Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur
Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali mõisates. Enne teist Maailmasõda oli muldade lupjamine Eestis siiski väga piiratud ja juhusliku ulatusega. Teaduslikud alused happeliste muldade lupjamiseks Eestis rajas aga Osvald Hallik, kelle sünnist möödus sel aastal 110 aastat. *) E. Turbas, E. Lauk, 1982. Eestis
Osvald Hallik 110 Teaduslikud alused happeliste muldade lupjamiseks Eestis rajas Osvald Hallik (1906-1964), kes 1939. a alustas vastavat uurimistööd. Ta selgitas välja happeliste muldade paiknemise vabariigis, valmistas mullareaktsioonikaardi, uuris lubiväetiste varusid kohalikes leiukohtades, korraldas hulgaliselt lupjamiskatseid ja propageeris nende tulemusi.
Osvald Hallik 110 Prof. O. Halliku uurimis- ja propagandatöö tulemusena sai alguse happeliste muldade lupjamine vabariigis. Suure hoo sai lupjamine 1953. a, mil lubiväetiste organiseeritud veol hakati kasutama autotransporti. Järsult kasvas lupjamistööde maht 1964. a, kui võeti kasutusele uus, pneumaatiline tehnoloogia.
Eilset meenutades Majanduslikul kaalutlusel kasutati ainult tolmjaid lubiväetisi: klinkritolmu ja tolmpõlevkivituhka, sest neid ei olnud vaja kaevandada, kuivatada, jahvatada ja sisaldasid paljusid taimedele vajalikke toite-elemente, eriti klinkritolm. Kõik lupjamistööd finantseeriti riigi poolt. Lupjamist vajavate muldade lupjamise I ring lõpetati 1970.a. Kuigi liigse happesuse all kannatavad põllud olid aga selleks ajaks lubjatud 2 korda, oli ilmne, et optimaalseid muldade füüsikalis-keemilisi ei ole lihtne saavutada, sest pidevalt mõjuv faktor aeg töötab selle saavutamiseks pidevalt vastu.
Eilne külvitehnoloogia
Muutused Täna on muldade lupjamine põllumehe mure - ja s.o suur mure. Lupjamist teostavad ettevõtted, kes olid arvestanud seni järjepidevalt toiminud toetusega põldude lupjamisele, sattusid keerulisse olukorda, sest tööde mahud langesid oluliselt ja ettevõtetel oli raske täita võetud laenukohustusi. Ka paljude põllumajandusettevõtjate jaoks tähendas lupjamistoetuse ärajäämine konkurentsivõime nõrgenemist võrreldes parematel muldadel paiknevate ettevõtjatega. Ilma riigipoolse lisatoetuseta vähenesid lupjamistööde tellimused määrani, mis seadis lupjamistöid teostanud ettevõtete tegevuse mõeldamatuks, sh vähendas lupjamistööde mahtu ka klinkritolmu kasutamise keeld.
Tuh. ha Muldade lupjamise mahud viimase 50 jooksul 80 70 60 50 40 30 20 10 0 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 41 Aastad 1966-2016
% 35 34 33 32 31 30 29 Happeliste muldade (ph <6) osatähtsuse dünaamika vabariigis 2000-07 2008-10 2008-11
% 95 85 75 Happeliste muldade osatähtsus maakondades ph <6 ph <6,5 65 55 45 35 25 15 5
% NPK omastatavus taimed poolt sõltuvalt 110 100 90 mulla ph-st N P K 80 70 60 50 40 30 20 10 4,5 5,0 5,5 6,0 7,0 ph
Tänane lubimaterjali vajadus 10 a tagasi: 4,3 t CaCO 3 ha (keskmine) 348,7 tuhat ha = 1,5 milj t CaCO 3 /5=300 000 t/a. Täna: 4,3 t CaCO 3 ha 530 tuhat ha = 2,3 milj t CaCO 3 /5=455 000 t/a. Käesolev võimekus on ainult ca 40 50 tuhat tonni aastas!
Klinkritolmu saaga Klinkritolm on olnud aastakümneid põllumeeste seas hinnatud lubiväetis, eriti siis kui kõik lupjamiskulud jäid põllumehe kanda. 6 a tagasi keelati põldude lupjamine klinkritolmuga. Vaatamata korduvatele selgitustele ning positiivsele hinnangule ei ole täna luba klinkritolmu kasutada. Miks ei või? Plii (Pb) >100 mg kg -1. Ohtlik!? Pb LPK mullas = 100 mg kg -1. Tarbijale ohtlikult palju võivad taimed sisaldada Pb kasvades mullal Pb-sisaldusega 150 mg kg -1. Seega ohtu võiks karta juhul kui kasvatada kapsaidkaalikaid otse klinkritolmus ja neist toituda. Räägitakse, et akude põletamisest tuleb kõrge (350 + 100) Pb sisaldus, tegelikult on siis Pb 2500 mg kg -1. Komponendid: põlevkivi 224 ja lisandid 2,5-15,7 mg kg -1.
Tänane külvitehnoloogia
Lubjakivi külvitehnoloogia
Kaltsiumi tähtsus mullas Ainult kaltsiumiga piisavalt varustatud muldades leiavad endale sobiva elupaiga kasulikud mullaorganismid, kes lagundavad orgaanilise aine kiiresti ja huumusvarud täienevad ning vabaneb taimedele kättesaadavat fosforit ja lämmastikku.
Mulla Ca-sisalduse mõju lutserni keemilisele koostisele % 3 2,8 2,6 2,4 2,2 2 1,8 1,6 1,4 1,2 1 Mullas:Ca->2500; K-130 mgkg Ca K Ca-1200; K-125 mgkg
Ca, % N-väetise mõju mulla liikuva Ca sisaldusele Ca, mg kg -1 2000 1800 1600 1400 1200 1000 800 600 400 200 120 110 100 90 80 70 60 50 Variandid Variandid
2016. a plussid ja miinused +++ Hea lubiväetis sisaldab Ca kõrval ka teisi elemente, eelkõige magneesiumi. Sel aastal leiti 2 karjääri, Maardu ja Raikküla, kus leidub just põldude lupjamiseks sobiliku Mg sisalduse ja peensusega lubjakivi: Mg 3,8%; reaktiivsus 34%, neutr.võime (CaCO 3 ) 86%. Põlevkivituhk taas põllul. Kasutatav lupjamistehnika on võimeline lupjama ka kaardi järgi. - - - Raha puudusel vähenes põldudele veetav lubja kogus eelmise aastaga võrreldes ca 1/5 võrra. Vaatamata, et puudub siiani tõsiselt võetav seletus klinkritolmu ohtlikkuse kohta, on klinkritolmu kasutus endiselt keelu all.
Muldade lupjamine tulevikus? On kaks võimalust:
1. Must stsenaarium muldade jätkuval hapestumisel: - Põllumajandus sureks välja ja maa jääks elanikest tühjaks -
. või paraneb põllumeeste finantsiline võimekus niivõrd, et põllud saavad lubjatud vastavalt vajadusele, kasutades selleks oskuslikult kõiki võimalikke lubimaterjale, mille tulemuseks on mulla hea kaltsiumisisaldus = terve muld, terved taimed, terve toit = turvaline ja jätkukestev elukeskkond.
Tänan teid! Kontakt: Tänan teid! Valli.loide@etki.ee