Inimesi ei tohi alahinnata. Keit Pentus R e f o r m i e r a k o n n a a j a l e h t N R. 2 ( ) m ä r t s Foto: Lea Tammik [ l e n d o r

Väljavõte

1 Inimesi ei tohi alahinnata. Keit Pentus R e f o r m i e r a k o n n a a j a l e h t N R. 2 ( ) m ä r t s Foto: Lea Tammik [ l e n d o r a v ] Andrus Ansip tegi peaministriametis rekordi lk 3 [ s e l g i t u s ] Miks on vaja tõsta pensioniiga lk 3 [ a r v a m u s ] Eurotsooniga liitumise tingimuste täitmisel said oluliseks viimase poole aasta jooksul tehtud otsused. Samas kinnitab rahandusminister Jürgen Ligi, et tähtsad pole üksnes Maastrichti kriteeriumid, vaid riigi jätkusuutlik majandamine, mis võimaldab Eesti elul taas kiiresti paremusele edenema hakata. Eesti täitis euronõuded aasta karm kokkuhoid, mille mõju on tunda saanud kõik Eesti inimesed, on viinud soovitud tulemuseni ning euro kasutuselevõtuks alates 1. jaanuarist 2011 ei tohiks enam takistusi tulla. Lõpliku otsuse Eesti liitumise kohta eurotsooniga teevad Euroopa Liidu rahandusministrid juuli alguses. Märtsi alguses teatas rahandusministeerium, et esialgsetel andmetel kujunes Eesti valitsussektori tekkepõhiseks eelarvepuudujäägiks aastal ligi 3,7 miljardit krooni. Seega oli aasta puudujäägi suurus ligikaudu 1,7 protsenti SKPst, mis on tunduvalt väiksem Maastrichti kriteeriumi 3 protsendi piirist. Pingutus defitsiidi kärpimiseks ei piirdu rahandusministeeriumi ega avaliku sektoriga, vaid on kogu ühiskonna hea koostöö vili, ütles Ligi valitsuse pressikonverentsil, kus eurokõlblikkuseks vägagi sobiv eelarvepuudujäägi number teatavaks tehti. Maastrichti inflatsioonikriteeriumist jäi Eesti inflatsioon madalamaks novembris ning selline olukord jätkub ka käesoleval ja tuleval aastal. Maastrichti kriteeriume valitsussektori võla ning valuutakursi osas on Eesti täitnud alates euroala loomisest. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul ei ole eelarvedefitsiidi ohjamine aasta tasemel siiski riigi rahanduspoliitika lõppeesmärk. Kuigi 1,7 protsenti SKPst on Euroopa Liidu kõige paremaid näitajaid, on see siiski puudujääk. Avaliku sektori kulud ületavad endiselt tulusid ning selline olukord ei saa jätkuda kaua, sõnas Ligi. Eelarve ülejääk tuleb lähiaastatel taastada. Peaminister Andrus Ansip märkis Reformierakonna volikogul kõneldes, et euro tähendab Eesti majanduslikku usaldusväärsust, annab selge signaali kõigile maailma investoritele tulge siia, looge ettevõtteid ja töökohti, siin on usaldusväärne ja turvaline paik ideede teostamiseks ja raha kasvatamiseks. Uued investeeringud tähendavad uut maksutulu ka sotsiaalvajadusteks, ütles peaminister. Ansip lisas valitsuse pressikonverentsil, et heas uudises on tilk tökatit: kohalike omavalitsuste defitsiit on 1,4 miljardit krooni ning sellest miljardi on tekitanud Tallinn ja Pärnu. Tundub, et nendele ei ole ühine eesmärk korda läinud, lausus ta. IPUI Miks ja kuidas jõuab Reformierakond liikmeni? [ s e l l e s l e h e s v e e l ] lk 4 Kuidas edeneb võitlus tööpuudusega? lk 5 Mida nägi peaminister Jaapani visiidil ja kultuuriminister Ida-Virumaa kaevanduses? lk 7

2 2 intervjuu nr 2 (128) märts 2010 [ j u h t k i r i ] Tööpuudust leevendab vaid tugev majandus Valimisteni jäänud aasta kõige olulisemaks lahendamist vajavaks probleemiks on kujunenud tööpuudus. Teisiti ei saagi olla töötuid on üle saja tuhande. Iga kaheksas tööealine Eesti elanik on püsiva rakenduseta. Rahva poolt valitud parlament on viimase kuu jooksul tööturu olukorda eraldi arutanud kolmel koral. Otsuseid, mis asja parandama peaksid, on Riigikogu töölaudadel igal nädalal. Riigi ülesanne on töö kaotanud inimesi innustada, selgitada võimalusi, mida uue töökoha leidmiseks kasutada, vajadusel ümber õpetada, toetada ettevõtlusega alustamisel. Oluline on hoida inimesi aktiivsetena, sest kuude viisi töötu olemisega kaasneb heitumus, mille järel on tööturule naasmine palju raskem kui tegevuses püsides ning aktiivse tööotsinguga kohe peale töökoha kaotust alustades. Töötud vajavad konkreetset abi, teadmisi ja soovitusi, kuidas keerulisest olukorrast välja tulla. Neli miljardit tööturu elavdamiseks Tööturu toetamiseks ja uute töökohtade loomiseks on selle aasta riigieelarves koos Euroopa Liidu toetusrahaga ette nähtud ligi neli miljardit krooni. Selle rahaga on võimalik palju ära teha. Kolm peamist riigi toetushooba töötutele on palgatoetus, tööpraktika ja abi ettevõtlusega alustamisel. Tööpuudus ei hakka vähenema kiiresti, kuid märke muutustest paremusele juba on. Aasta esimestel kuudel on vaid ühe riik- Kolm peamist riigi liku meetme, palgatoetuse, abil loodud kordades enam töökohti kui kogu eelmise aastaga. Statistika kinnitab, et ka pakutavate töökohtade arv on kiiresti kasvanud. Paljud väliskapitalil ettevõtted valmistuvad tootmise Eestisse toomiseks või siinse tegevuse laiendamiseks. See näitab, et Eestis tehakse õigeid otsuseid. Tööpuudusega võib tegeleda kahel viisil. Üks võimalus on ühekordsed lahendused toetushooba töötutele on palgatoetus, tööpraktika ja abi ettevõtlusega alustamisel. Tööpuudus ei hakka vähenema kiiresti, kuid märke muutustest paremusele juba on. sotsiaalsete töökohtade ja abiraha näol, teine tee on aga muuta majanduskeskkonda, mille üheks osaks tööturg on. Euro kasutuselevõtuks vajalike nõuete täitmine ajal, kui kogu eurotsoon on silmitsi probleemidega ja riikide laenukoormus hüppeliselt kasvanud, märgib Eesti majanduse elujõulisust ning just see toob uusi investeeringuid ja loob uusi töökohti. Töölepingu seadus Eelmisel aastal jõustus uus töölepingu seadus. See on muutnud oluliselt paindlikumaks raami, milles tööturu osapooled tegutsevad. Just sellest on saanud vundament, millele tööandjad ja töötajad saavad rajada mõlema poole huvidele vastava ja sobiva töösuhte. Sest 21. sajandi tööturg erineb oluliselt viiekümne aasta tagusest. Ettevõtted ning töökohad tekkivad ja kaovad. Mõned majandusharud arenevad ülikiiresti, teised lakkavad olemast. See eeldab nii tööandjalt kui töövõtjalt valmisolekut pidevalt majanduses toimuvat jälgida, kohustust ennast täiendada, uusi teadmisi ja oskusi omandada, võimet muutuda ning muutuvate majandusoludega kaasas käia. Tööpuuduse leevendamisel ei tohi olla kohta populistlikele lollustele, mis kutsuksid töötuid pikkades järjekordades külmetama või pakuksid abi mõnesajale kümnete või sadade tuhandete arvelt nagu on juhtunud Tallinnas. Eesti riik on täpselt nii tugev kui tugev on Eesti majandus. Ainult tugev majandus loob uusi töökohti, tagab kindlustunde ja teeb võimalikuks, et Eesti areng jätkub. Kõik Eesti inimesed väärivad medalit Taas Riigikogu aseesimeheks valitud Keit Pentus arutleb intervjuus Parematele Uudistele parlamendi rolli üle ning kinnitab, et rahva toetuseta poleks majandust tervena hoidvaid kärpeid teha saanud. Kuidas möödus sellel aastal Eesti Vabariigi aastapäev? Milline oli selle päeva kõige toredam elamus? Eesti sünnipäev algas hommikul poole kaheksa paiku Pika Hermanni juures lipu heiskamisega ja lõppes Tartus presidendi vastuvõtuga. Ma ütlen ausalt, et üldiselt on hommikul poole seitsme ajal ärkamine minu jaoks tõsine katsumus, aga sel päeval oli just too varahommikune pidulik Eesti lipu heiskamine kõige võimsam elamus. Ilm oli krõbekülm, aga Riigikogu hoov oli sellest hoolimata juba kell seitse Eesti sünnipäeva tähistavaid inimesi täis. Kui nii palju positiivselt laetud inimesi on koos ja hüüavad uhkelt Elagu Eesti!, siis see tekitab väga erilise emotsiooni. Kui hästi Eesti inimesed mõistavad, mis riigis toimub? Kas ja mida peaks tegema, et see asi paraneks? Eesti inimene on nutikas ja jälgib riigis toimuvat tähelepanelikumalt, kui seda aeg-ajalt arvatakse. Ma ei ütleks küll, et inimeste arusaamisega midagi valesti on. Pigem on probleemiks see, kui neid peetakse lihtsameelseteks ullikesteks, kellele pakutakse pealiskaudsete pealkirjade all pealiskaudset juttu. Oma inimesi ei tohi alahinnata. Rääkida ja erinevaid valikuid tuleb selgitada ausalt. Kui mõelda kas või viimase pooleteise aasta jooksul valitsuse ja Riigikogu tehtud otsustele ja sellele, kui mõistvalt on Eesti inimesed nendesse suhtunud, siis arvan, siin on oma roll ka otsustajate tehtud selgitustööl. Inimestele on rahulikult ära räägitud, miks on vaja teha selliseid otsuseid, nagu tehti. Olen päris palju mööda Eestit ringi käinud ja inimestega kohtunud ja praktiliselt igal pool on olnud suhtumine üks keegi ei rõõmusta, aga nõustutakse, et pikka perspektiivi silmas pidades on kõik need keerulised otsused möödapääsmatud. Selle rasketel aegadel kokku hoidmise eest tuleks minu arvates igale eestimaalasele aumedal anda. Keit Pentus valiti märtsi lõpus taas Riigikogu esimeseks aseesimeheks. Kuidas peaksid erakonnakaaslased üle Eesti selgitama oma tuttavatele parlamendiarutelude kasutegurit? Näiteks töötuse teemat arutas parlament juba kolmandat korda lühikese aja jooksul. Vabariigi president juhtis oma aastapäeva kõnes tähelepanu sellele, mida meie oma fraktsiooniga pikka aega rääkinud oleme. Riigikogu töö ei tohi olla massiline seaduste vorpimine, kus peamiseks eesmärgiks on maksimaalne seaduste arv. Kui vahepeal hinnati parlamendi edukust justkui selle järgi, mitu seadusetükki aasta lõpuks välja on tulnud, siis see on minu arvates täiesti äraspidine suhtumine. Parlamendi töö eesmärk ei tohi olla see, et inimeste elusid korraldaks, suunaks ja kontrolliks võimalikult suur arv seadusi. Et mida rohkem seaduseid, seda parem. Minu arvates tuleks meil tegelikult pingutada täpselt vastupidises suunas. Mida vähem läheb elu korraldamiseks seadusi vaja, seda parem. Nii et parlamendi roll ei ole sugugi ainult seaduste arvu suureks ajada. Selle Riigikogu koosseisuga on viimasel aastal keskendutud päris mitmel korral just aruteludele, rahulikumale analüüsile. Mis sellise formaadi mõte on? Kui Riigikogu suures saalis kestab taoline arutelu tavaliselt ühe päeva, siis fraktsioonides toimuv Mida vähem läheb elu korraldamiseks seadusi vaja, seda parem. ettevalmistus võtab mitu nädalat tõsist tööd. Kohtutakse erinevate osapooltega, vaieldakse, arutatakse läbi hulga võimalikke ettepanekuid ja kõige selle põhjal pannakse kokku fraktsiooni seisukoht. See tähendab, et taoliseks aruteluks ettevalmistamise käigus saab teema üksipulgi selgeks vaieldud ja tekivad konkreetsed ettepanekud, ideed, kuidas üht või teist probleemi lahendada. Need vaidlused võivad tunduda kellelegi liiga filosoofilised, aga minu arvates peab Riigikogu tegelema ka laiemate aruteludega. Eesti on olnud väga tubli ja täitnud euro kasutuselevõtuks vajalikud tingimused. Mida euro Eestile toob? Kreeka ja Hispaania näited räägivad tegelikult selgelt, et euro üksi ei ole mingi imerelv. Eesti tublidus on seisnenud selles, et oleme hoidnud riigi rahaasjades väga konservatiivset joont. Meil on olnud kindlad põhimõtted, millest me ei ole taganenud. See on olnud pikaaja- foto: Andres Putting, Delfi line protsess ja seda pole suutnud ära rikkuda ka vahepealsed kriitikalained raha reservidesse kogumise aadressil või hüüatused, et igal juhul tuleb vähendada pensione või vanemahüvitist. Nii et euro on omamoodi preemia selle eest, et me ei ole elanud tuleviku arvelt. Mis ta toob? Ühest küljest toob kindlasti alguses ka pisikesi ebamugavusi. Palju igapäevast arveldamist hakkab toimuma müntides, see tähendab, et rahakotid paisuvad metallrahast paksuks ja hakkavad kaaluma palju rohkem. Aga eelkõige on euro muidugi kvaliteedimärk kogu Eesti majandusele, mis julgustab kõiki ettevõtjaid siia riiki tasub investeerida, siin on rahaasjad kontrolli all. Aasta pärast on Riigikogu valimised. Mida soovitad Reformierakonna liikmetel selle aasta jooksul teha? Juba mõnda aega käib meil järgmise nelja aasta programmi ettevalmistamine. Alustage sellest, et kujutage ennast peaministriks ja mõelge, mida teie Eestis järgmise nelja aasta jooksul teeksite, kui teil selleks võimalus avaneks. Arutage neid mõtteid oma tuttavatega, sõpradega. Ja saatke kõik head ideed programmi kokkukirjutamist juhtivale Rain Rosimannusele. Küsis Peep Lillemägi

3 20 aastat tagasi Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteid juhtima valitud Paul-Eerik Rummo lausus tookord toimunut meenutades, et üheks sooviks oli vabaduse ideoloogiaga Eestile paremat tulevikku saavutada ja see on õnnestunud. ELDP kui ka Reformierakonna alussammasteks on kõigi Nii nende aastate jooksul olnud lihtsad liberaalsed väärtused madalad maksud, ettevõtlike inimeste ja ettevõtjate kaitse, üksikisiku vabadus ise otsustada, ütles ELDP kunagine esimees, Riigikogu liige Paul-Eerik Rummo. Tänu liberaalsetel väärtusel põhinevale poliitikale on Eestil palju edulugusid, kuid mis kõige tähtsam tehtud on saanud asjad, millega oleme muutnud [ L e n d o r a v ] kuu pähklid... Eelarvepuudujääk tublisti madalam eurotsooni pääsuks lubatust. Tubli, Jürgen! Tubli, Eesti rahvas!... ja tühjad koored nr 2 (128) märts 2010 uudised 3 foto: rein hansen Eesti Liberaaldemokraatliku Partei asutamisest möödus 20 aastat 9. märtsil möödus 20 aastat Reformierakonna eelkäija Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) asutamisest. Tähtpäeva meenutati Liberalismi Akadeemia korraldatud vastuvõtul, kus Aasta Liberaaliks kuulutati rahandusminister Jürgen Ligi. Kuu lendoravaks hindab Paremad Uudised seekord peaminister Andrus Ansipi, kes on valitsusjuhi ametis püsinud kauem kui keegi teine ja Eesti kindlakäeliselt läbi ülemaailmse majanduskriisi juhtinud. Kui pingutada, ei muutu lodevaks ei keha ega vaim, on Ansip ise öelnud ning ammutab vastupidavust suusamaratonidel osaledes ja muidu sportides. Eestis elavate inimeste elu paremaks. Eesti edu eest soovin ma tänasel päeval tänada kõiki ELDP asutajaliikmeid. Ilma teieta poleks see kõik võimalik olnud. Meie, liberaalide, ülesandeks ja tööks on hoolitseda, et me kõik võiksime elada veelgi vabamas ja elujõulisemas Eestis, lisas Rummo. Jürgen Ligi on silmapaistev näide inimesest, kes on raudselt seisnud liberaalsete maailmavaadete eest Eestis, ütles Liberalismi Akadeemia nõukogu esimees, Riigikogu liige Igor Gräzin Andrus Ansipi rekord peaministriametis rahandusminister Jürgen Ligile Aasta Liberaali 2010 tiitlit üle andes. Jürgen Ligi on hoidnud Eesti riigi rahanduse tüüri kindlalt suunas, mis toob Eesti inimestele suurema majandusliku kindluse ning loob läbi investeeringute uusi töökohti, mida on väga vaja. Jürgen Ligi on rahandusministrina saavutanud tänases majandusolukorras pealtnäha võimatut, märkis Gräzin. Tallinnas Rotermanni Prooviveskis ELDP 20. sünnipäeva puhul korraldatud pidulikul vastuvõtul esinesid sõnavõttudega ja tänasid ELDP asutajaliikmeid Reformierakonna auesimees, Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip, Reformierakonna endine peasekretär Heikki Kranich, ELDP kunagine esimees ja tänane Riigikogu liige Paul-Eerik Rummo ning Reformierakonna asutajaliige, parlamendisaadik Igor Gräzin. 13. novembril aastal liitus Eesti Liberaaldemokraatliku Parteiga tollase Eesti Panga presidendi ja praeguse Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühm ning asutati Eesti Reformierakond. Liberalismi Akadeemia on Kodanikuhariduse Sihtasutuse juures tegutsev organisatsioon, mille eesmärgiks on edendada liberaalset maailmavaadet, et seista vastu sotsialistlike meeleolude tõusule ühiskonnas. Allan Allmere Majandus pöördus eelmise aasta lõpus taas kasvule. Majanduskriisi põhi on loodetavasti möödas. Pikk ja pausideta suusatalv. Nuriseda võib alati. Lumi on siiski palju parem kui mitu kuud lörtsi ja pori. Keskerakond soovib pensionide vähendamist seistes vastu penisoniseaduse muudatustele Riigikogus. Eesti inimarengu aruanne tõdeb, et lapsepuhkuse tõttu rohkem kui kuus kuud tööturult eemalviibimine mõjutab naiste edasisi karjäärivõimalusi. Mustast lumest räpane Tallinn ja katustel varitsev oht jääpurikate näol. Miks pensioniiga kasvab? Riigikogu arutab penisoniea tõstmist. Paremad Uudised annab ülevaate, miks see on vajalik. Aastaks 2027 on pensioniiga vaja tõsta 65. eluaastani, et tulevikus ei peaks pensione vähendama, tõstma sotsiaalmaksu ega kordades kasvatama sisserännet Eestimaale. Pensioniiga tõstes kaitstakse pensionäre ja pensioneid kõige suuremad kasusaajad pensioniea tõusust järgmisel kümnendil on tänased pensionärid, sest nende pension tulevikus kasvab. Pensioniea tõstmiseta peaks hakkama pensioneid vähendama, sest nende maksmiseks poleks riigikassas raha. Kõik, kes on pensioniea tõstmise vastu, toetavad sellega pensionide vähendamist, kõrgemat sotsiaalmaksu ning suurenevat sisserännet, mis peaks sellisel juhul kompenseerima sisemaist töökäte vähenemist. Reformierakond on seisukohal, et sotsiaalmaksu ei saa tõsta, sest tööjõumaksud on Eestis isegi kõrged. Nad takistavad uute töökohtade teket ja ei aita kaasa tööpuuduse vähenemisele. Pigem tuleks kehtestada sotsiaalmaksu ülempiir, et motiveerida kõrgelttasustatud töökohtade loomist ja sellega kaasnevate muudegi töökohtade teket. Nõnda kasvaks sotsiaalmaksu laekumine, millest omakorda saab maksta suuremat pensioni. Reformierakond ei toeta sisserändajate arvu kasvatamist kordades. Just selleni jõuaksime, kui inimesed lahkuksid endiselt tööturult Jürgen Ligi: kriis lõpeb sel aastal Rahandusminister Jürgen Ligi hinnangul saab Eestit tabanud majanduskriis otsa juba sel aastal. Ligi sõnas Riigikogu infotunnis küsimustele vastates, et Eesti majandus oli III kvartalis Euroopa Liidu kõige kiirem kasvaja. Kriis, ma pakun, et lõpeb sel aastal, arvas rahandusminister. Ma arvan, et valitsus on teinud õigeid otsuseid ja pikka aega juba. Midagi häbeneda ei ole. Me kahjuks oleme väike majandus, aga õnneks avatud. Me kasvasime väga kiiresti ja paratamatult kriisi ajal tekkisid ka liialdused kõigis sektorites, mis tingivad ka kiirema languse, sõnas minister. See, et pangad ühel hetkel andsid laenu väga heldelt ja Sünniaasta Pensionile jäämise vanus a a 3 kuud a 6 kuud a 9 kuud a a 3 kuud a 6 kuud a 9 kuud a Täna on vanaduspensioniiga meestel 63 aastat ja naistel 60 aastat ja 6 kuud. Aastaks 2016 tõuseb pensioniiga ka naistel 63. eluaastani. Eelnõu kohaselt hakkaks alates aastast pensioniiga kõigil järk-järgult tõusma (3 kuu võrra aastas) ning aastaks on see nii naistel kui meestel 65 eluaastat. praeguses pensionieas. Täna kehtiv sisserände piirmäär on 0,1% elanikkonnast ehk 1340 inimest aastas. Üldise pensioniea tõusu ärajätmisel tuleks sisserännet suurendada inimeseni aastas, sest tööjõust tuleks puudu. Täiendavat infot pensioniea tõstmise kohta Rahandusminister Jürgen Ligi ühel hetkel väga järsku tagasitee valisid, ei olnud ju Andrus Ansipi süü. See on ikkagi paljude tegurite koosmõju ja võimendaja. Plaanikomitee ajad on siin möödas, kus valitsus juhib majanduskasvu, selgitas rahandusminister Jürgen Ligi Riigikogu kõnepuldist. IPUI

4 4 laienemine nr 2 (128) märts 2010 [ v e e r g ] Riigikogu liikme tööst valimisringkonnas Järva- ja Viljandimaalt Riigikogusse valitud Tõnis Kõiv kirjutab, kuidas ta oma valimispiirkonnas inimestega kohtub, selgitusi jagab ja tihti ka uusi mõtteid ning nõuandeid saab. Alates töö alustamisest Toompeal mõned aastad tagasi, olen otsesuhtlemist inimestega oma valimispiirkonnas pidanud väga tähtsaks. Suhtlemine toimub erinevatel tasanditel. Pensionärid ja kooliõpilaste grupid Järvamaalt käivad Riigikogu külastamas mitu korda aastas ja nendele tutvustan parlamendi tööd ning näitan Toompea lossi. Mõjukamate Järvamaa ettevõtjatega, arvamusliidritega kohtun või vestlen telefonitsi sagedusega mitte harvem kui kord kvartalis. Nendelt saab olulist tagasisidet riigi poliitikate kohta ning teada-kuulda, mida nad arvavad, millised on nende ettepanekud. Näiteks eelmise aasta juunis küsisin ettevõtjatelt, mida nad arvavad võimalikust võimuliidust Keskerakonnaga. Vägagi reljeefsed vastused tulid. Jõulukaartide saatmine. Nii nagu varasemaltki, saatsin ka eelmisel aastal postkaarte sadakond ja samapalju digitaalseid kaarte. Kasutasin Vaimupuuetega Inimeste Liidu liikmete toodangut, Paide kunstniku Malle Kera joonistatud kaarte ja ka mõningaid UNICEFi omi. Saajateks omavalitsused, ettevõtted, asutused, aga ka lihtsalt inimesed, kellega möödunud aastal kokkupuudet oli. Koostööpartneritele ja inimestele, kellega olin e-kirja teel suhelnud, läks teele Riigikogu e-kaart. Uuel aastal olen esimesena plaani võtnud kohtuda valimisringkonnas omavalitsuste volikogudega. Rääkida põhiliselt Eesti riigi aasta eelarvest, eurost ja tööpuudusest. Esitlusprogramm on ette valmistatud ning jaanuari teises pooles kohtumised algasid. Nii värskendan isiklikku kontakti staažikate volikogu esimeeste ja liikmetega ning loon tutvust uutega. Blogi sissekanded omavad valijatega suhtlemisel samuti märkimisväärset rolli. Blogi külastatavuse numbrid näitavad stabiilset seisu, mis ootuspäraselt hüppeliselt kasvavad, kui meedia blogis kirjutatu baasil uudise teeb. Järvamaa inimeste jaoks on minu blogi koht, kust saab teavet varjatud kokkulepete, salajaste Kokkuvõtvalt plaanide ja muu valgustkartva osas:) Püüan neid tahaksin ütelda, et ootusi ikka edaspidigi valijatega suhtlemine täita. Nii mõnedki inimesed arvestavad sellega, on loomulik osa kui nad mulle infot jagavad. Riigikogu liikme Reedeti toimub Järvamaal Kuma raadios sellesse tuleb igapäevatööst ning otsesaade Nädal Riigikogus, kus tuleb kiusliku suhtuda täie ja Reformierakonda negatiivselt suhtuva saate- tähelepanu juhi (näiteks ei salli ta ja tõsidusega. silmaotsaski Rein Langi ega Jürgen Ligi) küsimustele vastates rääkida möödunud nädalal Riigikogus toimunust. Puutumata ei jää mitte ükski päevakohane teema ning olenemata valdkonnast, peab oskama selgitada ja positiivset poolt välja tuua. Saade on avatud kõigile Järvamaalt valitud saadikutele ning seega on meid mõnikord seal laua taga lausa viis. See muudab Reformierakonna sõnumiga esile pääsemise tõsiseks väljakutseks, aga julgen arvata, et see on seni õnnestunud. Otsesaatest on järgmisel päeval veel kordussaade. Paljud inimesed kuulavad tähelepanelikult, mida raadios räägitakse ja kujundavad selle põhjal oma arvamuse maailmas ja poliitikas toimuvasse. Kokkuvõtvalt tahaksin ütelda, et valijatega suhtlemine on loomulik osa Riigikogu liikme igapäevatööst ning sellesse tuleb suhtuda täie tähelepanu ja tõsidusega. Reformierakonna üks tugevusi on see, et asju tehakse üheskoos. Reformierakonna sihiks on laienemine Lisaks Riigikogu valimisteks valmistumisele, on Reformierakonna üheks eesmärgiks käesoleval aastal laiendada oluliselt liikmeskonda. Miks me seda teeme? aastal oli erakonnas ligi 1300 liiget, täna on meid umbes Kellelgi ei ole julgust väita, et erakond oleks olnud 1999ndal ühes või teises küsimuses oma olemuselt kehvem, kui praegu. Paraku aga selleks, et ellu jääda ja püsida edukatena, oleme läbi aegade, vahet pidamata vändanud organisatsiooni arendamise jalgrattal ning seetõttu oleme täna täpselt nii edukad nagu me oleme. Seda tuleb jätkata ja veelgi intensiivsemalt. Meie liikmed on erakonna olulisim vara, meie liikmed on erakonna omanikud ja aktsionärid. Erakonna liikmeskonna sihipärane laiendamine on nagu, paralleele tuues ettevõtlusest, uute aktsiate emiteerimine, millega seoses luuakse organisatsioonile uut väärtust. Ehk siis, mida enam on kapitali (loe: liikmeid), seda enam on meil väärtust. Paraku ei ole meie puhul asja idee üksnes pelgalt statistiliselt erakonna liikmete arvu suurendamine, vaid pigem oskuslik vaade tulevikku. See tähendab, et meil on jätkusuutlikum organisatsioon, kaasaegsed ja uued ideed, veelgi laiem kandepind ning värske energia ja inimesed, kes meie vaateid ka tulevikus ellu viivad. Miks just nüüd? Praegu on aasta Ülemaailmne majanduskriis tundub, et hakkab lõppema. Eesti rahanduslik olukord on Euroopas eeskujuks, just tänu meile. Reformierakond on Eesti erakondadest kõige enam kandnud valitsusvastutust, Reformierakonnal on läbi aegade kõige pikemalt ametis olnud peaminister ning meie toetus Eesti rahva seas, konkurentide kiuste, on oluliselt parem, kui samal perioodil enne aasta Riigikogu valimisi. Me peaksime olema veelgi rohkem uhked endi üle, mitte eestlaslikul kombel tagasihoidlikud. Me tahame oma edu jagada ja patt oleks seda praegu mitte teha. Me tahame kutsuda Eesti inimesi, kellele on vastuvõetav Me tahame oma edu jagada ja patt oleks seda praegu mitte teha. reformierakondlik mõtteviis, liituma meie erakonnaga ja me ootame kõigi liikmete panust erakonna laiendamisse. Jüri Kuusk: pakkuda tuleb võimalust kaasa lüüa Saaremaa maakonnaorganisatsiooni juht Jüri Kuusk on Reformierakonda soovitanud üle seitsmekümne inimese. Jüri Kuusk: Valin välja põlvkonna liidrid, inimesed, kes elus kuskile välja jõudnud, kellel on mõtteid ja kelle sõnal kaalu ning kutsun neid juttu ajama. Räägime suud puhtaks Eesti elust, sellest, mis on hästi ja mida oleks vaja parandada. Seejärel kutsun neid meeskonda, Kuidas me seda teeme? Me kutsume inimesi erakonnaga liituma! Küsi endalt üks lihtne küsimus kas ma olen teinud kellelegi ettepaneku meie erakonnaga liituda, kas ma olen kutsunud viimasel ajal kedagi erakonda? Kui vastus on jah, siis see väärib tunnustust ning oled andnud tubli panuse erakonna arengusse. Üldiselt on eestlane suhteliselt häbelik ning mitte liialt pealetükkiv inimene. Aga uskuge või ei, erakonda astumise puhul inimene ootab tihti personaalset kutset. Paljud inimesed peavad era- FOTO: Katrina Sokk mis soovib asju paremaks muuta. Nii viivadki sellised jutuajamised tihti uue erakonnaliikme liitumiseni. Inimesed saavad aru, et kui midagi muuta tahetakse, tuleb kaasa lüüa. Reformierakond koondab minu meelest kogu Eestis neid inimesi, kes oskavad, tahavad ja viitivad midagi teha. Minu meelest on see meie kõige suurem väärtus, mida teistel erakondadel ei ole. konda kuulumist ühiskonnas võib-olla elitaarseks, veidi ka ehk salapäraseks, mitte tavaliseks nähtuseks. Nagu me ka ise teame, see on kõigest sarnaselt mõtlevate inimeste ühendus, ehkki täna on Eesti lugu meie kirjutada, oleme siiski ju kõigest inimesed, mitte tulnukad. Selleks, et oleksime veelgi edukamad, veelgi suuremad, oma vaimult ja kogumilt, peame hakkama veelgi enam inimesi meie sekka kutsuma. Ja uskuge, nad tulevad! Mida enam on edukaid inimesi meie hulgas, seda edukamad oleme meie. Tundub loogiline? Martin Kukk

5 nr 2 (128) märts 2010 tööhõive 5 FOTO: PEETER LANGOVITS / POSTIMEES Olukord tööturul: asjad hakkavad paranema Lühiülevaade tööturu olukorrast veebruari lõpu seisuga. Õmblejaamet on üks selliseid, kus osalise tööaja kasutamine võimaldaks rohkem inimesi palgata. Kuidas töötab riigi tööhõiveabi tegelikult Ettevõtja soovitab tööpuuduse vähendamiseks osalist tööaega ja madalamat sotsiaalmaksu alampiiri. Tallinnas vaba aja riiete tootmisega tegelev osaühing Eurotrend on riiklikku tööturu elavdamiseks mõeldud toetust tänavu kasutanud seitsme inimese palkamiseks. Algul võtsime inimesed tööpraktikale. Kui selgus, et praktikale tulnute omandatud oskused meie vajadustega sobivad ja nad tööülesannetega hakkama saavad, sõlmisime töölepingud ja kasutame palgatoetust, rääkis ettevõtte juhatuse liige Jaanus Atso. Praktikantidega oli nõnda, et osa neist leidis firma ise, mõned inimesed soovitas ka töötukassa, kuhu ettevõte tööjõuvajadusest teada andis. Mõnel praktikandil kulus oskuste omandamiseks rohkem, mõnel vähem aega. Riigi makstav praktikatasu on fikseeritud, meil firmas aga tükitöö ning kui töötaja jõudis selle piirini, et tema tootlikkus oli praktikatasust suurem, siis motivatsioon pingutada kohe vähenes. Otstarbekam oli sõlmida tööleping, selgitas Atso, kuidas praktika ning töölevormistamine käis. Tööpraktika korral maksab riik töötule stipendiumi, juhendajale praktikatasu ning kompenseerib praktikandi tarnspordikulud. Palgatoetuse korral tasub riik tööandjale aga osa töötaja palgarahast. Kümnendat aastat tegutsevas Eurotrendis on kokku palgal poolsada inimest. Toodetakse põhiliselt ekspordiks. Firma veab toodangut Eestist igal aastal välja miljonite kroonide eest. Küsimusele riikliku eksporditoetuse kasutamise kohta vastab Töötute palkamisega on seotud omajagu bürokraatiat. Jaanus Atso eitavalt, täpsustades, et selle saamiseks vajalikud bürokraatlikud takistused tundusid tutvumisel sedavõrd suured, et nõuaksid eraldi inimese palkamist. Hädaga jõuame täidetud kõik need aruandevormid, mida riik iga päev postkas- ti saadab, on ta kriitiline. Omajagu bürokraatiat oli seotud ka töötute palkamisega, kuid teisalt on see ettevõtja sõnul mõistetav, sest toetused tulevad maksumaksja taskust ning kontroll on igal juhul vajalik. Soovitusena riigile märgib firmajuht, et oleks kohe valmis veel 15 inimest palkama, kui riik alandaks sotsiaalmaksu miinimumpiiri ja teeks osalise tööajaga töötajate palkamise lihtsamaks. On olnud mitu juhust, et õmblejatena töötanud naised annavad lahkumisavalduse, eelistavad pigem lastega kodus olla ja toimetulekutoetust saada, osalise tööajaga ma neid aga palgata ei saa, sest sotsiaalmaks tuleb miinimumpalgalt igal juhul ära maksta, lausub firmajuht. Peep Lillemägi Uusi registreeritud töötuid oli veebruaris vähem kui eelmistel kuudel, seega kasvas registreeritud töötute arv veebruaris võrreldes eelmiste kuudega vähem. Kuu lõpus oli registreeritud töötuid ehk 14,4% 16aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. Veebruaris registreerus 9162 uut töötut ja arvelolek lõpetati 6416 töötul. Uute registreeritud töötute arv oli veebruaris madalam eelmiste kuude tasemest, samas oli veidi madalam ka arveloleku lõpetamiste arv. Jätkuvalt oli ligi poolte arveloleku lõpetamiste põhjuseks tööleminek. Veebruari jooksul oli töötuna arvel kokku inimest ehk üle kahe korra rohkem kui eelmise aasta veebruaris. Kuu lõpus oli registreeritud töötuid , mis moodustab 16aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 14,4%. Kõrgeim oli registreeritud töötus Ida-Virumaal (20,6%) ja madalaim Jõgevamaal (9,6%). Veebruaris arvel olnud töötutest olid 82% enne töötuna arvele võtmist töötanud (ülejäänud 18% näiteks olnud kodused, õppinud, olnud ajateenistuses jne). Ligi veerand nendest, kes eelnevalt töötasid, olid töötanud valgekraedena, kolmveerand sinikraedena. Kõige suurem osa (27%) eelnevalt töötanud registreeritud töötutest oli oskus- ja käsitöölisi, kelle hulka kuuluvad reeglina ka ehitustöölised. Samuti oli suhteliselt suur osa lihttöölisi (18%) ja teenindusning müügitöötajaid (15%). Veebruari jooksul lisandus 2214 uut tööpakkumist, mis on ligi 30% rohkem kui jaanuaris.viimati lisandus kuu jooksul nii palju tööpakkumisi kaks ja pool aastat tagasi. Kuu jooksul vahendas töötukassa kokku 3945 töökohta. Tööturukoolitusel osales veebruaris 1146 töötut, tööpraktikal 391 töötut ja tööharjutusel 54 töötut. Karjäärinõustamist sai 1730 inimest. Ettevõtluse alustamise toetuse sai 61 inimest ja palgatoetusega rakendus veebruaris tööle 483. Tänu palgatoetusega tööle võtmise reeglite lihtsustamisele on oluliselt tõusnud palgatoetusega rakendunute arv jaanuaris rakendus palgatoetusega rohkem inimesi kui terve aasta peale kokku ja veebruaris omakorda kaks korda rohkem kui jaanuaris. Kokku oli veebruaris palgatoetusega töötamas 806 inimest. Töötukassa maksis veebruaris töötuskindlustushüvitist inimesele ehk kolmandikule kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 4218 krooni ning hüvitise maksmiseks kulus 138,9 miljonit krooni. Ligikaudu 1000 krooni suurust töötutoetust sai veebruaris inimest ehk viiendik arvel olnud töötutest. Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa veebruaris 1250 inimesele. Keskmine veebruaris määratud koondamishüvitis oli krooni ja hüvitise kulu oli 23,7 miljonit krooni. Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa veebruaris 506 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli krooni ning hüvitise maksmiseks kulus töötukassal veebruaris 17,4 miljonit krooni. Allikas: Eesti Töötukassa FOTO: katrina sokk Uued töökohad saavad tekkida üksnes ettevõtetes Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul saavad Eestile väga vajalikud ja lisandväärtust loovad päris töökohad tekkida üksnes ettevõtetes, mitte plaanikomitee karvase käe mõjul. töökohad peavad looma rohkem Uued lisandväärtust ja oleksid seega ka kõrgemapalgalised. Ühiskond vajab töö tegemist, mitte tööl käimist, lausus Rõivas. Kui bussijuht koondatakse ning asemele võetakse kaks reisisaatjat, siis ühiskond sellest ei võida, vaid pigem kaotab. Rõivase sõnul on väga oluline tõsta Eesti riigi usaldusväärsust. Pole kahtlustki, et Eesti kiire ja otsustav reageerimine kriisile eelarvepoliitika kontrolli all hoidmise ning samas investeeringute suurendamise näol äratas positiivset tähelepanu kõikjal maailmas. Võtmeküsimus on selles, millisesse riiki uued, majanduskriisi järgsed töökohad luuakse. Reformierakond peab vajalikuks pingutada selle nimel, et Eestil oleks tugevad konkurentsieelised, lisas Rõivas. Sel aastal suunab riik tööpuuduse vastaseks võitluseks kokku ligi neli miljardit krooni. Rõivase sõnul on sotsiaalministeeriumi eestvedamisel tööle hakanud palgatoetus, tööpraktika ning oma ettevõtte rajamise toetus töötutele. Rõivase sõnul on ettevõtte asutamine kõige kindlam viis töötusest väljuda ning ise endale ja väga võimalik, et tulevikus ka teistele töökoht luua. Stardiks ja kasvuks on mitu toetust olgu selleks krooni alustamiseks töötukassalt või EASilt, lisas Rõivas. Toomas Viks Sotsiaalminister Hanno Pevkur kinnitab, et tööpuuduse leevendamiseks suunab riik sellel aastal neli miljardit krooni ning esimesi märke, et asi hakkab paranema, on aasta esimestel kuudel juba märgata.

6 6 piirkonnad nr 2 (128) märts 2010 ee Lõputu võitlus pealinna volikogus Pealinna volikogu tööst avaldab muljeid üks sügisel sinna valitud saadikutest Katja Ljubobratets. Olla esimest korda volikogus opositsioonisaadikuna pole ilmselt kerge? Kõige raskem on jääda arukaks ja väärikaks olukorras, kus Keskerakond on populistlike kampaaniate ja kahtlaste tehingutega pealinna pankroti äärele viinud ning jätkab süüdimatult samas vaimus. Meie liikmetel on aga niivõrd palju värsket energiat, et oleme suutnud igal tallinlastele olulisel teemal arupäringuid esitada ja ka omapoolseid lahendusi pakkuda. Erilise tähelepanu alla oleme võtnud linna finantsseisu ning lasteaedade ja spordiklubide rahastamise. On linnavalitsejad reformierakondlaste ettepanekuid ka kuulda võtnud? Paraku SaPi (Savisaar-Pihli) koalitsiooni saadikutel on seni leidunud tahet vaid selleks, et kõik oma vead riigi kaela ajada. Nii esitasime ettepaneku taastada spordiklubide rahastamine senisele tasemele, kuid selle asemel, et ligi 7-miljardisest eelarvest laste ja noorte jaoks veel 20 miljonit krooni leida, tegi koalitsioon ettepaneku nõuda see raha sisse riigilt. Katja Ljubobratets on Tallinna volikogus töötatud kuude jooksul korduvalt märganud, et linnavalitsuse otsused pealinlaste huve ei arvesta. Foto: arhiiv Reforierakond: linnaosade säilimine on tallinlaste võit Tallinna volikogu Reformierakonna fraktsioon tervitab linnavalitsuse otsust säilitada Tallinna linnaosad, märkides, et Reformierakond on endiselt seisukohal, et iga linnaosa moodustaks eraldi valimisringkonna. Kõigi linlaste huvides on korras ja puhtad tänavad. Niisamuti on oluline, et linnaosa hoitaks ja arendataks edasi, ütles Reformierakonna fraktsiooni esimees Remo Holsmer. Seetõttu on väga tähtis linnaosade säilimine, mille eest Reformierakond ka seisnud on. Linnaosad on erinevad ja seetõttu ei saa Pirita probleemidele läheneda samamoodi nagu Lasnamäe omadele, lisas Holsmer. Kui linnaosad oleks kaotatud, siis ei oleks tagatud see, et linnavõimu juures oleks kõigi linnaosade esindajad. Oluline on ka ajalooliste linnaosade, nagu Nõmme ja On mõni küsimus, mille osas koalitsioon oleks opositsiooniga sama meelt? Erakordsele üksmeelele jõudsime volikogus arutades töötute lastevanemate lasteaedade kohatasust vabastamist. Tegin ettepaneku, et edaspidi oleks see tavapärane sotsiaaltoetus, mida hüvitatakse lasteaedadele eraldi linnakassast, mitte nende endi nappide vahendite arvelt. Koalitsioon lubas arvestada selle ettepanekuga esimese lisaeelarve koostamisel. Loodan, et nad peavad oma sõna. Linnaelu otsustajate hulka kuuluvad ka sotsiaaldemokraadid, kes on ohverdanud ennast keskerakondlike rumaluste ärahoidmiseks. Kuidas on see neil õnnestunud? Arvatavasti on sotsiaaldemo- Pirita, identideedi ja eripära säilimine, lisas Holsmer. Mul on hea meel, et linnavõim on Reformierakonna survel linnaosade säilimise osas aru pähe võtnud. Loodan, et varsti jõutakse ka arusaamisele, et lasteaedade rahastamine tuleb säilitada eelmise aasta tasemel nagu on seda korduvalt lubatud, sõnas Holsmer. Aasta aega tagasi kogus Reformierakond linnaosade säilitamise toetuseks üle tallinlase allkirja. Toona algatas Keskerakonna fraktsioon eelnõu, millega sooviti kaotada Tallinna linnaosad. Muudatuse eesmärgiks oli mitte kulude kokkuhoid, vaid soov moodustada Tallinnas üks valimisringkond, millega sooviti tagada Keskerakonnale soodsam valimistulemus. Silver Pukk kraadid ise aru saamas, et lisaks linnaelanikele on nad petnud ka iseennast. Kõva häälega kiitlesid nad selle üle, et Tallinna lasteaedade rahastamine jääb möödunud aasta tasemele. Tänaseks must-valgelt kinnitatud summad näitavad aga seda, et tänavu eraldab linn lasteaedadele iga lapse kohta 15% väiksema summa. Nördimust tekitab ka see, et sotsiaaldemokraatide esimehe kabinetist ei kostnud sõnagi näiteks Linnahalli afääri või munitsipaalpolitsei pressiesindaja töö kohta. Intervjueeris Ruth Maria Roosi Uued tegijad Tartu- ja Jõgevamaal Reformierakonna Jõgeva- ja Tartumaa maakonnaorganisatsioonid kinnitasid aasta alguses tööplaanid aastaks. Tegevuse peaeesmärk on valimisvõit aasta Riigikogu valimistel. Eesmärgi saavutamiseks tuleb igas piirkonnas tõsiselt tegutseda. Jõgeva- ja Tartumaa arendusjuht Terje Trei: Mõõdetavad tulemused väljenduvad piirkondade ja liikmete arvus, tulemuste saavutamiseks tuleb teha tegevusi, mis esmapilgul välja ei paista. Kohalike omavalitsuste valimiste aastal oli piirkondade tegevus suunatud peamiselt väljapoole aastal tuleb lisaks suhtlusele valijaga sügavamalt vaadata organisatsiooni sisse ja vajadusel värskendada piirkondade juhatusi. Trei kinnitas, et valimised näitavad: Reformierakonna toetus Jõgeva- ja Tartumaal järjest tõuseb. Paljudes piirkondades on sellel aastal ees piirkonnajuhtide korralised valimised. See annab igal liikmel üldkoosolekul võimaluse erakonna tugevdamisele õlg alla panna. Tartumaal Vara vallas ütles senine piirkonnajuht Sirje Leini otsesõnu, et aeg on usaldada noori ja seal piirkonnas valiti üksmeelselt uueks piirkonnajuhiks Reigo Põdersalu. Terje Trei: Vara vallas kasvas aastal liikmeskond neli korda. Selle kasvu tagasid Reigo Põdersalu ja Mario Aasa. Uus piirkonnajuht Reigo oli ka Reformierakonna nimekirja eestvedaja kohalikel valimistel. Jõgevamaal Pala vallas toimunud juhatuse valimistel valiti piirkonnajuhiks ettevõtja Priit Jõgeva- ja Tartumaa arendusjuht Terje Trei. Kaljund. Kuigi valimiste eel vaatasid liikmed senise piirkonnajuhi Raivo Vadi poole, avaldas Raivo arvamust järgmiselt: Selleks, et Palal Reformierakonna toetust kasvatada, on vaja uusi inimesi. Kandepinda on vaja laiendada ja selleks tuleb valida ka uus juht. Terje Trei: Jagan endise piirkonnajuhi arvamust. Foto: piret pakler Selleks, et väikeses vallas erakonna toetust kasvatada, on vaja juhatusse uusi inimesi. Muidu võib inimestel tekkida kinnisidee, et erakonnal on vaid üks kindel nägu ja ega seal teisi ei olegi. Priit on hakkaja ettevõtja ja kindlasti saab tema juhtimisel Pala vallas Reformierakond värkust juurde. IPUI Priit Kaljund: Valimiste eel lubasid kõik nimekirjad nagu ühest suust, et omavalitsuse eestvedamisel tuleb koondada ettevõtjate ja muidu ettevõtlike inimeste jõud, et üheskoos saada piirkonda euroraha ja sellega luua ka uusi töökohti. Kahjuks ilusaks lubaduseks see on jäänudki. Reformierakonna Pala piirkonna juhina seisan selle eest, et reformimeelsus Palal kasvaks ja seesama, meile kõigile oluline lubadus, saaks teoks ja piirkonna areng oleks järjepidev, mitte sõltuv vaid valimiste ajast. Reigo Põdersalu: Olen tegelikkuses juba aasta saanud proovida piirkonna juhtimist, sest kohalike valimiste nimekirja kokkupanekul ja valimiskampaania korraldamisel sai see ülesanne endale võetud ja kuigi tulemus jäi oodatust pisut kesisemaks, ei ole ma pettunud. Nii nagu piirkonnas, nii on ka vallas vaja uusi inimesi otsustamise juurde ja tegutsema. Meie piirkonna uues juhatuses on hea kooslus. On täiesti uusi ja on ka kogenud ja pikaaegseid liikmeid. Usun, et sellest koostööst tuleb hea tulemus nii Riigikogu valimistel kui ka järgmistel kohalikel valimistel. Reigo Põdersalu

7 Kultuuriminister Laine Jänes külastas Ida-Virumaad Märtsi keskel külastas kultuuriminister Laine Jänes Ida-Virumaad, kus tutvus maakonnas asuvate ja sinna planeeritavate spordi- ja kultuuriobjektidega ning kohtus rahvusvähemuste seltside ja kultuuriasutuste esindajatega. Päeva jooksul käis minister Jänes Kiviõli tuhamäel, Aidu põlevkivikarjääris ja Kohtla-Nõmme Kaevandusmuuseumis, mis on rajatud ka kultuuriministeeriumi toel. Jõhvi raamatukogus kohtus Laine Jänes eesti ja vene koolide gümnasistidega. Kohtumise käigus vahetasid minister ja õpilased mõtteid kultuuri tähtsusest tänapäevaelus. Kultuuriminister kuulutas ka välja Ida-Virumaa gümnasistide esseekonkursi. Õpilased võivad esseed kirjutades valida kahe teemade vahel: Meie Virumaa rikkus ja võlu ja Virumaa kui Euroopa Liidu kultuurivärav. Ida-Virumaa ainulaadsed kultuuri- ja spordiobjektid omavad suurt tähtust mitte ainult kohalike elanike, vaid kõikide eestimaalaste jaoks. Need objektid meelitavad siia sportlasi ja turiste erinevatest riikidest. Juba praegu toimuvad Kiviõlis rahvus- Laine Jänes Kohtla-Nõmme Kaevandusmuuseumis kaevuritööd katsetamas. vahelised motospordi võistlused; selle populaarsus suureneb veelgi, kui tuhamäe nõlvadele tekib mäesuusakeskus. Suure tõenäosusega ilmub juba kolmenelja aasta pärast praeguse Aidu põlevkivikarjääri aladele rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanal ja veespordikeskus. Kaevandusmuuseumi unikaalset näitust tuntakse ka väljaspool Eestit. Imeilusat Jõhvi Kontserdimaja külastavad rahvusvahelisel tasandil tunnustatud esinejad, rääkis Laine Jänes pärast visiiti Ida-Virumaa kultuurielu hetkeseisust ja arengutest. Ministri sõnul on piirkonna nr 2 (128) märts 2010 huvitav 7 Foto: Erakogu aare eelkõige kõik need toredad inimesed, kes säilitavad ning arendavad erinevaid kultuure, loovad materiaalseid väärtusi, suurendades seeläbi kogu Ida-Virumaa võlu. Jevgeni Zurjari-Ossipov Siim Kallas: raudteeühenduse pudelikael on Leedu-Poola piir Euroopa Komisjonis transpordivolinikuna tööd alustanud Siim Kallas kinnitas, et Rail Baltica rajamisel peavad põhilise panuse andma asjast huvitatud riigid. Euroopa Liit võib toetada Leedu ja Poola piirilõigu rekonstrueerimist, kus rööpalaius muutub. Siim Kallase sõnul on Rail Baltica üks üleeuroopalise transpordivõrgustiku trasse. Nagu mõned teisedki projektid, kannatab see terve rea puuduste all. Üks olulisemaid on, et nn üleminekukohtadega ei taha keegi tegeleda. Kaarti vaadates on näha punaseid lõike, mille ärategemine on lükatud kusagile kaugesse tulevikku. Rain Baltica puhul on selliseks lõiguks üleminek Leedust Poola. Nende finantseerimine on lahtine, nende üle otsustamine on lahtine, nendega ei taha keegi tegeleda, rääkis märtsi alguses Eestis viibinud Kallas rahvusringhäälingu uudistele. Transpordivolinik lisas, et selliste trasside finantseerimine on riikide ülesanne ja Eesti on siin oma kohustused täitnud. Euroopa Liit saab kaasa aidata just nende võtmekohtade ärategemisel, millest eespool juttu oli, ja finantseerimisel. Euroopa transpordivõrgustike nn pudeli- kaelte vähendamine saab kindlasti olema ka üks minu ülesandeid. Kuid see ei ole mitte üksnes Rail Baltica küsimus, vaid ka näiteks raudteeühendus Prantsusmaa ja Hispaania ning Saksamaa ja Tšehhi vahel. Euroopa rahast, mis nende võrgustike finantseerimiseks mõeldud, seda on ümbes miljard eurot aastas, kahtlemata ei piisa, selgitas Kallas. Siseriiklike võrgustike puhul on see eelkõige riikide ambitsioon ja ülesanne vahendeid leida, samuti on võimalik kaasata erakapitali. IPUI Mitte ainult sumo, sushi ja sake Veebruaris käis peaminister Andrus Ansip visiidil Jaapanis. Mida seal nähti, kirjutab peaministri büroo juhataja Arto Aas. See maailma suurriik on tuntud eelkõige oma majandusliku võimsuse ja kõrge tehnoloogilise arengu poolest. Maailma suuruselt teine majandus on alles praegu Hiinale alla vandumas. Jaapani rikkusest annab aimu fakt, et ainuüksi Tokyo regiooni SKP on suurem kui tervel India riigil. Ja seda isegi vaatamata tõsiasjale, et Jaapani majandus on viimased 20 aastat tõsiselt kannatanud pangandus- ja kinnisvarasektori probleemide all. Aasias loevad traditsioonid Geopoliitiliselt on Jaapan vaatamata oma teatud isoleeritusele ülimalt mõjuvõimas ja oluline riik kogu regioonis. Peale dramaatiliselt lõppenud Teist maailmasõda on Jaapan olnud USA lähedane liitlane. Head liitlassuhted väljenduvad tihedas poliitilises ja majanduslikus seotuses (USA on Jaapani peamine kaubanduspartner). Samas on üle 50 aasta Jaapanit valitsenud liberaaldemokraatide valitsuse kukkumine ning Hiina üha jõulisem esile kerkimine muutmas ka Jaapani poliitilist orientatsiooni aina enam pööratakse tähelepanu Aasiale ja suhetele lähemate naaberriikidega (eelkõige Hiina ja Lõuna-Korea). Visiidi käigus kohtusime ka septembris 2009 Jaapani peaministriks valitud Yukio Hatoyamaga (Jaapani Demokraatlik Partei). Peaministri taust on küllaltki ilmekas näide ülimalt korporatiivse ja pikkade traditsioonidega Jaapani poliitilise eliidi kohta. Tema perekond on seotud Kennedy suguvõsaga ja oma doktorikraadi sai ta Stanfordi Ülikoolist. Tema vanaisa oli hiiglasliku rehvitootja Bridgestone Corp asutaja. Tema ema aga nimetatakse Jaapani poliitilise süsteemi ristiemaks. Muljetavaldavad taustajõud, kas pole? Ahvatlev turg Eesti ettevõtjatele Eesti ettevõtjate jaoks on Jaapani 125 miljoni rikka kundega turg Koos Eestile palju tuntust toonud Barutoga. muidugi äärmiselt ahvatlev. Paraku on nii küllastunud ja omanäolisele turule tungimine meie mahtude ja kogemuste Fotod: Peaministri büroo juures üsna keeruline. Seetõttu saigi selle visiidi käigus jaapanlastele tutvustatud hoopis meie enda sadamaid, raudteed ja Peaminister Andrus Ansip osales ka Sapporo suusamaratonil energiasektorit. Jaapani suured autokompaniid (nt Mitsubishi) on rajamas Venemaale ja Ida- Euroopasse tehaseid, mille varustamine saaks ladusalt toimida läbi Eesti sadamate ja raudteevõrgu. Näiteks Toyota veab juba aastaid läbi Paldiski sadama oma autosid Vene turule. Lisaks logistikale tutvustasime jaapanlastele Eesti Energia unikaalset kogemust põlevkivi valdkonnas ja võimalikke suurinvesteeringuid teistesse riikidesse. Jaapanlased avaldasid omakorda tunnustust meie edukale e-riigile ja teistele infotehnoloogilistele lahendustele, mida nad hea meelega kopeeriksid (nt ID-kaart). Parim Eesti saadik Samas peame endale tunnistama erinevalt läänelikust äristiilist on jaapanlased ülimalt põhjalikud ja kaalutletud. Täpselt nii nagu nende lojaalsus tööandjale kestab sisuliselt surmani, nii meeldib neile sõlmida ka pikaajalisi ärisidemeid. Ei torma nad pea ees uusi suhteid looma ega vanu katkestama. Lõpetuseks. Kui pisike Eesti võib Jaapanis olla tundmatu, siis vähemalt üks Eesti saadik on seal hästi teada. Loomulikult käib jutt Barutost. Igatahes tundus peale visiiti, et just sumo ja suusad on Eestile päikesetõusumaal kõvasti kuulsust toonud. Arto Aas

8 8 mitmesugust nr 2 (128) märts 2010 [ nagu reformierakondlane ] Foto: Liis treiman, Postimees Kui maailma majanduse olukord veidigi paraneb, tõuseb Eesti eredalt esile nagu täht, kes on heas vormis. Joakim Helenius, suurettevõtja ETV saade Kahekõne Paremad Uudised on Reformierakonna ajaleht, mis ilmub 8 korda aastas. Peatoimetaja: Peep Lillemägi Toimetajad: Liina Vahtras liina@reform.ee Henri Arras henri@reform.ee Silver Pukk silver.pukk@reform.ee Toomas Viks toomas.viks@riigikogu.ee Kristiina Sild kristiina@reform.ee toimetus@reform.ee tel Laste soovid peaministrile Tallinna Linnupesa Lasteaia lapsed saatsid peaminister Andrus Ansipile vabariigi aastapäevaks kaardi koos heade soovidega, millest Paremad Uudised nüüd mõned avaldab. 4-aastane Bert: Ma tean teda, ta mängib seal pehmetes ja karvastes! 4-aastased Tanel ja Sulev: Ma arvan, et tal on kümme last, elab kirjus majas kassi ja koeraga ja muidugi iseendaga. 4-aastane Anette: Ta sõidab autoga ringi ja aitab inimesi. 6-aastane Mikk: Et ei räägitaks halvasti, vaid et kõik oleks hästi. 7-aastane Mona: Et oleks oma sõpradega hästi lahke ja hea. 6-aastane Inger-Mari: Head Eesti Vabariigi aastapäeva! Et toituks hästi ning jaksaks peaminister olla. 6-aastane Polina: Oled teinud head tööd! 5-aastane Karoline: Soovin, et peaministril oleks jõudu, et ta jaksaks teha nii, et magus oleks poes odavam. Linnupesa lasteaia lapsed saatsid peaministrile omajoonistatud kaardi heade soovidega. 6-aastane Gregor: Ole hea minister ja tee head tööd! 7-aastane Hendrik: Et peaminister töötaks korralikult nagu päris peaminister ja oleks tubli vanalinna kaitsja. 5-aastane Rudolf: Peaminister peaks tegema nii, et oleks rohkem maju ja kortereid, kus inimesed saaksid elada, sest on ju neid inimesi ka, kes elavad põõsa all ja kellel veel ikka kodu pole. 5-aastane Aron: Et oleks kõigil kodu, et peaminister oleks abivalmis ja aitaks kõigil kodu leida. 5-aastane Ats Oskar: Soovin, et oleks jõudu ja tarkust! 6-aastane Mihkel: Soovin, et peaminister oleks terve. 5-aastane Loretta: Soovin, et peaminister aitaks kõiki, kes on nõrgemad. 5-aastane Iti: Soovin,et peaminister oleks tubli. 5-aastane Joosep Matis: Soovin, et peaministril oleksid ilusad riided ja talvel soojad riided, et terve olla saaks. Rakvere reformikad ehitasid linna lastele lustimiseks mõeldud lumeloomaaia. Rakveres avati lumeloomaaed Veebruaris avati Rakveres kohalike reforminoorte ja Vaala keskuse koostöös valminud lumeloomaaed. Idee lumeloomaaiast sündis juba jaanuaris. Mitmel korral peeti nõu, et asi ikka korralikult välja kukuks. Vaala keskuse arendusjuhi Tanel Hageli soov oli, et sünniks midagi lõbusat, mis annaks ennekõike just lastele lõbusa lustimise võimaluse. Oma abikäe ja toeka õla lumeloomaaia õnnestumiseks ulatas Võsu kunstnik Jüri Undusk alates ideedest ja mõtetest kuni visa tööni labidatega. Loovust ja rõõmu oli sellest projektist väga palju. Samapalju oli ka tööd, on Jüri silmanähtavalt rahul tulemusega. Rakvere reforminoorte juhi Mihkel Mehiste sõnul on koos tegemine alati hea proovikivi, eriti selliste suurte ja rohket tööd nõudvate projektide puhul. Reformierakonna võistkond osales ka Rakvere linna korraldatud lumelinnuse ehitamise võistlusel jaanuari lõpus. Lumist powerit jagus sealgi kõigile! Lumeloomaaia ehitamises osalenud seltskond loodab, et ka järgnevad talved annavad võimaluse midagi suurt ja lumist korda saata. Taimi Samblik, Reformierakonna Lääne-Virumaa arendusjuht Reformierakonna III jalgpalliturniir ja karikavõistlused tennises 15. mai 2010 Raplamaal, Valtus