juridica_7_2014_sisu.indd
|
|
- Indrek Arula
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Riigi peaprokuröri ülevaade Riigikogu *1 põhiseaduskomisjonile 1. Sissejuhatus Prokuratuuriseaduse *2 11 lõike 2 järgi esitab riigi peaprokurör iga aasta Riigikogu kevad istung järgul Riigikogu põhiseadus komisjonile ülevaate seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta eelmisel kalendri aastal. Kuigi seadus annab ülevaate sisu suhtes ulatusliku valikuruumi, siis Riigikogu põhiseaduskomisjoni rollist tulenevalt on senised ülevaated keskendunud peamiselt kriminaal menetluse põhiseaduslikele aspektidele, eelkõige isikute põhiõiguste piiramisele. Tegemist on neljanda niisuguse ülevaatega, mille lisaeesmärgiks oli seekord anda tagasivaade ka viimasele kümnele aastale Eesti kriminaal menetluses. 1. juulil 2004 jõustus uus kriminaal menetluse seadustik *3 (KrMS). Sellel suvel sai sellest juba kümme aastat. Kümnendi möödumine on kahtlemata sobiv aeg vahe kokku võtteks, seda enam, et prokuratuuri jaoks oli uue KrMS jõustumine pea pöördelise tähtsusega sündmus. Sellega suurenes oluliselt prokuratuuri roll, aga ka vastutus kriminaal menetluses. KrMS oli omal ajal väga modernne, kombineerides eri õigus süsteemide parimaid saavutusi ja võimalusi. Tegelikult on KrMS modernne veel kümme aastat hiljemgi. Sellist alternatiiv menetluste paletti nagu Eesti kriminaal menetluses tunnevad vaid vähesed õigus korrad. Alternatiivmenetluse eelis ei ole mitte ainult selles, et see on riigi jaoks odavam ja tegelikult ainuke viis, kuidas tänaste ressurssidega kriminaal justiits süsteem üldse suudab Eestis kriminaal asju menetleda. Pigem on oluline see, et tänapäevases käsitluses on kuriteo enda mõiste ja sellega seoses ka kriminaal menetluse eesmärk muutunud. Kui klassikalise arusaama järgi on kuritegu seaduse, mõnedes käsitlustes isegi kõrgemalt poolt etteantud normide rikkumine, mille täpsed asjaolud tuleb alati välja selgitada ja mida saabki heastada vaid seaduse alusel mõõdetud täpse karistusega, siis postmodernses õiguskultuuris nähakse kuriteos pigem konflikti ühiskonnas ning riigi ülesanne on aidata seda konflikti lahendada ja saavutada pragmaatiline kompromiss. Seega, kuigi aeg-ajalt kostab avalikkuse nurinat lihtmenetluste suure osakaalu üle, siis tegelikult ei ole Eesti kriminaal menetluse suurim proovikivi mitte arvukad alternatiiv menetlused, vaid pigem see, kuivõrd äärmuslikuks on Eesti tänane kriminaal menetlus uue menetlus seaduse ajal kujunenud. Seda iseloomustavad ühelt poolt arvukad ja üsna kiiresti kulgevad lihtmenetlused ning teiselt poolt harvad, kuid see-eest aja- ja töömahukad üldmenetlused. Selline äärmustest koosnev kriminaal menetlus seab loomulikult uusi ülesandeid justiits süsteemile, aga ka ühiskonnale tervikuna. Kriminaal menetlus ei ole vaid õiguslik fenomen, samavõrd on see ka kultuuriline nähtus. Eelkõige võõrastest õigus kultuuridest üle võetud instituudid vajavad seetõttu aega, et praktikasse juurduda ja et ka ühiskond nendega harjuda jõuaks. Seejuures tuleb aeg-ajalt kriitiliselt hinnata, kuidas uued lahendused meie sotsiaal-majandusliku reaalsusega kokku sobivad. Mõningate muudatuste ellurakendamine vältab terve juristide põlvkonna, sest eeldab muudatusi juba alates kõrgkoolides antavast õigus haridusest. 1 Tegemist on Juridica jaoks kohandatud ja lühendatud ettekandega. 2 RT I 1998, 41, 625; RT I, , RT I 2003, 27, JURIDICA VII/2014
2 2. Kriminaalmenetluse seadustikuga toimunud muudatused kriminaalmenetluse struktuuris 2.1. Alternatiivmenetluste võidukäik Möödunud kümnendi algul kriminaalmenetluse seadustikku ette valmistades püstitati eesmärgiks kriminaal menetluse ökonoomsus, efektiivsus ja kiirus. Kriminaal menetlus peab olema ökonoomne, mis tähendab, et kriminaal menetlus ei tohi riigile põhjustada ebaotstarbekalt suuri kulutusi. KrMS-s sooviti kriminaalmenetluse ökonoomsus saavutada eelkõige kõikide menetlejate rolli täpse piiritlemisega. Krimi naal menetluse efektiivsuse suurendamiseks taotles KrMS kohtu menetluse poolte aktiivset tööle panekut, s.t prokurör pidi hakkama süüdistama, kaitsja kaitsma ja kohus nende poolt esitatavate tõendite alusel kriminaalasja lahendama. Moodsas kriminaal menetluses saavutatakse kriminaal asja lahendamise kiirus peamiselt erinevate lihtmenetluste ning oportuniteedi printsiibist tuleneva menetluse lõpetamise võimalusega. Kohtu menetluste arvu vähendamine nimetatud viisidel aitab oluliselt suurendada ka kriminaal menetluse kiirust tervikuna. Nende eesmärkide saavutamisel nähti suurt või isegi olulisemat rolli prokuratuuril, kelle koha määratlemisel kohtueelses menetluses lähtuti arusaamast, et prokuröri kui akadeemilise õigus haridusega isiku pädevusse peaks kuuluma kõige olulisemate õiguslike küsimuste lahendamine. Nii on KrMS-ga prokuröri ainupädevusse antud kriminaal menetluse lõpetamise otsustamine, süüdistus akti koostamine jne. Eriti tuleb rõhutada KrMS-ga prokurörile antud õigust lõpetada kriminaal menetlus oportuniteedi põhimõtte alusel ( -d ) ning õigust otsustada, millist kohtu menetlust mõni lihtmenetlus või üldine kohtumenetlus konkreetse kriminaal asja juures kasutada. Selliste volituste andmisega prokurörile loodeti KrMS-ga muuta prokurör tõeliseks kriminaal poliitika elluviijaks, kellel on laialdased volitused otsustada, millist KrMS-s välja pakutud teed kriminaal asjas lahendini jõudmiseks kasutada. Tsitaat KrMS seletuskirjast: Seega võib öelda, et uue kriminaal menetluse rakendumise edukus sõltub suurel määral sellest, kuivõrd prokurörid suudavad praktikas rakendada [KrMS-s] ette nähtud kriminaalasja lahendamise alternatiivseid teid (oportuniteedi printsiip, lihtmenetlused jne). *4 Prokuratuur sai talle antud ülesandega hakkama. KrMS jõustumise järel langes üldmenetluse osakaal kiiresti umbes 10%-ni ja on sellel tasemel stabiliseerunud. Umbes 30% kriminaal asjadest saab täna kohtuvälise lahenduse ja ülejäänute lahendamisel kasutatakse kohtus erinevaid lihtmenetlusi. *5 Kuigi juba aastal jõustunud KrMS sätestas arvukalt kriminaal menetluse alternatiivseid vorme, jätkati uuenduste otsimisi ka edaspidi aasta kevadel jõustusid seaduse muudatused, millega loodi uue menetlus liigina kiirmenetlus. *6 See menetlusliik loodi selliste kergemate kuritegude kiirendatud lahendamiseks, mille toime panemise asjaolud on selged ja mille kohta kogutud tõendid on piisavad asja kohtulikuks arutamiseks kiirkorras, s.o 48 tunni jooksul alates isiku kahtlustatavana kinni pidamisest. Kiirmenetluse peamist rakendusala nähti eelkõige poevarguste, joobes juhtimiste ja kehaliste väärkohtlemiste menetlemisel. Kuigi esimesel aastal jäi kiirmenetluse kohaldamisala veel suhteliselt väikseks (u 2% kõikidest menetlustest), siis tänaseks on selle osakaal järk-järgult kasvanud 15%-ni aastal lisandus uue võimalusena lepitus menetlus aastal võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu raamotsuse ohvrite seisundi kohta kriminaal menetluses *7, mis kohustas liikmes riike soodustama lepitus menetluse kasutamist kriminaal asjades. Eestis jõustusid vastavad seadusemuudatused 18. veebruaril *8 Lepitusmenetlus tugineb laiemalt restoratiiv õiguse (restorative justice) põhimõtetele, mille lähtekohaks on kuriteo sotsiaalne taust. Lepitus menetluse raames tegeletakse kuriteoni viinud konflikti põhjustega ja konflikti lahendamisse kaasatakse nii kuriteo toimepanija kui ka ohver. Ohvri aktiivse kaasamise kaudu soovitakse suurendada ohvri turvatunnet ning vähendada kuriteoga kaasnenud pingeid, hirmu jms tundeid. KrMS kohaselt on lepitus menetluse eesmärgiks saavutada kokkulepe kannatanu ja kahtlustatava või süüdistatava leppimiseks ning kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks. Lepitus menetlust saab 4 Seletuskiri kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu juurde, SE 594, p 4.4. Arvutivõrgus: emsplain2&content_type=text/html&page=mgetdoc&itemid= Siin ja edaspidi on tegemist prokuratuuri statistikaga. 6 Kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus. RT I 2006, 15, Council Framework Decision of 15 March 2001 on the standing of victims in criminal proceedings (2001/220/JHA). 8 Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise seadus. RT I 2007, 11, 51. JURIDICA VII/
3 kohaldada, kui teise astme kuriteo, v.a KrMS lõikes 1 nimetatud kuriteo, asjaolud on selged, puudub avalik menetlushuvi ning selleks on olemas poolte nõusolek. Kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu võib lepitus menetlusse saata nii kohtu eelses kui ka kohtu menetluses. Kriminaal menetluse lõpetamisel leppimise tõttu pannakse kahtlustatavale või süüdistatavale kohustus täita lepitus kokku leppe tingimusi tähtajaga mitte kauem kui kuus kuud, kohustuste mitte täitmise korral kriminaal menetlus uuendatakse (KrMS ). Kohe alguses hakkasid lepitus menetlust aktiivselt rakendama pere vägi valla juhtumeid lahendavad prokurörid ja nii on see ka praegu. Lepitus menetluste arv on kiiresti kasvanud ja sel viisil lahendatakse täna umbes 5% kõigist kriminaal asjadest, kus kahtlustatav on välja selgitatud. Samas on Eestis lepitusmenetlus rakendunud võrreldes muu maailmaga üsna teist moodi. Kui mujal rakendatakse seda meedet palju ala ealiste ja varavastaste kuritegude puhul ning alles arutatakse, kuidas kasutada seda keerukamates olu kordades, siis Eestis on see levinud eelkõige täisealiste vägivallakurjategijate puhul. Erinevate alternatiivmenetluste taustal tuleb siiski küsida, mida sellised suured muudatused menetluse struktuuris tegelikult tähendavad. On selge, et KrMS jõustumisega on paljuski muutunud õiguse mõistmise kui sellise olemus kriminaal asjades. Nii on taandunud kontinentaalses kriminaal menetluses traditsiooniliselt kompromissitu tõe poole püüdlemine menetlus ökonoomia argumentide ees. Üha suurem on selliste alternatiiv menetluste osakaal, kus sisulise lahendi võtab vastu prokurör ja kohus on enamasti taandatud formaalse kontrollija rolli või ei osale enam üldse (nt osaliselt otstarbekuse printsiibi rakendamine). Nii ei ole toimunud muudatused vaid tehnilised muutused menetluste struktuuris, vaid kindlasti üks suuremaid õigus kultuurilisi muudatusi Eesti õigus korras viimasel kümnendil. Sisuliselt oleme me kriminaalmenetluses loobunud kontinentaal euroopalikest klassikalistest arusaamadest ja läinud üle postmodernsele õiguse mõistmis süsteemile. Kui klassikalises tähenduses kriminaal menetluse sihiks on faktiliste asjaolude välja selgitamine ning tuvastatu põhjal materiaal õiguslikult õige kohtu lahendi tegemine, siis tänapäevane menetlus õiguslik lähenemisnurk peab seda eesmärki üha enam pigem sekundaarseks. Professor Laura Ervo on selles kontekstis 32. Eesti õigus teadlaste päevadel peetud ettekandes tabavalt märkinud, et postmodernistlikku kohtu kultuuri iseloomustab suur muutus kohtu lahendi leidmiselt, materiaal õiguse ideaalide ja materiaalõiguse seisu kohalt õigete kohtu otsuste väärtustamiselt läbirääkimis õiguse ideaali ja pragmaatiliselt aktsepteeritava kompromissi hindamise suunas. Sedalaadi menetluses nähakse kohtunikku pigem kui poolte abistajat, aga mitte kui osalist, kes kasutab oma avalikku võimu lõplike otsuste vastu võtmiseks. Areng on toimunud kohtu võimult kohtuteenuse suunas. * Kriminaalmenetlus kui äärmuste kombinatsioon Eesti kriminaalmenetlust iseloomustavad tänaseks seega ühelt poolt arvukad ja üsna kiiresti kulgevad lihtmenetlused ning teiselt poolt harvad, kuid see-eest aja- ja töömahukad üldmenetlused. Viimased on põhjalikud, iga tõendit ja õiguslikku argumenti nüanssideni vaagivad. Kusjuures esiplaanil ei ole mitte niivõrd materiaal õiguslikud kui menetlus õiguslikud aspektid. Selleks pruugib vaid vaadata Riigi kohtu viimase aja lahendeid kriminaal asjades. Materiaal õiguslikud küsimused on neis vähemusse jäänud. Selline äärmustest koosnev kriminaalmenetlus seab loomulikult uusi väljakutseid õigus kaitse asutustele alates küsimustest, kuidas tööd jaotada ja millise väljaõppega ning kogemustega juriste eri menetlus liigid vajavad. Võistlev menetlus selle tänasel kujul on seejuures kindlasti jõukohane vaid väga headele juristidele. Nii on meie võistlevast menetlusest saamas teenus, mis on väga kallis ja seda mitte ainult riigile, vaid ka kohtu alustele. Sõna otseses mõttes tasuta õigusabi Eestis puudub: isegi riigi määratud advokaadi kogutasu on raskepärase üldmenetluse lõpul juba nii suur, et selle hilisem välja mõistmine süüdi mõistmisel võib väiksema sisse tulekuga inimesele olla raskem kui karistus ise. Seejuures tuleb arvestada, et riigi õigusabi tasud kriminaal menetluses jäävad siiski oluliselt maha õigusabi turuhindadest, mis võib omakorda kajastuda ka riigi tagatud õigusabi kvaliteedis. Sellises suundumuses peitub oht klassilise justiits süsteemi tekkeks ehk võistlevast üldmenetlusest võib Eesti tänast sotsiaal-majanduslikku olukorda arvestades negatiivse stsenaariumi korral välja kujuneda menetlusliik, mida saavad kvaliteetsel kujul endale lubada vaid jõukamasse ühiskonna klassi 9 L. Ervo. Õiglase kohtupidamise väljavaated kriminaalasjades: tulevikuvisioonid ja praegune olukord Skandinaavias ja Euroopas. Juridica 2013/1, lk JURIDICA VII/2014
4 kuuluvad süüdistatavad. Selline areng ei käi aga kuidagi kokku ei postmodernse õigus kultuuri ega ka üldise ühiskonna korraldusega, mida Eestis soovime. Millised võiksid olla soovitused edaspidiseks, et selline stsenaarium ei realiseeruks? Esmalt tuleb arvestada, et kriminaal menetlus ei ole mitte ainult erinevate kirjutatud normide kogum, vaid ka õiguskultuuriline fenomen. See on saanud ilmseks eelkõige just KrMS kehtivuse ajal, kui oleme üritanud Eesti õigus korraga kohandada võõrastest õigus kultuuridest eelkõige common law maadest pärit reegleid. Õigus kultuuriliselt võõraste muudatuste puhul tuleb aga alati arvestada menetlejate inertsusega, s.t osa inimesi proovib alati teha asju edasi nagu seni. See on inimlik. Vältimaks vana praktika jätkamist, on Eesti seadus andja uue menetluse peale surumisel kasutanud seetõttu jõuvõtteid, kehtestades väga detailsed reeglid, mida mõningatel juhul võib isegi kasuistlikeks hinnata piisab, kui vaadata näiteks ristküsitluse norme. Elu oma mitmekesisuses on paljuski ettenähtamatu, mistõttu ei pruugi liiga jäigad menetlus reeglid viia alati kõige õiglasema tulemuseni. Kui praktikas selline võimalik ebaõiglus tekib, siis Eestis on seda seni üritatud sageli lahendada uue, veelgi täpsema ja detailsema reeglistikuga, mis samas muudab reeglid kokkuvõttes aga veelgi kasuistlikumaks. Seetõttu tuleb nõustuda Hollandi võrdleva kriminaal menetlus õiguse professori Peter Takiga, kelle arvates Eesti seadus andjal tuleks menetlus küsimustes rohkem usaldada kohtunikke ja teisi menetlejaid, kui soovitakse pidevate seaduse muudatuste nõiaringist välja saada. Professor Tak nõustab muu hulgas välis eksperdina aasta lõpus justiits ministri moodustatud komisjoni, mille ülesandeks on analüüsida kehtivat KrMS-i põhi õiguste kaitse aspektist. Lisaks tuleks algatada põhimõttelised arutelud selle üle, kas kriminaal asjade üldmenetluses peab saama läbida kõik kolm kohtu astet. Tänase üldmenetluse kõige olulisem etapp toimub maakohtus, samas maakohtu otsus kaevatakse enamikul juhtudel edasi. Lisaks on paratamatu, et esimese astme kohtud on tavaliselt kõige ülekoormatumad ja kuigi osas üldmenetluse asjades osalevad ka rahva kohtunikud, sõltub paljuski just konkreetse kohtuniku oskustest ja tal kasutada olnud ajast konkreetse kohtu menetluse käik ja otsuse kvaliteet. Samas alates ringkonna kohtust osaleb kriminaal asja lahendamisel kolm professionaalset kohtunikku, kelle kogemused ja teadmised ületavad eelduslikult esimese astme kohtunike omi. Eeltoodu valguses tuleks tõsiselt kaaluda näiteks ideed, et kindlatele kriteeriumitele vastavate kriminaal asjade üldmenetlus algakski ringkonnakohtust (tagades samas piiramatu kassatsiooni õiguse). See aitaks lühendada menetluse kogukestust ja parandada esmase otsuse kvaliteeti ning nõuaks kokku võttes nii riigilt kui ka kohtu aluselt vähem aega ja ressursse. Sellise lahenduse juures tuleb loomulikult tagada, et see oleks kooskõlas põhiseadusega, eelkõige põhiseaduse -ga 149, mis käsitleb ringkonna kohtuid üksnes teise astme kohtutena. Kohtu süsteemi selline ülesehitus on Euroopa õigus ruumis siiski üsna haruldane, sest paljudes riikides algavad keerulisemad kohtu asjad just teise astme kohtutest. Ka neis riikides, kus kohtu asja võivad esimese astmena arutada eri taseme kohtud, lähtutakse menetlus ökonoomia kaalutlustest ja arusaamast, et kõrgema astme kohtunikud on kogenumad. Eesti põhiseadus sellist paindlikkust ei võimalda, mistõttu võib vajalikuks osutuda selle muutmine. Alternatiivseks lahenduseks, mis oleks tõenäoliselt kooskõlas ka kehtiva põhiseadusega, oleks näiteks luua maakohtute keskuste (Tallinn, Tartu, Jõhvi, Pärnu) juurde spetsiaalsed kolleegiumid üld menetluste jaoks, jättes samas vahele ringkonna kohtu kui kaebe instantsi sarnaselt tänase väärteo menetlusega Eeluurimiskohtuniku institutsioon Veel üks suundumus, mis Eesti kriminaal menetlust viimase kümne aasta jooksul iseloomustab, on eeluurimis kohtuniku rolli pidev suurenemine kohtu eelses menetluses. Täna arutletakse näiteks selle üle, kas laiendada kohtuniku rolli veelgi vahistamise ajal ning kas oleks vaja anda kõikide läbi otsimis määruste ja varjatud jälgimise lubade väljastamine üldjuhul vaid kohtuniku pädevusse. Kuigi sellistest aruteludest võib läbi kumada esmapilgul teatav umbusk prokuröride suhtes, siis tegelikkuses see nii vast ei ole. Küsimus ei ole ju tõepoolest eelduses, nagu oleksid kohtunikud kuidagi pädevamad või austaksid põhiõigusi rohkem kui prokurörid, vaid selles, et prokurör ei pruugi olla nendes küsimustes kõige erapooletum, sest talle on pandud ka vastutus eeluurimise tulemuslikkuse eest. Seega ei ole teoreetilises plaanis sellistes muudatustes midagi negatiivset. Probleem reaalsuses siiski aga tekib, eelkõige institutsionaalses plaanis. Tänastel põhimõtetel üles ehitatud kohtu süsteem, kus üldjuhul täidavad eeluurimis kohtunike ülesandeid oma põhitöö kõrvalt tavalised kohtunikud, ei pruugi uues olukorras vastu pidada. Kui anda kõik läbi otsimis määrused ja varjatud JURIDICA VII/
5 jälgimiste load kohtu pädevusse, suureneb eeluurimis kohtunike töökoormus umbes poole võrra, rääkimata prokuröride töökoormuse suurenemisest lubade taotlemisel. See toob kaasa esmajoones väiksemates kohtades töökorralduslikke, aga ka õiguslikke probleeme. Kas näiteks juhul, kui kohtunik on eeluurimiskohtunikuna andnud välja mõne läbiotsimis määruse, saab ta hiljem seda kriminaal asja ise arutada, sealhulgas hinnata, kas tema määrus oli ikka seaduslik? Otsustaja erapooletuse tagamiseks on pigem vaja selleks uut kohtunikku. Eesti vajab niisuguste muudatuste jõustumisel põhjalikku ümber korraldust kriminaal kohtu süsteemis ja eeluurimis kohtunike institutsiooni selge piirilisemat välja arendamist. Põhi õiguste parema kaitse kontseptsiooniga ei oleks kuidagi kooskõlas olukord, kus kriminaal menetluseks vajalikud load jäävad saamata bürokraatlike takistuste või menetlejate suure töökoormuse tõttu. Ülekoormatud kohtunik ei pruugi olla ka sisuliselt parim põhi õiguste kaitsja ja kaaluja. Peame lisaks arvestama, et põhi õigusi suurel määral tagav kriminaal menetlus on paraku väga kallis ja nõuab lisaressursse. Seega ei pea põhi õiguste parem tagamine meeles olema mitte ainult menetlus seaduste muudatusi arutades, vaid ka riigi eelarve kokku panekul. Autorist: LLM oli kuni augustini 2014 riigi peaprokurör. Praegu töötab Justiitsministeeriumi kantslerina. 544 JURIDICA VII/2014
(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)
Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate
RohkemLisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014
Esimese ja teise astme kohtute 2014. aasta statistilised koondandmed (2014. aasta jooksul saabunud kohtu ja lahendatud kohtumenetluste arv) 1 Allikas: Justiitsministeerium 1. TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.1 Tsiviilasjade
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemVahistamiste analüüs
Vahistamiste analüüs Urvo Klopets Tallinn 2009 Justiitsministeerium Kriminaalpoliitika osakond 1 Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn Telefon: 6 208 100 Faks: 6 208 109 e-post: info@just.ee
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemMergedFile
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Rohkem156-77
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide
RohkemTARTU ÜLIKOOL
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Mare Nappir KANNATANU OSALEMINE KRIMINAALMENETLUSES Magistritöö Juhendaja: professor Jüri Saar Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus... 3 1. Kannatanu
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemMAGISTRITÖÖ valmis
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Ahti Olesk EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS JA LIHTMENETLUSED Magistritöö Juhendaja: Eerik Kergandberg (Ph.D.) Tallinn 2013 Olen koostanud käesoleva magistritöö
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemKURITEGEVUS EESTIS 2013 KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 18
KURITEGEVUS EESTIS 2013 KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 18 Kriminaalpoliitika uuringud 18 KURITEGEVUS EESTIS 2013 Tallinn 2014 Koostajad: Andri Ahven, Urvo Klopets, Kätlin-Chris Kruusmaa, Anu Leps, Jako Salla,
Rohkem44 / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / 12. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM KURITEGEVUS EESTIS KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 12.1 KRIMINAALMENETLUS KÄTLIN-CHRIS KRU
44 / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / 2. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 2. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 2. KRIMINAALMENETLUS KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA Seaduses ei ole antud pikimat ega lühimat menetlusaja pikkust. Inimõiguste
RohkemMicrosoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus
RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas
RohkemKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts,
Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: 2016. aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts, 2017 2016. aastal registreeriti Eestis 28 986 kuritegu
RohkemPROKURATUURI TEGEVUS AASTAL Koostajad: Urvo Klopets Taavi Pern Dilaila Nahkur-Tammiksaar 1
PROKURATUURI TEGEVUS 2018. AASTAL Koostajad: Urvo Klopets Taavi Pern Dilaila Nahkur-Tammiksaar 1 KOKKUVÕTE 1. ÜLDANDMED 1.1. Lõplikud menetlusotsused 2018. aastal menetleti lõpuni 10114 isikut, mis on
RohkemRiigi esindamine kohtus 2011
Riigi esindamine kohtus 212. aastal Alar Must Tallinn 213 Justiitshalduspoliitika osakond järelevalve ja õigusteeninduse talitus Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn Telefon: 6 28
RohkemTäida dokumendi properties TITLE väli
R I I G I K O H U S DISTSIPLINAARKOLLEEGIUM O T S U S Distsiplinaarasja number Otsuse kuupäev 27. märts 2019. a Kohtukoosseis Kohtuasi Distsiplinaarmenetluse algatajad Asja läbivaatamise kuupäev Istungil
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
Rohkem897FCEA9
Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan
RohkemMicrosoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks
Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemSlide 1
Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemKohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus
Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemMicrosoft Word - B AM MSWORD
9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemMicrosoft Word - Vayser_otsus_est.doc
EUROPEAN COURT OF HUMAN RIGHTS COUR EUROPEENNE DES DROITS DE L'HOMME VIIES OSAKOND OTSUS VASTUVÕETAVUSE KOHTA Kaebus nr 7157/05 Aleksey Vayser versus Eesti Euroopa Inimõiguste Kohus (viies osakond), olles
RohkemKOKKULEPPEMENETLUS KRIMINAALMENETLUSES
Tartu Ülikool Õigusteaduskond Avaliku õiguse instituut Protsessiõiguse õppetool KOKKULEPPEMENETLUS KRIMINAALMENETLUSES (doktoriväitekiri) Meris Sillaots Juhendaja: TÜ külalisprofessor Eerik Kergandberg
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemPowerPoint Presentation
Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-
RohkemSeletuskiri
SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse
Rohkem(Microsoft Word - Menetluslikud probleemid menetluskulude v\344ljam\365istmisel tsiviilkohtumenetluses - Copy)
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse õppetool BAKALAUREUSETÖÖ MENETLUSLIKUD PROBLEEMID MENETLUSKULUDE VÄLJAMÕISTMISEL TSIVIILKOHTUMENETLUSES Annelii Reinvart Juhendaja mag. iur. Kai Härmand Kaasjuhendaja
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemNissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10
Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemINIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksu
INIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksuaalselt, tööalaselt või kuritegevuseks ära kasutatud
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e
ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
RohkemMicrosoft Word - Jaanus Krevald magistritöö Tõendi lubatavus kriminaalmenetluses
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Avaliku õiguse instituut Jaanus Krevald TÕENDITE LUBATAVUS KRIMINAALMENETLUSES Magistritöö Juhendaja: LL.M Oliver Nääs Tallinn 2014 1 Kaitsmisele lubatud (kuupäev)
RohkemMida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier
Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.
RohkemJAI CNC ET#4.indd
ET Praktiline juhend uue Brüsseli II määruse kohaldamiseks www.europa.eu.int/civiljustice Sissejuhatus Euroopa Liidu vabadusel, julgeolekul ja õiglusel põhinev ala aitab inimesi nende igapäevaelus, kui
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemLITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:
LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015
RohkemMicrosoft Word - lang_kone_ doc
Justiitsminister Rein Langi ettekanne prokuröride üldkogul 2006 Rahvusraamatukogus 10.03.2006, Tallinnas Lugupeetud prokuröride üldkogu! Möödunud aasta oli Eestile tervikuna väga edukas ning edukas aasta
RohkemJM_ _m46lisa
Justiitsministri 30.12.2014 määrus nr 46 Vabadusekaotuse tunnistuse vormi kehtestamine Lisa VABADUSEKAOTUSE TUNNISTUS( 1 ) Viidatud nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK artiklis 4 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemPA_Legam
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Õiguskomisjon 20.12.2011 2011/0154(COD) ARVAMUS Esitaja: õiguskomisjon Saaja: kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja
Rohkemlvk04lah.dvi
Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,
RohkemJenny Papettas
SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse
RohkemKARU
Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn
RohkemMaakogu ja maavalitsuse moodustamise alused,
REGIONAALHALDUSE REFORMI KONTSEPTSIOON Projekt Sissejuhatus Regionaalhalduse reformi eesmärk on kvaliteetsema avaliku teenuse pakkumine, regionaalse arengu tõhustamine maakonnas ja demokraatia suurenemine,
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Kriminaalkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2002, 6, 56 Vladimir Mukasei süüdistuses KrK
Väljaandja: Riigikohtu Kriminaalkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2002, 6, 56 RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 31. jaanuaril
RohkemArvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu
Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1
RohkemEUPL v 1 1-all versions _4_
Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents V.1.1 EUPL Euroopa Ühendus 2007 Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents ("EUPL") 1 kehtib allpool määratletud teose või tarkvara suhtes, mida levitatakse
RohkemRIIGI PEAPROKURÖRI ÜLEVAADE RIIGIKOGU PÕHISEADUSKOMISJONILE SEADUSEGA PROKURATUURILE PANDUD ÜLESANNETE TÄITMISE KOHTA AASTAL Sissejuhatus
RIIGI PEAPROKURÖRI ÜLEVAADE RIIGIKOGU PÕHISEADUSKOMISJONILE SEADUSEGA PROKURATUURILE PANDUD ÜLESANNETE TÄITMISE KOHTA 2018. AASTAL Sissejuhatus Prokuratuuriseaduse 11 lõike 2 kohaselt esitab riigi peaprokurör
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,
RohkemPowerPoint Presentation
TOETUSE KASUTAMISE LEPING Katriin Ranniku 11.09.2018 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I, Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve, kirjeldus ning projekti teiste toetusesaajate nimekiri Lisa III, Projekti
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
RohkemPowerPoint Presentation
Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide
RohkemPolitsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat
Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R 612 3000 Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, 612 4510 Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, 612 5710 Turvatunne algab meist enestest ;.politsei.ee Mart Meriküll
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemPowerPointi esitlus
Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal
RohkemPowerPoint Presentation
Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või
RohkemIÕ_aruanne_ET_küljendatud
Aruande koostamist ja väljaandmist toetas Kultuuriministeerium Autorid: Merle Albrant Merle Haruoja (Eesti Inimõiguste Instituut) Kari Käsper Urmo Kübar (Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit)
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 21,
Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 15.05.2006 Avaldamismärge: RT III 2006, 21, 191 3-3-1-32-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2006. a kohtumäärus
RohkemKÄSKKIRI nr 1-3/32 Riigieelarvelise toetuse andmise kord Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai a määruse nr 39 Siseminis
KÄSKKIRI 28.03.2018 nr 1-3/32 Riigieelarvelise toetuse andmise kord Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 Siseministeeriumi põhimäärus 23 lõike 2 punktide 2 ja 14 alusel.
RohkemMicrosoft Word - CCBE soovitus advokaatide koolituse kohta.doc
ITEM 5 SP/PS 23/24.11.2007 Représentant les avocats d Europe Representing Europe s CCBE soovitus Euroopa advokaatide koolituse tulemuste kohta CCBE soovitus Euroopa advokaatide koolituse tulemuste kohta
RohkemTervise- ja tööministri määruse "Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte
Tervise- ja tööministri määruse "Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse 1. jaanuaril 2018. aastal jõustuva
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemEesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht
Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD
RohkemCL2004D0003ET _cp 1..1
2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa
RohkemVäljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha
RohkemKOHTUOTSUS
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok- Toomsalu
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni
Kas minna üheskoos või v i jääj ääda üksi? Ühistegevuse arendamise tänane t tegelikkus Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht Professor Rando Värnik
RohkemEESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
Rohkem2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta
Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
Rohkemvv05lah.dvi
IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1
RohkemMicrosoft Word - Heastamine_Mag_Karin Täär_ docx
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse osakond Karin Täär HANKIJA PÄDEVUS HEASTAMISE MEETMETE KONTROLLIMISEKS Magistritöö Juhendaja Doctor iuris Mari Ann Simovart Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus...
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
Rohkem