KOKKULEPPEMENETLUS KRIMINAALMENETLUSES

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "KOKKULEPPEMENETLUS KRIMINAALMENETLUSES"

Väljavõte

1 Tartu Ülikool Õigusteaduskond Avaliku õiguse instituut Protsessiõiguse õppetool KOKKULEPPEMENETLUS KRIMINAALMENETLUSES (doktoriväitekiri) Meris Sillaots Juhendaja: TÜ külalisprofessor Eerik Kergandberg Kaasjuhendaja: TÜ dotsent Jaan Ginter Tartu

2 SISUKORD SISSEJUHATUS 8 1. KOKKULEPPEMENETLUSED Kokkuleppemenetluste põhijooned Plea bargaining USA kriminaalmenetluses Absprache - praktika Saksa kriminaalmenetluses Applicazione della pena su richiesta delle parti Itaalia kriminaalmenetluses Kokkuleppemenetluse kohaldamise tingimused ja kokkuleppemenetluse käik Eesti uue KrMS-i järgi Võrdlev kokkuvõte Kokkuleppemenetluse põhjused Plea bargaining - menetluse põhjused USA-s Absprache praktika põhjused Saksamaal Applicazione della pena su richiesta delle parti menetluse seadustamise põhjused Itaalias Lihtmenetluse ja kokkuleppemenetluse seadustamise põhjused Eestis Kannatanu huvid kriminaalmenetluslikus kokkuleppemenetluses KRIMINAALMENETLUSE OLULISEMAD PRINTSIIBID JA KOKKULEPPEMENETLUS Legaliteediprintsiip ja oportuniteediprintsiip kriminaalmenetluses Legaliteediprintsiibi ja oportuniteediprintsiibi tähendus kriminaalmenetluses Legaliteediprintsiip ja oportuniteediprintsiip Saksa kriminaalmenetluses Legaliteediprintsiip Itaalia kriminaalmenetluses Oportuniteediprintsiip USA kriminaalmenetluses Legaliteediprintsiip ja oportuniteediprintsiip Eesti kriminaalmenetluses Üldmärkusi KrMS-s sätestatud legaliteediprintsiibi ja oportuniteediprintsiibi kohta Kriminaalmenetluse lõpetamine oportuniteedipõhimõtte alusel ja kokkuleplus Eesti kriminaalmenetluses Võrdlev kokkuvõte Oportuniteedipõhimõtte ulatus kokkuleppemenetluses Uurimisprintsiip ja arutamisprintsiip kriminaalkohtumenetluses Uurimisprintsiibi ja arutamisprintsiibi tähendus kriminaalmenetluses Uurimisprintsiip ja arutamisprintsiip üldkorras kriminaalkohtumenetluses Uurimisprintsiibil põhinev Saksa kriminaalkohtumenetlus Arutamisprintsiibil põhinev USA kriminaalkohtumenetlus Arutamisprintsiibil põhinev Itaalia kriminaalkohtumenetlus Arutamisprintsiip Eesti Kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud kohtumenetluse aluspõhimõttena Võrdlev kokkuvõte

3 Kriminaalmenetluslik kokkuleppemenetlus uurimisprintsiibi ja arutamisprintsiibi kontekstis Kokkulepe (Absprache) Saksa kriminaalmenetluses uurimisprintsiibi kontekstis USA kokkuleppemenetlus arutamisprintsiibi kontekstis Itaalia kokkuleppemenetlus arutamisprintsiibi kontekstis Kokkuleppemenetlus piiratud arutamisprintsiibi kontekstis Eesti KrMS-i järgi Võrdlev kokkuvõte Kriminaalmenetluse riiklikkuse põhimõte ja dispositiivsuse põhimõte Riiklikkuse põhimõtte ja dispositiivsuse põhimõtte tähendus kriminaalmenetluses Riiklikkuse põhimõte ja dispositiivsuse põhimõte Saksa kriminaalmenetluses USA kriminaalmenetlus kui dispositiivsuse printsiibile orienteeritud menetlus Riiklikkuse põhimõte ja dispositiivsuse põhimõtte Itaalia kriminaalmenetlus Riiklikkuse põhimõte ja piiratud dispositiivsuspõhimõte Eesti kriminaalmenetluses Võrdlev kokkuvõte Kohtuliku arutamise vahetuse põhimõte Kohtuliku arutamise vahetuse põhimõtte tähendus kriminaalmenetluses Kohtuliku arutamise vahetuse põhimõte Saksa kriminaalmenetlusliku Absprache korral Kohtuliku arutamise vahetuse põhimõte USA plea menetluses Kohtuliku arutamise vahetuse põhimõte Itaalia kriminaalmenetluses Kohtuliku arutamise vahetuse põhimõte Eesti kriminaalmenetluslikus kokkuleppemenetluses Võrdlev kokkuvõte Õigusliku ärakuulamise printsiip Õigusliku ärakuulamise printsiibi tähendus kriminaalmenetluses Õigusliku ärakuulamise printsiip Saksa kriminaalmenetluses Absprache korral Süüdistatava ärakuulamine USA kriminaalmenetluses plea bargaining korral Õigusliku ärakuulamise printsiip Itaalia kriminaalmenetluses applicazione della pena su richiesta delle parti korral Õigusliku ärakuulamise printsiip Eesti kriminaalmenetluses kokkuleppemenetluse korral Võrdlev kokkuvõte Süütuse presumptsiooni printsiip Kokkuleplus (Absprache) ja süütuse presumptsiooni printsiip Saksa kriminaalmenetluses Plea bargaining ja süütuse presumptsiooni printsiip USA kriminaalmenetluses Applicazione della pena su richiesta delle parti ja süütuse presumptsiooni printsiip Itaalia kriminaalmenetluses

4 Kokkuleppemenetlus ja süütuse presumptsiooni printsiip Eesti kriminaalmenetluses Võrdlev kokkuvõte Avalikkuse printsiip Avalikkuse printsiibi tähendus kriminaalmenetluses Avalikkuse printsiip Saksa kriminaalmenetluses Absprache korral Avalikkuse printsiibi probleem Itaalia kriminaalmenetluses applicazione della pena su richiesta juures Avalikkuse printsiip USA kriminaalmenetluses Avalikkuse printsiip Eesti kriminaalmenetluslikus kokkuleppemenetluses Võrdlev kokkuvõte Võrdse kohtlemise printsiip Võrdse kohtlemise printsiip Saksa kriminaalmenetluses Võrdse kohtlemise printsiip USA kriminaalmenetluses Võrdse kohtlemise printsiip Itaalia kriminaalmenetluses Võrdse kohtlemise printsiip Eesti kriminaalmenetluses Võrdlev kokkuvõte Prokuratuuri otsustusvabadus kokkuleppemenetluse kohaldamise küsimuses Prokuratuuri otsustusvabadus plea bargaining kohaldamise küsimuses USA kriminaalmenetluses Prokuratuuri otsustusvabadus Absprache kohaldamise küsimuses Saksa kriminaalmenetluses Prokuratuuri otsustusvabadus applicazione della pena su richiesta delle parti kohaldamise küsimuses Itaalia kriminaalmenetluses Prokuratuuri otsustusvabadus kokkuleppemenetluse kohaldamise küsimuses Eesti kriminaalmenetluses Võrdlev kokkuvõte Vaba tahe ja tõeline tahe kokkuleppemenetluses Vaba tahe USA kriminaalmenetluses Vaba tahe Saksa Absprache - praktikas Vaba tahe Itaalia applicazione della pena su richiesta delle parti - menetluses Tõeline tahe Eesti kriminaalmenetluslikus kokkuleppemenetluses Võrdlev kokkuvõte Kahtlustatava või süüdistatava miinimumteadmiste tagamise põhimõte Süüdistatava miinimumteadmised (intelligent plea) USA kriminaalmenetluses guilty plea korral Kahtlustatava või süüdistatava miinimumteadmiste tagamine Eesti kriminaalmenetluses KOKKULEPPE OBJEKTID KOKKULEPPEMENETLUSES Üldülevaade kokkuleppe objektide kohta Kokkuleppe objektid USA kriminaalmenetluses plea bargaining raames Kokkuleppe objektid Saksa kriminaalmenetluses Kokkuleppe objektid Itaalia kriminaalmenetluses Kokkuleppe objektid Eesti kriminaalmenetluses Võrdlev vahekokkuvõte kriminaalmenetlusliku kokkuleppe objektide osas 95 4

5 3.2. Kuriteo kvalifikatsioon kokkuleppe objektina Kuriteo kvalifikatsioon kokkuleppe objektina USA kriminaalmenetluses Kuriteo kvalifikatsioon ja kokkuleppemenetlus Saksa kriminaalmenetluses Kuriteo kvalifikatsioon ja kokkuleppemenetlus Itaalia kriminaalmenetluses Kuriteo kvalifikatsioon ja kokkuleppemenetlus Eesti kriminaalmenetluses Võrdlev kokkuvõte Karistus kokkuleppe objektina Karistus kokkuleppe objektina USA kriminaalmenetluslikus kokkuleppemenetluses Karistus kokkuleppe objektina Saksa kriminaalmenetlusliku Absprache korral Karistus kokkuleppe objektina Itaalia kriminaalmenetluslikus kokkuleppemenetluses Karistus kokkuleppe objektina Eesti kriminaalmenetluslikus kokkuleppemenetluses Võrdlev kokkuvõte Süüdistuse ulatus kriminaalmenetlusliku kokkuleppe objektina Süüdistuse ulatus kriminaalmenetlusliku kokkuleppe objektina USA kriminaalmenetluses Süüdistuse ulatus kriminaalmenetlusliku kokkuleppe objektina Saksa kriminaalmenetluses Süüdistuse ulatus kokkuleppe võimaliku objektina Eesti kriminaalmenetluses Võrdlev kokkuvõte Tõenditaotluse esitamisest loobumine ja tõenditaotluse tagasivõtmine kokkuleppe objektina Süü ülestunnistus või süü omaksvõtt kriminaalmenetlusliku kokkuleppe võimaliku objektina Seisukohavõtt süüdistuse suhtes ja süü omaksvõtt USA kriminaalmenetluses Süü ülestunnistus Saksa kriminaalmenetluses kokkuleppe (Absprache) korral Süüdistusetteheite vaidlustamisest loobumine Itaalia kokkuleppemenetluses (applicazione della pena su richiesta) Süü ülestunnistuse (Geständnis) ja süü omaksvõtu (plea of guilty) võrdlus Saksa kriminaalmenetluse ja USA kriminaalmenetluse näitel Süü omaksvõtt kriminaalmenetluses Süüdistatava seisukohavõtt süüdistuse suhtes Eesti kriminaalmenetluses Süüdistatava seisukohavõtt süüdistuse suhtes üldkorras kohtumenetluses KrMS järgi Süü ülestunnistus Eesti lihtmenetluses KrMK järgi Süü omaksvõtt ja süü ülestunnistus Eesti kokkuleppemenetluses KrMS järgi Võrdlev kokkuvõte

6 Ütlustena käsitatava süü ülestunnistuse andmine kokkuleppemenetluses Kokkuleppemenetluses antud süü ülestunnistuse kasutatavus ainult kokkuleppemenetluses KOKKULEPPEMENETLUSE ALUSTAMISE MENETLUSETAPP KRIMINAALMENETLUSES Kokkuleppemenetluse alustamise menetlusetapp USA kriminaalmenetluses Kokkuleppemenetluse alustamise menetlusetapp Saksa kriminaalmenetluses Kokkuleppemenetluse alustamise menetlusetapp Itaalia kriminaalmenetluses Kokkuleppemenetluse alustamise menetlusetapp Eesti kriminaalmenetluses Võrdlev kokkuvõte KOKKULEPPE SIDUVUS Plea of guilty ja plea agreement i siduvus USA kriminaalmenetluses Kokkuleppe siduvus Absprache korral Saksa kriminaalmenetluses Kokkuleppe siduvus Itaalia kriminaalmenetluses applicazione della pena su richiesta delle parti korral Kokkuleppe siduvus kokkuleppemenetluse korral Eesti kriminaalmenetluses Võrdlev kokkuvõte KOHTUNIKU OSAVÕTT KOKKULEPPEMENETLUSE LÄBIRÄÄKIMISTEST Kokkuleppemenetluse läbirääkimistest kohtuniku osavõtu probleem USA kriminaalmenetluses Kokkuleppemenetluse läbirääkimistest kohtuniku osavõtu probleem Saksa kriminaalmenetluses Kokkuleppemenetluse läbirääkimistest kohtuniku osavõtu küsimus Itaalia kriminaalmenetluses Kokkuleppemenetluse läbirääkimistest kohtuniku osavõtu küsimus Eesti kriminaalmenetluses Võrdlev kokkuvõte SÜÜDISTUSE FAKTILISE ALUSE KONTROLLIMINE KOKKULEPPEMENETLUSES JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDAMINE KOKKULEPPEMENETLUSE KORRAL Süüdistuse faktilise aluse kontrollimine kokkuleppemenetluses Süüdistuse faktilise aluse kontrollimine USA kriminaalmenetluses plea of guilty korral Kokkuleppe alusel antud süü ülestunnistuse materiaalse õigsuse kohtulik kontrollimine Saksa kriminaalmenetluses Süüdistatava süü kindlakstegemine Itaalia kriminaalmenetluses applicazione della pena su richiesta delle parti korral Kokkuleppes sisalduva süüdistuse faktilise aluse kohtulik kontrollimine Eesti kriminaalmenetluses Võrdlev kokkuvõte Kohtuotsuse põhjendamine kokkuleppemenetluse korral Kohtuotsuse põhjendamine plea of guilty korral USA kriminaalmenetluses

7 Kohtuotsuse põhjendamine Absprache korral Saksa kriminaalmenetluses Kohtuotsuse põhjendamine applicazione della pena su richiesta delle parti rakendamise korral Itaalia kriminaalmenetluses Kohtuotsuse põhjendamine kokkuleppemenetluse korral Eesti kriminaalmenetluses Võrdlev kokkuvõte KRIMINAALMENETLUSLIKUD KONSENSUSLIKUD MENETLUSMUDELID SAKSA ÕIGUSALASES ERIALAKIRJANDUSES Ettepanekud kokkuleppe (Absprache) diskussiooni algusperioodil L. Meyer-Goßneri mittevaidleva ( nicht-streitige ) menetluse mudel G. Küpper/K.-C. Bode süü eel-ülestunnistuse mudel (das Modell des Vor-Geständnisses ) W. Sioleki kokkuleppemenetlus (Verständigung) S. H. Kremeri ettepanek kokkuleppemenetluse reguleerimiseks S. Braun`i kooperatsioonimenetluse mudel Kokkuvõte kokkuleppel põhinevate menetlusmudelite kohta KOKKUVÕTE VÕRDLEVATEST TÄHELEPANEKUTEST 170 KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU KASUTATUD NORMATIIVMATERJALI LOETELU..198 KASUTATUD KOHTUPRAKTIKA LOETELU.199 KASUTATUD LÜHENDITE LOETELU.200 ZUSAMMENFASSUNG

8 SISSEJUHATUS Väidetakse, et õiguspoliitiliselt oli uue kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu väljatöötamisel eesmärgiks võimalikult efektiivse, kiire ja ökonoomse kriminaalmenetluse kujundamine 1. Menetlusökonoomia põhimõte on Eesti uue kriminaalmenetluskorra üheks väga oluliseks aluspõhimõtteks. Seejuures on oluline märkida, et menetlusökonoomia kriminaalmenetluses tähendab peaaegu alati tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisest vähemal või rohkemal määral loobumist. Samuti võib menetlusökonoomiaga kaasneda, kas osaline või täielik loobumine nii mõnestki kriminaalmenetluse traditsioonilisest eesmärgist ja seni kehtinud menetlusprintsiibist. Traditsioonilises kontinentaalses kriminaalmenetluses on olnud primaarne teema, kompromissitu õigluse poole püüdlemine, milles on tõe leidmine olnud kriminaalmenetluse esmane ülesanne 2. Kui kõrvutada kahe suure õiguskultuuri kriminaalmenetlusi, siis ilmneb, et kui kontinentaal-euroopalikus kriminaalmenetluses on traditsiooniliselt olnud esiplaanil tõe leidmine, on anglo-ameerikalikus kriminaalmenetluses olnud esmajärgulise tähtsusega õigusrahu saavutamine 3 ning üksikjuhtumile sobiliku lahenduse leidmine, jättes mõneti tagaplaanile karistusõiguse ühetaolise ja süstemaatilise läbisurumise 4. Tänapäevane kriminaalmenetluse tegelikkus on ka kontinentaal-euroopas materiaalse tõe leidmise eesmärgist mõneti taganemas. Üha enam võib kriminaalmenetluse problemaatikat käsitlevas õigusalases kirjanduses kohata mõistet konsensus 5. Konsensuspõhimõtte olulisele tähtsusele Eesti uues kriminaalmenetluses viitavad Kriminaalmenetluse seadustikus (edaspidi: KrMS) ette nähtud lihtmenetluse vormid (kokkuleppemenetlus, lühimenetlus ja käskmenetlus) ja ka kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise võimalusi sätestavad seadusesätted. Nii lubab lihtmenetluse vormide olemasolu ja ka kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise võimaluste olemasolu järeldada seda, et ka Eesti kriminaalmenetluses ei ole materiaalse tõe väljaselgitamine kriminaalmenetluse ainsaks eesmärgiks. Tõe väljaselgitamisest oleks vähe kasu juhul, kui selle saavutamine toimuks iga hinna eest ning kui seejuures tõsiselt ohustatakse õigusrahu põhimõtet 6. Kriminaalmenetluse 1 Vt. E. Kergandberg, P. Pikamäe. Eesti uue kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu lähtekohad. Juridica, 2000, nr. 9, lk K.-D. Bussmann / C. Lüdemann. Rechtsbeugung oder rationale Verfahrenspraxis? Über informelle Absprachen in Wirtschaftsstrafverfahren - Monatsschrift für Kriminologie und Strafrechtsreform, 1988, H. 2, S Vt. P. Cramer. Absprachen im Strafprozeß. - in Festschrift für Kurt Rebmann zum 65. Geburtstag/ hrsg. Von Heinz Eyrich - München: Beck, 1989, S Vt. J. Herrmann. Der amerikanische Strafprozeß. in Der Strafprozess im Spiegel ausländischer Verfahrensordnungen: Frankreich, Österreich, Schweiz, UdSSR, USA / hrsg. Von Heike Jung. Mit Beitr. Von Martin Fincke - Berlin; New York: de Gruyter, 1990, S Vt. E. Weßlau. Das Konsensprinzip im Strafverfahren: Leitidee für eine Gesamtreform? Baden- Baden, 2002; G. Duttge. Möglichkeiten eines Konsensualprozesses nach deutschem Strafprozeßrecht. - Zeitschrift für die gesamte Strafrechtswissenschaft, Band 115 (2003), H. 3, S ; F. Salditt. Möglichkeiten eines Konsensualprozesses nach deutschem Strafprozeßrecht. Zeitschrift für die gesamte Strafrechtswissenschaft 115 (2003) H. 3, S Õigusrahu rolli kohta kriminaalmenetluses vaata näiteks B. Schünemann. Die Verständigung im Strafprozeß Wunderwaffe oder bankrotterklärung der Verteidigung? Neue Juristische 8

9 aeglane kulgemine kohtueelse menetluse eest vastutavate asutuste ja ka kohtute tööga ülekoormatuse tõttu ei loo eeldusi õigusrahu põhimõtte tõhusaks realiseerimiseks. Õigusrahu kiirema ja tõhusama saavutamise üheks võimaluseks on kriminaalmenetluse lihtsustamine ja kiirendamine tõhusate konsensuslike lihtmenetluste kaudu. Oluline on märkida, et suhteliselt efektiivne konsensuslik lihtmenetluse vorm on Eesti kriminaalmenetluses lihtmenetluse nime all toiminud alates aastast ning selle menetlusvormi rakendamise ulatus on kasvanud sel määral, et aastal rajanesid juba rohkem kui pooled kohtuotsused kokkuleppel prokuröri ja süüdistatava vahel aastal oli lihtmenetluste osakaal 8 juba 59, 8 %. Seejuures ei tohiks jätta tähelepanuta seda, et nii Prokuratuuri aasta tegevuse koondaruandes kui ka Prokuratuuri aasta tegevuse koondaruandes tõdetakse, et lihtmenetluse üha suurem kasutamine ei ole kaasa toonud kogu süsteemi läbilaskevõime suurenemist. Selle põhjust nähakse selles, et lihtmenetluse kohaldamine tähendab töökoormuse vähenemist eelkõige kohtu jaoks, kusjuures prokuratuuri ja uurimisasutuste jaoks erilist kokkuhoidu sellest ei tulene. Eeltoodu ajendab küsima, kas Kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud kokkuleppemenetluse regulatsioon tagab eeldused menetluse piisavaks efektiivsuseks. Teema aktuaalsus Üldiselt on käesoleva töö teema aktuaalne seetõttu, et aasta 1. juulist jõustus uus Kriminaalmenetluse seadustik, mistõttu on vajalik uute sätete analüüs. Küsimust konsensusliku menetluse efektiivsusest võib jätkuvalt pidada päevakohaseks. Mõistetavalt on küsimus menetluse efektiivsusest ja menetlusökonoomiast väga tihedalt seotud küsimusega menetluse kooskõlalisusest kriminaalmenetluse oluliste printsiipidega. Nii on päevakohased ka küsimused sellest, kas kokkuleppemenetluse korral on järgitavad kriminaalmenetluse olulised printsiibid ning milline on nende printsiipide toimeala ulatus kokkuleppemenetluses. Käesolevas töö uurimisobjektiks on valitud kokkuleppemenetlus eelkõige seetõttu, et kuigi see menetlus peaks olema üheks olulisemaks kriminaalmenetluse kiirust tagavaks ja riigi ressursse säästvaks menetlusvormiks, on kokkuleppemenetlusega seonduv Eestis teaduslikult väheuuritud valdkond. Kõne all oleval teemal ilmunud publikatsioonidest väärivad märkimist eelkõige E. Kergandbergi artikkel: Kokkuleplus Saksa ja Eesti kriminaalhoolekandes. - Juridica, 8, 1997, lk ning E. Kergandbergi ja P. Pikamäe artikkel: Eesti uue kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu lähtekohad. Juridica, 2000, nr. 9, lk Ilmunud on ka käesoleva töö autori artikkel: Kiirmenetlused Eesti tulevases kriminaalmenetluses. Kogumikus: Kohtute sõltumatus ja kohtu-süsteemi toimimise efektiivsus Eestis. Tartu, 2002, lk Eesmärk Käesolevas töös on uurimisobjektiks kriminaalmenetluslik kokkuleppemenetlus, mille raames toimub kohtumenetluse poolte, süüdistuse ja kaitse (ning mõnes võrreldavas õiguskorras ka kohtu) vahel kokkuleppe sõlmimine kriminaalmenetluse kulgemise Wochenschrift, 1989, H. 31, S. 1898; S. Braun. Die Absprache im deutschen Strafverfahren. Aachen: Shaker, 1998, S Vt. Prokuratuuri a tegevuse koondaruanne. Arvutivõrgus. Kättesaadav: 8 Vt. Prokuratuuri 2003 aasta tegevuse koondaruanne. Arvutivõrgus. Kättesaadav: 9

10 lihtsustamiseks ja kriminaalmenetluse kokkuleppelise tulemuse saavutamiseks. Väitekirja eesmärk on uurida, kas Eesti kriminaalmenetluslik kokkuleppemenetluse mudel on optimaalselt efektiivne ning milline on kriminaalmenetluse oluliste printsiipide toimeala ulatus kokkuleppemenetluses. Käesoleva töö hüpoteesi kohaselt on Eesti kriminaalmenetluslik kokkuleppemenetluse mudel suhteliselt efektiivne ning see menetlusmudel ei ole lubamatus vastuolus kriminaalmenetluse oluliste printsiipidega. Siiski on mitmete kriminaalmenetluse traditsiooniliste printsiipide toimeala kokkuleppemenetluses oluliselt piiratum kui üldkorras kriminaalmenetluses. Eesti kriminaalmenetluslik kokkuleppemenetluse mudel ei vaja asendamist täiesti uue kokkuleppemenetluse mudeliga. Töö hüpoteesi kohaselt on võimalik Eesti kriminaalmenetlusliku kokkuleppemenetluse õiguslikus regulatsioonis mõnede muudatuste ja täienduste tegemisega muuta kokkuleppemenetlus mõnevõrra veelgi kiiremaks ja efektiivsemaks. Samas on seejuures ühtlasi võimalik paremini tagada kahtlustatava või süüdistatava õiguste kaitse. Uurimismeetodid Käesolevas töös on olulisel määral kasutatud võrdlevat meetodit. Võrreldud on Eesti kriminaalmenetluslikku kokkuleppemenetlust mitmete teiste riikide kriminaalmenetluslike kokkuleppemenetlustega. Võrdleva käsitluse eesmärgiks ei ole võrreldavate kriminaalmenetluslike kokkuleppemenetluste kõigi detailide käsitlemine. Võrdleva käsitlusega püütakse käesolevas töös välja selekteerida töös võrreldavate kriminaalmenetluste, sealhulgas eelkõige kokkuleppemenetluste, põhimõttelise tähtsusega sarnased ja erinevad jooned. Võrdleva käsitluse tulemusena püütakse töös leida teiste riikide kokkuleppemenetluse mudelitest lahendusi, mida võiks kohandada Eesti kokkuleppemenetluse mudelile. Võrdlevalt on vaatluse all USA plea bargaining, Saksa kriminaalmenetluslik Absprache, Itaalia applicazione della pena su richiesta delle parti (ehk lühidalt: patteggiamento) ja Eesti kriminaalmenetluslik kokkuleppemenetlus. USA plea bargaining on üheks käsitlusobjektiks seetõttu, et väidetavalt on Eesti kriminaalmenetlusliku kokkuleppemenetluse näol tegemist plea bargaining`i kontinentaalse modifikatsiooniga 9. Plea bargaining on näide kokkuleppemenetluse kohta võistlevas kriminaalmenetluses. Saksa kriminaalmenetluslik Absprache on käesolevas töös võrdleva vaatluse all sellepärast, et Absprache on näide kokkuleppemenetluse kohta uurimisprintsiibil põhinevas kriminaalmenetluses. Saksa kriminaalmenetluslik Absprache on praktika vajadustest tingituna praktikas kujunenud menetlusvorm. Itaalia applicazione della pena su richiesta delle parti on käesolevas töös käsitlusobjektiks seetõttu, et see on üks näide kokkuleppemenetluse kohta võistleva ja uurimisprintsiibil põhineva menetluse segavormilises kriminaalmenetluses. Võrdleva meetodi kõrval on käesolevas töös kasutatud ka dogmaatilist ja mõnevõrra ka ajaloolist meetodit. 9 Vt. E. Kergandberg, P. Pikamäe, Juridica, 2000, nr. 9, lk

11 Töö struktuur Käesolev töö koosneb kaheksast peatükist. Esimeses peatükis on antud lühiülevaade käesolevas töös vaatluse all olevate kokkuleppel põhinevate menetluste põhijoontest ning nende menetluste ajaloost. Ühtlasi on antud kokkuleppemenetluste olulisemate põhjuste ülevaade. Kuna kokkuleppemenetluste põhjuste ülevaates on olulisel kohal erinevad huvid, siis on selles peatükis tähelepanu all ka kannatanu huvid kriminaalmenetluslikus kokkuleppemenetluses. Töö teises peatükis on tähelepanu all kriminaalmenetluse olulisemate printsiipide toimeala ulatus kokkuleppemenetluses. Ühtlasi on selles peatükis käsitlusobjektiks prokuratuuri otsustusvabadus kokkuleppemenetluse kohaldamise küsimuses, vaba tahe ja tõeline tahe kokkuleppemenetluses, kahtlustatava või süüdistatava miinimumteadmiste tagamise põhimõte. Töö kolmandas peatükis on käsitletud kokkuleppe objekte. Selles peatükis on kõigepealt antud üldine lühiülevaade sellest, millised on põhilised kokkuleppe objektid käesolevas töös vaatluse all olevate kokkuleppel põhinevate menetluste korral. Seejärel on põhjalikumalt käsitletud mitmeid enamlevinud kokkuleppe objekte. Töö neljandas peatükis on käsitletud küsimust kokkuleppemenetluse alustamise menetlusetapist kriminaalmenetluses. Küsimus kokkuleppemenetluse alustamise menetlusetapist on käsitlusobjektiks seetõttu, et kokkuleppemenetluse alustamise menetlusetapist sõltub olulisel määral menetlusökonoomia ulatus. Viiendas peatükis on analüüsitud kokkuleppe siduvusega seonduvat. Kuuendas peatükis on käsitletud kokkuleppemenetluse läbirääkimistest kohtuniku osavõtu küsimust. Seitsmendas peatükis on käsitlusobjektiks süüdistuse faktilise aluse kohtuliku kontrollimisega ja kohtuotsuse põhjendamisega seonduv. Kaheksandas peatükis on vaatluse all mõned saksakeelses erialakirjanduses esitatud kriminaalmenetluslikud konsensuslikud menetlusmudelid. Selles peatükis püüab käesoleva töö autor leida vastust küsimusele, kas mõni vaatluse all olev menetlusmudel oleks terviklahendusena ülevõetav Eesti kriminaalmenetlusse. Allikad Käesoleva töö kirjutamisel on kasutatud teemakohast õigusalast erialakirjandust. Peamiselt on kasutatud saksakeelset erialakirjandust. Kasutatud on ka õigusakte ja kohtupraktikat. 11

12 1. KOKKULEPPEMENETLUSED 1.1. Kokkuleppemenetluste põhijooned Plea bargaining USA kriminaalmenetluses USA-s viiakse ülekaalukas arv kriminaalmenetlusi lõpule plea of guilty kaudu. Näiteks aastal esitati kõikidest süüdimõistmiseni viinud kriminaalmenetlustest 94,4 % juhtudel guilty plea 10. Seejuures tuleb rõhutada, et süü omaksvõtu suur arv põhineb eelkõige niinimetatud plea bargaining il 11. Väidetavalt mängib USA kriminaalmenetluse praktikas niinimetatud puhas guilty plea - mudel vähetähtsat rolli. Suureks erandiks on need juhtumid, mil süüdistatav aktsepteerib süüdistust täies ulatuses, ilma et ta laseks eelnevalt kindlalt lubada kergemat karistust. Isegi juhul, kui guilty plea andmise suhtes ei sõlmita selgesõnalist kokkulepet, arvestab süüdistatav enamasti vaikivalt teatud ulatuses karistuse kergendamisega 12. Plea bargaining`i all mõistetakse vabas vormis läbirääkimisi prokuröri ja kaitsja vahel eesmärgiga saavutada see, et süüdistatav annaks guilty plea, kui prokurör väljendab valmisolekut vastutasuks kärpida süüdistust kergemale kuriteole või seista kergema karistuse eest 13. Läbirääkimised süü ülestunnistuse üle algavad tüüpilisel viisil mitteformaalse vestlusega prokuröri ja kaitsja vahel 14. Erandina osaleb neil läbirääkimistel ka süüdistatav 15. Süüdistaja ja süüdistatava vahelised läbirääkimised süü- ja karistuspunktide suhtes kokkuleppe saavutamiseks toimuvad sageli süüdistuse kontrollimise menetluses. Mõeldavad on need aga ka varem või hiljem, niisiis päris kohtumenetluses 16. Menetlusökonoomia aspektist peetakse menetlust lühendava süü omaksvõtu esitamise parimaks ajahetkeks arraignment menetlusetappi. See ei välista aga siiski hilisemat dispositiivsusvõimalust. Juhul, kui süüdistatav menetluse arraignment etapis (vajaduse korral taktikaliste põhjustel) eitab oma süüd, selleks et võita aega tõendusolukorra uurimiseks ja sellega parema prognoosialuse saavutamiseks, jääb tal alles võimalus teha plea of guilty avaldus menetluse hilisemas etapis Vt. G. Trüg. Lösungskonvergenzen trotz Systemdivergenzen im deutschen und US-amerikanischen Strafverfahren. Ein strukturanalytischer Vergleich am Beispiel der Wahrheitserforschung. Mohr Siebeck, 2003, S Vt. G. Trüg, lk Vt. T. Weigend. Funktion und Tätigkeit der Staatsanwaltschaft in den U.S.A. in Funktion und Tätigkeit der Anklagebehörde im ausländischen Recht / hrsg. von H. H. Jescheck und R. Leibinger. Mit Beitr. Von J. Driedl 1. Aufl. Baden-Baden, Nomos Verlagsgesellschaft, 1979, S J. Herrmann. Der amerikanische Strafprozeß. in Der Strafprozess im Spiegel ausländischer Verfahrensordnungen: Frankreich, Österreich, Schweiz, UdSSR, USA / hrsg. Von Heike Jung. Mit Beitr. Von Martin Fincke - Berlin; New York: de Gruyter, 1990, S T.M. Massaro Das amerikanische Plea-Bargaining System: Staatsanwaltschaftliches Ermessen bei der Strafvefolgung. - Strafverteidiger 1989 H. 10, S G. Trüg, lk N. Schmid. Strafverfahren und Strafrecht in den Vereinigten Staaten. Eine Einführung. 2., überarbeitete und wesentlich erweiterte Auflage. C. F. Müller Juristischer Verlag, Heidelberg, 1993, S J. Bickel. Das förmliche Geständnis im US-amerikanischen Strafprozeß als Beispiel der Verfahrenserledigung. Berlin: Duncker und Humblot, 2001, S

13 Tavapäraselt on ameerikalikud kriminaalmenetluslikud kokkulepped süüdistuse ja kaitse vahelise interaktsiooni tulemus 18. Menetlustes, mis toimuvad föderaalkohtutes, ei ole lubatud kohtuniku osavõtt süü omaksvõtu läbirääkimistest. On osariike, mis nimetatud föderaalpraktikat järgivad ja keelavad oma kohtunikel osalemise süü omaksvõtu läbirääkimistel, aga paljud osariigid ei ole seda reeglit üle võtnud 19. USA kriminaalmenetluses osaleb kohtunik plea bargaining protsessis, ilma läbirääkimiste partner olemata, kõigepealt sel moel, et tal on ainuõigus guilty plea vastu võtta või tagasi lükata. Veel osaleb kohtunik plea bargaining protsessis sel moel, et ainult tema pädevuses on karistuse määra üle otsustamine 20. Föderaalkohtunikel on lubatud guilty plea avaldust aktsepteerida vaid siis, kui süüdistatav saab aru selle kuriteo iseloomust ja selle kuriteo tagajärgedest, milles ta süü omaks võtab ja kui süüdistatav esitab guilty plea vabatahtlikult ning kui see põhineb asjaolulisel baasil (factual basis) 21. USA kriminaalmenetluses ei ole kohtunik tavaliselt kohustatud prokuratuuri ja kaitsja vahelisi kokkuleppeid aktsepteerima. Kui ta ei aktsepteeri kokkulepet, peab ta süüdistataval lubama süü ülestunnistuse tagasi võtta. Ja järgnevas menetluses on iga tagasipöördumine luhtunud kokkuleppe poole keelatud, sest kes teeb kindlaks asjaolusid, ei tohi midagi teada süüdistatava varasemast valmisolekust mitte vastu seista süüdistusetteheitele 22. Plea bargaining`i ajalooline areng USA-s Erialakirjanduses on väidetud, et plea bargaining sai juba enne 19. ja 20. sajandi vahetust ameerikaliku kriminaalmenetluse koostisosaks. Sellele vaatamata oli plea bargaining palju aastaid illegaalsuse varjus 23. Plea bargaining`i rakendati USA kriminaalmenetluses ulatuslikult, aga sellest ei räägitud. Kokkulepped prokuröri ja kaitsja vahel üksikutest süüdistuspunktidest loobumise kohta või karistusmäära soovituse üle olid täiesti päevakorras, kuid need olid siiski illegaalsed ning need võeti sageli vastu mitteformaalsete kõneluste tulemusena telefoni teel või kohtukoridoris. Guilty plea ametliku andmise juures kohtuniku ees kinnitas süüdistatav kooskõlas seaduse sätetega, et talle ei ole lubatud süüdistusetteheite mittevaidlustamise eest mingit vastutasu. Väidetavalt valitses seejuures kõigi osaliste, kaasa arvatud kohtunik, hulgas üksmeel selles, et vastutasu rakendati. Juhul, kui prokurör siiski otsustas mingil põhjusel mitteformaalselt antud lubadusest loobuda, ei olnud süüdistataval mingeid vahendeid lepingust kinnipidamise saavutamiseks. Sellisele olukorrale lõpu tegemiseks otsustas USA Ülemkohus (Supreme Court) 1970-ndate aastate alguses tunnustada õigusega kooskõlas olevana ja siduvana pooltevahelist kokkulepet tingimuste suhtes, millistel süüdistatav annab guilty plea 24. Aastal 1974 saatis USA 18 Vt. M. Damaska. Der Austausch von Vorteilen im Strafverfahren: Plea-Bargaining und Absprachen. - Strafverteidiger 1988, H. 9, Vt. T.M. Massaro, Strafverteidiger 1989 H. 10, S K. Dreher. Kontrollierbarkeit konsensualer Verfahrensweisen am Beispiel des US-amerikanischen Strafprozessrechts., Berlin, 2003, S Vt. Samas, lk M. Damaska, Strafverteidiger 1988, H. 9, Vt. M. Dohr. Die Berücksichtigung freiwillig geleisteter Wiedergutmachung des Täters bei der Durchführung des Strafverfahrens durch den amerikanischen Staatsanwalt unter besonderer Berücksichtigung des Rechts des Bundes, Kaliforniens und Michigans. Inaugural-Dissertation, 1997, Köln, S T. Weigend. Strafzumessung durch die Parteien Das Verfahren des plea bargaining im amerikanischen Recht. ZStW 94 (1982) H 1, S

14 Ülemkohtu esimees Kongressile eelnõu ettepanekutega Federal Rules of Criminal Procedure (lühendatult: FRCP) (Kriminaalprotsessiõigus föderaalkohtutele) täiendamiseks. Selle eelnõu alusel tunnistati plea-bargaining aastal selgesõnaliselt seaduslikuks (FRCP, Rule 11) Absprache - praktika Saksa kriminaalmenetluses Erialakirjanduses avaldatud hinnangute kohaselt esinevad Saksamaal kaks täiesti erinevat kriminaalmenetluse vormi kõrvuti. Need on, esiteks, StPO regulatsiooni järgi toimuv niiöelda klassikaline Saksa kriminaalmenetlus ja teiseks, praktikas kujundatud menetlusvorm 26. Väidetavalt on StPO kirjutatud regulatsiooni järgi toimuva vaidleva kriminaalmenetluse kõrval kohtupraktikas üha enam levinud üksmeelne mitteformaalsel kokkuleppel põhinev kriminaalmenetlus 27. Saksamaal õiguslikus tegelikkuses menetletakse suurem osa kriminaalasju nagu konveierlindimenetlus. Juhul, kui on esitatud usutav süüdistatava süü ülestunnistus, loobub kohus reeglina ulatuslikust tõendite uurimisest. Sageli loobutakse juba tunnistajate kutsumisest. Tõendite vaba hindamise põhimõtet järgitakse praktikas nii, et kohus toetab oma veendumuse süü ülestunnistusele. Kogu see menetlus kestab vaid minutit 28. Lisaks kokkuleplusele kohtulikul arutamisel, esineb Saksa kriminaalmenetluses mitmeid võimalusi menetlust lõpetavateks, menetlust edendavateks ja menetlust lühendavateks kokkulepeteks prokuratuuri juurdlusmenetluses 29. Esineb kokkuleppeid (Verständigung) menetluse läbiviimise suhtes. StPO-s on ette nähtud palju eeskirju, milles on selgesõnaliselt ette nähtud vastavasisulised kokkulepped menetluses osalejate vahel kohtulikus peamenetluses. Nii võib kohus StPO 245 I S. 2 kohaselt prokuratuuri, kaitsja ning kohtualuse nõusolekul üksikute tõendite kogumisest loobuda. Isegi olulisest vahetuse printsiibist võib StPO 251 I Nr. 4 (tunnistaja ülekuulamise asemel varasema ülekuulamise protokollide avaldamine) menetluses osalejate vahelise kokkuleppe (Absprache) kohaselt mööda minna. 30 Lisaks kokkulepetele menetluse läbiviimise suhtes eristatakse selliseid kokkuleppe (Absprache) liike, mille korral menetluses osalejad lepivad kokku menetluseseme ulatuses (Umfang des Prozeßgegenstandes) või õigusliku tagajärje valdkonnas 25 Vt. H. J. Dielmann. "Guilty Plea" und "Plea Bargaining" im amerikanischen Strafverfahren - Möglichkeiten für den deutschen Strafprozess? - Goldammers`s Archiv für Strafrecht, 1981, S B. Schünemann. Wohin treibt der deutsche Strafprozess? ZStW, Band 114 (2002), H. 1, S B. Terhorst. Kriterien für konsensuales Vorgehen im Strafverfahren freie Wahl für Urteilsabsprachen? - Goltdammer`s Archiv für Strafrecht, 2002, S F. Herzog. Die Krise der geistigen und sozialen Grundlagen des reformierten Strafprozesses., in: Quo vadis, Strafprozeß?: Vorträge der 11. Alsberg-Tagung / gemeinsam veranstalt. Von dem Deutsche Strafverteidiger e. V. und dem Deutscher Richterbund e. V., November 1997 / F. Herzog (Hrsg.). 1. Aufl. Baden-Baden: Nomos Verl.-ges., 1998, S Vt. H. Landau. Verfahrensabsprachen in Ermittlungsverfahren. Deutsche Richterzeitung, April, 1995, S G. Küpper; K.-Chr. Bode. Absprachen im Strafverfahren (1. Teil) Bilanz einer zehnjährigen Diskussion. Juristische Ausbildung, 1999, H. 7, S

15 (Rechtsfolgenbereich). Nendes Absprache des osalevad reeglina kohtunik, prokurör, kaitsja ning kohtualune. Reeglina on asjaosaliste vastavate kokkuleppeläbirääkimiste tulemuse sisuks see, et kohtualune annab (kaitsja poolt formuleeritud) süü ülestunnistuse ja ta saab vastutasuks enamasti karistuse tingimisi katseajaga. Järgnevalt avaldavad kohtualune ja prokuratuur, et nad loobuvad edasikaebusest. Selle kaudu väldivad nad kokkulepitud kohtuotsuse kontrolli revisjonikohtus 31. Kuigi Saksa kriminaalmenetluses on esiplaanil kokkulepped kohtuotsuse suhtes (Urteilsabsprachen), esineb ka juba juurdlusmenetluses mitmeid võimalusi kokkulepeteks. Seejuures tuleb eristada menetlust edendavaid kokkuleppeid ja menetlust lõpetavaid kokkuleppeid 32. Menetlust edendavad kokkulepped (verfahrensfördernden Absprachen) võivad kergendada juurdlusmenetluse läbiviimist. Nii võib prokuratuur näiteks lubada, et ta esitab tulevases kohtulikus peamenetluses teatud karistusmäära taotluse või et ta StPO 154 alusel otstarbekuse kaalutlusel kriminaalmenetluse lõpetamise kaudu loobub osaliselt kriminaalmenetlusest. Süüdistatava poolne vastutasu võib seisneda selles, et ta annab teavet kuriteo kohta selleks, et võimaldada sihiteadlikku juurdlust teiste kuriteo toimepanijate suhtes või selleks, et võimaldada potentsiaalsete ohvrite efektiivset kaitset. Vahetevahel esineb ka juhtumeid, mil süü ülestunnistuse andmise lubaduse korral loobutakse tunnistajate ja ekspertide kutsumisest 33. Menetlust lõpetavad kokkulepped (verfahrensbeendenden Absprachen) esinevad StPO 153 ja 153a ja StPO 154 ja 154a alusel oportuniteedipõhimõtte rakendusvaldkonnas 34. Ka käskmenetlus (Strafbefehlsverfahren) pakub menetluses osalejatele soovitud ja aktsepteeritud võimalusi menetluse kiireks lõpuleviimiseks 35. Kohtuotsuse suhtes kokkuleppe (Urteilsabsprache) niiöelda standardjuhtumi korral antakse süü ülestunnistus karistuse kergendamise vastu koos samaaegse kokkuleppega edasikaebe õigusest loobumise kohta 36. Kui kohtualune ilmutab kokkuleppevalmidust, siis annab kohus omalt poolt mõista, millistes raamides liigub karistus. Selle karistusprognoosi alusel teeb kohtualune oma otsustuse 37. Väidetavalt on väga levinud selline kokkuleppepraktika, et suure arvu süüdistusetteheidete korral tehakse kokkuleppe tulemusena kohtuotsus vaid väikese osa tegelikult toimepandud kuritegude suhtes. Seejuures on tegemist süüdistuspunktidega, mis on kriminaaltoimiku alusel ja menetluses osalejate hinnangul igal juhul tõendatavad. Seevastu kõik teised juhtumid, mille puhul on oodata ka ületatavaid probleeme tõendamisel, jäetakse kõrvale kokkuleppe raames näiteks kriminaalmenetluse lõpetamise kaudu StPO 154 II alusel otstarbekuse kaalutlusel Vt. Samas, lk H. Landau, Deutsche Richterzeitung, April, 1995, S ; S. Sinner. Der Vertragsgedanke im Strafprozeßrecht. Frankfurt am Main; Berlin; Bern; New York; Paris; Wien: Lang, 1999, S Vt. H. Landau, Deutsche Richterzeitung, April, 1995, S.134; S. Sinner. Der Vertragsgedanke, S Vt. H. Landau, Deutsche Richterzeitung, April, 1995, S Vt. Samas, lk Vt. S. Sinner. Der Vertragsgedanke, S P. M. Bömeke. Rechtsfolgen fehlgeschlagener Absprachen im deutschen und englischen Strafverfahren. Eine rechtsvergleichende Untersuchung der Folgeprobleme strafprozessualer Verständigung. Frankfurt am Main; Berlin; Bern; Bruxelles; New York; Oxford; Wien, 2001, S Vt. B. Schmitt. Zu Rechtsprechung und Rechtswirklichkeit verfahrensbeendender Absprachen im Strafprozeß. Goltdammer`s Archiv für Strafrecht, 2001, S

16 Absprache ajalugu Saksamaal Saksa kriminaalmenetlusliku Absprache-praktika tekkimise algusaega ei ole täpselt kindlaks tehtud. B. Schünemann on väitnud, et esineb terve hulk kaalukaid põhjusi oletuseks, et tänaseks tavalised kriminaalmenetluslikud Absprache`d töötati õiguslikus tegelikkuses välja alles 1970-ndate aastate keskelt alates. Seoses põhjustega märgib B. Schünemann intensiivsemat tegelemist majanduskriminaalasjadega, üha suurenevat narkokriminaalasjade hulka ja seda, et seadusega sätestati võimalus menetluse lõpetamiseks kohustuste vastu (StPO 153a). Lisaks eelmainitule peab B. Schünemann vajalikuks märkida näiteks suurenevat vajadust menetluste voogude vähendamiseks ja menetluste kiirendamist aastal ilmusid juba artiklid, milles käsitletakse mitteformaalseid kokkuleppeid Saksa kriminaalmenetluses 40. Märkimisväärne on see, et aastal juristide 58. konverentsi (58. Deutsche Juristentag) kriminaalõiguse sektsioonis oli ettekannete ja arutluste teemaks Kokkuleplus kriminaalmenetluses? Alused, ese ja piirid. Absprache-praktika menetlusõiguslik lubatavus ja põhiseaduslikud piirid on kindlaks määratud Saksa konstitutsioonikohtu (Bundesverfassungsgericht) aasta otsuses 41. Saksamaa Liiduülemkohtu (Bundesgerichtshof) seisukohavõttude lähtepunktiks Absprache-problemaatika osas on sageli olnud kaebused Absprache`s osalenud kohtuniku erapoolikuse suhtes, kaebused avalikkuse printsiibi rikkumise suhtes või õigusliku ärakuulamise printsiibi rikkumise suhtes ja ka küsimused Absprache`ga seoses esitatud edasikaebusest loobumisese avalduse kehtivusest 42. Kindlasti väärib eraldi märkimist Bundesgerichtshof`i ( StR 240/97) otsus 43. Seda kohtuotsust on nimetatud printsiibiotsuseks (Grundsatzentscheidung) 44. Selles otsuses on täpsemalt selgitatud, millistel tingimustel on Absprache kohtulikus peamenetluses lubatud. 39 B. Schünemann. Absprachen im Strafverfahren? Grundlagen, Gegenstände und Grenzen. Gutachten B für den 58. Deutschen Juristentag. C.H. Beck'sche Verlagsbuchhandlung, München, 1990, S. B Detlef Deal. Der strafprozessuale Vergleich. Strafverteidiger, 1982, H. 11, S ; W. Schmidt-Hieber. Vereinbarungen im Strafverfahren. Neue Juristische Wochenschrift, 1982, H. 19, S Vt. Entscheidungen Bundesverfassungsgericht. Neue Juristische Wochenschrift, 1987, H. 42, S S. Sinner. Der Vertragsgedanke, S Vt. Entscheidungen. Zeitschrift für Wirtschaft, Steuer, Strafrecht, 1997, H. 9, S. 341; Strafrecht. Strafverteidiger, 1997, H. 11, S. 583; Rechtsprechungsübersicht. - Juristische Schulung, 1998, H. 4, S. 373; Entscheidungen Strafrecht (Anm. H. Kintzi). Juristische Rundschau, 1998, H. 6, S Vt. T. Weigend. Eine prozeßordnung für abgesprochene Urteile? Neue Zeitschrift für Strafrecht 1999, H. 2, S. 58; T. Rönnau. Die neue Verbindlichkeit bei den strafprozessualen Absprachen. - wistra 1998, H. 2, S

17 Applicazione della pena su richiesta delle parti Itaalia kriminaalmenetluses Itaalia kriminaalmenetluse koodeksis on ühe konsensusliku menetlusvormina sätestatud applicazione della pena su richiesta delle parti (karistuse mõistmine poolte taotlusel) (Cpp art. 444) 45. Cpp art. 444 I järgi võib nii süüdistatav kui ka prokurör taotleda kohtunikult kuni ühe kolmandiku võrra kärbitud vabaduskaotusliku karistuse, kuni ühe kolmandiku võrra kärbitud rahalise karistuse või kuni ühe kolmandiku võrra kärbitud asenduskaristuse mõistmist. Cpp art. 444 III kohaselt võib kohtumenetluse pool seada taotluse kehtivuse sõltuvusse tingimisi karistuse määramise tunnustamisest. Applicazione della pena su richiesta delle parti (edaspidi lühidalt: applicazione della pena su richiesta) esemeks ei saa erinevalt rahatrahvist olla igasugune vabaduskaotuslik karistus. Taotluseks sobilikud on Cpp art 444 punktis 1 sätestatu kohaselt ainult sellised karistused, mis pärast ühe kolmandiku võrra kärpimist ei ületa kaheaastast vangistust. Selle instituudi maksimaalne rakendamisulatus piirdub seega puhtrehkenduslikult karistuskoosseisudega, mille minimaalne karistusmäär ei tohi olla üle kolme aasta 46. Karistustaotluse esitamine võib toimuda erineval moel. Pooled võivad esitada kohe ühise taotluse. Lubatud on aga ka see, et taotluse esitab ainult üks pool ja koos sellega esitab ühtlasi teise poole nõusoleku. Juhul, kui prokuratuuri ja süüdistatava ühine tahe ei ole veel saavutatud, võib pool esitada oma taotluse (Cpp art 444 p 1). Sellisel juhul määrab kohus teisele poolele tähtaja, mille jooksul peab see taotluse suhtes oma seisukoha väljendama (Cpp art 447 p 3 lause 1). Enne nimetatud tähtaja möödumist ei tohi taotlust tagasi võtta ega muuta 47. Pooled võivad kõne all oleva karistustaotluse esitada kuni esimese instantsi kohtus peamenetluse avatuks kuulutamiseni (Cpp art. 446 I), seega juba ka juurdlusmenetluse ajal 48. Menetlus on juba siis rakendatav, kui taotluse esitab ainult üks pooltest, prokuratuur või kohtualune (Cpp art. 444 II; Cpp art 446 IV ). Kui karistustaotlus esitatakse juurdlusmenetluse ajal ja prokuratuur on taotlusega nõus, siis peatab ta edasise juurdluse ja formuleerib süüdistuskirja. Sel juhul peab prokuratuur olema kindel, et tema käsutuses on piisavalt tõendusmaterjali. Kui ta nõustub taotlusega ennatlikult ja ei ole veel küllaldaselt tõendeid kogunud, siis mõistab kohus süüdistatava vastavalt Cpp art-le 129 õigeks 49. Taotlus ja vastav nõusolek esitatakse kohtuistungil suuliselt, teistel juhtudel koostatakse need kirjalikult (Cpp art. 446 II). Nõusolek taotluse kohta võidakse nii süüdistatava kui ka prokuratuuri poolt anda kuni esimese instantsi kohtuliku peamenetluse avatuks kuulutamiseni ka siis, kui varem on sellest keeldutud (Cpp art. 446 IV). Prokurör peab nõusolekust keeldumise juhul tegema teatavaks keeldumise põhjused (Cpp art. 446 VI). Prokuröril on Itaalia menetluskorra kohaselt diskretsioon otsustamisel, kas ta annab süüdistatava taotluse 45 Cpp = Codice di procedura penale. - Vt. Italienische Strafprozessordnung mit Nebengesetzen. Zweisprachige Ausgabe. Übersetzer und Herausgeber: M. W. Bauer, B. König, J. Kreuzer, R. Riz, H. Zanon. Verlagsanstalt Athesia - Bozen, U. Bogner. Absprachen im deutschen und italienischen Strafprozeßrecht: Verfahrensbeschleunigung durch die applicazione della pena su richiesta delle parti und das giudizio abbrevato, ein Modell für den künftigen deutschen Strafprozeß.- Marburg: Elwert 2000, S Samas, lk A. M. Stile. Die Reform des Strafverfahrens in Italien. - ZStW 104 (1992), H. 2, S G. Festa. Absprachen im deutschen und italienischen Strafprozeß. Inaugural-Dissertation zur Erlangung des akademischen Grades eines Doktors der Rechte. Münster, 2003, S

18 suhtes nõusoleku. Nõusoleku andmisest keeldumiseks peavad siiski olema esitatud asjakohased põhjused 50. Prokuratuur peab näiteks põhjendama seda, miks ta ei ole nõus süüdistatava poolt nõutud karistusmääraga või miks ta ei saa pooldada karistuse tingimisi mõistmist 51. Juhul, kui kriminaalasi jõuab kohtuliku peamenetluseni, siis võib kohtunik pärast selle lõppu süüdistatava ettepaneku vastu võtta juhul, kui ta on selle taotluse sobivuses veendunud ja peab prokuröri keeldumist põhjendamatuks (Cpp art 448 I S. 1) 52. Süüdistataval on võimalus prokuratuuri tehtud taotlus tagasi lükata ilma põhjenduseta või taotlusele üldse mitte vastata 53. Süüdistatav võib taotleda seda, et kohtulik arutamine toimuks ilma tema osavõtuta (Cpp art 488 I). Nii võib süüdistatav lasta end esindada kaitsjal (Cpp art 488 I). Selleks vajab kaitsja kaitsealuse erivolitust (Cpp art 446 III) 54. Karistustaotluse lahendamiseks määrab kohus süüdistatava ilmumise kohustuslikkuse, kui ta on arvamusel, et karistustaotluse või nõusoleku vabatahtlikkuse kontrollimine on otstarbekohane (Cpp art. 446 V). Kohtuistungil kuulatakse ära prokuratuur ja kaitsja, kui nad on ilmunud (Cpp art. 447 II). Otsus võetakse vastu otsustamise ajahetkeks olemasolevate toimikumaterjalide alusel 55. Täiendavat juurdlust ei või kohus määrata. Ülalmainitu baasil kontrollib kohtunik kõigepealt, kas tegu on poolte poolt õigesti kvalifitseeritud, s.t. kas tehiolude subsumptsioon õigusnormi alla on toimunud korrektselt. Edasi kontrollib kohus, kas karistuse mõistmise aluseid on õigesti käsitatud ja omavahel kaalutud 56. Poolte kokkulepe ei ole kohtunikule siduv. Ta võib selle tagasi lükata juhul, kui ta jõuab veendumusele, et süüdistatav tuleb õigeks mõista, et tehiolude kvalifikatsioon on vale või ei ole karistus vastav. Kohtuniku otsustusulatus on siiski piiratud, kuna ta ei tohi mõista teistsugust karistust, kui poolte poolt taotletud 57. Väidetavalt on see menetlusvorm huvipakkuv neile, kellel on vähe väljavaateid õigeksmõistmise saavutamiseks 58. Preemiana oma valmisoleku eest teha justiitsasutustega koostööd (logica di premialità) saab süüdistatav karistuse alandamise ühe kolmandiku võrra. Süüdistatavat säästab see ka peamenetluse avalikkuse sageli stigmatiseerivast mõjust 59. Vastutasuks selle eest, et süüdistatav loobub kohtulikust arutamisest pikas kohtumenetluses ja sellega seonduvatest kaitsevõimalustest, saab süüdistatav karistuse kergendamise kõrval mitmeid teisi soodustusi. Kohtukulusid ei jäeta süüdimõistetu kanda. Siiski võib kohus määrata süüdistatava kanda tsiviilhagejale osaks langevad menetluskulud. Lisakaristusi võidakse mitte määrata 60. Applicazione della pena su richiesta tulemusena tehtud kohtuotsusel ei ole menetlusvälist siduvusmõju. Seda ei tohi maksma panna tsiviil- 50 R. Budde. Vereinbarungen im italienischen Strafprozeß nach altem und neuem Recht. ZStW 102 (1990), H. 1, S. 215, G. Festa, lk Vt. R. Budde, ZStW 102 (1990), H. 1, S. 215, Vt. G. Festa, lk Samas, lk S. Sinner. Der Vergleich im neuen italienischen Strafverfahren und die deutsche Diskussion um Absprachen. - ZRP 1994, H. 12, S. 479; R. Budde, ZStW 102 (1990), H. 1, S. 212, R. Budde, ZStW 102 (1990), H. 1, S E. Amodio. Das Modell des Anklageprozesses im neuen italienischen Strafverfahrensgesetzbuch. ZStW (1990), H. 1, S Vt. A. M. Stile, ZStW 104 (1992), H. 2, S S. Sinner. Der Vergleich im neuen italienischen Strafverfahren und die deutsche Diskussion um Absprachen. - ZRP 1994, H. 12, S Vt. U. Bogner, lk

19 ega ka haldusõiguslikus menetluses. Süüdimõistmist ei märgita karistusregistri eraisikute väljavõttes. Karistatus kustub juhul, kui süüdistatav ei pane kahe aasta jooksul toime üleastumisi ja viie aasta jooksul ei pane toime kuritegu 61. Kriminaalmenetlusliku kokkuleppemenetluse ajalugu Itaalias Kokkulepete esimene seaduseline regulatsioon Itaalia kriminaalmenetluses sisaldus 24. novembri aasta seaduses nr 689. See oli kriminaalõigussüsteemi modifitseerimise seadus. Selles seaduses oli teiste oluliste uuenduste hulgas ette nähtud patteggiamento esimene ettevaatlik sisseviimine Itaalia kriminaalmenetlusõigusesse 62. Selles menetluses - applicazione di sanzione sostitutive su richiesta dell` imputato (asenduskaristus süüdistatava taotlusel) oli süüdistataval võimalus kohtult taotleda asenduskaristuse mõistmist. Prokuröri seisukoht süüdistatava taotluse suhtes oli eriti tähtis eelmenetluses, kus prokurör võis vastava negatiivse seisukohavõtuga takistada kohtunikul eelmenetluses asenduskaristuse mõistmist aastal jõustus Itaalia uus kriminaalmenetluse koodeks (Codice di procedura penale) mille kohaselt on ette nähtud kriminaalmenetlusliku kokkuleppemenetlusena applicazione della pena su richiesta delle parti (karistuse mõistmine poolte taotlusel) (Cpp art ) Kokkuleppemenetluse kohaldamise tingimused ja kokkuleppemenetluse käik Eesti uue KrMS-i järgi Vastavalt KrMS 239 lg-s 1 sätestatule võib kohus süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. KrMS 239 lg 2 p-s 1 on sätestatud, et kokkuleppemenetlust ei kohaldata esimese astme kuriteole, mille eest karistusseadustik näeb kergeima karistusena ette vähemalt neli aastat vangistust või raskeima karistusena eluaegse vangistuse. Veel on seaduses sätestatud, et kokkuleppemenetlust ei kohaldata, kui sellega ei nõustu süüdistatav või tema kaitsja või prokuratuur (KrMS 239 lg 2 p 2) või kui kokkuleppemenetluse kohaldamisega ei nõustu kannatanu või tsiviilkostja (KrMS 239 lg 2 p 4) Kokkuleppemenetlust ei kohaldata ka sel juhul, kui mitme süüdistatavaga kriminaalasjas vähemalt üks süüdistatav ei nõustu kokkuleppemenetluse kohaldamisega (KrMS 239 lg 2 p 3). Kokkuleppemenetluse algatajaks võib olla nii prokuratuur (KrMS 223 lg 4, 240) kui ka kahtlustatav või süüdistatav (KrMS 242 lg 1). Enne kohtumenetlust kokkuleppemenetluses selgitab prokuratuur kahtlustatavale või süüdistatavale tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgi (KrMS 240 p 1) ning kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsja nõustumisel kokkuleppemenetlusega koostab nõusoleku kohta vastava protokolli (KrMS 240 p 61 Vt. S. Sinner. Der Vertragsgedanke, S R. Budde, ZStW 102 (1990), H. 1, S Selle menetluse kohta täpsemalt vt. U. Bogner. Absprachen im deutschen und italienischen Strafprozeßrecht: Verfahrensbeschleunigung durch die applicazione della pena su richiesta delle parti und das giudizio abbrevato, ein Modell für den künftigen deutschen Strafprozeß.- Marburg: Elwert 2000, S. 152; R. Budde, ZStW 102 (1990), H. 1, S

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

MAGISTRITÖÖ valmis

MAGISTRITÖÖ valmis TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Ahti Olesk EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS JA LIHTMENETLUSED Magistritöö Juhendaja: Eerik Kergandberg (Ph.D.) Tallinn 2013 Olen koostanud käesoleva magistritöö

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

juridica_7_2014_sisu.indd

juridica_7_2014_sisu.indd Riigi peaprokuröri ülevaade Riigikogu *1 põhiseaduskomisjonile 1. Sissejuhatus Prokuratuuriseaduse *2 11 lõike 2 järgi esitab riigi peaprokurör iga aasta Riigikogu kevad istung järgul Riigikogu põhiseadus

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Vahistamiste analüüs

Vahistamiste analüüs Vahistamiste analüüs Urvo Klopets Tallinn 2009 Justiitsministeerium Kriminaalpoliitika osakond 1 Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn Telefon: 6 208 100 Faks: 6 208 109 e-post: info@just.ee

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014

Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014 Esimese ja teise astme kohtute 2014. aasta statistilised koondandmed (2014. aasta jooksul saabunud kohtu ja lahendatud kohtumenetluste arv) 1 Allikas: Justiitsministeerium 1. TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.1 Tsiviilasjade

Rohkem

PA_Legam

PA_Legam EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Õiguskomisjon 20.12.2011 2011/0154(COD) ARVAMUS Esitaja: õiguskomisjon Saaja: kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL

TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Mare Nappir KANNATANU OSALEMINE KRIMINAALMENETLUSES Magistritöö Juhendaja: professor Jüri Saar Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus... 3 1. Kannatanu

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Täida dokumendi properties TITLE väli

Täida dokumendi properties TITLE väli R I I G I K O H U S DISTSIPLINAARKOLLEEGIUM O T S U S Distsiplinaarasja number Otsuse kuupäev 27. märts 2019. a Kohtukoosseis Kohtuasi Distsiplinaarmenetluse algatajad Asja läbivaatamise kuupäev Istungil

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

JAI CNC ET#4.indd

JAI CNC ET#4.indd ET Praktiline juhend uue Brüsseli II määruse kohaldamiseks www.europa.eu.int/civiljustice Sissejuhatus Euroopa Liidu vabadusel, julgeolekul ja õiglusel põhinev ala aitab inimesi nende igapäevaelus, kui

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

ASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artik

ASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artik ASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril 2006 1 1. Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 34 punkti 2,2 mis näeb ette, millistel tingimustel

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Microsoft Word - Vayser_otsus_est.doc

Microsoft Word - Vayser_otsus_est.doc EUROPEAN COURT OF HUMAN RIGHTS COUR EUROPEENNE DES DROITS DE L'HOMME VIIES OSAKOND OTSUS VASTUVÕETAVUSE KOHTA Kaebus nr 7157/05 Aleksey Vayser versus Eesti Euroopa Inimõiguste Kohus (viies osakond), olles

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Microsoft Word - Jaanus Krevald magistritöö Tõendi lubatavus kriminaalmenetluses

Microsoft Word - Jaanus Krevald magistritöö Tõendi lubatavus kriminaalmenetluses TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Avaliku õiguse instituut Jaanus Krevald TÕENDITE LUBATAVUS KRIMINAALMENETLUSES Magistritöö Juhendaja: LL.M Oliver Nääs Tallinn 2014 1 Kaitsmisele lubatud (kuupäev)

Rohkem

Microsoft Word - Mag final2 Natalia Aleksejeva.docx

Microsoft Word - Mag final2 Natalia Aleksejeva.docx TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND RAHVUSVAHELISE JA EUROOPA LIIDU ÕIGUSE ÕPPETOOL Natalia Aleksejeva RAHVUSVAHELISE KRIMINAALKOHTU TÄIENDAVA REZIIMI SUHE SÜÜDISTATAVA ÕIGUSEGA NÕUETEKOHASELE MENETLUSELE Magistritöö

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Kriminaalkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2002, 6, 56 Vladimir Mukasei süüdistuses KrK

Väljaandja: Riigikohtu Kriminaalkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2002, 6, 56 Vladimir Mukasei süüdistuses KrK Väljaandja: Riigikohtu Kriminaalkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2002, 6, 56 RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 31. jaanuaril

Rohkem

PROKURATUURI TEGEVUS AASTAL Koostajad: Urvo Klopets Taavi Pern Dilaila Nahkur-Tammiksaar 1

PROKURATUURI TEGEVUS AASTAL Koostajad: Urvo Klopets Taavi Pern Dilaila Nahkur-Tammiksaar 1 PROKURATUURI TEGEVUS 2018. AASTAL Koostajad: Urvo Klopets Taavi Pern Dilaila Nahkur-Tammiksaar 1 KOKKUVÕTE 1. ÜLDANDMED 1.1. Lõplikud menetlusotsused 2018. aastal menetleti lõpuni 10114 isikut, mis on

Rohkem

Juhatuse otsus

Juhatuse otsus JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10 Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas

Rohkem

PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE

PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE Riigihanke projekti AS Rakvere Haigla õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine

Rohkem

EELNÕU Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus

EELNÕU Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus EELNÕU 21.06.2013 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 58 punkt

Rohkem

INIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksu

INIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksu INIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksuaalselt, tööalaselt või kuritegevuseks ära kasutatud

Rohkem

JM_ _m46lisa

JM_ _m46lisa Justiitsministri 30.12.2014 määrus nr 46 Vabadusekaotuse tunnistuse vormi kehtestamine Lisa VABADUSEKAOTUSE TUNNISTUS( 1 ) Viidatud nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK artiklis 4 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/, 23. oktoober 2018, rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/, 23. oktoober 2018, rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil L 284/22 Euroopa Liidu Teataja 12.11.2018 DIREKTIIVID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/1673, 23. oktoober 2018, rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil EUROOPA PARLAMENT JA

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

44 / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / 12. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM KURITEGEVUS EESTIS KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 12.1 KRIMINAALMENETLUS KÄTLIN-CHRIS KRU

44 / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / 12. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM KURITEGEVUS EESTIS KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 12.1 KRIMINAALMENETLUS KÄTLIN-CHRIS KRU 44 / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / 2. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 2. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 2. KRIMINAALMENETLUS KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA Seaduses ei ole antud pikimat ega lühimat menetlusaja pikkust. Inimõiguste

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

Kirjaplank

Kirjaplank VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal  printimiseks Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

265-78

265-78 EUROOPA KOHTU OTSUS 5. märts 1980 [...] Kohtuasjas 265/78, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel College van Beroep voor het Bedrijfsleven Haagi (Madalmaad) esitatud taotlus,

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni Kas minna üheskoos või v i jääj ääda üksi? Ühistegevuse arendamise tänane t tegelikkus Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht Professor Rando Värnik

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Microsoft Word - lang_kone_ doc

Microsoft Word - lang_kone_ doc Justiitsminister Rein Langi ettekanne prokuröride üldkogul 2006 Rahvusraamatukogus 10.03.2006, Tallinnas Lugupeetud prokuröride üldkogu! Möödunud aasta oli Eestile tervikuna väga edukas ning edukas aasta

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Väljaandja: Justiitsminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1998, 165, 627 Kriminaalhoolduse ettevalmistamise juhendi kin

Väljaandja: Justiitsminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1998, 165, 627 Kriminaalhoolduse ettevalmistamise juhendi kin Väljaandja: Justiitsminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1998, 165, 627 Vastu võetud 06.05.1998 nr 19 Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88,

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

299_86

299_86 Kohtuasi 299/86 [ ] Kumuleeruv käibemaks eraisikute poolt imporditavatelt kaupadelt [ ] EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 25. veebruar 1988 * Kohtuasjas 299/86, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu

Rohkem

(Microsoft Word - Bakalaureuset\366\366 - Ede Lemmats.doc)

(Microsoft Word - Bakalaureuset\366\366 - Ede Lemmats.doc) TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND KRIMINAALÕIGUSE, KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL Ede Lemmats MOOTORSÕIDUKI KONFISKEERIMINE KARISTUSSEADUSTIKU -S 424 SÄTESTATUD TEO KORRAL Bakalaureusetöö

Rohkem

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/ 2019, detsember 2018, - millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/ artikli 42 tähenduses

KOMISJONI  RAKENDUSMÄÄRUS  (EL)  2018/  2019, detsember  2018,  -  millega  kehtestatakse  määruse  (EL)  2016/ artikli 42  tähenduses L 323/10 19.12.2018 KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/2019, 18. detsember 2018, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 tähenduses kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Microsoft Word - Ülekuulamine_OK_Kruger.doc

Microsoft Word - Ülekuulamine_OK_Kruger.doc ÜLEKUULAMINE KOHTUEELSES MENETLUSES Õiguslikud aspektid URMAS KRÜGER Sisekaitseakadeemia 2008 Sisekaitseakadeemia Kase 61, 12012, Tallinn detsember 2008 Sisukord Eessõna... 3 I Ülekuulamine ku teabe hankimise

Rohkem

c_ et pdf

c_ et pdf 7.1.2009 C 2/7 Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (2009/C

Rohkem

Tervise- ja tööministri määruse "Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte

Tervise- ja tööministri määruse Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri määruse "Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse 1. jaanuaril 2018. aastal jõustuva

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Pealkiri on selline

Pealkiri on selline Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

Kohtulahendid_en-et_11017_145-83_ET_OK_korr

Kohtulahendid_en-et_11017_145-83_ET_OK_korr Kohtuasi 145/83 [ ] Lepinguväline vastutus Teabe konfidentsiaalsuse kaitse Aegumistähtaeg Kohtuasjas 145/83, [ ] EUROOPA KOHTU OTSUS 7. november 1985 * Stanley George Adams, esindaja: D. Vaughan QC ja

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 21,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 21, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 15.05.2006 Avaldamismärge: RT III 2006, 21, 191 3-3-1-32-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2006. a kohtumäärus

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem