsitleda ka tikkimist kavandades, julgustades õpilasi katsetama erinevaid materjale. Kangaste omadusi saab õpetada ka paelu ja nööre punudes, kangast kududes, gobelääni põimides, kangast lilli valmistades jne, mida võib õpetada projektitöid tehes. Praktilise töö näiteid: kangaribadest vaiba, koti, toolikatte vm eseme heegeldamine või kudumine. Eesti keel. Õpilane leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi; esitab loetu kohta küsimusi ning annab hinnanguid. Õpipädevus. Areneb suutlikkus märgata ning lahendada probleeme, oskus hinnata ja arendada oma võimeid ning juhtida oma õppimist. Õpilane seostab käsitöölõnga jämeduse sobivust Õmblusniidid, käsitööniidid ja käsitöölõngad. 1) heegeldab või koob erinevate töövahendite ja materjalidega (sh paelad, kanga- või kileribad, traat jne), mille tulemusena valmivad erinevad pinnad; 2) võrdleb oma tulemusi kaasõpilaste tehtud näidistega ning toob esile huvitavaid
19 töövahendiga. aspekte; 3) võrdleb eri materjalidest valminud tööde suurust; 4) tutvub lõngavööl oleva infoga ja võrdleb erinevaid lõngavöösid; 5) õpib määrama varraste suurusnumbrit. Matemaatika. Varraste ja heegelnõelte suurusnumbrid, mõõtmine. 1) tutvustab õmblemise, tikkimise, heegeldamise ja kudumise töövahendeid ning erinevaid materjale; 2) õpetab lugema lõngavööd ja sellel olevaid tähiseid; 3) suunab katsetama erinevate materjalidega heegeldamist/kudumist. Õpipädevus. Töö iseseisev korraldamine alates teabe kogumisest, materjalide ja töötlemisviisi valikust ning lõpetades töö tegemise ja tulemuse analüüsiga arendab suutlikkust probleeme märgata ning lahendada, võimeid hinnata ja arendada ning oma õppimist juhtida. Artikleid materjalide tundmise oskuse kujundamiseks 8. Töö kulg Õpilane töötab iseseisvalt lihtsama tööjuhendi järgi. Töötamine suulise juhendamise järgi. Töötamine tööjuhendi järgi. Lihtsama tööjuhendi koostamine. 1) harjutab iseseisvalt tööjuhendi järgi töötama; 2) õpib lugema jooniseid ja selgitusi ning neid omavahel seostama. Õpetaja kasutab tööjuhendeid uute töövõtete õpetamiseks paralleelselt suulise
20 juhendamisega, samuti lihtsate esemete valmistamiseks, suunates õpilasi iseseisvalt mõtlema, tekstist aru saama, terminoloogiat tundma, jooniseid lugema, teksti ja jooniseid siduma jne. Võimalikud praktilised ülesanded: 1) koostada lihtsama eseme valmistamise tööjuhend, järjestades tööjuhendi, mille õpetaja on osadeks lõiganud; 2) valmistada tööjuhendi järgi ese. Eesti keel. Õpilane loeb ja mõistab eakohaseid õpitekste ning elutarbelisi ja huvivaldkondade tekste; kasutab töös tekstidega õpitud keele- ja tekstimõisteid. Matemaatikapädevus. Õpilane kasutab oma töös loogilist mõtlemist ning matemaatilisi teadmisi. Õpilane järgib töötades ohutusnõudeid. Teemakohane arutelu. 1) arutleb ohutusnõuete vajalikkuse üle ning toob näiteid juhtunud õnnetuste kohta; 2) koostab rühmatööna või ajurünnakus klassiruumis kehtivad reeglid ehk kodukorra; 3) järgib töötades ohutusnõudeid. 1) selgitab õpilastele ohutusnõuete järgimise vajalikkust iga uut teemat või tehnikat õppima hakates: elektriseadmete, lõike- ja terariistade ohutu kasutamine, sh varraste ja heegelnõelte hoidmine ning kasutamine; 2) arutleb koos õpilastega ohutusnõuete vajalikkuse üle; 3) korraldab ajurünnaku või rühmatöö kabineti kodukorra sõnastamiseks; 4) pöörab tähelepanu ka õpilaste omavahelistele suhetele rühmas, et hoida ära võimalikke õnnetusi ja kiusamist.
21 Eesti keel. Õpilane leiab koos rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi; esitab loetu kohta küsimusi ning annab hinnanguid. Inimeseõpetus. Õpilane väärtustab turvalisust ja ohutut käitumist; kirjeldab olukordi, kus saab ära hoida õnnetusjuhtumeid ja koolikiusamist. Suhtlemispädevus. Ühiseid ülesandeid lahendades õpib õpilane teisi arvestama, vajaduse korral teisi aitama ning kogema koos töötamise eeliseid; arendab oskust analüüsida oma käitumist ning selle mõju kaaslastele ja tööle. Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Õpilane õpib analüüsima oma käitumist ning selle mõju ülesannete lahendamisele, arendab suutlikkust toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna. Õpilane hoiab korras töökoha ning hindab oma töö korrektsust ja esteetilisust. Teemakohane arutelu. 1) järgib kokkulepitud nõudeid ning vastutab oma töökoha, kabineti töövahendite ja materjalide korrashoiu eest; 2) märkab nii edusamme kui ka probleeme ja puudusi oma töödes; 3) analüüsib oma tegevust ja võrdleb tulemusi näidistega, oma kavandiga ning kaasõpilaste tulemustega; 4) õpib hindama ja väärtustama oma tööde korrektsust. 1) on seotud töökultuuri kujundamisega ning jälgib pidevalt nii õpilase töökoha kui ka kabineti töövahendite korrashoidu ja materjalide korrektset kasutust. Enne töö või teema alustamist lepib õpilastega kokku reeglid, kuidas korda hoida, kes mille eest vastutab, kus paiknevad kabineti töövahendid ja materjalid, mis tööpindu mille jaoks kasutatakse jne; 2) juhib pidevalt õpilaste tähelepanu töö korrektsusele ja esteetilisusele.
22 Soovitatav on kasutada erinevaid enesehindamise vorme ja mudeleid, samuti üksteise hindamist. Inimeseõpetus. Õpilane selgitab ja kirjeldab eri situatsioonidesse sobiva parima käitumisviisi valikut. Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Õpilane õpib analüüsima oma käitumist ning selle mõju kaaslastele ja ülesannete lahendamisele, arendab suutlikkust toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna. Enesemääratluspädevus. Areneb suutlikkus mõista ja hinnata ennast, oma nõrku ning tugevaid külgi, nii et õpilane võib teha otsuseid enda arengu ja tulevase tööelu kohta. Artikleid töökulu kavandamise oskuse kujundamiseks Õpilane kasutab tekstiileset kaunistades ühe- ja kaherealisi pisteid. Töövahendid ja sobivad materjalid. Tarbe- ja kaunistuspisted. Üherealised ja kaherealised pisted. 1) arutleb tikkimisoskuste vajalikkuse üle; 2) teeb esimesed harjutustööd käsitöökangal: tikib auguridade järgi, harjutab tikkimislõnga kinnitamist pisteridade alla töö pahemal poolel; 3) õpib joonistest aru saama ja nende järgi tikkima. 1) õpetab tikkimispistete tikkimist auguridade järgi; harjutustöö tehakse käsitöökangale; 2) demonstreerib õigeid töövõtteid, sh tikkimislõnga algus- ja lõpuotste kinnitamist, soovitatavalt väikestes rühmades sarnasel materjalil, mis on õpilastel. Jätkub juhendamine individuaalselt. Kui on olemas suur demonstratsiooniraam, võib alustada sellel näitamist; 3) õpetab lugema jooniseid, mis võiksid olla paberil, tööjuhendina või projekteeritud
23 tahvlile. Tööjooniste ja -juhendite järgi töötamist õpetades võib joonistel lubada niidi ja nõela eristamiseks kasutada eri värve, et õpilasel tekiks selgem arusaam joonisest. Ka õpetaja märkab sel juhul kiiremini, kui õpilane ei saa joonistest aru. Tikkimispistete demonstreerimist hõlbustab võimaluse korral dokumendikaamera kasutamine. Soovitatav on tutvustada tikkimise ajalugu. Võimalikud praktilised ülesanded: mõelda välja ja katsetada tuletatud või uusi pisteid. Mustri kandmine riidele. Tikandi viimistlemine. Märgid ja sümbolid. 1) arvestab välja kavandatud eseme mõõdud, vajaduse korral teeb paberist lõike või šablooni, joonistab kangale ning lõikab vajalikud detailid välja; 2) kannab mustri kangale, kasutades kopeeri või šabloone või kopeerides valguslaual (grafoprojektoril) või aknal; 3) tikib ettemärgitud joonte järgi, kasutab erinevaid õpitud pisteid, jälgib pistete pikkust ja tihedust, on hoolikas tikkimislõngu kinnitades ja peites. 1) juhendab detailide väljalõikamist, pöörates tähelepanu materjali säästlikule kasutamisele; 2) tutvustab ja demonstreerib erinevaid mustri kopeerimise võimalusi: kopeerpaber, šabloonid, transparent, valguslaud jm; 3) demonstreerib lõngaotste kinnitamist kanga pahemal poolel; 4) suunab õpilasi töötama tööjooniste ja -juhendite järgi, katsetama uusi pisteid või kombineerima õpitud pisteid ning tuletama neist uusi. Praktilise töö näiteid: nõelapadi, nõelaraamat, kotike, pinal, raamatukaaned, hingelind, karp, märkmik jne. Esemeid võib kombineerida teiste tehnikate ja töödega, näiteks
24 viltimistehnikaga, st vilditud (märg- ja/või kuiv viltimine) aluspinnale tikkimine; õmblemine nukule näo tikkimine, tikandi õmblemine käsitöökotiks vm esemeks. Viltimistehnika puhul võib teemat siduda materjaliõpetuses villa teemaga. Võimalikud praktilised ülesanded: kujundada arhailises tikandis oma nimi või logo, kasutades õpitud pisteid. Matemaatika. Geomeetrilised kujundid ja mõõtmine õpilane teab ning teisendab pikkus-, pindala- ja ruumalaühikuid. Loodusõpetus. Looduslikud kiudained. Eesti keel. Õpilane loeb ja mõistab eakohaseid õpitekste ning elutarbelisi ja huvivaldkondade tekste; kasutab töös tekstidega õpitud keele- ja tekstimõisteid. Õpipädevus. Iseseisev töö varem kasutatud ning õpitud, ent ka uute juhendite järgi arendab õpipädevust. Ettevõtlikkuspädevus. Õpilane teeb valikuid ja otsuseid ning vastutab eseme kavandamise ja valmistamise eest. Matemaatika- ja tehnoloogiapädevus. Eseme (sh mõõtude) kavandamine ning nende järgi materjali kasutamine arendab arvutamis- ja mõõtmisoskust, oskust kasutada loogikat ning matemaatilisi sümboleid. Õpipädevus. Õpilane teeb tööd iseseisvalt, analüüsib tulemusi ja juhib oma õppimist. Artikleid tikkimisoskuse kujundamiseks Ragna Meeliste. Sobiva raskusastme ja ajakuluga töö jätab ruumi loovusele, iseseisvusele ja töö analüüsimisele, 2010,
Aine nimetus:
Aine nimetus: Käsitöö ja kodundus Aine õpetamine toimub: Põhikooli 5, 6, 7, 8, 9 klassides Kokku kooliastmes: 324 tundi, millest nädalas 9 tundi. Tunnijaotus: 5. kl., nädalas 2 tundi, kokku 70 tundi 6.
Rohkem(Microsoft Word - 6klass_ing_sport_\374ld.docx)
Tehnoloogiaõpetus Kodundus Käsitöö VI klass Õppe- kasvatuseesmärgid Tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kodundusega taotletakse, et õpilane: väärtustab kultuuripärimust toimetulekut mitmekultuurilises maailmas;
RohkemKÄSITÖÖ JA KODUNDUS 4. KLASS Õppeprotsessi kirjeldus Käsitöö ja kodundus on õppeaine, mis annab võimaluse teoreetiliste teadmiste lõimumiseks igapäeva
KÄSITÖÖ JA KODUNDUS 4. KLASS Õppeprotsessi kirjeldus Käsitöö ja kodundus on õppeaine, mis annab võimaluse teoreetiliste teadmiste lõimumiseks igapäevases elus vajalike praktiliste oskustega. Käsitöö seos
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemKinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori a Direktori a käskkirjaga nr 1.1-7/85
Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori 30.10.2014.a Direktori 12.12.2014.a käskkirjaga nr 1.1-7/85 käskkirjaga nr 1.1-7/107 Narva Kutseõppekeskuse KOOLI
RohkemMaterjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös.
Materjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös. Moonika Ints, Jelena Vill Tallinna Tööstushariduskeskus Õpiväljund Tunneb tekstiilkiudude liike, omadusi ja struktuuritüüpe ning tekstiilmaterjalide tootmisprotsessi.
RohkemPÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS
PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS Kooliaste : II Ainevaldkond: sotsiaalained Aine: ajalugu Klass : 5 Tundide arv nädalas klassiti: 1 tund Üldpädevuste kujundamine: 5 klassis taotletavad pädevused 5. klassi
RohkemProjekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P
Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest
Rohkem6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas
6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril 2015. E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tasemetööga läbiviimise eesmärk on hinnata riiklike õppekavade
Rohkem1. Ainevaldkond Tehnoloogia" 1.1. Tehnoloogiapädevus Tehnoloogiapädevus tähendab suutlikkust tehnoloogiamaailmas toime tulla ning mõista, kasutada ja
1. Ainevaldkond Tehnoloogia" 1.1. Tehnoloogiapädevus Tehnoloogiapädevus tähendab suutlikkust tehnoloogiamaailmas toime tulla ning mõista, kasutada ja hinnata tehnoloogiat; rakendada ja arendada tehnoloogiat
RohkemÜLERIIGILISE TÖÖÕPETUSE ÕPILASKONKURSI JUHEND
ÜLERIIGILISE KÄSITÖÖ, KODUNDUSE JA TEHNOLOOGIAÕPETUSE ÕPILASKONKURSI JUHEND 2014/2015. õ.-a. 17. aprillil 2015.a. korraldab Tallinna Ülikooli Tööõpetuse kond üldhariduskoolide õpilastele üleriigilise käsitöö-,
RohkemÕmblusmasin Kasutusjuhend 3116
Õmblusmasin Kasutusjuhend 3116 Poolimine Kinnitage niidirull ja niidirulli fi ksaator niidirullihoidikule (1). Väiksema niidirulli korral kinnitage niidirulli otsa väike niidirulli fi ksaator (2). Lükake
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
Rohkem01_loomade tundmaõppimine
Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:
RohkemMatemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet
Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemVL1_praks6_2010k
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage
RohkemKINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemÕMBLUSMASIN BIRGITTA STANDARD / COMFORT KASUTUSJUHEND MUDEL: IP86654 MUDEL: IP86661 Palun lugege kasutusjuhend enne õmblusmasina kasutuselevõtmist põh
ÕMBLUSMASIN BIRGITTA STANDARD / COMFORT KASUTUSJUHEND MUDEL: IP86654 MUDEL: IP86661 Palun lugege kasutusjuhend enne õmblusmasina kasutuselevõtmist põhjalikult ja tähelepanelikult läbi. Palun hoidke kasutusjuhendit
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.
RohkemESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" KUTSESTANDARD Tekstiilikäsitööline, tase 5 Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31.
KUTSESTANDARD Tekstiilikäsitööline, tase 5 Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. oktoobrini 2019 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige
RohkemKompetents Hindamiskriteerium B.2.2 POOLTOODETE JA/VÕI KAUNISTUSMATERJALIDE VALMISTAMINE 2 1 Seadistab vajalikud tootmisseadmed vastavalt kasutusjuhen
Kompetents Hindamiskriteerium B.2.2 POOLTOODETE JA/VÕI KAUNISTUSMATERJALIDE VALMISTAMINE 2 1 Seadistab vajalikud tootmisseadmed vastavalt kasutusjuhendile, arvestades valmistatavat toodet. Seadme kasutusjuhendi
RohkemMicrosoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemMTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused
MTÜ Iseseisev Elu päevakeskuste tegevused 1. TARTU HEA PÄEVA KESKUS Jr k Päev Kellaaeg Tegevus Tegevuse lühikirjeldus Juhendaja 1. E-R 9:15-9:45 Tere hommikust! 2. E-N 10:00-12:00 Toidugrupp 3. E-R 13:00-14:00
RohkemMicrosoft Word - kergete_roivaste_ratsep, õppekava,rakenduskava 21.11
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus 4. taseme kutseõppe õppekava Kergete rõivaste rätsep MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm põhiharidusega õppija Õppevorm statsionaarne - koolipõhine õpe Mooduli nr Mooduli nimetus
RohkemINGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes
INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada
RohkemUUS ALUSPESU VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV KOLLEKTSIOON hinnaga, mis sind üllatab! kuum! 2 49 RINNAHOIDJA tõstva efektiga, polsterdatud, elastse pitsi
UUS ALUSPESU VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV KOLLEKTSIOON hinnaga, mis sind üllatab! kuum! tõstva efektiga, polsterdatud, elastse pitsiga, saadaval värvides: suurused: 70B-85C IDEAALNE SÜGAVA DEKOLTEEGA
RohkemAktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor
Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,
RohkemKODUKASUTUSEKS MÕELDUD ÕMBLUSMASIN koos OEKAKI FUNKTSIOONIGA KASUTUSJUHEND OEKAKI 50 OEKAKI SEERIA Loe seda Kasutusjuhendit hoolikalt enne masina kasu
KODUKASUTUSEKS MÕELDUD ÕMBLUSMASIN koos OEKAKI FUNKTSIOONIGA KASUTUSJUHEND OEKAKI 50 OEKAKI SEERIA Loe seda Kasutusjuhendit hoolikalt enne masina kasutamist ja jälgi instruktsioone. Hoia seda Kasutusjuhendit
RohkemRAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK
RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180
RohkemAG informaatika ainekava PK
INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes
RohkemÕppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid
Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4
RohkemMOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,
RohkemKinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak
Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse
RohkemKinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe
Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Direktori 2
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Direktori 27.10.2014.a käskkirjaga nr 1.1-7/65 Narva Kutseõppekeskus
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemAinevaldkond: kunstiained KUNSTIÕPETUS I kooliaste AINEKAVA ÜLDOSA Õppeaine nimetus Koostaja(d) Klass Õppeaine maht Kunstiõpetus Algõpetuse õppetool I
Ainevaldkond: kunstiained KUNSTIÕPETUS I kooliaste AINEKAVA ÜLDOSA Õppeaine nimetus Koostaja(d) Klass Õppeaine maht Kunstiõpetus Algõpetuse õppetool I kooliaste (1. klass, 2. klass, 3. klass) 1. klass
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemII kooliastme loodusõpetuse e-tasemetöö eristuskiri Alus: 1) põhikooli riiklik õppekava; vastu võetud 6. jaanuaril 2011; 2) kordade määrus, vastu võet
II kooliastme loodusõpetuse e-tasemetöö eristuskiri Alus: 1) põhikooli riiklik õppekava; vastu võetud 6. jaanuaril 2011; 2) kordade määrus, vastu võetud 15. detsembril 2015; 3) loodusvaldkonna õpitulemuste
RohkemTõlkija poolne märkus: Ma leidsin 2 kohta, kus oli selle mustri parandusi üleval. Esimene neist ametlik VK koduleht. Sealt leitud täiendused ei ole õi
Tõlkija poolne märkus: Ma leidsin 2 kohta, kus oli selle mustri parandusi üleval. Esimene neist ametlik VK koduleht. Sealt leitud täiendused ei ole õiged, sellest juttu Ravelrys. Parandus soovitab sarnaselt
RohkemÕppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian
Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Diana Lõvi (SV valdkond) Järgmised e-lõunad: 10. oktoober
RohkemMicrosoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt
Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
RohkemJaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende
Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende kokkuvõte ning õpetajate keeletasemed. Rühmades tegelesime
RohkemLisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub lo
Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis
RohkemTARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Sigrid Häkkinen Tank VILJANDIMAA TUNIISTEKID 19. SAJA
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Sigrid Häkkinen Tank VILJANDIMAA TUNIISTEKID 19. SAJANDI LÕPUST KUNI 20. SAJANDI KESKPAIGANI Lõputöö Juhendaja:
RohkemInglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula
Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel
RohkemKINNITATUD Direktori a. Käskkirjaga nr 1-5/37 NAHKKÄSITÖÖ VALMISTAJA ÕPPEKAVA PÕHIÕPINGUTE MOODULITE RAKENDUSKAVA Sihtrühm Õppevorm Põhihar
KINNITATUD Direktori 02.05.2019.a. Käskkirjaga nr 1-5/37 NAHKKÄSITÖÖ VALMISTAJA ÕPPEKAVA PÕHIÕPINGUTE MOODULITE RAKENDUSKAVA Sihtrühm Õppevorm Põhiharidusega õppija või vähemalt 22-aastane põhihariduseta
RohkemKUNSTIÕPETUSE AINEKAVA I KOOLIASTMES 1. KUNSTIÕPETUSE ÜLDPÄDEVUSED Kunstipädevus seostub kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Eu
KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA I KOOLIASTMES 1. KUNSTIÕPETUSE ÜLDPÄDEVUSED Kunstipädevus seostub kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemValik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
RohkemInglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese
Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas
RohkemTallinna Reaalkool Ainekavad II kooliaste tehnoloogia tehnoloogiaõpetus 5. klass Õpetuse sisu koosneb viiest osaoskusest.: 1) tehnoloogia igapäevaelus
Ainekavad II kooliaste tehnoloogia tehnoloogiaõpetus 5. klass Õpetuse sisu koosneb viiest osaoskusest.: 1) tehnoloogia igapäevaelus, 2) disain ja joonestamine, 3) materjalide töötlemine, 4) kodundus vahetatud
RohkemAINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitat
AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas,
RohkemPowerPoint Presentation
HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli
RohkemExcel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et
Excel2016 - Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et programm suudaks anda tulemusi. Mõisted VALEM - s.o
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemKUNSTIAINE KURSUSED õ.a. KUNSTI AJALUGU 10. klassile õ.-a. TÖÖKAVA KOOSTAMISE ALUS: RÕK AINEKAVA KOOSTAS: õp. M. Ristmäe KASUT
KUNSTIAINE KURSUSED 2015.-2016. õ.a. KUNSTI AJALUGU 10. klassile 2015.-2016. õ.-a. TÖÖKAVA KOOSTAMISE ALUS: RÕK AINEKAVA KOOSTAS: õp. M. Ristmäe KASUTATUD ÕPPEKIRJANDUS: 1. Kangilaski, J. Kunstikultuuri
RohkemPealkiri on selline
Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?
RohkemVärska Gümnaasiumi ainekava PÕHIKOOL II KOOLIASTE Kunst Õppeaine: Kunstiõpetus Klass: 6. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 1tund nädalas, kokku 35 tu
Õppeaine: Kunstiõpetus Klass: 6. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 1tund nädalas, kokku 35 tundi Rakendumine: 1.sept. 2011, täiendatud 1.sept. 2015 Koostamise alus: Põhikooli riiklik õppekava, lisa 6;
RohkemTallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava
Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava Õppeaine: eesti keel Klass: 4 Eesmärgid: Eesti keele kui rahvuskultuuri kandja väärtustamine; eesti keele väärtustamine avaliku suhtlusvahendina; keeleoskuse
RohkemSISUKORD Materjalide tutvustus, hooldustingimused...3 Mõõtude tabel...4 Tikandi info...5 Kokajakid Põlled Pluusid Peakatted...2
SISUKORD Materjalide tutvustus, hooldustingimused...3 Mõõtude tabel...4 Tikandi info...5 Kokajakid... 6-9 Põlled...10-21 Pluusid...22-23 Peakatted...24-28 Pajakindad, pajalapid...29 Püksid...30-31 T-särgid...32
RohkemPÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine Rätsep-stilist (s
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine Rätsep-stilist (spetsialiseerumine naiste ülerõivaste valmistamine)
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
Rohkem5_ Ainekavad_võõrkeeled
KINNITATUD direktori 24.01.2018 käskkirjaga nr 12 AINEKAVAD Ainevaldkond VÕÕRKEELED INGLISE KEEL (A-keel) VENE KEEL VÕI SAKSA KEEL (B-keel) I kooliaste Aine: inglise keel Üldpädevuste kujundamine A-võõrkeele
RohkemIFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3
Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
RohkemMicrosoft Word - Loodusainete-ainevaldkonna-kava.docx
Ainevaldkond Loodusained 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-, tehis-
Rohkem(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8
(Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4
RohkemMicrosoft PowerPoint - Meisterdused metsa teemal
17.Jaanuar 2012.a. Kohtla-Järve Lasteaed Kirju-Mirju Projekti: Keskkonnahariduslikud õppepäevad aktiivõppemeetoditest Kohtla-Järve ja Pärnu lasteaedade õpetajatele avaseminar Vahendid: papptaldrik, niit
RohkemLOODUSÕPETUS põhikoolis
LOODUSAINED PÕHIKOOLIS 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemMida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier
Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.
RohkemWord Pro - digiTUNDkaug.lwp
/ näide: \ neeldumisseadusest x w x y = x tuleneb, et neeldumine toimub ka näiteks avaldises x 2 w x 2 x 5 : x 2 w x 2 x 5 = ( x 2 ) w ( x 2 ) [ x 5 ] = x 2 Digitaalskeemide optimeerimine (lihtsustamine)
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemLoovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis
Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie
RohkemLISA 4 Ainevaldkond Loodusained Saue Gümnaasiumi põhikooli õppekava Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained Loodusteadus
Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained... 3 1.1 Loodusteaduslik pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeained... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 4 1.4 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna
RohkemÕppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum
Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS... 3 1.1 Valdkonna pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotumine klassiti... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 3
Rohkem(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus )
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 4 Mooduli vastutaja: Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused Veiko Belials
RohkemAinevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõ
Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-,
RohkemKurtna Kool
Kurtna Kool Triinu Zimmermann 8. klass Seelik tänapäeva ühiskonnas Uurimuslike alustega loovtöö Juhendaja Anna Lutter Kurtna 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. SEELIK... 4 1.1. Seelik tänapäeva moes...
RohkemPõlva Ühisgümnaasium PÕHIKOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA SISUKORD 1. ÜLDOSA Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Võõrkeeltepädevus..lk Ainevaldkonna õppeaine
Põlva Ühisgümnaasium PÕHIKOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA SISUKORD 1. ÜLDOSA Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Võõrkeeltepädevus..lk 3 1.2. Ainevaldkonna õppeained.. lk 3 1.3. Ainevaldkonna traditsioonid..lk 4 1.4.
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
RohkemTallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K
Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Kirjeldus: Koduloomi ja -linde on inimene pidanud juba aastatuhandeid. Kuidas ja miks neid aga
RohkemRühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober
Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Kes on kasutanud rühmatööd? Nutitelefonid välja ja hääletama! www.menti.com KOOD: 14 10 00 https://www.mentimeter.com/s/1c1250be4e6b7c4ec7608a4fa6d7d591/3e66049189e0
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)
4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid
Rohkem