prakt4.dvi
|
|
- Siim Juhanson
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Dikreene maemaaika 0. prakikum Reimo Palm Prakikumiüleanded Tranpordivõrke, mille abil aadeake kaupu oomikohade uruamikohadee, aab kõige efekiivemal analüüida nii, e vaadeldake neid eaava liarukuuriga uunaud graafidena. Vaav põhieooria on käeoleva nädala eemak. Sellel on lai valik olulii rakendui ja järeldui.. Jooniel kujuaud graafi on iga kaare läbilakevõime. Ka elle graafi leidub voog, mille vääru igal kaarel on nulli erinev? Lahendu. Tähiame voo väärued kaarel nii, nagu kujuaud jooniel. E iga ipu peab iendvoog võrduma väljundvooga, ii peavad kehima võrdued k + k = k, k + k = k, k = k + k, k = k + k. Sii k = k ning k = k +k, k = k +k +k, k = k +k. Seega võime võa k = k = k = k =, ii k = = k = ja k = (jooni ). k/ k/ k / k / k / k / k / k / / / / / / / / / Jooni. Jooni.
2 . Leida võrgu a) kõik äiarvulied vood; b) makimaale voo vääru. Lahendu. a) Kokku on elle võrgu erineva äiarvuli voogu (äiarvuline voog on voog, mille vääru igal kaarel on äiarv). b) Makimaale voo vääru on.. Leida võrgu a) kõik lõiked; b) minimaale lõike läbilakevõime. Lahendu. a) Kokku on elle võrgu erineva lõige. E ja on kak paarikaupa ühie ervadea ahela, ii peab iga lõige ialdama vähemal ühe kaar eimee ja vähemal ühe kaar eie ahela. b) Minimaale lõike läbilakevõime on.. Leida a) üleande minimaalne lõige; b) üleande makimaalne voog. Lahendu. a) Minimaalne lõige kooneb kahe erva läbilakevõimega. Selle lõike läbilakevõime on võrdne makimaale voo vääruega. b) Makimaalne voog on kujuaud jooniel. Selle vääru on võrdne minimaale lõike läbilakevõimega.
3 / / / 0/ / / / Jooni.. Vaaleme graafide õpiku (A. Bulda, P. Laud, J. Willemon. Graafid. Taru 00) lk defineeriud funkiooni ϕ võrgul (G,ψ). Tõeada, e ϕ on õepoole voog ning e voo ϕ vääru on ε võrra uurem kui voo ϕ vääru. Lahendu. Konrollime, e ϕ rahuldab voo definiiooni ingimui, e iga kaare e korral kehib 0 ϕ (e) ψ(e) ning e iga ipu v korral, ku v, v kehib deg ϕ (v) = deg ϕ (v). Kui eoreemi õeue e {e,...,e m }, ii ϕ (e) = ϕ(e) ning 0 ϕ (e) ψ(e) kehib eeõu, e ϕ on voog. Kui mingi i korral e = e i = (v i,v i ), ii ühel pool ϕ (e) = ϕ(e)+ε > ϕ(e) 0, e ε > 0. Teiel pool aga ϕ (e) = ϕ (e i ) = ϕ(e i ) + ε ϕ(e i )+δ i = ϕ(e i )+(ψ(e i ) ϕ(e i )) = ψ(e i ), e ε δ i. Kui mingi i korral e = e i = (v i,v i ), ii ühel pool ϕ (e) = ϕ (e i ) = ϕ(e i ) ε δ i ε 0 ning eiel pool ϕ (e) = ϕ(e) ε < ϕ(e) ψ(e). Kui ipp v ei kuulu eoreemi õeue vaadeldud uurendavale ahelale, ii deg ϕ (v) = deg ϕ (v) = deg ϕ (v) = deg ϕ (v). Kui v aga kuulub ellele uurendavale ahelale ipuna v i, ii leidub äpel kak kaar, millel voo vääru muuub voo ϕ vääruega võrrelde. Kui ük nei kaare on ienev ja eine väljuv, ii muuuvad ipu ϕ-iendae kui ka ϕ-väljundae ama uurue võrra. Kui aga mõlemad kaared on ienevad või mõlemad väljuvad, ii aakaaluavad need muuued eineei ja nii ϕ-iendae kui ka ϕ-väljundae jäävad amak (jooni ). +ε +ε +ε ε ε +ε ε ε v i v i v i+ v i v i v i+ v i v i v i+ v i v i v i+ Jooni.
4 E ipu kaared ainul väljuvad, ii ka uurendav ahel algab ipu väljuva kaarega. Sellel kaarel muuub voo vääru ε võrra uuremak, ülejäänud ipu väljuvael kaarel aga jääb amak. Seega uureneb voo vääru kokkuvõe ε võrra.. Anud on uunaud graaf G. Defineerime graafi G kaarel määraud funkioonide ω: E(G) R umma ja kalaariga korruie avaliel viiil, funkioonide ω : E(G) R ja ω : E(G) R umma rahuldab eo (ω +ω )(e) = ω (e)+ω (e) ning funkiooniω: E(G) R korrui reaalarvuga a eo (aϕ)(e) = a Tõeada, e võrgu (G, ψ) voogude hulk on kumer, kui ϕ ja ϕ on vood, ii iga reaalarvu a [0,] korral on ka aϕ +( a)ϕ voog. Lahendu. Konrollime voo definiiooni ingimui. Suvalie erva e E(G) korral (aϕ + ( a)ϕ )(e) = aϕ (e) + ( a)ϕ (e) 0, e ϕ (e) 0, ϕ (e) 0 ja a [0,]. Samui (aϕ +( a)ϕ )(e) = aϕ (e)+( a)ϕ (e) aψ(e)+( a)ψ(e) = ψ(e), e ϕ (e) ψ(e), ϕ (e) ψ(e) ja a [0,]. Iga ipu v, v, v korral deg aϕ +( a)ϕ (v) = (aϕ +( a)ϕ )(v) = e V (G) {v} e V (G) {v} = (aϕ (v)+( a)ϕ (v)) = e V (G) {v} = a ϕ (v)+( a) ϕ (v) = a deg ϕ (v)+( a) deg ϕ (v). e V (G) {v} Analoogiliel aame deg aϕ +( a)ϕ (v) = a deg ϕ (v)+( a) deg ϕ (v). E deg ϕ (v) = deg ϕ (v) ja deg ϕ (v) = deg ϕ (v), ii ka deg aϕ +( a)ϕ (v) = deg aϕ +( a)ϕ (v).. Tihipeale defineeriake lõige kui võrgu ippude hulga alamhulk, mi ialdab võrgu iendi, aga ei ialda võrgu väljundi. Lõike X läbilakevõime on kõigi ellie kaare läbilakevõimee umma, mille algipp kuulub hulka X ja lõppipp ei kuulu hulka X. Niiugue lähenemie ühek eeliek on võimalu eha lõigeega hulgaeoreeilii eheid. Tõeada, e kui X, Y V(G) on võrgu (G,ψ) minimaaled ( minimaale läbilakevõimega) lõiked, ii ka X Y ja X Y on võrgu (G, ψ) minimaaled lõiked. (See ähendab, võrgu minimaalee lõigee hulk mooduab häiunud maemaailie rukuuri, võre.)
5 Lahendu. Kõigepeal, X Y ja X Y on amui lõiked, e nad on võrgu ippude hulga alamhulgad, mi ialdavad võrgu iendi, aga mie väljundi. Tähiagu ümbol c(z) lõike Z kaalu ning olgu Z = V(G) \ Z. Samui ähiame d(u,v) = ψ(e). Sii e U V c(x) = d(x,x ) = d(x Y,X Y)+d(X Y,X Y )+ +d(x Y,X Y)+d(X Y,X Y ), c(y) = d(y,y ) = d(x Y,X Y )+d(x Y,X Y )+ +d(x Y,X Y )+d(x Y,X Y ), c(x Y) = d(x Y,(X Y) ) = d(x Y,X Y )+ +d(x Y,X Y )+d(x Y,X Y ), c(x Y) = d(x Y,(X Y) ) = d(x Y,X Y )+ Järelikul +d(x Y,X Y)+d(X Y,X Y ) c(x)+c(y) c(x Y) c(x Y) = d(x Y,X Y)+d(X Y,X Y ) 0. Seega c(x) + c(y) c(x Y) + c(x Y). E X ja Y on lõiked, mille läbilakevõimed on minimaaled, ii peavad olema ka lõigee X Y ja X Y läbilakevõimed minimaaled.. Olgu (G, ψ) võrk, millel on miu iendi ja miu väljundi, ning X ja Y vaaval elle graafi iendie hulk ning väljundie hulk. Olgu ϕ mingi voog ellel võrgul. a) Tõeada, e ummaarne voog hulga X välja ja ummaarne voog hulka Y ie on võrded. b) Defineerida voo ϕ vääru võrgul (G, ψ). c) Taandada mime iendi ja mime väljundiga võrk ühe iendi ja ühe väljundiga võrguk, liade võrgule (G, ψ) kak ippu obivae läbilakevõimeega. d) Defineerida voole ϕ vaav voog ellel ühe iendi ja ühe väljundiga võrgul. Lahendu. a) Tähiame lühidue mõe V(G)\(X Y) = Z. Hulgad X, Y ja Z on lõikumaud. E ϕ on voog, ii hulga Z iga ipu ϕ-iendae võrdub ema ϕ-väljundamega. Seega iga ipu v Z korral ϕ(e) = e {v} V e V {v}
6 Summeeride üle hulga Z, aame ϕ(e) = e Z V e V Z Arveade, e võrgu puuduvad kaared, mi ienevad hulga X ippudee, ning kaared, mi väljuvad hulga Y ippude, on elle võrdue vaak ja parem pool vaaval ϕ(e) = ϕ(e)+ ϕ(e), ϕ(e) = ϕ(e)+ e Z V e Z Y e Z Z e V Z e X Z e Z Z E mõlema umma paremal poolel on eied liikmed võrded, ii on võrded ka eimeed liikmed: ϕ(e) = Nüüd aga e X V ϕ(e) = e X (Y Z) = e X Y e Z Y ϕ(e) = ϕ(e)+ e Z Y e X Y e X Z ϕ(e)+ ϕ(e) = e X Z e (X Z) Y ϕ(e) = ϕ(e) = e V Y ϕ(e), mida oligi arvi õeada. b) Mime iendiga võrgul määraud voo ϕ vääru on võrgu iendie ϕ-väljundamee umma. c) Liame graafile ipu ja õmbame kaare ipu igae hulga X ippu. Iga kaare läbilakevõimek loeme ema lõppipu väljuvae kaare läbilakevõimee umma. Analoogiliel liame graafile eie ipu ning õmbame kaare iga hulga Y ipu ippu. Iga ellie kaare läbilakevõimek loeme ema algippu uubuvae kaare läbilakevõimee umma. d) Kui on anud voog ϕ mime iendi ja väljundiga võrgul (G,ψ), ii äiendade eda voogu nii, e igale ipu väljuvale kaarele eada vaavue kaare lõppipu ϕ-väljundae ning igale ippu uubuvale kaarele eada vaavue kaare algipu ϕ-iendae, ii aame voo vaaval ühe iendi ja ühe väljundiga graafil. Lihne on konrollida, e ee voog rahuldab voo definiiooni nõudeid.. Järgnev plaan kujuab linna builiine peamie buipeaue vahel. Buid õidavad ainul noole uundade. Kaare läbilakevõimed näiavad, miu bui unni makimaalel võib igal eelõigul õia. Igal eelõigul peab unni õima vähemal ük bu. Ük bu uudab vedada
7 kuni 0 reiija. Leida makimaalne reiijae arv, mi võib unni liikuda punki A (elamurajooni) punki B (keklinna). A 0 B Märku. Tegemi on graafiga, ku puuduvad iendid ja väljundid. Buide koguarv üeemi peab igal ajahekel jääma amak. Lahendu. Meil on vaja määraa graafi kaare läbilakevõimed nii, e ) iga kaare läbilakevõime jääb lubaud piiridee, ) iga ipu iendae võrdub väljundamega ning ) kui graafile liada ipud ja koo piiramau läbilakevõimega kaarega A ja B, ii on aadava võrgu makimaalne voog võimalikul uur. Sellied läblakevõimed on kujuaud jooniel. Selle võrgu makimaalne voog on : näiek voog, mille vääru võrgu ülemie ääre kaare kooneval ahelal on ning ülejäänud kaarel 0. Läbilakevõimeid, mille puhul võrgu makimaale voo vääru olek, graafi kaarele omiada ei aa, e ülemie vaakpoole ipu ippu B viiva kaare läbilakevõime on ülimal, ipu B inna agai oova kaare läbilakevõime aga vähemal. Seega aab eie ellee ippu ieneva kaare läbilakevõime olla ülimal. Sama ee kaar on võrgu lõige. A B Jooni.
8 Koduüleanded Valida järgmie üleannee (vähemal) kak ja eiada nende lahendued. 0. Leida võrgu makimaalne voog ja minimaalne lõige. Lahendu. Kauame Fordi-Fulkeroni algorimi (Edmondi-Karpi äienduega). Algorimi ammude ulemued on kujuaud jooniel. Lõppulemuek jooniel on voog vääruega. Jooniel on kujuaud lõige läbilakevõimega amui. Järelikul on egemi makimaale vooga (ja minimaale lõikega).. Olgu (G,ψ) võrk ja ϕ voog ellel. Olgu S V(G) elline hulk, e S ja S ning S = V(G)\S. Tõeada, e ϕ(e) = e S S e S S 0/ 0/ 0/ 0/ 0/ 0/ 0/ / 0/ / 0/ 0/ 0/ 0/ 0/ 0/ 0/ 0/ 0/ 0/ 0/ 0/ 0/ 0/ 0/ 0/ / 0/ 0/ 0/ Jooni. Jooni.
9 / 0/ 0/ 0/ / / 0/ 0/ 0/ 0/ / 0/ 0/ / 0/ Jooni. / 0/ / 0/ / / 0/ 0/ 0/ / / 0/ 0/ / / Jooni. / / / 0/ / / 0/ / 0/ / / 0/ / / / Jooni 0. / / / 0/ / / 0/ / 0/ / / / / / / Jooni. / / / 0/ / / 0/ / / / / / / / / Jooni. Jooni.
10 Lahendu. E vaaval voo definiioonile on iga ipu ϕ-iendae võrdne ipu ϕ-väljundamega, ii iga ipu v V(G) korral ϕ(e) = e {v} V(G) e V (G) {v} Summeeride need võrdued üle hulga S, aame ϕ(e) = e S V(G) E V(G) = S S, ii järelikul ϕ(e)+ e S S ϕ(e) = e S S e V (G) S e S S ϕ(e)+ e S S Koondade vaakul ja paremal võrded liikmed, jõuamegi võrdueni ϕ(e) = e S S e S S. Olgu (G,ψ) võrk, ku ψ(e) = iga e E(G) korral, ning ja vaaval võrgu iend ja väljund. Tõeada, e elle võrgu makimaale voo vääru võrdub paarikaupa ühie kaarea uunaud ahelae arvuga ipu ippu. Lahendu. Olgu n paarikaupa ühie kaarea ahelae makimaalne arv ipu ippu elle võrgu. Vaaleme mingi n elli ahela. Defineerime voo ϕ nii, e iga nendee ahelaee kuuluva kaare e korral ϕ(e) = ning ülejäänud kaare korral ϕ(e) = 0. See on õei voog, e arveade, e ahelad on ühie kaarea, on iga ipu v, ku mõned nei ahelae omavahel lõikuvad, nende ahelae kaare ea ippu v ienevaid kaari ama palju kui väljuvaid. Selle voo vääru on n. Järelikul on võrgu makimaale voo vääru vähemal n. E võrgu(g, ψ) kaare läbilakevõimed on äiarvud, ii Fordi-Fulkeroni algorim peaub ja annab ulemuek makimaale voo ϕ, mille vääru igal kaarel on amui äiarv. Üleande ingimue kohael aavad need äiarvud olla ainul 0 või. Vaaleme uvali uunaud ahela p ipu ippu, mille iga erva e korral ϕ(e) =. Kui voo ϕ vääru on nulli uurem, ii elline ahel leidub. Muudame nüüd elle ahela kaare väärued 0-k. Tulemuek aame amui voo, e iga ippude ja erineva ipu ϕ-iendae ja ϕ-väljundae ka väheneid mõlemad ühe võrra või jäid mõlemad amak. 0
11 Saadud voo vääru on võrra väikem kui eialge voo vääru. Analoogiliel eelnevaga leiame nüüd uue ahela ipu ippu. Seda egevu kordame kuni voo vääru kahaneb nullik. Tulemuek aame eaud arvu paarikaupa ühie kaarea ahelaid ipu ippu. Nende ahelae arv võrdub voo ϕ vääruega. Järelikul on võrgu makimaale voo vääru ülimal nii uur kui ellie ahelae makimaalne arv n. Kahe eelneva lõigu ulemui kokku võe aamegi, e võrgu makimaale voo vääru on n.
prakt9.dvi
ikreene maemaaika 2012 9. prakikum Reimo Palm Prakikumiüleanded Järgmii üleandeid aub püüda lahendada kõigepeal ilma näidilahendui vaaamaa. 1. Olgu G idu graaf, mille makimaalne ipuae on 2. Tõeada, e G
RohkemISS0010_5osa_2018
Süeemieooria ISS E 5 EP Juhiavu, jälgiavu, raendued hp://www.alab.ee/edu/i Eduard Pelenov eduard.pelenov@u.ee, TTÜ IT5b, el. 64 TTÜ rvuiüeemide iniuu ruae üeemide eu Juhiavu, jälgiavu Juharvui Süeem JUHITVUS!
Rohkemmy_lauluema
Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal
Rohkemprakt8.dvi
Diskreetne matemaatika 2012 8. praktikum Reimo Palm Praktikumiülesanded 1. Kas järgmised graafid on tasandilised? a) b) Lahendus. a) Jah. Vahetades kahe parempoolse tipu asukohad, saame graafi joonistada
Rohkemvv05lah.dvi
IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1
RohkemAutomaatjuhtimise alused Automaatjuhtimissüsteemi kirjeldamine Loeng 2
Automaatjuhtimise alused Automaatjuhtimissüsteemi kirjeldamine Loeng 2 Laplace'i teisendus Diferentsiaalvõrrandite lahendamine ilma tarkvara toeta on keeruline Üheks lahendamisvõtteks on Laplace'i teisendus
RohkemNeurovõrgud. Praktikum aprill a. 1 Stohhastilised võrgud Selles praktikumis vaatleme põhilisi stohhastilisi võrke ning nende rakendust k
Neurovõrgud. Praktikum 11. 29. aprill 2005. a. 1 Stohhastilised võrgud Selles praktikumis vaatleme põhilisi stohhastilisi võrke ning nende rakendust kombinatoorsete optimiseerimisülesannete lahendamiseks.
RohkemMicrosoft Word - Pt4.doc
4 OSTSILLOGRAAF 4.1 STRUKTUUR Ossillograaf seade elekrivõnkumise (pinge) ajalise kuju jälgimiseks ja mõõmiseks. Liigius: analoogossillograafid ja digiaalossillograafid. a) Analoogossillograaf S CRT S&K
RohkemPolünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x
1 5.5. Polünoomi juured 5.5.1. Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n 1 +... + a n 1 x + a n K[x], (1) Definitsioon 1. Olgu c K. Polünoomi
Rohkemloeng7.key
Grammatikate elustamine JFLAPiga Vesal Vojdani (TÜ Arvutiteaduse Instituut) Otse Elust: Java Spec https://docs.oracle.com/javase/specs/jls/se8/html/ jls-14.html#jls-14.9 Kodutöö (2. nädalat) 1. Avaldise
RohkemDIGITAALTEHNIKA DIGITAALTEHNIKA Arvusüsteemid Kümnendsüsteem Kahendsüsteem Kaheksandsüsteem Kuueteistkü
DIGITAALTEHNIKA DIGITAALTEHNIKA... 1 1. Arvusüsteemid.... 2 1.1.Kümnendsüsteem....2 1.2.Kahendsüsteem.... 2 1.3.Kaheksandsüsteem.... 2 1.4.Kuueteistkümnendsüsteem....2 1.5.Kahendkodeeritud kümnendsüsteem
RohkemMatemaatiline analüüs III 1 4. Diferentseeruvad funktsioonid 1. Diferentseeruvus antud punktis. Olgu funktsiooni f : D R määramispiirkond D R selles p
Matemaatiline analüüs III 4. Diferentseeruvad funktsioonid. Diferentseeruvus antud punktis. Olgu funktsiooni f : D R määramispiirkond D R selles paragravis mingi (lõplik või lõpmatu) intervall ning olgu
Rohkemlvk04lah.dvi
Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,
RohkemFyysika 8(kodune).indd
Joonis 3.49. Nõgusläätses tekib esemest näiv kujutis Seega tekitab nõguslääts esemest kujutise, mis on näiv, samapidine, vähendatud. Ülesandeid 1. Kas nõgusläätsega saab seinale Päikese kujutist tekitada?
Rohkem6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE
6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC
RohkemСтальной кубик находится под действием сил, создающих плоское напряженное состояние (одно из трех главных напряжений равно нул
Surutud varda abiisus (nõtke) Enamai varda otsad kinnitatakse ühe (Joon.1) näidatud neja viisi. Üejäänud kinnitusviiside puhu on kriitii jõudu võimaik määrata üdiatud Eueri vaemiga kp EImin, (1) kus -
RohkemPowerPointi esitlus
Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute
Rohkem3D mänguarenduse kursus (MTAT ) Loeng 3 Jaanus Uri 2013
3D mänguarenduse kursus (MTAT.03.283) Loeng 3 Jaanus Uri 2013 Teemad Tee leidmine ja navigatsioon Andmete protseduuriline genereerimine Projektijuhtimine Tee leidmine Navigatsiooni võrgustik (navigation
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2013) 4035 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suu
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 28.6.213 C(213) 435 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta) kohaldamist liikmesriikides
RohkemTartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Puhta Matemaatika Instituut Algebra õppetool Riivo Must Mõned katsed üldistada inversseid poolrühmi M
Tartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Puhta Matemaatika Instituut Algebra õppetool Riivo Must Mõned katsed üldistada inversseid poolrühmi Magistritöö Juhendaja: prof. Mati Kilp Tartu 2004 Sisukord
RohkemFüüsika: sissejuhatus
. Peaükk. Sissejuhaus füüsikalisse mõlemisse.. Füüsika aine See, millega füüsikud egelevad hilja õhul. Range definisiooni on raske anda. Võib küll üles lugeda, millise küsimusega füüsika egeleb ja millisega
RohkemDocument number:
WNR Kiirpaigaldusjuhend Lisateavet, juhised ja uuendused saab leida internetist aadressil http://www.a-link.com Kiirpaigaldusjuhend Komplekt sisaldab: - WNR repiiter - Paigaldusjuhend Ühendused / Ports:
RohkemPärimustantsud ja laulumängud esimeses kooliastmes Liikumisõpetajate suvekool LIISU 2018 Jõulumäel Rita Veeremets Pärimustantsud: 1. Kass
Pärimustantsud ja laulumängud esimeses kooliastmes Liikumisõpetajate suvekool LIISU 2018 Jõulumäel 19. 06. 2018 Rita Veeremets Pärimustantsud: 1. Kassariik Jõelähtme Osavõtjaid: vaba arv paare Lähteasend:
Rohkem8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Hulkliikmed ( 45 tundi) Õppesisu Hulkliige. Hulkliikmete liitmine ja lahutamine ning korrutamine ja jagamine
8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Hulkliikmed ( 45 tundi) Hulkliige. Hulkliikmete liitmine ja lahutamine ning korrutamine ja jagamine üksliikmega. Hulkliikme tegurdamine ühise teguri sulgudest väljatoomisega.
RohkemRelatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng
Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud
Rohkem12. Marek Kolk, Kõrgem matemaatika, Tartu Ülikool, Algfunktsioon ja määramata integraal Sisukord 12 Algfunktsioon ja määramata integraal 1
2. Marek Kolk, Kõrgem matemaatika, Tartu Ülikool, 203-. 2 Algfunktsioon ja määramata integraal Sisukord 2 Algfunktsioon ja määramata integraal 9 2. Sissejuhatus................................... 50 2.2
RohkemMining Meaningful Patterns
Konstantin Tretjakov (kt@ut.ee) EIO õppesessioon 19. märts, 2011 Nimetuse saladus Vanasti kandis sõna programmeerimine natuke teistsugust tähendust: Linear program (~linear plan) X ülesannet * 10 punkti
RohkemMicrosoft Word - EB 75.2 Synthèse analytique Bénévolat_ET
Kommunikatsiooni peadirektoraat Kodanikega suhtlemise direktoraat Avaliku arvamuse jälgimise üksus Euroopa Parlamendi Eurobaromeetri eriuuring nr Vabatahtlik töö Brüssel, 27. juuni 2011 KOKKUVÕTE Katvus:
RohkemIP C&C koostöö ja lähenemine Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) Saavutuste aasta Aasta on olnud koostööfondi ja lähe
IP C&C koostöö ja lähenemine Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) Saavutuste aasta Aasta on olnud koostööfondi ja lähenemisprogrammi jaoks tõeliselt edukas. 2012. aasta
RohkemDE_loeng5
Digitaalelektroonika V loeng loogikalülitused KMOP transistoridega meeldetuletus loogikalülitused TTL baasil baaslülitus inverteri tunnusjooned ja hilistumine LS lülitus kolme olekuga TTL ja avatud kollektoriga
RohkemVIII-p-n üleminek.ppt
- iire Tooiilt Kautatake õhilielt dioodide, traitoride ja teite ooljuhteadite, ku vajatake voolu kulgemit vaid ühe uua. atuige (oitiive ige - tüüi ooljuhi ool Päriidie ige (oitiive ige - tüüi ooljuhi ool
RohkemR4BP 3 Print out
Biotsiidi omaduste kokkuvõte Biotsiidi nimi: Dismate PE Biotsiidi liik (liigid): Tooteliik 9 - Repellendid ja atraktandid (kahjuritõrje) Loa number: UK-06-08 Biotsiidiregistri (R4BP 3) kande viitenumber:
RohkemI Generaatori mõiste (Java) 1. Variantide läbivaatamine Generaator (ehk generaator-klass) on klass, milles leidub (vähemalt) isendimeetod next(). Kons
I Generaatori mõiste (Java) 1. Variantide läbivaatamine Generaator (ehk generaator-klass) on klass, milles leidub (vähemalt) isendimeetod next(). Konstruktorile antakse andmed, mis iseloomustavad mingit
RohkemSügis 2018 Kõrgema matemaatika 2. kontrolltöö tagasiside Üle 20 punkti kogus tervelt viis üliõpilast: Robert Johannes Sarap, Enely Ernits, August Luur
Sügis 2018 Kõrgema matemaatika 2. kontrolltöö tagasiside Üle 20 punkti kogus tervelt viis üliõpilast: Robert Johannes Sarap, Enely Ernits, August Luure, Urmi Tari ja Miriam Nurm. Ka teistel oli edasiminek
RohkemPostimees A valdat ud kell 00:00 Raeküla linnuvaatlustorn reostati õliga (2) Anu Villmann anu.villmann(at)parnupost imees.ee Selle
A valdat ud 29.08.2015 kell 00:00 Raeküla linnuvaatlustorn reostati õliga (2) Anu Villmann anu.villmann(at)parnupost imees.ee Selle nädala keskel avastas keskkonnaameti töötaja Pärnus Hirve tänava lõppu
RohkemWord Pro - digiTUNDkaug.lwp
/ näide: \ neeldumisseadusest x w x y = x tuleneb, et neeldumine toimub ka näiteks avaldises x 2 w x 2 x 5 : x 2 w x 2 x 5 = ( x 2 ) w ( x 2 ) [ x 5 ] = x 2 Digitaalskeemide optimeerimine (lihtsustamine)
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]
Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks
RohkemMicrosoft Word - Sobitusahelate_projekteerimine.doc
Sobitusahelate projekteerimine Vaatleme 3 erinevat meetodit: koondparameetitega elementidel sobitamine häälestusribaga sobitamine veerandlainelõiguga sobitamine Sobitust võib vaadelda koormustakistuse
RohkemDiskreetne matemaatika I praktikumiülesannete kogu a. kevadsemester
Diskreetne matemaatika I praktikumiülesannete kogu 2019. a. kevadsemester Sisukord 1 Tingimuste ja olukordade analüüsimine 3 2 Tõesuspuu meetod 5 3 Valemite teisendamine 7 4 Normaalkujud 7 5 Predikaadid
RohkemRuutvormid Denitsioon 1. P n Ütleme, et avaldis i;j=1 a ijx i x j ; kus a ij = a ji ; a ij 2 K ja K on korpus, on ruutvorm üle korpuse K muutujate x 1
Ruutvormid Denitsioon. P n Ütleme, et avaldis i;j= a ijx i x j ; kus a ij = a ji ; a ij K ja K on korus, on ruutvorm üle koruse K muutujate x ;;x n suhtes. Maatriksit =(a ij ) nimetame selle ruutvormi
Rohkemuntitled
Nr. 2 (175) / veebruar 2011 Tõstamaa valla 2011. aasta vapimärgi kavalerid Eili Oks tub li ja töö kas va nae ma, kes on suu re pa nu se and nud seits me oo tama tult va ne mad kao ta nud lap se lap se
Rohkem1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r
1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,
RohkemArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus
PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi
Rohkemambla.xls
Ambla valla lahtised MV kergejõustikus 26. mai 2001 Ambla staadion Kuni 16-aastaste tüdrukute 100 m jooks 1. Marili Toots 14,44 2. Elo Strauss 15,66 3. Kristi Lomp 15,68 4. Heike Petter 15,95 5. Kristi
RohkemMatemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo
Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib
RohkemMicrosoft Word - A-mf-7_Pidev_vorr.doc
7. PIDEVUE VÕRRAND, LIANDITE DIFUIOON 7.1. Põhivalemi tuletamine Pidevuse võrrand kirjeldab liikuva vedeliku- või gaasimassi jäävust ruumielementi sisseja väljavoolava massi erinevus väljendub ruumiühikus
Rohkem(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)
PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
RohkemExcel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et
Excel2016 - Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et programm suudaks anda tulemusi. Mõisted VALEM - s.o
RohkemTreeningvõistlus Balti tee 2014 võistkonnale Tartus, 4. novembril 2014 Vastused ja lahendused 1. Vastus: 15, 18, 45 ja kõik 0-ga lõppevad arvud. Olgu
Treeningvõistlus Balti tee 014 võistkonnale Tartus, 4. novembril 014 Vastused ja lahendused 1. Vastus: 15, 18, 45 ja kõik 0-ga lõppevad arvud. Olgu b arvu k üheliste number ning a arv, mille saame arvust
RohkemMicrosoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor
1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on
RohkemImage segmentation
Image segmentation Mihkel Heidelberg Karl Tarbe Image segmentation Image segmentation Thresholding Watershed Region splitting and merging Motion segmentation Muud meetodid Thresholding Lihtne Intuitiivne
RohkemMicrosoft Word - Pt6min
1 6 DIGIAALMODULASIOON 6.1 Üldis Digiaalmodulasiooni korral moduleeriakse pideva kandevõnkumis cos(ω c ) digiaalsümoleid kandva signaaliga. Signaal olene sümolies a k, millel on piiraud arv võimalikke
RohkemTuleohutus_2012_plaan
Kinnitatud direktori 30.11.2012. a käskkirjaga nr 222 TARTU TAMME GÜMNAASIUM TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE PLAAN 1. Üldsätted 1.1. Tartu Tamme Gümnaasium asub aadressil Tamme puiestee 24a, Tamme puiestee,
Rohkem10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (
Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab
RohkemB120_10 estonian.cdr
Alati seal, et teid aidata Registreerige oma toode ja otsige abi koduleheküljelt www.philips.com/welcome B120 Beebimonitor Küsimus? Kontakteeruge Philipsiga Eestikeelne kasutusjuhend 2 Valgussensor USB
RohkemC-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID
C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID C-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID TÕHUSAKS JA ÜHTLASEKS VILJA KUIVATAMISEKS Mepu kõrgtehnoloogilised, pideva vooluga, sooja õhuga kuivatid kuivatavad vilja õrnalt,
RohkemIMO 2000 Eesti võistkonna valikvõistlus Tartus, aprillil a. Ülesannete lahendused Esimene päev 1. Olgu vaadeldavad arvud a 1, a 2, a 3,
IMO 000 Eesti võistkonna valikvõistlus Tartus, 19. 0. aprillil 000. a. Ülesannete lahendused Esimene päev 1. Olgu vaadeldavad arvud a 1, a, a 3, a 4, a 5. Paneme tähele, et (a 1 + a + a 3 a 4 a 5 ) (a
RohkemDevilink PR Pistikuga relee Paigaldusjuhend EE
Devilink PR Pistikuga relee Paigaldusjuhend EE devireg 550 22.0 22.0 devireg 550 1. Kasutamine Devilink PR Devilink PR (Pistikuga relee) on seade kütteseadmete või muude elektriseadmete sisse/välja lülitamiseks
RohkemTuustep
TUUSTEPP Eesti tants segarühmale Tantsu on loonud Roland Landing 2011. a. Pärnus, kirjeldanud Erika Põlendik. Rahvalik muusika, esitab Väikeste Lõõtspillide Ühing (CD Kui on kuraasi ). Tantsus on käed
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
RohkemMicrosoft Word - i08_605.etw
IP/08/605 Brüssel, 18. aprill 2008 Komisjoni IKT eduaruanne: rohkem kui 2 miljonit eurooplast kasutab igapäevaselt Internetti Üle poolte eurooplaste on nüüd igapäevased Interneti-kasutajad, neist 80 %
Rohkem(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )
1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi
RohkemEesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 7. märtsil a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: 45. Olgu
Eesti koolioorte XLIX täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 7. märtsil 2002. a. Lahedused ja vastused IX klass 1. Vastus: 45. Olgu M tipust A lõigule KL tõmmatud ristlõigu aluspukt (vt.
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemAJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus
AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi
Rohkemelastsus_opetus_2013_ptk2.dvi
Peatükk 2 Pinge 1 2.1. Jõud ja pinged 2-2 2.1 Jõud ja pinged Kehale mõjuvad välisjõud saab jagada kahte rühma. 1. Pindjõud ehk kontaktjõud on põhjustatud keha kontaktist teiste kehade või keskkondadega.
RohkemPealkiri
Andmebaasid II praktikum Andmebaaside administreerimine Andmete sisestamine KESKKOND, KASUTAJAD, ÕIGUSED Mõisted Tabelid, vaated, trigerid, jpm on objektid Objektid on grupeeritud skeemi Skeemid moodustavad
RohkemVõrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener
Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)
RohkemKiekim mees kirjeldus.docx
KULLAKERA KANDJAD XII noorte tantsupeo ühitants Tantsu on loonud Margus Toomla ja Karmen Ong 2016. aasta detsembris 2017. aasta noorte tantsupeoks MINA JÄÄN, kirjeldanud Margus Toomla. Muusika ja sõnad
RohkemAjutised bussiliinid laupäev
Ajutine bussiliin nr 2 25.05.2019. kell 11.00 18. 00 Muudatus liinil: Buss sõidab Turu peatusest edasi marsruudile: Võidu sild Narva mnt Raatuse ristmikult tagasipööre Riia Väike Tähe Võru Aardla jne.
RohkemConseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU
Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CULT 115 AUDIO 129 SPORT 84 Euroopa Liidu Nõukogu 3502.
Rohkem(Microsoft PowerPoint - seminar_6_n\365uded-ainemudel tagasiside.ppt [Compatibility Mode])
Tarkvara projekt seminar VI Eelmise iteratsiooni tagasivaade, testimine, installatsioonijuhend, järgmise iteratsiooni näited. Karel Kravik Administratiivset:protestid Probleem: protestide hulk ja kvaliteet
RohkemDiskreetne matemaatika I Kevad 2019 Loengukonspekt Lektor: Valdis Laan 20. juuni a.
Diskreetne matemaatika I Kevad 2019 Loengukonspekt Lektor: Valdis Laan 20. juuni 2019. a. 2 Sisukord 1 Matemaatiline loogika 7 1.1 Lausearvutus.................................. 7 1.1.1 Põhimõistete meeldetuletamine....................
RohkemFüüsika
Füüsika Elektrostaatika Elektriväli dielektrikus Dielektrikud ja elektrijuhid Aine koosneb aatomitest, aatomid aga negatiivselt ja positiivselt laetud osakestest. Positiivne tuum on ümbritsetud negatiivse
RohkemITI Loogika arvutiteaduses
Predikaatloogika Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem
RohkemMicrosoft Word - Lisa 27.rtf
Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide
RohkemBIM360 ja RealityCapture
DROONID EHITUSES KAASAEGNE PROJEKTIPANK ja selles Reality Capture töövood 10.06.2019 Ettekanne Hendrik Park MINA linkedin.com/in/hendrik park BIM konsultant 2018 - Tootejuht 2018 - Projekteerimise projektijuht
RohkemEE acte(2)_ET+date et nr.doc
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17/08/2007 SG-Greffe (2007) D/205099 Sideamet Ädala 2 10614 Tallinn Eesti Kellele: hr Ando Rehemaa Faks: +372 693 1155 Lugupeetud hr Rehemaa Teema: Juhtum EE/2007/0666: Ringhäälingu
Rohkem7 KODEERIMISTEOORIA 7.1 Sissejuhatus Me vaatleme teadete edastamist läbi kanali, mis sisaldab müra ja võib seetõttu moonutada lähteteadet. Lähteteade
7 KODEERIMISTEOORIA 7.1 Sissejuhatus Me vaatleme teadete edastamist läbi kanali, mis sisaldab müra ja võib seetõttu moonutada lähteteadet. Lähteteade kodeeritakse, st esitatakse sümbolite kujul, edastatakse
RohkemMicrosoft Word - Iseseisev töö nr 1 õppeaines.doc
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Mikrolainetehnika õppetool Iseseisva töö nr 1 juhend õppeaines Sideseadmete mudeldamine Ionosfäärse sidekanali mudeldamine Tallinn 2006 1 Teoreetilised
RohkemAntennide vastastikune takistus
Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni
RohkemSide
SIDE (IRT 90) Loeng Signaalid sidekanalis Teema - signaalid Signaaliülekanne üüsilises kanalies Põhiriba signaal ja selle esius Kisaribalised ja laiaribalised signaalid vs kanalid Häirekindluse agamine
RohkemMicrosoft PowerPoint - Loeng2www.ppt [Compatibility Mode]
Biomeetria 2. loeng Lihtne lineaarne regressioon mudeli hindamisest; usaldusintervall; prognoosiintervall; determinatsioonikordaja; Märt Möls martm@ut.ee Y X=x~ N(μ=10+x; σ=2) y 10 15 20 2 3 4 5 6 7 8
RohkemSuira käitlemine
Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Suira käitlemine Tarmo Teetlok Tallinn 14.11.2017 Mis on suir? Suir on mesilaste poolt ümbertöötatud õietolm. Suira valmistamiseks
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemEesti koolinoorte 66. füüsikaolümpiaad 06. aprill a. Vabariiklik voor. Gümnaasiumi ülesannete lahendused 1. (AUTOD) (6 p.) Kuna autod jäävad sei
Eesti koolinoorte 66. füüsikaolümpiaad 06. aprill 2019. a. Vabariiklik voor. Gümnaasiumi ülesannete lahendused 1. (AUTOD) (6 p.) Kuna autod jäävad seisma samaaegselt, siis läheme ühe ühe autoga seotud
RohkemAndmed arvuti mälus Bitid ja baidid
Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid A bit about bit Bitt, (ingl k bit) on info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut
Rohkem1/ Lüliti REVAL BULB 230V, IR puldiga 300W IP20 Tootekood Jaehind 23,32+KM Soodushind 10,00+KM Bränd REVAL BULB Toide 230V Võimsus
1/32 Lüliti REVAL BULB 230V, IR puldiga 300W IP20 Tootekood 13231 Jaehind 23,32+KM Soodushind 10,00+KM Bränd REVAL BULB Võimsus 300W Kõrgus 87mm Laius 87mm Kaal 174g 0-100% LED dimmer LED Riba 2835 60LED
RohkemACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU
ACU000003 ACU000005 ACU000006 ACU000012 ACU000014 ACU000016 ACU000017 ACU000019 ACU000020 ACU000024 ACU000025 ACU000026 ACU000028 ACU000029 ACU000035 ACU000037 ACU000038 ACU000040 ACU000041 ACU000043 ACU000046
RohkemAndmeturve
CORBA Sissejuhatus IDL CORBA struktuur Serveri ehitus Objekti adapter Lisateenused MEELIS ROOS 1 CORBA sissejuhatus CORBA Common Object Request Broker Architecture Üldine Objektipäringute Vahendaja Arhitektuur:)
RohkemHarry Serbias 2014
Nutuvõru; naerukurr / kes teise rõõmust rõõmu näeb, kes teise õnnetusest osa saab. Foto 1. Sisenemine!!! Tere! Foto 2. Suurim kordaminek ehk sel aastal oli, et osutusin intervjueeritavaks Serbia televisiooni
RohkemMTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused
MTÜ Iseseisev Elu päevakeskuste tegevused 1. TARTU HEA PÄEVA KESKUS Jr k Päev Kellaaeg Tegevus Tegevuse lühikirjeldus Juhendaja 1. E-R 9:15-9:45 Tere hommikust! 2. E-N 10:00-12:00 Toidugrupp 3. E-R 13:00-14:00
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks
RohkemSiseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis
Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..
Rohkem