EUROOPA LIIDUGA ÜHINEMISE MÕJU EESTI PIIMATOODETE HINDADELE Heili Riik Tartu Ülikool Sissejuhatus Põllumajandus on Euroopa Liidu (EL) reguleerituim ja kulukaim poliitika valdkond, mille finantseerimine moodustab ligikaudu 44,5% liidu eelarvest. EL komplitseeritud põllumajanduspoliitilise süsteemi üks peamisi eesmärke on põllumajandustoodete hinnataseme stabiilsuse säilitamine. Seetõttu on oluline uurida, millised muutused toimuvad seoses antud CAP-i eesmärgi ülevõtmisega Eesti põllumajandustoodete hinnatasemes. EL rakendab hindade stabiliseerimiseks ehk taotlushinna saavutamiseks erinevaid meetmeid: 1) impordipiiranguid ja eksporditoetusi, 2) interventsioonimehhanismi, 3) otsetoetusi ja struktuurifondidest tulevaid abirahasid ning 4) tootmiskvoodisüsteemi. Nende meetmete rakendamise tulemuseks on suhteliselt ühtlane hinnatase EL siseturul. Uute liikmesriikide vastuvõtmine on farmeritele makstavate toetuste tõttu lisakoormus EL eelarvele, mis muudab läbirääkimised põllumajanduse küsimustes eriti keerukaks. Samas pole ühinemisega seotud problemaatika üksnes EL-i poolne: kandidaatriikide hinnatase on alates transformatsiooni protsessi algusest peale tõusnud, kuid jääb siiski Euroopa Liidust märgatavalt allapoole. Hinnataseme hüppeline tõus eelpool nimetatud meetmete rakendamise tõttu võib viia sotsiaalsete probleemideni, kuna madalama sissetulekuga inimesed kulutavad ligikaudu 60% sissetulekust toidule. Seega on hinnataseme võimalike muutuste uurimine oluline. Käesoleva artikli eesmärgiks ongi hinnata, kui suur on Eesti ja Euroopa Liidu hinnatasemete erinevus olulisimate piimatoodete osas, milliste EL põllumajanduspoliitiliste vahenditega on võimalik seda muuta ja millised oleks muutmise tagajärjed. Piima tootja- ja jaehinna konvergents Eesti piima kokkuostuhind on 1992-2000 olnud märkimisväärselt madalam kui Euroopa Liidu liikmesriikides, kuid hinnaerinevus on aastatega kahanenud: 1992 a. moodustas Eesti hind 19% EL tootjahinnast ja 2000 a. vastavalt 61% (vt joonis 1). 2001. aastal oli piima kokkuostuhind Eestis 3,2 EEK/l ja EL taotlushind 4,9 EEK/l ehk Eesti tootjahind moodustas 66% EL taotlushinnast. Euroopa Liidu liikmesriikide tootjahinna kõrvalekaldumine taotlushinnast on märgatavalt väiksem: vaatlusaluste EL liikmesriikide piima hind erines ±13% taotlushinnast perioodil 1997-2000, seega liikmesriikide hind moodustas taotlushinnast 87-113%, Eesti tootjahind (2001. a) üksnes 66%. 414
7.00 6.00 5.00 4.00 3.00 2.00 1.00 0.00 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 Eesti Soome Rootsi Austria Taani Saksamaa Iirimaa Portugal EL taotlushind Joonis 1. Piima tootjahind Eestis ja mõnedes Euroopa Liidu liikmesriikides 1992-2000 (EEK/kg). (Agriculture 2000, Agricultural 2001, Agricultural 2000, Eesti 2001, Hinnainfo 1995-2001) 1 Piima jaehind kauplustes on erinevalt tootjahinnast Euroopa Liidule lähedasem (vt joonis 2). Eesti tootjahind moodustas 2000 a. 69% Saksamaa tootjahinnast, kaupluste jaehind aga 84% Saksamaa jaehinnast (Saksamaal arvestatud 3,5%-list piima, Eestil 2,5%-list). Eestis müüdava 3,5%-lise piima hind on lähedane Saksamaa hinnale, nii et jaehind ongi juba sisuliselt konvergeerunud. Võrdlus Soomega annab sarnase tulemuse: Eesti tootjahind moodustas 2000 a. 57% Soome tootjahinnast, jaehind kauplustes aga 80% Soome jaehinnast. 12.00 10.00 8.00 6.00 4.00 2.00 0.00 Eesti (EKI - kauplustes (2,5%)) Eesti (EKI - turgudel) Eesti (ESA) Soome Austria (3,5%) Rootsi (3%) Saksamaa (1.5%) Saksamaa (3,5%) 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 Joonis 2. Piima jaehind Eestis ja mõnedes Euroopa Liidu riikides 1994-2000 (EEK/kg). (Eesti 2001, Finland 2001, Leibkonnauuring 1998-2001, Hinnainfo 1995-2001, Maailmaturu 1998-2001, Statistical 2001, Statistisches 2000) Piima hind Eesti turgudel moodustas vaid 52% Saksamaa jaehinnast (joonis 2). Tähelepanuväärne on asjaolu, et piima jaehind on alates 1996. aastast kauplustes 1 Eestis 3,5%-lise piima kokkuostuhind, EL liikmesriikides 3,7%-lise piima kokkuostuhind 415
tõusnud, kuid inimeste poolt tegelikult makstav hind, mida väljendavad Eesti Statistikaameti poolt tehtavad leibkonnauuringu tulemused (valimisse kaasatud isikud annavad andmeid selle kohta, kui palju nad piima on ostnud ja millise hinnaga), on jäänud peaaegu 1996. aasta tasemele. Seega keskmine Eesti leibkonna liige maksab piima eest Eestis siiski ligi poole vähem, kui ta maksaks Soomes, Saksamaal või Austrias. Eesti kaupluste jaehinnad on seevastu lähenenud küllalt kiiresti EL tasemele. Seda on kindlasti põhjustanud Eesti töötlejate kiire investeerimisvajadus, mis kaeti osalt laenudega, osalt tootjale makstava suhteliselt madala piimahinna arvelt ja osalt väljamüüdava piima hinnatõusu arvelt. Eestis saavad tootjad üksnes 35% piima lõpphinnast, Taanis seevastu 42% (joonis 3). Eesti töötlejad saavad märgatavalt suurema osa lõpphinnast kui Taani töötlejad. Eesti 3,5%-lise piima kaubanduse juurdehindlus (15%) on mõnevõrra kõrgem kui Taanis (13%). Eesti 2,5%-lise piima kaubanduse juurdehindlus on aga 21%, milles jaekaubanduse juurdehindlus on 14% ja hulgikaubanduse 7%. Taani jaekaubanduse juurdehindlus moodustab jaehinnast 7%. Seega Taanis on levinuima piimasordi jaekaubanduse juurdehindlus 2 korda madalam kui Eestis. Teiste riikide kohta nii täpsed andmed puuduvad, kuid eelnenud tootja- ja jaehinna võrdluse põhjal võib väita, et Eesti tootja saab ahelas tootja-töötleja-kaubandus-tarbija võrrelduna EL riikidega märgatavalt madalamat hinda, kui teised ahela lülid. Taani 42% 25% 13% 20% Eesti 35% 34% 15% 15% 0% 20% 40% 60% 80% 100% tootja tehase väljamüügihind Jae käibemaks Joonis 3. 3,5%-lise piima jaehinna detailsed komponendid Taanis 03/2001 ja Eestis 12/2001 (%-na jaehinnast) Piima puhul rakendab EL tootjate hinnataseme stabiliseerimise meetmetena pms. kolme vahendit: otsetoetusi, struktuurifondide abirahasid ja tootmiskvooti. Piimakvoodi rakendamise tulemused Eestis sõltuksid kvoodi suurusest. Kui tootmiskvoot on madalam, kui praegune tootmismaht, siis selle rakendamine viib kokkuostuhinna kasvuni (töötlejate vaheline konkurents tooraine kokkuostmisel kasvab). Otsetoetuste ja struktuurifondide abirahade rakendamise tulemusena langeb piimahind nendes piirkondades, kus see muidu oleks suhteliselt kõrgem. Näiteks Austria tootjahind langes pärast EL-i astumist märgatavalt (vt joonis 1). Eesti puhul on olukord vastupidine. Tootjahind on suhteliselt madal võrrelduna EL riikidega ja seega pole selle alandamine otsetoetuste abil vajalik. Samas oleksid ulatuslikud otsetoetused ja struktuurifondide abirahad siiski Eesti piimatootjatele olulised, kuna üksnes piima müügist saadavad tulud on madalate kokkuostuhindade tõttu liiga väiksed, et teha kõiki fütosanitaarnõute täitmiseks vajalikke investeeringuid. 416
Tootjahinna tõusule aitaks kaasa EL tootmiskvoot, kui pikemas perspektiivis pärsiks piima tootmiskoguste limiteerimine siiski piimanduse arengut Eestis. Olulisemate piimatoodete tootja- ja jaehindade konvergents Või hinna puhul ilmneb piimaga analoogne situatsioon. Eesti töötleja või väljamüügihind on 1995-2000 stabiilselt olnud tunduvalt alla vaadeldavate EL liikmesriikide taseme (vt joonis 4). 2000. aastal moodustas Eesti töötleja või väljamüügihind u. 52% vaadeldud EL riikide hinnatasemest. Nii töötleja- kui jaehinnad pole vaadeldaval perioodil konvergeerunud. 2000 aastal oli väljamüügihind 1995. aasta tasemel (vt joonis 4 ja 5). 70.00 60.00 50.00 40.00 30.00 20.00 10.00 0.00 1995 1996 1997 1998 1999 2000 Eesti Soome Rootsi Taani Saksamaa EL interventsioonihind Joonis 4. Või töötleja väljamüügihind Eestis ja valitud EL riikides 1995-2000 (EEK/kg). (Agriculture 2000, Agricultural 2001, Agricultural 2000, Eesti 2001, Hinnainfo 1995-2001) Samuti on Eesti jaehind madalam kui Soome, Rootsi, Austria või Saksamaa jaehind (vt joonis 5). Kui võrrelda näiteks Eesti ja Soome töötleja väljamüügihindu ning jaehindu 2000. aastal, siis tulemus on järgmine: Eesti töötlejahind moodustas 63% Soome tootjahinnast, kaupluste jaehind 58% Soome jaehinnast ja Eesti turuhind oli 50% Soome jaehinnast. Jooniselt 5 on näha järsku langust Rootsi või jaehinnas pärast 1995. aastat ehk Rootsi ühinemist Euroopa Liiduga (uue liikmesriigi hind ühtlustus Euroopa Liidu keskmise võihinnaga). Hinna stabiliseerimismeetmena kasutab EL või puhul interventsioonihinda, mis on 2000-2005 51,35 EEK/kg. Kui EL rakendaks Eesti suhtes samuti interventsioonimehhanismi, siis peaks EL Eesti või hinnaga 51 EEK/kg kokku ostma, mille tulemusena tõuseksid või töötleja ja jaehind EL tasemele. See tooks endaga kaasa ligikaudu 40%-lise või jaehinna tõusu. 417
160.00 140.00 120.00 100.00 80.00 60.00 40.00 20.00 0.00 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 Eesti (EKI - kauplustes) Eesti (ESA ) Austria Saksamaa Eesti (EKI - turgudel) Soome Rootsi Joonis 5. Või jaehind Eestis ja valitud EL riikides 1995-2000. (Eesti 2001, Finland 2001, Hinnainfo 1995-2001; Leibkonnauuring 1998-2001, Maailmaturu 1998-2001, Statistical 2001, Statistisches 2000) Juustu puhul on töötleja väljamüügi hind Eestis viimase kolme aastaga märkimisväärselt kasvanud, ulatudes 2001. aastal samale tasemele, mis Saksamaa ja Hollandi levinuim juustusort Couda: 1999 a. oli Eesti töötleja väljamüügihind 71% Hollandi Couda hinnast ja 2001 a. 98% (Hinnainfo 1998-2001, Agriculture 2000, Agricultural 2001). Saksamaa Couda jaehind on samuti suhteliselt lähedane Eesti naturaaljuustu jaehinnale: Eesti jaehind oli 1999 a. 81% Saksamaa Couda jaehinnast ja 2001 a. 92% (Maailmaturu 2001, Hinnainfo 2001). Soome, Rootsi ja Austria jaehindadega võrdlemisel on olukord erinev: Eesti jaehind kauplustes on 61% Austria Couda jaehinnast, 55% Rootsi Ost jaehinnast ning 47% Soome jaehinnast. Kuna juustu suhtes ei rakenda EL ei interventsioonihinda ega toetusi, on loomulik, et liikmesriikides on hinnad erinevad. Piimapulbri kohta puuduvad täpsed andmed Euroopa Liidu liikmesriikide tootjahindade osas. Samas on teada interventsioonihind, s.o. 31 EEK/kg (Agricultural 2000) ja Eesti töötleja väljamüügihind, s.o. 34 EEK/kg (Eesti 2001). Interventsiooni mehhanismi rakendamine ei too seega piimapulbri osas kaasa suuremat hinnakonvergentsi ja hindade tõusu. Eesti ja Euroopa Liidu hindade erinevus on seega kõige suurem või osas. Eesti hinnatase ongi Eestis just nende põhitoidukaupade osas tunduvalt madalam, kus EL rakendab interventsioonimehhanismi s.o. või, loomaliha ja suhkur (piimapulber on erandiks). Kui interventsioonimehhanism rakenduks ka Eestis, tooks see kaasa nimetatud kaupade olulise kallinemise. See võib omakorda põhjustada sotsiaalseid probleeme, kuna väiksema sissetulekuga inimeste kulutustest moodustavad toidukulutused ligikaudu 60% (Varblane, 2001). EL võib siiski olukorra lahendada nii Eesti tarbijate kui liidu liikmesriikide tootjate kasuks, otsustades, et interventsioonimehhanism kandidaatriikides ei rakendu. Siiani on Euroopa Liit oma seisukoha avalikustanud üksnes tootmiskvoodi, otsetoetuste ja struktuurifondide 418
abirahade küsimuses (Enlargement, 2002). EL pakutav piima tootmiskvoot on väiksem kui Eesti piimatoodangu maht 2001 a., ehk selle rakendamine Eestis tooks kaasa piimahinna tõusu. EL interventsioonimehhanismi rakendamine Eestis on veel otsustamata, kuid Eesti tarbijate seisukohalt oleks kasulik, kui see ei rakendukski. Kokkuvõte Kõige suuremad on erinevused: 1) piima tootjahindades ning 2) või tootja- ja jaehindades. Piima jaehinnad on seejuures peaaegu konvergeerunud. Piima kiirest jaehinna tõusust on saanud kasu peamiselt töötleja ja jaekaubandus. Või puhul on nii jae- kui tootjahind Eestis märgatavalt madalam kui Euroopa Liidus. Kuigi ka või osas on jaehind rohkem konvergeerunud kui tootjahind, mis viitab jällegi tulude ümberjagamisele kaubanduse kasuks. Juustu töötleja- ja jaehind on suhteliselt lähedased nt. Saksamaa ja Hollandi hinnatasemele, kuid erinevad Soome ja Rootsi omast. Piima tootjahind on suhteliselt madal võrrelduna EL riikidega ja seega poleks otsetoetustest hinna stabiliseerijana abi. Otsetoetused on siiski Eesti piimatootjatele vajalikud, kuna üksnes piima müügist saadavad tulud on madalate kokkuostuhindade tõttu liiga väiksed, et teha kõiki fütosanitaarnõuete täitmiseks vajalikke investeeringuid. Tootjahinna tõusu tooks kaasa EL pakutava piima tootmiskvoodi rakendamine, kuna kvoot on väiksem kui Eesti toodangumaht 2001. aastal. Interventsioonimehhanismi rakendamine võile põhjustaks ligikaudu 40%-list või jaehinna tõusu, mis oleks kasulik tootjatele, kuid ebasoodne tarbijate seisukohast. Kasutatud kirjandus 1. Agricultural prices and amounts of Community aid (beginning of marketing year) 1997-2001. Agriculture in the European Union, 2000. [http://europa.eu.int/comm/agriculture/agrista/2000/table_en/en331full.pdf]. 04/02/2002. 2. Agricultural Statistics - Quaterly bulletin 3/2001, European Communities 2001. [http://europa.eu.int/comm/eurostat/datashop/print_catalogue]. 02/11/2001. 3. Agriculture, Statistical Yearbook 2000, European Communities 2000. [http://europa.eu.int/comm/eurostat/datashop/print_catalogue]. 02/11/2001. 4. Eesti Põllumajandusministeeriumi andmed. Päring, 2001. 5. Enlargement and agriculture: An integration strategy for the EU's new member states. Brussels, 30.01.2002. [http://europa.eu.int/rapid/start/cgi/guesten.ksh?p_action.gettxt=gt&doc=ip/02/1 76 0 RAPID&lg=EN&display=]. 04/02/2002. 6. Finland in Figures - Selected mean prices (FIM). [http://tilastokeskus.fi/tk/tp/tasku/taskue_hinnat.html]. 20/11/2001. 7. Hinnainfo. Eesti Konjuktuuriinstituut. 1995-2001, nr 1(35)-8(76). 8. Leibkonnauuring. Eesti Statistika kuukirjad, nr. (1,4,7,10) 1998-2001. 9. Maailmaturu konjuktuur. Eesti Konjuktuuriinstituut. 1998-2001, nr 8(44), 3(39), 6(32), 7(33), 3(29), 1(27), (23), (20), (17), (14), (11). 419
10. Model of Payment of Milk delivered to Danish dairies. Danish Dairy Board, April 2001, 8 pp. 11. Statistical Yearbook of Sweden 2001. [http://www.scb.se/publkat/allman/priser.pdf]. 20/11/2001. 12. Statistisches Jahrbuch 2000 Österreichs. [www.statistik.at]. 20/11/2001. 13. Varblane, U., Toming, K. Convergence of Estonian and European Union Producer Prices in Agriculture: Options and Problems. In: Agriculture in Globalizing World, EAA, No. 14, Tartu 2001, pp. 36-44. Zusammenfassung AUSWIRKUNGEN EINES EU BEITRITTES AUF DIE MILCHMARKT PREISE IN ESTLAND Heili Riik Universität Tartu In dem vorliegenden Artikel wurde die bisherige Preiskonfergenz in Erzeuger- und Einzelhandelpreisen der Milchprodukte zwischen der Europäischen Union und Estland analüsiert. Auf Grund der Ergebnisse der Analüse wurde eingeschätz, wie die Einführung der agrarpolitischen Massnahmen der EU das Preisniveau der Milchprodukte Estlands beeinflüssen würde. Die Ergebnisse der Analüse der Preiskonvergenz waren als folgend. Estland hat das Preisniveau der EU erreicht in: 1) Milch Einzelhandelpreisen, 2) Käse Erzeuger- und Einzelhandelpreisen, 3) Milchpulver Erzeugerpreisen. Realtiv grosse Preisdifferenzen sind vorhanden in: 1) Milch Erzeugerpreisen der Erzeugerpreis Estlands erreicht 66% von dem EU Niveau (während der Einzelhandelpreis der Milch schon nachgeholt hat), 2) Butter Erezeuger- und Einzelhandelpreisen der Erzeugerpreis Estlands ist 52% von dem EU Erzeugerpreis und Einzelhandelpreis ca. 58%-70%. Falls die Europäische Union die Massnahmen, die für ein stabiles Preisniveau sorgen, auch in Estland einführen würde, wären die Ergebnisse als folgend. Interventionsystem beim Butter Estlands Preisniveau würde sich bei Erzeugerpriesen um 40% erhöhen und die Erhöhung widerspiegelt sich auch in Einzelhandelpreisen, die etwas weniger steigen, weil sie schon jetzt 60-70% von EU Preisen ausmachen. (Die Preise würden auch bei anderen Produkten steigen, bei denen die EU das Interventionsystem benutzt i.e. Kalbfleisch und Zucker). Direktbezahlungen an Milcherzeuger das Zweck dieses Mittels ist Erzeugerpreise zu erniedrigen, was im Fall von Estland nicht nötig ist. Jedoch wären die Direktbezahlungen für die Erzeuger wichtig um die förderliche Investitionen durchzufüren. Die investitionen sind im Moment schwer machbar, weil Milcherzeugerpreise zu niedrig sind. 420
Produktionsquote für Milcherzeuger EU bietet Estland eine Milchquote an, die niedriger ist als die estnische Milchproduktion in 2001. Die Einführung dieser Quote würde Milchpreise erhöhen. Bezüglich Direktbezahlungen und Produktionsquoten hat die EU schon Stellung genommen. Ob die Europäische Union das Interventionsystem in Kandidatländer anwenden wird, ist bisher noch nicht bekannt. Falls doch, werden die Hersteller davon profitieren und die Verbraucher wegen erhöhten Preisen verlieren. Jedoch ist die Anwendung des Interventionsmechanismus wenig wahrscheinlich, da es eine große Belastung für das EU Budget darstellen würde. 421