KULTUURROHUMAA MULLA TOITAINETE SISALDUS, BOTAANILINE KOOSSEIS JA SAAGIKUS TAVA- NING MAHETALUS

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "KULTUURROHUMAA MULLA TOITAINETE SISALDUS, BOTAANILINE KOOSSEIS JA SAAGIKUS TAVA- NING MAHETALUS"

Väljavõte

1 3 TEADUSTÖÖD KULTUURROHUMAA MULLA TOITAINETE SISALDUS, BOTAANILINE KOOSSEIS JA SAAGIKUS TAVA- NING MAHETALUS ABSTRACT: Nutritive status of soils, botanical composition and yielding ability of grasslands in conventional and organic farm. The general purpose was to study the productivity of organic grasslands and compare this with productivity in the same or similar climatic and pedologic conditions situated conventional farm. The investigation based on field experiments that were carried out in 4 different regions of Estonia: Saare and Lääne (West), Harju (North) and Võru (South-East) county in In current research work the botanical composition, the DM-yield of sward, soil ph KCl, and content of organic matter on the 4 research plots of 5m 2 were measured. The content of soluble plant nutrients (P, K and Mg, Ca) estimated by AL (ammonium acetate extraction) method. The dominant soil types in farms of West-Estonia were Calcic Cambisols and in North- Estonian farms Calcic Gleysols, in South-East Haplic Podzols types prevailed. The content of organic matter was higher in organic farms (except in Võru county), ph and soil types were the same in compared farm pairs. The content of lactate soluble P and K depended mostly on the location of farms. The low content of P and K in soil was caused by the low content of parent material in soil and also by very low fertilising level used in conventional farm. One of the most important aim in the Estonian grassland husbandry is the use of legume plants as the source of nitrogen and for increase the protein content of forage. Botanical composition of sward did not differ between conventional and organic farms. The average DM yield of the grasslands in the first cut and the total DM yield were by 10 20% higher in conventional farms. The results did not show a large differences between two farm types, because conventional farms with legume-rich grasslands were quite similar to organic farms which used grass-legume mixtures and few mineral fertilisers. Keywords: grassland, organic farming, botanical composition, DM-yield, plant nutrients Sissejuhatus Ajal, millal Eesti kuulus Nõukogude Liidu koosseisu, olid rohumaauuringud suunatud eelkõige kõrrelistele heintaimedele koos rohke lämmastikväetise kasutamisega. Ka Lääne-Euroopa intensiivse põllumajandusliku tootmisega riikides (Inglismaa, Holland, Saksamaa) on alates a. domineerinud rohumaadel kõrrelised (eelkõige karjamaa-raihein) tänu suhteliselt odavale mineraallämmastikule. Liblikõieliste heintaimedega ei ole seal pikka aega kuigi tõsiselt tegeldud. Viimasel aastakümnel on liblikõieliste heintaimede populaarsus Lääne-Euroopas siiski tõusnud. Eestis sundis põllumajanduse madal rentaablus, mineraalväetiste kõrge hind ning mure mullaviljakuse pärast tavatootjaid rajama eeskätt liblikõieliste rohkeid rohumaid (Viiralt, 1999; Bender, 2000). Suhteliselt rohke mineraalväetiste ja keemiliste taimekaitsevahendite kasutamine on paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides põhjustanud keskkonnaseisundi olulise halvenemise. Välja on kujunenud pidev tavatoodete ületootmine, millega kaasneb mahetoodangu turupotentsiaali suurenemine. Viimase 5 aasta jooksul on kiiret tempot saavutamas ökoloogilist laadi põllumajanduslik tootmine. Eestis on mahepõllumajandusega tegelnud peamiselt need, kes on soovinud arendada loodusega kooskõlas olevat elamisviisi (Ader, Edesi, 2000). Eesti põllumajanduslikku tootmist nimetatakse sageli tinglikult ökoloogiliselt puhtaks ehk mahedaks. Tegelikult moodustas mahepõllumajanduse seaduse kohaselt viljeldav ja kontrollitud pind (põllumaa ja looduslik rohumaa) a ha ehk 0,70% kogu põllumajandusmaast ja a. veidi üle ha (Mahepõllumajandus, 2001). Mahepõllumajandus on loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestav tootmisviis, kus mulla ja taimede vahel valitseb tasakaal. Selline süsteem suudab ise taastada tarvitatud aineid ning tegutseb edukalt vaid kõigi osade harmoonilises koostöös. Erinevalt tavaviljelusest on mahetootmises vajalik liblikõieliste heintaimede kasvatamine külvikorralülina, mida üldjuhul tuntakse põldheinana. Maheviljelus on suletud ahelaga toitainete ringlus, kus taimede poolt omastatud toitainetest suurem osa suunatakse mulda tagasi. Siin loobutakse täielikult mineraalväetistest ja keemilisest taimekaitsest (Newton, 1999; Younie, 2000; Hopkins, Hrabě, 2001).

2 4 Eesti rohumaade saagitase ja rohusööda kvaliteet on tihti alla jäänud arenenud veisekasvatusega riikidele (Rootsi, Taani, Holland jt.). Selle üheks peamiseks põhjuseks on vanade umbrohtunud rohustute rohkus, mida rohusöötade tootjad ei suuda uuendada suhteliselt suurte rajamiskulude tõttu (Viiralt et al., 2001). Intensiivse tootmisega rohumaadelt saadakse kvaliteetne saak eelkõige mineraalväetiste kasutamisega, millega tagastatakse mulda sealt taimedega ära viidud toitained. Väetamine mõjutab teadaolevalt mullaomadusi ning selle kaudu ka taimede toitumist, saagi suurust ja kvaliteeti (Kevvai, Kärblane, 1996). Võtmesõnad: rohumaa, mahepõllumajandus, botaaniline koosseis, KA-saak, taimetoiteelemendid Materjal ja metoodika Mahepõllumajandusele suunatud kultuurrohumaade teadusuuringuid ei ole Eestis kuigi laialdaselt veel tehtud (Viiralt, 2000). Et hinnata nüüdse turumajanduse tingimustes rohumaade senist olukorda nii tava- kui mahepõllumajanduses, eelkõige muldade seisukorra, rohumaataimede mitmekesisuse ja produktiivsuse alusel, tehti a. algust sellekohase uurimistööga, kuhu kaasati uuringud looduslike tolmeldajate (Mänd et al., 2001) ja mullaelustiku kohta. Uuringud jätkusid aastal. Samalaadseid tava- ja mahetootmise alaseid uuringuid on tehtud ka Rootsis ja Soomes (Granstedt, 2000; Nykänen et. al., 2000). Eelnevalt Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusest (tegevus alates a.) saadud andmete alusel valiti välja mahepõllumajandusega tegelevad keskmiselt 5 a. tagasi registreerunud tootjad. Nende mahetalude lähedusest leiti intensiivse (tava-) viljelusega tegelevad tootmisüksused. Vaatluse all olid seega erineva maaviljelustüübiga põllumajandusettevõtete (talu, ühistu) paarid neljas erinevas Eesti piirkonnas (Saare-, Lääne-, Harju- ja Võrumaa). Võrdlusvariandiks valiti metoodika kohaselt iga põllumajandustootja põldudest katsealadeks sobivad erineva kasutuskestusega heintaimede niitelised rohustud. Rohustud, mille dominantliigiks olid liblikõielised heintaimed (põhiliselt segu- või puhaskülvina punane ristik, lutsern ja ida-kitsehernes), mis olid iga tootja poolt rajatud erinevate sortide, liikide ja seemnesegudega. Uuritud punase ristiku rohkete rohustute keskmine kasutusvanus oli 1 3 aastat, ida-kitsehernel kuni 10 aastat. Tootmistingimustes koristati rohusaak keskmiselt kahel niitekorral (Saare- ja Harjumaa tavatalus osaliselt ka kolmel). Seetõttu tehti võrdväärsete andmete saamiseks ka välimääramised kõigis tootmisüksustes üheaegselt. Esimene haljasmassisaak koristati kõigis piirkondades, hoolimata ilmastiku mõjutustest, liblikõieliste heintaimede pungade moodustumisel (juuni keskel) ja teine saak ädalast augusti keskel. Tuginedes üldtunnustatud metoodikale, niideti ja kaaluti rohusaak tava- ja mahetaludes saagimääramise hetkel mahamärgitud 5 m 2 suurusega proovilappidelt 4 korduses. Rohustu botaanilise koosseisu määramiseks lõigati rohumaalt 5 8 kohast kokku umbes 1 kg raskune proov, millest liikide kaupa eraldati rohundid, liblikõielised ja kõrrelised heintaimed. Liikide osakaal taimikus väljendati kaaluprotsendina proovi kaalust. Mullauuringuteks tehti a. kevadel sügavkaeved, mille alusel määrati mullaliik ja lõimis ning koostati mulla horisontide profiili kirjeldused. Samaaegselt rohusaagi määramisega võeti mahamärgitud katselappidelt huumushorisondi mullaproovid toitainetesisalduse määramiseks AL-meetodil. Tingituna katsealade hajutatusest ilmnes sademete ja temperatuuri erinevus, mis mõjutas heintaimede fenoloogilist kasvu ja arengut piirkonniti, aga mitte niivõrd võrreldava talupaari siseselt. Uuringud tehti ETF finantseerimisel (grant nr ja 4116). Katsetulemused ja arutelu Eesti mullastikku on võrdlemisi põhjalikult uuritud ja tulemused trükis avaldatud (Kõlli, Lemetti, 1999). Maa põllumajandusliku tootmisvahendina omab turumajanduse tingimustes erilist tähelepanu, sest mulla omadustest, vee-, õhu- ja soojusrežiimist ning taimetoitainetega varustatusest sõltub selle viljakus ja produktsioonivõime. Muldade leviku ja viljakuse hindamisel a. kevadel teostatud sügavkaevete põhjal selgus, et Harju-, Lääne- ja Saaremaal olid valdavad mullaliigid rähksed gleistunud ja gleimullad ning Võrumaal väheviljakate, mitmesuguste erodeeritud ja deluviaalmuldade kompleks. Väetistarbe analüüside alusel on selgunud, et praegune mineraalväetiste tagasihoidlik kasutamine või mittekasutamine ei taga mullaviljakuse säilumist, sest toitainete bilanss on negatiivne (Roostalu et al., 2000). Uuritud tava- ja mahetalude rohumaade muldade seisundi hindamise ja toiteelementide bilansi kohta andsid tunduvalt selgema ülevaate mullaproovid ja nende laboratoorse analüüsi tulemused, mille alusel on võimalik määrata tavataludele mineraalväetiste vajadust. Pidev ülevaade muldade kiirest muutusest loob võimaluse mineraalväetiste optimaalsemaks kasutamiseks ja välistab võimaliku kahju, mida põhjustab taimetoiteelementide tasakaalustamatus (ala- või üleväetamine, põhjustades keskkonna reostamist). Sageli peetakse mahepõllumajanduseks ka sellist viljelusviisi, kus jäetakse kasutamata mineraalväetised ja keemilised taimekaitsevahendid ning majandatakse kõlvikuid tavamaaviljeluse võtteid kasutades, mille tagajärjel suureneb umbrohtumus ja langeb mullaviljakus (Ellermäe, O., Ellermäe, C., 2001). Uuritud maakondade talupaaride muldade happesus oli vastavalt ph KCl mullareaktsioonile sõltuvalt mulla liigist mitmekesine: nõrgalt happeline kuni neutraalne. Kuid samas piirkonnas tava- ja mahetalul oli erinevus minimaalne (tabel 1). Lõuna-Eestis domineerisid siiski enamasti happelisemad mullad, Lääne-Eestis seevastu

3 Kultuurrohumaa mulla toitainete sisaldus, botaaniline koosseis ja saagikus tava- ning mahetalus 5 karbonaatsemad. Muldi tuleks liigse happesuse korral agrotehniliste nõuete kohaselt lubjata. Näiteks Võrumaa mahetalu (ph KCl 4,8) ja tavatalu (ph KCl 5,3) põllul kasvatati karbonaatset mulda nõudvat lutserni (sobivaim ph KCl 7,0). Kuid on olemas heintaimede liike, milliseid võib kasvatada mitmekesistes mullastikulistes tingimustes. Eelkõige muldade omaduste arvestamine on keskkonnasõbraliku ja tulutoova rohumaaviljeluse peamiseks eelduseks. Muldade kasutuse seisukohalt on äärmiselt oluline õige rohumaade viljelemise tehnoloogia rakendamine erosiooniohtlikel muldadel (Võrumaa) ja õhukese pinnakattega aladel (Saare- ja Läänemaa), kus probleemiks on rähksus ja peenkivisus. Katsealade muldadest AL- (ammooniumatsetaatlaktaat-) meetodil määratud liikuva fosfori ja kaaliumi sisaldused (mg kg -1 ) varieerusid olenevalt piirkonnast väga madalast tasemest kuni väga kõrgeni. Mulla toitainetesisalduse hindamisel selgus, et liikuva fosfori ja kaaliumi rikkamad mullad esinesid Saare- ja vaesemad Võrumaal. Ilmnes, et mahetaludes oli toitainete varu mullas mõnevõrra väiksem, kuid kindlat seaduspärasust ei täheldatud. Enamik muldadest sisaldas laktaatlahustuvat fosforit mg kg -1, mis näitab, et need kannatasid fosforipuuduse all. Laktaatlahustuva kaaliumi sisaldus oli Võrumaa muldades väike, teistes piirkondades optimaalne, keskmiselt mg kg -1. Et tõsta laktaatlahustuva P sisaldust mullas 10 mg kg -1 võrra aastas, tuleks lisaks saagiga eemaldatud fosforikogusele anda aastas sõltuvalt muldadest kg täiendavalt P (Kevvai, Kärblane, 1996). Agrokeemilise analüüsi käigus määrati muldadest ka Mg-sisaldus, mis sõltuvalt mulla ph ja orgaanilise aine sisaldusest on küllaltki madal Harju- ja Võrumaal. Mulla oluline omadus on viljakus, mis sõltub suurel määral huumusesisaldusest. Sellest ülevaate saamiseks määrati mulla orgaanilise aine sisaldus, mis oli kõrgem Saare- ja Harjumaal keskmiselt 4 6% (joonis 1). Tabel 1. Mulla agrokeemilised näitajad erinevate maakondade tava- ja mahemaaviljelusega taludes a. Table 1. The soil properties and content of plant nutrients in researched types of farming in 2001 Maakond Talutüüp P K Ca Mg Orgaaniline aine, % Mullatüüp County Farm type ph KCl mg kg -1 AL-meetod / AL-method Content of organic matter, % Soil type Saare A 6, ,0 Rähkmuld B 6, ,5 Calcic Cambisols Lääne A 6, ,7 Rähkmuld B 6, ,9 Calcic Cambisols Harju A 6, ,3 Rähkne gleimuld B 6, ,8 Calcic Gleysols Võru A 6, ,0 Deluviaalne muld B 5, ,0 Haplic Podzols A tavatalu / conventional farm, B mahetalu / organic farm Viimasel kümnel aastal on enamik tavatootjaid Eestis rajanud uued rohumaad liblikõieliste ja kõrreliste segudena. Et liblikõieliste kestvus on lühike (1 4 aastat), sunnib sagedane uuendamine rajama võimalikult nooremaid produktiivsemaid taimikuid. Hea saagivõimega liblikõieliste rohke põldheina rohustu peaks sisaldama 60 80% liblikõielisi ja 20 40% kõrrelisi heintaimi (Kaust et al., 2000). Väga oluline on teada rohumaal kasvavate külvatud kultuurliikide ja juurdetulnud heintaimeliikide ning rohundite kaalulist suhet saagis. Heintaimede kasvuperioodil muutus uuritavate rohustute botaaniline koosseis oluliselt, seda ka liblikõieliste osas, mille sisaldus taimikus sõltus otseselt sordist ja liikide konkurentsivõimest, samuti niiterežiimist ja kasvukoha ilmastikust. Liblikõieliste heintaimede osatähtsus ulatus piirkonniti esimese niite ajal tavataludes keskmiselt 30 50%-ni ning mahetaludes 40 70%-ni. Teisel niitel täheldati liblikõieliste osatähtsuse suurenemist. Selle näitaja puhul ei täheldatud suurt erinevust Võrumaa talupaaril. Kõigil talupaaridel olid rohustud suhteliselt noored ja seetõttu esines rohundeid suhteliselt vähe (10 15%), kuigi mahetalude rohustud olid mõnevõrra enam umbrohtunud, eelkõige täheldati seda Võrumaal. Üldjuhul peetakse mahepõllumajanduslikul rohumaal vajalikuks liikide rohkust ja mitmekesisust, sest intensiivse tootmise käigus monokultuuride kasutamisel on vähenenud mitmesuguste putukate toidutaimed. Eesti kultuurrohumaad on siiski küllaltki liigirikkad: niidud on rajatud vastavalt 3 liigi ja karjamaad 5 7 liigiga. Katseaastate botaanilise koosseisu määramisest selgus, et rohustute dominantliigiks oli harilikult üks kindel liblikõieline heintaim, millele lisandus keskmiselt 2 5 kõrrelist ja sealjuures veel mitmeid rohundeid.

4 6 Joonis 1. Mahe- ja tavatalude rohustute botaaniline koosseis erinevates maakondades aastal Figure 1. The botanical composition of organic and conventional grasslands in different counties in 2001 Joonis 2. Kuivainesaakide võrdlus tava- ja mahemaaviljelusega taludes a. Figure 2. The DM yield in compared conventional and organic farm pairs in 2001 Kõigis tavatootmisega tegelevates põllumajanduslikes üksustes jäi liblikõieliste rohke põldheina KA-saak üsnagi madalaks, hoolimata intensiivse maaviljeluse tootmisvõimalustest. Selle peamiseks põhjuseks on suund ekstensiivsele tootmisele, seda just tavataludes (viimasel juhul on tegu nn. sund-mahetootmisega rahapuuduse tõttu), samuti võis saagikust mõjutada katseaasta ilmastik. Saare-, Harju- ja Võrumaal saadi suuremad esimese niite KA-saagid üldjuhul tavatalude rohumaadelt, mis ületasid mahetalude vastavaid saake keskmiselt 0,5 1,0 t ha -1 (joonis 2). Läänemaa talupaari KA kogusaagid olid madalamad kui teistes maakondadest, mida võib tinglikult seostada selle piirkonna ebasoodsamate mulla- ja ilmastikutingimustega. Uurimuse alusel saab

5 Kultuurrohumaa mulla toitainete sisaldus, botaaniline koosseis ja saagikus tava- ning mahetalus 7 hinnata 1. niite saagiandmeid, mis on võrdväärsed, sest olenevalt rohumaade omanikest toimus tootmistingimustes praktiline esimene saagikoristus erinevalt ja seetõttu on ädalasaagi ja KA kogusaagi andmed mõneti ebatäpsed. Kokkuvõte Lähiaastatel on aktiivne huvi ökoloogilise ehk mahepõllumajandusega tegelemise vastu Eestis päevpäevalt suurenenud, seda soodustavad eelkõige ekspordivõimalused ja riiklik mahepõllumajanduse hektaritoetus. Mitmed Eesti mullateadlased on aga üha rohkem hakanud suunama tähelepanu muldade toitainete säilitamisele ja tagastamisele. Samuti kirjeldatakse, et suhteliselt rikkalik mineraalväetiste ja keemiliste taimekaitsevahendite kasutamine on mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis põhjustanud keskkonnaseisundi olulise halvenemise, tekib järjest enam esineb tavatoodete ületootmist, mis loob võimalused mahetoodangu turupotentsiaali suurenemiseks ja aastal viidi tava- ja mahetaludes läbi kultuurrohumaade alased uuringud, mille käigus uuriti muldade toitainetesisaldust, rohumaataimede botaanilist koosseisu ja rohusaagi suurust ning kvaliteeti. Tulemused näitavad, et Eesti oludes ei ole eriti suurt erinevust mõningate tava- ja maheviljeluse rohumaade saagitaseme vahel ning muldade toitainetesisalduses. Erinevates maakondades vaadeldud talupaaride põldudel kasvatati põhiliselt liblikõielisi heintaimi puhaskülvis või segus kõrrelistega. Vastavalt mahepõllumajanduse seadusele tuleb külvikorras kasvatada mahetalus liblikõielisi kultuure, järelikult olenemata mulla happesusest kasvatavad näiteks mahetalud karbonaatset mulda nõudvat lutserni lämmastikuprobleemi lahendamiseks. Katseandmete kohalt võib arvata, et uurimuses võrreldavad tavatalud ei olnud niivõrd intensiivtootmise tasemel, sest sellele omaste agrotehnoloogiliste võtete, mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisega ettevõtete läheduses ei leidunud jällegi mahetalusid. Samuti ilmnes, et vaadeldavad (Saare-, Lääne- ja Harjumaa) mahetalud paiknesid eelkõige muldadel, mis olid tavapärasest toitaineterikkamad. Tootmistingimustes on rohumaa saagi määramine teatud määral raskendatud ja ei ole eriti täpne. Esimese niite KA-saagid määrati taludes üheaegselt juuni keskel, mil rohusööda toitainetesisaldus ja saagikus on sobivas suhtes, ädalasaak niideti augusti keskel, kuid rohukasvu algus eelnevast niitest kujunes igas talus erinevaks, millest ka erinevus KA-kogusaagi määramisel. Saagiandmetest selgus, et suuri erinevusi KA-saagi osas talupaaride vahel ei esinenud. Samuti võib arvata, et viimastel aastatel on jäänud rohumaade saagid suhteliselt madalamaks ja ebastabiilsemaks eelkõige ebapiisava väetiste kasutamise tõttu, mis ilmnes tavataludes. Eestis on head eeldused ökoloogiliseks rohumaaviljeluseks, sest enamikul uuritud tavataludest olid rohumaad põhiliselt õhulämmastikku siduvate liblikõieliste rohked. Põllumajanduse tuleviku aspektist väärib mahemaaviljeluse suuna arendamine igati tunnustust, kuid samas tuleks kõrvutada positiivset ja negatiivset. Eelkõige teeb maheviljeluse juures ettevaatlikuks muldade üleekspluateerimine ja muldkatte toiteelementide vahekorra tasakaalustamatuks muutumine. Mahepõllumajandus on ekstensiivne tootmisviis ehk intensiivse maaviljeluse alternatiiv, mis on suunatud toodangu kvaliteedi tõstmisele ja toidu täisväärtuslikkuse saavutamisele ökoloogiliste võtetega. Huvi mahemaaviljeluse vastu on viimastel aastatel üha rohkem süvenenud. Kindlasti on see seotud asjaoluga, et kogu ühiskonnas on tunda suurenevat poolehoidu keskkonnasäästlikuma tootmise, tervislikuma toidu ja kokkuhoidlikuma ning looduslähedasema elustiili vastu. Kuid praegune mahepõllumajanduse poliitika põhineb eeskätt heal uskumusel ja tundub ülepaisutatud ning vajaks teaduslikku uurimist ja lähenemist. Kirjandus Ader, E., Edesi, L. Mahepõllumajandus Eestis Mahepõllumajanduse leht, nr. 18, Tartu, lk.1 3, Bender, A. Lutserni ja punase ristiku sordid, nende omadused. Teadustööde kogumik. Jõgeva, 2000, 172 lk. Ellermäe, O., Ellermäe, C. Grain yield and quality of oats, barley and summer wheat varieties on different soil conditions in organic farming. Transactions of the Estonian Agricultural University 212, 2001, p Granstedt, A. Ecological grassland management in the Nordic countries. Conventional and ecological grassland management: comperative research and development. International symposium, Tartu, p , Hopkins, A., Hrabě, F. Organic grassland farming and nature conservation. Organic Grassland Farming. Proceedings of the International Occasional Symposium of the European Grassland Federation. Duderstadt, p , Kaust, K., Kärner, E., Kärner, M., Geherman, V. Põldheina saak sõltub mineraalväetistest. Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi Toimetised, nr. 11, Tartu, lk , Kevvai, L., Kärblane, H. Väetiste kasutamine. Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat. Tln., 1996, lk Kõlli, R., Lemetti, I. Eesti muldade lühiiseloomustus. Normaalsed mineraalmullad. Tartu, lk. Mahepõllumajandus. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus lk.

6 8 Mänd, M., Geherman, V., Martin, A.-J., Paimetova, V., Viiralt, R. Bumblebee abundance in grasslands: comparison of organic and conventional farming. Transactions of the EAU 213, p , Newton, J. Organic grassland. UK, p. Nykänen, A., Leinonen, P., Väisanen, J. Clover content and yield of sward on organic farms maintenance and estimation. Conventional and ecological grassland management: comperative research and development. International symposium, Tartu, p , Roostalu, H., Annuk, K., Lillak, R. Põllumajanduse arengulugu läbi aegade. Kaasaegse ökoloogia probleemid, VIII, lk , Viiralt, R. Bioloogiline mitmekesisus rohumaadel, tähtsus ja ajalooline taust. Loodushoidlikud rohumaad (koostaja E. Milvaste). Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus, lk , Viiralt, R. Tava- ja maherohumaaviljelus: võrdlevad uurimistulemused ja arengusuunad. Mahepõllumajanduse leht, nr. 17, Tartu, lk , Viiralt, R., Parol, A., Kabanen, N. Production potential and persistency of perennial forage legumes in low-input grassland. Conference on Sustainable Agriculture in Baltic States. Proceedings of the International Conference. Tartu, June 28 30, p , Younie, D. The Role and Management of Grassland in Organic farming. In: Grass Its Production and Utilisation (edited by A. Hopkins), Blackwell Science Ltd, UK, p , Nutritive Status of Soils, Botanical Composition and Yielding Ability of Grasslands in Conventional and Organic Farm Summary In the previous Soviet period Estonian agricultural production input, including grass seeds and mineral fertilisers, was relatively cheap. Now the situation has changed. High price of mineral fertilisers and concern about soil fertility force to grow in grassland much more forage legumes. Grassland has always played an important role in organic agricultural systems. Grassland production based on legumes as an essential component of the productivity and economy of the organic farming systems. Legumes not only bind the nitrogen and thereby save nitrogen fertilisers, but they have generally a higher nutritive value than grass as well. Organic farming is based on specific standards of production which aim is to achieve ecologically and socially sustainable agro-ecosystems. The organised organic farming movement in Estonia started with the establishment of the Estonian Biodynamic Association in Interest in organic farming and food quality has rapidly increased in the last decade. In Estonia no special studies have been conducted to compare the conventional and organic farming. The general purpose of this research was to study the productivity of organic grasslands and compare it with productivity at conventional farms under the same or similar climatic and pedologic conditions. The investigation was based on field experiment that carried out in 4 different regions of Harju-, Lääne-, Saare- and Võru county in These areas traditionally have had extensive agricultural production due to natural conditions and therefore the conversion them to organic farming is relatively easy. In the current research work the botanical composition and the DM-yield of sward, soil ph KCl and content of organic matter were measured on the 4 research plots of 5m 2. The content of soluble plant nutrients P, K and Mg, Ca by AL (ammonium acetate extraction) method were estimated. The grass was harvested twice during of the season. In West-Estonia Calcic Cambisols and in farms of North-Estonia Calcic Gleysols soils dominated. In South-East Haplic Podzols soils prevailed and a lot of soils were degraded to water and tillage erosion. The soils of Võru counties are exceedingly poor in humus. The soil ph, which depends on soil type, is higher in farms of West-Estonia. The content of lactate soluble P and K depended mostly on the location of farms (Table 1). The low content of P and K in soils is caused by their low content in soil parent material and on conventional farms also by very low fertilising level. One of the most important aim in the Estonian grassland husbandry is the use of legume plants as the source of nitrogen for grasslands and for increase the protein content of forage. The legumes are very important because of the high price of mineral nitrogen fertilisers. The botanical composition of sward did not differ between conventional and organic farms (Figure 1). The grasslands contained more than 50% of legumes. Swards of the organic farms contained often more herbs. In the swards both types of farms one leguminous dominated (often red clover with 3 5 graminaceous and herbs). In typical Estonian farm the leguminous and (red clover) graminaceous mixture was used due to economic reasons in the last decade.

7 Kultuurrohumaa mulla toitainete sisaldus, botaaniline koosseis ja saagikus tava- ning mahetalus 9 The total DM yield and legume content of grassland depended on the type and the age of the sward. The average dry matter yield of the grasslands in the first cut and the total DM yield were approximately by 10 20% higher in conventional farms (Figure 2). Contemporary Estonian conventional farms with legume-rich grasslands are quite similar to organic farms both they use graminaceous-leguminous mixtures. In addition, conventional farms also use few mineral fertilisers. It is very well known that mineral fertilisation is one of the main factor influences the grassland productivity, but for many farmers milk production is not profitable enough and they do not want to spent extra money for the grassland fertilisation. On the other hand, the low level of fertilisation favours the richness of different plant species. It can be concluded that in Estonia there are a good preconditions and opportunities to develop organic grassland systems, but it is necessary to extend research in this field.

Slide 1

Slide 1 Katsetulemused kaaliumirikaste maheväetistega Kuusiku katsekeskuses Karli Sepp 1 Pikaajaline mahe- ja tavaviljeluse külvikord 1. Punase ristiku rohke põldhein 1. a 2. Punase ristiku rohke põldhein 2. a

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI Soostunud ja soomuldade orgaanilise süsiniku sisaldus ja vastavalt sellele 1:1 mullakaardi võimalik korrigeerimine Töö teostajad: Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire büroo, kontaktisik Priit Penu

Rohkem

TAIMETOITAINETE BILANSIST EESTI MAAVILJELUSES

TAIMETOITAINETE BILANSIST EESTI MAAVILJELUSES 230 TAIMETOITAINETE BILANSIST EESTI MAAVILJELUSES ABSTRACT: Balance of plant nutrients in Estonian agriculture. Total and active of plant nutrients (on the average of 1996 2000) was calculated for Estonian

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx) Keskkonnasõbralik toidutootmine ja tarbimine Rahvaarvu eeldatav kasv aastani 2050 Doktorant Mariana Maante Magistrant Jorma Kütt Foto: L. Talgre https://et.wikipedia.org/ Haritav maa per capita Toitumine

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

humana_A5_EST_2+2.indd

humana_A5_EST_2+2.indd ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku

Rohkem

Microsoft PowerPoint - 01_maheaed.ppt

Microsoft PowerPoint - 01_maheaed.ppt Köögivili maheaias Priit Põldma EMÜ, aianduse osakond Kui palju peaks köögivilja sööma Tervislikku toitumist silmas pidades peaks ¼ toiduratsioonist moodustama puu- ja köögiviljad. Tarbimisnorm 1 inimese

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Miniviljelusvõistlus Indrek Harlamov, Reivo Nugis, Martin Sumla Tartu 2018 Sissejuhatus Mulla liigiks - näivleetunud muld (LP); mulla ph 6,0; mulla Hu sisaldus 2,37 %; fosfori väetustarve väike P-4; kaaliumi

Rohkem

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

Mitmesugust.indd

Mitmesugust.indd Eesti Taimekasvatuse Instituut Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Estonian Crop Research Institute Estonian University of Life Sciences Institute of Agricultural and Environmental Sciences

Rohkem

Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016

Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016 Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013 2016 Programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015 2021 rakendusuuring Ants-Hannes

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

m

m Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised

Rohkem

Microsoft Word - Kalev.doc

Microsoft Word - Kalev.doc 3 ILMASTIKU MÕJU ERINEVAT TÜÜPI PÕLDHERNESORTIDE SAAGILE JA SAAGI KVALITEEDILE ABSTRACT. Weather effects on yield and quality of yield of different field pea types. The trials of different types of field

Rohkem

Tiitelleht

Tiitelleht Company Data ASFALTSEGUDE TOOTMINE Production of Asphalt Mixtures AVA PDF TOODETUD ASFALTSEGUSID 2011. A. Produced Asphalt Mixtures in 2011 Mixture Type AC surf. bin AC base SMA Other types in tonnes 703

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Miks liituda projektiga LIFE Fit for REACH? Karin Viipsi Henkel Balti OÜ (Henkel Makroflex AS) Infopäev ettevõtetele, 09.11.2016 Sisukord Ettevõtte tutvustus Ettevõtte eesmärk projektis Mida on varasemalt

Rohkem

Mahekonverents_2019_04_veeb.indd

Mahekonverents_2019_04_veeb.indd Teaduselt mahepõllumajandusele Toimetised Tartu 2019 See on neljas, juba traditsiooniks kujunenud mahetootjatele suunatud eelretsenseeritud artiklite kogumik, tähistamaks 30 aasta möödumist mahetootmise

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Microsoft Word - Ettevotjatulu_2016 kodukale.doc

Microsoft Word - Ettevotjatulu_2016 kodukale.doc Indikaatori Ettevõtjatulu analüüs 2015. aasta andmetel, aruande lühikokkuvõte 2016 Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus, kontaktisik Ere Ploomipuu, ere.ploomipuu@pmk.agri.ee Töö teostaja: OÜ AgriNet,

Rohkem

rp_ IS_3

rp_ IS_3 Page 1 of 5 Üldine informatsioon Kummelitee Exemption Flags Toote nimi Exempt from Artwork Exempt from NEP Reporting Country Lipton Brand Name CAMOMILE Product Name Legal Description Country Kummelitee

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põllumajanduse suurandmete tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajaline programm 12. märts 2019 Türi Martin Paukson Programmi eesmärk Suurandmete programmi eesmärgiks on andmekasutuse koosvõime tõstmine

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)

Rohkem

Toidutootmise trendidest

Toidutootmise trendidest TOIDUTOOTMISE TRENDIDEST Seemneliit Teabepäev Toila, 01.12.2011 Ruve Schank, Tiina Saron SÖÖJAID ROHKEM Elanikkonna kasv 7 miljardit on juba katastroof Linnarahvastiku osakaalu kasv üha vähemaks jääb neid,

Rohkem

Kasutatava põllumajandusmaa klassifikaator

Kasutatava põllumajandusmaa klassifikaator ÕLLUMAJANDUSULTUURIDE LOETELU õllumajanduskultuur Maakasutustüübid Märkus Otstarve* Teravili talinisu uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks talinisu allakülviga uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks

Rohkem

OTK_lyhi_2007

OTK_lyhi_2007 Indikaatorite Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa ja Ettevõtjatulu analüüs 2006. a andmetel, aruande lühikokkuvõte 2007. Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus Töö teostaja: Ökoloogiliste Tehnoloogiate

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute

Rohkem

EESTI PÕHILISTE HARITAVATE MULDADE HUUMUSHORISONDI PAKSUS,

EESTI PÕHILISTE HARITAVATE MULDADE HUUMUSHORISONDI PAKSUS, 264 EESTI PÕHILISTE HARITAVATE MULDADE HUUMUSHORISONDI PAKSUS, SELLE DÜNAAMIKA JA MÕJU MULLA VILJAKUSELE R. Kask SUMMARY: The thickness of the humus horizon in the main arable soils of Estonia, its dynamics

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist

Rohkem

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

LÄMMASTIKVEDELVÄETISE JA HARULDASTE MULDMETALLIDE

LÄMMASTIKVEDELVÄETISE JA HARULDASTE MULDMETALLIDE 261 LÄMMASTIKVEDELVÄETISE JA HARULDASTE MULDMETALLIDE TOIMEST SUVINISULE ABSTRACT. Effect of liquid nitrogen fertilizer and rare earths on spring wheat. On the basis of nitrogen-rich production residues

Rohkem

MINERAALELEMENTIDE SISALDUS ÕUNAPUU

MINERAALELEMENTIDE SISALDUS ÕUNAPUU 17 MINERAALELEMENTIDE SISALDUS ÕUNAPUU VILJADES JA LEHTEDES ABSTRACT. Mineral content of apple fruits and leaves. Effect of mineral nutrient on fruit quality, including quality for storage and the development

Rohkem

Sõnajalad

Sõnajalad 1. Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega! Eelised: *Kahjurid ja haigused ei kahjusta; *Taluvad erinevaid kasvukoha tingimusi (kui kõrrelised eelistavad vaid kuiva kasvukohta,

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 5 6 Üldosa 1. Baltimaade pealinnade üldnäitajad... 8 2. Tallinna linna koostööpartnerid, 2003... 9 3. Suuremate keskuste kaugused Tallinnast... 10 4. Suuremate Eesti linnade kaugused Tallinnast... 10 5.

Rohkem

PLM2010.pdf

PLM2010.pdf PÕLLUMAJANDUSLOENDUS AGRICULTURAL CENSUS EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA PÕLLUMAJANDUSLOENDUS AGRICULTURAL CENSUS TALLINN 2012 Kogumik esitab 2010. aasta põllumajandusloenduse andmeid majapidamiste

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2) Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri

Rohkem

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP-1 20.09.2012 Sirje Potisepp 21.09.2012 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Microsoft Word - Loppukilpailu2015_16_tehtavat_viro_1

Microsoft Word - Loppukilpailu2015_16_tehtavat_viro_1 Põhikooli matemaatika võistlus Lõppvõistlus reedel 22.1.2016 OSA 1 Lahendamiseks aega 30 min Punkte 20 Selles osas kalkulaatorit ei kasutata. Lühikesed lahendused ja vajalikud joonised teha samale paberile.

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

ÜLEVAADE VÄÄVLI KUI TALINISULE OLULISE TOITEELEMENDI MÕJU UURINGUTEST EESTIS

ÜLEVAADE VÄÄVLI KUI TALINISULE OLULISE TOITEELEMENDI MÕJU UURINGUTEST EESTIS Teadusartiklid / Research articles 1 Agraarteadus 1 * XXX * 2019 1 12 Journal of Agricultural Science 1 * XXX * 2019 1 12 ÜLEVAADE: ÜLEVAADE VÄÄVLI KUI TALINISULE OLULISE TOITEELEMENDI MÕJU UURINGUTEST

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri 06.02.2015. käskkirjaga nr 18 Sotsiaalministeeriumi osakondade

Rohkem

Slide 1

Slide 1 TÖÖTUBA: ÕPIRÄNDE TUNNISTUSE TÄITMINE Margit Paakspuu 5163 Töötoa ülesehitus 1. Kellele ja milleks me õpirände tunnistusi väljastame? 2. Õpirände tunnistuse väljastamise protseduur 3. Õpirände tunnistuse

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 on tuntuim Lõuna-Itaalia suurkooperatiiv, mis asub Puglia veinipiirkonna keskel Salentos ning tegutseb aastast 1989. 2007, 2009 ja 2014 aastatel sai Vinitalyl parima Itaalia veinimaja tiitli. 2005, 2006

Rohkem

Tiitel_logoga.ai

Tiitel_logoga.ai SÄÄSTVA ARENGU NÄITAJAD INDICATORS OF SUSTAINABLE DEVELOPMENT EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA SÄÄSTVA ARENGU NÄITAJAD INDICATORS OF SUSTAINABLE DEVELOPMENT TALLINN 2009 Koostanud Statistikaameti keskkonna

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TEHNOLOOGIAPLATVORMI KUJUNDAMINE (Manufuture) Tallinn, 20.04.2011 Innovative Manufacturing Engineering Systems Competence Centre (IMECC) is co-financed by Enterprise Estonia and European Union Regional

Rohkem

MAK ja 5. prioriteedi meetmete; 3. prioriteedi loomade heaolu meetme ja 2. prioriteedi tegevuse kiviaia taastamine hindamisaruanne

MAK ja 5. prioriteedi meetmete; 3. prioriteedi loomade heaolu meetme ja 2. prioriteedi tegevuse kiviaia taastamine hindamisaruanne MAK 214-22 4. ja 5. prioriteedi meetmete; 3. prioriteedi loomade heaolu meetme ja 2. prioriteedi tegevuse kiviaia taastamine hindamisaruanne 218. aasta kohta Foto: Ere Ploomipuu M A K 2 1 4-2 2 4. j a

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad, avaloeng Anne Villems September 2013.a. Miks selline kursus? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on meie igapäevane abiline õppetöös. Milliseid vahendeid on teie senises õppetöös kasutatud?

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Mee kvaliteet

Mee kvaliteet Milline peab olema hea mesi. Meekvaliteedi näitajad ja kuidas neid saavutada. 09.03.2019 Haapsalu Anna Aunap anna.aunap@gmail.com Mesinduskursuse korraldamist toetab Euroopa Liit Mesindusprogrammi 2017-2019

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.06.2002 Avaldamismärge: RT I 2000, 49, 314 Meditsiinilisel

Rohkem

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

Microsoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc

Microsoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc Soovituste koostamise kokkuvõte - SoKo Kliiniline küsimus nr 2 Kas kõigil alkoholi kuritarvitamise ja alkoholisõltuvuse kahtlusega patsientidel tuleb lisaks anamneesile kasutada diagnoosi täpsustamiseks

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Scanned Image

Scanned Image EESTI MAAILMAS 21. SAJANDI KÜNNISEL EESTI MAAILMAS 21. SAJANDI KÜNNISEL TARTU ÜLIKOOL EESTI MAAILMAS 21. SAJANDI KÜNNISEL Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri 70. sünnipäevale pühendatud konverentsi

Rohkem

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus

Rohkem

j2007_2.cdr

j2007_2.cdr RESULTS OF ANIMAL RECORDING IN ESTONIA ELMATAR 007 Väljaandja: Jõudluskontrolli Keskus Issued by Kirjastaja: Kirjastus ELMATAR (www.elmatar.ee) Publisher Esikaane foto: Kaivo Ilves Cover photo Küljendus:

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning

Rohkem

Efektiivne taimekasvatus ja jätkusuutlikkus

Efektiivne taimekasvatus ja jätkusuutlikkus Efektiivne taimekasvatus ja jätkusuutlikkus Endla Reintam Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Mullateaduse ja agrokeemia osakond, Kreutzwaldi 1, Tartu, Estonia Tel: +372 731 3534, e-mail:

Rohkem

REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names /

REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names / REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names / Fondi teised nimed: Business Register Number / Äriregistri

Rohkem