Programmi prioriteedid aastaks Prioriteedid Taotlejaid kutsutakse üles koostama projekte kooskõlas programmi Kodanike Euroopa üldiste ja konkree
|
|
- Marek Kikkas
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Programmi prioriteedid aastaks Prioriteedid Taotlejaid kutsutakse üles koostama projekte kooskõlas programmi Kodanike Euroopa üldiste ja konkreetsete eesmärkidega, keskendudes konkreetsetele prioriteetidele, mille Euroopa Komisjon määratles pärast konsulteerimist programmi sidusrühmadega kodanikuühiskonna dialoogirühmas ja programmikomitees. Kuni käesoleva ajani muutusid prioriteedid kord aastas. Alates aastast muutuvad need mitmeaastaseks ning kehtivad kogu ülejäänud programmiperioodi vältel ( ), et taotlejatel oleks projektide kavandamiseks ja koostamiseks rohkem aega. See ei piira Euroopa Komisjoni võimalust vajaduse korral igal ajal prioriteetide nimekirja läbi vaadata, kohandada ja/või muuta pärast konsulteerimist programmi sidusrühmadega kodanikuühiskonna dialoogirühmas ja programmikomitees. Ajavahemikuks on välja töötatud prioriteedid, mis aitavad ergutada arutelusid Euroopa jaoks tähtsate kuupäevade üle ning teemadel, millel on tänapäeval tugev kõlapind (Euroopa ajaloolise mälu tegevussuund) või mis on seotud Euroopa Liidu sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise olukorraga (demokraatliku kaasatuse ja kodanikuosaluse tegevussuund). Kodanikke kutsutakse osalema asjaomastes mõtisklustes ja aruteludes projektide kaudu, mis järgivad programmi peamiseid tunnusjooni (võrdne juurdepääs, riikidevahelisus ja kohalik mõõde, kultuuridevaheline dialoog ja vabatahtliku tegevuse edendamine), või tegutsedes aktiivselt organisatsioonides, mis osalevad programmis Kodanike Euroopa. Eristada tuleb: Euroopa ajaloolise mälu (1. tegevussuund) konkreetseid prioriteete; demokraatliku kaasatuse ja kodanikuosaluse (2. tegevussuund) konkreetseid prioriteete. 1. Euroopa ajaloolise mälu (1. tegevussuund) konkreetsed prioriteedid 1.1 Euroopa lähiajaloo olulisimate pöördepunktide mälestuse jäädvustamine Üks programmi Kodanike Euroopa eesmärkidest on luua võimalusi aruteluks Euroopa ajaloo teemal, lähenedes sellele laiemalt kui konkreetse riigi vaatenurgast 1. Programmi 1. tegevussuuna (Euroopa ajalooline mälu) eesmärk on edendada ühtset mälestamiskultuuri ja erinevate ELi liikmesriikide kodanike vahelist vastastikust mõistmist, toetades eeskätt projekte, mis kajastavad Euroopa 20. sajandi olulisimaid ajaloolisi pöördepunkte ning nende tähendust/tagajärgi tänasele Euroopale. Ajavahemikul loetakse sõltuvalt taotlemise aastast rahastamiskõlblikuks järgmised mälestamisprojektid: Taotlemise aasta Rahastamiskõlblik mälestamine 1 NÕUKOGU 14. aprilli aasta MÄÄRUS (EL) nr 390/2014, millega kehtestatakse ajavahemikuks programm Kodanike Euroopa (ELT L 115, , lk 3).
2 Hispaania kodusõja algus 1956 Poliitiline ja ühiskondlik mobiliseerimine Kesk-Euroopas 1991 Jugoslaavia sõdade algus 1951 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni pagulasseisundi konventsiooni vastuvõtmine seoses Teise maailmasõja järgse pagulaste olukorraga Euroopas 1917 Sotsiaalsed ja poliitilised revolutsioonid, impeeriumide kokkuvarisemine ning nende mõju Euroopa poliitilisele ja ajaloolisele maastikule 1957 Rooma leping ja Euroopa Majandusühenduse algus 1918 Esimese maailmasõja lõpp rahvusriikide tõus ning Euroopa koostöö ja rahumeelse kooseksisteerimise ebaõnnestumine 1938/1939 Teise maailmasõja algus 1948 Külma sõja algus 1948 Haagi kongress ja Euroopa integreerumine 1968 Protesti- ja tsiviilõiguste liikumised, invasioon Tšehhoslovakkiasse, üliõpilaste meeleavaldused ja antisemiitlik kampaania Poolas 1979 Euroopa Parlamendi valimised lisaks 40 aastat esimesest otse valitud Euroopa Parlamendist aastal 1989 Demokraatlikud revolutsioonid Kesk- ja Ida-Euroopas ning Berliini müüri langemine aastat Euroopa Liidu laienemisest Kesk- ja Ida-Euroopasse 1950 Robert Schumani deklaratsioon 1990 Saksamaa taasühinemine 2000 Euroopa Liidu põhiõiguste harta väljakuulutamine 1.2 Kodanikuühiskond ja kodanikuosalus totalitaarsetes režiimides Totalitaarsetes režiimides olid demokraatlikud põhimõisted, nagu kodanikuühiskond, ühiskondlik liikumine, kaasatus, konstitutsioon, vabadus ja demokraatia täiesti sisutühjad. Näiteks rahvademokraatia oli kõike muud kui rahvalik ja demokraatlik. Poliitilised juhid valiti rahvahääletusel (tulemusega üle 80%) ilma igasuguse tegeliku opositsioonita. Poliitilised demonstratsioonid, valimiskampaaniad, rahvakogunemised ja arutelud olid kõigest demokraatlike tavade paroodia, mille kaudu sooviti vaid kehtivat võimu seadustada, ning need ei olnud tavaliselt ei spontaansed ega autentsed, vaid toimusid sunniviisiliselt. Neid kasutati inimeste allutamiseks ja kontrollimiseks ning meelevaldse poliitilise suunitluse pealesurumiseks. Üks kõige tähtsamaid demokraatliku kaasamise viise poliitilisse parteisse kuulumine oli samuti oma tavapärasest eesmärgist (st avalikus elus osalemine ja selle mõjutamine) kõrvale kallutatud; tavaliselt tõendati seeläbi ustavust monoliitsele parteile, vastavust ametlikule tõele ning seda kasutati peamiselt teatud ametikohtadele või teenustele juurdepääsemiseks. Ametlikud asutused monopoliseerisid ja moonutasid avalikku teavet ning puudus igasugune sõltumatu tasakaalustav jõud. Seevastu tõrjuti, ähvardati või suruti maha kodanikuühiskonna tõelisi ühiskondlikke liikumisi, sest totalitaarne võim pidas neid ebausaldusväärseiks, reetlikeks või ühiskonnaohtlikeks.
3 Sellised liikumised pidid end varjama, osutama vastupanu või kompromissile minema. Igasuguseid avalikult väljendatud lahknevaid vaateid käsitleti dissidentlikena. Sõnavabadus oli keelatud. Poliitilisi otsuseid langetati ilma tõsiselt võetavate arutelude või kaalutlusteta. Totalitaarseid režiime iseloomustav üheparteisüsteem justkui neelas endasse ja survestas kodanikuühiskonda ja demokraatlikke liikumisi. Totalitaarse režiimi kogemusele tuginedes tuleb taotlejatel kajastada demokraatlike tavade väärkasutust ja kaaperdamist, mis toimus eriti just propaganda ja ametliku meedia kaudu. Nad peavad keskenduma võlts- ja tõelise demokraatia erinevustele ning rõhutama elava, tugeva ja sõltumatu kodanikuühiskonna eeliseid. Eesmärk on näidata, et kodanikuühiskonna organisatsioonid loovad kodanike ja ametkondade vahel lahutamatu ühenduse ning neil on demokraatlikes režiimides oluline roll kodanikeni jõudmisel ning nende probleemide teatavaks tegemisel ja poliitilisele tasandile viimisel. Samuti peegeldavad taotlejad projektide kaudu niisuguste kaasaegsete demokraatlike saavutuste, nagu õigusriik, kodanikuvabadused, kodanikuõigused, tähtsust ning rõhutavad kodanikuõiguste (sõnavabadus, hääletamisõigus...) haprust ilma tugeva tasakaalustamiseta. Eesmärk on ka väidelda konkreetsete viiside ja mehhanismide üle, mille kaudu on võimalik säilitada kodanikuvabadusi ning kodanikuõigusi ning tagada kodanikuühiskonna dialoog ELi ja riiklikul tasandil. 1.3 Maalt väljasaatmine ja kodakondsuse kaotamine totalitaarsetes režiimides: mida see õpetab tänasel päeval 20. sajandi totalitaarsed korrad jätsid osa kodanikest ilma nende põhiõigustest kuni ühiskonnast väljatõukamiseni: juudid natside režiimi all, teisitimõtlejad kommunistliku korra ajal. Kõnealustel kodanikel keelati nende päritolu, uskumuste või arvamuste tõttu järk-järgult osavõtt väitlustest, hääletamine, osalemine avalikes asjades, vaba töötamine, teatavas kohas asumine ja liikumine, juurdepääs ühiskondlikele hüvedele. Ostrakismi kasutasid totalitaarsed režiimid ohtlikeks peetavate inimeste neutraliseerimiseks ning võimu tugevdamiseks, hoides kogu ülejäänud rahvast hirmu all. Eksitavate ideoloogiate abil ja petliku propaganda, ebaõiglaste seaduste ning repressiivsete struktuuride toel said kõnealused režiimid varjata massimõrvu või kõrvaldada võimalikke vastaseid. Seoses ostrakismi kohutavate tagajärgedega tuleb selle varasemaid protsesse analüüsida ja käsitleda, et teavitada sellest tänapäeva ühiskonda. Taotlejad peavad projektides tegelema järgmiste teemade ja küsimustega: mis juhul võime järeldada, et teatud elanikerühm kannatab ostrakismi all? Kuidas ära tunda patuoinast ning analüüsida ideoloogiat, mis viib eraldamise ja sotsiaalse tõrjumiseni? Kuidas tulla toime poliitiliste aruteludega, mis kasutavad ära hirme, eelarvamusi ja viha teatud elanikkonna rühmade suhtes, ning kuidas saame luua vastupropagandat? Kuidas võidelda sotisaalmeedia ja interneti kaudu propageeritavate vihakõnedega? Millised on õppevahendid ja õiguslikud instrumendid ELi ja riiklikul tasandil, mille abil võidelda rassismi ja ksenofoobia (nt antisemitism, romade ja islamivastased meeleolud jne), homofoobia ja teiste vähemuste vastase ostrakismiga?
4 1.4 Demokraatiale üleminek ja ühinemine Euroopa Liiduga Paljude liikmesriikide jaoks, kes on hiljuti läinud üle demokraatiale, mängis Euroopa Liiduga ühinemine olulist rolli demokratiseerimise toetamisel ja konsolideerimisel. Näiteks demokraatiaga seotud tingimusliku lähenemise kaudu aitas liitumiseelne periood kaasa poliitiliste muudatuste ja struktuurireformide läbiviimisele, tugevdas haldussuutlikkust ning parandas vähemuste kaitset. Programmist Kodanike Euroopa rahastatavate projektide puhul tuleb analüüsida, kuidas on ELiga ühinemise perspektiiv mõjutanud varasemate diktaatorlike või autoritaarsete režiimide demokraatlikke standardeid ja tavasid. Samuti tuleb kajastada ELi liikmesuse rolli demokraatiale ülemineku protsessis. Projektides tuleb keskenduda eeskätt ajaloosündmustele, pöördepunktidele või etappidele, mis iseloomustasid seda aeglast muutuste protsessi, ning rõhutada, mis viisil aitasid need kaasa minevikust ülesaamisele, Euroopasse tagasipöördumise kui lõppeesmärgi saavutamisele ja tuleviku ülesehitamisele. Projektidega tuleb esile tuua protsessi põhitegurid ning rõhutada esinenud või jätkuvaid raskusi, eeskätt pärast liitumiseelse tingimuslikkuse kaotamist ja ELiga ühinemist. Hinnates viimaste aastakümnete jooksul aset leidnud laienemisi ning demokratiseerimise tulemusi, peavad projektid käivitama arutelu tulevaste laienemiste soovitavuse või ELi naaberriikidega seotud muude partnerluste teemal. 2. Demokraatliku kaasatuse ja kodanikuosaluse (2. tegevussuund) konkreetsed prioriteedid 2.1 Euroskeptitsismi mõistmine ja sellega seotud arutelud Euroskeptitsism on liikmesriikides viinud poliitiliste kaartide ümberjoonistamiseni ning traditsiooniliste poliitiliste erimeelsuste segipaiskamiseni. See mõiste viitab väga erinevatele Euroopa ülesehitamise vastastele hoiakutele, mis varieeruvad toimuva integreerimise tingimuste kritiseerimisest (eurokrititsism) kuni otseselt Euroopa Liidu vastase vaenulikkuseni (eurofoobia). Arvestades euroskeptitsismi kasvavat mõju poliitilistele eesmärkidele liikmesriikides ja Euroopa Parlamendis ning teatava toetajaskonna kaudu laiemale üldsusele avaldatavat mõju, on euroskeptitsismist saanud reaalsus, mis vajab täiendavat uurimist, mõttevahetust ja mõistmist. Pakkudes alternatiivi üha tihedamale liidule, seab euroskeptitsism kahtluse alla Euroopa ülesehitamise mõistmise, teostamise ja rakendamise selle algusest peale. Tõeliselt demokraatliku avaliku ruumina peab EL kaaluma asjaomast poliitilist reaalsust eelarvamusteta ning kutsuma ELi kodanikke, kes ei ole liidu headuses täielikult veendunud või on pettunud saavutatud tulemustes / praegustes suundumustes, enda seisukohti teatavaks tegema. Seda silmas pidades innustatakse taotlejaid koostama projekte, mis tõlgendavad euroskeptitsismi mõistmist ning soodustavad arutelusid, mis käsitlevad selle avaldatavaid mõjusid Euroopa Liidu tulevikule. Samas palutakse taotlejatel selgitada ELi poliitika eeliseid, tunnistada ilmnenud raskusi ja lahendamist vajavaid probleeme ning tuua esile ELi saavutusi ja rõhutada ühtse Euroopa puudumise hinda. Sellistel aruteludel võidakse käsitleda järgmisi teemasid ja küsimusi: kuidas määratleda euroskeptitsismi? Kas see on hiljutine poliitiline fenomen, mida on teravdanud finantskriis, või on tegemist varasema suundumusega? Miks on selline olukord kujunenud? Mis on euroskeptitsismi sünonüüm? Kas euroskeptitsism seab kahtluse alla Euroopa integratsiooni kui sellise või vaid selle praeguse olukorra? Kas see viitab kodanike ja ELi vahelisele
5 püsivale, kasvavale ja pöördumatule lõhele? Mis on euroskeptitsismi tagajärjed kodanikuosaluse ja demokraatliku kaasatuse tingimustele ELi ja riikide tasandil? Kas euroskeptikud moodustavad homogeense rühma või leidub erinevaid euroskeptikuid? Kuidas nad levitavad oma ideid? Milliste tegurite kaudu saab Euroopa integratsioonile prognoosida tugevat toetust / vastuseisu (sotsiaalne positsioon, suhtumine globaliseerumisse, majandushuvid, ühtekuuluvustunne, väärtused, poliitiliste kultuuride mõju, seos sotsiaalkindlustusega...)? Kas EL saab neid tegureid mõjutada? Mil määral tuleb ELi poliitikas tegeleda ja arvesse võtta euroskeptiliste ELi kodanike peamiseid muresid? Kuidas saab seda tehes Euroopa Liitu kodanikele lähemale tuua? Millist ohtu kujutab euroskeptitsism Euroopa integratsioonile ja selle tulevikule? Kuidas muuta ELi kriitika pikas perspektiivis kasulikuks ja positiivseks edasiviivaks jõuks Euroopa ülesehitamisel? 2.2 Solidaarsus kriisiajal Solidaarsuse all mõistetakse üldjuhul vastastikust abistamist rühmas, mida ühendab huvide ühtsus või jagatud väärtused. See on tihedalt seotud suuremeelsuse, samas ka vastastikkuse ja vastutuse põhimõttega. Mida tähendab solidaarsus rahvusriikidest koosnevale poliitilisele ühendusele, nagu seda on Euroopa Liit, iseäranis kriisiajal? Millised on Euroopa solidaarsuse õiguslikud, poliitilised, majanduslikud ja isegi eetilised piirid? Solidaarsuse ja vastutuse suhe on küsimus, mida tõstatatakse üha sagedamini teistes poliitikavaldkondades, näiteks seoses migratsiooniga. Pikas perspektiivis võib solidaarsuse küsimus ohustada ELi sisemist ühtekuuluvust ning vajab seetõttu laiaulatuslikku arutelu. Taotlejad peavad projektide kaudu rõhutama ja hindama olemasolevaid ELi solidaarsusmehhanisme. Nad peavad kajastama poliitikavaldkondi, kus niisugused ühtsed mehhanismid võivad olla kasulikud ning kus neid tuleks arendada. Samuti peavad taotlejad arvesse võtma teisi võimalikke Euroopa solidaarsusvahendeid, näiteks vabatahtlik töö, annetused, fondid, kodanikuühiskonna organisatsioonid, heategevused, ühisrahastamine jne. Nende projektide kaudu pakutakse kodanikele võimalust paremini mõista ja arutada ELi sekkumise lisaväärtust kriisi ajal, kui riikide reageerimine tundub olevat ebapiisav, osutades samal ajal asjaomaste solidaarsusmehhanismide osapooltele/piiridele seoses vastutuse ja rahaliste kulutustega. Nad aitavad saada üle riikides valitsevatest kriisiga seotud eelarvamustest, soodustades ühtset arusaama olukorrast ning luues foorumi, kus saab konstruktiivselt arutada ühiseid lahendusi. 2.3 Võitlus sisserändajate häbimärgistamise vastu ning vastupropaganda väljatöötamine kultuuridevahelise dialoogi ja vastastikuse mõistmise edendamiseks Tänapäeva ekstremistlikud või populistlikud liikumised, mis on suunatud nn võõraste, välismaalaste, sisserändajate või vähemuste vastu, kasutavad praeguses poliitilises arutelus pidevalt häbimärgistamist. Rõhudes valijaskonna kõrgele töötuse määrale ja sotsiaalsele ebakindlusele ning globaliseerumise ja terrorismiga seotud hirmule, peetakse sisserändajaid kõige halva eest vastutavateks või nähakse neis ohtu riiklike elustandardite, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja sisejulgeoleku säilitamisele. Nende häbimärgistamine toimub poliitilise propaganda, vihakõnede ja sihilikult eksitava retoorika kaudu, milles pannakse eraldiseisvad mõisted (kriis
6 ja migratsioon, terrorism ja migratsioon) ühte patta, et ühendada rahvuskogukonnad eelnevalt kindlaks määratud patuoinaste vastu. Niisugused poliitilised vaidlused süvendavad ksenofoobiat, sallimatust ja diskrimineerimist ning ohustavad ELi sotsiaalset ühtekuuluvust. Selle tulemuseks võib olla vähemuste põhiõiguste piiramine, uute piiride püstitamine, integreerumise ja vastastikuse arusaamise takistamine ning õigusaktide vastuvõtmine, mis on vastuolus põhiväärtustega, millel Euroopa Liit rajaneb. Samal ajal võivad need süvendada marginaliseerimist ELi ühiskonna kõige haavatavamate või väljajäetud inimeste seas (eesõigusteta ja ebasoodsas olukorras olevad elanikud, kelle hulka kuuluvad sageli noored ja väljastpoolt ELi pärit inimesed) ning mõningatel juhtudel esile kutsuda radikaliseerumise. Sellise olukorra taustal rahastatakse programmi Kodanike Euroopa kaudu projekte, mis julgustavad kultuuridevahelist dialoogi ja vastastikust mõistmist liikmesriikide kodanike ja võimaluse korral ELis elavate kolmandate riikide kodanike osalemise kaudu. Asjaomased projektid peavad aitama kaotada sisserändajatega seotud stereotüüpe, vähendades varasemaid ja praeguseid häbimärgistamise protsesse. Samuti tuleb projektide kaudu edendada sallivust, ühtsete väärtuste austamist ning aidata vastupropaganda abil luua ELi kodanikel täpsemat ettekujutust kolmandate riikide kodanikest. Kuna integratsioon on vastastikune protsess, tuleb samuti kajastada viise, mis aitavad kaasa ELis seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike ühiskondlikule osalusele. 2.4 Arutelu Euroopa tuleviku üle Arvestades asjaolu, et kodanikud ei näe praegust Euroopa Liitu tingimata positiivsete muudatuste saavutamise vahendina, tuleb neilt küsida, millist Euroopat nad soovivad. Euroopa vajab pikaajalist visiooni ja uut narratiivi, mis oleks paeluv eriti just nooremale põlvkonnale, tulevikku vaatav ja positiivne. See arutelu peab muidugi tuginema ajaloo õppetundidele ja eelkõige Euroopa Liidu konkreetsetele saavutustele. Kuid samas peab selline mõttevahetus pakkuma uusi ideid ja arutada tuleb Euroopa Liidu võetavaid võimalikke meetmeid nii liidu siseselt et tugevdada sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist ühtekuuluvust kui ka rahvusvaheliselt et säilitada juhtpositsioon üha globaliseeruvas maailmas, kus tuleb silmitsi seista üleilmsete probleemidega. Komisjon rõhutas teatises Euroopa Parlamendi aasta valimisi käsitlev aruanne, pöörates pilgu aasta valimistele, et on oluline määrata kindlaks viisid, kuidas suurendada veelgi ELi otsuste tegemise protsessi Euroopa mõõdet ja demokraatlikku legitiimsust, ning lisaks tuleb uurida ja püüda analüüsida põhjusi, miks on mõnes liikmesriigis valimisaktiivsus endiselt väike. See osutab vajadusele leida uued viisid, kuidas suurendada kodanike osalemist järgmistel valimistel, toetades eelkõige õigeaegselt kampaaniaid, mida korraldatakse teadlikkuse suurendamiseks riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil lk 17.
7 Sellega seoses tuleb kodanikelt ka küsida ja arutleda konkreetsete võimaluste üle, kuidas luua demokraatlikum liit, mis aitaks neid uuesti kaasata Euroopa projekti. Lisaks valimisosalusele ja teistele esindusdemokraatia kanalitele tuleb erilist tähelepanu pöörata kodanikuosaluse vahenditele (näiteks Euroopa kodanikualgatus), samuti e-osaluse uuenduslikele kanalitele, näiteks sotsiaalmeediale ning info- ja sidetehnoloogiale. Kodanikke kutsutakse üles osalema asjaomases mõttevahetuses projektide kaudu või tegutsedes aktiivselt organisatsioonides, mis osalevad programmis Kodanike Euroopa. Arutelu ei tohi piirduda vaid Euroopa Liidu pooldajatega, vaid peab jõudma kodanikeni, kes on Euroopa Liidu vastu või kahtlevad liidus ja selle saavutustes või suhtuvad sellesse ükskõikselt.
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
RohkemKOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu
KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU
RohkemMicrosoft Word - B AM MSWORD
9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
Rohkemuntitled
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise
RohkemKOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUG
KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU 1. Eesti üleminekul esiajast keskaega Läti Henriku
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemJenny Papettas
SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: L
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: LIMITE CONUN 68 ONU 63 DEVGEN 124 SUSTDEV 94 COJUR 5
RohkemVASTUSED EUROOPA PARLAMENDILE KÜSIMUSTIK VOLINIKUKANDIDAADILE Julian KING Julgeolekuliit 1. Üldine pädevus, keskendatus Euroopale ja isiklik sõltumatu
VASTUSED EUROOPA PARLAMENDILE KÜSIMUSTIK VOLINIKUKANDIDAADILE Julian KING Julgeolekuliit 1. Üldine pädevus, keskendatus Euroopale ja isiklik sõltumatus Millised Teie oskused ja kogemused on eriti olulised
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemEuroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo
Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemKes me oleme? Mida me teeme? Kuidas me töötame?
Kes me oleme? Mida me teeme? Kuidas me töötame? Euroopa Liit põhineb väärtustele, nagu inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine. Need väärtused ühendavad liikmesriike
RohkemConseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU
Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CULT 115 AUDIO 129 SPORT 84 Euroopa Liidu Nõukogu 3502.
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemrEUnaissance – Jätkusuutliku Euroopa loomise nimel
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee President Luca Jahier prioriteedid ja tööprogramm Ametiaeg 2018 2020 Inimesed on võimelised aktsepteerima muutusi, kui nad on silmitsi vajadusega, ent vajadust mõistavad
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald
8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS
ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu
RohkemTA
8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust
RohkemMicrosoft Word - B MSWORD
EUROOPA PARLAMENT 2014 2019 Istungidokument 4.2.2015 B8-0133/2015 RESOLUTSIOONI TEPANEK nõukogu ja komisjoni avalduste alusel vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2 Luure Keskagentuuri (LKA) piinamisvõtteid
RohkemSANCO/10984/2010-EN Rev. 3
ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 4.6.2010 KOM(2010)298 lõplik 2010/0156 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K
Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 25. juuni 2019 Saaja: Teema: Delegatsioonid
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
RohkemLinnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020
LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemMicrosoft Word - B MSWORD
Euroopa Parlament 2014 2019 Istungidokument 1.7.2015 B8-0658/2015 RESOLUTSIOONI TEPANEK komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel vastavalt kodukorra
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Ülevaade teabehaldusest vabadusel, turvalisu
C 355/16 Euroopa Liidu Teataja 29.12.2010 Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule Ülevaade teabehaldusest vabadusel, turvalisusel ja õigusel
RohkemJM_ _m46lisa
Justiitsministri 30.12.2014 määrus nr 46 Vabadusekaotuse tunnistuse vormi kehtestamine Lisa VABADUSEKAOTUSE TUNNISTUS( 1 ) Viidatud nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK artiklis 4 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemCL2004D0003ET _cp 1..1
2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. märts 2017 (OR. en) 6846/17 MENETLUSTE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 6. märts 2017 Saaja: Delegat
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. märts 2017 (OR. en) 6846/17 MENETLUSTE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 6. märts 2017 Saaja: Delegatsioonid COHOM 28 COPS 74 CFSP/PESC 200 FREMP 20 DEVGEN
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid
Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas
RohkemEB 75.2 Synthèse analytique Femmes 2011_ET OK
Kommunikatsiooni peadirektoraat Kodanikega suhtlemise direktoraat C Avaliku arvamuse jälgimise üksus 8. märts 2011: 100. naistepäev: võitlus soolise diskrimineerimise vastu ELis Eurobaromeetri uuring (EB
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemPersonalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]
Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemArvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu
Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1
RohkemAM_Com_LegReport
Euroopa Parlament 2014-2019 Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon 2018/0254(COD) 11.10.2018 MUUDATUSTEPANEKUD 36 200 Raporti projekt Antonio López-Istúriz White (PE627.566v01-00) Ettepanek võtta vastu Euroopa
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
Rohkem59-85
EUROOPA KOHTU OTSUS 17. aprill 1986 * [ ] Selle töötaja vabaabielupartneri, kes on teise liikmesriigi kodanik, õigus elada vastava riigi territooriumil [ ] Kohtuasjas 59/85, mille esemeks on Euroopa Kohtule
RohkemPowerPointi esitlus
Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal
RohkemPresident Toomas Hendrik Ilves Eesti iseseisvuse taastamise 25. aastapäeval Kadriorus, presidendi kantselei roosiaias 20. augustil 2016
Tere, Eesti. Täna tähistame olulist hetke: oleme veerand sajandit olnud uuesti vabad. Vabad inimeste ja riigina. Kui vaatame eesti rahva minevikku, siis märkame oma eneseteadvuse ja kultuuri edenemises
Rohkemc_ et pdf
7.1.2009 C 2/7 Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (2009/C
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemEUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/•95/•EL, oktoober 2014, - millega muudetakse direktiivi 2013/•34/•EL seoses mitmeke
15.11.2014 L 330/1 I (Seadusandlikud aktid) DIREKTIIVID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/95/EL, 22. oktoober 2014, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe
RohkemPA_Legam
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Rahvusvahelise kaubanduse komisjon 7.10.2013 2013/0089(COD) ARVAMUS Esitaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon Saaja: õiguskomisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi
RohkemFood Supply Chain:
Vertikaalsed suhted toiduainete tarneahelas: heade tavade põhimõtted Esitanud B2B platvormi järgmised põhiliikmed AIM CEJA CELCAA CLITRAVI Copa Cogeca ERRT EuroCommerce Euro Coop FoodDrinkEurope UEAPME
RohkemMicrosoft Word - EB 75.2 Synthèse analytique Bénévolat_ET
Kommunikatsiooni peadirektoraat Kodanikega suhtlemise direktoraat Avaliku arvamuse jälgimise üksus Euroopa Parlamendi Eurobaromeetri eriuuring nr Vabatahtlik töö Brüssel, 27. juuni 2011 KOKKUVÕTE Katvus:
RohkemGEN
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:
RohkemEESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
RohkemPealkiri
E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud
RohkemEUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta
L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes
RohkemPõhiõiguste aruanne FRA arvamused
HELPING TO MAKE FUNDAMENTAL RIGHTS A REALITY FOR EVERYONE IN THE EUROPEAN UNION Põhiõiguste aruanne 2018 FRA arvamused 2017. aasta tähendas põhiõiguste kaitse jaoks nii edusamme kui ka tagasilööke. Euroopa
RohkemTitle H1
Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus
RohkemReducing disparities Strengthening relations
Töö-, pere- ja isikliku elu tasakaalu edendamine ettevõtetes Heidi Solba Jätkusuutliku töökeskkonna valdkonnajuht Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum 21.03.2016 Tänane päev o ülevaade programmist ja mentorlusest
RohkemCDT
Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemCOM(2017)472/F1 - ET
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 13.9.2017 COM(2017) 472 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Austraaliaga vabakaubanduslepingu sõlmimise üle {SWD(2017) 292} {SWD(2017) 293}
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemMicrosoft Word - Indikaatorid_tabel_
1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda
RohkemNÄIDIS
AINEKAART Ainevaldkond: Sotsiaalained Õppeaine: ajalugu Klass: esimene kursus Üldajalugu 10. klass Õpetaja: Jaan Nõmmik Ainetüüp: kohustuslik aine gümnaasiumis Õpetamise aeg: 2017/2018. õppeaasta Õppekirjandus:
RohkemPanganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul
10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa
Rohkem(Microsoft Word - 9klass_reaal_hum_\374ld.docx)
IX klass Ajalooõpetuse kaudu kujundatakse erinevaid oskusi: 1) ajas orienteerumise oskus, oskus analüüsida ajaloolise keskkonna kujunemist; 2) ajaloomõistete tundmine ja kontekstis kasutamine; 3) küsimuste
RohkemKodanike Euroopa Kodanike Euroopa kontaktpunkt SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital Maris Pajula
Kodanike Euroopa 2014-2020 Kodanike Euroopa kontaktpunkt SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital Maris Pajula 02.12.2013 Kodanike Euroopa kontaktpunkt Infopäevade/ koolituspäevade korraldamine taotlejatele; Toetada
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
Rohkem1-69_.pdf
Aasta advokaat Gerli Kilusk: mulle tundub, et minu jaoks on parim aeg just praegu ! " #! " $ $ # % &! $! $ % $ ' ( & )! Aina enam teevad kõrgeid panuseid ärimaailmas just õrnema soo esindajad. Tunnustuse
RohkemEuroopa Keskpanga otsus, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1)
L 95/56 Euroopa Liidu Teataja 29.3.2014 EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1) (2014/179/EL) EUROOPA
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemPÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS
PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS Kooliaste : II Ainevaldkond: sotsiaalained Aine: ajalugu Klass : 5 Tundide arv nädalas klassiti: 1 tund Üldpädevuste kujundamine: 5 klassis taotletavad pädevused 5. klassi
RohkemHeli Ainjärv
Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
Rohkem