Oma essees Teadusrevolutsioonide struktuur
|
|
- Sander Paju
- 2 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Paradigmamuutusest Rooma keisririigi religiooni uurimises 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses Jaan Lahe Oma essees Teadusrevolutsioonide struktuur 1 määratleb filosoof Thomas S. Kuhn paradigmat kui mõistete, uurimistulemuste ja teaduslike protseduuride raamistust, mis struktureerib hilisemat teadustööd. Ta näitab, kuidas paradigmad on ajaloos muutunud, ja väidab, et teadus arenebki paradigmamuutuste kaudu, mida Kuhn nimetab teadusrevolutsioonideks. Kuigi Kuhn illustreerib teadusrevolutsioone näidetega reaal- ja inseneriteaduste vallast, kehtib tema öeldu ka humanitaar- ja ühiskonnateaduste kohta. Siingi võib täheldada paradigmamuutusi, mille käigus varasemad seisukohad sageli radikaalselt ümber hinnatakse. Humanitaarteadustes tähistatakse seda protsessi tänapäeval ingliskeelsete sõnadega rewriting või rethinking. Viimast mõistet on tänapäeval kasutatud rohkesti ka religiooniuuringutes. 2 Kuigi Rooma riigi religioonilugu on pälvinud õpetlaste tähelepanu juba alates renes- sansiajastust ja varasest uusajast, võib selle tänapäevase teadusliku uurimise jagada kahte suurde perioodi esimese suure paradigma kujunemine 19. sajandi viimastel kümnenditel ja 20. sajandi algul ning uue paradigma kujunemine, mis algas 1960-ndatel ja 1970-ndatel aastatel ning kestab kuni tänaseni. Selleks et praegust paradigmamuutust mõista, tuleb tunda varasemat paradigmat. Selle rajajateks olid prantsuse protestantlik teoloog Jean Reville ( ), 3 belgia klassikaline filoloog ja religiooniloolane Franz Cumont ( ), 4 saksa klassikaline filoloog, iranist ja religiooniloolane Richard Reitzenstein ( ), 5 saksa piibliteadlane Hermann Gunkel ( ) 6 ning klassikalised filoloogid Paul Wendland ( ) 7 ja Georg Wissowa ( ). 8 Selle paradigma tähtsamad esindajad 20. sajandil on olnud Hugo Gressmann, 9 Rudolf Bultmann, 10 Martin Persson Nilsson, 11 Franz Altheim, 12 Kurt Latte, 13 John Ferguson, 14 1 E. k. T. S. Kuhn. Teadusrevolutsioonide struktuur. Tartu, Selle heaks näiteks on Michael Allen Williamsi raamat: Rethinking Gnosticism. An Argument for Dismantling a dubious Gategory. Princeton, Raamatu autor võtab ette antiikse gnoosise dekonstrueerimise. 3 J. Reville. La religion de la société romaine à l époque de syncrétisme. Paris, F. Cumont. Les religions orientales dans le paganisme romain. Paris, R. Reitzenstein. Die hellenistischen Mysterienreligionen nach ihren Grundgedanken und Wirkungen. Leipzig, H. Gunkel. Zum religionsgeschichtlichen Verständnis des Neuen Testaments. Göttingen, P. Wendland. Die hellenistisch-römische Kultur in ihren Beziehungen zum Judentum und Christentum. Tübingen, G. Wissowa. Religion und Kultus der Römer. München, H. Gressmann. Die orientalischen Religionen im hellenistisch-römischen Zeitalter. Berlin u. Leipzig, R. Bultmann. Das Urchristentum im Rahmen der antiken Religionen. Zürich, M. Persson Nilsson. Den grekiska religionens historia. Lund, F. Altheim. Römische Religionsgeschichte. Baden-Baden, MCMLI. 13 K. Latte. Römische Religionsgeschichte. München, J. Ferguson. The Religions of the Roman Empire. New York, Tuna 3/2011 7
2 Maarten J. Vermaseren, 15 Hendrik Simon Versnel 16 ja Robert Turcan. 17 Kuigi nimetatud uurijate seisukohad erinevad üksikküsimustes, võib ometi rääkida nende puhul suhteliselt ühtsest pildist Rooma riigi religiooniloo kohta 18 ja see teesidena kokku võtta järgmiselt: 1) Rooma religioon oli oma olemuselt külm ja pragmaatiline ega suutnud rahuldada inimeste emotsionaalseid vajadusi. See sai põhjuseks, miks paljud roomlased pöördusid idamaiste kultuste poole; 2) idamaiseid kultusi iseloomustab emotsionaalsus, elamuslikkus ja ekstaatilisus; 3) idamaiste kultuste levikule Rooma riigis aitas kaasa Ida vaimne ja majanduslik domineerimine Lääne üle, s. t. Rooma riigi idaosa domineerimine riigi lääneosa üle; 4) idamaised kultused levisid eeskätt idamaist päritolu orjade, rändkäsitööliste ja sõdurite kaudu; 3. sajandil asusid idamaiseid kultusi toetama ka idamaist päritolu keisrid. 5) idamaiste kultuste levikut soodustas nende kultuste preestrite täielik pühendumus jumalate teenimisele (preestrid ei pidanud kõrvalameteid) ja nende süstemaatiline propaganda oma jumalate heaks; 6) idamaised kultused olid oma tüübilt müsteeriumikultused ning mõeldud vaid väikesele pühendatute ringile; 7) müsteeriumikultustena pöörasid idamaised kultused suurt tähelepanu sealpoolsusele ja surmajärgsele elule, kuulutades oma järgijatele õnnelikku elu sealpoolsuses; kuna klassikalise kreeka-rooma usundi nägemus elust pärast surma oli troostitu, oli idamaistel kultustel viimasega võrreldes tohutu eelis, mis muutis need kultused paljude jaoks atraktiivseks; 8) idamaised kultused segunesid omavahel ja kreeka-rooma religiooniga. Seda segunemist ja sellega koos kogu keisririigi ajajärgu usulist vaimsust iseloomustatakse märksõnaga sünkretism ; 9) idamaiste kultuste mõjul tekkis kreekarooma maailmas monoteistlik jumalakäsitlus või sellele jõuti vähemalt väga lähedale; selle monoteismi aluseks sai päikesejumala esiletõus ning tema samastamine teiste tähtsate antiikjumalatega; 10) idamaiste kultuste levik Rooma riigis nõrgendas traditsioonilist kreeka-rooma usundit ja valmistas sellega (nagu ka oma monoteistliku jumalakäsitlusega) ette pinnast ristiusu võidule. Juba 1960-ndatel ja 1970-ndatel aastatel hakkasid teadlased mitmeid eespool nimetatud seisukohti kahtluse alla seadma. Tänaseks on paljud neist seisukohtadest juba hüljatud või radikaalselt ümber hinnatud. Järgnevas vaatleme praeguseid seisukohti mõningates eespool teesidena sõnastatud küsimustes. I. Rooma religiooni olemus Juba Franz Cumont väitis, et võib-olla ei ole kunagi olnud religiooni, mis oleks olnud nii külm ja proosaline kui Vana-Rooma usund. 19 Idamaised usundid pakkusid seevastu tugevaid emotsioone ja rahuldasid inimesi nii emotsionaalselt kui ka intellektuaalselt rohkem kui traditsiooniline Rooma religioon. 20 Viimane tõsiasi olevat olnud ka nende leviku edu üks põhjusi. Rooma religiooni külmusest ja asjalikkusest sai omamoodi teaduslik dogma, mida tradeeriti ühelt autorilt teisele. Nii seletab näiteks pool sajandit pärast Cumont`i 15 M. J. Vermaseren. Hellenistlikud usundid. Historia religionum II G. Widengren, C. J. Bleeker (ed.). Käsikiri EELK Usuteaduse Instituudi raamatukogus, lk H. S. Versnel. Römische Religion und Religiöser Umbruch. Die orientalischen Religionen im Römerreich. M. J. Vermaseren (ed.). Leiden, 1981, lk R. Turcan. Les Cultes Orientaux dans le monde Romain. Paris, Vt. J. Lahe. Idamaised usundid Rooma riigis kui probleem religiooniteaduse ajaloos. Usuteaduslik Ajakiri 2011, nr. 62 (ilmumas). 19 Viidatud ja tsiteeritud saksakeelse väljaande järgi: F. Cumont. Die orientalischen Religionen im römischen Heidentum. Leipzig u. Berlin, 1910, lk Ibid., lk Tuna 3/2011
3 Jaan Lahe / Paradigmamuutusest Rooma keisririigi religiooni uurimises 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses Kurt Latte, et keisririigi ajastu igatses jumaliku abi kindluse järele 21. Rooma religiooni külm rituaalsus (kühler Ritualismus) ei suutnud seda igatsust rahuldada ning emotsionaalsete elementide vähesus Rooma usundis soodustas orientaalsete kultuste omaksvõtmist roomlaste poolt. Idamaiste kultuste puhul paelus rahulolematuid nii nende kultuste emotsionaalsus ja vahetus kui ka võõrapäraste rituaalide suurem mõjuvus. 22 Rooma religiooni külmust ja idamaiste kultuste emotsionaalsust vastandab veel isegi Robert Turcan, kelle raamat Les cultes orientaux dans le monde Romain ( Idamaised kultused Rooma maailmas ) ilmus a. 23 Viisteist aastat hiljem ei ole aga selline vastandamine enam endastmõistetav. Ka praegused uurijad, nagu näiteks Jörg Rüpke, on veendunud, et rituaalil oli Rooma (ja üldse antiik-) religioonis oluline koht. Sellele vaatamata ei saa aga nende meelest väita, et tollel usundil puudus elamuslik külg või et Rooma religioonis puudus inimese ja jumaluse suhetes emotsionaalsus. Vastupidi, Rüpke toob rohkesti näiteid Rooma usundi individuaalse vagaduse kohta, milles oli koht ka emotsioonidel, nagu tänulikkus jumala abi eest. 24 Praegune uurimine ei vastanda enam teineteisele Rooma religiooni ja idamaiseid usundeid, vaid vaatleb viimaseid kultustena kreeka-rooma religiooni 25 või Rooma keisririigi religiooni 26 raames. II. Mõiste idamaised usundid Alates Jean Reville i ja Franz Cumont i tööde ilmumisest on Kybele, Attise, Serapise, Isise, Osirise, Jupiter Heliopolitanuse, Jupiter Dolichenuse ja Mithra(se) kultuste kohta kasutatud üldnimetust idamaised usundid. See mõiste on olnud 20. sajandi teaduses niivõrd üldine, et Maarten J. Vermasereni poolt a. algatatud ja nüüdseks juba üle saja köite hõlmav sari, mida annab välja Brilli kirjastus, kannab nimetust Etudes preliminaires aux religions orientales dans l`empire Romain ( Sissejuhatavad uurimused usunditest Rooma keisririigis ). Paljud praegused uurijad on mõiste idamaised usundid kahtluse alla seadnud ja isegi need uurijad, kes seda veel kasutavad, on teadlikud mõiste problemaatilisusest. Juba Robert Turcan, kelle teos esindab põhilises osas veel eelmist paradigmat, juhib tähelepanu sellele, et roomlased ise ei eristanud idamaiseid usundeid läänemaistest usunditest. 27 Idamaiste usundite asemel tuleks Turcani arvates rääkida hoopis idamaist päritolu usunditest, sest enne kui need usundid hakkasid levima Läänes, s. t. roomlaste hulgas, olid nad juba läbi teinud helleniseerumisprotsessi. 28 Turcan arvab ka, et idamaistest usunditest rääkides võib jääda ekslik mulje, nagu kujutaksid need endast ühtset tervikut, ja sellega lihtsustatakse nende olemust. 29 Sama joont jätkavad tänapäeval sellised uurijad nagu Jörg Rüpke, Corinne Bonnet, Paolo Scarpi ja Christoph Auffarth. Jaanuaris 2005 toimus Itaalias Villa Vigonis uurimisprojekti Idamaised usundid kreeka-rooma maailmas raames saksa, prantsuse ja itaalia teadlaste ühiskonverents, kus osavõtjad jõudsid seisukohale, et mõiste idamaised usundid pärineb kindlast ajaloolisest kontekstist, on 21 K. Latte. Römische Religionsgeschichte, lk Ibid. 23 R. Turcan. The Cults of the Roman Empire. Oxford, 1996, lk Vt. J. Rüpke. Die Religion der Römer. 2., überarbeitete Auflage. München, 2006, lk C. Auffarth. Zwischen Anpassung und Exotik. Mysterien und Orientalische Kulte in der Religion der Antike. Verkündigung und Forschung 2007, nr. 2, lk Sellist pealkirja ( Die Religion des Imperium Romanum ) kannab ka Hubert Canciki ja Jörg Rüpke poolt a. välja antud artiklikogumik. 27 R. Turcan. The Cults of the Roman Empire, lk Ibid., lk. 7. Viimase kohta vt. ka J. Ries. Gedanken zur Hellenisierung der orientalischen Kulte. Der Untergang der Religionen. H. Zinser (Hrsg.). Berlin, 1986, lk R. Turcan. The Cults of the Roman Empire, lk. 10. Tuna 3/2011 9
4 seotud 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul teaduses valitsenud orientalismiga ning on muutunud seepärast deskriptiivse mõistena mitteaktsepteeritavaks. Septembris 2005 korraldas sama rühm teadlasi uue konverentsi Frejuses, milles otsustati mõistest idamaised usundid lõplikult loobuda ja asendada see selliste deskriptiivsete mõistetega nagu grupireligioonid, importreligioonid ja eksootilisused (Exotisierungen). 30 Corinne Bonnet 31 ja Christoph Auffarth 32 on näidanud, et senine kontseptsioon idamaistest usunditest on tugevasti mõjutatud 19. sajandi teaduses domineerinud orientalismi diskursusest ja koloniaalsest mõtteviisist. Auffarth soovitab vaadelda idamaiste kultuste levikut Rooma riigis osana suuremast protsessist, erinevate Vahemere maade vahel aset leidnud kultuurivahetusest, mille kaasnähteks oli võõraste kultuste liikumine ühest piirkonnast teise. See protsess sai alguse juba pronksiajal. 33 Seega ei ole meil tegemist nähtusega, mis on iseloomulik vaid Rooma keisririigi ajajärgule. Rooma keisririigis see protsess lihtsalt jätkus ja seda soodustas elanikkonna suur liikuvus koos migratsiooniga levisid ka erinevad jumalused, kultused ja religioossed ideed. 34 Kuid juba Turcan juhtis tähelepanu sellele, et idamaiste jumalate kultused ei levinud Rooma riigis samal kujul, nagu nad olid sajandeid või aastatuhandeid eksisteerinud oma päritolumaadel. Enne kui need usundid hakkasid levima Läänes, s. t. roomlaste hulgas, olid nad juba läbi teinud helleniseerumisprotsessi. Seepärast tuleks Turcani arvates rääkida idamaiste usundite asemel hoopis idamaist päritolu usunditest 35. Christoph Auffarth soovitab seevastu mõistet religio migrans ja juhib tähelepanu sellele, et kui mõni religioon tuuakse sisserändajate poolt kaasa n.-ö. autentsel kujul, s. t. sellisena, nagu see eksisteeris oma päritolumaal, hakkab see sisserändajate järgmiste põlvkondade jooksul muutuma ja kohanema uue ühiskonna tingimustega. 36 Idamaist päritolu kultused, mis levisid roomlaste hulgas, säilitasid oma päritolumaa koloriiti erineval määral. Erinevusi võib siin täheldada koguni ühe ja sama kultuse raames. Sellal kui näiteks Roomas märgistasid Magna Materi kultuse võõrapärasust sissetoodud võõramaalastest preestrid, näitab see kultus Rooma provintsides ennast ilma idamaise koloriidita. 37 Ka seose põhjal etnilise identiteediga võib jagada idamaist päritolu kultusi kahte gruppi. Dirk Steuernageli järgi kuuluvad esimesse rühma kultused, mida järgis eeskätt etniliselt suletud immigrantide grupp (nt. araabia jumala Dusarese kultus) ja mille levik oli seega piiratud. Need kultused on osa etnilisest identiteedist. Neile vastandub ulatuslikult helleniseeritud või romaniseeritud kultuste tüüp, mis sidus kohaliku religioosse vormikeele enamasti mittespetsiifiliste vihjetega kultuse eksootilisele päritolule ja mis omas suurt atraktiivsust kohalikule elanik- 30 Kõige olulisem osa ettekannetest on ilmunud kogumikus: Religions orientales culti misterici. Neue Perspektiven nouvelle perspectives prospettive nuove. C. Bonnet, J. Rüpke, P. Scarpi (ed.). Potsdamer altertumswissenschaftliche Beiträge 16. Stuttgart, 2006 ning ajakirjades Trivium (Revue franco-allemande de sciences humaines et sociales Deutsch-französiche Zeitschrift für Geistes- und Sozialwissenschaften 2009, nr. 4) ja Mediterranea (2007, nr. IV). 31 C. Bonnet. Die Orientalischen Religionen im Laboratorium des Hellenismus. Franz Cumont. Trivium. Revue franco-allemande de sciences humaines et sociales Deutsch-französische Zeitschrift für Geistes- und Sozialwissenschaften 2009, nr C. Auffarth. Zwischen Anpassung und Exotik. Mysterien und Orientalische Kulte in der Religion der Antike. Verkündigung und Forschung 2007, nr. 2, lk ; C. Auffarth. Religio migrans: Die Orientalischen Religionen im Kontext antiker Religion. Ein theoretisches Modell. Mediterranea 2007, nr. IV, lk Ibid., lk Ibid., lk R. Turcan. The Cults of the Roman Empire, lk C. Auffarth. Zwischen Anpassung und Exotik, lk. 21; C. Auffarth. Religio migrans, lk Vt. A.-K. Rieger. Lokale Tradition versus überregionale Einheit: der Kult der Magna Mater. Mediterrania 2007, nr. IV, lk Tuna 3/2011
5 Jaan Lahe / Paradigmamuutusest Rooma keisririigi religiooni uurimises 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses konnale (nt. Isise kultus, mis levis inimeste kaudu, kes ei pärinenud Egiptusest). 38 Idamaised kultused ei esinda seega ühte kindlat usunditüüpi. III. Idamaised kultused kui müsteeriumiusundid Alates Reville`ist, Cumont`ist ja Reitzensteinist on levinud seisukoht, et Rooma riigis levinud idamaise päritoluga kultused olid müsteeriumikultused. Varasemad uurijad kasutasid nende kohta nimetust müsteeriumireligioonid (Mysterienreligionen). Viimasest nimetusest on tänaseks loobutud, sest nagu ütleb Walter Burkert, ei tähendanud pühitsemine Isise või Mithrase müsteeriumidesse liitumist mingi erilise religiooniga selles mõttes, nagu seda on juutlus, kristlus, islam või mõni teine muid usundeid välistav religioon, mida me tänapäeval tunneme. Müsteeriumid eksisteerisid teineteise kõrval üksteist välistamata ja üksteise vahele piire tõmbamata ja seepärast tuleks neid vaadelda erinevate mänguvormide (Spielformen), vaadete ja moodidena (Moden) ebaühtse, kuid samas järjepideva konglomeraadi sees, mida me nimetame antiikaja religiooniks. 39 Müsteeriumikultuste suhe muu antiikreligiooniga on Burkerti meelest võrreldav Santiago di Compostelasse tehtava palverännaku suhtega keskaegse religioossusega nagu palverännakud olid osa keskaegsest kristlikust religioossusest, nii olid ka müsteeriumikultused mitte endasse suletud süsteemid, vaid üks isikliku vagaduse vorme antiikse religioossuse või, nagu ütleb Burkert, üldise polüteistliku süsteemi raames. 40 Vana paradigmat esindavad uurijad vaatlevad müsteeriumikultusi ühtse kultusetüübina ja toovad välja nende ühiseid jooni. Sellisteks joonteks olevat Hugo Gressmanni arvates näiteks ohvri jäämine tagaplaanile, ilmikute osatähtsuse tõus religioonis, individuaalsus (need kultused eeldavad inimese isiklikku usutunnistamist), erilise müsteeriumiteadmise (gnoosis!) rõhutamine, sakramentide rõhutamine ja jumalikustumise (Vergottung) idee. 41 John Fergusoni järgi on müsteeriumikultuste põhitunnusteks pühitsetavaga läbi viidav puhastusrituaal, kommunioon mõne jumala või jumalannaga ning õndsa surmajärgse elu tõotamine oma järgijatele. 42 Müsteeriumikultuste jumalad esindavat aga ühte jumalatüüpi. See olevat nooruslik jumalus, kes sattus surma võimusesse, kuid äratati surmast ellu. Need jumalused olevat olnud algselt vegetatsioonijumalused, kes kaotasid aga aja jooksul oma seotuse. Kultuslik ühinemine sellise jumalusega andvat pühendatutele võimaluse saada osa jumaluse saatusest nii surmas kui ka uues, kadumatus elus. 43 Praegust uurimisseisu iseloomustab diferentseeritud lähenemine müsteeriumikultustele. Richard L. Gordon juhib tähelepanu 38 Vt. D. Steuernagel. Hafenstädte die Knotenpunkte der religiöser Mobilität? Mediterrania 2007, nr. IV, lk W. Burkert. Antike Mysterien. Funktion und Gehalt. München, 1991, lk. 11. Vt. ka M. Giebel. Das Geheimnis der Mysterien. Antike Kulte in Griechenland, Rom und Ägypten. München, 1993, lk Isegi uurijad, kes on jäänud vana paradigma juurde, kasutavad tänapäeval mõistet müsteeriumikultused (vt. nt. H. Kloft. Mysterienkulte der Antike, Götter, Menschen, Rituale. München, 1999). Siinkohal olgu aga veel nimetatud, et praeguses uurimises on ka kõnelemine religioonidest (mitmuses) antiikajal tunnistatud problemaatiliseks. Selle asemel kõneldakse antiikreligiooni ühtsusest ja kultuste paljususest selle religiooni raames (vt. nt. J. Rüpke. Thinking about religion in the plural (käsikiri); J. Rüpke. Die Religion der Römer. Eine Einführung. 2., überarbeitete Auflage. München, 2006, lk ; H. Cancik. Römische Religion im Kontext. Kulturelle Bedingungen religiöser Diskurse. Gesammelte Aufsätze I. Tübingen, 2008; J. Rüpke. Religiöser Pluralismus und das Römische Reich. Die Religion des Imperium Romanum. H. Cancik, J. Rüpke (Hgg.). Tübingen, 2009, lk W. Burkert. Antike Mysterien, lk. 17. Mõiste polüteistlik süsteem, mis on kasutusel ka praeguses uurimises, on pärit John Fergusonilt (vt. J. Ferguson. The Religions of the Roman Empire. New York, 1970, lk. 219). 41 H. Gressmann. Die orientalischen Religionen im hellenistisch-römischen Zeitalter. Berlin u. Leipzig, 1930, lk J. Ferguson. The Religions of the Roman Empire, lk R. Bultmann. Das Urchristentum im Rahmen der antiken Religionen. Zürich, 1949, lk Tuna 3/
6 sellele, et paljugi sellest, mida varem peeti teadmisteks müsteeriumikultuste kohta, on hilisema uurimise valguses osutunud spekulatsioonideks. Põhjuseks on allikate olukord meieni jõudnud teated müsteeriumikultustest on sageli marginaalsed või kontekstist lahti rebitud fragmendid või kristlike apologeetide kirjeldused, 44 mille puhul ei saa sageli rääkida erapooletusest (vt. VI alajaotus). 45 Esmalt tuleb rõhutada, et kõik idamaised kultused, mis Rooma riigis levisid, ei olnud müsteeriumikultused (kindlasti kehtib see näiteks mitmete süüria ja araabia päritolu jumaluste kohta) ja ka jumalustel, kelle kultuses olid müsteeriumid, oli eksoteeriline-avalik kultus (erandiks on siin ehk Mithra). Kui räägitakse idamaist päritolu müsteeriumikultustest, siis tuleb rõhutada, et jumalustel, kelle ümber need kultused tekkisid, ei olnud müsteeriume nende päritolumaal need tekkisid neile alles kreekarooma maailmas ning tõenäoliselt kreeka müsteeriumide mõjul. 46 Mõisted mysteria, telete ja orgia, mida sageli tõlgendatakse spetsiifiliste mõistetena müsteeriumikultuste tähistamiseks, võivad keisririigi-aegsetes tekstides tähistada kõiki kultusi, s. t. mitte ilmtingimata neid, mida meie müsteeriumikultustena mõistame. 47 Müsteeriumikultusi huvitab inimese siinpoolne õnn ja heaolu vähemalt sama palju kui surmajärgne õndsus ja on müsteeriumikultusi (Mithra kultus), milles huvi viimase vastu on nõrgalt tõendatud või ei ole üldse tõendatud. 48 See, mida varasemad uurijad on nimetanud müsteeriumikultustes sakramentideks, on sageli toimingud, mida on tõlgendatud läbi kristliku prisma. 49 Ei ole võimalik tõestada, et müsteeriumikultustes oleks ohverdamine olnud vähem tähtis, kui ta oli kreeka-rooma religioonis üldiselt. 50 Ja nagu on näidanud Carsten Colpe, on ka müsteeriumikultuste aluseks postuleeritud idee surevast ja ülestõusvast jumalusest kunstlik konstruktsioon erinevate müütide elementidest. Võrreldes omavahel erinevate müsteeriumijumaluste saatusest kõnelevaid müüte, jõuab Colpe järeldusele, et nende jumaluste saatused on liiaks erinevad, et käsitada neid kõiki surevate ja surnuist ülestõusvate jumalustena Osiris saab allilma valitsejaks, Attise keha säilib kõdunemata 51 ja Mithra kultuses puuduvad igasugused viited tolle jumala surmale. Ja viimaks tuleb veel rõhutada, et müsteeriumikultused ei ole üksnes hellenismi ja Rooma keisririigi ajajärgule iseloomulik nähe, vaid osa antiikreligioonist juba alates arhailisest ajajärgust R. L. Gordon. Mysterienreligionen. Religion in Geschichte und Gegenwart, V. 4, völlig neu bearbeitete Auflage. Tübingen, 2002, lk Meie teadmiste piiratusele müsteeriumikultuste kohta juhivad tähelepanu ka Dieter Zeller (Mysterien/ Mysterienreligionen. Theologische Realenzyklopädie, 23. Berlin, New York, 1994, lk. 504) ja Walter Burkert (Antike Mysterien, lk ), kes hoiatatavad selle eest, et lünki teadmistes ei täidetaks antiiksest romaanikirjandusest, hermetismist, gnoosisest ja maagiast laenatud ainesega. 46 W. Burkert. Antike Mysterien, lk C. Auffarth. Zwischen Anpassung und Exotik, lk. 29; C. Auffarth. Reichsreligion und Weltreligion. Die Religion des Imperium Romanum. H. Cancik, J. Rüpke (Hg.). Tübingen, 2009, lk. 48; C. Bonnet. Die Orientalischen Religionen im Laboratorium des Hellenismus, lk. 64. Sellele tõsiasjale juhib tähelepanu ka juba vana paradigmat esindav Martin Persson Nilsson (vt. Geschichte der griechischen Religion. 2. Bd.: Die hellenistische und römische Zeit. 4. Aufl. München, 1988, lk. 679). 48 W. Burkert. Antike Mysterien, lk ; lk. 19 jj.; C. Auffarth. Zwischen Anpassung und Exotik, lk. 25; vt. ka M. Clauss. Mithras. Kult und Mysterien. München, 1990, lk W. Burkert. Antike Mysterien, lk C. Bonnet. Die Orientalischen Religionen im Laboratorium des Hellenismus, lk C. Colpe. Zur mythologischen Struktur der Adonis-, Attis- und Osiris-Überlieferungen. C. Colpe. Kleine Schriften. Fünfter Band. Berlin, 1996, lk Müsteeriumikultuste jumaluste erinevatele saatustele juhib tähelepanu ka Walter Burkert (Antike Mysterien, lk. 64). Mõistete ülestõusmine ja uuestisünd rakendamise suhtes nii müsteeriumikultuste jumalustele kui ka müsteeriumidesse pühendatud inimestele on kriitiline nii Dieter Zeller (Mysterien/Mysterienreligionen, lk. 516) kui ka Walter Burkert (Antike Mysterien, lk. 64). Sellele vaatamata üritab viimane töötada välja müsteeriumikultuste fenomenoloogiat. 52 W. Burkert. Antike Mysterien, lk Tuna 3/2011
7 Jaan Lahe / Paradigmamuutusest Rooma keisririigi religiooni uurimises 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses IV. Müsteeriumiusundid kui sünkretistlikud usundid Jean Reville, Paul Wendland, Hugo Gressmann ja paljud teised vana paradigmat esindavad uurijad on iseloomustanud ajastut, mil idamaised kultused Rooma riigis levisid, sünkretismi ajastuna 53 ja idamaiseid usundeid kui sünkretistlikke usundeid. Tänapäevane religiooniteadus ei ole küll loobunud sünkretismi mõistest, 54 kuid samas võib kahelda, kas kreeka-rooma religioon tervikuna oli vähem sünkretistlik kui Rooma vabariigi lõpul ja keisririigi ajal levinud idamaist päritolu kultused. Nii võib kreeka religioonis täheldada idamaiste usundite mõjusid juba alates pronksiajast ning Rooma religioonist võib leida etruski usundi mõjusid alates kuningriigi ajajärgust ja kreeka religiooni mõjusid alates varase vabariigi ajajärgust. 55 Sünkretismi mõiste pole ka piisav, et kirjeldada erinevate kultuste vastastikuste mõjude ulatust ja laadi. Seepärast soovitavad uut paradigmat esindavad uurijad, nagu Corinne Bonnet, Jörg Rüpke, Paolo Scarpi, Christoph Auffarth ja Sergio Ribichini, kasutada sünkretismi asemel selliseid mõisteid nagu jumaluste ja kultuste akulturatsioon ja interpretatsioon, kirjeldada Rooma riigi religioosset maastikku kui integratsiooni ja interaktsiooni multietnilise ja multikultuurse maailma sees ja siduda seda selliste mõistetega nagu muutunud kultuurilised ja religioossed identiteedid, migratsioon ja diasporaa. 56 V. Monoteism kreeka-rooma usundis Juba paljud 19. sajandi ja 20. sajandi alguse Rooma religiooniloo uurijad väitsid, et Rooma keisririigi aegne religioon jõudis monoteistliku jumalakäsitluseni. Nii väidab Jean Reville, et jumalate ja kultuste samastamise tulemusena kujunes sünkretismi raames välja monoteistlik jumalakäsitlus. Kuna see oli seotud päikesejumala esiletõusuga, nimetab ta seda päikese-monoteismiks. Päikesejumala esiletõusu seletavad aga nii Reville kui ka paljud hilisemad uurijad (Kurt Latte, 57 Martin P. Nilsson 58 jt.) idamaiste usundite mõjudega kreeka-rooma religioonile. Reville arvab, et päikese-monoteism valmistas ette pinda ristiusu levikule. 59 Ka Kurt Latte arvates oli uute kultuste leviku edu üheks põhjuseks neis kultustes leiduv tugev monoteistlik või vähemalt henoteistlik joon. 60 Nagu Reville, nii seostab ka Latte seda tendentsi universalistlike joontega päikesejumala kultusega, mis andis hea aluse jumaluste samastamiseks ja oli samas sümboolselt tõlgendatuna vastuvõetav ka haritlastele Seda ütleb juba Reville teose pealkiri La religion de la société romaine à l époque de syncrétisme. 54 Samas on seda mõistet palju kritiseeritud. Vt. K. Rudolph. Syncretism. From Theological Invective to a Concept in the Study of Religion. Syncretism in Religion. J. S. Jensen (ed). London, 2004, lk Teisal ütleb Rudolph: jede Religion ist strenggenommen doch ein synkretistisches Gebilde; reine Religionen finden sich nur in Schreibtischtheorien. (K. Rudolph. Die Gnosis. Wesen und Geschichte einer spätantiken Religion (Göttingen,1994, lk. 307). 55 C. Auffarth. Religio migrans. Die Orientalischen Religionen im Kontext antiker Religion. Ein theoretisches Modell, lk ; W. Burkert. Die orientalisierende Epoche in der griechischen Religion und Literatur. Heidelberg, 1984; W. Schuller. Griechische Geschichte. Oldenbourg Grundriss der Geschichte, Bd. 1 A. München, 2008, lk ; H. S. Versnel. Römische Religion und Religiöser Umbruch. Die orientalischen Religionen im Römerreich. M. J. Vermaseren (ed.). Leiden, 1981, lk. 47; vt. ka J. Rüpke. Die Religion der Römer. Eine Einführung. 2., überarbeitete Auflage. München, 2006, lk Religions orientales, culti misterici, Mysterien: nouvelles perspectives nuove prospettive neue Perspektiven; C. Auffarth, S. Ribichini. Pluralität, Pluralismus und Exklusivität. Thematische Einführung. Mediterranea 2007, nr. 4, lk K. Latte. Römische Religionsgeschichte, lk M. P. Nilsson. Geschichte der griechischen Religion II, lk J. Reville. Die Religion der römischen Gesellschaft im Zeitalter des Synkretismus. Leipzig, 1906, lk K. Latte. Römische Religionsgeschichte, lk Ibid., lk Tuna 3/
8 Ka uut paradigmat esindavad uurijad kõnelevad monoteistlikest tendentsidest Rooma keisririigi aegses religioonis ja seostavad seda ka päikesejumala kultusega. 62 Ent praegused uurijad peavad vajalikuks täpsustada selle monoteismi laadi ja rõhutavad, et see ei olnud eksklusiivne monoteism, nagu seda on monoteism tänapäeva juutluses või islamis, vaid inklusiivne monoteism, mis ei välista kõrgeima jumaluse kõrval ka madalamate jumaluste olemasolu. 63 Seepärast soovitavad mitmed uurijad kasutada ka monoteismi asemel mõnda teist terminit, nagu henoteism, monolaatria ja teokraasia. 64 Loobumata mõistetepaarist monoteism ja polüteism, näitab tänapäevane uurimine aina enam, kuivõrd voolavad on olnud nende kahe jumalakäsitluse piirid ajaloos ( monoteistliku tendentsi kõrval kreekarooma usundis on täheldatav ka polüteistlik tendents antiikses kristluses; sellisena on käsitletav näiteks idee erinevatest jumalikest vaheolenditest Jumala ja maailma vahel, nagu seda on Logos ja Tarkus erinevatel kirikuisadel) ja et antiikse religioonimaailma kirjeldamine nende mõistete abil on ebapiisav. 65 VI. Müsteeriumiusundid ja varane kristlus Juba antiikajal vaieldi selle üle, kuidas tuleb mõista ristiusu sarnasusi müsteeriumiusunditega. Justinus Märter ja Tertullianus arvasid, et nende usundite sarnasusi tuleb seletada deemonite tegevusega, kes varastasid ristiusust riitusi ja uskumusi ning andsid need plagieerimiseks paganate kätte (Apol I, 66; De prasescr haer 40). Kuid seda väites postuleerisid kristlikud apologeedid ikkagi ristiusu ja mittekristlike usundite sarnasusi. Isegi veel 17. sajandil leidus plagiaadi-teoorial õpetlaste hulgas pooldajaid sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses tekkinud saksa religiooniloolisse koolkonda kuuluvad piibliteadlased hakkasid seevastu väitma hoopis erinevate idamaiste kultuste, sh. müsteeriumiusundite mõju ristiusu kujunemisele. Nii väitis näiteks Friedrich Heitmüller, et kristlik armulaud on sarnane püha söömaajaga müsteeriumiusundites ja kuna viimased on vanemad kui ristiusk, võib oletada, et armulaud on kujunenud müsteeriumisöömaaegade mõju all. 67 Heitmülleri kaasaegne ja temaga ka mõnda aega samaaegselt Göttingeni ülikoolis õpetanud Wilhelm Bousset püüdis tõestada, et Uues Testamendis Jeesuse kohta kasutatav tiitel Kyrios on laenatud hellenistlikest religioonidest, kus seda kasutati erinevate jumalate, sh. müsteeriumiusundite jumalate kohta. 68 Vanatestamentlane Hermann Gunkel jõudis erinevaid Uue Testamendi ideid vaadeldes järeldusele, et need olid olemas juba ristiusule eelnenud ajal ning järelikult laenati kristlaste poolt vanematest religioonidest. Sellisteks ideedeks on Gunkeli arvates näiteks neitsistsünd, idee surevast ja ülestõusvast jumalusest ning Kristuse taastulekust, 69 kusjuures idee surevast ja ülestõusvast jumalusest olevat pärit müsteeriumiusunditest ja kantud üle Kristusele. Richard Reitzenstein leiab Uuest Testamendist, eriti Pauluse kirjadest palju mõisteid ja motiive, mis meenutavad müsteeriumiusundeid (idee ristimisest Kristuse surma sisse ja ülestõusmisest koos 62 Vt. nt. Pagan Monotheism in Late Antiquity. P. Athanassiadi, M. Frede (ed.). Oxford, 1999; M. Wallraff. Tendenzen zum Monotheismus als Kennzeichen der religiösen Kultur der Spätantike. Verkündigung und Forschung 2007, nr. 2, lk M. Wallraff. Tendenzen zum Monotheismus als Kennzeichen der religiösen Kultur der Spätantike, lk. 70; Ibid., lk M. Wallraff. Tendenzen zum Monotheismus als Kennzeichen der religiösen Kultur der Spätantike, lk Vt. U. Masing. Usundiloo mõttest. Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt. Tartu, 1993, lk. 254; U. Masing. Üldine usundilugu. Tartu, 2000, lk F. Heitmüller. Taufe und Abendmahl im Urchristentum. Marburg, W. Bousset. Kyrios Christos. Göttingen, H. Gunkel. Zum religionsgeschichtlichen Verständnis des Neuen Testaments. Göttingen, Tuna 3/2011
9 Jaan Lahe / Paradigmamuutusest Rooma keisririigi religiooni uurimises 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses Kristusega; idee uuestisündimisest ja Kristusega (või uue inimesega) rõivastumisest jne.) ning ütleb, et Paulus kasutab kristliku sõnumi väljendamiseks müsteeriumiusunditega ühist pildikeelt ja et tema sõnum on mõistetav vaid müsteeriumiusundite taustal ndatel aastatel hakkas muutuma paradigma ka müsteeriumiusundite ja kristluse suhete hindamises. Nii arvab näiteks Bruce M. Metzger, et müsteeriumiusunditel ja kristlusel on küll sarnasusi (püha söömaaeg, sureva ja surnuist ülestõusva päästjajumala motiiv), kuid ta ei pea neid müsteeriumiusundite laenudeks kristluses, vaid üksnes fenomenoloogilisteks paralleelideks, mis tulenevad osaliselt erinevatest allikatest võetud heterogeense materjali kokkusulatamisest. 71 Metzger oletab, et mõnedel juhtudel on olnud laenamine hoopis vastupidine. Näiteks kui müsteeriumiusundid hakkasid kristluse leviku tõttu kaotama oma liikmeid, püüdsid müsteeriumikultuste järgijad seda protsessi pidurdada, hakates imiteerima kristlikke riitusi ja doktriine. Nii on näiteks võimalik, et konkureerides kristlusega, mis lubas oma järgijatele igavest elu, hakati ka Kybele kultuses väitma, et tapetud härja või jäära vere mõju kestab edasi ka pärast surma. 72 Uues Testamendis leidub küll mõisteid, mis esinevad ka müsteeriumiusundites, kuid sellised mõisted on Metzgeri arvates haruldased või on neil seal teine tähendus kui müsteeriumiusundites. 73 Ka kristlike sakramentide ja müsteeriumiusundite pühade toimingute puhul on Metzgeri meelest nende sisulised erinevused suuremad kui nende välised sarnasused. 74 Suurimaks erinevuseks müsteeriumiusundite ja kristluse vahel on Metzgeri arvates aga Jeesuse isiku tugev seotus ajalooga, mis müsteeriumijumalatel puudub. 75 Ideed müsteeriumiusundite laenudest kristluses on kritiseerinud ka Walter Burkert. Ta ütleb, et varane kristlus võttis küll omaks müsteeriumiusundite metafoorika, rääkides näiteks ristimise ja euharistia müsteeriumidest. See ei tähenda aga, et neid paralleele peaks absolutiseerima või metafoore hüpostaseerima. Burkert ütleb, et paljut sellest, mis jääb antiiksetes müsteeriumides ebaselgeks, ähvardab oht saada seletatud paralleelide abil, mis võetakse kristlusest. Erinevused kristluse ja müsteeriumiusundite vahel jäävad Burkerti arvates radikaalseteks. 76 Müsteeriumijumalad ei ole Burkerti meelest surevad ja ülestõusvad jumalad (vt. III lõik), idee müsteeriumijumalate otsesest imiteerimisest müstide poolt on nõrgalt põhjendatud ja seepärast ei saa Pauluse õpetust suremisest ja ülestõusmisest koos Kristusega tuletada müsteeriumiusunditest. 77 Erinevusi müsteeriumiusundite ja varase kristluse vahel on rõhutanud ka Dieter Zeller. Ta ütleb, et kuigi ka Uues Testamendis esineb mõiste mysterion, tähendab see sõna seal midagi hoopis muud kui müsteeriumiusundites see tähendab Jumala igavest, lõpuaja kohta käivat otsust, mis varasematele põlvkondadele oli varjatud, kuid on saanud nähtavaks Jeesuses Kristuses. Erinevalt müsteeriumiusunditest, kus mysterion jääb ligipääsetavaks vaid väikesele valitute ringile, saab Jeesuses ilmunud saladus Uue Testamendi järgi avalikuks kogu maailmas (vt. 1 Kr 2,6 jj.; Kl 1,26; Ef 3,3 jj.). 78 Ka Zelleri meelest ei saa kristlikke põhiõpetusi Jeesuse surmast meie pattude eest ja ülestõusmi- 70 R. Reitzenstein. Die hellenistischen Mysterienreligionen nach ihren Grundgedanken und Wirkungen, lk B. M. Metzger. Methodology in the Study of the Mystery Religions and Early Christianity. B. M. Metzger. Historical and Litterary Studies. Pagan, Jewish, and Christian. Leiden, 1968, lk Ibid., lk Ibid., lk Ibid., lk Ibid., lk W. Burkert. Antike Mysterien, lk Ibid., lk D. Zeller. Mysterien/Mysterienreligionen. Theologische Realenzyklopädie XXIII. Berlin, New York, 1994, lk Tuna 3/
10 sest tuletada müsteeriumiusunditest, kuna neis puudub ühtne kontseptsioon surevast ja ülestõusvast jumalast. 79 Kuigi ristimise, armulaua ja müsteeriumikultustes praktiseeritud puhastustoimingute ning püha söömaaja vahel on teatud sarnasused, ei saa armulauda ega kristlikku ristimist siiski tuletada müsteeriumiusundite vastavatest pühadest toimingutest. Osalemine müsteeriumidraamas ega ka initsiandi rituaalne surm ei tähenda müsteeriumiusundites osasaamist jumaluse surmast, nagu Paulus õpetab Rm 6,1-11 Kristuse kohta. 80 Kui jätta kõrvale tauroboolium, siis ei ole müsteeriumiusundite puhastusrituaalid seotud ka uuestisünni mõistega, nagu seda on kristlik ristimine. Kristusega rõivastumine, millest on juttu Gl 3,27, ei tähenda inimese jumalikustumist nagu uude rõivasse riietumine müsteeriumides, vaid, nagu seletab Zeller, inimese eksistentsi uut määratlemist 81. Ka armulaud on paremini mõistetav juutide paasasöömaajast, mitte müsteeriumisöömaaegadest lähtudes. 82 Dieter Zeller juhib tähelepanu sellele, et seoses ris- timise ja armulauaga hakatakse kristluses müsteeriumikultusi meenutavat metafoorikat kasutama laiemalt alles 3. sajandil. 83 Ilmselt tehti seda selleks, et selgitada kristlikku õpetust inimestele, kellele müsteeriumikultuste pildikeel oli omane. Me ei pea siin mõtlema tingimata müstidele, kes konverteerusid kristlusesse, vaid filosoofilise taustaga haritlastele, sest müsteeriumikultustest pärit pilte ja metafoore kohtab rohkesti ka Rooma keisririigi aegses filosoofilises kirjanduses. 84 Uuemas uurimises ei tuletata kristlikke õpetusi ega sakramente enam müsteeriumiusunditest. Arvestatakse aga sellega, et kristlikud autorid tõlgendasid müsteeriumikultuste pühi toiminguid kristlike sakramentide kaudu ja müsteeriumikultuste järgijad võisid mõista kristlikke sakramente oma pühade toimingute kaudu. Sel kombel püüdsid mõlemad religioossed rühmitused seletada endale tundmatud tuntu kaudu, nagu seda tegid juba Herodotos ja teised vanemad antiikautorid, kui nad püüdsid oma kaasaegsetele kreeklastele tutvustada mõne võõra rahva religiooni. Jaan Lahe (1971) Lõpetas aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Teoloogiadoktor aastast. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduste Instituudi usundiloo dotsent ja Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi usundiloo lektor. Uurimisteemad on idamaised kultused Rooma keisririigis, gnoosis, varajane kristlus ning Piibli tõlgendamise ajalugu. 79 Ibid., lk Ibid. 81 Ibid, lk Ibid. 83 Ibid. 84 Vt. W. Burkert. Antike Mysterien, lk ; H. Kloft. Mysterienkulte der Antike. Götter, Menschen, Rituale. München, 1999, lk Tuna 3/2011
EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse
EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi
RohkemNÄIDIS
AINEKAART Ainevaldkond: Sotsiaalained Õppeaine: ajalugu Klass: esimene kursus Üldajalugu 10. klass Õpetaja: Jaan Nõmmik Ainetüüp: kohustuslik aine gümnaasiumis Õpetamise aeg: 2017/2018. õppeaasta Õppekirjandus:
RohkemUA-2014v.indd
GRANDI ETF8665 RELIGIOONIAJALOOLE PÜHENDATUD KONVERENTS EELK USUTEADUSE INSTITUUDIS 1 8. novembril 2013. aastal leidis EELK Usuteaduse Instituudis Tallinnas aset järjekordne religiooniajaloole pühendatud
RohkemZoroastristlikud ja zurvaniitlikud motiivid maniluses Jaan Lahe Sissejuhatus Maniluse religioonilooline taust resp. religioonilooline päritolu on olnu
Zoroastristlikud ja zurvaniitlikud motiivid maniluses Jaan Lahe Sissejuhatus Maniluse religioonilooline taust resp. religioonilooline päritolu on olnud vaidlusteemaks sajandeid ja uurijate üksmeel selles
RohkemUA-2010.indd
KUI GNOSTILINE ON TOOMA EVANGEELIUM? Jaan Lahe Kui 1945. aastal avastati Nag Hammadi koodeksid, 1 sai see käsikirjaleid kiiresti tuntuks kui Nag Hammadi gnostiline raamatukogu. 2 Uurijad tegid oletusi
RohkemHommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede
Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Kas mõistad, kui väärtuslik sa oled? 3/3 08:30 Vabaduseks kutsutud: Kuidas valmistuda lahinguks? 09:00 Vabastav uuestisünd:
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemLüllemäe Põhikooli õppekava lisa 5 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde nädalas ajalugu V klass 1 tund VI klass 2 tundi 5. klassi õpitulemused Õppes
Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde nädalas ajalugu V klass 1 tund VI klass 2 tundi 5. klassi õpitulemused Õppesisu ja tegevus Seos teiste ainetega Ajaarvamine ja ajalooallikad kasutab kontekstis mõisteid,
RohkemKeeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl
Sõnaenergia ja ümbritsev keskkond Maria Tilk Tallinna Ülikool Keeleruum Tants Rütm Laul Loodus - Energia - Heli - Inimene - Loits - Sakraalsus Sõna Energia ei hävi ega kao, vaid ainult muudab oma kuju
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemPersonalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]
Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,
RohkemHommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede
Hommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Ülistus 1/3 08:30 Kohtumine Messiaga: Marion Wells 08:40 Ärka!: Võrratu Jumala armastus 09:00 Danny Silk - Austuse kultuur:
RohkemDavid the King Part 1 Estonian CB
Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemPowerPoint Presentation
MUUD KIRJAD Veljo Kaptein HEEBREA KIRI JAAKOBUSE KIRI 1PEETRUSE KIRI 2PEETRUSE KIRI 1 JOHANNESE KIRI 2 JOHANNESE KIRI 3 JOHANNESE KIRI JUUDA KIRI MUUD KIRJAD HEEBREA KIRI OLUKORD: SUUNATUD HEEBREALASTELE
Rohkem156-77
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide
RohkemTallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste
Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS) (https://www.etis.ee/index.aspx) kajastab
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemKivid ja horoskoop.
Milline kivi sobib horoskoobiga JÄÄR Jäära isikupärale ja tugevale tahtejõule vastab teemant. See on number üks nagu jäär, ikka esimesena kohal. Punased kivid rubiin ja granaat iseloomustavad hoogsust
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemNarva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE LITURGI
VALIKAINE LITURGIKA gümnaasiumis 1 LITURGIKA ÜLDOSA Liturgika gümnaasiumis Leitoyrgia «avalik teenistus» kõige tähtsam jumalateenistus, mille suhtes kõik teised ööpäevaringi jumalateenistused (vt. Jumalateenistuste
RohkemKOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu
KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU
RohkemRahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014
Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemPresent enesejuhtimine lühi
ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS
EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemJenny Papettas
SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemNurk, Mart. Inventarinimistu
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Fond 177 NURK, MART 1939-1948 SISSEJUHATUS Nurk, Mart (Märt) (14. juuli 1892, Kaubi v. Pärnumaal - 5. nov. 1948, Hamburg), õigusteadlane, Tartu Ülikooli ja Balti Ülikooli (Saksamaa)
RohkemMicrosoft Word - RVLi juhend.doc
KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemMicrosoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt
Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus
RohkemUA-2015.indd
TEOLOOGILISE KEELE POEETILISUS MIDA SEE TÄHENDAB? 1 Eilert Hermsile 75. sünnipäevaks Eeldan alljärgnevas kahte faktilise keelekasutusega haakuvat lihtsustust, mille kehtivuse piire siinkohal lähemalt arutama
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemTallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar
Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar TLH EK -- 10 Palju õnne ja jaksu edaspidiseks! TLH EK on teinud olulise panuse Eesti
RohkemMicrosoft Word - KK doc
KIRIKUKAJA 15. - 22. märts 2013 EESTI UUDISED Mustamäele kiriku rajamiseks korraldatakse arhitektuurivõistlus 19.03.2013 Delfi Mustamäele - Kiili tn 9 kinnistule, on plaanis rajada Maarja Magdaleena kiriku
RohkemUA-2014.indd
INIMESE VARJATUD MINA: UNUSTATUD SEESMISE INIMESE ASPEKT PAULUSEL 1 Sissejuhatus Apostel Paulus on varakristliku inimesekäsitluse uurimise seisukohalt primaarne allikas üsna mitmel põhjusel. Esiteks on
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemUntitled-2
Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese
Rohkem10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (
Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab
RohkemAntennide vastastikune takistus
Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni
RohkemPanganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul
10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,
RohkemPolünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x
1 5.5. Polünoomi juured 5.5.1. Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n 1 +... + a n 1 x + a n K[x], (1) Definitsioon 1. Olgu c K. Polünoomi
RohkemKus on Jumal algus.indd
Kus on Jumal? Kirjutanud ja joonistanud Leia A. Stinne Originaaltiitel: Where Is God? Avaldatud lepingu alusel kirjastusega Light Technology Publishing Eesti keelde tõlkinud Lembe Rohuväli Toimetanud Riina
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemUA indd
Communio-eklesioloogia katoliiklaste ihalus osaduse järele Ingmar Kurg Abstrakt Communio-eklesioloogia oli 1985. aasta erakorralise piiskopisinodi kinnitusel Vatikani II kirikukogu keskne idee, mille katoliiklikud
RohkemUntitled-1
SALEMI KUUKIRI jaanuar 2019 ÕNNISTATUD 2019. AASTAT! A l u st a m e a a st a t h e a d e soovidega. Olgu Jumala arm ja heldus ka sellel aastal värsked meile! Me oleme tänulikud eelmise a a s t a e e s
RohkemELADA LIGIMESE SUHTES KAASATUNDVALT TARMO KULMAR EESTI A K A D EEM ILISE O RIEN TA A LSELTSI PR ESID EN T Tema Pühadus XIV dalai-laama Tendzin Gyatso
ELADA LIGIMESE SUHTES KAASATUNDVALT TARMO KULMAR EESTI A K A D EEM ILISE O RIEN TA A LSELTSI PR ESID EN T Tema Pühadus XIV dalai-laama Tendzin Gyatso kuulub kahtlemata tänapäeva maailma autoriteetsemate
Rohkem1-69_.pdf
Aasta advokaat Gerli Kilusk: mulle tundub, et minu jaoks on parim aeg just praegu ! " #! " $ $ # % &! $! $ % $ ' ( & )! Aina enam teevad kõrgeid panuseid ärimaailmas just õrnema soo esindajad. Tunnustuse
RohkemVana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi
Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi
RohkemKUULA & KORDA INGLISE KEEL 1
KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018
RohkemKOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUG
KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU 1. Eesti üleminekul esiajast keskaega Läti Henriku
RohkemMatemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo
Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD PÕLEVKIVI Niiskuse määramine Oil shale Determination of moisture EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 668:1996 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
Rohkemlvk04lah.dvi
Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemPowerPoint Presentation
Baltisaksa «maffia» Vene polaaruurimises Erki Tammiksaar Tartu ülikool ökoloogia ja maateaduste instituut, geograafia osakond Eesti maaülikool teadusloo uurimise keskus Üldist Vene impeeriumi uurimine
RohkemUA indd
KONFLIKTIST OSADUSENI JA OIKUMEENILINE LIIKUMINE LUTERLIKUST VAATEPUNKTIST 1 Tiit Pädamile 60. sünnipäevaks Thomas-Andreas Põder Abstrakt Luterlaste ja katoliiklaste üleilmse ühiskomisjoni uurimisraport
RohkemPowerPoint Presentation
TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku
RohkemNo Slide Title
SUURTE KORTERMAJADE PIIRKONNAD EUROOPAS: SOTSIAALSED TRENDID JA PLANEERIMISLÄHENEMISED Tiit Tammaru ja Kadri Leetmaa TÜ Rände- ja linnauuringute keskus 14 linna Euroopas Large Housing Estates in Europe:
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni
Kas minna üheskoos või v i jääj ääda üksi? Ühistegevuse arendamise tänane t tegelikkus Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht Professor Rando Värnik
RohkemSissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo
Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Saagem tuttavaks Minu nimi on Margus Niitsoo Informaatika doktorant Teoreetiline krüptograafia 23 Vallaline Hobid: Basskitarr, Taiji, Psühholoogia Saagem tuttavaks
RohkemPiibel ja müüt, tõlge ja tõlgendus Urmas Nõmmik Juhatuseks Piiblitekstide tõlkimine on alati olnud suur väljakutse mitte ainult arvukate tekstikriitil
Urmas Nõmmik Juhatuseks Piiblitekstide tõlkimine on alati olnud suur väljakutse mitte ainult arvukate tekstikriitiliste probleemide tõttu, vaid ka põhimõtteliselt. Piiblitõlge võib olla lihtsamas keeles
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
Rohkemuntitled
2. RELIGIOON JA POLIITIKA RELIGIOON AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE POLIITIKAS Sissejuhatus Lääneriikide all mõeldakse tavaliselt Lääne-Euroopa riike, Ameerika Ühendriike ja Kanadat. Teinekord lisatakse juurde ka
RohkemPärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees
Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa
RohkemTARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Dmitri Birjukov RELIGIOONI JA RELIGIOOSSUSE ROLL INDIVIIDI SOTSIAALKAPITALI KUJUNEMISEL Bakalaureusetöö Juhendaja: do
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Dmitri Birjukov RELIGIOONI JA RELIGIOOSSUSE ROLL INDIVIIDI SOTSIAALKAPITALI KUJUNEMISEL Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Anneli Kaasa Tartu 2016 Soovitan suunata kaitsmisele..
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemMicrosoft Word - lilleorg.DOC
TARTU ÜLIKOOL USUTEADUSKOND SÜSTEMAATILISE USUTEADUSE ÕPPETOOL AGO LILLEORG SÕJAEETIKA TEOORIATE VÕRDLUS KRISTLIKUST PERSPEKTIIVIST MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: mag theol JAANUS NOORMÄGI TARTU 2003 2 Sisukord.
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemPortfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015
Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja
RohkemKURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad
KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.
RohkemTõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS
Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult
RohkemES
Keiu Kärt Tammeaid Tartu ülikooli bakalaureus Eesti keele riigieksami kajastamisest ajakirjanduses 2012. aastal sooritasid gümnaasiumilõpetajad esimest korda kaheosalise eesti keele riigieksami. Kuidas
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
RohkemUntitled-1
TÄISKASVANUTE HINGAMISPÄEVAKOOLI ÕPPETÜKID OLLA KRISTUSE JÄRELKÄIJA Bertram Melbourne Jaanuar, veebruar, märts Adventistide Koguduste Eesti Liidu Hingamispäevakooli osakond 2008 Täiskasvanute hingamispäevakooli
Rohkem5L_ELTL_4et.XLSX
BALTECO EESTI 2018/2019 VÕISTKONDLIKUD MEISTRIVÕISTLUSED L A U A T E N N I S E S 4. mängupäev: Suure-Jaanis, 23. märtsil 2019 4. mängupäeva kohtumiste protokollid - 5. LIIGA mehed Match no 1 LTK KALEV
Rohkem“MÄLUKAS”
Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute
RohkemTARTU LIKOOL
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Stella Sägi IDA MÕJUD EESTI LUULES Magistritöö Juhendaja dotsent Arne Merilai TARTU 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. USUNDID 7 1.1 Hinduism 7
RohkemKadriRets.rtf
Kadri Nigulas (2007) Maie Remmel. Mõistatuslik Muinas-Eesti. Argo, 2007, 222 lk. Maie Remmeli Mõistatuslik Muinas-Eesti on värskelt Eesti raamatupoodide ajalookirjanduse riiulitele ilmunud teos, mille
RohkemNo Slide Title
Eutanaasia. Arsti pilk Katrin Elmet katrin.elmet@kliinikum.ee 24. november 2010 Eutanaasia surma saabumise Aktiivne eutanaasia Passiivne eutanaasia kiirendamine Soovitud (voluntary) Soovimatu (non-voluntary)
RohkemPÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS
PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS Kooliaste : II Ainevaldkond: sotsiaalained Aine: ajalugu Klass : 5 Tundide arv nädalas klassiti: 1 tund Üldpädevuste kujundamine: 5 klassis taotletavad pädevused 5. klassi
RohkemPowerPoint Presentation
Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või
RohkemMicrosoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06
Andmebaaside projekteerimine Erki Eessaar Esimene trükk Teadaolevate vigade nimekiri seisuga 24. juuni 2013 Lehekülg 37 (viimane lõik, teine lause). Korrektne lause on järgnev. Üheks tänapäeva infosüsteemide
RohkemMicrosoft Word - Lisa 9.doc
Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse nr 1 Põhikooli riiklik õppekava lisa 9 1. Valikaine Usundiõpetus 1.1. Üldalused 1.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli usundiõpetusega taotletakse, et õpilane:
Rohkem