Microsoft Word - lang_kone_ doc
|
|
- Anna Visnapuu
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Justiitsminister Rein Langi ettekanne prokuröride üldkogul 2006 Rahvusraamatukogus , Tallinnas Lugupeetud prokuröride üldkogu! Möödunud aasta oli Eestile tervikuna väga edukas ning edukas aasta ka prokuratuuri jaoks. Tänaseks märksõnaks võiks olla optimism ja positiivne vaade tulevikule. Oma tänases ettekandes tahan peatuda eelkõige sellel, mida valitsus ja mina justiitsministrina ootame kriminaalmenetlust juhtivalt prokuratuurilt ehk siis kõneleda teile juba tuttavast Laulasmaa deklaratsioonist. Teiseks räägin vangistuspoliitika arengutest nii menetluspraktika seisukohalt kui karistuspoliitiliselt laiemalt. Mõne sõnaga peatun ka aasta alguses kinnitatud Justiitsministeeriumi arengukava kriminaalpoliitikat puudutaval osal. Ettekande teises blokis annan põgusa ülevaate prokuratuuri menetluspraktikast, kriminaalstatistika hetkeseisust ning arengutest seoses kriminaalmenetlusregistri ja e- toimiku arendamisega ning lõpuks kuid mitte viimase tähtsusega teemana - peatun prokuratuuri ja raha omavahelisel suhtel. Ülevaade prokuratuuri menetluspraktikast on täis võrdlusarve ja ma ei taha teid nendega siin suuliselt koormata. Vastavad numbrid ja tabelid on Teile kättesaadavad väljajagatud paberites. Proovige neisse süveneda neist selgub üheselt vajadus prokuratuuri töökorraldust täiustada, et koormus jaotuks õiglaselt ja meie käsutuses olev ressurss oleks kasutatud efektiivselt. 1. Kriminaalmenetluse prioriteedid ja Laulasmaa deklaratsioon Eelmise aasta augustis Laulasmaal siseministri ja justiitsministri kohtumisel prokuratuuri ja politseijuhtide osavõtul leppisime kokku kuritegevuse vastase võitluse eelistused aastaks. Läinud aasta detsembris Kuressaares toimunud sise- ja justiitsministri kohtumisel otsustasime jätkata samade prioriteetidega ka aastal aasta alguses kinnitatud
2 Justiitsministeeriumi arengukavas aastani 2010 on paika pandud ka tegevused, millega Justiitsministeerium omalt poolt saab nende prioriteetide edukale täitmisele kaasa aidata. Nendeks eelistusteks on: 1. Võitlus alaealiste poolt ning alaealiste suhtes toimepandud kuritegevusega - esmajärjekorras lapsohvritega vägivalla- ja seksuaalkuritegudega; 2. Võitlus organiseeritud kuritegevusega - esmajärjekorras võitlus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning inimkaubandusega seotud kuritegudega 3. Kriminaaltulu (sh korruptiivse tulu) senisest märksa ulatuslikum tuvastamine ja konfiskeerimine ning rahapesukuritegude avastamine. Alaealiste kuritegevus Pikaajaliselt on kõige tulemuslikum panna rõhk just noorte poolt ja nende vastu toimepandud kuritegevusele. Uue kurjategijate põlvkonna pealekasvamist aitab kõige paremini takistada noortega tegelemine enne, kui nendest saavad väljakujunenud õiguserikkujad. Eeskätt on vaja noori kaitsta nende vastu suunatud vägivalla, s.h seksuaalse vägivalla eest. Teisalt, kui alaealine on juba läinud õiguserikkumise teed, tuleb tema suhtes tagada kohane menetlus. Prokuratuuri panus alaealiste kuritegevuse vähendamisse väljendub eeskätt kiires ja õiglases kriminaalmenetluses ning alaealisele sobiva mõjutusvahendi leidmises aastal koostas Justiitsministeerium analüüsi alaealiste erikohtlemisest kriminaalmenetluses. See tõi esile nii positiivset kui ka puudusi töös alaealiste õigusrikkujatega. Positiivsena väärib esiletoomist prokuratuurides toimunud spetsialiseerumine. Täna on kõigis prokuratuurides olemas alaealistele spetsialiseerunud prokurörid. Samuti on minu meelest positiivne, et prokurörid kasutavad üha aktiivsemalt võimalust alaealiste suhtes kriminaalmenetlus lõpetada või siis kohaldada kohtusse saadetud alaealiste puhul alternatiivmenetlusi. Oluliselt on suurenenud nende alaealiste arv, keda on prokuröri poolt suunatud alaealiste komisjonidesse. Samas, edaspidi võiksid prokurörid rohkem koostööd teha alaealiste komisjonidega ning neile motiive selgitada, miks prokurör on teinud panuse alaealiste komisjonile ning mida ta komisjonilt ootab. Pahatihti ei saa alaealiste komisjonid aru, mis
3 on nende roll ja võimalused. Probleeme on seni olnud alaealiste menetluse kestusega ja kuigi sellele on mitmeid objektiivseid põhjuseid, on see siiski teema, mille tähtsust alaealiste õigusrikkujatega tegelemisel ei tohiks alahinnata. Organiseeritud narkokuritegevus Valdav osa meie igapäevaelu kõige rohkem häirivatest kuritegudest vargused, tänavaröövid pannakse toime narkosõltlaste poolt. Just siin väljendub narkomaania põhiline ohtlikkus uimastitarvitajad, kes sõltuvuse tõttu ei ole enam võimelised säilitama normaalset töösuhet, vajavad siiski raha järgmise doosi ostmiseks ning selle nimel tullakse tänavale, poodi või koju varastama, röövima ja vägivallatsema. Seda ahelat ei katkesta üksikute tänavadiilerite karistamine, vaid süsteemne töö organiseerunud narkokaubanduse lõhustamisel. Narkokuritegevuse puhul on rõõm tõdeda, et võrreldes aastaga on kasvanud just suuremate narkokuritegude avastamine aastal anti kohtu alla 27 narkokurjategijate gruppi, kus kokku tegutses 129 kurjategijat. Enamik gruppe tegutses Tallinnas, ent suuri gruppe tabati ka mujal: 3 Ida-Virumaal, 3 Lõuna- Eestis ja 1 Pärnus. Tabatud gruppidest 8 tegutses piiriüleselt, vedades narkootikume Eestist või Eesti kaudu välisriikidesse, peamiselt Skandinaaviasse. 2 gruppi tegelesid muuhulgas sünteetiliste narkootikumide tootmisega. Raskeima karistuse 14 aastat ja 9 kuud vangistust mõistis kohus eelmisel aastal narkootikumide vedu Hispaaniast Skandinaaviasse korraldanud grupi liidrile. Inimkaubandus Vabariigi Valitsus kiitis selle aasta 26. jaanuaril heaks Justiitsministeeriumi poolt esitatud inimkaubanduse arengukava, milles on rõhk erinevatel inimkaubanduse vormidel, mitte üksnes meedias laia kajastamist leidnud seksuaalsel ekspluateerimisel. Väga aktuaalseks on muutunud sunniviisilise tööga seotud juhtumid, kus isikuid sunnitakse pettuse, vägivalla või abitut seisundit ära kasutades töötama kokkulepitust hoopis erinevatel tingimustel, ning on ka juhtumeid, kus isikutelt võetakse ära isikut tõendavad dokumendid, mistõttu on raskendatud töösuhte katkestamine ja riigist lahkumine. Sellised juhtumid kahjustavad inimese füüsilist ja vaimset tervist, põhjustades
4 sageli pöördumatuid tagajärgi tema elukvaliteedile. Nõndanimetatud kaasaegse tööorjuse puhul on aktuaalne Eesti muutumine peamiselt lähte- ja transiidiriigist inimkaubanduse sihtriigiks seoses Eesti kiire majandusliku arengu ja kasvava tööjõupuudusega. Oht sattuda inimkaubanduse ohvriks on olemas endise Nõukogude Liidu ala vähem arenenud piirkondade elanikel. On aga ka signaale, et Eesti on muutumas sihtmaaks ka Aasia ja Aafrika riikide suunast. Kuni Eesti elatustase ei ole veel jõudnud Euroopa Liidu keskmiseni, on jätkuvalt olemas oht, et Eesti elanikud võivad sattuda inimkaubanduse ohvriks arenenud lääneriikides. Samuti tuleb jätkuvalt olla valvas katsete suhtes kasutada Eestit kui soodsa geograafilise positsiooniga transiidiriiki kolmandatest maadest pärit isikute toimetamiseks teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Inimkaubandusega kaasnevad ka muud kuriteod nagu näiteks dokumentide (passide ja viisataotluste) võltsimine, samuti inimkaubandusega tegelevate isikute, iseäranis organiseeritud grupeeringute, korruptiivne surve järelevalveametnikele. Ja loomulikult rahapesu. Inimkaubandusest ülemaailmselt saadav kuritegelik tulu on järele jõudmas narkokaubanduse tuludele. Inimkaubandus on raskete tagajärgedega kuritegu, mis enamikel juhtudel põhjustab selle ohvrile suuri kannatusi. Nende kannatuste arvel teenivad kaasaja orjakauplejad suurt tulu aastal oli keskmiseks karistuseks prostitutsiooni vahendamise eest 2 aastat tingimisi vangistust. Usun, et kui politsei ja prokuratuur hakkavad senisest tõsisemalt tegelema inimkaubanduse juhtumitega ja me suudame kohtule tõendada seose kurjategijate luksusliku elu ja nende poolt ohvritele põhjustatud füüsilise ja vaimse kannatuse vahel, need karistused ka karmistuvad. Kriminaaltulu ja rahapesu Organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses ootan sel aastal läbimurret rahapesu avastamisel ja kriminaaltulu konfiskeerimise kohaldamisel. See aitaks oluliselt tõhustada organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust. Organiseeritud kuritegevus ei saa toimida ilma kuritegelikult teenitud raha paigutamiseta legaalsesse majanduskäibesse. Rahapesukuritegude kohtuni viimisel ja kuritegeliku tulu sealhulgas korruptiivse tulu - konfiskeerimisel on Eestis astutud alles esimesi samme ja siin on vajadus oluliselt tulemuslikumalt tegutseda. Lisaks menetlusasutuste töö paremale korraldamisele
5 kriminaaltulu jälitamisel, millel peaks olema põhirõhk, kavandab Justiitsministeerium juba sel kevadel tulla välja seaduseelnõuga, mis laiendab kriminaalse tulu konfiskeerimise võimalusi. 2. Karistuspoliitikast vangistuste vähendamise tegevuskava valguses Justiitsministeeriumi uues arengukavas on ühe olulise kriminaalpoliitilise eesmärgina toodud vangide arvu vähendamine. Vangide arv peaks aastaks 2010 olema langenud 3900-ni. Kui aasta tagasi viibis Eesti kinnipidamisasutustes 4560 vangi, siis 2006 aasta alguses oli Eesti vanglates 4410 kinnipeetavat. Samas jään eelmisel aastal siinsamas öeldu juurde, et pikemas perspektiivis ei peaks Eestis olema üle 3000 vangi ning sellest mahust lähtuvalt on Vabariigi Valitsus heaks kiitnud ka vanglasüsteemi arengusuunad. Vangide arvu vähendamine ei saa olla eesmärgiks omaette. Kindlasti pole küsimus pelgalt vangide ja kogu vanglasüsteemi ülalpidamiskuludes. Vangistuste osakaalu vähendamine ja muude, alternatiivsete ja moodsate karistusliikide osakaalu suurendamine on ennekõike vajalik selleks, et pikaajaliselt ja jätkusuutlikult suurendada ühiskonna turvalisust. Masskuritegusid, iseäranis teise astme mittevägivaldseid varavastaseid kuritegusid toime pannud isikute vanglasse lukustamine võib anda küll lühiajalist efekti, kuid pikemas perspektiivis on see vaid primitiivne lahendus, mis on suunatud probleemi peitmisele ning mille tagajärjeks on vanglast vabanenud isikute poolt sageli juba palju raskemate kuritegude toimepanemine tulevikus. Karistuspoliitikas, rõhutan, on jätkuvalt oluline eristada organiseeritud või raskeid isikuvastaseid kuritegusid mittevägivaldsetest suhteliselt kergematest masskuritegudest. Kui esimeste puhul olen ka ise pidevalt pidanud vajalikuks kohati karistusi isegi karmistada, siis masskuritegude puhul peaks olema kindel suund üha suurenevate seaduses ettenähtud muude, intelligentsemate karistuste ja mõjutusvahendite kohaldamisele. Üheks võimaluseks on elektroonilise järelevalve kasutuselevõtt. See võimaldaks vabastada ennetähtaegselt vanglast ka isikuid, kelle suhtes on vajalik jätkuv ühiskonnapoolne kontroll nende liikumise ja käitumise üle. Vastav seaduseelnõu valmib
6 aprillis. Elektrooniline valve on kasutusele võetud mitmes Euroopa riigis. Rootsi on seda praktiseerinud edukalt juba ligemale 10 aastat ning ka Soome on seda juba katsetamas. Eesti erineb teistest Euroopa riikidest selle poolest, et kui mujal Euroopas on ennetähtaegne vabastamine vanglast pigem reegel kui erand, siis Eestis vabastatakse vaid veidi rohkem kui veerand kinnipeetavatest ennetähtaegselt. Tsiviliseeritud riikides mõõdetakse karistuse pikkust tavaliselt kuudes mitte aastates. Kui meil on keskmine vangistuse pikkus 5 aastat, siis on raske loota, et kinnipeetav suudab eluga vabaduses taas kohaneda ning ei pane toime uusi kuritegusid. Ühiskonna turvalisust silmas pidades ei ole tähtaegne vabastamine ka mõistlik, sest nende isikute suhtes puudub pärast vabanemist riiklik järelevalvesüsteem. Ennetähtaegse vabastamise korral läheb isik kriminaalhoolduse alla, tema tegevuse üle toimib edasi riiklik järelevalve ning tema integreerimine ühiskonnaga ei ole niivõrd valulik. Ka kehtiva seaduse alusel on võimalik suurendada ennetähtaegselt vabanenute ja seeläbi kriminaalhooldaja järelevalve all ühiskonda tagasipöörduvate isikute ringi. Justiitsministeeriumis on aga valmimas ka eelnõu, millega sätestatakse automaatne ennetähtaegse vabastamise taotluse esitamine kohtule otsustamiseks niipea, kui on ära kantud seadusega nõutud miinimumaeg. Iga prokuröri roll on juba täna kaaluda, kas vanglakaristus on kuriteo toime pannud isikule kõige õigem karistus või toimiks mõni muu mõjutusvahend sootuks paremini. Prokurör ei ole mitte üksnes tippekspert juura ja kohtukõnede alal, kes suudab täpselt süüdistusi formuleerida ja kohtule oskuslikult tõendeid esitada, vaid ka karistuspoliitiliste valikute langetaja, kes võtab arvesse konkreetse karistusvaliku mõju süüdistatavale ning kriminoloogilisi teadmisi laiemalt. Praegu on suurelt jaolt kasutamata võimalused, mida pakub ühiskondlikult kasulik töö aastal kohaldati vangistuse asemel ÜKT-d üksnes 151 isiku puhul, kuigi karistusseadustik võimaldab asendada kuni 2 aastast vangistust ÜKT-ga. Samal ajal kandis eelmisel aastal kuni kaheaastast vangistust üle 700 isiku. Hiljuti Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi poolt läbi viidud avaliku arvamuse küsitlus näitas, et tervelt 62% linnaelanikest ja 55% maaelanikest näeksid just ÜKT-s alternatiivi
7 vangistusele. Veel näitas avalik arvamus, et vangide arvu vähendamist toetab kindlasti või põhimõtteliselt 43% vastanuist; pigem ei toeta või on kindlasti selle vastu 42% vastanuist. Justiits- ja siseministeeriumi poolt tellitud ohvriuuringutest tuleb välja veel üks kõnekas fakt inimestelt küsiti, missugune oleks sobivaim karistus teistkordses murdvarguses süüdi tunnistatud 21-aastasele mehele, kes on varastanud teleri. Kui aastal pidas vanglakaristust sobivaimaks 40% vastanuist, siis aastal juba vaid 26%. Avalikus arvamuses on seega toimunud viimastel aastatel olulised nihked, mis toetavad kaasaegset karistuspoliitilist suunda. Kuid riigi poliitikakujundamine peab vahel käima ka avalikust arvamusest sammukese eespool. Heaks näiteks on siin surmanuhtluse kaotamine kuigi surmanuhtlus kaotati Eestis juba aastal, siis avaliku arvamuse uuringu kohaselt toetas surmanuhtlust kui karistusliiki aastal 76% vastanuist aastal, s.o. 3 aastat peale surmanuhtluse kaotamist, oli selle toetajate protsent ikka veel 71, aastal 60% ning alles aastal on surmanuhtluse toetajate protsent langenud 41%-ni madala turvatundega inimeste seas ning 30%-ni kõrge turvatundega inimeste seas. Kokkuvõtteks edukas karistuspoliitika ei saa sörkida avaliku arvamuse sabas, vaid peab tegema kaalutletud valikuid, millele hiljem avalik arvamus järgi tuleb või mis koguni kujundavad avalikku arvamust seeläbi, et positiivne mõju suurema turvatunde näol saab tõestatud praktikas. 3. Justiitsministeeriumi tegevus kriminaalpoliitika õigusliku keskkonna arendamisel Justiitsministeerium töötab pidevalt selle nimel, et Eesti karistus- ja kriminaalmenetlusõigus oleks üks kaasaegsemaid ja parimaid Euroopas. Esimesena tahan mainida kiirmenetluse eelnõu, mis on Justiitsministeeriumi poolt esitatud parlamendile ja mille eesmärgiks on selgete asjaoludega ja lihtsates II astme kuritegudes kriminaalmenetluse kiire läbiviimine mõne päeva jooksul. Meile on selle eelnõu suhtes laekunud positiivset tagasisidet kõigilt Riigikogus esindatud poliitilistelt erakondadelt ja me loodame, et Riigikogu jõuab antud seaduse vastuvõtmiseni lähimas tulevikus.
8 Teine Riigikogu menetlusse antud eelnõu puudutab elektrooniliste sidevahendite abil toimepandud kuritegude uurimise võimaldamist. Kriminaalmenetluses on kavas luua võimalus üksikpäringu teel koguda tõendeid üksikute sideseansside kohta ka nendes teise astme kuritegudes, mille puhul üldiselt jälitustoiminguga tõendite kogumine on praegu välistatud. Kui täna puudub õiguslik alus tuvastada anonüümselt e-kirja, veebipostituse või SMS-i abil tapmis- või vägivallaähvarduse, lapsporno levitamise, vaenuõhutamise või rahvusvaheliselt kaitstud isiku laimamise ja solvamise toimepannud isikut päringuga sideseansi kohta, siis nimetatud eelnõu loob selle võimaluse. Sama eelnõuga on kavas kaotada vaenu õhutamise väärteokoosseis ja hinnangu sõnavabaduse võimaliku põhiseadusvastase kuritarvitamise kohta saab tuleviks anda ainult prokurör, otsustades vaenu õhutamise kahtluse puhul kriminaalmenetluse algatamise või mittealgatamise. Kolmandaks - kooskõlastusringile on saadetud kriminaalmenetluses kohtuvälist lepitamist puudutav eelnõu. Lepitamine on euroopalikus kriminaalmenetluses levinud restoratiivne, ohvri ja kurjategija leppimisele suunatud õigusmenetluse meetod, mis tegeleb kuriteoni viinud konflikti põhjuste selgitamise ja lahendamisega. Koostöös Riigikogu õiguskomisjoniga oleme ette valmistanud veel kahe seaduse valmimist. Üks nendest seondub alaealise vastu suunatud kuritegude sanktsioonide ülevaatamisega, sh lapsporno eest ettenähtava karistuse karmistamisega. Sellesse eelnõusse oleme esitanud ettepanekud seoses kriminaalmenetluses lähenemiskeelu kohaldamisega. Meie nägemuses peaks lähenemiskeelu kohaldamine olema kindlasti võimalik ka kriminaalmenetluses tõkendina. Teine aspekt on seotud praegu vaid tsiviilkohtust taotletava lähenemiskeelu sissetoomisega kriminaalmenetlusse. Sellega tahame luua kannatanule õiguse lisaks kahju hüvitamise nõudele esitada ka lähenemiskeelu nõue lahendamiseks koos kriminaalasja arutamisega. Teine õiguskomisjoni poolt menetlusse antud eelnõu sisaldab Justiitsministeeriumi ettepanekut kriminaliseerida korruptsioonikuriteona mõjuvõimuga kauplemine. Viimast lihvi saab praegu sügisel alustatud mahukas majanduskuritegude eelnõu, millega soovime korrastada eeskätt ametialaste, majanduskuritegude ja intellektuaalse omandi vastaste kuritegude valdkonda, kaotades ebamõistlikult laiad kuriteokoosseisud ja viies
9 need kooskõlla põhiseadusliku määratletuse põhimõttega. Eelnõu saab sisaldama ka korduva pisivarguse dekriminaliseerimist ning korduva varguse ja grupiviisilise asja omavolilise kasutamise sanktsiooni vähendamist. Järjekorras on ka juba mainitud laiendatud kriminaaltulu konfiskeerimise ning elektroonilise valve eelnõud. Kindlasti puudutab kuritegevuse vastast võitlust ja iseäranis süütegude ennetamist ka korrakaitse seaduse eelnõu, mis peaks jõudma valitsusse enne suve. Tegemist on äärmiselt olulise eelnõuga, mis seadustatuna peaks looma korra praeguses kaootilises korrakaitse- ja riikliku järelevalve meetmete kasutamise maailmas. Ei ole ju normaalne olukord, kus turvafirma või kohaliku omavalitsuse ametnik kasutab inimeste suhtes jõudu ja sundi intensiivsemalt kui see on lubatav politseiametnikule. 4. Ülevaade prokuratuuri menetluspraktikast Nagu oma ettekande alguses märkisin, on kõik võrdlusarvud prokuratuuri menetluspraktika kohta aastal teile kättesaadavad kirjalikult siinsamas ruumis. Ülevaadet registreeritud kuritegevusest tervikuna võite aga lugeda justiitsministri Riigikogus peetud ettekandest kriminaalpoliitika arengusuundade täitmisest, mis on kättesaadav ka Justiitsministeeriumi kodulehel. Ringkonnaprokuratuuride detailsem ja põhjalikum töökoormuse võrdlus on Justiitsministeeriumil kavas läbi viia 2006 I poolaasta statistika põhjal ning mida aeg edasi, seda täpsem saab olema andmeterviklikkus kriminaalmenetlusregistris ja selle põhjal tehtav analüüs. Olen kaugel sellest, et üritada kogu prokuröritööd hinnata vaid arvuliste näitajate raamides, samavõrd olulised on tulemused prioriteetsetes, kuid arvuliselt ebaolulistes organiseeritud kuritegude asjades ning lõpuks on kõige olulisem see, et iga kuritegu saaks kas kohtus või kohtueelses menetluses õiglase ja seadusliku lahenduse. Menetlusliigilise struktuuri osas, tundub, et prokurörid on saanud üle KrMS jõustumisele vahetult järgnenud ettevaatlikkusest võistleva protsessi ees ning üha sagedamini minnakse täispikale kohtuprotsessile. Samuti tuleb välja tuua lühimenetluste kasv 2006-l aastal. Lühimenetlus on küll lihtmenetlus, kuid erinevalt käsk- ja kokkuleppemenetlusest
10 toimub lühimenetluses siiski sisuline kohtulik tõendite uurimine kriminaaltoimiku materjalide põhjal, kus ka süüdistatav võib taotleda enda ülekuulamist. Kuigi aasta on alles alguses saab siiski öelda, et esimese 2 kuuga on langenud mõnevõrra üldmenetluste arv võrreldes aasta II poolaastaga. Meil on olemas ka esialgsed andmed kohtueelse kriminaalmenetluse pikkuse kohta keskmiselt kulus 2005 II poolaastal kriminaalmenetluse alustamisest toimiku kohtusse saatmiseni või menetluse lõpetamiseni 107 päeva ehk ca 3 kuud, samas tapmiste puhul oli see näitaja 117 päeva ja röövimiste puhul keskmiselt koguni 310 päeva ehk üle 10 kuu. Nimetatud näitajate hulka on arvestatud ka menetlused, kus uurimine lõppes lõpetamisega tõendamatuse tõttu. Samas kui vaadata üksnes kriminaalmenetlusi, kus jõuti ka n-ö sisulise tulemuseni ehk süüdistatavani, kelle suhtes oli piisavalt tõendeid kohtupidamise alustamiseks, siis siin oli keskmine aeg kriminaalmenetluse alustamisest kuni kohtusse saatmiseni 122 päeva ehk ca 4 kuud. Varguste puhul 141 päeva ehk keskmiselt ligi 4,7 kuud möödus varguse registreerimisest kuni selle kohtusse saatmiseni. Röövimiste puhul on see number 182 päeva ehk pool aastat. Asjades, milles on mitmeid episoode ja mitmeid täideviijaid nimetatud tähtajad kuriteo registreerimisest kuni kohtueelse menetluse lõpuni kohati kahekordistuvad. Ja alles siit algab kohtumenetlus. Usun, et meil kõigil on nende arvude põhjal põhjust mõtisklemiseks, kuidas kriminaalmenetlus paistab välja kannatanutele, süüdistatavatele; millist tööjõu, ajalistrahalist ressurssi kulutame kuriteos lahenduse leidmiseks ja kuidas saaksime seda edaspidi paremini, kuid ka säästlikumalt teha. 5. Statistika, KRMR-i ja E-Toimiku arendus Et kavandada kriminaalpoliitikat ning juhtida kuritegevuse vastaseks võitluseks kuluvaid ressursse võimalikult tõhusalt, on vaja kvaliteetset statistikat nii kuritegevuse olukorra, prokuratuuride töökoormuste kui ka konkreetsete menetluste kohta. Selle aasta alguses käivitus meil KRMR-i statistikamoodul ning valmis ka täiendatud versioon otsingumootorist. See on suur samm edasi ning tänu sellele on meil olemas esmane ülevaade nii kuritegevuse kui ka prokuratuuride töö kohta. Paraku pole kõik andmed veel
11 kasutatavad. Osalt on probleemid seotud andmesiirdega KRMR-i ja politsei andmebaasi POLIS vahel ning ka uue KRMR-i versiooni käivitamisega. Kuid kõiges pole sugugi süüdi tehnika ning suure osa andmetest jätavad sisestamata menetlejad. Alles paar nädalat tagasi Riigikogu ees kõneledes Kriminaalpoliitika arengusuundade täitmisest tõin näite, kuidas statistikast selgub, et aastal tuvastati joove vaid 11% mootorsõiduki joobes juhtimises kahtlustataval isikul. Ülejäänute puhul poleks nagu joovet tuvastatudki ja kerkib küsimus, mille alusel nad siis karistada said. Ma loodan, et andmete sisestamise kvaliteet paraneb ning selleks saate te kõik kaasa aidata. Uue projektina on Justiitsministeeriumis käivitatud E-Toimiku projekt, mille kontseptsiooni kiitis Vabariigi Valitsus heaks eelmisel aastal ning moodustas selle elluviimiseks ministrite komisjoni, kuhu kuuluvad majandus- ja kommunikatsiooniminister, rahandusminister, siseminister ja justiitsminister a veebruaris kinnitas ministrite komisjon juhtrühma, töögrupid ja projekti tegevuskava. Projekti eesmärgiks on ühendada seni erinevates registrites laiali olev menetlusinfo ühtsesse andmebaasi, kust oleks võimalik saada informatsiooni kriminaalmenetluse kohta alates selle alustamisest kuni karistuse täideviimiseni. Nii peaks E-Toimikusse liidestatama POLIS, KRMR, kohtute infosüsteem, kriminaalhoolduse infosüsteem, kinnipeetavate ja vahistatute register kui ka kohtutäiturite register. Uue algatusena on Justiitsministeerium sellest aastast hakanud avaldama nädala kriminaalstatistikat, mis sisaldab ülevaadet registreeritud kuritegude, kahtlustatavana kinni peetute ja vahistatud isikute ning prokuratuuri menetlusotsuste kohta. Lisaks on plaanis koostama hakata ka kvartaliülevaateid, kust saaks juba põhjalikumalt analüüsida prokuratuuride töökoormust ning edukust püstitatud prioriteetide täitmisel. Iseäranis hakatakse kvartaliülevaadetes analüüsima eriasjade prokuröride ning riigiprokuröride tööd võitluses organiseeritud kuritegevusega. 6. Prokuratuuri rahastamine Kui eelmisel aastal ütlesin oma ettekandes prokuröride üldkogule, et toetan kindlalt prokuröri abidele konkurentsivõimelise palga tagamist ning vähemalt võistlevas
12 protsessis osalevate prokuröride palkade ühtlustamist kohtunike palkadega, siis täna on mul heameel tõdeda, et see eesmärk on aasta riigieelarvega juba olulises mahus saavutatud. Nii on prokuröride palgafond kasvanud aastal pea 20 miljoni krooni võrra ning prokuratuuri kogueelarve on aastaga suurenenud 103 miljonilt kroonilt pea 124 miljoni kroonini. Justiitsministeeriumi arengukava finantsplaanis on kavandatud ka prokuröride edasine palgatõus aastateks Palgatõusu planeerimisel on lähtutud põhimõttest, et prokuröri palk oleks samaväärne kohtuniku palgaga ja prokuröri abide palk moodustaks ca 70% kohtuniku palgast. Tänaseks on peaaegu saavutatud soovitud prokuratuuri finantseerimise tase, siiski on oluline viia lõpule ka a prognoositud kasv ja seejärel hoida sammu palkade üldise kasvuga. Edaspidi tuleb jälgida ka mitteprokuröridest prokuratuuriametnike palkade konkurentsivõimelisust ning tagada vajadusel ka piisava arvu tugiteenistujate - näiteks ringkonnaprokuratuuride pressinõunike - olemasolu.
Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts,
Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: 2016. aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts, 2017 2016. aastal registreeriti Eestis 28 986 kuritegu
RohkemVahistamiste analüüs
Vahistamiste analüüs Urvo Klopets Tallinn 2009 Justiitsministeerium Kriminaalpoliitika osakond 1 Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn Telefon: 6 208 100 Faks: 6 208 109 e-post: info@just.ee
Rohkem(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)
Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate
RohkemMicrosoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks
Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste
RohkemLisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014
Esimese ja teise astme kohtute 2014. aasta statistilised koondandmed (2014. aasta jooksul saabunud kohtu ja lahendatud kohtumenetluste arv) 1 Allikas: Justiitsministeerium 1. TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.1 Tsiviilasjade
RohkemELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS
ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemPROKURATUURI TEGEVUS AASTAL Koostajad: Urvo Klopets Taavi Pern Dilaila Nahkur-Tammiksaar 1
PROKURATUURI TEGEVUS 2018. AASTAL Koostajad: Urvo Klopets Taavi Pern Dilaila Nahkur-Tammiksaar 1 KOKKUVÕTE 1. ÜLDANDMED 1.1. Lõplikud menetlusotsused 2018. aastal menetleti lõpuni 10114 isikut, mis on
Rohkem44 / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / 12. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM KURITEGEVUS EESTIS KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 12.1 KRIMINAALMENETLUS KÄTLIN-CHRIS KRU
44 / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / 2. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 2. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 2. KRIMINAALMENETLUS KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA Seaduses ei ole antud pikimat ega lühimat menetlusaja pikkust. Inimõiguste
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemJM_ _m46lisa
Justiitsministri 30.12.2014 määrus nr 46 Vabadusekaotuse tunnistuse vormi kehtestamine Lisa VABADUSEKAOTUSE TUNNISTUS( 1 ) Viidatud nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK artiklis 4 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemINIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksu
INIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksuaalselt, tööalaselt või kuritegevuseks ära kasutatud
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/, 23. oktoober 2018, rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil
L 284/22 Euroopa Liidu Teataja 12.11.2018 DIREKTIIVID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/1673, 23. oktoober 2018, rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil EUROOPA PARLAMENT JA
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemKURITEGEVUS EESTIS 2013 KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 18
KURITEGEVUS EESTIS 2013 KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 18 Kriminaalpoliitika uuringud 18 KURITEGEVUS EESTIS 2013 Tallinn 2014 Koostajad: Andri Ahven, Urvo Klopets, Kätlin-Chris Kruusmaa, Anu Leps, Jako Salla,
RohkemRIIGI PEAPROKURÖRI ÜLEVAADE RIIGIKOGU PÕHISEADUSKOMISJONILE SEADUSEGA PROKURATUURILE PANDUD ÜLESANNETE TÄITMISE KOHTA AASTAL Sissejuhatus
RIIGI PEAPROKURÖRI ÜLEVAADE RIIGIKOGU PÕHISEADUSKOMISJONILE SEADUSEGA PROKURATUURILE PANDUD ÜLESANNETE TÄITMISE KOHTA 2018. AASTAL Sissejuhatus Prokuratuuriseaduse 11 lõike 2 kohaselt esitab riigi peaprokurör
RohkemSlide 1
Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»
Rohkemjuridica_7_2014_sisu.indd
Riigi peaprokuröri ülevaade Riigikogu *1 põhiseaduskomisjonile 1. Sissejuhatus Prokuratuuriseaduse *2 11 lõike 2 järgi esitab riigi peaprokurör iga aasta Riigikogu kevad istung järgul Riigikogu põhiseadus
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemSISEMINISTEERIUM
ESITATUD: 11.07.2019 valitsuskabineti nõupidamisele ESITAJA: siseminister Mart Helme ESITAMISE AEG: kuupäev digiallkirjas TEEMA: Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2019-2023 1. SISUKOKKUVÕTE
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
Rohkem156-77
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemMergedFile
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemMAGISTRITÖÖ valmis
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Ahti Olesk EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS JA LIHTMENETLUSED Magistritöö Juhendaja: Eerik Kergandberg (Ph.D.) Tallinn 2013 Olen koostanud käesoleva magistritöö
Rohkem69% KURITEGEVUS EESTIS % KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 28
69% KURITEGEVUS EESTIS 218 7% KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 28 KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 28 KURITEGEVUS EESTIS 218 Tallinn 219 Koostajad: Andri Ahven, Kätlin-Chris Kruusmaa, Anu Leps, Stanislav Solodov,
RohkemTARTU ÜLIKOOL
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Mare Nappir KANNATANU OSALEMINE KRIMINAALMENETLUSES Magistritöö Juhendaja: professor Jüri Saar Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus... 3 1. Kannatanu
RohkemMicrosoft Word - B AM MSWORD
9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi
RohkemPAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE
PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE Riigihanke projekti AS Rakvere Haigla õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemPolitsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat
Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R 612 3000 Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, 612 4510 Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, 612 5710 Turvatunne algab meist enestest ;.politsei.ee Mart Meriküll
RohkemEELNÕU Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus
EELNÕU 21.06.2013 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 58 punkt
RohkemPowerPointi esitlus
Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemSiseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p
Siseministri 30.10.2018 määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel etteantud
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemMicrosoft Word - Magistritöö Kristjan Okas ver 1.1 RC
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT Kristjan Okas ENNETÄHTAEGSE VABASTAMISE PROTSESSI STATISTILINE ANALÜÜS UURING 2009. AASTA TARTU MAAKOHTU TOIMIKUTE PÕHJAL magistritöö Juhendaja:
RohkemTELE2 SEADMEKINDLUSTUSE tingimused TH-TELE Vaata lisaks TELE2 SEADMEKINDLUSTUSE TINGIMUSED TH-TELE
TELE2 SEADMEKINDLUSTUSE tingimused TH-TELE2 20191 Vaata lisaks www.tele2.ee TELE2 SEADMEKINDLUSTUSE TINGIMUSED TH-TELE2 20191 1 Tele2 seadmekindlustuse tingimused TH-TELE2 20191 TINGIMUSTE KASUTAMINE 1.
Rohkem10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä
Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada
RohkemEesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit
Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemMicrosoft Word - Vayser_otsus_est.doc
EUROPEAN COURT OF HUMAN RIGHTS COUR EUROPEENNE DES DROITS DE L'HOMME VIIES OSAKOND OTSUS VASTUVÕETAVUSE KOHTA Kaebus nr 7157/05 Aleksey Vayser versus Eesti Euroopa Inimõiguste Kohus (viies osakond), olles
RohkemRiigi esindamine kohtus 2011
Riigi esindamine kohtus 212. aastal Alar Must Tallinn 213 Justiitshalduspoliitika osakond järelevalve ja õigusteeninduse talitus Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn Telefon: 6 28
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemEsialgsed tulemused
Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemMicrosoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015
TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada
RohkemJenny Papettas
SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemMicrosoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus
RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemE-arvete juhend
E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemVVA_rakendusplaan_ _final 16.04
LISA 2. RAKENDUSPLAAN VÄGIVALLA VÄHENDAMISE ARENGUKAVA ELLUVIIMISEKS AASTATEL 2012 2014 EESMÄRK I 1. meede LASTE VASTU TOIMEPANDUD VÄGIVALLA VÄHENDAMINE JA ENNETAMINE Koolikiusamise tõkestamine Tegevused
RohkemMicrosoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx
25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemCL2004D0003ET _cp 1..1
2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemVäljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemPA_Legam
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Õiguskomisjon 20.12.2011 2011/0154(COD) ARVAMUS Esitaja: õiguskomisjon Saaja: kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemLugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht
Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste
RohkemMida me teame? Margus Niitsoo
Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
RohkemTartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE
RohkemTARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSINSTITUUT
1 TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSINSTITUUT Viktor Brügel VANGISTUSE ALTERNATIIVID Magistritöö Juhendaja professor Jüri Saar Tallinn 2006 2 SISUKORD Sissejuhatus 3 1 ptk. Vangistus kui kriminaalpoliitika keskne instrument
Rohkem(Microsoft Word - Bakalaureuset\366\366 - Ede Lemmats.doc)
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND KRIMINAALÕIGUSE, KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL Ede Lemmats MOOTORSÕIDUKI KONFISKEERIMINE KARISTUSSEADUSTIKU -S 424 SÄTESTATUD TEO KORRAL Bakalaureusetöö
RohkemMicrosoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx
Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku
Rohkem2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta
Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,
RohkemJustiitsministeerium_ _Soovitus
Hr Rein Lang minister Justiitsministeerium info@just.ee Teie 27.01.2011 nr 10.1-6/614 Õiguskantsler 03.02.2011 nr 7-4/110147/1100510 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks Austatud minister
RohkemIÕ_aruanne_ET_küljendatud
Aruande koostamist ja väljaandmist toetas Kultuuriministeerium Autorid: Merle Albrant Merle Haruoja (Eesti Inimõiguste Instituut) Kari Käsper Urmo Kübar (Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit)
RohkemLõputöö
Sisekaitseakadeemia Justiitskolledž Õnnela Reivardt KS042 TARTU JA VIRU VANGLA MEIE VANGLASÜSTEEMI ARENGU KONTEKSTIS Lõputöö Juhendaja: Katrin Mänd, MA Tallinn 2007 ANNOTATSIOON ÕNNELA REIVARDT (2007)
RohkemConseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU
Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CULT 115 AUDIO 129 SPORT 84 Euroopa Liidu Nõukogu 3502.
RohkemPowerPoint Presentation
Maamaksu infosüsteem (MAKIS) Maksustamishind Talumistasud Andres Juss Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja 13.11.2018 MAKIS eesmärk Kõik omavalitsused kasutavad veebipõhist maamaksu infosüsteemi
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemPowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemVäljaandja: Justiitsminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1998, 165, 627 Kriminaalhoolduse ettevalmistamise juhendi kin
Väljaandja: Justiitsminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1998, 165, 627 Vastu võetud 06.05.1998 nr 19 Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88,
Rohkem