Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016
|
|
- Raivo Laane
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel Programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel rakendusuuring Ants-Hannes Viira, Jelena Ariva, Katri Kall, Liis Oper Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut Tallinn,
2 Ha Põllumajandusmaa kasutus Eestis, Põllumajandustootmises mittekasutatav maa, mida säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes Jõulukuusekasvatus ja muud püsikultuurid Looduslik (püsi)rohumaa Puukoolid Viljapuu- ja marjaaiad (v.a maasikas) Põllumaa Põllumajandusmaa kasutuse muutus, Põllumaa Põllumajandustootmises mittekasutatav maa, mida säilitatakse heades Looduslik (püsi)rohumaa Muu Ha Allikas: Statistikaamet (2016)
3 Põllumajandustootmises mittekasutatav maa, mida säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes Toetusõigusliku püsirohumaa, mida ei kasutata põllumajandustootmises, osakaal kasutatavast põllumajandusmaast, % 2% 4% 6% 8% 12% EE 11,1% LV RO DK LT ES PL BL 4,2% 3,3% 2,4% 2,0% 1,6% 1,5% 1,2% Allikad: Statistikaamet (2016), Eurostat (2016)
4 Minimaalsete hooldustööde nõuete muutumine ja a Kuni a olid minimaalsete hooldustööde nõuded osa põllumajandusmaa heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes (HPKT) hoidmise nõuetele vastavuse süsteemist. Nõuete rikkumisega kaasnes määratava toetuse vähendamine. Alates a. on minimaalsete hooldustööde nõuded seotud toetusõiguslikkusega. Nõuete rikkumisega kaasneb otsetoetuste määramata jätmine ja aastal piirati põllumajandusmaa osakaalu, mille puhul võis jätta heksli koristamata. Lisaks muudeti perioodi, mille jooksul hooldustööd tuli ellu viia aastal võis püsirohumaal jätta heksli põllule, kui taotleja kasutuses oli kuni 10 ha põllumajandusmaad. Kui taotlejal oli rohkem kui 10 ha põllumajandusmaad, siis võis heksli jätta põllule 10 ha-l ja lisaks kuni põllumajandusmaa pindala osast, mis ületas 10 ha. Püsirohumaal võis jätta heksli põllule ka juhul, kui taotleja kasutuses olevast põllumajandusmaast moodustas põllumaa (välja arvatud lühiajaline rohumaa) üle 30% või kui põllumajandusloomade registri andmetel oli taotlejal 15. juuni seisuga loomkoormus püsirohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 LÜ. Alates aastast tohtis jätta hekseldatud rohu kokku kogumata kuni 15%-l taotleja kasutuses olevast toetusõiguslikust põllumajandusmaast, mille kohta taotleti toetust. Soovituslik loomkoormus rohumaa hooldamiseks karjatamisel oli aastal üldjuhul vähemalt 0,5 LÜ/ha. Aastatel oli vaja enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaad niita vähemalt üks kord enne 31. juulit või seal karjatada loomi (ebapiisava tulemuse korral niita rohumaa üle), ning 31. juuliks pidi niide olema koristatud või hekseldatud (hekseldamine oli lubatud alates 1. juulist) aastast alates peab rohumaa olema niidetud, hekseldatud või muul viisil hooldatud ja niide (püsirohumaal ka heksel) kokku kogutud hiljemalt 10. augustil. Püsirohumaad on lubatud hekseldada alates 5. juulist. Allikad: Maaeluministeerium (2015); RT I, , 11; RT I, , 4; RT I, , 27; RT I, , 4
5 Põllumajanduslike majapidamiste tootmistüübid ja suurusgrupid Tootmistüübid: 15 Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede tootmisele spetsialiseerunud ettevõtted 161 Juurvilja tootmisele spetsialiseerunud ettevõtted 162 Teravili, õliseemned, valgukultuurid ja juurvili 163 Põlluköögiviljade tootmisele spetsialiseerunud ettevõtted 166 Mitmesuguste põllukultuuride kasvatus 2 Aiandusele spetsialiseerunud ettevõtted 3 Spetsialiseerunud pikaajalistele kultuuridele 45 Spetsialiseerunud piimandusele 46 Spetsialiseerunud veistele kasvatamine ja nuumamine 47 Veised piimandus, kasvatamine ja nuumamine 48 Lambad, kitsed ja teised kariloomad 5 Spetsialiseerunud teratoidulistele 6 Segakultuuride kasvatamine 7 Mitme tegevusalaga loomakasvatusettevõtted 8 Segakultuurid kariloomad Maa hooldajad 9 Mitteklassifitseeritud põllumajandusettevõtted Suurusgrupid: <10 ha; 10-<40 ha; 40-<100 ha; 100-<400 ha; 400 ha
6 Andmed (1) Uuringus kasutati järgmisi PRIA andmeid: Põllumajandusloomade registri andmed: veiste, lammaste, kitsede ja sigade kohta seisuga 1. juuli aastatel (neid andmeid kasutati toetuse taotlejate tootmistüüpidesse klassifitseerimisel). Maakasutuse andmed: aastate kohta kõigi ÜPT taotlejate põllumassiivide andmed, sh maakasutus ja põllukultuurid; Aastate kohta kõigi ÜPT ja MAK keskkonnatoetuste taotlejate toetuse määramise andmed koos toetatavate ühikute arvuga ning taotluste maakasutuse ja põllukultuuride andmed (neid andmeid kasutati toetuse taotlejate tootmistüüpidesse klassifitseerimisel) aasta otsetoetuste ja MAK keskkonnameetmete taotluste andmed. Nõuete kohapealsete kontrollide tulemused: ja aasta kohta otsetoetuse taotlejate nõuetele vastavuse kohapealse kontrolli tulemused; ja aasta otsetoetuste taotlejate toetusõiguslikkuse nõuete kohapealse kontrolli tulemused; ja aastal otsetoetusi taotlenud isikute kontaktandmed küsitlusankeetide välja saatmiseks.
7 Andmed (2) 1. Ankeetküsitlus nende põllumajanduslike majapidamiste hulgas, mis vastavalt PRIA andmetele taotlesid aastal otsetoetusi või pidasid põllumajandusloomi, kuid aastal seda enam ei teinud. Selliseid põllumajanduslikke majapidamisi oli Juhuvalimisse kuulus 1002 põllumajanduslikku majapidamist. Ankeedi täitis 166 vastajat ehk 16.6% valimis olnud põllumajanduslikest majapidamistest. 2. Ankeetküsitlus nende põllumajanduslike majapidamiste hulgas, mis taotlesid aastal otsetoetusi. Selliseid põllumajanduslikke majapidamisi oli Ankeet saadeti põllumajanduslikule majapidamisele. Ankeedi täitis 1692 vastajat ehk 30,2% valimis olnud põllumajanduslikest majapidamistest.
8 Otsetoetuste ja poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlejate põllumajandusmaa, Muutus, Põllukultuurid ,6% Pikaajaline rohumaa Looduslik rohumaa Püsirohumaa Tundlik püsirohumaa Püsikultuurid ,7% Mustkesa ,4% Poollooduslikud kooslused ,6% Karjatamine väljaspool põllumaj. maad Kokku ,4% Pikaajaline ja looduslik rohumaa ( ); püsirohumaa ja tundlik püsirohumaa ( ) ,8% Põllumajanduslike majapidamiste arv (taotlesid toetusi ja/või pidasid põllumajandusloomi) ,4% Toetuste taotlemisest või põllumajandusloomade pidamisest loobuvad või nimekirja lisanduvad väiksemad põllumajanduslikud majapidamised, mille põllumajandusmaa kasutusest moodustab pikaajaline ja looduslik rohumaa suurema osa kui püsivalt andmestikus olevatel põllumajanduslikel majapidamistel. Allikas: koostatud PRIA põllumassiivide andmete alusel
9 Põllumajanduslike majapidamiste arv ja põllumajandusmaa kasutus, 2015 Tootmistüüp Põllumajanduslike majapidamiste arv Osakaal, % Keskmine põllumajandusmaa kasutus, ha Püsirohumaa ja tundliku püsirohumaa osakaal, % 15 Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede tootmisele spetsialiseerunud ettevõtted ,6% 145,6 6,3% 161 Juurvilja tootmisele spetsialiseerunud ettevõtted 194 1,0% 8,9 26,4% 162 Teravili, õliseemned, valgukultuurid ja juurvili 64 0,3% 49,3 5,5% 163 Põlluköögiviljade tootmisele spetsialiseerunud ettevõtted 482 2,5% 13,6 21,8% 166 Mitmesuguste põllukultuuride kasvatus 549 2,9% 33,1 13,3% 2 Aiandusele spetsialiseerunud ettevõtted 32 0,2% 13,5 35,2% 3 Spetsialiseerunud pikaajalistele kultuuridele 210 1,1% 12,8 20,6% 45 Spetsialiseerunud piimandusele ,7% 167,8 26,7% 46 Spetsialiseerunud veistele kasvatamine ja nuumamine ,5% 75,5 65,2% 47 Veised piimandus, kasvatamine ja nuumamine 593 3,1% 58,1 62,5% 48 Lambad, kitsed ja teised kariloomad ,7% 15,7 74,2% 5 Spetsialiseerunud teratoidulistele 133 0,7% 24,1 2,5% 6 Segakultuuride kasvatamine 106 0,6% 14,6 28,8% 7 Mitme tegevusalaga loomakasvatusettevõtted 37 0,2% 151,2 32,4% 8 Segakultuurid kariloomad ,8% 42,1 27,2% Maa hooldajad ,8% 9,7 92,7% 9 Mitteklassifitseeritud põllumajandusettevõtted 47 0,2% 7,3 0,0% Kokku ,0% 51,6 29,4% Allikas: koostatud PRIA andmete alusel
10 1,9% 2,7% 1,0% 0,5% 3,5% 1,9% 0,6% 0,4% 5,5% 11,9% 16,9% 13,5% 21,2% 19,8% 26,1% 56,0% 53,1% 63,4% Toetuste taotlemisest või põllumajandusloomade pidamisest loobunud põllumajanduslike majapidamiste arv ja põllumajandusmaa kasutus suurusgruppide ja tootmistüüpide lõikes 70% % 60% ,7% 50% 50% 40% 30% ,6% 42,5% % 30% 20% 0% 0 0<-<10 10-< < < Suurusgrupid põllumajandusmaa kasutuse järgi, ha % 0% 2014 (N=1552) 2015 (N=2353) 2016 (N=3138) Maa hooldajad Teised tootmistüübid Maa hooldajate osakaal Allikas: koostatud PRIA andmete alusel
11 2015. aastal Maa hooldajate tüüpi kuulunud põllumajanduslikud majapidamised Põllumajandusmaa suurusgrupp, ha 0<-<10 10-<40 40-< < Kokku Põllumajanduslike majapidamiste arv Osakaal, % 74,8% 23,0% 1,5% 0,6% 0,1% 100,0% Põllumajandusmaa pindala kokku, ha Osakaal, % 35,8% 40,0% 9,1% 11,2% 4,0% 0% Keskmine põllumajandusmaa pindala, ha 4,6 16,9 57,5 171,9 585,9 9,7 Kokku oli põllumajandustootmises mittekasutatavat maad, mida säilitati HPKTs ha. Maa hooldajate tüüpi kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised kasutasid sellest 47%. 53% põllumajandustootmises mittekasutatavast maast, mida säilitati HPKTs, hooldasid põllumajanduslikud majapidamised, mis kasvatasid põllukultuure ja püsikultuure või pidasid põllumajandusloomi. Minimaalsete hooldusnõuete muutmine mõjutab nii Maa hooldajaid kui ka teistesse põllumajanduslikesse tootmistüüpidesse kuuluvaid põllumajanduslikke majapidamisi. Allikas: koostatud PRIA andmete alusel
12 Juhul kui loobusite aastatel toetuste taotlemisest, siis mis põhjustel? Toetused on liiga väiksed võrreldes taotlemise ja nõuete täitmisele mineva vaeva ja kuluga (N=71) 14,1% 5,6% 15,5% 28,2% 36,6% Ei ole võimeline uusi minimaalseid hooldusnõudeid täitma (N=76) 22,4% 17,1% 7,9% 25,0% 27,6% Otsetoetuste taotlemise protsess on liiga keeruline (N=60) 27,4% 17,7% 21,0% 17,7% 16,1% Tootmise ümberkorraldamine (näiteks tootmise vähendamine, mõnest tegevusalast loobumine) (N=55) 52,7% 7,3% 20,0% 10,9% 9,1% Tervislikud põhjused (N=62) 59,7% 12,9% 6,5% 12,9% 8,1% Kõrge vanus (N=62) 59,7% 16,1% 8,1% 8,1% 8,1% Palgatööle siirdumine (N=59) 66,1% 13,6% 8,5% 6,8% 0% 20% 40% 60% 80% 100% Kindlasti mitte Pigem mitte Nii ja naa Pigem jah Kindlasti jah Allikas: Otsetoetuste taotlemisest aastal loobunu põllumajanduslike majapidamiste ankeetküsitlus
13 Osakaal vastajatest (N=90) Kui loobusite aastatel otsetoetuste taotlemisest, siis mida tegite oma põllumajandusmaaga 100% 90% 80% 70% 58,9% 60,0% 60% 50% 85,6% 96,7% 81,1% 40% 30% 20% 41,1% 40,0% 0% Kasutan samamoodi edasi, aga ei taotle toetusi 6,3 ha; PR 68,3% 14,4% 18,9% 3,3% Ei kasuta maad, jätsin sööti Rentisin välja Müüsin Andsin kellelegi teisele 8,6 ha; PR 82,6% 9,4 ha; PR 51,1% 5,8 ha; PR 82,8% tasuta kasutada Jah Ei 23,3 ha; PR 39,5% Allikas: Otsetoetuste taotlemisest aastal loobunu põllumajanduslike majapidamiste ankeetküsitlus
14 Milliseid hooldusviise kasutasite minimaalsete hooldustööde nõuete täitmiseks aastatel ? Põllumajanduskultuuri kasvatamine Põllumajandusmaa hoidmine kesas Rohumaal karjatamine Rohumaa niitmine ja niite koristamine 35,6% 67,1% Rohumaa hekseldamine ja heksli maha jätmine 1,8% 27,5% Rohumaa hekseldamine ja heksli kokkukogumine 5,9% 2,0% Hooldamine muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse 2,5% 0% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 6,7% 7,8% 2013 (N = 1528) 2014 (N = 1564) 2015 (N = 1607) 2016 (N = 1606) Allikas: Ankeetküsitlus aastal otsetoetusi taotlenutele 49,3% 47,9% 51,8% 51,1% 64,1%
15 Milliseid hooldusviise kasutasite minimaalsete hooldustööde nõuete täitmiseks aastal? 400 ha (N = 273) 26,7% 7% 19,0% 22,7% 19,4% TT1 v.a. TT15 (N TT15 (N = 439) 35% 46% 8% 6% 5% 24% 18% 20% 25% 6% <400 ha (N = 549) 27,5% 25,0% 29,3% 13,8% TT 2,3,6,9 (N = 107) 37% 6% 7% 21% 23% 5% TT45 (N = 537) 23% 4% 31% 34% 7% 40...<100 ha (N = 610) 23,9% 25,6% 31,8% 10,8% TT46 (N = 559) 14% 38% 38% 6% 10...<40 ha (N = 1045) 21,2% 27,8% 33,6% 9,5% TT47 (N = 314) TT48 (N = 519) 12% 21% 3% 39% 36% 37% 35% 6% 4% <10 ha (N = 1002) 18,7% 19,2% 33,3% 17,3% 6% 0% 20% 40% 60% 80% 100% Põllumajanduskultuuri kasvatamine Põllumajandusmaa hoidmine kesas Rohumaal karjatamine Rohumaa niitmine ja niite koristamine Rohumaa hekseldamine ja heksli maha jätmine Rohumaa hekseldamine ja heksli kokkukogumine Hooldamine muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse Allikas: Ankeetküsitlus aastal otsetoetusi taotlenutele TT 5,7,8 (N = 270) Maa hooldajad (N 4% 22% 13% 6% 17% 41% 33% 28% 17% 13% 0% 20% 40% 60% 80% 100% Põllumajanduskultuuri kasvatamine Põllumajandusmaa hoidmine kesas Rohumaal karjatamine Rohumaa niitmine ja niite koristamine Rohumaa hekseldamine ja heksli maha jätmine Rohumaa hekseldamine ja heksli kokkukogumine Hooldamine muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse (palume täpsustada) 4%
16 Juhul kui kasutate põllumajandusmaa hooldamisel niitmist või hekseldamist, siis millised olid nende tegevustega kaasnevad kulud aastatel ? 60% 50% 40% 30% 20% 0% 54,8% 35,5% 31,5% 26,1% 27,4% 24,8% 18,3% 10,9% 12,0% 19,0% 21,4% 2,9% 2,2% 5,7% 7,5% <20 eurot/ha 20<40 eurot/ha 40<60 eurot/ha 60 eurot/ha Ei oska öelda Niitmine ja niite koristamine (N = 1155) Hekseldamine ja heksli maha jätmine (N = 707) Hekseldamine ja heksli koristamine (N = 279) Hinnanguline kaalutud keskmine kulu erinevate hooldusviiside puhul oli järgmine: niitmine ja niite koristamine 54 eurot/ha, hekseldamine ja heksli maha jätmine 38 eurot/ha, hekseldamine ja heksli koristamine 54 eurot/ha. Hinnanguliselt suurenevad hekseldamise ja heksli maha jätmise keelamisega kulud ühe ha rohumaa hooldamiseks vähemalt 16 euro võrra. Allikas: Ankeetküsitlus aastal otsetoetusi taotlenutele
17 Kas minimaalsete hooldustööde nõuded on aastatel olnud Teie jaoks arusaadavad? Nõuded olid igati arusaadavad 2016 (N = 1560) 8% 17,8% 39,5% 29,5% 3,1% TT1 v.a. TT15 (N = 180) 11% 21% 36% 26% 2015 (N = 1559) 4% 15,0% 44,3% 32,4% 2,9% TT15 (N = 222) TT 2,3,6,9 (N = 62) 9% 15% 20% 13% 26% 39% 37% 24% (N = 1549) 10,2% 46,4% 37,1% 3,9% TT45 (N = 196) 4% 15% 43% 35% 0% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% TT46 (N = 232) 5% 16% 44% 33% Üldse mitte Pigem mitte Nii ja naa Pigem jah Kindlasti jah Ei oska öelda TT47 (N = 117) 6% 11% 41% 37% Hekseldamise nõue (kas ja millises ulatuses on lubatud, millises ulatuses võib hekseldatud rohu kokku kogumata jätta) jäi arusaamatuks 2016 (N = 1476) 2015 (N = 1459) 13,8% 14,1% 19,4% 19,8% 18,6% 17,0% 23,0% 23,3% 9,4% 9,9% 15,8% 15,9% TT48 (N = 222) TT 5,7,8 (N = 122) Maa hooldajad (N = 207) 6% 12% 5% 30% 12% 23% 45% 31% 36% 31% 30% 21% (N = 1444) 16,8% 19,9% 14,7% 20,8% 11,1% 16,8% 0% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Üldse mitte Pigem mitte Nii ja naa Pigem jah Kindlasti jah Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% Üldse mitte Pigem mitte Nii ja naa Pigem jah Kindlasti jah Ei oska öelda Allikas: Ankeetküsitlus aastal otsetoetusi taotlenutele
18 Kommentaarid minimaalsete hooldusnõuete kohta Loomasööta jääb olemasoleva maakasutusega pigem puudu. Kui karjamaad on vähe, tekib ülekarjatamine. Hekseldamine on söödaressursi raiskamine, mis viib maa põllumajanduskasutusest välja, raskendab maa kättesaadavust ning tõstab rendihinnad põllumajandustootjate jaoks liiga kõrgele tasemele. PRIA ametnikel oli raskusi nõuete üheselt tõlgendamisega (piisava või ebapiisava karjatamise subjektiivne tõlgendamine), põllumajandustootjatel tuli endal määruseid lugeda. Soovitati avaldada erinevate nõuete ja tähtaegade kohta kokkuvõtlik tabel. Kuigi nõuded olid arusaadavad, jäi kitsendavate nõuete kehtestamise põhjendus ebaselgeks, ministeeriumipoolne kommunikatsioon ei olnud piisav. Märkisin nõuded mitte arusaadavaks, kuna lugesin ka vastavat Euroopa Liidu määrust ja minu hinnangul on PRIA seda valesti tõlgendanud. Hekseldamise piiramine on ebaõiglane nende suhtes, kellel loomi pole ja/või kelle maad on põllumajandustootmiseks ebasobivad, väheviljakad ja sealt koristatud hein madala kvaliteediga. Koristatud heina/hekslit pole kuhugi panna. Kui piirkonnas keegi enam loomakasvatusega ei tegele, ei leia kogutud materjal kasutust. Vastanutele oli vastumeelt kogutud niite või heksli hunnikutesse kõdunema jätmine. Ebasoodsamates looduslikes tingimustes asuvaid väheviljakaid maid hooldavad põllumajandustootjad pooldavad heksli maha jätmise võimaldamist, et vähendada toitainete äraviimist nendelt (väetamata) aladelt. Mingis mahus hekseldamise lubamine peab kindlasti jätkuma, sest ei ole lubatud püsirohumaid üles harida ja heinaga pole midagi peale hakata. Loodusliku rohumaa heksli koristamine on kulukas ja mõttetu kuna tegemist on rämpsheinaga. Hekseldamise piiramisel või koristamisnõude säilimisel läheb suur osa maast kasutusest välja ning võsastub, mistõttu on see oluline maa korrashoiu seisukohalt. Ühe soovitusena toodi välja, et maa hooldamise toetus võiks olla eraldi, st madalama toetusmääraga. Nõuete tähtajad: liiga varajane kuupäev nii lindude jm elustiku seisukohalt, mesinduskultuuride õitsemise, lammaste karjatamise, kui ka teise niite söödaks varumise seisukohast, kui ei saa valida ilmastikust tulenevalt sobivaimat koristusaega. Rohumaad on vajalikud mesilastele loodusliku saagi kogumiseks, et saada täisväärtuslikku mett, kuid kahjuks tuli rohumaadel etteantud kohustuslikud tööd läbi viia varem. Taimete õitsemise ja mesilaste korje täishooajal. Lisaks kannatasid ka väikeste poegadega põllulindude pesad, kus rohumaade hooldamise ajal hukkusid linnupojad. Kui mul on KSM toetus sellest tulenevalt peab külvikorras olema liblikõielistega rohumaa, siis pean ma selle rohusöödaks koguma. Tekib küsimus, kelle jaoks, kui mul loomi ei ole ja kas ma pean kogumise tarvis investeerima tehnikasse. Sealt edasi leidma kellegi kellele turustada. KSM-i puhul, kui ma tahan mulla tervist parandada, siis oleks vaja just põldu hekseldada ja mitte koristada. Allikas: Ankeetküsitlus aastal otsetoetusi taotlenutele
19 Kas järgnevad asjaolud takistasid Teil minimaalsete hooldustööde nõuete täitmist aastatel Nõuded ei olnud arusaadavad (N = 1236) 36,5% 32,4% 13,3% 9% 7% Ebasoodsate ilmade tõttu ei olnud võimalik nõudeid tähtajaks täita (N = 1342) 19,4% 21,3% 19,3% 18,9% 15,1% 6% Puudus tehnika heksli kokkukogumiseks (N = 1052) 26,5% 13% 8% 10,4% 25,5% 17,1% Heksli kokkukogumine ei olnud majanduslikult otstarbekas (N = 1089) 19,7% 8% 14,5% 35% 17,8% 0% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Üldse mitte Pigem mitte Nii ja naa Pigem jah Kindlasti jah Ei oska öelda Allikas: Ankeetküsitlus aastal otsetoetusi taotlenutele
20 Milline on olnud ja aastal põllumajandusmaa hooldusnõuete muutumise mõju Teie maakasutusele? Nõuete muutumine ei ole minu maakasutust muutnud Vähendasin rohumaa pindala ja laiendasin põllukultuuride pindala Vähendasin hooldatava maa pindala ja taotlen ühtset pindalatoetust varasemaga võrreldes väiksemale Rentisin põllumajandusmaad juurde, kuna turul põllumajandusmaa pakkumine suurenes Ostsin põllumajandusmaad juurde, kuna turul põllumajandusmaa pakkumine suurenes Muu 6,1% 10,1% 4,2% 9,1% 3,4% 8,0% 1,6% 3,5% 2,8% 4,5% 90,9% 83,3% 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015 (N = 1523) 2016 (N = 1546) Allikas: Ankeetküsitlus aastal otsetoetusi taotlenutele TT1 v.a. TT15 (N = 195) TT15 (N = 293) TT 2,3,6,9 (N = 62) TT45 (N = 236) TT46 (N = 283) TT47 (N = 136) TT48 (N = 257) TT 5,7,8 (N = 146) Maa hooldajad (N = 224) 56% 73% 66% 74% 68% 75% 76% 76% 84% 17% 6% 8% 6% 8% 5% 7% 16% 8% 7% 5% 6% 3% 12% 3% 12% 7% 6% 3% 4% 8% 4% 8% 4% 8% 4% 0% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Nõuete muutumine ei ole minu maakasutust muutnud Vähendasin rohumaa pindala ja laiendasin põllukultuuride pindala Vähendasin hooldatava maa pindala ja taotlen ühtset pindalatoetust varasemaga võrreldes väiksemale põllumajandusmaale Rentisin põllumajandusmaad juurde, kuna turul põllumajandusmaa pakkumine suurenes Ostsin põllumajandusmaad juurde, kuna turul põllumajandusmaa pakkumine suurenes Muu
21 Millised on Teie ettepanekud süsteemi muutmiseks (on lubatud nii niitmine kui ka hekseldamine; hekseldamine on keelatud)? Pooldan niitmise ja niite koristamise nõuet (N = 1304) 9,5% 9% 12% 24,7% 40,1% Pooldan hekseldamise ja heksli maha jätmise lubamist (N = 1333) 15,0% 11% 14% 20,6% 35,3% Heksli maha jätmine tuleks täielikult keelustada (N = 1080) 35,9% 20% 12% 9,4% 14,1% Hekseldamine kui rohumaade hooldusviis tuleks täielikult keelustada (N = 1100) 39,1% 15% 12,2% 15,2% 0% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Kindlasti mitte Pigem mitte Nii ja naa Pigem jah Kindlasti jah Ei oska öelda Allikas: Ankeetküsitlus aastal otsetoetusi taotlenutele
22 Millised on Teie ettepanekud süsteemi muutmiseks (on lubatud nii niitmine kui ka hekseldamine; hekseldamine on keelatud)? Pooldan hekseldamise ja heksli maha jätmise lubamist Pooldan hekseldamise ja heksli maha jätmise lubamist TT1 v.a. TT15 (N = 164) 29% 51% 400 ha (N = 80) <400 ha (N = 176) 21% 23% 15% 18% 16% 12% 18% 16% 29% 27% TT15 (N = 206) TT 2,3,6,9 (N = 57) TT45 (N = 155) 20% 23% 19% 21% 23% 58% 45% 19% 14% 40...<100 ha (N = 203) 21% 16% 18% 19% 23% TT46 (N = 183) 38% 18% 17% 14% 10...<40 ha (N = 382) 18% 11% 14% 17% 36% TT47 (N = 90) TT48 (N = 183) 27% 17% 18% 19% 15% 26% 21% 11% 13% 23% <10 ha (N = 492) 12% 26% 44% TT 5,7,8 (N = 108) 9% 9% 23% 49% 0% 20% 40% 60% 80% 100% Maa hooldajad (N = 187) 22% 61% Kindlasti mitte Pigem mitte Nii ja naa Pigem jah Kindlasti jah Ei oska öelda Allikas: Ankeetküsitlus aastal otsetoetusi taotlenutele 0% 20% 40% 60% 80% 100% Kindlasti mitte Pigem mitte Nii ja naa Pigem jah Kindlasti jah Ei oska öelda
23 Millised on Teie ettepanekud süsteemi muutmiseks (on lubatud nii niitmine kui ka hekseldamine; hekseldamine on keelatud)? Hekseldamine kui rohumaade hooldusviis tuleks täielikult keelustada 400 ha (N = 75) <400 ha (N = 163) 40...<100 ha (N = 180) 10...<40 ha (N = 331) <10 ha (N = 351) 35% 32% 34% 38% 47% 15% 17% 13% 16% 11% 11% 11% 11% 17% 19% 12% 25% 22% 20% 17% 8% 13% 15% 0% 50% 100% Kindlasti mitte Pigem mitte Nii ja naa Pigem jah Kindlasti jah Ei oska öelda Hekseldamine kui rohumaade hooldusviis tuleks täielikult keelustada TT1 v.a. TT15 (N = 109) TT15 (N = 157) TT 2,3,6,9 (N = 35) TT45 (N = 155) TT46 (N = 183) TT47 (N = 84) TT48 (N = 169) TT 5,7,8 (N = 86) Maa hooldajad (N = 122) 28% 20% 20% 30% 52% 52% 54% 11% 13% 52% 13% 66% 15% 14% 20% 14% 19% 13% 17% 18% 16% 23% 19% 12% 23% 16% 30% 21% 19% 15% 17% 12% 0% 20% 40% 60% 80% 100% Kindlasti mitte Pigem mitte Nii ja naa Pigem jah Kindlasti jah Ei oska öelda Allikas: Ankeetküsitlus aastal otsetoetusi taotlenutele
24 Kuidas võib mõjutada hooldusnõuete muutumine tulevikus Teie maakasutust? Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Põllukultuuride ja rohumaa osakaal jääb samaks] Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Suurendan rohumaa osakaalu] Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Suurendan põllukultuuride kasvupinna osakaalu] Minu põllumajandusmaa kasutus suureneb, sest: [Paranevad võimalused lähiümbruses põllumajandusmaa ostmiseks] Minu põllumajandusmaa kasutus suureneb, sest: [Paranevad võimalused lähiümbruses põllumajandusmaa juurde rentimiseks] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Plaanin müüa osa või kogu minu omanduses oleva põllumajandusmaa] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Loobun osadest rendimaadest] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Loobun osade rohumaade heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmisest] Vastanute arv Kui kui heksli maha jätmine on täielikult keelatud Kui hekseldamine ja heksli maha jätmine on lubatud Allikas: Ankeetküsitlus aastal otsetoetusi taotlenutele
25 Kuidas võib mõjutada hooldusnõuete muutumine tulevikus Teie maakasutust? Kui heksli maha jätmine on täielikult keelatud 100% 12,1% 13,6% 11,8% 12,4% 10,6% 75% 50% 25% 0% 7,1% 7,6% 9,6% 9,7% 10,7% 13,5% 14,8% 10,8% 16,6% 18,0% 18,4% 8,8% 40,0% 16,9% 11,2% 25,0% 20,1% 20,8% 18,4% 12,6% 13,9% 15,5% 16,8% 14,6% 15,5% <10 ha (N = 730) 10...<40 ha (N = 697) 40...<100 ha (N = 483) <400 ha (N = 534) 400 ha (N = 245) Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Põllukultuuride ja rohumaa osakaal jääb samaks] Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Suurendan rohumaa osakaalu] Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Suurendan põllukultuuride kasvupinna osakaalu] Minu põllumajandusmaa kasutus suureneb, sest: [Paranevad võimalused lähiümbruses põllumajandusmaa ostmiseks] Minu põllumajandusmaa kasutus suureneb, sest: [Paranevad võimalused lähiümbruses põllumajandusmaa juurde rentimiseks] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Plaanin müüa osa või kogu minu omanduses oleva põllumajandusmaa] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Loobun osadest rendimaadest] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Loobun osade rohumaade heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmisest]
26 Kuidas võib mõjutada hooldusnõuete muutumine tulevikus Teie maakasutust? 100% 75% 50% 25% 0% Kui hekseldamine ja heksli maha jätmine on lubatud 41,1% 36,3% 32,0% 26,1% 29,9% 14,7% 14,0% 15,4% 13,8% 13,1% 12,3% 8,0% 9,3% 9,2% 13,7% 13,4% 11,2% 14,2% 14,9% 16,6% 19,0% 18,4% 20,0% 20,5% 7,7% 7,1% 5,7% 3,8% 4,0% 5,4% 5,2% 6,9% <10 ha (N = 626) 10...<40 ha (N = 477) 40...<100 ha (N = 259) <400 ha (N = 211) 400 ha (N = 87) Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Põllukultuuride ja rohumaa osakaal jääb samaks] Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Suurendan rohumaa osakaalu] Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Suurendan põllukultuuride kasvupinna osakaalu] Minu põllumajandusmaa kasutus suureneb, sest: [Paranevad võimalused lähiümbruses põllumajandusmaa ostmiseks] Minu põllumajandusmaa kasutus suureneb, sest: [Paranevad võimalused lähiümbruses põllumajandusmaa juurde rentimiseks] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Plaanin müüa osa või kogu minu omanduses oleva põllumajandusmaa] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Loobun osadest rendimaadest] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Loobun osade rohumaade heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmisest]
27 Kuidas võib mõjutada hooldusnõuete muutumine tulevikus Teie maakasutust? 100% 75% 50% 25% 0% 11% 7% 15% 19% 13% 19% 12% 14% 8% 5% 11% 6% 15% 8% 9% 8% 8% 8% 7% 9% 12% 16% 18% 21% 18% 12% 21% 17% 24% 21% 45% 44% 9% 25% 9% 16% 12% TT1 v.a. TT15 (N = 235) TT15 (N = 472) Kui heksli maha jätmine on täielikult keelatud TT 2,3,6,9 (N = 78) TT45 (N = 345) TT46 (N = 483) TT47 (N = 210) 12% 11% 8% 9% 4% 5% 8% 7% 7% 8% 17% 13% 7% 20% 15% 20% TT48 (N = 361) 32% TT 5,7,8 (N = 227) Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Põllukultuuride ja rohumaa osakaal jääb samaks] Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Suurendan rohumaa osakaalu] Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Suurendan põllukultuuride kasvupinna osakaalu] Minu põllumajandusmaa kasutus suureneb, sest: [Paranevad võimalused lähiümbruses põllumajandusmaa ostmiseks] Minu põllumajandusmaa kasutus suureneb, sest: [Paranevad võimalused lähiümbruses põllumajandusmaa juurde rentimiseks] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Plaanin müüa osa või kogu minu omanduses oleva põllumajandusmaa] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Loobun osadest rendimaadest] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Loobun osade rohumaade heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmisest] 49% Maa hooldajad (N = 278)
28 Kuidas võib mõjutada hooldusnõuete muutumine tulevikus Teie maakasutust? 100% 75% 50% 25% 0% 36% 33% 14% 13% 5% 12% 15% 14% 23% 21% TT1 v.a. TT15 (N = 249) TT15 (N = 301) Kui hekseldamine ja heksli maha jätmine on lubatud 47% 12% 21% TT 2,3,6,9 (N = 68) 36% 25% 16% 13% 8% 11% 11% 15% 14% 11% 7% 7% 11% TT45 (N = 168) TT46 (N = 197) 35% 41% 38% 39% 18% 14% 14% 14% 5% 5% 12% 4% 13% 12% 18% 18% 21% 20% 20% 8% TT47 (N = 79) TT48 (N = 185) TT 5,7,8 (N = 138) Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Põllukultuuride ja rohumaa osakaal jääb samaks] Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Suurendan rohumaa osakaalu] Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Suurendan põllukultuuride kasvupinna osakaalu] Minu põllumajandusmaa kasutus suureneb, sest: [Paranevad võimalused lähiümbruses põllumajandusmaa ostmiseks] Minu põllumajandusmaa kasutus suureneb, sest: [Paranevad võimalused lähiümbruses põllumajandusmaa juurde rentimiseks] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Plaanin müüa osa või kogu minu omanduses oleva põllumajandusmaa] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Loobun osadest rendimaadest] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Loobun osade rohumaade heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmisest] Maa hooldajad (N = 284)
29 Kokkuvõte (1) aastal kiirenes püsirohumaa pindala ja toetusi taotlevate põllumajanduslike majapidamiste arvu vähenemine, sh suurenes <10 ha ja Maa hooldajate tüüpi põllumajanduslike majapidamiste osakaal, mis lõpetasid toetuste taotlemise. Peamised põhjused aastatel toetuste taotlemisest loobumisel: toetused väikesed võrreldes nõuete täitmisele kuluva aja ja rahaga; võimetus muutunud hooldusnõudeid täita. Samad põhjused olulised ka nõuete täitmata jätmisel. Maa hooldajate tüüpi kuulub ca 1/3 põllumajanduslikke majapidamisi, mis hoiavad HPKT-s 47% põllumajandusmaast, mida ei kasutata põllumajandustoodangu tootmiseks. 53% sellisest maast hoiavad HPKT-s põllumajanduslikud majapidamised, mis kasvatavad ka põllukultuure või peavad põllumajandusloomi. Hekseldamine kui põllumajandusmaa hooldusviis enam levinud Maa hooldajate ja taimekasvatusele spetsialiseerunud põllumajanduslike majapidamiste seas, vähem levinud kariloomade kasvatamisele spetsialiseerunud põllumajanduslike majapidamiste seas. Hinnanguline kaalutud keskmine kulu: niitmine ja niite koristamine 54 eurot/ha; hekseldamine ja heksli maha jätmine 38 eurot/ha; hekseldamine ja heksli koristamine 54 eurot/ha. Hinnanguliselt suurenevad hekseldamise ja heksli maha jätmise keelamisega kulud ühe ha rohumaa hooldamiseks vähemalt 16 euro võrra.
30 Kokkuvõte (2) ja aastal muutunud nõuded on üldiselt arusaadavad. Hekseldamise nõue (kas ja millises ulatuses on lubatud, millises ulatuses võib hekseldatud rohu kokku kogumata jätta) jäi kõige arusaamatumaks. Nii keskkonnahoiu kui püsirohumaa hooldamise tagamise seisukohast on hekseldamine mitmetel juhtudel põhjendatud, kuigi sel on ka negatiivsed mõjud (elurikkuse vähenemine). Nõuete muutmine ei mõjutanud 83-91% põllumajanduslike majapidamiste maakasutust. Enam külvati varasematele rohumaadele põllukultuure ja loobuti osade rohumaade hooldamisest ja neile ÜPT taotlemisest. Hekseldamise lubamise poolt Maa hooldajad ning taimekasvatusele spetsialiseerunud põllumajanduslikud majapidamised, pigem vastu (alla 50%) kariloomade kasvatamisele spetsialiseerunud põllumajanduslikud majapidamised. Hekseldamise lubamine pigem säilitab põllumajandusmaa kasutuses status quo d (ca 50% ei muuda maakasutust). Hekseldamise keelamine toob kaasa suurema muutuse. Taimekasvatusele ning Maade hooldamisele spetsialiseerunud vähendavad hooldatava (püsi)rohumaa pindala.
31 Kokkuvõte (3) Minimaalsete hooldusnõuete muutmine mõjutab pigem majanduslikust aspektist vähem väärtusliku (püsi)rohumaa turgu (hindu). Mõju põllumaa turule (hindadele) pigem tagasihoidlik. Hekseldamise keelustamine suurendab maa hooldamise kulusid ja võib vähendada hooldatava (püsi)rohumaa pindala. See soodustab põllumajandusmaa kasutuse suurenemist pigem kariloomade kasvatusele spetsialiseerunud põllumajanduslike majapidamiste seas. Optimaalne võiks olla maa (minimaalse) hooldamise puhul väiksema ÜPT ühikmäära maksmine ja/või hekseldamise kui hooldusviisi lubamine kui see on antud looduslike tingimuste ja/või aasta (ilmastiku) korral mõistlik. Aga seda ei luba praegune ÜPT raamistik. Aastaks 2030 võivad rakenduda põllumajanduses KHG emissioonide vähendamise nõuded. See seab põllumajandusmaa kasutamise poliitika laiemasse konteksti kui minimaalsed hooldusnõuded ja konkreetsed hooldusviisid (KHG emissioonid vs süsiniku sidumine).
32 Tänan!
Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel Uuringu aruanne Tartu,
Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013 2016 Uuringu aruanne Tartu, 2016 1 Uuring Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde
RohkemMicrosoft Word - L_5_2018_docx.docx
Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste
RohkemMicrosoft Word - Ettevotjatulu_2016 kodukale.doc
Indikaatori Ettevõtjatulu analüüs 2015. aasta andmetel, aruande lühikokkuvõte 2016 Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus, kontaktisik Ere Ploomipuu, ere.ploomipuu@pmk.agri.ee Töö teostaja: OÜ AgriNet,
RohkemMicrosoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx
Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede
Rohkemuntitled
õllumajanduslik keskkonnatoetus Sisukord I OSA. TAOTLEMINE... 3 1. 2008. aasta maaelu arengukava pindalatoetused... 3 2. Taotluse esitamine...4 3. Toetuste üldised nõuded... 7 3.1. Taotleja...7 3.2. Toetusõiguslik
Rohkemuntitled
ABIKS TAOTLEJALE Sisukord 1. ÕIGUSAKTID... 3 2. ÕLLUMAJANDUSLIKUD OTSETOETUSED... 5 2.1. Kes saab toetust... 5 2.2. õllumajandusmaa kasutusõigus... 6 2.3. Toetusõiguslik põllumajandusmaa... 6 2.4. üsirohumaa
RohkemMAK ja 5. prioriteedi meetmete; 3. prioriteedi loomade heaolu meetme ja 2. prioriteedi tegevuse kiviaia taastamine hindamisaruanne
MAK 214-22 4. ja 5. prioriteedi meetmete; 3. prioriteedi loomade heaolu meetme ja 2. prioriteedi tegevuse kiviaia taastamine hindamisaruanne 218. aasta kohta Foto: Ere Ploomipuu M A K 2 1 4-2 2 4. j a
RohkemMicrosoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI
Soostunud ja soomuldade orgaanilise süsiniku sisaldus ja vastavalt sellele 1:1 mullakaardi võimalik korrigeerimine Töö teostajad: Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire büroo, kontaktisik Priit Penu
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemPowerPoint Presentation
Põllumajanduse suurandmete tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajaline programm 12. märts 2019 Türi Martin Paukson Programmi eesmärk Suurandmete programmi eesmärgiks on andmekasutuse koosvõime tõstmine
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 8,
Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.02.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 8, 54 3-3-1-81-08 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. veebruari 2009.
RohkemSelgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul
Selgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul 27.03 02.04.2019 Taotlusi saab esitada taotlusperioodil 03.04 10.04.2019
RohkemMicrosoft Word - SK_mp_toetus (43).docx
1. Sissejuhatus SELETUSKIRI Maaeluministri määruse Mesilaspere toetus eelnõu juurde Maaeluministri määrus kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse 18 lõike 1 ja 20 2 lõike 1 alusel.
RohkemPõllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus, rakendamistulemuste analüüs, VII taotlusvoor
Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.2 Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus rakendamistulemuste
RohkemPLM2010.pdf
PÕLLUMAJANDUSLOENDUS AGRICULTURAL CENSUS EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA PÕLLUMAJANDUSLOENDUS AGRICULTURAL CENSUS TALLINN 2012 Kogumik esitab 2010. aasta põllumajandusloenduse andmeid majapidamiste
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemMicrosoft Word - utt_kits_abiks.rtf
Ute ja kitse kasvatamise toetus Toetust on õigus taotleda äriühingutel, füüsilisest isikust ettevõtjatel ja põllumajandusministri poolt nimetatud põllumajanduslikku haridust andvatel õppeasutustel, kellel
RohkemOTK_lyhi_2007
Indikaatorite Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa ja Ettevõtjatulu analüüs 2006. a andmetel, aruande lühikokkuvõte 2007. Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus Töö teostaja: Ökoloogiliste Tehnoloogiate
RohkemKuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad
Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt
RohkemSlide 1
Katsetulemused kaaliumirikaste maheväetistega Kuusiku katsekeskuses Karli Sepp 1 Pikaajaline mahe- ja tavaviljeluse külvikord 1. Punase ristiku rohke põldhein 1. a 2. Punase ristiku rohke põldhein 2. a
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemPowerPoint Presentation
LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste
RohkemPõllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade 2018
Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade 218 Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade 218 Maaeluministeerium 219 Sisukord Sissejuhatus... 4 Kokkuvõte... 5 Üldine olukord...
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)
Keskkonnasõbralik toidutootmine ja tarbimine Rahvaarvu eeldatav kasv aastani 2050 Doktorant Mariana Maante Magistrant Jorma Kütt Foto: L. Talgre https://et.wikipedia.org/ Haritav maa per capita Toitumine
RohkemPowerPointi esitlus
Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad
RohkemMicrosoft Word - Linnud_lyhiaruanne_2015_netti_PMi.doc
MAK keskkonnaga seotud toetuste bioloogilise mitmekesisuse hindamise raames 2010.- 2015. a teostatud põllulindude seire kokkuvõte Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus, kontaktisik Eneli Viik, eneli.viik@pmk.agri.ee
RohkemMaaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse Eesti Maaelu Arengukava meetme 1.2 Põllumajandusliku tegev
Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.2 Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus rakendamistulemuste
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx
Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemPowerPointi esitlus
Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemKasutatava põllumajandusmaa klassifikaator
ÕLLUMAJANDUSULTUURIDE LOETELU õllumajanduskultuur Maakasutustüübid Märkus Otstarve* Teravili talinisu uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks talinisu allakülviga uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks
RohkemMicrosoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx
Ettekanne ESTGIS aastakonverentsil 30.11.2012 Niidetud alade tuvastamine multispektraalsete ja radarsatelliidipiltide põhjal Kaupo Voormansik Sisukord 1. Eksperiment 2012 suvel multispektraalsete mõõtmiste
RohkemPowerPointi esitlus
Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee
Rohkemhumana_A5_EST_2+2.indd
ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku
RohkemSeletuskiri
SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemIDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...
RohkemS_2016_noored
S E L E T U S K I R I Maaeluministri määruse Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
Rohkem1
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,
RohkemMicrosoft PowerPoint - veinikaaritamine
Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased
RohkemTeadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine
MINISTRI KÄSKKIRI 10.04.2017 nr 1.1-2/17/85 Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise 2017. aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine Teadus- ja arendustegevuse korralduse
RohkemMicrosoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt
AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010
RohkemMicrosoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)
Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri
RohkemPõllumajandussektori aasta I poolaasta ülevaade
Põllumajandussektori 2018. aasta I poolaasta ülevaade Vastutav toimetaja Urve Valdmaa, urve.valdmaa@agri.ee Kaanefoto Urve Valdmaa Tallinn, 10. september 2018 Sisukord 1 2018. aasta II kvartali ilmastik
RohkemMicrosoft Word - PMAN 22. augusti 2007 protokoll.doc
PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU NÕUKOGU PROTOKOLL Tallinn 22. august 2007 nr 5 Algus kell 10.00, lõpp kell 13.00 Juhatas: Helir-Valdor Seeder Protokollis Marit Järvamägi Võtsid osa: Tsipe Aavik, Urmas
RohkemFolie 1
Mäletsejalised: pole probleem. Küsimus on pigem selles, kas ratsioonis on suure proteiinisisaldusega söötasid (nagu sojakook) üldse vaja kasutada. Lindude söötmine on keerulisem kui sigade söötmine. Lindude
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA
ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) 2. KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRATLETUD PIIRKOND KUULUB: 3. GEOGRAAFILISE TÄHISE TÜÜP:
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemPowerPointi esitlus
Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist
RohkemMicrosoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc
MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901
RohkemKEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko
KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi
RohkemPowerPoint Presentation
Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad
RohkemRahulolu_uuring_2010.pdf
Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud
Rohkem3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded
3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded Arvo Viltrop Arenemislugu Eesti Vabariigi veterinaaria valitsus Praeguse riigiteenistuse eellane: Nõukogude liidu aegne Põllumajandusministeeriumi
RohkemMicrosoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM
Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemLämmastiku allikate, voogude ja transformatsiooni hindamine Metaandmebaas tööriist sisendite, andmeallikate, arvutuskäikude jm kaardistamiseks Arvo Ii
Lämmastiku allikate, voogude ja transformatsiooni hindamine Metaandmebaas tööriist sisendite, andmeallikate, arvutuskäikude jm kaardistamiseks Arvo Iital Üldine eesmärk: N ringe kvantitatiivne kirjeldamine
RohkemProtokoll - Eesti maaelu arengukava 2014–2020 seirekomisjoni IX istung
PROTOKOLL 02.06.2016 nr 9 Eesti maaelu arengukava 2014 2020 seirekomisjoni üheksas istung Algus kell 13.00, lõpp kell 16.20 Juhatas Marko Gorban Protokollisid Virge Harzia ja Stella Vogt Võtsid osa: Jaan
Rohkem01_loomade tundmaõppimine
Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemJäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi. SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded.
Sertifitseerimisest ja SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus loomisest Marit Liivik Eesti Jäätmekäitlejate Liit 05.04.2016 Jäätmete Taaskasutusklaster Koostöö - ettevõtete ja teadus-ja
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemPowerPointi esitlus
Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks
RohkemPowerPoint Presentation
Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või
RohkemKohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus
Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele
RohkemLuua Metsanduskool Merle Koorts MAASTIKUEHITUSE ERIALA ÕPILASTE PORTFOOLIO KOOSTAMISE JUHEND Luua 2019
Luua Metsanduskool Merle Koorts MAASTIKUEHITUSE ERIALA ÕPILASTE PORTFOOLIO KOOSTAMISE JUHEND Luua 2019 SISUKORD Sissejuhatus... 3 1. Portfoolio koostamine... 4 1.1. Milline on hea tõendusmaterjal... 4
RohkemD vanuserühm
Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa
RohkemELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis
ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.
RohkemKINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE
KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr 7 22.03.2018.a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KORD 1. Toetusmeetmete taotlemise ja hindamise korra
RohkemPowerPoint Presentation
Biogaasi tootmise ressurss Saaremaa loomafarmide ja toiduainetööstuse biolagunevate jäätmete baasil Peep Pitk, Tallinna Tehnikaülikool peep,pitk@ttu,ee + 372 55604106 Kes ja kust? TTÜ Keemiainstituudi
RohkemEsitluspäev Eesti Taimekasvatuse Instituudis 10. juuli 2018 Talirukki sordi ja aretiste tavaviljeluse võrdluskatse 2018 (10 katsevarianti) Asukoht: Võ
Esitluspäev Eesti Taimekasvatuse Instituudis 10. juuli 2018 Talirukki sordi ja aretiste tavaviljeluse võrdluskatse 2018 (10 katsevarianti) Asukoht: Võduvere (fotol nr 1) Põllumassiivi nr: 63951595991 1.
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
Rohkemuntitled
IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemMeetmeleht_meede1.docx
MTÜ Ida- Harju Koostöökoda Meetmeleht 2017 Meede 1 C. STRATEEGIA MEEDE ¹ 1. Strateegia meetme nimetus Meede 1 - Elukeskkonna arendamine 2. Strateegia meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus Tervislikud
RohkemSlaid 1
Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud
RohkemWelcome to the Nordic Festival 2011
Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali
RohkemProject meeting Brussels, February 2013
Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest
RohkemPealkiri
E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud
RohkemSlide 1
PIPELIFE EESTI 2017 Pipelife Eesti AS 2018 Indrek Oidram Pipelife Grupi võtmenäitajad Käive: ca 1 miljard EUR Tehased: 26 Euroopas ja USA-s Esindused 26 riigis Töötajaid: 2.700 Peakorter: Vienna/Austria
RohkemA5 kahjukindlustus
Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema
RohkemJEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]
Jõgeva Elamu Halduse AS 1 Üldandmed Ettevõtte asutamisaasta - 1997 Sertifikaadid Tegevusalad - ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteem ja - ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimissüsteem kinnisvara haldamises
RohkemMeetme 1.3 uuring_2010
Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse Nõuandeteenuste mõju põllumajandus- ja metsandussektorile Uuring Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.3 Nõuandesüsteemi
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
RohkemPowerPointi esitlus
INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt
RohkemPeep Koppeli ettekanne
HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel
Rohkem