Zoroastristlikud ja zurvaniitlikud motiivid maniluses Jaan Lahe Sissejuhatus Maniluse religioonilooline taust resp. religioonilooline päritolu on olnu
|
|
- Raivo Reimann
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Zoroastristlikud ja zurvaniitlikud motiivid maniluses Jaan Lahe Sissejuhatus Maniluse religioonilooline taust resp. religioonilooline päritolu on olnud vaidlusteemaks sajandeid ja uurijate üksmeel selles küsimuses puudub siiani. On fakt, et manilus tekkis 3. saj pkr Mesopotaamias Asoristani provintsis, mis kuulus Mani sündimise ajal Partia Aršakiidide riiki ning tema avaliku tegevuse ajal Sassaniidide Uus-Pärsia riiki. Samuti on teada nii tollase Mesopotaamia 1 kui ka kogu Sassaniidide riigi religioosne kirevus 2 ja kindel on seegi, et maniluse kujunemisele on kaasa aidanud erinevad Mesopotaamia alal levinud usundid, 3 kuid ometi vaieldakse, milline neist on manilust kõige rohkem mõjutanud. 1 Selle kohta vt Hans-Joachim Klimkeit. Mani ja manilius. Tlk Tiiu Hallap. Akadeemia, 2002, nr 4, lk 798; Kurt Rudolph. Gnoosis: Ühe hilisantiikse usundi olemus ja ajalugu. Tlk Jaan Lahe, Jana Lahe ja Marju Lepajõe. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2014, lk 341; Alexander Böhlig. Zur religionsgeschichtlichen Einordnung des Manichäismus. Alexander Böhlig. Gnosis und Synkretismus. 2. Teil. Tübingen: J. C. B. Mohr (Paul Siebeck), 1989, lk Selle kohta vt Geo Widengren. Die Religionen Irans (Die Religionen der Menschheit, Bd. 14.) Stuttgart: Kohlhammer, 1965, lk Tavaliselt on religiooniteaduses kasutatud selliste usundite puhul mõistet sünkretism, ent uuemas diskussioonis on see kahtluse alla seatud, sest ei ütle midagi täpsemalt erinevate usundite mõjude laadi ega ulatuse kohta. Vt nt Corinne Bonnet, Jörg Rüpke. Einleitung. Trivium: Revue franco-allemande de sciences humaines et sociales. Deutsch-französische Zeitschrift für Geistes- und Sozialwissenschaften, 2009, nr 4, lõik 15.
2 76 Zoroastristlikud JA zurvaniitlikud motiivid maniluses Kui esimene maniluse kohta kirjutanud teadlane, prantslasest protestant Isaac de Beasobre ( ) käsitles manilust kristliku hereesiana, pidades seda protestantluse eelkäijaks, 4 ning Ferdinand Christian Baur ( ) nägi selles eeskätt budismi mõjusid, 5 hakkas pärast manihheistlike käsikirjade leidmist Kesk-Aasiast 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses 6 domineerima arusaam manilusest kui sünkretistlikust usundist, mille tekkimisele on avaldanud mõju babüloonia usund, 7 iraani usund ja kristlus. 8 Samal ajal hakati rõhutama ka maniluse kuuluvust gnostilisse traditsiooni. 9 Siiski erinevad uurijate seisukohad teiste usundite panuse osas Mani õpetussüsteemi kujunemisele tänapäevani. Kui näiteks Otto Günther von Wesendonk 10 ja Geo Widengren 11 oletavad, et suurima panuse manihheismi kujunemisse andis iraani usund oma zurvaniitlikus 4 Histoire Critique de Manichée et du Manichéisme. Tom. I II. Amsterdam: J. Frederic Bernard, 1734/ Das manichäische Religionssystem nach den Quellen neu untersucht und entwikelt. Tübingen: Ludwig Friedrich Fues, Samas ei eita Baur ka iraani usundi mõju manilusele (ibid., lk 416), kuid peab seda budismi kõrval siiski sekundaarseks. Tänapäeval arvestatakse budismi võimalike mõjutustega harva, vaid mõnes konkreetses detailis, näiteks ideed kõikjal olevast ja kannatavast valgusest on peetud modifikatsiooniks budistliku õpetuse universaalsest kannatusest. Samuti on oletatud, et kloostriinstitutsiooni võtsid manilased üle budismist. Kuid on tõsiasi, et manihheistlik misjon kasutas aladel, kus budism oli valitsev usund (nagu Ida-Iraanis), budistlikku terminoloogiat. (Selle kohta vt Manfred Hutter. Manichäismus. Reallexikon für Antike und Christentum. Sach wörtebuch zur Auseinandersetzung des Christentums mit der antiken Wely. Bd. XXIV. Stuttgart: Anton Hiersemann, 2010, lk 24 26). 6 Nende kohta vt nt K. Rudolph 2014, lk 347; Henrik Samuel Nyberg. Forschungen über den Manichäismus. G. Widengren, 1977, lk Eriti on kristluse mõjutusi rõhutanud Konrad Kessler, kes esindab aga panbabülonistlikku vaatenurka. Vt Konrad Kessler. Mani. Forschungen über die manichäische Religion: Ein Beitrag zu vergleichenden Religionsgeschichte des Orients. Bd. I: Voruntersuchungen und Quellen. Berlin: Reimer, Võimalike Mesopotaamia usundi mõjude kohta maniluses vt Werner Sundermann. Manicheism. I: General Survey. Encyclopaedia Iranica. 8 Edvard Lehmann. Die Perser. P. D. Chantepie de la Saussaye (koost). Lehrbuch der Religionsgeschichte. Bd. II. Tübingen: J. C. B. Mohr (Paul Siebeck), 1905, lk Seda rõhutavad näiteks Wilhelm Bousset, Richard Reizenstein ja pisut hiljem ka Hans Jonas. Maniluse uurimisajaloo kohta vt H. S. Nyberg 1977, lk Otto Günther von Wesendonk. Das Weltbild der Iraner. München: Ernst Reinhardt, 1933, lk G. Widengren 1965, lk ; Geo Widengren. Manichaeism and its Iranian Background. Ehsan Yarshater (toim). The Cambridge History of Iran. Vol. 3 (2): The Seleucid, Parthian and Sassanian Periods. Cambridge: Cambridge University Press, 2007, lk , Geo Widengren. Einleitung. G. Widengren 1977, lk IX XXXII.
3 Jaan Lahe 77 vormis, 12 siis Mary Boyce arvab, et Manil ei olnud nooruses vahetut kontakti pärsia usundiga ning et arvukad pärsia usundi motiivid tema süsteemis on vahendatud juudikristlike ja gnostiliste traditsioonide poolt. 13 Seevastu usub Alexander Böhlig, et kuna Mani pärines Aršakiidide soost, tundis ta zoroastrismi juba varases nooruses, tuginedes seetõttu paljuski just zoroastristlikele kontseptsioonidele. 14 Viimane ei takista aga Böhligit näha maniluse juuri eeskätt kristluses. 15 Seda seisukohta jagavad ka Böhligi õpilane Christoph Markschies 16 ja Samuel N. C. Lieu, 17 kes arvestavad erinevate varakristlike õpetajate ning õpetuslike suundade võimalike mõjudega (Bardesanes, Markion, elkesaiidid). Kristlust peab maniluse primaarseks religioonilooliseks taustaks ka Manfred Hutter, rõhutades 12 Zurvaniitluse olemasolust leidub jälgi juba hilises Ahhemeniidide ajajärgus, täpsemalt Artaxerxes II valitsusajast ( ekr) (A. Böhlig 1989 II, lk 467). Zoroastrism käsitles Sassaniidide perioodil zurvanismi eksiõpetusena ning Mani vastu välja astunud ülempreester Kerdir kiusas taga ka zurvaniite. Zurvanismi kui usundi kohta vt G. Widengren 1965, lk ja Kerdiri religioonipoliitika kohta vt Manfred Hutter. Manichaeism in Iran. Michael Stausberg and Yuhan Sohrab-Dinhshaw with the assistance of Anna Tessmann (toim). The Wiley Blackwell Companion to Zoroastrianism. W. Blackwell, 2015, lk ; Mary Boyce. Zoroastrians: Their Religious Beliefs and Practices. London, Boston and Henly: Routledge & Kegan Paul, 1979, lk ; Michael Stausberg. Die Religion Zarathustras: Geschichte, Gegenwart, Rituale. Bd. 1. Stuttgart: Kohlhammer, 2002, lk M. Boyce 1979, lk A. Böhlig 1977, lk 464. Pärimust Mani kuninglikust päritolust on hinnatud erinevalt. Kui suurem osa uurijaid (Gherardo Gnoli. Mani. Mircea Eliade (toim). The Encyclopedia of Religion. Vol. 9. New York, London: Collier Macmillan Company, 1987, lk 158; Mary Boyce (M. Boyce 1979, lk 111); Hans Jakob Polotsky (Manichäismus. G. Widengren 1977, lk 104); Otto Günther von Wesendonk (Wesendonk 1933, lk ); Hans-Joachim Klimkeit (H.-J. Klimkeit 2002, lk 799); Alexander Böhlig (A. Böhlig 1989, lk 518); Jes P. Asmussen (Manihheism. Geo Widengren ja C. J. Bleeker (koost). Tallinn. Historia religionum. II kd. käsikiri EELK UI raamatukogus, 1990, lk 372.), Geo Widengren (G. Widengren 2007, lk 965), Manfred Hutter (Manfred Hutter. Die Bedeutung des syrischen Christentums für die gnostische Religion Manis. Peter W. Heider, Manfred Hutter, Siegrfried Kreuzer (koost). Religionsgeschichte Syriens: Von der Frühzeit bis zur Gegenwart. Stuttgart u.a.: Kohlhammer, 1996, lk 261) usub seda, on Kurt Rudolph pigem skepiline (K. Rudolph 2014, lk 343). Teade Mani isa kuninglikust päritolust pärineb Ibn a-nadimi (10. saj) teosest Fihrist ( ). Tema ema põlvnemist Kamsaragani sugukonnast väidab üks Dunhuangist (Gansu provints Lääne-Hiinas) leitud hiinakeelne raidkirjafragment (vt selle kohta J. P.Asmussen 1990, lk 372). 15 A. Böhlig 1977, lk Christoph Markschies. Die Gnosis. München: Beck, 2001, lk Samuel N. C. Lieu. Manichaeism in the later Roman Empire and Medieval China. Tübingen: Mohr-Siebeck, 1992, lk 69.
4 78 Zoroastristlikud JA zurvaniitlikud motiivid maniluses eriti Süüria kristluse panust. 18 Ta osutab, et Mani kasvas üles kristlikus miljöös, 19 kuid oli oma päritolu tõttu tuttav ka iraani traditsiooniga. 20 See vastu Henri-Charles Puech, 21 Kurt Rudolph, 22 Hans-Joachim Klimkeit, 23 Jes P. Asmussen 24 ja Gherardo Gnoli 25 peavad maniluse peamise mõjutajaks gnoosist. Nagu ütleb Asmussen, on manilus usundiloolisest ja usundifenomenoloogilisest vaatepunktist nähtuna kõigi tüüpilise gnostilise usundi põhitunnustega lunastusõpetus. 26 Üks väheseid uurijaid, kes püüab manilust gnostilisest traditsioonist lahus hoida, on Michel Tardieu, kes väidab, et erinevalt viimasest hinnatakse maniluses demiurgi ja maailma loomist positiivselt. 27 Kui esimese väitega saab nõustuda, siis teine väide on ülimalt vaieldav. On tõsi, et manihheistliku õpetuse järgi luuakse nähtav maailm hea eesmärgiga vangistatud valguse vabastamiseks. Aga vaatamata sellele, et ka nähtava maailma loojaks on jumalik, mitte deemonlik olend, jääb mateeria kui selline kurjaks. Maailm luuakse tapetud deemonite laipadest ja selles olevatele jumalikele valgusosakestele jääb see vanglaks, millest on vaja pääseda. Vaatamata demiurgi positiivsele hindamisele on manilusel kõik muud gnostilise usundi tunnused olemas, 28 nii et selle käsitlemine gnoosise ühe haruna on igati põhjendatud. 18 M. Hutter 1996, lk On kindel, et elkesaiidid, kelle hulgas Mani üles kasvas, olid kristlased. Nende kohta vt Gerard P. Luttikhuizen. The Revelation of Elchsai (Texte und Studien zum Antikem Judentum, 8). Tübingen: J. C. B. Mohr (Paul Siebeck), Mani seostest teiste kristlike õpetajatega, Markioni ja Bardesanesega, vt M. Hutter 1996, lk Hutter käsitleb põhjalikult ka kristlikke komponente Mani õpetuses (vt ibid., lk ). 20 Ibid., lk Henri-Charles Puech. Der Begriff der Erlösung im Manichäismus. G. Widengren 1977, lk K. Rudolph 2014, lk H.-J. Klimkeit 2002, lk J. P. Asmussen 1990, lk Gherardo Gnoli. Manichaeism. Mircea Eliade (toim). The Encyclopedia of Religion. Vol. 9. New York, London: Collier Macmillan Company, 1987, lk J. P. Asmussen 1990, lk Michel Tardieu. Gnostiques et manichéens face aux autres religions. Le Grand Atlas des Religions. Paris: Encyclopedia Universalis, 1988, lk Manihheistliku kosmogoonia ja kosmoloogia kohta vt ka Werner Sundermann. Cosmogony and Cosmology. iii. In Manicheism. Encyclopaedia Iranica: 28 Nende kohta vt Jaan Lahe. Gnosis und Judentum: Alttestamentliche und jüdische Motive in der gnostischen Literatur und das Ursprungsproblem der Gnosis (NHMS = Nag Hammadi and Manichaean Studies, 75). Leiden, Boston: Brill, 2012, lk
5 Jaan Lahe 79 Iraani usundi(te)st, s.t zoroastrismist ja zurvanismist pärinevate mõistete, ideede ning mütoloogiliste olendite esinemine maniluses on saavutanud tänapäevastes manihheismi uuringutes peaaegu üksmeele, ent erinevad uurijad on hinnanud nende osatähtsust erinevalt. Kui näiteks Widengreni arvates saab iraani usundist tuletada kõik maniluse põhikontseptsioonid, 29 peab näiteks Samuel N. C. Lieu iraani motiive maniluses vaid misjoni kaalutlustel lisatud garneeringuks, mida ei tohiks üle hinnata. 30 Ka Böhligi arvates saab enamikku iraanipärasteks peetud motiividest Mani usundis rahuldavalt seletada, lähtudes teatud laadi hereetilisest kristlusest. 31 Ta peab siin silmas juudikristliku elkesaiitide sekti õpetusi koos Markioni ja Bardesanese mõjudega, olles veendunud, et teatud gnostilised ideed olid olemas juba elkesaiitide õpetuses, mille järgijana Mani üles kasvas. Käesolevas artikli eesmärk on vastata küsimusele, kuidas hinnata iraani päritolu motiive manihheistliku õpetuse kui terviku seisukohast ning milline on olnud nende panus manihheistliku õpetussüsteemi kujunemisele ja arengule. 1. Kaks alget ja kolm perioodi Maniluse keskmeks on õpetus kahest algest ( juur, printsiip 32 või puu 33 ) ja kolmest perioodist ( ajast või ajastust ). Kaks alget on valgus ehk hea, mida samastatakse vaimuga, ja pimedus ehk kurjus, mida samastatakse mateeriaga. Esimesel perioodil on valgus ja pimedus lahutatud, teisel perioodil toimub nende kokkupõrge, mille tule musena valgus ja pimedus segunevad ning põhjustavad maailmadraama. Kolmandal perioodil algab valguse ja pimeduse lahutamine, mis päädib nende täieliku teineteisest eraldamisega ja materiaalse maailma hävinguga tules, mille järel 29 G. Widengren 1965, lk S. N. C. Lieu 1992, lk A. Böhlig 1977, lk Keskpärsiakeelne väljend dō bun, mida on tõlgitud nii kaheks printsiibiks kui ka kaheks juureks, on tõlgitav ka teisiti, sest bun tähendab ka alust, alusmüüri. Mõistet kasutatakse ka zoroastrismi kosmogoonilistes tekstides (G. Widengren 2007, lk 973). 33 Väljendit kaks puud (ladina k duae arbores) kasutab Augustinus (Contra Fortunatum, 22).
6 80 Zoroastristlikud JA zurvaniitlikud motiivid maniluses eksisteerib taas vaid vaimne maailm. 34 Valgust ja pimedust ei kujutata aga maniluses abstraktsete printsiipidena, vaid kahe kuningriigina, millest kummalgi on oma valitseja ning mida asustavad arvukad jumalikud ja deemonlikud olendid. Valguse kuningriik on lokaliseeritud põhjakaarde ja selle valitseja kannab keskpärsiakeelsetes manihheistlikes tekstides nime Zurvan. 35 Pimeduse kuningriik paikneb lõunakaares, 36 mida personifitseeritakse naissoost kurja vaimuna, kelle nimeks on Äz (keskpärsia k ahnus, aplus, himu ). 37 Äz esineb aplust kehastava deemonina ka zoroastrismis. 38 Samal ajal on manihheistlikus mütoloogias olemas ka pimeduseriigi valitseja, kes kannab keskpärsia- ning partiakeelsetes tekstides nime Ahrmen. 39 Kaks valitsejat ei paikne siiski samal tasandil üksnes valguseriigi valitseja kohta kasutatakse sõna jumal (keskpärsia bai või yazd, partia bag). 40 Pimeduseriigi valitsejat nimetatakse vaid deemoniks (keskpärsia k div). 41 Nii nagu paljude teistegi gnostiliste 34 J. P. Asmussen 1990, lk 366; H. J. Polotsky 1977, lk Augustinuse teoses Contra Felicem (I, 9) on kolm aega samastatud alguse, keskpaiga ja lõpuga (ladina k initium, medium, finis). 35 Keskpärasia k aeg ; ajajumal muinaspärsia usundis. Ka uiguurikeelsetes manihheistlikes tekstides esinev nimekuju Äzrua tuleneb nimest Zurvan. Tema järgi on saanud nime zurvaniitlus ehk zurvanism usund, mille ülijumalaks peeti lõputut Aega ning käsitleti headuse jumalat Ohrmazdi (Ahura Mazda) ja kurjuse kehastust Ahrimani Zurvani poegadena. 36 K. Rudolph 2014, lk Alexander Böhlig. Der Name Gottes im Gnostizismus und Manichäismus. Alexander Böhlig. Der Synkretismus des Mani. Alexander Böhlig. Gnosis und Synkretismus. 1. Teil. Tübingen: Mohr-Siebeck, 1989, lk Avestas esineb ta nimi kujul Āzi, kehastades kire deemonit. Zurvaniitliku värvinguga teoses Wizidagīhā-ī Zātspram esineb ta deemonite väepealikuna. Maniluses on tema tiitel kõigi deemonite ema. 39 Alexander Böhlig. Einleitung. Alexander Böhlig (koost). Die Gnosis, Bd. 3: Der Manichäismus. Düsseldorf: Patmos, 2007, lk 59; H.-J. Klimkeit 2002, lk Teiste jumalike olendite kohta kasutatakse manihheismis järjekindlalt tiitlit jazad. Nii on näiteks Mithra jumalik tiitel keskpärsia- ja partiakeelsetes manihheistlikes tekstides alati yazad ( jumalus ), mis erineb vanapärsia konventsioonist, mis peab Mithrat (juhul, kui talle üldse mingit tiitlit omistatakse) baga ks. Ent see on täielikus kooskõlas Mithra kõnetamisviisiga Avestas, kus teda nimetatakse yazata ks (ainult üks kord nimetatakse teda baga ks). Sogdikeelses manihheismis on Mithra nimi ja tiitel regulaarselt Miši Bagi, mis on hästi kooskõlas vanapärsia konventsiooniga (Werner Sundermann. Mithra iii: In Manicheism. Encyclopaedia Iranica. Vt articles/mithra-in-manicheism-1). 41 G. Widengren 2007, lk 973.
7 Jaan Lahe 81 süsteemide deemoneid, kujutatakse ka maniluses deemonite pealikku loomakujulisena. 42 Loomakujulised on ka tema lähimad kaaskondlased. 43 Nagu on näidanud Manfred Hutter, 44 Kurt Rudolph, 45 Werner Sundermann 46 ja Gherardo Gnoli, 47 sõltub Mani kontseptsioon kahest printsiibist tugevasti zoroastristlikust religioossest mõtlemisest. Kontseptsioon meenutab väga Spenta Mainyu ja Angra Mainyu dualismi, nagu seda väljendatakse zoroastristlikus teoses Jasna (30.3 6). 48 Geo Widengren väidab seevastu, et Mani kahe alge õpetuses ei kajastu zoroastrism, vaid zurvanism. Selle poolt kõnelevat muuhulgas ka juba nimetatud fakt, et keskpärsiakeelsetes tekstides on valgusekuninga nimeks Zurvan. 49 Mary Boyce juhib tähelepanu sellele, et zurvanismi mõjule võib viidata ka tõik, et keskpärsiakeelsetes tekstides kannab Esimene Inimene nime Ohrmazd ja et teda nimetatakse ülima Jumala Zurvani pojaks. 50 Zurvanismis on nii Ohrmazd kui ka ka Ahreman Zurvani pojad. Widengrenile saab siiski vastu väita, et meil ei ole Mani eluajast pärinevaid zurvaniitlikke tekste. Ent ometi erineb Mani dualism ühes punktis nii zoroastristlikust kui ka zurvanistlikust dualismist. Erinevalt zoroastrismist opereeris Mani dualism range hea ja kurja süsteemiga, mis oli süstemaatiliselt kombineeritud valguse ja pimeduse dualismiga. Järelikult tõlgendas ta seega ümber getıg i ja menog i, materiaalse ja vaimse maailma olemuse. Kui zoroastrismis eksisteerivad hea ja kuri mõlemad nii vaimses kui ka materiaalses maailmas, siis Mani jaoks on materiaalne maailm ehk Ahremani kuningriik (s.t pimeduse kuningriik) üksnes 42 A. Böhlig 1989 I, lk H. J. Polotsky 1977, lk Manfred Hutter. Das Erlösungsgeschehen im manichäisch-iranischen Mythos: Motiv- und traditionsgeschichtliche Analysen. Karl M. Woschitz, Manfred Hutter and Karl Prenner (koost). Das manichäische Urdrama des Lichtes. Studien zu koptischen, mitteliranischen und arabischen Texten. Vienna: Herder 1989, lk Kurt Rudolph. Mani und der Iran. Alois van Tongerloo and Soren Geversen (koost). Manichaeica Selecta. Studies Presented to Professor Julien Ries on the Occasion of his Seventieth Birthday. Louvain: International Association of Manichaean Studies, 1991, lk Werner Sundermann. How Zoroastrian is Mani s Dualism? Luigi Cirillo and Alois van Tongerloo. Atti del terzo congresso internazionale di studi Manicheismo e oriente cristiano antico. Louvain: Brepols, 1997, lk G. Gnoli 1987, lk Ibid. 49 G. Widengren 2007, lk M. Boyce 1979, lk 112.
8 82 Zoroastristlikud JA zurvaniitlikud motiivid maniluses mateeria (kreeka k hylē) 51 ja seepärast identne negatiivse printsiibiga, sellal kui vaimne kuningriik, s.t valgusejumala kuningriik, on identne hea ja positiivse printsiibiga. 52 Widengren peab negatiivset suhtumist mateeriasse iseloomulikuks küll zurvanismile, kuid see väide on allikaliselt nõrgalt põhjendatud. Erinevus Mani ja iraani dualismi vahel sunnib Alexander Böhligit kahtlema, kas esimest saab tuletada teisest. 53 Mary Boyce ütleb, et suhtumises kehalisse olemisse maniluse õpetused mitte ainult et ei erine zoroastrismist, vaid lausa vastanduvad sellele. 54 Ka käesoleva artikli autor on seisu kohal, et Mani dualismi tuleb näha eeskätt kui ühte gnostilise dualismi vormi, 55 mis on kvalitatiivselt erinev zoroastristlikust dualismist, kuid on veendunud ka selles, et Mani üritas gnostilist dualismi esitada iraani usundi ideede kaudu, tõlgen dades neid selleks otstarbeks ümber. Varasemate usundite ainese tõlgendamine on gnoosisele väga iseloomulik ja me näeme seda ka näiteks gnostikute ümberkäimisel Vana Testamendi ainesega. 56 Mateeriavaenulikkus ühendab Manit suurema osa teiste gnostikutega. Ka idee kahe printsiibi omavahelisest võitlusest on iraani traditsioonist kergesti tuletatav. Me kohtame seda pahlavikeelsetes allikates ja nagu on näidanud Manfred Hutter, leidub parim paralleel Mani kosmogoonilisele õpetusele Bundahišnis. Selle hilisest Sassaniidide perioodist pärineva, kuid kindlasti vanemat ainest sisaldava zoroastristliku teksti esimeses ja kolmandas peatükis kirjutatakse igikestvast võitlusest Ohrmazdi ja Ahremani vahel ning materiaalse maailma loomisest. Alates selle võitluse algusest on hea ja kuri maailmas segunenud. Igale heale loomingule, mis Ohrmazd on korda saatnud, reageerib kuri vaim Ahreman halva vastuloominguga, et rikkuda valguse ja headuse maailma. 57 Ka maailma ajaloo vaatlemine perioodide kaupa on iseloomulik iraani apokalüptilisele kirjandusele ja sealt kergesti tuletatav. Taas pakub sellele lähimat paralleeli juba nimetatud Bundahišn, mis jagab maailma ajaloo neljaks 3000 aastat kestvaks perioodiks. Esimesel perioodil loob 51 See kreekakeelne sõna esineb laensõnana ka näiteks süüriakeelsetes manihheist likes tekstides (ibid.). 52 M. Hutter 2015, lk A. Böhlig 1977, lk M. Boyce 1979, lk Gnostilise dualismi kohta vt K. Rudolph 2014, lk Selle kohta vt J. Lahe M. Hutter 1989, lk ; M. Hutter 2015, lk
9 Jaan Lahe 83 Ohrmazd maailma, ent see eksisteerib üksnes puhtvaimses (menok) olekus, mis ei liigu ega mõtle ja mida ei ole võimalik puudutada. Teisel perioodil läheb maailm üle vaimsest olekust materiaalsesse. Sel perioodil tärkab Ahremanil iha Ohrmazdi loodud maailma järele ja ta üritab seda vallutada, kuid saab Ohrmazdilt lüüa. Nüüd loob Ahreman oma maailma, mis on moonutatud kujutis Ohrmazdi loodud maailmast, ja langeb seejärel letargiasse. Kolmas periood algab tema virgumisega. Seejärel tungib Ahreman Ohrmazdi loodud maailma ja tapab hiiglasliku ürg inimese ning ürgsõnni, kelle seemnest sünnivad esimesed maised inimesed ja veised. Sellest alates valitsevad aga maailmas surm ja kurjus. Neljandal aastatuhandel lahutatakse hea ja kuri teineteisest taas. Sel perioodil toimuvad kõik eshatoloogilised sündmused: Zarathustra ülesastumine, lunastaja(te) saabumine, heade ja kurjade jõudude lõpplahing, surnute ülestõusmine ning maailma kirgastamine. Bundahišnis esitatud täieliku eshatoloogilise stsenaariumi üksikuid motiive leidub ka vanemates zoroastristlikes tekstides, kuid maailma ajaloo käsitlemine Jumala ja Tema antipoodi võitlusena ning selle jagamine üks teisele järgnevateks ajastuteks on iseloomulik ka judaistlikule ja kristlikule apokalüptikale. Peale selle esineb Mani kollektiivses eshatoloogias veel motiive, mis on spetsiifiliselt kristlikud (vt lõik 3). 2. Individuaalne eshatoloogia Individuaalse eshatoloogia tuumaks on inimese hinge surmajärgne saatus. Nii maniluses kui ka zoroastrismis kirjeldatakse hinge surmajärgset teekonda sealpoolsusesse, jumalikku sfääri, mida mõlemad usundid kujutlesid valguse maailmana. Seda teekonda kirjeldatakse üksikasjalikult zoroastristlikes teostes Videvdat ja Hādōxt Nask. 58 Kuigi kujutlus hinge tõusust taevastesse sfääridesse, mida täidab valgus, ei ole tundmatu ka kreeka usundile, näitab Walter Burkert veenvalt, et see ilmus kreeklaste usundisse ajal, mil viimased õppisid tundma iraani religioosseid ideid (s.t 5. saj ekr). Ta ütleb: 58 Iraani usundis esineva kujutluse kohta hinge surmajärgsest teekonnast vt G. Widengren 1965, lk ja lk ning M. Stausberg 2002, lk ja lk
10 84 Zoroastristlikud JA zurvaniitlikud motiivid maniluses Idee taevasse jõudmisest pärast surma ei ole Lähis-Ida ja Vahemere maade kultuuride ühisvara. Mesopotaamias, Süürias, Palestiinas ja Kreekas on see niisugusel kujul, nagu me selle I aastatuhande alguses eest leiame, pigem võõras. Levinud ja määrav on kujutlus maast, kust ei tulda tagasi (see on sumeri väljend), või Hadese kojast, vastikust maa-alusest paigast, mis on troostitu ja külm, täis savi ja muda, ilma valguseta ja eemal jumalaist. Küll leidus aga idee sellest, et vagad võivad tõusta taevasse, et jääda igavesti hoituks Jumala juures, juba Avesta vanimates tekstides, Gatha hümnides. 59 Burkerti meelest viitavad iraani usundi mõjule nii kreeklaste hulgas levinud kolmekorruseline sealpoolsuse mudel, mis jagab taeva Kuu, Päikese ja tähtede sfääriks, kui ka kujutlus viimase sfääri taga olevast jumalikust valgusest. 60 Viimane on tugevalt juurdunud ka maniluse individuaalses eshatoloogias, kust lisaks hinge tõusule taevasse ja selle kujutamisele valgusküllase paigana pärinevad veel mitmed teisedki konkreetsed motiivid. Näiteks on maniluses kujutlus taevasest sillast, mida mööda hinged lähevad sealpoolsusesse. Õigetele on see sild lai, patustele kitsas nagu mõõgatera. Selle prototüübiks on kahtlemata iraani Cinvati sild, 61 mis on õigete jaoks üheksa oda laiune, patuste jaoks aga muutub kitsaks kui habemenoa tera (Dēnkart, IX, 20, 3). Cinvati silla all asub sügava põrguaugu suu (Videvdat, 3, 7). Maniluses pärineb zoroastrismist ka kujutlus sellest, et surnu hingele antakse paradiisis valgusest rüü, troon, pärg ja diadeem, 62 samuti kujutlus kenast taevasest neiust, kes kehastab surnu kõrgemat mina ja kellega ta kohtub sealpoolsuses. 63 Viimane on inspireeritud zoroastrismis olulisest daena mõistest. Daena on inimese heade sõnade, mõtete ja tegude 64 kehastus, keda surnu hing kohtab sealpoolsuses. 65 Kesk-Aasia manihheistlikes tekstides esineb ka kujutlus põrgust. Kui hinge ei mõisteta surmajärgsel kohtumõistmisel õigeks, piinab teda armetu vana naisdeemon 59 Ibid., lk Ibid., lk 118 jj. 61 Geo Widengren. Usundifenomenoloogia. II kd (käsikiri UI raamatukogus), lk G. Widengren 1965, lk Walter Bruno Henning. Selected Papers. Vol. II. (Acta Iranica, Vol. 15.) Leiden: Brill, 1977, lk Vt ka G. Widengren 1965, lk 306; J. P. Asmussen 1990, lk Ka manihheistlikus eetikas eristatakse neid eetilise toimimise kolme tasandit. Selle kohta vt M. Hutter 2015, lk Vt selle kohta G. Widengren 1965, lk 103 jj.
11 Jaan Lahe 85 ja ta jäetakse põrgusse hirmsat karistust kanna tama. 66 Kuigi kujutlus surma järgsest kohtumõistmisest ja põrgukaristusest on iraani usundi individuaalses eshatoloogias oluline, ei ole need eri omased ainult viimasele. Kohtumõistmise idee on tähtsal kohal ka judaismis ja kristluses ning põrgukaristust kohtab lisaks neile kahele veel budismis. 67 Aga põrgukaristuse esinemine just Kesk-Aasiast pärinevates manihheistlikes tekstides muudab siiski tõenäoliseks, et siin võib olla tegemist zoroastrismi või budismi mõjuga. 68 Ka manihheistlikes tekstides leiduvad kohtumõistmise üksikasjad (sild, kohtumine teisikuga jne) viitavad pigem zoroastrismi kui kristluse mõjudele. 3. Kollektiivne eshatoloogia Individuaalse eshatoloogia kõrval mängib manihheistlikus mütoloogias olulist osa ka kollektiivne eshatoloogia, mis käsitleb maailma terviku saatust. Kuigi kollektiivses eshatoloogias kohtab ideid, mis olid antiikajal laialt levinud ja mille päritolu on seetõttu raske seletada laenamisega ühest konkreetsest usundist või filosoofiasüsteemist 69 ning kuigi teatud eshatoloogiliste ideede osas on kristluse mõju Mani eshatoloogiale väljas pool kahtlust, 70 on kindel seegi, et manilaste kollektiivses eshatoloogias leidub motiive, mis pärinevad iraani religioossest pärimusest. Seda kinnitab juba ainuüksi iraani apokalüptilises kirjanduses (Zādspram XXXIV 52) esinev maailmalõpu otsustava võitluse nimetus suur sõda (artik i vazurg), 71 mis on keskne teema näiteks Zādsprami teksti apokalüptilises osas (Wizīdagīhā-i Zādspram, 34), kus öeldakse, et suur sõda (ardīg/kārezār ī wuzurg) puhkeb kolm kuud enne frašgird i, just siis, kui hea loodu (loodu, mille kvaliteediks on headus) alustab 66 H.-J. Klimkeit 2002, lk Budistliku põrgukäsitluse kohta vt Linnart Mäll, Märt Läänemets, Teet Toome. Ida mõtteloo leksikon: Lõuna-, Ida- ja Sise-Aasia. (Studia Orientalia Tartuensia. Series Nova. Vol. II.) Tartu: Tartu Ülikooli Orientalistikakeskus, 2006, lk H.-J. Klimkeit 2002, lk Näiteks kujutlus materiaalse maailma hävingust tulekatastroofis esineb nii stoa filosoofias, kristluses kui ka juudi apokalüptikas. 70 Näiteks on manihheistlikus eshatoloogias (ja mitte ainult lääne manihheismis ) kohtumõistjaks aegade lõpul Jeesus (vt H.-J. Klimkeit 2002, lk 816). 71 Ibid.
12 86 Zoroastristlikud JA zurvaniitlikud motiivid maniluses sõda vale (drō) maailmaga. 72 Samas meenutab Mani suure sõja kirjeldus väga sünoptilist apokalüpsist (Mk 13. ptk ja paralleelid), mistõttu oletatakse, et Mani Jutlus suurest sõjast on sünoptilisest apokalüpsisest kirjanduslikus sõltuvuses. 73 Maailma eshatoloogilist lõppseisundit, s.t seisundit, milles valgus ja pimedus on taas lahutatud, nimetatakse manihheismis frašegird iks, 74 mis on kindlasti zoroastrismist laenatud termin, ent selle taga on peidus hoopis teistsugune kujutlus maailma tulevikust. Erinevalt zoroastrismist usuti maniluses, et maailm lihtsalt ei muundu, vaid materiaalne maailm lakkab olemast säilib vaid vaimne maailm, kuhu on kogutud kokku kogu jumalik valgus. 75 Sellega muutus frašegird i kontseptsioon oluliselt, kajastades selgelt maniluse aluseks olevat gnostilist maailmamõistmist. Endastmõistetavalt puudub maniluses ka zoroastrismile oluline õpetus aegade lõpus toimuvast ihulikust surnute ülestõusmisest, sest see tähendaks ju jumalike valgus olluste uut vangistamist ihudesse (mateeriasse), mis kinnitaks uue maailmadraama algust. Niisugust ringkäiku aga manilased välistasid. 4. Mütoloogilised olendid Mitmed manihheistlikud jumalused kannavad nimesid, mis pärinevad zoroastristlikust panteonist ja seda isegi juhtudel, kui Mani võttis oma jumalate hulka olendeid, kes ei pärinenud iraani traditsioonist. 76 Näiteks Jeesust, Aadamat ja Eevat kutsutakse nimedega Xradešahr (jazd), M. Hutter 2015, lk G. Widengren 1965, lk Ühes keskpärsiakeelses fragmendis (MM I) öeldakse, et kogu kosmos saab siis olema frašegird. 75 J. P. Asmussen 1990, lk Werner Sundermann. Namen von Göttern, Dämonen und Menschen in iranischen Versionen des manichäischen Mythos. Altorientalische Forschungen, 1979, nr. 6, lk ; Iris Colditz. Zur Adaption zoroastrischer Terminologie in Manis Šābuhragān. Dieter Weber (toim). Languages of Iran: Past and Present. Iranian Studies in memoriam David Neil MacKenzie. Wiesbaden: Harrassowitz, 2005, lk Keskpärsia k tarkuse maa jumal. Sõna yaz(a)d (mitmus yazdan) esineb esineb keskpärsia- ja partiakeelsetes manihheistlikes tekstides jumaluse tähistusena. Selle sünonüümiks on keskpärsia keeles bay ning partia keeles bag. Terminoloogia kohta vt Werner Sundermann. The Manichean Pantheon. articles/manicheism-ii-the-manichean-pantheon.
13 Jaan Lahe 87 Gehmurd 78 ja Murdijanag. 79 Paljud keskpärsiakeelsed tekstid nimetavad Esimese Inimese ehk Ohrmizd(bai) viit poega-elementi (eeter, tuul, valgus, vesi ja tuli) Amahraspandaniks. 80 Kolmas Saadik (ladina k tertius legatus), kes mängib inimkonna loomises võtmeosa, on tuntud kui Narisahjazd, 81 Kirkuse samba (s.t Linnutee müütilise personifikatsiooni) 82 nimeks on Sroš ahrai 83 ning Suur Nous kannab keskpärsiakeelsetes tekstides nime Vahman. 84 Valgus-Aadam, kes tapab deemonite seemnest tekkinud merekoletise, on sogdikeelses maniluses Wešaynebaje, mis vastab muinaspärsia sõjajumalale Veretrhragnale. 85 Selliste olendite hulka kuulub ka Mihrjazd (keskpärsia k jumal Mithra ), kes esineb keskpärsiakeel setes manihheistlikes tekstides (sh teoses Šābuhragān) kui spiritus vivens ( Elus või Elav Vaim ), partia- ja sogdi keelsetes tekstides aga kui tertius legatus ( Kolmas Saadik ). Esimesel juhul on tal kosmogooniline ja -loogiline funktsioon, s.t ta kehastab maailma masinavärgi loojat ja käivitajat, teisel juhul on tema funktsiooniks aga võitlus deemonitega. Mõlemas rollis on Mihrjazdi kujus säilinud iraani jumala Mithra teatud jooned. Esimesel juhul näeme temas Mithra kui maailmakorra tagaja ja teisel juhul Mithra kui kurjuse vastu võitleja jooni. Tähelepanuväärne on vaid see, et 78 Keskpärsia vaste Avestas esinevale nimele Gajomart, kes on seal müütiline hiid ja inimkonna esiisa. Tema kohta vt Jaan Puhvel. Võrdlev mütoloogia (Eesti mõttelugu, kd. 12.) Tartu: Ilmamaa, 1996, lk 120, 123, 145, 287, Tekkinud ilmselt nimest Mašjanag. Nii nimetatakse hilistes iraani pärimustes esimest naist, kes tekkis tapetud Gajomarti seemnest koos esimese mehe Mašjaga. 80 Avesta Ameša Spenta ( Pühad Surematud ) keskpärsiakeelne vorm. Ameša Spenta moodustavad maailma erinevaid osi kaitsvad jumalused, kes kuuluvad peajumal Ahura Mazda kaaskonda. Nende kohta vt Puhvel 1996, lk Partia keeles kannab nimetatud tegelane nime Naresafjazd. Tema kuju taga peitub Avesta tegelane Narjosanha (uuspärsia Nerjosang), kes esineb paljudes müütides. Tema kohta vt G. Widengren 1965, lk Viimase aluseks on antiikmaailmas laialt levinud kujutlus Linnuteest kui hingede teerajast, mida mööda hinged tõusevad taevasse. Ühes Abessiinia kristlikus pärimuses täidab sama rolli valgusesammas (vt Uku Masing. Vagajutt ühest Abessiinia naispühakust. Uku Masing. Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt. (Koost Hando Runnel.) Tartu: Ilmamaa, lk XX XX, Tema nimes on äratuntav Mithra kaaslase Sraoša nimi, mis esineb juba Avestas. Vt G. Widengren 1965, lk-d 14, 82, 217, Viimase nimes on äratuntav Vohu Manah ( Hea mõte/mõtlemine ), üks Ameša Spenta liikmetest. Tema kohta vt G. Widengren 1965, lk-d 12, 38, 67, 71, 86, 178, 194, 303, 306, 352 ning H. Puhvel 1996, lk-d 105, 107, A. Böhlig 2007, lk 64.
14 88 Zoroastristlikud JA zurvaniitlikud motiivid maniluses maniluses on need jooned ära jagatud kahe tegelase vahel ja see on toimunud geograafilis-keelelisel printsiibil. 86 Miks kasutas Mani iraani usundi(te) terminoloogiat? Kuigi manihheismi ei saa tuletada üksnes zoroastrismist või zurvanismist, vaid kujunemisloos tuleb arvestada ka juudikristliku ja eriti gnostilise ainesega, jääb ometi küsimus, miks kasutas Mani iraani religioossetest traditsioonidest pärinevat terminoloogiat. Jättes kõrvale Mani vaieldava aršakiidliku päritolu, on oluline rõhutada, et kuigi Sassaniidide riik, kus manilus tekkis ja levis, oli multikultuurne ja multireligioosne, 87 oli seal valitsevaks usundiks zoroastrism, mida järgis ka kuningakoda. Ei ole alust kahelda, et Mani õppis varakult zoroastristlikku usundit tundma ning et ta laenas sealt ka mitmeid motiive ja ideid, võtmata samas omaks zoroastrismi põhidoktriine. Esitades oma õpetust kui reformeeritud zoroastrismi ning kasutades zoroastristlikke mõisteid ja ideid, saavutas Mani edu kuningakojas. Kuningas Šabuhr (Šapur) II asus Manit toetama, mis kindlasti aitas kaasa ka maniluse levikule Sassaniidide riigis. 88 Iraani usundi ainest kasutasid ka hilisemad manihheistlikud misjonärid, nt Mar Ammo Kesk-Aasias. 89 Maniluse teadlikuks misjonistrateegiaks oli alati sarnasuste rõhutamine usundiga, mille järgijate keskel misjonärid tegutsesid. Nii esitas manilus end Põhja-Aafrikas kristluse õige tõlgendusena ja kasutas Ida-Iraanis ning Kesk-Aasias ja Hiinas budistlikku terminoloogiat (Hiinas osaliselt ka taoistlikku ter- 86 Vt Ilya Gershevitch. Die Sonne das Beste. John R. Hinnells (toim). Mithraic Studies. Proceedings of the First International Congress of Mithraic Studies. Vol. I. Manchester: Manchester University Press, Rowman and Littlefield, 1975, lk 68 89; Werner Sundermann. Some more Remarks on Mithra in the Manichaean Pantheon. Études Mithriaques. (Acta Iranica, Vol. 17.) Teheran & Liège: Bibliothèque Pahlavi, 1978, lk Esindatud olid kristluse erinevad vormid, judaism, budism, hinduism ja erinevad Kesk-Aasia rahvaste hõimukultused. 88 M. Hutter 2015, lk Tema kohta vt Jes Peter Asmussen. Mār Ammō. Encyclopedia Iranica.
15 Jaan Lahe 89 minoloogiat). 90 Aladel, kus oli valdav zoroastrism, kasutasid manihheistlikud misjonärid zoroastristlikku terminoloogiat ja pildi keelt. Kuid nagu on näidanud Manfred Hutter, olid maniluse vastu võidelnud zoroastristid algusest peale teadlikud nende kahe usundi suurtest erinevustest. Sellest välisest sarnasusest, kuid sisulisest erinevusest, sai kahe usundi suhetes pingete ja konfliktide allikas. 91 Iraani religioosse ainese koht manihheistlikus õpetuses Enne kui asume vastama artikli alguses püstitatud küsimustele (vt Sissejuhatus), olgu rõhutatud, et maniluses võib näha nii õpetuse universaalsust kui ka selle lokaalseid eripärasid. Nii leidub näiteks õpetus kahest algest, kolmest ajastust ja jumaliku valguse saatusest ladina-, kreeka-, kopti- kui ka keskpärsia-, partia- ja sogdikeelses maniluses. Loomulikult kasutatakse erinevates keeltes erinevaid sõnu, kuid kolme põhiõpetuse esinemine kogu manihheistlikus traditsioonis on nii põhimõtteline, et me võime selles kolmikus näha maniluse struktuuri samas tähen duses, nagu K. Rudolph räägib gnoosisele iseloomulike ideede kooseksisteerimise puhul gnoosise struktuurist. 92 Ka teatud funktsioone täitvate mütoloogiliste olendite olemasolu on maniluses kohustuslik, kuigi nende olendite nimetused võivad varieeruda. 93 Aga mõnes aspektis saab maniluse puhul rääkida lokaalsetest erinevustest. Nii esineb tõlgendus kolmest pitserist, mille järgi käe pitser viitab kõikidele füüsilistele tegevustele, suu pitser kõikidele kõnepattudele ja üsa pitser seksuaalsele loobumusele, vaid ladinakeelses, s.t lääne manihheismis. 94 Kuid maniluses esineb ka lahkarvamusi tekitavaid seisukohti, mida ei saa lokaalselt piiritleda. Näiteks, kas lunastatakse kogu jumalik valgus või on osa sellest nii rüvetatud, et seda ei ole võimalik puhastada Misjonistrateegia kohta vt K. Rudolph 2014, lk 346 ja 349 ; J. P. Asmussen 1990, lk M. Hutter 2015, lk Vt K. Rudolph 2014, lk 59 jj. 93 Vt tabelit: A. Böhlig 2007, lk M. Hutter 2015, lk H.-J. Klimkeit 2007, lk 821.
16 90 Zoroastristlikud JA zurvaniitlikud motiivid maniluses Kui me jätame nüüd kõrvale manihheistliku müüdi detailid ja vaatleme maniluse aluskontseptsioone kujutlus jumalikust elemendist, mis on langenud mateeria (pimeduse) võimusesse ja unustanud oma päritolu; idee lunastusest tunnetuse kaudu; mateeria ja vaimu ning ihu ja hinge dualismi, siis võib vaid nõustuda uurijatega, kes näevad maniluse esmase religiooniloolise taustana gnoosist. Saab öelda, et ka maniluse olulisematel mütoloogilistel tegelastel on täpsed paralleelid teistes gnostilistes süsteemides: maniluse Ülevuse Isale vastab nimetu transtsendentne Jumal, keda austatakse erinevate epiteetidega (sh Isa ); teda ümbritsevad jumalikud olendid ( aioonid ) esinevad teisteski gnostilistes süsteemides (kuigi nende arv ja täpsed suhted on varieeruvad) ning deemon Siqlunile ehk Ašaqlonile (partiakeelsetes tekstides on ta nimi Šaklõn) vastab setiaanlikes gnostilises tekstides demiurg Sakla(s). 96 Jumaliku olendi Jeesuse ja inimese Jeesuse eristamine on kooskõlas gnostilise kristoloogiaga. 97 Ka mandalaste usundis tähistab elu jumalikku elementi, vastandatakse valguse maailma ja pimeduse maailma ning isegi manilaste ja mandalaste eshatoloogias leidub kattuvaid üksikasju. 98 Niisiis leidub maniluses ja iraani usundis kokkulangevusi vaid mütoloogilistes detailides, samuti kujutluste osas, mis ei ole eriomased iraani usundile, kuigi nähtavasti on iraani usundi mõjul levinud kogu Vahemere piirkonna religioonidesse. Siinkohal tasub veel kord mainida kujutlust hinge taevareisist, millele leidub paralleele ka kreeka filosoofias, judaismis ja kristluses, ning ideed sealpoolsuse duaalsest struktuurist, millest on saanud kõigi kolme aabrahamliku usundi ühisvara. Aga vaatamata kõigele ei tulene ükski maniluse põhikontseptsioonidest iraani usundist. Iraani usundi aines manihheismis on mõistetav eeskätt gnostilise põhisõnumi väljendusvormi kaudu, mille tingisid maniluse tekke- ja esialgse levikupiirkonna kultuurilised ning religioossed olud. Seejärel, levides nii läände kui ka itta, kasutas manilus sama sõnumi väljenda miseks teisigi (kristlikke, budistlikke, taoistlikke) märgisüsteeme, ilma et usundi tuum oleks seetõttu oluliselt muutunud. Vaatamata lokaalsetele erinevustele 96 J. P. Asmussen 1990, lk 392. Vt tema kohta Lahe 2012, lk Vt selle kohta K. Rudolph 2014, lk Paralleelide kohta maniluse ja mandalaste usundi vahel vt Alexander Böhlig. Der Synkretismus des Mani. Alexander Böhlig. Gnosis und Synkretismus. 2. Teil. Tübingen: J. C. B. Mohr (Paul Siebeck), 1989, lk Eshatoloogiliste motiivide kohta vt Jaan Lahe. Gnoosis ja algkristlus. Tallinn: Kodutrükk, 2004, lk 67.
17 Jaan Lahe 91 on manihheismi süvastruktuur aga kõikjal selgesti äratuntav. Just see süvastruktuur, mille moodustavad eelpool nimetatud põhiõpetused, tegigi manilusest originaalse ja erinevate religioonidega hästi sobituva gnostilise usundi, mille erakordses kohanemisvõimes peitus korraga nii tema tugevus kui ka nõrkus.
UA-2010.indd
KUI GNOSTILINE ON TOOMA EVANGEELIUM? Jaan Lahe Kui 1945. aastal avastati Nag Hammadi koodeksid, 1 sai see käsikirjaleid kiiresti tuntuks kui Nag Hammadi gnostiline raamatukogu. 2 Uurijad tegid oletusi
RohkemEVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse
EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi
RohkemRahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014
Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks
RohkemPersonalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]
Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,
RohkemDavid the King Part 1 Estonian CB
Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,
RohkemRelatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng
Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud
RohkemUA-2014v.indd
GRANDI ETF8665 RELIGIOONIAJALOOLE PÜHENDATUD KONVERENTS EELK USUTEADUSE INSTITUUDIS 1 8. novembril 2013. aastal leidis EELK Usuteaduse Instituudis Tallinnas aset järjekordne religiooniajaloole pühendatud
Rohkemlvk04lah.dvi
Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,
Rohkemvv05lah.dvi
IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1
RohkemHommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede
Hommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Ülistus 1/3 08:30 Kohtumine Messiaga: Marion Wells 08:40 Ärka!: Võrratu Jumala armastus 09:00 Danny Silk - Austuse kultuur:
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemELADA LIGIMESE SUHTES KAASATUNDVALT TARMO KULMAR EESTI A K A D EEM ILISE O RIEN TA A LSELTSI PR ESID EN T Tema Pühadus XIV dalai-laama Tendzin Gyatso
ELADA LIGIMESE SUHTES KAASATUNDVALT TARMO KULMAR EESTI A K A D EEM ILISE O RIEN TA A LSELTSI PR ESID EN T Tema Pühadus XIV dalai-laama Tendzin Gyatso kuulub kahtlemata tänapäeva maailma autoriteetsemate
RohkemKus on Jumal algus.indd
Kus on Jumal? Kirjutanud ja joonistanud Leia A. Stinne Originaaltiitel: Where Is God? Avaldatud lepingu alusel kirjastusega Light Technology Publishing Eesti keelde tõlkinud Lembe Rohuväli Toimetanud Riina
RohkemMicrosoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx
Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu
RohkemVana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi
Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi
RohkemSlide 1
Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu
Rohkemmy_lauluema
Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal
RohkemLüllemäe Põhikooli õppekava lisa 5 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde nädalas ajalugu V klass 1 tund VI klass 2 tundi 5. klassi õpitulemused Õppes
Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde nädalas ajalugu V klass 1 tund VI klass 2 tundi 5. klassi õpitulemused Õppesisu ja tegevus Seos teiste ainetega Ajaarvamine ja ajalooallikad kasutab kontekstis mõisteid,
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemAktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor
Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,
RohkemPowerPoint Presentation
MUUD KIRJAD Veljo Kaptein HEEBREA KIRI JAAKOBUSE KIRI 1PEETRUSE KIRI 2PEETRUSE KIRI 1 JOHANNESE KIRI 2 JOHANNESE KIRI 3 JOHANNESE KIRI JUUDA KIRI MUUD KIRJAD HEEBREA KIRI OLUKORD: SUUNATUD HEEBREALASTELE
RohkemELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule
ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,
RohkemTARTU LIKOOL
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Stella Sägi IDA MÕJUD EESTI LUULES Magistritöö Juhendaja dotsent Arne Merilai TARTU 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. USUNDID 7 1.1 Hinduism 7
RohkemKeeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl
Sõnaenergia ja ümbritsev keskkond Maria Tilk Tallinna Ülikool Keeleruum Tants Rütm Laul Loodus - Energia - Heli - Inimene - Loits - Sakraalsus Sõna Energia ei hävi ega kao, vaid ainult muudab oma kuju
RohkemNÄIDIS
AINEKAART Ainevaldkond: Sotsiaalained Õppeaine: ajalugu Klass: esimene kursus Üldajalugu 10. klass Õpetaja: Jaan Nõmmik Ainetüüp: kohustuslik aine gümnaasiumis Õpetamise aeg: 2017/2018. õppeaasta Õppekirjandus:
Rohkem10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä
Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemPealkiri on selline
Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?
RohkemHommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede
Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Kas mõistad, kui väärtuslik sa oled? 3/3 08:30 Vabaduseks kutsutud: Kuidas valmistuda lahinguks? 09:00 Vabastav uuestisünd:
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemIMO 2000 Eesti võistkonna valikvõistlus Tartus, aprillil a. Ülesannete lahendused Esimene päev 1. Olgu vaadeldavad arvud a 1, a 2, a 3,
IMO 000 Eesti võistkonna valikvõistlus Tartus, 19. 0. aprillil 000. a. Ülesannete lahendused Esimene päev 1. Olgu vaadeldavad arvud a 1, a, a 3, a 4, a 5. Paneme tähele, et (a 1 + a + a 3 a 4 a 5 ) (a
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni
Kas minna üheskoos või v i jääj ääda üksi? Ühistegevuse arendamise tänane t tegelikkus Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht Professor Rando Värnik
Rohkem“MÄLUKAS”
Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemPiima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20
Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00
RohkemMicrosoft Word - B AM MSWORD
9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi
RohkemKUULA & KORDA INGLISE KEEL 1
KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018
RohkemSõjast ja rahust Heebrea Piiblis Anu Põldsam Heebrea Piiblis Koguja raamatus seisavad luuleread: Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevuse
Sõjast ja rahust Heebrea Piiblis Anu Põldsam Heebrea Piiblis Koguja raamatus seisavad luuleread: Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all [---] Aeg sõjal ja aeg rahul (Kg 3,1.8).
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemKOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu
KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU
RohkemKuidas hoida tervist töökohal?
Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad
RohkemMatemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo
Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
Rohkem156-77
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemTallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar
Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar TLH EK -- 10 Palju õnne ja jaksu edaspidiseks! TLH EK on teinud olulise panuse Eesti
RohkemMatemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet
Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
RohkemPowerPoint Presentation
HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli
RohkemWord Pro - digiTUNDkaug.lwp
/ näide: \ neeldumisseadusest x w x y = x tuleneb, et neeldumine toimub ka näiteks avaldises x 2 w x 2 x 5 : x 2 w x 2 x 5 = ( x 2 ) w ( x 2 ) [ x 5 ] = x 2 Digitaalskeemide optimeerimine (lihtsustamine)
RohkemUA-2014.indd
INIMESE VARJATUD MINA: UNUSTATUD SEESMISE INIMESE ASPEKT PAULUSEL 1 Sissejuhatus Apostel Paulus on varakristliku inimesekäsitluse uurimise seisukohalt primaarne allikas üsna mitmel põhjusel. Esiteks on
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemOrbiidile! hooaja info
Orbiidile! hooaja info FIRST LEGO League Eelarve 2018/2019 hooajal Robotimängu väljak 130 EUR + transport Platsi arve hiljemalt oktoobris, meeskonna arve detsembris Esimene meeskond Teise meeskonna registreerimistasu
RohkemÕppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“
ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:
RohkemEDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj
EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemPowerPoint Presentation
Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad
Rohkem14413_124_Notice-25-Oct-2016.indd
Teatis Kuupäev: 25. oktoober 2016 Kellele: Üldjuhtidele, piirkonna seitsmekümnetele, vaia-, misjoni- ja ringkonna juhatajatele, piiskoppidele ja koguduse juhatajatele, vaia ja koguduse nõukogu liikmetele
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemNurk, Mart. Inventarinimistu
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Fond 177 NURK, MART 1939-1948 SISSEJUHATUS Nurk, Mart (Märt) (14. juuli 1892, Kaubi v. Pärnumaal - 5. nov. 1948, Hamburg), õigusteadlane, Tartu Ülikooli ja Balti Ülikooli (Saksamaa)
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemPolünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x
1 5.5. Polünoomi juured 5.5.1. Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n 1 +... + a n 1 x + a n K[x], (1) Definitsioon 1. Olgu c K. Polünoomi
RohkemUA-2015.indd
TEOLOOGILISE KEELE POEETILISUS MIDA SEE TÄHENDAB? 1 Eilert Hermsile 75. sünnipäevaks Eeldan alljärgnevas kahte faktilise keelekasutusega haakuvat lihtsustust, mille kehtivuse piire siinkohal lähemalt arutama
RohkemEUPL v 1 1-all versions _4_
Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents V.1.1 EUPL Euroopa Ühendus 2007 Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents ("EUPL") 1 kehtib allpool määratletud teose või tarkvara suhtes, mida levitatakse
RohkemAntennide vastastikune takistus
Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 31. märts 2017 (OR. en) 7644/17 PTS A 25 A-PUNKTIDE NIMEKIRI Teema: Kuupäev: 3. aprill 2017 Koht: EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 31. märts 2017 (OR. en) 7644/17 PTS A 25 A-PUNKTIDE NIMEKIRI Teema: Kuupäev: 3. aprill 2017 Koht: EUROOPA LIIDU NÕUKOGU 3529. istung (põllumajandus ja kalandus) Luxembourg
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemLITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:
LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi
RohkemPowerPoint Presentation
Baltisaksa «maffia» Vene polaaruurimises Erki Tammiksaar Tartu ülikool ökoloogia ja maateaduste instituut, geograafia osakond Eesti maaülikool teadusloo uurimise keskus Üldist Vene impeeriumi uurimine
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemJaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende
Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende kokkuvõte ning õpetajate keeletasemed. Rühmades tegelesime
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e
ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu
RohkemPowerPoint Presentation
PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,
RohkemArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus
PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemAkoolipaev.indd
Hilli Rand ESIMENE A KLASS JA TARKUSEPÄEV Toimetaja Helle Tiisväli Pildid joonistanud Epp Marguste Hilli Rand ja kirjastus Argo, 2013 www.argokirjastus.ee ISBN 978-9949-527-07-6 Trükitud trükikojas Print
RohkemMicrosoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06
Andmebaaside projekteerimine Erki Eessaar Esimene trükk Teadaolevate vigade nimekiri seisuga 24. juuni 2013 Lehekülg 37 (viimane lõik, teine lause). Korrektne lause on järgnev. Üheks tänapäeva infosüsteemide
RohkemTäiskasvanute hingamispäevakooli õppetükid Täiskasvanute hingamispäevakooli õppetükid jaanuar veebruar märts 2018 John H. H. Mathews MAJAPIDAMINE: SÜD
Täiskasvanute hingamispäevakooli õppetükid Täiskasvanute hingamispäevakooli õppetükid jaanuar veebruar märts 2018 John H. H. Mathews MAJAPIDAMINE: SÜDAMEMOTIIVID MAJAPIDAMINE: SÜDAMEMOTIIVID Nimi Aadress
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
RohkemWord Pro - diskmatTUND.lwp
Loogikaalgebra ( Boole'i algebra ) George Boole (85 864) Sündinud Inglismaal Lincolnis. 6-aastasena tegutses kooliõpetaja assistendina. Õppis 5 aastat iseseisvalt omal käel matemaatikat, keskendudes hiljem
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
Rohkemuntitled
IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....
RohkemMicrosoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc
Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.
RohkemRuutvormid Denitsioon 1. P n Ütleme, et avaldis i;j=1 a ijx i x j ; kus a ij = a ji ; a ij 2 K ja K on korpus, on ruutvorm üle korpuse K muutujate x 1
Ruutvormid Denitsioon. P n Ütleme, et avaldis i;j= a ijx i x j ; kus a ij = a ji ; a ij K ja K on korus, on ruutvorm üle koruse K muutujate x ;;x n suhtes. Maatriksit =(a ij ) nimetame selle ruutvormi
RohkemPÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS
PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS Kooliaste : II Ainevaldkond: sotsiaalained Aine: ajalugu Klass : 5 Tundide arv nädalas klassiti: 1 tund Üldpädevuste kujundamine: 5 klassis taotletavad pädevused 5. klassi
RohkemPortfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015
Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemMicrosoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc
DOMEENIVAIDLUSTE KOMISJON OTSUS Asja number: 11-1a-274 Otsuse kuupäev: 25. november 2011 Komisjoni koosseis: Vaidlustaja: Vaidlustaja esindaja: Registreerija: Registripidaja: Vaidlustatud domeeninimi:
RohkemLEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis.
LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis. Jüri Kuslapuu EDU Konsultatsioonid 2015 Mina ja LEAN Koolituse ja konsultatsiooni turul 15 aastat Profiil: Tootmine, Inimesed,
RohkemKOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUG
KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU 1. Eesti üleminekul esiajast keskaega Läti Henriku
Rohkem