Microsoft Word - Ettevotjatulu_2016 kodukale.doc
|
|
- Meelis Kalamees
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Indikaatori Ettevõtjatulu analüüs aasta andmetel, aruande lühikokkuvõte 2016 Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus, kontaktisik Ere Ploomipuu, Töö teostaja: OÜ AgriNet, Põllumajandusuuringute Keskuse põllumajanduskeskkonna seire büroo Uuringu eesmärgid Indikaatori Ettevõtjatulu pikaajalise uuringu eesmärgiks on välja selgitada, mil määral on MAK 2. telje toetused aidanud säilitada ja suurendada maaelanikkonna tulutaset. Metoodika Indikaatori Ettevõtjatulu peamisteks analüüsiobjektideks on netolisandväärtus 1, ettevõtjatulu 2 ning arvestuslik netokasum 3 (Lisa 1), mis on arvutatud põllumajandustootja kohta keskmiselt iga MAK telje meetme lõikes (v.a kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (SRT), kuna valim ei olnud esinduslik). Käesoleva uuringu andmed koguti ja analüüsiti aastal ning kajastavad aasta majandusseisu. FADN 5 is registreeritakse kõik otsetoetused määramise järgi (määramine taotlusaasta lõpus) ning kõik ülejäänud toetused (k.a MAK raames makstavad toetused) laekumise järgi. Seega kajastuvad FADNi aasta valimis olnud ettevõtete andmetes aastal taotletud otsetoetused ja aastal taotletud (2015. aastal välja makstud) MAK 2. telje toetused aastal sai taotleda ka MAK toetusi, kuid need maksti välja aastal ja need ei kajastu indikaatorite ettevõtjatulu ja jätkusuutlikkus andmetes. Võttes arvesse, et põllumajandustootjad on nii tootmise struktuuri kui ka suuruse (nii põllumajandusmaa pindala kui ka loomade arvu) poolest väga erinevad, on eelpool nimetatud näitajaid analüüsitud väljendatuna ettevõttes hõivatud tööjõu aastaühiku 6 (TJÜ) ning põllumajandusmaa hektari kohta. Lisaks on analüüsitud ka põllumajandustootjate maakasutust, kogutoodangu- ja sissetulekute struktuuri ning investeeringute taset. Lisades on ära toodud detailsed tabelid tootjate erinevate majandusnäitajate koondtulemuste kohta (Lisa 2) ja 2. telje toetusi taotlenud tootjate toetuste struktuur (Lisa 3). Analüüsiks on kasutatud FADN 7 andmeid aasta kohta, mil FADNi valimisse kuulus 661 põllumajandusettevõtet. 1 Netolisandväärtus (Net Value Added) näitab ettevõttes loodud lisandväärtust, mis arvutatakse kogutoodangust vahetarbimise ja kulumi mahaarvamisel ning toetuste (va investeeringutoetused) ja maksude lisamisel. Netolisandväärtus on summa, mis jääb tootmistegurite kasutamise kulude katmiseks (nt palk, rent, intressid, omanikutulu) 2 Ettevõtjatulu (Family Farm Income) erineb netolisandväärtusest selle poolest, et arvesse võetakse ka kulutused tööjõu- rendi- ja finantskulude maksmiseks ning sissetulekud investeeringutoetustest. Ettevõtjatuluks nimetataksegi summat, millest on maha arvatud kulud tööjõule, intressidele, rendile jne 3 Arvestuslik netokasum (Conditional Profit) võtab arvesse ka tasustamata tööjõudu (palgata töötavad omanikud ja nende pereliikmed), mille väljatoomisel lahutatakse ettevõtjatulust tasustamata tööjõukulu 4 MAK maaelu arengukava 5 FADN (Farm Accountancy Data Network) põllumajanduslik raamatupidamise andmebaas 6 Tööjõu aastaühik (TJÜ) võrdub arvestuslikult töötunniga aastas 1
2 Eestis on alates aastast kehtestatud FADN üldkogumisse kuuluva põllumajandustootja majandusliku suuruse alampiiriks standardkogutoodangu 8 (SKT) väärtus 4000 eurot. See tähendab, et FADN üldkogumisse 9 kuuluva põllumajandusettevõtte SKT väärtus aruandeaastal peab olema suurem kui 4000 eurot. Ettevõtte SKT tehakse kindlaks standardtoodangu (ST) koefitsientide 10 baasil, mis arvutatakse viie aasta keskmisena vastavalt saagikus- ja produktiivsusnäitajatele ning hindadele vaatlusalustel aastatel. Seega ei kajasta SKT väärtus seda, kui kõrge oli antud ettevõttes põllukultuuride saagikus, loomade produktiivsus, müügitulu või kui palju saadi toetusi aruandeaastal, vaid ettevõtte teoreetilist suurust arvutatuna ST koefitsientidest ning kasvatatavate põllukultuuride hektaritest ja loomade arvust lähtuvalt. Piltlikult öeldes peaks majandusliku suuruse alampiiri ületamiseks majapidamises kasvatama vähemalt 15 ha nisu või vähemalt 3 piimalehma. Kõik indikaatori Ettevõtjatulu näitajad on arvutatud kaalutud keskmistena. Andmed kaaluti eraldi iga MAK telje toetuse lõikes, kasutades PRIA loomade ja põldude registri andmeid aasta kohta ning standardtoodangu koefitsiente ST Igale PRIA loomade ja/või põldude registris olevale tootjale 11 määrati tootmistüüp ja majanduslik suurus vastavalt Euroopa Liidu FADN tüpoloogiale 12. Indikaatori ettevõtjatulu analüüsimiseks on MAK telje toetust saanud 13 ettevõtetest eraldi analüüsitud: mahepõllumajandusliku tootmise toetust saanud tootjad (edaspidi MAHE tootjad); keskkonnasõbraliku majandamise toetust saanud tootjad (edaspidi KSM tootjad); poolloodusliku koosluse hooldamise toetust saanud tootjad (edaspidi PLK tootjad); ohustatud tõugu looma pidamise toetust saanud tootjad (edaspidi OTL tootjad); loomade karjatamise toetust saanud tootjad (edaspidi LKT tootjad); Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antavat toetust saanud tootjad (edaspidi NAT tootjad); Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antavat toetust saanud tootjad (edaspidi NAM tootjad); 2. telje toetusi saanud tootjad (edaspidi 2. telje tootjad); 2. telje toetusi mittetaotlenud tootjad (edaspidi tavatootjad); FADNi põllumajandustootjate üldkogumisse kuuluvad tootjad (edaspidi Eesti keskmine põllumajandustootja). 8 Ettevõtte standardkogutoodang (SKT) arvutatakse standardtoodangu (ST) koefitsientide alusel lähtudes kasvatatavate põllumajanduskultuuride kasvupinnast ja loomade keskmisest arvust aruandeaastal 9 Statistikaameti poolt aastal läbiviidud põllumajandusliku struktuuriuuringu andmetel oli Eestis põllumajanduslikku majapidamist. Majandusliku suuruse alampiiri 4000 eurot ületas neist 7578 põllumajandustootjat ja nemad moodustavadki põllumajandustootjate üldkogumi FADNi mõistes 10 Standardkogutoodangu (ST) koefitsiendid arvutatakse viie aasta keskmisena vastavalt keskmistele saagikus- ja produktiivsusnäitajatele ning hindadele. Otsetoetused standardtoodangu koefitsientides ei kajastu. Standardtoodangu koefitsiente korrigeeritakse teatud perioodi järel. ST 2010 on arvutatud aastate keskmisena 11 Tootja kellel oli maad ja/või põllumajandusloomi a seisuga 12 Eestis enamlevinud tootmistüüpideks on taimekasvatus, piimatootmine, loomakasvatus ja segatootmine aastal tehti toetuste määramisotsused aastal vastuvõetud taotlustele 2
3 Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse (SRT) ja kiviaia taastamise toetuse tootjate majandusnäitajaid pole analüüsitud seetõttu, et valim polnud piisavalt esinduslik (andmete avalikustamiseks peab valimis olema vähemalt viis ettevõtet). Tabelis (Tabel 1) on välja toodud MAK telje toetusi saanud tootjate esindatus meetmete lõikes aastal. Kõik tehtud uuringud, mis põhinevad FADN metoodikal, käsitlevad ainult professionaalsete 14 põllumajandustootjate majandusnäitajaid. Tabel 1.MAK 2. telje toetusi taotlenud tootjate esindatus meetmete lõikes aastal (PMK, 2016c) Näitajad NAT KSM MAHE OTL PLK LKT NAM 2. telg Makstud summa, mln 0,8 19,0 12,9 0,6 4,5 4,6 3,9 46,3 Toetust saanud ettevõtete arv sh SKT < sh SKT >= (üldkogum) Ettevõtete arv valimis Toetust saanud ettevõtete maakasutus, tuhat ha 126,4 498,5 147,9 36,5 65,7 277,7 49,5 737,8 sh SKT < ,7 0,5 1,2 2,3 3,9 4,6 7,2 19,5 sh SKT >= (üldkogum) 118,7 498,0 146,7 34,2 61,7 273,1 42,3 718,3 Üldkogumi esindatus toetust saanud ettevõtete, % koguarvust maakasutusest makstud summast Tulemused FADN andmetel oli Eesti keskmise põllumajandustootja kasutuses aastal keskmiselt 120 ha põllumajanduslikku maad, millest 37% oli omandis ja 63% renditud või muudel tingimustel kasutusele võetud. Renti maksti aastal keskmiselt 42 eurot renditud maa hektari kohta, aastal 36 /ha. Tootjad, kes kasutasid maad vähem kui 400 ha, maksid renti eurot hektari kohta. Suurtootjad, maakasutusega üle 400 ha, maksid keskmiselt 54 /ha (2014. aastal 43 /ha). (MMIK, 2016) Eestis oli aastal keskmiselt 38% põllumajandusmaast teravilja, 41% söödakultuuride 15 ning 13% õli- ja muude põllukultuuride all. Tootmisest kõrvale jäetud maad oli keskmiselt 8% kogu maakasutusest. Enamus sellest oli toetusõiguslik püsirohumaa, mida hoitakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, kuid põllumajanduslikuks tootmiseks ei kasutata. Majandusliku suuruse poolest kõige väiksemate tootjate grupis oli kasutamata toetusõiguslikku püsirohumaad 17% põllumajandusmaast, kõige suuremate tootjate grupis 1%. (MMIK, 2016) MAK telje meetmetoetuste lõikes olid põllumajandusliku maakasutuse poolest kõige suuremad KSM tootjad, kelle kasutada oli keskmiselt 400,8 ha ettevõtte kohta. Mahetootjal oli aastal kasutada keskmiselt 119,7 ha põllumajanduslikku maad. 14 FADN metoodika järgi peetakse professionaalseteks põllumajandustootjateks neid tootjaid, kelle standardkogutoodang ületab 4000 eurot 15 Söödakultuurid FADN metoodika kohaselt loetakse söödakultuurideks lühiajalised, pikaajalised ja looduslikud rohumaad 3
4 Maakasutuse poolest kõige väiksemad olid tavatootjad, kellel oli keskmiselt 73,7 ha põllumajanduslikku maad ettevõtte kohta. OTL ja LKT meetmed on suunatud loomakasvatajatele, nende ettevõtte kasutuses olevast maast 60% moodustasid söödakultuurid. Samas KSM ja tavatootjatel oli teravilja ja õlikultuuride all vastavalt 59% ja 56% maast, seega nendes tootjate gruppides on enamuses taimekasvatusega tegelevad tootjad. Kogutoodangu 16 väärtus ulatus aastal keskmiselt euroni ettevõtte kohta. Võrreldes aastaga on kogutoodangu väärtus kasvanud 2%, sealhulgas taimekasvatustoodangu väärtus suurenes 19%, loomakasvatustoodangu väärtus vähenes 21%, muud sissetulekud suurenesid 16% ja toetused suurenesid 2%. Taimekasvatustoodangu väärtus suurenes ligi viiendiku võrra, kuigi teravilja realiseerimishinnad olid enam-vähem samal tasemel kui aastal. Selle peamiseks põhjuseks olid kõrged saagikusnäitajad. Teravilja keskmine saagikus ületas Eestis esmakordselt nelja tonni piiri ja taliteraviljadel isegi viie tonni piiri aasta oli väga soodne ka kaunviljaja rapsikasvatajatele. Loomakasvatustoodangu väärtuse vähenemine oli peamiselt tingitud madalamatest loomakasvatussaaduste kokkuostuhindadest. Samuti avaldas mõju see, et keerulistes majandamistingimustes olid paljud tootjad sunnitud loomade arvu vähendama või loomakasvatuse lõpetama. Põllumajandusmaa hektari kohta arvestatuna oli kogutoodangu väärtus aastal keskmiselt 1047 /ha. Toetuste kogusumma kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta oli aastal 188 eurot. Kogutoodangu väärtus koos toetustega (v. a investeeringutoetused) oli aastal põllumajandusmaa hektari kohta arvestatuna kõige suurem LKT ja KSM tootjatel (vastavalt 1270 ja 1183 /ha) (Joonis 1) ning kõige väiksem MAHE ja PLK tootjatel (vastavalt 716 ja 933 /ha). Joonis 1. Kogutoodangu väärtus (k.a toetused) põllumajandusmaa hektari kohta perioodil (PMK, 2015a) (PMK, 2016c) 16 Kogutoodangu moodustavad ettevõttes toodetud taime- ja loomakasvatustoodang ning muud sissetulekud (näiteks tulu lepingulistest töödest, taluturism, metsandus jne). Kogutoodangu väärtuse ja struktuuri analüüsimisel lisatakse kogutoodangule ka toetused (v.a investeeringutoetused) 4
5 Kogutoodangu (k.a toetused v.a investeeringutoetused) struktuuris moodustasid toetused aastal 18% ehk keskmiselt eurot tootja kohta (2014. aastal vastavalt 18% ja eurot). Kõige väiksem oli toetuste osakaal aiandusega ning sea- ja linnukasvatusega tegelevates ettevõtetes (vastavalt 5% ja 7% kogutoodangu väärtusest). Kõige suurem toetuste osakaal kogutoodangus (38%) oli loomakasvatuse tootmistüübis. (MMIK, 2016) Kuna toodang võib olla toodetud müügiks, ettevõtte siseseks tarbimiseks (nt loomadele söödaks, seemneks jne) või jääda varudeks, siis analüüsitakse ka seda, kui suure osa sissetulekutest moodustas taime- ja loomakasvatustoodangu realiseerimine, sissetulek muudest põllumajandusega otseselt seotud kõrvaltegevustest (näiteks tulu lepingulistest töödest, taluturismist, metsandusest, taastuvenergia tootmisest jne) ning toetused (v.a investeeringutoetused) aastal oli põllumajanduslik müügitulu keskmiselt eurot ettevõtte kohta, sh 52% saadi taimekasvatustoodangu ja 48% loomakasvatustoodangu müügist. Võrreldes aastaga on põllumajanduslik müügitulu jäänud praktiliselt samale tasemele, kuid taimekasvatustoodangu müük on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 24% ja loomakasvatustoodangu müük on vähenenud 18%. Eesti keskmine põllumajandustootja 17 sai aastal sissetulekuid (k.a toetused) 833 eurot põllumajandusmaa hektari kohta (2014. a 823 eurot). LKT tootjad said sissetulekuid 976 eurot ja KSM tootjad 937 eurot põllumajandusmaa hektari kohta, mis on vastavalt 63% ja 56% võrra rohkem tavatootjatega võrreldes (Joonis 2). MAHE, OTL ja PLK tootjad said sissetulekuid hektari kohta teiste 2. telje tootjate ning tavatootjatega võrreldes oluliselt vähem ( /ha). Joonis 2. Sissetulekud (k.a toetused) põllumajandusmaa hektari kohta aasta (PMK, 2016c) 17 Eesti keskmine põllumajandustootja kaalutud keskmine näitaja, mis on saadud FADN valimis olnud ettevõtete tulemuste üldistamisel põllumajandustootjate üldkogumile. Andmete laiendamiseks on kasutatud Statistikaameti poolt läbiviidud struktuuriuuringu andmeid põllumajanduslike majapidamiste arvu ja nende liigituse kohta majandusliku suuruse ja tootmistüüpide lõikes. FADN metoodika järgi peetakse professionaalseteks põllumajandustootjateks neid tootjaid kelle standardkogutoodangu väärtus ületab 4000 eurot 5
6 Toetuste (v.a investeeringutoetused) osatähtsus sissetulekutes oli kõige suurem MAHE ja PLK tootjatel, moodustades aastal vastavalt 51% ja 42% sissetulekutest (Joonis 3). KSM tootjatel moodustasid toetused aastal 20% sissetulekutest. Seega on MAKi 2. telje toetusi taotlenud ettevõtetel sõltuvus toetustest väga erinev ning toetuste osatähtsus sissetulekutes varieerub vahemikus 17% 51%. Üheks põllumajandustootjate tulukuse hindamise näitajaks on netolisandväärtus 18 (NLV). Mida suurem on NLV, seda rohkem jääb ettevõttele vahendeid töötasude maksmiseks, investeeringute tegemiseks ja omanikutuluks. Netolisandväärtus on väga madal eelkõige mikropõllumajandusettevõtete puhul, kuna nende investeerimisvõimekus masinatesse, seadmetesse ja ehitistesse on olnud suhteliselt kesisem võrreldes suurettevõtetega. Eesti keskmisel põllumajandustootjal oli NLV aastal eurot ettevõtte ja eurot tööjõu aastaühiku kohta. Võrreldes aastaga on NLV tööjõu aastaühiku kohta suurenenud 2%. Tootmistüüpide lõikes oli aastal kõige edukam taimekasvatus, kus NLV tööjõu aastaühiku kohta ulatus euroni ja kasv võrreldes aastaga oli 24%. Piimatootmises aga vähenes NLV tööjõu aastaühiku kohta 15%, sea- ja linnukasvatuses 49%. Tootmistüüpides olid väga suured erinevused suur- ja väiketootjate vahel - kui loomakasvatajatel maakasutusega vähem kui 40 ha oli NLV tööjõu aastaühiku kohta 1898 eurot, siis suurtootjatel eurot (erinevus rohkem kui üheksa korda). Piimatootmise tootmistüübis oli väike- ja suurtootjate erinevus selle näitaja osas rohkem kui seitsmekordne. (MMIK, 2016) Kõige rohkem MAK telje toetusi saanute lõikes tootsid NLV tööjõu aastaühiku kohta aastal KSM tootjad ( /TJÜ). Kõige väiksem oli NLV tavatootjatel ( /TJÜ). Joonis 3. Netolisandväärtus eurodes tööjõu aastaühiku kohta aastal (PMK, 2016c) 18 Netolisandväärtuse (NLV) leidmiseks lisatakse kogutoodangu väärtusele toetused (v.a investeeringutoetused) ja lahutatakse eri- ja üldkulud ning põhivara kulum (Lisa 29) 6
7 Peale netolisandväärtuse on oluliseks majandustulemuste hindamise näitajaks ettevõtjatulu 19, mis näitab ettevõtte kasumlikkust ja jätkusuutlikkust. FADN andmetel moodustas Eesti keskmisel põllumajandustootjal ettevõtjatulu koos toetustega aastal 4736 /TJÜ (2014. aastal 4442 /TJÜ, aastal 7723 /TJÜ). Tööjõu aastaühiku kohta arvestatuna tootsid aastal kõige rohkem ( eurot) ettevõtjatulu NAT tootjad ning kõige vähem SRT ja LKT tootjad (vastavalt -476 eurot ja 1372 eurot). KSM ja mahetootjad tootsid ettevõtjatulu tööjõu aastaühiku kohta arvestatuna keskmiselt vastavalt 8184 eurot ja 8898 eurot. Ettevõtjatulu arvestatuna põllumajandusmaa hektari kohta moodustas Eesti keskmisel põllumajandustootjal koos toetustega aastal 71 eurot/ha (2014.a 68 /ha; a 127 /ha). 2. telje meetmetoetuste lõikes tootsid aastal kõige rohkem ettevõtjatulu (k.a toetused) NAT ja NAM tootjad (vastavalt 140 ja 111 /ha; Joonis 4). Joonis 4. Ettevõtjatulu eurodes põllumajandusmaa hektari kohta aastal (PMK, 2016c) Arvestusliku netokasumi (ANK 20 ) leidmiseks lahutatakse ettevõtjatulust (EVT) tööjõukulu tasustamata tööjõule, mis on arvestatud tasustatud tööjõu palgatasemel. ANK on eriti oluline just väiketootjate majandustulemuste hindamisel, et väärtustada ka palgata töötavate omanike ja pereliikmete tööaega, mille eest tasu ei makstud. Eesti keskmine põllumajandustootja kasutas keskmiselt 1,8 tööjõu aastaühikut 21 ettevõtte kohta, millest ligi poole (46%) moodustas tasustamata tööjõud. Tasustatud tööjõu osatähtsus kogu tööjõukulus erines oluliselt MAK 2. telje toetusi taotlenud tootjate gruppide lõikes. MAHE ja tavatootjate grupis oli üle 60% kogu tööjõukulust tasustamata, samas KSM tootjate grupis ainult 19%. Eesti keskmisel põllumajandustootjal jäi aastal arvestuslik netokasum (koos toetustega v.a investeeringutoetused) negatiivseks, moodustades eurot tööjõu aastaühiku kohta (2013. a 19 Ettevõtjatulu saadakse lahutades netolisandväärtusest tööjõu-, rendi- ja intressikulu ning lisades investeeringutoetuste ja maksude bilanss (Lisa 29). Ettevõtjatulu on raamatupidamisarvestuses võrreldav majandustegevuse kasumiga. 20 Arvestuslik netokasum võtab arvesse ka omanike ja pereliikmete tasustamata tööjõukulu tasustatud tööjõule makstud palgatasemel. Arvestuslik suurus, mis püüab väärtustada ka tasustamata tööjõudu 21 Arvestuslikult võrdub üks aastaühik 2200 töötunniga 7
8 1581 /TJÜ) ja -20 eurot põllumajandusmaa hektari kohta. KSM tootjatel oli ANK koos toetustega tööjõuühiku kohta arvestatuna keskmiselt 5704 eurot ja põllumajandusmaa hektari kohta 65 eurot. Tööjõuühiku kohta arvestatuna oli ANK kõige suurema miinusega tavatootjatel (-3372 /TJÜ; -20 /ha). Tootmise jätkusuutlikkuse säilitamise ja arendamise seisukohalt on investeeringud üheks määravamaks teguriks. Eesti keskmine põllumajandustootja kulutas aastal investeeringuteks keskmiselt eurot ettevõtte kohta (2014. aastal eurot, aastal eurot). Ligi pooled (47%) Eesti põllumajandustootjatest ei ole aastal investeeringuid teinud. Kõige rohkem (üle 50%) mitteinvesteerinud ettevõtteid oli aastal LKT, OTL ja tavatootjate hulgas ning kõige vähem KSM tootjate hulgas (73% investeerisid) (Joonis 5). Joonis 5. Tootjate jagunemine investeeringu suuruse järgi TJÜ kohta aastal (PMK, 2016c) Üle eurot tööjõu aastaühiku kohta investeeringuid teinud ettevõtteid oli kõige rohkem KSM tootjate ning kõige vähem LKT hulgas. Alljärgnevalt on analüüsitud, milline on meetme toetuse osakaal sissetulekutes erinevaid 2. telje toetusi saanud tootjate lõikes. Meetme toetuse osakaalu erinevuste hindamiseks on iga tootjate grupi juures kasutatud kolme indikaatorit: mediaan 22, alumine detsiil 23 ja ülemine detsiil 24. Meetme toetuse osakaal sissetulekutes oli kõige suurem MAHE tootjatel, kus meetme toetus moodustas üle 20% sissetulekutest (mediaan) (Joonis 6). Analüüsi tulemusena selgus, et kõige suurem erinevus vastava meetme toetuse osakaalu osas oli PLK ja mahetootjatel. Näiteks, 10% PLK tootjatel moodustas PLK toetus sissetulekutest vaid 1%, samas 10% ulatus see üle 43% (mahetootjatel vastavalt 10% ja 33%). Kõige väiksem erinevus meetme toetuse osakaalu osas oli 22 Mediaan jagab vastava grupi tootjad täpselt pooleks, millest suuremaid ja väiksemaid on ligikaudu võrdselt, kusjuures tootjad on järjestatud meetme toetuse osakaalu järgi sissetulekutes kõrgemast madalamani 23 Alumine detsiil kajastab konkreetse meetme osakaalu, millest väiksema osakaaluga tootjaid on 10% 24 Ülemine detsiil on näitaja, millest suurema osakaaluga tootjaid on 10% 8
9 NAT tootjate hulgas: 10% tootjatel moodustas Natura toetus 0,1% ning 10% ulatus see üle 4,8% sissetulekutest. Joonis 6. Meetme toetuse osakaal sissetulekutes, 2015 Kokkuvõte FADN andmetel oli Eesti keskmise põllumajandustootja kasutuses aastal keskmiselt 120 ha põllumajanduslikku maad. KSM tootjal oli kasutada keskmiselt 400,8 ha ja mahetootjal keskmiselt 119,7 ha põllumajanduslikku maad ettevõtte kohta. Kogutoodangu väärtus ulatus aastal keskmiselt euroni ettevõtte kohta. Põllumajandusmaa hektari kohta arvestatuna oli kogutoodangu väärtus aastal keskmiselt 1047 eurot/ha, KSM tootjatel 1183 eurot/ha ja MAHE tootjatel 716 /ha aastal moodustas põllumajanduslik müügitulu keskmiselt eurot ettevõtte kohta. Eesti keskmine põllumajandustootja sai aastal sissetulekuid (k.a toetused) 833 eurot põllumajandusmaa hektari kohta. LKT (976 /ha) ja KSM (937 /ha) tootjad said tavatootjatega võrreldes sissetulekuid hektari kohta rohkem, MAHE, OTL ja PLK ( /ha) aga oluliselt vähem. MAKi 2. telje toetusi taotlenud ettevõtetel oli sõltuvus toetustest väga erinev ning toetuste osatähtsus sissetulekutes varieerub vahemikus 17% 51%. Eesti keskmisel põllumajandustootjal oli NLV aastal eurot ettevõtte ja eurot tööjõu aastaühiku kohta. MAK telje toetusi saanute lõikes tootsid kõige rohkem NLV tööjõu aastaühiku kohta ( /TJÜ) KSM tootjad aastal kõige vähem oli NLV tavatootjatel ( /TJÜ). FADN andmetel moodustas Eesti keskmisel põllumajandustootjal ettevõtjatulu koos toetustega aastal 4736 eurot/tjü (2014. aastal 4442 /TJÜ, aastal 7723 /TJÜ). KSM ja mahetootjad tootsid ettevõtjatulu tööjõu aastaühiku kohta arvestatuna keskmiselt vastavalt 8184 eurot ja 8898 eurot. Ettevõtjatulu arvestatuna põllumajandusmaa hektari kohta moodustas Eesti keskmisel põllumajandustootjal koos toetustega aastal 71 eurot /ha. 2. telje meetmetoetuste lõikes tootsid aastal kõige rohkem ettevõtjatulu (k.a toetused) NAT ja NAM tootjad (vastavalt 140 ja 111 /ha). 9
10 Tööjõu aastaühiku kohta arvestatuna oli ANK Eesti keskmisel põllumajandustootjal (koos toetustega v.a investeeringutoetused) eurot, KSM tootjatel keskmiselt 5704 eurot ja kõige suurema miinusega tavatootjatel (-3372 /TJÜ). Eesti keskmine põllumajandustootja kulutas aastal investeeringuteks keskmiselt eurot ettevõtte kohta (2014. aastal eurot, aastal eurot). Ligi pooled (47%) Eesti põllumajandustootjatest aastal investeeringuid ei teinud. Kasutatud allikad MMIK, Põllumajandustootjate majandusnäitajad Allikas: PMK, 2015a. Eesti maaelu arengukava telje püsihindamisaruanne aasta kohta, 620 lk. Allikas: PMK, 2016c. MAK telje meetmete hindamine sotsiaalmajanduse aspektist lähtudes aasta kohta. Saku. 10
11 Lisa 1. PEAMISTE MAJANDUSNÄITAJATE ARVUTAMISE SKEEM Taimekasvatustoodang SE 135 Loomakasvatustoodang SE 206 Muu toodang SE 256 Erikulud SE 281 Üldkulud SE 336 Kogutoodang SE 131 Käibemaksu bilanss (v.a investeeringud) SE 395 Toetused (v.a investeeringuteks) SE 605 Vahetarbimine SE 275 Maksud SE 390 Toetuste ja maksude bilanss SE 600 Palgad ja sotsiaalmaksud SE 370 Rendimaksed SE 375 Intressid SE 380 Palgad, rendid ja intressid SE 365 Brutolisandväärtus SE 410 Netolisandväärtus SE 415 Kulum SE360 Investeeringutoetuste ja maksude bilanss SE 405 Ettevõtjatulu SE 420 Arvestuslik netokasum SE 703 Tasustamata tööjõukulu tasustatud tööjõu palgatasemel 11
12 Lisa 2. MAK TELJE TOETUSI TAOTLENUD TOOTJATE KOONDTULEMUSED MEETMETE LÕIKES, 2015 Näitajad NAT KSM MAHE OTL PLK LKT NAM 2. telg Tava- Eesti tootja keskmine Esindatud põllumajandustootjad Ettevõtete arv valimis Majanduslik suurus (tuhat ) 125,9 246,6 48,9 83,7 72,8 162,9 132,6 122,9 36,1 82,5 Tööjõud - aastaühikutes, sh 2,4 3,9 1,5 2,2 1,7 3,1 2,2 2,4 1,1 1,8 sellest tasustamata tööjõud 0,8 0,7 0,9 1,0 0,9 0,9 0,8 0,9 0,7 0,8 sellest tasustatud tööjõud 1,6 3,2 0,6 1,2 0,9 2,2 1,4 1,5 0,4 1,0 Renditud põllumajandusmaa - ha 119,9 221,0 81,6 84,0 103,4 109,1 100,5 114,9 49,5 75,4 Kasutatud põllumajandusmaa - ha, sh 193,1 344,8 119,7 133,3 154,3 175,4 202,4 180,1 73,7 120,3 teravili 75,9 164,5 24,6 28,9 24,1 52,1 70,6 68,8 31,9 45,9 õlikultuurid 17,3 38,8 4,4 1,9 5,0 11,3 25,8 15,6 4,6 9,6 söödakultuurid 74,2 99,9 74,1 96,8 111,8 106,2 86,0 75,0 19,4 48,7 toetusõiguslik kasutamata rohumaa 8,4 12,9 7,2 2,1 7,9 2,0 10,5 7,4 9,9 6,7 muu maa 17,4 28,6 9,5 3,6 5,6 3,8 9,6 13,4 7,9 9,4 Kokku loomühikuid - LÜ, sh 52,0 83,9 27,6 50,4 49,8 81,5 54,7 50,8 5,7 35,7 piimalehmad 17,3 42,5 2,4 16,8 10,6 41,6 24,3 21,0 1,4 12,4 muud veised 25,9 32,6 20,0 28,8 34,2 37,1 29,2 23,0 2,1 13,8 lambad ja kitsed 3,3 0,5 3,5 1,0 1,3 1,3 1,1 1,7 0,5 1,3 sead 4,5 7,8 0,6 0,0 1,1 0,8 0,0 4,4 1,4 6,4 linnud 0,7 0,4 0,3 0,1 0,0 0,2 0,0 0,2 0,1 1,5 Karjatamise tihedus - LÜ/ha 0,61 0,69 0,33 0,48 0,41 0,74 0,63 0,58 0,18 0,53 Teravilja saagikus - kg/ha Piimatoodang lehma kohta - kg Kogutoodang -, sh taimekasvatustoodang loomakasvatustoodang muu toodang Brutolisandväärtus Netolisandväärtus Ettevõtjatulu Arvestuslik netokasum Varad kokku Varad kokku (v.a maa) Kohustused Tööjõukulu tasustatud tööjõule tunnis - 7,5 7,3 5,3 6,5 6,4 7,1 7,1 7,0 5,5 6,7 Toetused v.a investeeringutele telje toetused, sh NAT (2.2) KSM (2.3.1) MAHE (2.3.2) OTL (2.3.3) SRT (2.3.4) PLK (2.3.5) LKT (2.4) NAM (2.7) muud toetused Investeeringud - /TJÜ, sh , % kuni 5000, % , % üle 10000, % Sissetulekud -, sh taimekasvatustoodangu müük loomakasvatustoodangu müük muud sissetulekud Netolisandväärtus hektari kohta Ettevõtjatulu hektari kohta Arvestuslik netokasum hektari kohta Toetuste osakaal kogutoodangus, % telje toetuste osakaal kogutoodangus, % Toetuste osakaal sissetulekutes, % telje toetuste osakaal sissetulekutes, % Netolisandväärtus TJÜ kohta Ettevõtjatulu TJÜ kohta Arvestuslik netokasum TJÜ kohta
13 Lisa 3.MAK TELJE TOETUSI TAOTLENUD TOOTJATE TOETUSTE STRUKTUUR MEETMETE LÕIKES, 2015 Näitajad NAT KSM MAHE OTL PLK LKT NAM 2. telg Esindatud põllumajandustootjad Ettevõtete arv valimis Toetused hektari kohta /ha sh 2. telje toetused NAT (2.2) KSM (2.3.1) MAHE (2.3.2) OTL (2.3.3) SRT (2.3.4) PLK (2.3.5) LKT (2.4) NAM (2.7) sh muud toetused Toetuste struktuur, % 2. telje toetused, sh NAT (2.2) KSM (2.3.1) MAHE (2.3.2) OTL (2.3.3) SRT (2.3.4) PLK (2.3.5) LKT (2.4) NAM (2.7) muud toetused telje toetuste struktuur, %, sh NAT (2.2) KSM (2.3.1) MAHE (2.3.2) OTL (2.3.3) SRT (2.3.4) PLK (2.3.5) LKT (2.4) NAM (2.7)
bioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemPõllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016
Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013 2016 Programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015 2021 rakendusuuring Ants-Hannes
RohkemMicrosoft Word - L_5_2018_docx.docx
Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste
RohkemPõllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade 2018
Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade 218 Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade 218 Maaeluministeerium 219 Sisukord Sissejuhatus... 4 Kokkuvõte... 5 Üldine olukord...
RohkemOTK_lyhi_2007
Indikaatorite Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa ja Ettevõtjatulu analüüs 2006. a andmetel, aruande lühikokkuvõte 2007. Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus Töö teostaja: Ökoloogiliste Tehnoloogiate
RohkemMAK ja 5. prioriteedi meetmete; 3. prioriteedi loomade heaolu meetme ja 2. prioriteedi tegevuse kiviaia taastamine hindamisaruanne
MAK 214-22 4. ja 5. prioriteedi meetmete; 3. prioriteedi loomade heaolu meetme ja 2. prioriteedi tegevuse kiviaia taastamine hindamisaruanne 218. aasta kohta Foto: Ere Ploomipuu M A K 2 1 4-2 2 4. j a
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemMicrosoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx
Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede
Rohkem(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )
1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 12833490 tänava/talu nimi, Haraka tn 35 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn
RohkemPagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade
13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis
RohkemMicrosoft Word - SK_mp_toetus (43).docx
1. Sissejuhatus SELETUSKIRI Maaeluministri määruse Mesilaspere toetus eelnõu juurde Maaeluministri määrus kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse 18 lõike 1 ja 20 2 lõike 1 alusel.
Rohkemuntitled
õllumajanduslik keskkonnatoetus Sisukord I OSA. TAOTLEMINE... 3 1. 2008. aasta maaelu arengukava pindalatoetused... 3 2. Taotluse esitamine...4 3. Toetuste üldised nõuded... 7 3.1. Taotleja...7 3.2. Toetusõiguslik
RohkemPowerPoint Presentation
Põllumajanduse suurandmete tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajaline programm 12. märts 2019 Türi Martin Paukson Programmi eesmärk Suurandmete programmi eesmärgiks on andmekasutuse koosvõime tõstmine
RohkemPõllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus, rakendamistulemuste analüüs, VII taotlusvoor
Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.2 Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus rakendamistulemuste
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80188897 tänava/talu nimi, Lillgordi maja ja korteri number: küla: Rälby küla vald: Vormsi vald maakond:
RohkemAruanne_ _ pdf
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80004940 tänava/talu nimi, Paasiku tn 4-75 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412
RohkemMaaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse Eesti Maaelu Arengukava meetme 1.2 Põllumajandusliku tegev
Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.2 Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus rakendamistulemuste
RohkemKrediidireiting
Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):
RohkemEsialgsed tulemused
Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
RohkemPagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade
Pagaritööstuse 2016. aasta 9 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Tugeva konkurentsi tingimustes jätkub tööstuste konsolideerumine. Oktoobris allkirjastasid OÜ Eesti Leivatööstus ja AS Hagar omanikud lepingu, mille
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80012632 tänava/talu nimi, Rahu tn 8 maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemMicrosoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI
Soostunud ja soomuldade orgaanilise süsiniku sisaldus ja vastavalt sellele 1:1 mullakaardi võimalik korrigeerimine Töö teostajad: Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire büroo, kontaktisik Priit Penu
RohkemSelgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul
Selgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul 27.03 02.04.2019 Taotlusi saab esitada taotlusperioodil 03.04 10.04.2019
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemÜhinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd
Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid
RohkemMicrosoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc
Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemPõllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel Uuringu aruanne Tartu,
Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013 2016 Uuringu aruanne Tartu, 2016 1 Uuring Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
Rohkemm
Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx
Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemMicrosoft Word - PM aruanne aprill 2009.doc
. Hindade konvergents Euroopa Liidus ning selle eeldatav mõju Eesti toidusektorile. Lõpparuanne 2006-2008 Tellija: Eesti Põllumajandusministeerium Tartu 2009 EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut 1 SISUKORD
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemMicrosoft Word - Linnud_lyhiaruanne_2015_netti_PMi.doc
MAK keskkonnaga seotud toetuste bioloogilise mitmekesisuse hindamise raames 2010.- 2015. a teostatud põllulindude seire kokkuvõte Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus, kontaktisik Eneli Viik, eneli.viik@pmk.agri.ee
RohkemKASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng
KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng Uuringu tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, uuringu eest tasumiseks kasutati perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse
RohkemAruanne_ _
ANNUAL REPORT beginning of financial year: 01.01.2015 end of the financial year: 31.12.2015 business name: register code: 90010442 street, building, apartment, farm: Telliskivi 60a linn: Tallinn county:
RohkemPLM2010.pdf
PÕLLUMAJANDUSLOENDUS AGRICULTURAL CENSUS EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA PÕLLUMAJANDUSLOENDUS AGRICULTURAL CENSUS TALLINN 2012 Kogumik esitab 2010. aasta põllumajandusloenduse andmeid majapidamiste
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Peipsimaa Turism registrikood: tä
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80330728 tänava/talu nimi, Vaksali tn 17a maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu
Rohkemuntitled
ABIKS TAOTLEJALE Sisukord 1. ÕIGUSAKTID... 3 2. ÕLLUMAJANDUSLIKUD OTSETOETUSED... 5 2.1. Kes saab toetust... 5 2.2. õllumajandusmaa kasutusõigus... 6 2.3. Toetusõiguslik põllumajandusmaa... 6 2.4. üsirohumaa
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemPMK_aasta_aruanne_2008_Final
Põllumajandusministeerium ÜLEVAADE EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007-2013 II TELJE HINDAMISEST 2008. AASTAL Põllumajandusuuringute Keskus Põllumajanduskeskkonna seire büroo Saku Märts 2009 SISUKORD Avasõna
RohkemEesti piimatöötlemise sektori aasta 6 kuu ülevaade
Eesti piimatöötlemise sektori 2016. aasta 6 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Vaatamata turuolukorda tugevasti muutnud sündmustele on suurematel piimaturgudel täheldatav olnud elavnemine impordi osas ja positiivsed
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Tagasi Kooli registrikood: tänava nimi, maja num
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80391523 tänava nimi, maja number: Telliskivi tn 60a linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber:
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemMeetme 1.3 uuring_2010
Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse Nõuandeteenuste mõju põllumajandus- ja metsandussektorile Uuring Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.3 Nõuandesüsteemi
RohkemPowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemMTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK
MTÜ TALLINNA NAISTE KRIISIKODU MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta 01.01.2008 31.12.2008 ETTEVÕTTE NIMI MITTETULUNDUSÜHING TALLINNA NAISTE KRIISIKODU REGISTRI KOOD 80191735 AADRESS Wismari 37 4 Tallinn,
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Allier Kindlustusmaakler OÜ registrikood: tänava/
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 12043500 tänava/talu nimi, Udeselja tn 4-1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju
RohkemMicrosoft Word a. I kvartali täiendavad aruanded.doc
AS SEB Pank Grupp 2009. a. I kvartali täiendavad aruanded (vastavalt Eesti Panga Presidendi 21.12.2007.a. määrusele nr. 20) Bilanss 31.03.09 1501 1. Raha ja nõuded keskpankadele 5809.7 5810.3 1503 2. Kauplemiseks
RohkemPowerPointi esitlus
Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemMicrosoft Word a. II kvartali täiendavad aruanded.doc
AS SEB Pank Grupp 2008. a. II kvartali täiendavad aruanded (vastavalt Eesti Panga Presidendi 21.12.2007.a. määrusele nr. 20) SEB Pank, bilanss 30.06.08 1501 1. Raha ja nõuded keskpankadele 5242.0 5242.0
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Eesti Talendikeskus registrikood: tänava nimi, m
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80403108 tänava nimi, maja ja korteri number: Pikk tn 84-64 linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond
RohkemPowerPoint Presentation
Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit
RohkemAM_Ple_LegReport
21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing PIMEDATE TÖÖKESKUS HARINER registrikood: 8
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80071250 tänava/talu nimi, Laki tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemInfopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)
Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe
RohkemS_2016_noored
S E L E T U S K I R I Maaeluministri määruse Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika
RohkemKULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE
EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 931109740005 AUDRU KÜLM- JA LAOHOONE EHITAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: EESTI KALAPÜÜGIÜHISTU ARUANDE NR: 2012-029 07.12.2012 Auditi lõpparuanne saadetakse: Korraldusasutus
RohkemEesti lihatöötlemise sektori aasta 3 kuu kokkuvõte Lühikokkuvõte Lihatöötlemise sektori majandusnäitajad on 3 kuu arvestuses püsinud varasemaga
Eesti lihatöötlemise sektori 2016. aasta 3 kuu kokkuvõte Lühikokkuvõte Lihatöötlemise sektori majandusnäitajad on 3 kuu arvestuses püsinud varasemaga võrreldes üpris stabiilsel tasemel, vaatamata asjaolule,
RohkemMÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine
Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80326129 tänava/talu nimi, Trummi tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemLisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012
Lisa Viiratsi Vallavolikogu 27.09.2012.a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2013-2016 Viiratsi 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Vallavalitsuse majandusliku olukorra analüüs ja
RohkemOhtlike kemikaalide kasutamine töökohal
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood:
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80007111 tänava/talu nimi, Mäealuse tn 2/1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond
RohkemSlide 1
Katsetulemused kaaliumirikaste maheväetistega Kuusiku katsekeskuses Karli Sepp 1 Pikaajaline mahe- ja tavaviljeluse külvikord 1. Punase ristiku rohke põldhein 1. a 2. Punase ristiku rohke põldhein 2. a
RohkemPowerPoint Presentation
Maamaksu infosüsteem (MAKIS) Maksustamishind Talumistasud Andres Juss Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja 13.11.2018 MAKIS eesmärk Kõik omavalitsused kasutavad veebipõhist maamaksu infosüsteemi
RohkemKULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE
EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006
RohkemImatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü
Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i üldteenuse tüüptingimustes järgnevalt: 4.2. Müüja arvutab
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)
Keskkonnasõbralik toidutootmine ja tarbimine Rahvaarvu eeldatav kasv aastani 2050 Doktorant Mariana Maante Magistrant Jorma Kütt Foto: L. Talgre https://et.wikipedia.org/ Haritav maa per capita Toitumine
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Kinnisvarakeskkonna Ekspert OÜ registrikood: täna
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 12304194 tänava/talu nimi, Pärnu mnt 141 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond
RohkemPagaritööstuse aasta I kvartali ülevaade
Pagaritööstuse 2017. aasta I kvartali ülevaade Marje Mäger kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond / peaspetsialist 05.07.2017 Lühikokkuvõte Pagaritööstustes toodeti 2017. aasta esimese
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemMicrosoft PowerPoint - loeng2.pptx
Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: TALLINNA INVASPORDIÜHING registrikood: tänava/talu n
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80064793 tänava/talu nimi, Endla tn 59 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond
RohkemEesti seemnemajanduse arengukava aastateks 2014–2020
Kinnitatud põllumajandusministri 28.10.2014 käskkirjaga nr 52 Lisa 1 x ARENGUKAVA EESTI SEEMNEMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2014 2020 SISUKORD Sisukord... 2 1. SISSEJUHATUS... 3 2. ARENGUKAVA EESMÄRGID...
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: OÜ Kindlustusmaakler Tiina Naur registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 11529005 tänava/talu nimi, Juhkentali tn 52 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju
Rohkem