PowerPoint Presentation
|
|
- Marek Toom
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 LEOSTUMINE
2 Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid mm ja aurub mm aastas (. Maastik) Seniste uuringute põhjal leostub rohumaa 1 ha aastas N-i 0,5 15,4 kg (Sau, Laugus, 1974) ja põllumaalt 0,7 18,9 kg (Põllumajandusuuringute Keskus, 2009). Pinnalt ärakanne
3 Rohumaal tehtud katse Metoodika: 3 taimikut: kõrrelised, kõrrelised + valge ristik, kõrrelised + lutsern; 3 väetist: mineraalväetis (NPK), mineraalväetis (PK), vedelsõnnik; 4 N normi: N 0, N 60, N 120, N 180 ; Katse kestis 3 aastat.
4 0,8 iomassi saak, kg m -2 0,7 C N üld leostumine vegetatsiooniperioodil mõjutatuna rohumaataimikust (3 katseaasta keskmine) 0,4 C 79,8 Nõrgvee kogus, L m ,4 117,3 N sisaldus nõrgvees, mg L -1 20,9 1,6 C 19,6 17,5 Leostunud N kogu, g m -2 2,2 2,2 N leostumine oli kõige väiksem kõrrelistevalge ristiku taimiku puhul, sest selle biomassi saak oli teistest suurem. Mõju avaldas samuti valge ristiku kõrrelistest suurem veetarve KÕRRELISED + VLGE RISTIK KÕRRELISED + LUTSERN KÕRRELISED
5 55,4 Nõrgvee kogus, L m -2 42,3 55,3 N üld leostumine väljaspool vegetatsiooniperioodi mõjutatuna rohumaataimikust (3 katseaasta keskmine) N sisaldus nõrgvees, mg L -1 19,9 18,1 17,7 Väljaspool vegetatsiooniperioodi oli N leostumine kõige suurem kõrreliste-valge ristiku taimiku korral. Selle põhjuseks võib olla suurem mulla N sisaldus vegetatsiooniperioodi lõpus, mis tulenes väiksemast leostumisest vegetatsiooniperioodil, kuid samuti mügarbakterite ja N rikaste taimeosade lagunemisel mulda vabanenud lämmastikust. Leostunud N kogus g m -2 1,1 0,8 1 KÕRRELISED + VLGE RISTIK KÕRRELISED + LUTSERN KÕRRELISED
6 C 0,4 iomassi saak, g m -2 C 0,6 0,8 0,7 N üld leostumine vegetatsiooniperioodil mõjutatuna väetisest (3 katseaasta keskmine) 113 Nõrgvee kogus, g m N sisaldus nõrgvees, mg L -1 19,2 19,1 19, ,3 Lämmastikku leostub ka siis, kui seda väetisega mulda juurde ei anta. Ilmselt on see tingitud mullas oleva orgaanilise aine lagunemisest. Orgaaniliste väetistega väetamisel oli N leostumine suurem, kui mineraalväetisega väetamisel, sest N vabanemine orgaanilistest väetistest ei toimu sünkroonis taime vajadustega. Orgaanilise väetise mõju N leostumisele oli eriti suur variandis kus oli normiks 180 kg N ha -1 Leostunud N kogus g m -2 2,2 2,1 1,8 2,1 0 PK MINERLNE NPK VEDELSÕNNIK
7 46,7 Nõrgvee kogus, L m -2 49, ,6 N üld leostumine väljaspool vegetatsiooniperioodi mõjutatuna väetisest (3 katseaasta keskmine) N sisaldus nõrgvees, mg L -1 Orgaanilise väetise kasutamisel, eriti kui seda anda suve teisel poolel, jääb vegetatsiooniperioodi lõpus mulda alles suur kogus N, mis sula pinnase korral talvel leostub ,5 17,3 19,5 Leostunud N kogus, g m -2 0,8 0,9 0,9 1,0 0 PK MINERLNE NPK VEDELSÕNNIK
8 N üld leostumine vegetatsiooniperioodil mõjutatuna N normist (kõrreliste taimik; 3 katseaasta keskmine) LEOSTUMINE, G M -2 2,5 2,4 2,3 2,2 2,1 2 Saak Leostunud N kogus 0,7 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 KG K M -2 Seni kuni saak N normi kasvades lineaarselt suureneb, see leostumist ei suurenda, sest saagi kasvades omastatakse mullast rohkem vett. See tulemus näitab, et N leostumise vähendamiseks tuleb hoida rohumaad saagikana! 1,9 0,1 1, N NORM KG H -1
9 Leostunumine g m-2 Saak, kg K m-2 Leostunud N üld kogus, mõjutatuna väetisest (kõrreliste - valge ristiku taimik) 1,8 1,75 1,7 1,65 1,6 1,55 1,5 1,45 1,4 1,35 1, N norm, kg ha-2 0,9 0,88 0,86 0,84 0,82 0,8 0,78 0,76 0,74 Kõrreliste valge ristiku rohumaal normist 60 kg N ha -1 suurem norm vähendas valge ristiku ja suurendas kõrreliste osakaalu taimikus, mis mõjutas saagikust. Normi 180 kg N ha -1 andmisel kujunes teiseks aastaks välja ainult kõrrelistest koosnev taimik. Saak Leostunud N kogus
10 Nõrgvee kogus, L m -2 53,5 53,8 51,5 48,7 N sisaldus nõrgvees, mg L -1 N üld leostumine väljaspool vegetatsiooniperioodi mõjutatuna N normist. (3 katseaasta keskmine). N leostumine väljaspool vegetatsiooniperioodi erineva N normiga variantides statistiliselt ei erinenud. 18,4 18,6 18,5 17,6 Leostunud N kogus, g m -2 0,8 0,9 1,0 1,
11 N leostumine vegetatsiooniperioodil sõltuvalt nõrgvee kogusest N leostumine, g m -2 Nõrgvee kogus, L m -2
12 Nõrgvee koguse seos saagiga 0-30 cm kihist läbinõrgunud vee kogus, ml m y = 11344,6-7701,7x; R 2 = 0,59 P = ; ,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 1,0 Saak, kg K m -2
13 N üld leostumise dünaamika taimiku vananedes erineva N normiga väetatud variantides N leostumine, g m -2 a -1 2,7 3 3,2 3 3,1 3,4 3,4 2,8 3 2,7 2,8 3, aasta 2 aasta 3 aasta
14 N üld leostumise dünaamika taimiku vananedes kõrrelise valge ristiku ja kõrrelise variandis N leostumine, g m-2 3,24 3,11 3,28 3,38 C 2,31 2,68 1 ST 2 ST 3 ST Kõrrelised + valge ristik Kõrrelised
15 0,8 iomassi saak, kg m -2 0,7 C 0,4 K leostumine vegetatsiooniperioodil mõjutatuna taimiku liigilisest koosseisust (3 katseaasta keskmine) C 79,8 Nõrgvee kogus, L m ,4 117,3 K leostumine sõltub N kogusest mullast, mis oli kõrreliste + valge ristiku taimiku korral teistest suurem K sisaldus nõrgvees, mg L ,7 17 Leostunud K kogus, g m -2 1,2 2 2 KÕRRELISED + VLGE RISTIK KÕRRELISED + LUTSERN KÕRRELISED
16 55,4 Nõrgvee kogus, L m -2 42,3 55,3 K leostumine väljaspool vegetatsiooniperioodi mõjutatuna taimiku liigilisest koosseisust (3 katseaasta keskmine) K sisaldus nõrgvees, mg L -1 15,3 18,8 Sarnaselt vegetatsiooniperioodiga oli ka sellest väljaspool K leostumine kõige väiksem kõrreliste - valge ristiku taimiku korral. C 4,8 K leostumine, g m -2 C 0,1 0,4 0,5 KÕRRELISED + VLGE RISTIK KÕRRELISED + LUTSERN KÕRRELISED
17 C 0,4 iomassi saak, g m -2 C 0,6 0,8 0,7 K leostumine vegetatsiooniperioodil, mõjutatuna väetisest 113 Nõrgvee kogus, g m Kõige suurem K leostumine oli variandis, mis sai ainult PK väetist, sest K oli seal N tasakaalustamata K sisaldus nõrgvees, mg L -1 C 12,8 16,5 C 11,2 12,4 1,4 Leostunud K kogus, g m -2 1,8 1,1 1,3 0 PK MINERLNE NPK VEDELSÕNNIK
18 46,7 Nõrgvee kogus, L m -2 49, ,6 K leostumine väljaspool vegetatsiooniperioodi mõjutatuna väetisest. (3 aasta keskmine) K sisaldus nõrgvees, mg L -1 7,9 10,4 C 7 8,9 Leostunud K kogus, g m -2 0,4 0,5 0,4 0,5 0 PK MINERLNE NPK VEDELSÕNNIK
19 K leostumine, g m K leaching in vegetative period, -2 g m y = *x P < R 2 = K kontsentratsioon nõrgvees, mg L -1 K concentration in leachate, mg L -1 Leostunud K koguse seos K kontsentratsiooniga nõrgvees K leostumine sõltus K kontsentratsioonist nõrgvees. Seos nõrgvee kogusega oli nõrgem (R 2 =0,76, P < 0,0000
20 3,64 K leostumine, g m -2 2,76 K leostumise dünaamika katseperioodil kõrreliste - valge ristiku ja kõrreliste taimiku variandis K leostumine taimiku vananedes vähenes, mis võib olla seotud N koguse suurenemisega mullas 1,14 C 0,39 0,15 C 1,15 1 ST 2 ST 3 ST Kõrrelised + valge ristik Kõrrelised
21 2,92 1,72 0,75 3,21 K leostumine, g m-2 2,64 2,45 2,55 1,56 1,27 0,45 1,65 1,04 K leostumise dünaamika katseaastatel erineva väetisega variantides K leostumine 1 3 aastani vähenes kõigis väetise variantides 0 PK MINERLNE NPK VEDELSÕNNIK 1 aasta 2 aasta 3 aasta
22 Peamised järeldused, sellest katsest N leostumine sõltub peamiselt nõrgvee kogusest ja suureneb koos sellega K leostumine sõltub K ja N kogusest mullast. N koguse kasvades K leostumine väheneb. N leostub ka siis kui rohumaad ei väetata Orgaanilise väetise kasutamisel on N leostumine võrreldes mineraalse NPK väetisega suurem Seni kuni taimikus püsib valge ristik on N lämmastiku leostumine kõrreliste + valge ristik taimikust võrreldes ainult kõrrelisi sisaldava taimikuga väiksem Seni kuni N normi kasvades saak lineaarselt kasvab, see N leostumist ei suurenda
23 Kuidas uurime? Leostumiskatsed toimuvad EMÜ Rõhu katsejaamas, kus on olemas selleks vajalikud lüsimeetrid. Toru nõrgvee eemaldamiseks Muld Tihenduskiht kahe ämbri vahel Nõrgvee reservuaar
24 Teraviljadega tehtud katse Metoodika: 2 substraati: muld (ainult) ja muld + biosüsi; 3 väetist: mineraalne N 80 P 25 K 100, sea vedelsõnnik ja sama vedelsõnniku digestaat (kääritusjääk);
25 NO 3 -N leostumine mõjutatuna väetisest (4 katseaasta summaarne leostumine). NO 3 -N leostumine, g m -2 2,8 3,26 2,89 C 2,16 Sarnaselt rohumaaga leostus ka teraviljadega tehtud katses arvestatav kogus N variandist, mida ei väetatud. Teravilja väetamisel orgaaniliste väetistega oli NO 3 -N leostumine väiksem, kui see oli mineraalväetise kasutamisel. KONTROLL N80P25K100 SE VEDELSÕNNIK SE VEDELSÕNNIKU DIGESTT
26 NH 4 -N leostumine, g m -2 0,41 Väetise mõju NH 4 -N leostumisele (4 katseaasta summaarne leostumine) 0,13 0,18 0,18 C mmooniumlämmastiku leostus võrreldes nitraatlämmastikuga oluliselt vähem. Selle kontsentratsioon leovees oli kõige suurem varakevadel aprillis. KONTROLL N80P25K100 SE VEDELSÕNNIK SE VEDELSÕNNIKU DIGESTT
27 P leostumine, g m -2 Väetise mõju P leostumisele. (4 katseaasta summaarne leostumine) 0,33 0,20 0,25 0,27 Märkimisväärne kogus P leostus ka siis kui väetist ei antud. Fosfori leostumine oli kõige suurem orgaaniliste väetistega väetamisel. KONTROLL N80P25K100 SE VEDELSÕNNIK SE VEDELSÕNNIKU DIGESTT
28 6,55 K leostumine, g m -2 9,15 9,33 7,47 Väetamise mõju K leostumisele. 4 katseaasta summaarne leostumine. K leostus kõige rohkem mineraalväetisega ja sea vedelsõnnikuga väetatud variandis KONTROLL N80P25K100 SE VEDELSÕNNIK SE VEDELSÕNNIKU DIGESTT
29 g m-2 0,9 0,8 0,7 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0 NO3-N leostumine, g m -2 Väetamine Saagi koristamine Väetamine Saagi koristamne M J J S O N J M J J S O N D J NO 3 -N kumulatiivne leostumine 2 aasta vältel Leostumine algas juuli lõpus, kui taimed olid aktiivse kasvu lõpetanud. Kõige suurem oli leostumine perioodil, mis jäi saagi koristamise ja uue külvi vahele ehk ajal kui maapind ei olnud kultuuridega kaetud.
30 grotehnilised võtted, mis vähendavad toitainete leostumist pikk.ee
31 Millest toiteelementide leostumine sõltub? Läbi mulla horisondi nõrguvast vee kogusest Liikuva toiteelemendi sisaldusest mullas Vahekultuuri kasvatamine Süsinikurikka materjali mulda kündmine Mulla vee- ja neelamismahutavuse suurendamine Leostumine, g m -2 = Elemendi kontsentratsioon nõrgvees g L -1 * nõrgvee kogus L m -2
32 Vahekultuuri kasvatamine Seemneliit.ee
33 Süsinikurikka materjali mulda kündmine Põllummes.ee
34 Mulla vee- ja neelamismahutavuse suurendamine biosöega
35 Raave, H; Keres, I; Kauer, K; Nõges, M; Rebane,J, Tampere, M; Loit, E. (2013). The impact of activated carbon on NO3 -N, NH4+-N, P and K leaching in relation to fertilizer use. European Journal of Soil Science, DOI: /ejss.12102
36 Raave, H; Keres, I; Kauer, K; Nõges, M; Rebane,J, Tampere, M; Loit, E. (2013). The impact of activated carbon on NO3 -N, NH4+-N, P and K leaching in relation to fertilizer use. European Journal of Soil Science, DOI: /ejss.12102
37
38 N kumulatiivne leostumine ajavahemikus september - detsember pärast vedelsõnniku mulda viimist, g m -2 N leostumine g m -2 b b a 0,82 0,86 a a 0,68 0,7 0,68 KONTROLL VEDELSÕNNIK ILM LISNDIT PÕHK IOSÜSI VHEKULTUUR
39 ITÄH!
Slide 1
Katsetulemused kaaliumirikaste maheväetistega Kuusiku katsekeskuses Karli Sepp 1 Pikaajaline mahe- ja tavaviljeluse külvikord 1. Punase ristiku rohke põldhein 1. a 2. Punase ristiku rohke põldhein 2. a
RohkemWelcome to the Nordic Festival 2011
Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali
RohkemPealkiri
Miniviljelusvõistlus Indrek Harlamov, Reivo Nugis, Martin Sumla Tartu 2018 Sissejuhatus Mulla liigiks - näivleetunud muld (LP); mulla ph 6,0; mulla Hu sisaldus 2,37 %; fosfori väetustarve väike P-4; kaaliumi
RohkemMicrosoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI
Soostunud ja soomuldade orgaanilise süsiniku sisaldus ja vastavalt sellele 1:1 mullakaardi võimalik korrigeerimine Töö teostajad: Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire büroo, kontaktisik Priit Penu
RohkemNo Slide Title
MAASTIKE TALITUS Maastike üldkursus ja tüploogia Kaija Käärt Maastike talitus määratakse kui kõigi ainete ja energia ümberpaiknemise, vahetuse ja muundumise protsesside kogust maastikes. Maastike talitus
RohkemMicrosoft PowerPoint - 01_maheaed.ppt
Köögivili maheaias Priit Põldma EMÜ, aianduse osakond Kui palju peaks köögivilja sööma Tervislikku toitumist silmas pidades peaks ¼ toiduratsioonist moodustama puu- ja köögiviljad. Tarbimisnorm 1 inimese
RohkemPowerPoint Presentation
Biogaasi tootmise ressurss Saaremaa loomafarmide ja toiduainetööstuse biolagunevate jäätmete baasil Peep Pitk, Tallinna Tehnikaülikool peep,pitk@ttu,ee + 372 55604106 Kes ja kust? TTÜ Keemiainstituudi
RohkemTAIMETOITAINETE BILANSIST EESTI MAAVILJELUSES
230 TAIMETOITAINETE BILANSIST EESTI MAAVILJELUSES ABSTRACT: Balance of plant nutrients in Estonian agriculture. Total and active of plant nutrients (on the average of 1996 2000) was calculated for Estonian
RohkemMitmesugust.indd
Eesti Taimekasvatuse Instituut Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Estonian Crop Research Institute Estonian University of Life Sciences Institute of Agricultural and Environmental Sciences
RohkemKRISTALLILINE VÄETIS UUDISED 2013 PAREM OMASTATAVUS TÖÖLAHUSTE PAREM STABIILSUS SUUREMAD VÕIMALUSED KOMBINEERIMISEKS MIKROTOITAINEID SISALDAVATE VÄETI
UUDISED 2013 PAREM OMASTATAVUS TÖÖLAHUSTE PAREM STABIILSUS SUUREMAD VÕIMALUSED KOMBINEERIMISEKS MIKROTOITAINEID SISALDAVATE VÄETISTEGA TAIMEDE PAREM STRESSITALUVUS H 2 Taimede varustamine vajalike mikroelementidega.
RohkemTartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Botaanika osakond Helis Soe MULLA LÄMMASTIKUSISALDUSE MÕJU METSADE
Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Botaanika osakond Helis Soe MULLA LÄMMASTIKUSISALDUSE MÕJU METSADE SÜSINIKUBILANSILE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Pille
RohkemMicrosoft Word - L_5_2018_docx.docx
Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste
RohkemMee kvaliteet
Milline peab olema hea mesi. Meekvaliteedi näitajad ja kuidas neid saavutada. 09.03.2019 Haapsalu Anna Aunap anna.aunap@gmail.com Mesinduskursuse korraldamist toetab Euroopa Liit Mesindusprogrammi 2017-2019
RohkemSlide 1
Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist
RohkemKeemia koolieksami näidistöö
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMI KEEMIA KOOLIEKSAM Keemia koolieksami läbiviimise eesmärgiks on kontrollida gümnaasiumilõpetaja keemiaalaste teadmiste ja oskuste taset kehtiva ainekava ulatuses järgmistes valdkondades:
RohkemKULTUURROHUMAA MULLA TOITAINETE SISALDUS, BOTAANILINE KOOSSEIS JA SAAGIKUS TAVA- NING MAHETALUS
3 TEADUSTÖÖD KULTUURROHUMAA MULLA TOITAINETE SISALDUS, BOTAANILINE KOOSSEIS JA SAAGIKUS TAVA- NING MAHETALUS ABSTRACT: Nutritive status of soils, botanical composition and yielding ability of grasslands
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)
Keskkonnasõbralik toidutootmine ja tarbimine Rahvaarvu eeldatav kasv aastani 2050 Doktorant Mariana Maante Magistrant Jorma Kütt Foto: L. Talgre https://et.wikipedia.org/ Haritav maa per capita Toitumine
RohkemEfektiivne taimekasvatus ja jätkusuutlikkus
Efektiivne taimekasvatus ja jätkusuutlikkus Endla Reintam Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Mullateaduse ja agrokeemia osakond, Kreutzwaldi 1, Tartu, Estonia Tel: +372 731 3534, e-mail:
RohkemKasutatava põllumajandusmaa klassifikaator
ÕLLUMAJANDUSULTUURIDE LOETELU õllumajanduskultuur Maakasutustüübid Märkus Otstarve* Teravili talinisu uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks talinisu allakülviga uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks
RohkemSlide 1
Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast
RohkemVihmaussid – viljaka mulla ehitajad
Vihmaussid viljaka mulla ehitajad Vihmausside tähtsus ja soovitused nende soodustamiseks põllumajanduses Lühidalt Tänapäeval teatakse palju vihmausside üldisest taksonoomiast ja bioloogiast, samas on suhteliselt
RohkemSorb_LC_Est.smu
Meetod baseerub Põhjamaade Toiduanalüüsi Komitee (Nordic Committee of Food Analyses) standardil nr. 124(87) KASUTUSALA: Bensoehappe ja sorbiinhappe määramine, mis on lisatud toiduainetele konservandina.
RohkemEDUKAS LEHEVÄETAMINE Magneesium ja väävel tagavad kvaliteedi
EDUKAS LEHEVÄETAMINE Magneesium ja väävel tagavad kvaliteedi EPSO tootevalik vees lahustuvad väetised iga vajaduse jaoks EÜ VÄETIS Magneesiumsulfaat 16 % MgO vees lahustuv magneesiumoksiid 32, % SO₃ vees
RohkemÕppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“
ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:
RohkemSõnajalad
1. Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega! Eelised: *Kahjurid ja haigused ei kahjusta; *Taluvad erinevaid kasvukoha tingimusi (kui kõrrelised eelistavad vaid kuiva kasvukohta,
RohkemFolie 1
Mäletsejalised: pole probleem. Küsimus on pigem selles, kas ratsioonis on suure proteiinisisaldusega söötasid (nagu sojakook) üldse vaja kasutada. Lindude söötmine on keerulisem kui sigade söötmine. Lindude
Rohkem3
Tartu Ülikool Botaanika ja ökoloogia instituut Rakendusökoloogia õppetool Mai Kukumägi Varisekihi ja varise sessoonse voo koostis ja hulk ning ringeajad kuuse-kase segametsa aegreas Bakalaureusetöö Juhendaja:
Rohkem2018/2019. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded klass 1. Maasika toit a) 2SO2 + O2 + 2H2O 2H2SO4 (0,5) H2SO4 + 2KCl = 2HCl + K2SO4 (0,5) b)
2018/2019. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 9. 10. klass 1. Maasika toit a) 2SO2 + O2 + 2H2O 2H2SO4 (0,5) H2SO4 + 2KCl = 2HCl + K2SO4 (0,5) b) oogivees on kloriidioonide kontsentratsioon 75 mg/dm
RohkemMahekonverents_2019_04_veeb.indd
Teaduselt mahepõllumajandusele Toimetised Tartu 2019 See on neljas, juba traditsiooniks kujunenud mahetootjatele suunatud eelretsenseeritud artiklite kogumik, tähistamaks 30 aasta möödumist mahetootmise
RohkemMicrosoft PowerPoint - Vork.ppt
AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290
RohkemI klassi õlipüüdur kasutusjuhend
I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus
Rohkemhumana_A5_EST_2+2.indd
ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku
RohkemMicrosoft Word - Lisa_1_Lopparuanne-sertifitseerimine_parandatud.docx
Projekti lõpparuande Lisa 1 Seemnete sertifitseerimise süsteemi muutmise mõju hindamine. Protsessi ja katsete maksumuse analüüs Kalvi Tamm, Pille Ardel, Raivo Vettik Eesti Taimekasvatuse Instituut Projekt
RohkemBIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017
BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist
RohkemMatemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d
Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja
RohkemÜLEVAADE VÄÄVLI KUI TALINISULE OLULISE TOITEELEMENDI MÕJU UURINGUTEST EESTIS
Teadusartiklid / Research articles 1 Agraarteadus 1 * XXX * 2019 1 12 Journal of Agricultural Science 1 * XXX * 2019 1 12 ÜLEVAADE: ÜLEVAADE VÄÄVLI KUI TALINISULE OLULISE TOITEELEMENDI MÕJU UURINGUTEST
RohkemSeptik
Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemLämmastiku allikate, voogude ja transformatsiooni hindamine Metaandmebaas tööriist sisendite, andmeallikate, arvutuskäikude jm kaardistamiseks Arvo Ii
Lämmastiku allikate, voogude ja transformatsiooni hindamine Metaandmebaas tööriist sisendite, andmeallikate, arvutuskäikude jm kaardistamiseks Arvo Iital Üldine eesmärk: N ringe kvantitatiivne kirjeldamine
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.06.2002 Avaldamismärge: RT I 2000, 49, 314 Meditsiinilisel
RohkemMicrosoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt
Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus
RohkemPuitpõrandad
Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva
RohkemPõllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016
Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013 2016 Programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015 2021 rakendusuuring Ants-Hannes
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va
ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida
RohkemMAK ja 5. prioriteedi meetmete; 3. prioriteedi loomade heaolu meetme ja 2. prioriteedi tegevuse kiviaia taastamine hindamisaruanne
MAK 214-22 4. ja 5. prioriteedi meetmete; 3. prioriteedi loomade heaolu meetme ja 2. prioriteedi tegevuse kiviaia taastamine hindamisaruanne 218. aasta kohta Foto: Ere Ploomipuu M A K 2 1 4-2 2 4. j a
RohkemProject meeting Brussels, February 2013
Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest
RohkemEesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht
Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD
RohkemSihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri
Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri 06.02.2015. käskkirjaga nr 18 Sotsiaalministeeriumi osakondade
RohkemMicrosoft Word - MKM74_lisa2.doc
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise
RohkemMicrosoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx
Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK_XI_radar.ppt
Taastuvate energiaallikate alase teadlikkuse tõstmine läbi agro-energeetilise ahelate arendamise - Setomaa kogemused Ettekandja : Martin Kikas MTÜ Piiriääne Enegiaarendus TEUK XI 12.november 2009 Tartu
RohkemMOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: maastikuehitaja 4. taseme kutsehariduse taotlejad Õppevorm: Statsionaarne Moodul nr 5 Mooduli vastutaja: Istutusalade r
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: maastikuehitaja 4. taseme kutsehariduse taotlejad Õppevorm: Statsionaarne Moodul 5 Mooduli vastutaja: Istutusalade rajamine ja hooldamine Maria Jürisson mooduli maht 16,5
RohkemLÄMMASTIKVEDELVÄETISE JA HARULDASTE MULDMETALLIDE
261 LÄMMASTIKVEDELVÄETISE JA HARULDASTE MULDMETALLIDE TOIMEST SUVINISULE ABSTRACT. Effect of liquid nitrogen fertilizer and rare earths on spring wheat. On the basis of nitrogen-rich production residues
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemP-PIPE Basic universaalne survetihend Üks kõigile rakendustele. Eelistest lühidalt nüüd saadaval nitriilkummist (NBR) ja roostevabast terasest S316 ta
universaalne survetihend Üks kõigile rakendustele. Eelistest lühidalt nüüd saadaval nitriilkummist (NBR) ja roostevabast terasest S316 tavaliselt lahtikäiv visuaalne pöördemomendi kontrollimine universaalselt
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige
RohkemMicrosoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx
Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete
RohkemMicrosoft Word - GL Tekst.docx
Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse Halinga vald Pärnumaa Töö nr GL15048 Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse suletud prügilate seire Tellija: Halinga vald Töövõtja: Reaalprojekt OÜ Osakonna juhataja: P.
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemRIIKLIKE MAJANDUSKATSETE TULEMUSED
RIIKLIKE MAJANDUSKATSETE TULEMUSED 2015 Viljandi 2016 Katsete läbiviijad ja kogumiku koostajad PMK Viljandi katsekeskus Ülle Soorm Ülla Põldur Eve Siro osakonna juhataja, kaunviljad, kartul peaagronoom,
Rohkem(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)
TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemTala dimensioonimine vildakpaindel
Tala dimensioonimine vildakpaindel Ülesanne Joonisel 9 kujutatud okaspuidust konsool on koormatud vertikaaltasandis ühtlase lauskoormusega p ning varda teljega risti mõjuva kaldjõuga (-jõududega) F =pl.
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemKinnitatud
Projekti Kliimamuutuste mõju põllukultuuridele lõpparuanne Projektijuht: Triin Saue (ees- ja perekonnanimi) Asutus: Eesti Taimekasvatuse Instituut (programmis lubatud taotleja) Projektijuhi kontaktandmed:
RohkemSlide 1
PIPELIFE EESTI 2017 Pipelife Eesti AS 2018 Indrek Oidram Pipelife Grupi võtmenäitajad Käive: ca 1 miljard EUR Tehased: 26 Euroopas ja USA-s Esindused 26 riigis Töötajaid: 2.700 Peakorter: Vienna/Austria
RohkemSEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017
SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles
RohkemLISA 8 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse akrediteerimistunnistusele nr L008 ANNEX 8 to the accreditation certificate No L008 of Estonian Environmental
LISA 8 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse akrediteerimistunnistusele nr L008 ANNEX 8 to the accreditation certificate No L008 of Estonian Environmental Research Centre Llc 1. Akrediteerimisulatus on: Accreditation
RohkemPowerPoint Presentation
Põllumajanduse suurandmete tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajaline programm 12. märts 2019 Türi Martin Paukson Programmi eesmärk Suurandmete programmi eesmärgiks on andmekasutuse koosvõime tõstmine
RohkemMOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: maastikuehitaja IV taseme kutsehariduse taotlejad Õppevorm: Mittestatsionaarne Moodul nr 5 Mooduli vastutaja: Istutusal
MOODULI RAENDUSAVA Sihtrühm: maastikuehitaja IV taseme kutsehariduse taotlejad Õppevorm: Mittestatsionaarne Moodul 5 Mooduli vastutaja: Istutusalade rajamine ja hooldamine Eva-adri Rossner mooduli maht
RohkemMicrosoft Word - Ettevotjatulu_2016 kodukale.doc
Indikaatori Ettevõtjatulu analüüs 2015. aasta andmetel, aruande lühikokkuvõte 2016 Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus, kontaktisik Ere Ploomipuu, ere.ploomipuu@pmk.agri.ee Töö teostaja: OÜ AgriNet,
RohkemVÕRUMAA TALUPIDAJATE LIIDU Infoleht Nr 4 (108) märts 2016.a VTL-i juhatuse esimees Ivar Rosenberg: mobiil VTL-i tegevjuht M
VÕRUMAA TALUPIDAJATE LIIDU Infoleht Nr 4 (108) märts 2016.a www.taluliit.info VTL-i juhatuse esimees Ivar Rosenberg: mobiil 517 6330 VTL-i tegevjuht Marika Parv: mobiil 53 499 454 E-mail: marikaparv@gmail.com
RohkemMicrosoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc
MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901
RohkemJää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides Danfoss Electric Heating Systems 1
Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides 1 Välialaküte PAIGALDATAV ALA ERIVÕIMSUS (W/m2) PARKLAD 300 SÕIDUTEED 300 KÕNNITEED 300 VÄLISTREPID (ISOLEERITUD) 300 LAADIMISPLATVORMID
RohkemKeskkonnaministri määruse lisa 1
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 1 ÕHUSAASTELOA TAOTLUS Loa taotluse esitamise
RohkemII lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in
II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemH.Moora ettekanne
Segaolmejäätmete koostis sortimisuuringu tulemused Jäätmepäev 7. oktoober 2008 Harri Moora Säästva Eesti Instituut Segaolmejäätmete sortimisuuring Eesmärgiks analüüsida Eesti erinevates piirkondades ja
RohkemEsitluspäev Eesti Taimekasvatuse Instituudis 10. juuli 2018 Talirukki sordi ja aretiste tavaviljeluse võrdluskatse 2018 (10 katsevarianti) Asukoht: Võ
Esitluspäev Eesti Taimekasvatuse Instituudis 10. juuli 2018 Talirukki sordi ja aretiste tavaviljeluse võrdluskatse 2018 (10 katsevarianti) Asukoht: Võduvere (fotol nr 1) Põllumassiivi nr: 63951595991 1.
RohkemOÜ Lemonsport Hummel spordivarustus Raplamaa JK õpilastele ja pereliikmetele Valik september Jalgpallikooli võistlus- ja treeningvarustus 20
OÜ Lemonsport Hummel spordivarustus Raplamaa JK õpilastele ja pereliikmetele Valik september 2016 -... Jalgpallikooli võistlus- ja treeningvarustus 2016/17 Jalgpallisärk 22.- 100% polüester Suurused 6/8,
RohkemKeskkonnaministri määruse lisa 3
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 3 ÕHUSAASTELUBA Loa kehtivusaeg [ ] tähtajatu,
RohkemLasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused
Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemPõllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel Uuringu aruanne Tartu,
Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013 2016 Uuringu aruanne Tartu, 2016 1 Uuring Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde
RohkemPowerPoint Presentation
Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Mesilaspere haigused ja nende ravi Arvi Raie MULTIFACTOR REASONS FOR LOOSES TAPPIOHIN ON MONIA SYITÄ Reinvasion Mehiläishoitaja
RohkemEMA_2011_ _ET_TRA
II LISA Euroopa Ravimiameti esitatud teaduslikud järeldused ning positiivse arvamuse alused 1 Teaduslikud järeldused Docetaxel Teva Genrics ja sarnaste nimetuste (vt I lisa) teadusliku hindamise üldkokkuvõte
RohkemIX klass
Keemia IX klassile Näidistöökava Õpik (Õ): Lembi Tamm, Heiki Timotheus Keemia õpik IX klassile, Avita, 2013 Töövihik (TV): Kontrolltööd (KT): Lembi Tamm, Eevi Viirsalu Keemia töövihik IX klassile I osa,
RohkemSuviodra Integreeritud Taimekaitse
SUVIODRA INTEGREERITUD TAIMEKAITSE Juhend I ÜLDOSA Integreeritud taimekaitse on keskkonda säästev ja ökoloogiliselt puhast toodangut tagav erinevate taimekahjustajate tõrjemeetmete (nt mehhaaniliste, keemiliste,
RohkemMicrosoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx
Ettekanne ESTGIS aastakonverentsil 30.11.2012 Niidetud alade tuvastamine multispektraalsete ja radarsatelliidipiltide põhjal Kaupo Voormansik Sisukord 1. Eksperiment 2012 suvel multispektraalsete mõõtmiste
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/
EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/EÜ (põllumajandus- ja metsatraktorite mootoritest paisatavate
RohkemVL1_praks6_2010k
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite
RohkemMicrosoft Word - XTOP026.doc
XTOP026 Enne seadme kasutamist lugege kasutusjuhend hoolikalt läbi ja järgige kõiki juhiseid. Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. MOOTORRATTA TÕSTUK Kasutusjuhend OLULINE! EST LUGEGE NEED JUHISED
Rohkem