Väljaandja: Justiitsminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1998, 165, 627 Kriminaalhoolduse ettevalmistamise juhendi kin

Väljavõte

1 Väljaandja: Justiitsminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1998, 165, 627 Vastu võetud nr 19 Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997,29, 447; 40, 622; 52,833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552) paragrahvi 49lõike 1 punkti 10 aluselmääran: Kinnitada kriminaalhoolduse ettevalmistamise juhend (lisatud). I. Üldsätted Minister Paul VARUL Kantsler Mihkel OVIIR Kriminaalhoolduse ettevalmistamise juhend 1. Käesolev juhend määrab kohtueelseettekande koostamise üldnõuded. 2. Kohtueelse ettekande koostamise eesmärk on andaarvamus: Kinnitatud justiitsministri 6. mai a määruseganr kohtualuse või süüdistatava isikuomaduste,iseloomu ja sotsiaalse seisundi kohta; 2.2. kohtualusele või süüdistatavale kriminaalhooldusemääramise otstarbekuse kohta; 2.3. kohtualusele või süüdistatavale sobivatekohustuste ja nendega taotletavate eesmärkide kohta. 3. Kohtueelne ettekanne peab olema: 3.1. erapooletu ja tasakaalukas; 3.2. arusaadav ning konkreetne; ja 3.3. korrektses keeles. 4. Kohtueelses ettekandes ei tohi teha kohtule võiprokurörile ettekirjutusi kuriteo raskusastme, vastutustkergendavate või raskendavate asjaolude ega karistuse liigi kohta. 5. Kohtueelse ettekande koostab kriminaalhooldusametnik jatema ettepanekud on soovituslikud. 6. Kohtueelne ettekanne koosneb järgmistest osadest: 6.1. kohtualuse või süüdistatava isikuandmed; 6.2. kohtueelse ettekande andmed; 6.3. kohtueelse ettekande koostamisel kasutatud allikate loetelu; 6.4. kohtualuse või süüdistatava seisundilühianalüüs; 6.5. uue kuriteo toimepanemise eeldused; 6.6. kokkuvõte. 7. Kohtueelset ettekannet koostades kriminaalhooldusametnik: Leht 1 / 5

2 7.1. kohtub kohtualuse või süüdistatavagavähemalt üks kord. Alla 18 aastase kohtualuse võisüüdistatava soovi korral võib kohtumise juures viibida alaealise seaduslikesindaja; 7.2. tagab, et kohtueelse ettekande koostamiseks kasutatav teave onasjakohane ja põhinebkontrollitud faktidel; 7.3. võimaluse korral kohtub kohtualuse võisüüdistatava perekonnaliikmete, sõprade, lähedasteisikute, kolleegide, õpingukaaslaste ja seadusliku esindajaga; 7.4. tutvub riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste andmetegakohtualuse või süüdistatavakohta ning kogub andmeid õppeasutusest või töökohast. Lastekodus,turvakodus või varjupaigas elanudkohtualuse või süüdistatava puhul esitab kriminaalhooldusametnikkohtueelses ettekandes võimaluse korralka nende asutuste alaliste elanike hinnangu kohtualusevõi süüdistatava kohta. 8. Kui kohtualune või süüdistatav keeldubkriminaalhooldusametnikuga koostööd tegemast või jätabettenähtud kohtumisele tulemata, koostab kriminaalhooldusametnik võimalikulttervikliku ja objektiivse kohtueelseettekande muude talle kättesaadavate andmete põhjal. 9. Kui kohtualuse või süüdistatava jakriminaalhooldusametniku suhtlemist takistab keeleline erinevus, võibkriminaalhooldusametnik kasutada tõlki. Tumma või kurdiga suheldes võibkriminaalhooldusametnik kasutada vahendajana isikut, kes valdab viipekeelt. 10. Kohtueelne ettekanne vormistataksekriminaalhooldusregistris vastavalt kriminaalhooldusregistrijuhendile. II. Kohtualuse või süüdistatava isikuandmed 11. Kohtueelse ettekande kohta otsust koostades täidabkohtunik või prokurör kohtueelse ettekande esilehe,kus on kohtualuse või süüdistatava isikuandmed ja kohtueelse ettekandeandmed. 12. Kohtunik või prokurör kannab kohtueelseettekande esilehele kohtualuse või süüdistatava järgmisedandmed: ees- ja perekonnanimi; sünniaeg ja -koht; isikukood; sugu; rahvus; kodakondsus; passi või muu isikut tõendava dokumendi nimetus, sellenumber, dokumendi väljaandja javäljaandmise aeg; elukoht sissekirjutuse järgi või alaline elukoht; alaealise puhul tema seadusliku esindaja andmed; töökoht ja amet või kool, kus ta õpib; haridus; perekonnaseis; varasem karistatus; süüks pandava kuriteo kvalifikatsioon ja kuriteotoimepanemise aeg. 13. Kui kohtunikul või prokuröril kõikiisikuandmeid ei ole, võib ta teha kriminaalhooldusametnikuleülesandeks need selgitada. 14. Kohtunik või prokurör võib esilehelemärkida, mis probleemile peab kriminaalhooldusametnik erititähelepanu pöörama. III. Kohtueelse ettekande andmed 15. Kohtueelse ettekande esilehele kannab kohtunik võiprokurör kohtueelse ettekande koostamise otsusegaseotud andmed. Kohtueelse ettekande andmed on: ettekande kohtule või prokurörile esitamisekuupäev; Leht 2 / 5

3 15.2. ettekannet koostava kriminaalhooldusametniku ees- japerekonnanimi; kriminaalhooldusosakonna nimi; ettekande koostamise kohta otsuse tegemise kuupäev; ettekande koostamise kohta otsuse teinud kohtuniku võiprokuröri ees- ja perekonnanimi; kohtu või prokuratuuri nimi, kellele kohtueelne ettekannekoostatakse. IV. Kohtueelse ettekande koostamisel kasutatud allikad 16. Kohtueelse ettekande koostamisel kasutatud allikatenakäsitatakse: dokumenti, fotot, filmi-, heli-, video- või muud teabesalvestist,küsitlust jms ja teabesaamiseks kasutatud meetodi kirjeldust (küsitlus, dokumendi vaatlus, vestlus jt); andmete kontrollimiseks kasutatud meetodi kirjeldust; kättesaamatuks jäänud kasulikku teabeallikat,põhjendusega, miks ei ole kättesaadav; mitteusaldusväärset teabeallikat, põhjendusega,miks ei ole usaldusväärne; andmeid tõlgi kasutamise kohta, tõlgi ees- japerekonnanimi ning keel, millest on tõlgitud; varasema kohtueelse ettekande andmeid, kui ettekanne on koostatud; varasema kriminaalhoolduse andmeid, kriminaalhoolduselemääramise otsust. V. Kohtualuse või süüdistatava seisundilühianalüüs 17. Kohtualuse või süüdistatava seisundilühianalüüs koosneb järgmistest osadest: üldseisundi lühianalüüs: lühike elulookirjeldus; praeguse elukorraldusega seotud probleemid, positiivsedkogemused; isikuomaduste, käitumise javäärtushinnangute kirjeldus; muutused pärast kuriteo toimepanemisessüüdistamist; tulevikuväljavaade; korraldatud kohtumiste kirjeldus ja üldmulje; sotsiaalne seisund: perekonnaseis, suhted perekonnaga ja teiste lähedasteisikutega; haridus (õppeasutus, lõpetamise aeg;kutseharidus, lisaerialad ja täiendkoolitus); suhted koolikaaslaste ja õpetajatega; töö (elukutse, teenistuskäik, praeguneamet); suhted töökaaslaste ja tööandjaga; majanduslik seisund: sissetulek; elamistingimused; ülalpidamiskulud, kui on ülalpeetavaid; võlad, kui on; Leht 3 / 5

4 järelmaks, kui on; tervislik seisund: üldseisund; psüühiline seisund. 18. Kriminaalhooldusametnik selgitab kuriteo soodusasjaolusid,mis võivad olla seotud kohtualuse võisüüdistatava isikuomaduste ja sotsiaalsete või muude teguritega. 19. Lühianalüüsis toobkriminaalhooldusametnik objektiivselt esile kohtualuse või süüdistatavapuudusedja voorused. VI. Uue kuriteo toimepanemise eeldamine 20. Kriminaalhooldusametnik peab eeldama, kas kohtualunevõi süüdistatav võib toime panna uue kuriteo.eeldamine seisneb uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse selgitamises ja kuriteo laadiettenägemises. 21. Kuritegu eeldades peab kriminaalhooldusametnik silmas kakohtualuse või süüdistatava: enesetapu või enesevigastamise võimalikkust; võimalikku rünnet teiste isikute vastu. 22. Uue kuriteo toimepanemist peab eeldama kõigikuritegude puhul. 23. Uue kuriteo toimepanemist eeldadeskriminaalhooldusametnik: kaalub uue kuriteo toimepanemise võimalikkust japüüab ette näha selle laadi ning raskusastet; kirjeldab kohtualuse või süüdistatavakäitumist ja käitumise põhjal eeldatavaid kuritegelikkuseilminguid; kirjeldab kohtualuse või süüdistatavavõimet muutuda ja muutumise motivatsiooni; arvestab kohtualuse või süüdistatava sotsiaalsettausta ja suhteid tema perekonnas ning temasõprus- ja tutvusringkonda; selgitab, kas kohtualune või süüdistatav teadis, ettegu, mille toimepanemises tedakahtlustatakse, on kuritegu. VII. Kokkuvõte 24. Kokkuvõttes teeb kriminaalhooldusametnik omajäreldustele toetudes kohtunikule või prokurörileettepaneku määrata kohtualune või süüdistatavkriminaalhooldusele. 25. Kokkuvõttes esitab kriminaalhooldusametnik ka omaisikliku arvamuse kohtualuse või süüdistatavaisikuomaduste kohta ja talle kriminaalhoolduse määramise kohta. 26. Kohtualusele või süüdistatavalekriminaalhoolduse määramise ettepanekus on järgmised andmed: määratavate kohustuste loetelu; kohustustega saavutada loodetavate eesmärkide loetelu; kohaldatava katseaja pikkus; tegevus ja tegevuskavad, mis aitaksid kõige tõhusamalteesmärke saavutada; järelevalve korraldus: kui tihti tuleb kohtudakriminaalhooldajaga ja kui tihti esitada kohtulekorralisi ettekandeid; sotsiaalse seisundiga seonduvaid asjaolusid, mida arvestadakohustuste määramisel; uue kuriteo toimepanemise eeldamise korral kirjeldada, misasjaoludel on võimalik uuekuriteo toimepanemist ära hoida; kui kriminaalhoolduse määramise ettepanek näebette ravi- ja võõrutuskuuri, peab kohtueelsesettekandes olema: spetsialisti arvamus kohtualuse võisüüdistatava seisundi kohta; Leht 4 / 5

5 spetsialisti ettepanek kohtualusele võisüüdistatavale ravi- ja võõrutuskuurimääramise kohta; kohtualuse või süüdistatavanõusoleku võimalikuks ravi- ja võõrutuskuuriks; kriminaalhooldusametniku isiklik arvamus kohtualuse võisüüdistatava isikuomaduste kohtaja talle kriminaalhoolduse määramise kohta. 27. Kokkuvõttes selgitab kriminaalhooldusametnik, kaskohtualuse või süüdistatava kriminaalhooldusse onvaja kaasata ja kas on võimalik kaasata tema perekonnaliikmeid ning kuidasvõib kaasamine perekonnaliikmetelemõjuda. 28. Kui kriminaalhooldusametnik oma järeldustepõhjal leiab, et kohtualusele või süüdistatavalekriminaalhooldust määrata ei ole otstarbekas, selgitab ta seda ja esitab omasoovitused edasise tegevuse kohta. 29. Kui vabadusekaotus on üks võimalikestkohaldamisele kuuluvatest karistustest, selgitabkriminaalhooldusametnik kokkuvõttes, kuidas see võib mõjutadakohtualuse või süüdistatava: perekonna elu; teenistuskäiku ja hariduse omandamist; sotsiaalsest seisundist tulenevaid asjaolusid. 30. Kokkuvõttes esitatud soovitused ja ettepanekudpeavad olema igati kaalutud ning põhjendatud. VIII. Lõppsätted 31. Kriminaalhooldusametnik esitab kohtueelse ettekandekriminaalhooldusosakonna juhatajale. 32. Kriminaalhooldusosakonna juhataja kinnitab kohtueelseettekande ja esitab selle ettenähtud ajalkohtunikule või prokurörile. 33. Kui kohtueelset ettekannet ei olekriminaalhooldusametnikust olenemata põhjusel tähtajaks koostatud,taotleb kriminaalhooldusametnik kohtunikult või prokurörilt tähtajapikendamist. 34. Kui isik mõistetakse õigeks, saadab kohuspärast kohtuotsuse jõustumist asjakohase teate kohtueelseettekande koostanud kriminaalhooldusametnikule. Teate saanud kriminaalhooldusametniktegeleb kohtueelseettekandega vastavalt kriminaalhooldusregistri juhendile. 35. Kui kohus otsustab määratasüüdimõistetu kriminaalhooldusele, saadab ta jõustunud kohtuotsusekriminaalhooldusülesandeid täitma nimetatud kriminaalhooldajale. Kohtueelseettekande koostanudkriminaalhooldusametnikule saadab kohus pärast kohtuotsuse jõustumist teatesüüdimõistetu kriminaalhoolduselemääramise ja kriminaalhooldaja nimetamise kohta. Teate saanudkriminaalhooldusametnik tegeleb kohtueelse ettekandega vastavalt kriminaalhooldusregistrijuhendile. 36. Kui kohus mõistab isikule vabadusekaotuslikuvõi muu karistuse, saadab ta pärast kohtuotsuse jõustumistasjakohase teate kohtueelse ettekande koostanud kriminaalhooldusametnikule. Teate saanudkriminaalhooldusametniktegeleb kohtueelse ettekandega vastavalt kriminaalhooldusregistri juhendile. Asekantsler JuhanPARTS Leht 5 / 5