Bigbank AS Lühendatud konsolideeritud vahearuanne seisuga 31. detsember 2019

Väljavõte

1 Lühendatud konsolideeritud vahearuanne seisuga 31. detsember 2019

2 Bigbank AS Lühendatud konsolideeritud vahearuanne seisuga 31. detsember 2019 Ärinimi Bigbank AS Register Eesti Vabariigi Äriregister Äriregistri kood Kande kuupäev LEI kood Aadress SWCCN9S3J2748 Riia 2, Tartu, Eesti Telefon Faks Elektronpost Koduleht Majandusaasta Aruande periood Juhatuse esimees Põhitegevusala Audiitor Aruandevaluuta Martin Länts Tarbimislaenude andmine ja hoiuste kaasamine Ernst & Young Baltic AS Aruandevaluutaks on euro ning andmete esitamise ühikud on tuhanded eurod. Avaliku vahearuandega saab tutvuda Bigbank AS-i kodulehel Ingliskeelse versiooni leiab Bigbank AS VAHEARUANNE seisuga 31. detsember 2019

3 Sisukord BIGBANK KONTSERNI KIRJELDUS... 4 TEGEVUSARUANNE... 5 Olulisemad majandussündmused... 5 Peamised majandusnäitajad ja suhtarvud... 6 Majandustegevuse ülevaade... 7 Omavahendite suhtarvud... 8 LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE...10 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne...10 Konsolideeritud koondkasumiaruanne...11 Konsolideeritud rahavoogude aruanne...12 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne...13 Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande lisad...14 Lisa 1. Aruande koostamise alused ja Kontserni arvestuspõhimõtete muutused...14 Lisa 2. Nõuded pankadele ja raha ekvivalendid...15 Lisa 3. Võlaväärtpaberid...16 Lisa 4. Nõuded klientidele...16 Lisa 5. Laenunõuete jaotus tagasimaksete tähtaegade lõikes...16 Lisa 6. Laenunõuete aegumisanalüüs...17 Lisa 7. Laenunõuded lepinguvaluutade lõikes...17 Lisa 8. Nõuded klientidele allahindlused...18 Lisa 9. Muud nõuded...19 Lisa 10. Ettemakstud kulud ja maksud...19 Lisa 11. Materiaalne põhivara...19 Lisa 12. Immateriaalne põhivara...20 Lisa 13. Võlgnevus keskpankadele...20 Lisa 14. Klientide hoiused...21 Lisa 15. Muud kohustised...21 Lisa 16. Muud reservid...21 Lisa 17. Valuutade netopositsioonid...22 Lisa 18. Varade ja -kohustiste õiglane väärtus...22 Lisa 19. Potentsiaalsed kohustised...24 Lisa 20. Intressitulu...24 Lisa 21. Intressikulu...24 Lisa 22. Muud tegevustulud...24 Lisa 23. Mitmesugused tegevuskulud...24 Lisa 24. Muud tegevuskulud...24 Lisa 25. Seotud osapooled...25 JUHATUSE DEKLARATSIOON...26 Bigbank AS VAHEARUANNE seisuga 31. detsember

4 Bigbank kontserni kirjeldus Bigbank AS asutati 22. septembril aastal. Krediidiasutuse tegevusluba anti Bigbank AS-ile 27. septembril aastal. Bigbank on spetsialiseerunud tarbimislaenude väljastamisele ja tähtajaliste hoiuste kaasamisele. Kontserni struktuur aruandekuupäeval: 1 registreeritud Eesti Vabariigis 2 registreeritud Läti Vabariigis 3 registreeritud Leedu Vabariigis 4 registreeritud Soome Vabariigis 5 registreeritud Hispaania Kuningriigis, likvideerimisel 6 registreeritud Rootsi Kuningriigis Läti, Leedu, Soome ja Rootsi filiaalid pakuvad emaettevõtjaga sarnaseid laenuteenuseid. Lisaks pakuvad emaettevõtja ja Läti, Soome ning Rootsi filiaalid ka hoiustamisteenuseid. Bigbank AS osutab ka piiriüleseid hoiustamisteenuseid Saksamaal, Hollandis ning Austrias. Hispaania filiaal on likvideerimisel ja järelejäänud klientide teenindamist jätkatakse ülepiiriliselt emapanga alt. OÜ Rüütli Majad põhitegevus on kinnisvara haldamine. Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ koos tütarettevõtjaga toetavad emaettevõtjat ja selle filiaale sissenõudmise alal. Bigbank AS VAHEARUANNE seisuga 31. detsember

5 TEGEVUSARUANNE Tegevusaruanne Olulisemad majandussündmused Bigbank AS (edaspidi ka Bigbank ja Kontsern ) jaoks oli aasta neljas kvartal täiuslik aasta lõpetamiseks. Tugevat tulemust toetas jätkuvalt soodne majanduskeskkond kõikidel Kontserni koduturgudel. Nii SKP kasvumäärad kui ka tööhõivemäärad on kõrgetel tasemetel. Krediiditurud on tugevad ja krediiditoodete nõudlus kasvamas. Bigbanki aasta neljanda kvartali puhaskasum oli 6,9 miljonit eurot, suurendes võrreldes aasta neljanda kvartaliga 4,4 miljonit eurot (171%). Kasumlikkus on kasvanud tänu nii kasvanud intressituludele kui ka kahanenud kulubaasile. Intressitulud kasvasid 17,2 miljoni euroni, mis on eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 0,7 miljonit eurot rohkem (4%). Kulude osas toimus kokkuhoid peamiselt neto laenunõuete ja finantsinvesteeringute allahindlustelt, mis vähenesid 2,0 miljoni euro võrra (-55%) ja mitmesugustelt tegevuskuludelt, mis vähenesid 1,0 miljoni euro võrra (-23%). Mõlemad arengud sobituvad suurepäraselt ka Bigbanki pikaajalisse strateegiasse. Neljanda kvartali tugev kasuminäitaja tõstis Kontserni 12 kuu puhaskasumi 24,5 miljoni euroni, mis on kõigi aegade rekordtulemus. Sellest tulenevalt on kasvanud omakapitali maht 16% 141,0 miljoni euroni. Bigbanki kapitaliseeritus on väga tugeval tasemel. Üle 90 päeva viivituses oleva laenuportfelli osakaal on püsinud sarnasel tasemel kogu aasta vältel. Neljanda kvartali lõpu tase on veidi parem (3,2% kogu laenuportfellist) aastatagusest ajast (3,3% kogu laenuportfellist). Kontserni pikaajaline eesmärk on hoida üle 90 päeva viivituses oleva laenuportfelli osakaal 5% raames, seega terve aasta vältel püsis laenuportfelli kvaliteet turvaliselt planeeritud tasemel aasta neljandas kvartalis kasvas Kontserni töötava laenuportfelli maht 7,5 miljoni euro võrra (2%) 458,1 miljoni euroni aasta 12 kuuga on töötav laenuportfell kasvanud 27,0 miljoni euro võrra (6%). Töötav laenuportfell kasvas neljandas kvartalis enim Eesti äriüksuses, kus kasv ulatus 1,9 miljoni euroni. Lisaks suurepärastele finantstulemustele oli aasta neljas kvartal Bigbanki jaoks ajalooline ka arvestades Tehnolooglist arengut. Jõuti olulise verstapostini, kui detsembris 2019 lansseeriti Nest ka Eesti äriüksuses. See tähistas ühtlasi kõikides filiaalides Nesti implemeteerimise pika teekonna lõppu ja eriti positiivne on siinjuures asjaolu, et seda suudeti teha ajagraafiku kohaselt ilma viivitusteta. Varasemalt on Nest juurutatud juba Soomes (2017), Rootsis (2018), Leedus (2019), Lätis (2019) ja piiriülestes üksustes (Saksamaa, Austria, Holland 2019). Nesti näol on tegemist modernse pangandustarkvaraga, mis ühendab endas nii kliendihaldus- ja raamatupidamistarkvara kui ka internetipanka. Nesti arendamise ja implementeerimise eesmärgiks on toetada Bigbanki arengut ja ärimahtude kasvu läbi protsesside automatiseerimise. Bigbank AS nõukogu on viieliikmeline, kuhu kuuluvad nõukogu esimees Parvel Pruunsild ja liikmed Vahur Voll, Juhani Jaeger, Raul Eamets ning Andres Koern. Bigbank AS juhatus neljaliikmeline. Sinna kuuluvad juhatuse esimees Martin Länts ja liikmed Sven Raba, Mart Veskimägi ning Argo Kiltsmann aasta neljanda kvartali lõpu seisuga oli Bigbankis 385 töötajat, sh 225 Eestis, 72 Lätis, 67 Leedus, 15 Soomes ja 6 Rootsis. Bigbank AS VAHEARUANNE seisuga 31. detsember

6 TEGEVUSARUANNE Peamised majandusnäitajad ja suhtarvud Finantsseisundi näitajad (tuhandetes eurodes) Muutus Varad ,6% Nõuded klientidele ,4% sh laenuportfell ,2% sh intressinõuded ,4% sh allahindlused ,9% Hoiused ,0% Omakapital ,4% Kasumiaruande näitajad (tuhandetes eurodes) IV kvartal 2019 IV kvartal 2018 Muutus 12 kuud kuud 2018 Muutus Intressitulu ,4% ,8% Intressikulu ,5% ,8% Laenunõuete ja finantsinvesteeringute väärtuse muutus ,6% ,2% Sissenõudemenetlusega seotud tulud ,3% ,2% Kasum enne allahindlusi ,8% ,8% Puhaskasum ,8% ,5% Suhtarvud IV kvartal 2019 IV kvartal kuud kuud 2018 Omakapitali tulukus (ROE) 20,1% 8,5% 18,7% 15,0% Omakapitali kordaja (EM) 4,0 4,3 4,2 4,2 Puhastulukus (PM) 37,1% 14,3% 33,8% 24,3% Vara tootlikkus (AU) 13,6% 13,7% 13,1% 14,6% Vara puhasrentaablus (ROA) 5,1% 2,0% 4,4% 3,5% Hinnavahe (SPREAD) 11,7% 11,4% 11,5% 12,7% Kulude ja tulude suhe (CIR) 48,9% 57,6% 49,6% 50,6% Suhtarvud esitatakse aasta baasil (st annualiseerituna). Suhtarvude selgitus: Omakapitali tulukus (ROE, %) perioodi puhaskasum / keskmine omakapital * 100 Omakapitali kordaja (EM) keskmised varad / keskmine kapital Puhastulukus (PM, %) perioodi puhaskasum / kogutulud * 100 Vara tootlikkus (AU) kogutulude (sh intressi-, teenustasu-, dividendi- ja muude tegevustulude) suhe koguvarasse Vara puhasrentaablus (ROA, %) perioodi puhaskasum / keskmised varad * 100 Hinnavahe (SPREAD) intressitulu suhtest intressitootvatesse varadesse lahutatakse intressikulu suhe intressikandvatesse kohustistesse Kulude ja tulude suhe (CIR) tegevuskulude suhe netotuludesse Bigbank AS VAHEARUANNE seisuga 31. detsember

7 TEGEVUSARUANNE Majandustegevuse ülevaade Finantsseisund Bigbank AS-i Kontserni varade maht ulatus seisuga 574,2 miljoni euroni, suurenedes neljanda kvartaliga 43,2 miljoni euro võrra (8,1%). Nõuded klientidele moodustasid seisuga koguvaradest 80,1%, likviidsed varad (rahalised vahendid ja võlaväärtpaberid) 14,9%. Neljanda kvartali lõpu seisuga moodustasid likviidsed vahendid kokku 85,3 miljonit eurot. Osa panga likviidsuspuhvrist on paigutatud kõrge likviidsuse ja investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjade portfelli, mida on võimalik realiseerida igal ajahetkel, v.a panditud võlakirjad. Võlaväärtpaberite maht ulatus seisuga 31,4 miljoni euroni, sh panditud keskpanga laenu tagatiseks summas 25,8 miljonit eurot ja likviidsuspuhvrimahuna 5,6 miljonit eurot. Neljanda kvartali lõpuks oli Kontsernil kokku 113 tuhat laenulepingut, sealhulgas Lätis 33 tuhat lepingut, Eestis 31 tuhat lepingut, Leedus 30 tuhat lepingut, Soomes 11 tuhat lepingut ja Rootsis 8 tuhat lepingut. Nõuded klientidele jagunesid geograafiliselt järgnevalt: 30,0% Leedu, 24,1% Läti, 21,4% Eesti, 15,6% Soome, 8,9% Rootsi. Nõuded klientidele ulatusid seisuga 459,7 miljoni euroni, millest: laenuportfelli maht oli 473,5 miljonit eurot. Eraisikutele antud laenude osatähtsus portfellist oli 93,8%, intressinõuded laenuklientidele olid 10,5 miljonit eurot, kliendi laenunõuete allahindluste reserv ulatus 24,3 miljoni euroni (sh laenunõuete allahindlus 22,3 miljonit eurot ja intressinõuete allahindlus 2,0 miljonit eurot). Bigbanki laenuportfell on hajutatud keskmine laenujääk ulatus 4214 euroni ja 40 suuremat laenunõuet kokku moodustasid seisuga 6,0% laenuportfellist. Bigbank AS on keskendunud tarbimislaenudele. Panga strateegiast tulenevalt moodustas seisuga sissetulekuga seotud väljastatud laenude osakaal kogu laenuportfellist 92,1%, käenduse tagatisel väljastatud laenude osakaal 0,5% ning kinnisvara tagatisel väljastatud laenude osakaal 7,4%. Tähtajaks tasumata nõuete puhul on oluline asjaolu, et tarbimislaenude puhul erineb mittetöötava nõude tagasisaamise protsess oluliselt nende laenude tagasisaamise protsessist, mis on tagatud füüsilise tagatisega (nt hüpoteek kinnisvarale). Tulenevalt nõuete iseloomust (reeglina on laenud tagatud kliendi regulaarsete sissetulekutega) toimub ülesöeldud laenude puhul nõude rahuldamine pikema perioodi jooksul väiksemate maksetena, mitte ühekordse maksena tagatise realiseerimise arvelt. Maksekäitumisega seonduvate riskide maandamiseks ning potentsiaalsete laenukahjumite katmiseks on Kontsern moodustanud vastavaid reserve. Reservi moodustamisel on lähtutud konservatiivsetest eeldustest. Nõuded, mille osas täitemenetlus ei ole andnud oodatud tulemusi, on bilansist välja kantud. Kontserni kohustised ulatusid aasta neljanda kvartali lõpu seisuga 433,1 miljoni euroni. Kaasatud võõrvahenditest suurima osa ehk 392,8 miljonit eurot (90,7%) moodustasid tähtajalised hoiused aasta detsembris sai Kontsern Euroopa Keskpanga sihtotstarbeliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kolmanda seeria (TLTRO-III) raames 23,0 miljonit eurot rahastust. Võlakirjadega tagatud laenu esialgne tähtaeg on kolm aastat. Kontserni omakapital ulatus aasta neljandas kvartalis 141,1 miljoni euroni. Omakapitali osakaal koguvaradest ulatus 24,6%-ni. Bigbank AS VAHEARUANNE seisuga 31. detsember

8 TEGEVUSARUANNE Kasumlikkus Intressitulud ulatusid aasta neljandas kvartalis 17,2 miljoni euroni, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,7 miljoni euro võrra (4,4%). Intressitulude (aasta baasil) suhe keskmistesse intressikandvatesse varadesse oli neljandas kvartalis 13,2% ning intressitulu laenuportfellilt (aasta baasil) moodustas 14,5% keskmisest laenuportfellist. Intressikulud moodustasid aasta neljandas kvartalis 1,5 miljonit eurot. Intressikulude suhe intressituludesse oli 8,9%. Intressikulude (aasta baasil) suhe keskmistesse intressikandvatesse kohustistesse neljandas kvartalis oli 1,6%. Mitmesugused tegevuskulud ulatusid aasta neljandas kvartalis 3,3 miljoni euroni, vähenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,0 miljonit eurot. Palgakulud moodustasid aasta neljandas kvartalis 3,6 miljonit eurot, sealhulgas töötasud 3,4 miljonit eurot. Perioodi lõpu seisuga oli Kontserni töötajate arv 385. Nõuete allahindluste kulu oli neljandas kvartalis 1,6 miljonit eurot, sealhulgas: laenunõuete allahindluse kulu 1,1 miljonit eurot; intressinõuete allahindluse kulu 0,6 miljonit eurot; muude nõuete allahindluse tühistamine 0,1 miljonit eurot. Muud tegevustulud moodustasid aasta neljandas kvartalis 0,3 miljonit eurot, millest suurema osatähtsusega olid sissenõudetulud aasta samal perioodil olid muud tegevustulud 0,5 miljonit eurot. Muud tegevuskulud ulatusid neljandas kvartalis 0,7 miljoni euroni aasta samal perioodil olid muud tegevuskulud samuti 0,7 miljonit eurot. Kontserni kasum aasta neljandas kvartalis oli 6,9 miljonit eurot. Võrreldes aasta sama perioodiga on puhaskasum suurenenud 4,4 miljoni euro võrra. Omavahendite suhtarvud Omavahendid Meetodid, mida Kontsern kasutab omavahendite arvutamisel, on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta (kapitalinõuete määrus) ja direktiivis 2013/36/EL krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimuste ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalve kohta (kapitalinõuete direktiiv), nii nagu need on Eesti õigusesse üle võetud Sissemakstud aktsiakapital Kohustuslik reservkapital Eelmiste aastate jaotamata kasum Muu akumuleeritud koondkasum Muu immateriaalne vara Aktsepteeritav kasum* Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega Esimese taseme põhiomavahendid Esimese taseme omavahendite summa Teise taseme omavahendite summa Mahaarvamised - - Omavahendid kokku Omavahendite koosseisus seisuga on kajastatud 9 kuu puhaskasum, mille suurust on kontrollinud sõltumatu välisaudiitor finantsinformatsiooni ülevaate käigus (2019: 9 kuud), ja millest on proportsionaalselt maha arvestatud prognoositavad dividendid ning millele on oma loa andud Eesti Finantsinspektsioon. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (2) artikli 26 lõike 2 kohaselt võib aruandeperioodi vahekasumit või aastakasumit kajastada esimese taseme omavahendites enne krediidiasutuse ametlikku aruandeaasta lõpliku kasumi või kahjumi kinnitamise otsust ainult pädeva asutuse eelneval loal. Selline luba antakse Bigbank AS VAHEARUANNE seisuga 31. detsember

9 TEGEVUSARUANNE juhul, kui on täidetud kaks järgmist tingimust: kõnealust kasumit on kontrollinud krediidiasutusest sõltumatud isikud, kes vastutavad krediidiasutuse raamatupidamisarvestuse auditeerimise eest; ja krediidiasutus on tõendanud, et kasumist on maha arvatud mis tahes prognoositavad väljamaksed või dividendid. Koguriskipositsioon Riskiga kaalutud vara krediidiriski, vastaspoole krediidiriski puhul (standardmeetod) Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu Nõuded äriühingute vastu Jaenõuded Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid Makseviivituses olevad riskipositsioonid Nõuded lühiajalise krediidihinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu Muud kirjed Riskiga kaalutud vara krediidiriski, vastaspoole krediidiriski puhul (standardmeetod) kokku Koguriskipositsioon positsiooni-, valuuta- ja kaubariski puhul Koguriskipositsioon operatsiooniriski puhul (standardmeetod) Koguriskipositsioon krediidiväärtuse korrigeerimise puhul (standardmeetod) - - Koguriskipositsioon kokku Omavahendite suhtarvud Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv (CET1 Capital ratio) 22,2% 21,6% Esimese taseme omavahendite suhtarv (T1 Capital ratio) 22,2% 21,6% Koguomavahendite suhtarv 23,2% 22,7% Finantsvõimenduse määr 19,2% 19,3% Kõlblike kohustiste miinimumnõue (MREL) 21,0% 20,9% Bigbank AS VAHEARUANNE seisuga 31. detsember

10 Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne Konsolideeritud finantsseisundi aruanne Lisa Varad Nõuded keskpankadele Nõuded pankadele Õiglases väärtuses läbi koondkasumi mõõdetavad võlaväärtpaberid Nõuded klientidele 4,5,6,7, Muud nõuded Ettemakstud kulud ja maksud Materiaalne põhivara Kinnisvarainvesteeringud Immateriaalne põhivara Müügiks hoitavad varad Varad kokku Kohustised Võlgnevus keskpankadele Klientide hoiused Allutatud võlakirjad Rendikohustis Eraldised Muud kohustised Ettemakstud tulud ja maksuvõlad Kohustised kokku Omakapital Aktsiakapital Kohustuslik reservkapital Muud reservid Jaotamata kasum Omakapital kokku Kohustised ja omakapital kokku Bigbank AS VAHEARUANNE seisuga 31. detsember

11 Konsolideeritud koondkasumiaruanne Lisa IV kvartal 2019 IV kvartal kuud kuud 2018 Intressitulu Intressikulu Neto intressitulu Teenustasutulu Teenustasukulu Neto teenustasud Netokasum(kahjum) vahetuskursi erinevustest Netokasum(kahjum) mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest Muud tegevustulud Tulud kokku Palgakulud Mitmesugused tegevuskulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Eraldiste kulu Neto laenunõuete ja finantsinvesteeringute allahindlused Kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse muutusest tulenev kahjum Muud tegevuskulud Kasum (kahjum) müügiks hoitavatest varadest Tegevuskulud kokku Kasum enne maksustamist Tulumaks Aruandeperioodi kasum Muu koondkasum (kahjum) Kirjed, mida võib edaspidi ümber liigitada kasumiaruandesse Välismaiste äriüksuste ümberarvestamise kursivahed Õiglases väärtustes läbi muu koondkasumi mõõdetavate võlaväärtpaberite omakapitali kantud hindamise tulem Kokku muu koondkasum, mida võib liigitada kasumiaruandesse Kirjed, mida ei liigitata ümber kasumisse ega kahjumisse: Maa ja ehitiste ümberhindlus Kokku muu koondkasum, mida ei liigitata tulevikus ümber kasumiaruandesse Aruandeperioodi muu koondkasum kokku Aruandeperioodi koondkasum Tava puhaskasum aktsia kohta (EUR) Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) Bigbank AS VAHEARUANNE seisuga 31. detsember

12 Konsolideeritud rahavoogude aruanne Lisa 12 kuud kuud 2018 Rahavoog äritegevusest Laekunud intressid Makstud intressid Tasutud palga- ja mitmesugused tegevuskulud Muud laekunud tegevustulud ja teenustasud Muud tasutud tegevuskulud ja teenustasud Laekunud lootusetud nõuded ja portfelli müügist laekunud tasud Väljaantud laenud Laenude tagasilaekumised Keskpankade kohustusliku reservi ja intressinõude muutus Laekumised hoiustamisest Makstud hoiuste lunastamisel Makstud tulumaks Valuutakursi muutuse mõju Rahavoog äritegevusest kokku Rahavoog investeerimistegevusest Soetatud materiaalne ja immateriaalne põhivara Laekunud põhivara müügist Laekunud kinnisvarainvesteeringute müügist Makstud väärtpaberite soetamisel Laekumised väärtpaberite lunastamisest Rahavoog investeerimistegevusest kokku Rahavoog finantseerimistegevusest Makstud võlakirjade lunastamisel Võetud laen keskpangast Makstud rendikohustiste põhiosa Tasutud dividendid Rahavoog finantseerimistegevusest kokku Valuutakursi muutuse mõju Raha ja selle ekvivalentide muutus Raha ja selle ekvivalendid perioodi alguses Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpus Bigbank AS VAHEARUANNE seisuga 31. detsember

13 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne Emaettevõtja omanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital Kohustusl ik reservkapital Muud reservid Jaotamata kasum Kokku Saldo IFRS 9 esmakordse rakendamise mõju Korrigeeritud saldo Aruandeperioodi kasum Muu koondkasum Valuutakursimuutuste reserv Õiglases väärtuses läbi koondkasumi mõõdetavad võlaväärtpaberite õiglase väärtuse muutus Kokku muu koondkasum Kokku aruandeperioodi koondkasum Makstud dividendid Tehingud omanikega kokku Saldo Saldo Aruandeperioodi kasum Muu koondkasum Valuutakursimuutuste reserv Õiglases väärtuses läbi koondkasumi mõõdetavad võlaväärtpaberite õiglase väärtuse muutus Maa ja ehitiste ümberhindlus Kokku muu koondkasum Kokku aruandeperioodi koondkasum Makstud dividendid Tehingud omanikega kokku Saldo Bigbank AS VAHEARUANNE seisuga 31. detsember

14 Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande lisad Lisa 1. Aruande koostamise alused ja Kontserni arvestuspõhimõtete muutused Aruande koostamise alused Bigbank AS-i aasta 31. detsember seisuga koostatud lühendatud konsolideeritud 12 kuu raamatupidamise vahearuanne on kooskõlas rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga IAS 34 Vahefinantsaruandlus, nagu see on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Vahearuanne ei sisalda kogu informatsiooni, mis tuleb esitada täismahus raamatupidamise aastaaruandes, ning seda tuleks lugeda koos Kontserni viimase, aasta kohta avaldatud raamatupidamise aastaaruandega, mis on koostatud kooskõlas Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standarditega (IFRS EL). Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande koostamisel on rakendatud samu arvestuspõhimõtteid, mida rakendati aasta raamatupidamise aastaaruande koostamisel selle erandiga, et vahearuande koostamisel on järgitud uusi standardeid ja tõlgendusi, mis jõustusid 1. jaanuarist Kontsern ei ole ennetähtaegselt rakendanud ühtegi standardit, tõlgendust ega muudatust, mis on välja antud, kuid ei ole veel jõustunud. Kontsern rakendas käesoleva aruande koostamisel esimest korda standardit IFRS 16 Rendilepingud. IAS 34 nõuete kohaselt on allpool avalikustatud IFRS 16 rakendamisest tingitud muudatuste olemus ja mõju. IFRS 16 kasutuselevõtt ei avaldanud Kontserni lühendatud konsolideeritud vahearuandele olulist mõju, samuti ei avaldanud vahearuandele olulist mõju muud uued standardid ja tõlgendused, mida aastal esmakordselt rakendati. Käesolev vahearuanne on üle vaadatud audiitorite poolt ning sisaldab ainult Kontserni konsolideeritud aruandeid. Vahearuanne on koostatud tuhandetes eurodes, kui ei ole märgitud teisiti. Arvestuspõhimõtete muutused IFRS 16 Rendilepingud Kontsern hakkas 1. jaanuarist 2019 (ülemineku kuupäev) rakendama standardit IFRS 16 osaliselt tagasiulatuval meetodil. Standard sätestab rentide kajastamise, mõõtmise, esituse ja avalikustamise põhimõtted. Kõikide rentide tulemusena saab rendilevõtja õiguse kasutada vara alates rendilepingu algusest ning juhul, kui rendimakseid tehakse üle perioodi, ka finantseeringu. Sellest tulenevalt elimineerib IFRS 16 rentide klassifitseerimise kasutus-ja kapitalirentideks nagu seda tegi IAS 17 ning selle asemel kehtestab ühe arvestusmudeli rendilevõtjate jaoks. Rendilevõtjad peavad (a) arvele võtma varad ja kohustised kõikide üle 12-kuuliste rendilepingute osas, v.a juhul kui renditav vara on väikese väärtusega; ning (b) kajastama koondkasumiaruandes kulumit renditavatelt varadelt ja intressikulu rendikohustistelt. IFRS 16 põhimõtted rendileandjate jaoks jäävad sisuliselt samaks IAS 17 põhimõtetega ehk et rendileandja jagab jätkuvalt oma rendid kasutus-ja kapitalirentideks ning kajastab neid rendiliike erinevalt. Kontsern rakendas standardit 1. jaanuarist 2019, kasutades osaliselt tagasiulatuvalt rakendusviisi, ning jättis võrdlusandmed aasta kohta korrigeerimata nagu on lubatud standardi üleminekusätetes. Uutest rentide reeglitest tulenevad ümberliigitamised ja korrigeerimised kajastati seetõttu 1. jaanuaril 2019 algbilansis. IFRS 16 rakendamisel kajastas Kontsern materiaalse põhivara ja rendikohustusena rendid, mis varasemalt olid klassifitseeritud kui kasutusrent vastavalt IAS 17-le. Kontsern rendib erinevaid äripindu. Rendilepingud on tavaliselt sõlmitud fikseeritud perioodiks 3 kuni 10 aastani ning sisaldavad reeglina ka pikendamise ja katkestamise õigusi. Renditingimused räägitakse läbi individuaalsel baasil ning võivad sisaldada erinevaid tingimusi. Rendid kajastatakse vara kasutusõigusena varades ning rendikohustisena võlakohustiste hulgas alates hetkest, mil Kontsern saab õiguse vara kasutada. Varad ja kohustused kajastatakse finantsseisundi aruandes rendimaksete nüüdisväärtuses. Rendimaksed jaotatakse rendikohustuse põhiosa tagasimakseteks ja intressikuluks. Intressikulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Vara kasutusõigust amortiseeritakse lineaarselt vara rendiperioodi jooksul. Renditavat vara ja rendikohustust kajastatakse finantsseisundi aruandes rendimaksete nüüdisväärtuses (v.a erandid). Rendimaksed sisaldavad järgnevaid rendiperioodi jooksul tehtavaid makseid: fikseeritud rendimaksed, miinus rendileandja poolt rentnikule tehtud maksed või kulude hüvitised; muutuvad rendimaksed, juhul kui need muutuvad vastavalt mingile alusindeksile (nt inflatsioon, Euribor); võimaliku jääkväärtuse garantiiga kaasnevad maksed rentnikult; renditava vara väljaostmise, rendiperioodi pikendamise või katkestamise optsioonide kasutamisega kaasnevad maksed (juhul, kui juhtkond on hinnanud optsiooni kasutamist piisavalt kindlaks ning nende optsioonide kasutamine on võetud arvesse rendiperioodi pikkuse arvestamisel). Rendimakseid diskonteeritakse, kasutades rendi sisemist intressimäära või rentniku alternatiivset laenuintressimäära. Alternatiivne intressimäär on intressimäär, mida Kontsern peaks maksma, kui ta finantseeriks sarnase vara kasutusõiguse ostu laenuga. Renditava vara (kasutusõiguse vara) soetusmaksumus sisaldab alljärgnevaid komponente: rendimaksete nüüdisväärtus; Bigbank AS VAHEARUANNE seisuga 31. detsember

15 rentniku poolt rendilepingu sõlmimisega kaasnenud otsekulud; enne rendilepingut vara soetamise eest tehtud maksed; juhul, kui rendileping seda nõuab, siis renditava vara seisukorra taastamise või renditava vara eemaldamisega kaasnevad kulud. Lühiajalisi rente ja väheväärtusliku vara rente kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt koondkasumiaruandes kuluna. Rendilepingu pikkuse määramisel hindab juhtkond pikendamis-ja katkestamisoptsioonide realiseerimise tõenäosust, võttes arvesse kõiki teadaolevaid asjaolusid, mis tekitavad majandusliku stiimuli optsioonide kasutamiseks. Rendilepingu pikendamisoptsioonidega hõlmatud perioodid (või perioodid pärast katkestamisoptsiooni) arvatakse rendiperioodi hulka siis, kui on piisavalt kindel, et pikendamisoptsiooni kasutatakse (või katkestamisoptsiooni ei kasutata). Juhtkond vaatab oma hinnangud seoses pikendamis-ja katkestamisoptsioonidega üle, kui juhtkonna otsusel on toimunud oluline sündmus, mis mõjutab tema algset hinnangut optsioonide kasutamise tõenäosuse osas või kui on muutunud rendilepingu katkestamatu periood. Standardi rakendamisel 1. jaanuaril 2019 on rendilepingute järelejäänud rendimaksed diskonteeritud kasutades alternatiivset laenuintressimäära, milleks on keskmiselt 1,2%. Kontsern on kasutanud standardi poolt lubatud lihtsustust kasutada sama diskontomäära rendilepingute portfellile, mille lepingutel on piisavalt sarnased tingimused. Kontsern on kasutanud järgmisi lihtsustusi: kasutusrendilepingud järelejäänud rendiperioodiga kuni 12 kuud alates 1. jaanuarist 2019 kajastatakse lühiajaliste kasutusrentidena; renditava vara rendilepingu sõlmimisega seotud otsekulud on välja jäetud rakendamise kuupäeval; rendiperioodi määramisel lähtutakse lepingus olevatest võimalustest rendilepingut pikendada või lõpetada. Muudatuse rakendamisel 1. jaanuaril 2019 suurenesid Kontserni kasutusõigusvara ja rendikohustise maht (vastavalt Materiaalne põhivara ja Rendikohustis ) summas 2766 tuhat eurot. Lisa 2. Nõuded pankadele ja raha ekvivalendid Nõuded keskpankadele Kohustuslik reservi nõue keskpangas Kohustusliku reservi ülejääk keskpankades* Nõuded pankadele Nõudmiseni- ja üleöödeposiidid krediidiasutustes* Tähtajalised deposiidid krediidiasutustes tähtajaga kuni 3 kuud* Laekumata intressid 1 1 Nõuded pankadele kokku sh raha ekvivalendid kokku * Raha ekvivalendid Bigbank AS VAHEARUANNE seisuga 31. detsember

16 Lisa 3. Võlaväärtpaberid Võlaväärtpaberid Jaotus emitentide lõikes sh riiklikud võlakirjad sh krediidiasutuste võlakirjad sh muude finantsettevõtjate võlakirjad sh mittefinantsettevõtjate võlakirjad Jaotus valuutade lõikes sh EUR (euro) sh SEK (Rootsi kroon) Jaotus reitingute lõikes sh Aaa-Aa sh A1-A sh Baa1-Baa Lisa 4. Nõuded klientidele Nõuded klientidele seisuga 31. detsember 2019 Eesti Läti Leedu Soome Rootsi Kokku Laenunõuded klientidele Laenunõuete allahindlused Intressinõuded klientidele Intressinõuete allahindlused Kokku Piirkonna osakaal 21,4% 24,1% 30,0% 15,6% 8,9% 100,0% Nõuded klientidele seisuga 31. detsember 2018 Eesti Läti Leedu Soome Rootsi Hispaania Kokku Laenunõuded klientidele Laenunõuete allahindlused Intressinõuded klientidele Intressinõuete allahindlused Kokku Piirkonna osakaal 18,3% 22,9% 28,6% 16,1% 11,8% 2,3% 100,0% Lisa 5. Laenunõuete jaotus tagasimaksete tähtaegade lõikes Tähtajaks tasumata Alla 1 kuu kuud aastat aastat Üle 5 aasta Kokku Bigbank AS VAHEARUANNE seisuga 31. detsember

17 Lisa 6. Laenunõuete aegumisanalüüs Aegumisanalüüs seisuga 31. detsember 2019 Sissetulekupõhine laen Aegumata kuni 30 päeva päeva päeva üle 90 päeva Kokku Laenuportfell Laenu allahindlus Laen käenduse tagatisel Laenuportfell Laenu allahindlus Laen kinnisvara tagatisel Laenuportfell Laenu allahindlus Laen muu tagatisega Laenuportfell Laenu allahindlus Kokku laenuportfell Kokku laenu allahindlus Aegumisanalüüs seisuga 31. detsember 2018 Sissetulekupõhine laen Aegumata kuni 30 päeva päeva päeva üle 90 päeva Kokku Laenuportfell Laenu allahindlus Laen käenduse tagatisel Laenuportfell Laenu allahindlus Laen kinnisvara tagatisel Laenuportfell Laenu allahindlus Laen muu tagatisega Laenuportfell Laenu allahindlus Kokku laenuportfell Kokku laenu allahindlus Lisa 7. Laenunõuded lepinguvaluutade lõikes EUR (euro) SEK (Rootsi kroon) Laenunõuded klientidele kokku Bigbank AS VAHEARUANNE seisuga 31. detsember

18 Lisa 8. Nõuded klientidele allahindlused Nõuete allahindlus seisuga 31. detsember 2019 Laenu-nõuded Intressi-nõuded Nõuded, millele on allahindlus moodustatud, kokku Alla-hindlused kokku 1. etapp etapp etapp Kokku Nõuete allahindlus seisuga 31. detsember 2018 Laenunõuded Intressinõuded Nõuded, millele on allahindlus moodustatud, kokku Allahindlused kokku 1. etapp etapp etapp Kokku Muutused allahindlustes aasta 12 kuu jooksul Algsaldo seisuga Suurenemine allahindluse kajastamise tõttu Vähenemine kajastamise lõpetamise, tagasimaksete ja võõrandamise tõttu Muutused krediidiriski muutumise tõttu (neto) Vähenemine maha-kandmise tõttu Lõppsaldo seisuga etapp etapp etapp Kokku Muutused allahindlustes aasta 12 kuu jooksul Algsaldo seisuga Suurenemine allahindluse kajastamise tõttu Vähenemine kajastamise lõpetamise, tagasimaksete ja võõrandamise tõttu Muutused krediidiriski muutumise tõttu (neto) Vähenemine Mahakandmise tõttu Lõppsaldo seisuga etapp etapp etapp Kokku Bigbank AS VAHEARUANNE seisuga 31. detsember

19 Lisa 9. Muud nõuded Ostjate tasumata arved ja muud nõuded Laekumata sissenõude- ja muud tulud Laekumata nõuete allahindlus Kokku Lisa 10. Ettemakstud kulud ja maksud Tulumaksu ettemaksed Maksude ettemaksed 5 23 Ettemaksed hankijatele ja ettemakstud kulud Kokku Lisa 11. Materiaalne põhivara Maa ja ehitised Kasutusõigusvara Muu Kokku Soetusmaksumus Saldo Ostetud põhivara Müüdud põhivara Mahakantud põhivara Kursierinevused Saldo IFRS 16 esmakordne rakendamine (lisa 1) Saldo Ostetud põhivara Müüdud põhivara Mahakantud põhivara Ümberhindlus ja hinna korrektsioon Hindamine õiglasesse väärtusesse läbi koondkasumiaruande Kursierinevused Saldo Kulum Kulumi saldo Kulum perioodi jooksul Müüdud põhivara kulum Mahakantud kulum Kursierinevused Kulumi saldo Bigbank AS VAHEARUANNE seisuga 31. detsember

20 Maa ja ehitised Kasutusõigusvara Muu Kokku Kulumi saldo Kulum perioodi jooksul Müüdud põhivara kulum Mahakantud kulum Üleviimine Kulumi saldo Jääkväärtus Jääkväärtus Jääkväärtus Jääkväärtus Lisa 12. Immateriaalne põhivara Soetusmaksumus perioodi alguses Ostetud põhivara sh soetatud immateriaalne põhivara sh kapitaliseeritud tööjõukulud Mahakantud põhivara Ümberliigitamine - -1 Soetusmaksumus perioodi lõpus Kulum perioodi alguses Kulum perioodi jooksul Mahakantud põhivara kulum Kulum perioodi lõpus Jääkväärtus perioodi alguses Jääkväärtus perioodi lõpus Kontsern on märkimisväärselt suurendanud investeeringuid info- ja pangandustehnoloogia-lahendusse Nest, mille esimene järk võeti kasutusele aastal Soomes ja teine järk aastal Rootsis aastal võeti Nest kasutusele Leedus, Lätis ja Eestis. Ostud sisaldavad ka Nesti arendamisega vahetult seotud töötajate kapitaliseeritud palga- ja tööjõumaksude kulusid. Lisa 13. Võlgnevus keskpankadele aasta neljandas kvartalis sai Kontsern Euroopa Keskpanga sihtotstarbeliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kolmanda seeria (TLTRO- III) raames tuhat eurot rahastust. Võlakirjadega tagatud laenu esialgne tähtaeg on kolm aastat. Sihtotstarbelised pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid on eurosüsteemi tehingud, mis võimaldavad krediidiasutustel saada headel tingimustel pikaajalist rahastust. Need aitavad pankadel ka enda laenutingimusi soodsana hoida ja ergutavad laenuandmist reaalmajandusele. TLTRO kolmas seeria koosneb seitsmest kolmeaastase tähtajaga TLTRO operatsioonist, mis toimuvad kord kvartalis alates aasta septembrist. TLTRO raames saadud laenu intressimäärad võivad olla sama madalad kui hoiustamise püsivõimaluse keskmine intressimäär TLTRO tähtaja jooksul. Bigbank AS VAHEARUANNE seisuga 31. detsember

21 Lisa 14. Klientide hoiused Tähtajaliste hoiuste jääk Jaotus klienditüübi põhjal sh eraisikud sh juriidilised isikud Jaotus valuuta põhjal sh EUR (euro) sh SEK (Rootsi kroon) Jaotus lõpptähtaja põhjal sh lunastamine 1 kuu jooksul sh lunastamine 1-6 kuu jooksul sh lunastamine 6-12 kuu jooksul sh lunastamine kuu jooksul sh lunastamine kuu jooksul sh lunastamine kuu jooksul sh lunastamine kuu jooksul sh lunastamine kuu jooksul sh lunastamine 60+ kuu jooksul Keskmine hoiusesumma Kaalutud keskmine intressimäär 1,5% 1,6% Kaalutud keskmine kestvus lõpptähtajani (kuudes) 21,2 20,5 Kaalutud keskmine lepingu kogukestvus (kuudes) 40,7 36,1 Lisa 15. Muud kohustised Laekunud selgitamisel summad Võlad töövõtjatele Võlad hankijatele Muud võlad Kokku Laekunud selgitamisel summad hõlmavad klientidelt enne maksetähtaega laekunud summasid, mis ei ole veel seotud konkreetsete laenulepingutega, kuna nende maksete olemus on ebakindel. Lisa 16. Muud reservid Muutus Valuutakursi muutuste reserv Vara ümberhindluse reserv Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetavate võlaväärtpaberite õiglase väärtuse muutused Kokku muud reservid Bigbank AS VAHEARUANNE seisuga 31. detsember

22 Lisa 17. Valuutade netopositsioonid Valuutade netopositsioonid seisuga 31. detsember 2019 Aruandeline positsioon Aruandeväline positsioon Varad Kohustised Varad Kohustised EUR (euro) SEK (Rootsi kroon) Valuutade netopositsioonid seisuga 31. detsember 2018 Aruandeline positsioon Aruandeväline positsioon Varad Kohustised Varad Kohustised Netopositsioon Netopositsioon EUR (euro) SEK (Rootsi kroon) GBP (Suurbritannia naelsterling) Kontserni väljaantavad laenud on nomineeritud vastava tegevuspiirkonna valuutas või euros. Lisa 18. Varade ja -kohustiste õiglane väärtus Antud lisas on toodud Kontserni hinnangud finantsinstrumentide õiglase väärtuse määramisel võrreldes viimase majandusaasta aruandega. 31. detsember 2019 seisuga kajastatud varade ja kohustiste õiglane väärtus ei erine oluliselt nende raamatupidamisväärtusest. Erinevad tasemed on määratletud järgnevalt: identsete varade või kohustiste aktiivsel turul noteeritud hinnad (korrigeerimata) (Tase 1); muud sisendid kui taseme 1 noteeritud hinnad, mis on vara või kohustise puhul jälgitavad kas otse (st kui hinnad) või kaudselt (st on hindadest tuletatud) (Tase 2); vara või kohustise sisendid, mis ei põhine jälgitavatel turuandmetel (st on mittejälgitavad sisendid) (Tase 3). Õiglase väärtuse hierarhia seisuga 31. detsember 2019 Tase 1 Tase 2 Tase 3 Kokku Õiglases väärtuses kajastatavad varad Õiglases väärtuses läbi koondkasumi mõõdetavad võlaväärtpaberid (Lisa 3) Maa ja ehitised (Lisa 11) Kinnisvarainvesteeringud Varad, mille õiglane väärtus on avalikustatud Nõuded klientidele (Lisa 4-8) Muud finantsnõuded (Lisa 9) Kokku varad Kohustised, mille õiglane väärtus on avalikustatud Vülgnevus keskpankadele Klientide hoiused (Lisa 14) Allutatud võlakirjad Rendikohustis Muud finantskohustised Kokku kohustised Bigbank AS VAHEARUANNE seisuga 31. detsember

23 Õiglase väärtuse hierarhia seisuga 31. detsember 2018 Tase 1 Tase 2 Tase 3 Kokku Õiglases väärtuses kajastatavad varad Õiglases väärtuses läbi koondkasumi mõõdetavad võlaväärtpaberid (Lisa 3) Maa ja ehitised (Lisa 11) Kinnisvarainvesteeringud Varad, mille õiglane väärtus on avalikustatud Nõuded klientidele (Lisa 4-8) Muud finantsnõuded (Lisa 9) Kokku varad Kohustised, mille õiglane väärtus on avalikustatud Klientide hoiused (Lisa 14) Allutatud võlakirjad Muud finantskohustised Kokku kohustised Tasemete 1 ja 2 vahel ei ole toimunud liikumisi ei aasta 12 kuu jooksul ega aastal. Tasemel 3 real Nõuded klientidele summas tuhat eurot on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit ja vähendades korrigeeritud soetusmaksumust allahindluste võrra. Õiglase hindamise eesmärgil on hinnangulised rahavood diskonteeritud kehtivate turuintressimääradega, tulemus ei erine oluliselt sellest, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, kasutades sisemist intressimäära. Tasemel 3 real Maa ja ehitised summas 1580 tuhat eurot hõlmab kinnisvara, mida Kontsern kasutab Tallinnas. Tallinna varad on hinnatud kasutades tulumeetodit ja võrdlusmeetodit. Võrdlusmeetod tähendab, et hindaja hinnangud põhinevad aktiivse turu hindadel, mida on olulises osas korrigeeritud arvestades konkreetse vara erisusi, asukohta või seisundit. Tallinna vara hindamisel on hindaja aluseks võtnud Tallinna kesklinna eluruumide ruutmeetri hinna vahemikus 3020 kuni 3102 eurot. Diskonteeritud rahavoogude meetodi kohaselt määratakse õiglane väärtus kasutades eeldusi, millist omanikutulu vara eluea jooksul võib teenida ja millised kohustused varal lasuvad, sh väljumishinda ja lõpetavat väärtust. See meetod hõlmab kinnisvaralt laekuvate rahavoogude projektsiooni. Kasutades turu diskontomäära, leitakse laekuvate rahavoogude projektsiooni nüüdisväärtus. Tallinna äriruumide eeldatav ruutmeetri renditulu kuus on 11 eurot, üüritulu tõusu määr 2%, pikaajaline vakantsus 5%, esimese aasta vakantsus 30% ja diskontomäär 9%. Hindamist viiakse läbi piisava regulaarsusega tagamaks, et varade õiglane väärtus ei erineks oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Juhtkonna hinnangul on vara õiglane väärtus muutunud ja seetõttu hinnati aasta neljandas kvartalis vara ümber. Tasemel 3 kajastatud Kinnisvarainvesteeringud summas 1781 tuhat eurot koosnevad Tartus asuvast büroohoonest ning klientide poolt algselt laenutagatiseks panditud ja hiljem Kontserni poolt oksjonil omandatud maatükkidest, majadest ja korteritest. Kinnisvarainvesteeringuid mõõdetakse finantsseisundi aruandes õiglases väärtuses ja juhtkond viib nende hindamisi läbi võrdlusmeetodil. Tartus asuvat kinnisvarainvesteeringut hinnatakse kulumeetodil (residuaal- ehk jäägimeetod), mille aluseks on vara parim kasutus. Jäägimeetod arvestab kasumit, mida võiks saada, kui olemasolevat kinnisvara arendada ja müüa kortermajana. Tartu vara hindamisel kasutati järgmisi sisendeid: Tartu vanalinna korterite ruutmeetri hind 2500 eurot ja ruutmeetri arenduskulud 865 eurot. Kinnisvarainvesteeringute hindamisi viiakse läbi igal aruandekuupäeval, tagamaks, et varad oleksid aruandekuupäeval kajastatud nende õiglases väärtuses ja mitte ligikaudu õiglases väärtuses. Kontsern kaasas kinnisvarainvesteeringute ning maa ja ehitiste õiglasele väärtusele 31. detsembri 2019 seisuga hinnangu andmiseks sõltumatu eksperdi ning hindamise põhjal hinnati varad aasta neljandas kvartalis ümber. Bigbank AS VAHEARUANNE seisuga 31. detsember

24 Lisa 19. Potentsiaalsed kohustised Krediidiliini lepingute kasutamata osa jääk on 31. detsember 2019 seisuga summas tuhat eurot (31. detsember 2018: tuhat eurot). Lisa 20. Intressitulu IV kvartal 2019 IV kvartal kuud kuud 2018 Klientidele antud laenudelt Võlaväärtpaberitelt Hoiustelt Muu intressitulu Kokku Lisa 21. Intressikulu IV kvartal 2019 IV kvartal kuud kuud 2018 Hoiustelt Võlakirjadelt Rendikohustistelt Muu intressikulu Kokku Lisa 22. Muud tegevustulud IV kvartal 2019 IV kvartal kuud kuud 2018 Sissenõudemenetlusega seotud tulud Muud äritulud Kokku Lisa 23. Mitmesugused tegevuskulud IV kvartal 2019 IV kvartal kuud kuud 2018 Turunduskulud Töökohtadega seotud kulud Muud kulud Kokku Lisa 24. Muud tegevuskulud IV kvartal 2019 IV kvartal kuud kuud 2018 Registrite päringute kulud Täitemenetluse protsessiga seotud kulud Õigusliku reguleerimise kulud Kinnisvarainvesteeringute kulu Muud Kokku Bigbank AS VAHEARUANNE seisuga 31. detsember

25 Lisa 25. Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Seotud osapooled on: Bigbank AS-i aktsionärid; Kontserni ettevõtjate juhatuse ja nõukogu liikmed; eelnevalt kirjeldatud isikute lähisugulased; eelnimetatud isikutega seotud ettevõtted, välja arvatud juhul, kui antud isikutel puudub võimalus avaldada olulist mõju ettevõtte ärilistele otsustele. 31. detsember 2019 seisuga oli Kontsernil nõue seotud osapoolte vastu ( Nõuded klientidele ) summas 44 tuhat eurot, intressitulu vastavalt nõudelt moodustas aasta 12 kuu jooksul 2 tuhat eurot. 31. detsember 2018 seisuga oli Kontsernil nõue seotud osapoolte vastu summas 37 tuhat eurot, intressitulu vastavalt nõudelt moodustas aastal 2 tuhat eurot. Seotud osapooltele antud laenud on väljastatud turutingimustel. Bigbank AS VAHEARUANNE seisuga 31. detsember

26 Juhatuse deklaratsioon Bigbank AS-i juhatus on avalikustamise kuupäeval järgmisel seisukohal: Lühendatud konsolideeritud vahearuandes seisuga 31. detsember 2019 esitatud andmed ja lisainformatsioon on tõene ning terviklik; Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise aruanne kajastab asjakohaselt ja tõepäraselt Kontserni finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Lühendatud konsolideeritud vahearuanne seisuga 31. detsember 2019 on koostatud kooskõlas rahvusvahelise finantsarvestuse standardiga (IFRS) IAS 34 Vahearuandlus nagu see on vastu võetud Euroopa Liidu poolt ning Eesti Panga poolt kehtestatud nõuetega teabe avalikustamisele. Finantsaruanded on koostatud arvestades, et Bigbank AS on jätkuvalt tegutsev äriühing. Martin Länts Sven Raba Mart Veskimägi Argo Kiltsmann Juhatuse esimees Juhatuse liige Juhatuse liige Juhatuse liige [allkirjastatud digitaalselt] [allkirjastatud digitaalselt] [allkirjastatud digitaalselt] [allkirjastatud digitaalselt] Bigbank AS VAHEARUANNE seisuga 31. detsember