MAJANDUSTEATED Wee&lv {Bulletin o/ tike institute of Economic ^esearcfi

iium. csnqv Kü^šjä: * MAJANDUSTEATED Wee&lv {Bulletin o/ tike institute of Economic ^esearcfi KONJUNKTUURINSTITUUDI ILMUB KORD NÄDALAS VÄLJAANNE TOIMETUS JA TALITUS TALLINN, Toomkooli 13, tel. 468-24 Tellimishind aastas Kt. 5. ühes kuukirjaga «Konjunktuur" Kr. 12. üksiknumber 15 senti. KONJÜNKTUURINSTITUUDI DIREKTOR JA VASTUTAV TOIMETAJA A. PULLERITS TOIMETAJA A. TOOMS Majandussektsiooni jutaja J. Janusson Sektsiooni nõukogu esimees A. Meerits Põllumajandussektsiooni' jutaja J. gurkas Sektsiooni nõukogu esimees Prol P. Kõpp Riigimajanduse osa toimetaja A. Keller Nr. 43 Tallinn, 26. oktoobril 1937 III aastakäik PÕLLUMAJANDUS SISU: Lk. Uusi andmeid meie viljasaagist 746 Taliviljaoraste seisund 748 TÖÖSTUS JA KAUBANDUS Välismaised tarbimiskaubad siseturul 749 LAEVANDUS Tallinna sadam septembris, 752 Prahiturg 753 Laevaehitus 1. okt. 1937 755 HINNAD Tähtsamad hinnad ja noteeringud 756 PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TURUD Võiturg 755 Põllumajanduslik väljavedu 757 Juustuturg. 757 Peekoniturg 757 Tapaloomade ja liturg 758 Kanamunaturg.. 758 Piima turg. 758 Teraviljaturg 759 Linaturg................ 759 Kartuliturg...,.............. 76 Aedviljaturg..... 76 Kalaturg.761 AGRICULTURE CONTENTS: Newest Data Concerning Crop Production... 746 State of Young Winter Crops 748 INDUSTRY AND TRADE Foreign Consumption Goods on Domestic Market 749 SHIPPING Tallinn Harbour in September 752 Freight Market. 753 Shipbuilding, 1st October, 1937 753 PRICES Prices and Quotations 756 AGRICULTURAL MARKETS j Butter Market. 755 Exports of Agricultural Products....... 757 Cheese Market 757 Bacon Market 757 Cattle and Meat Market 758 Egg Market - 158 Milk Market 75S Grain Market 15 Flax Market 75 Potato Market 76Ö Vegetable Market 76 Fish Market 161 INFORMATSIOONI OSA INFORMATION PART Eesti Panga nädalaaruanne 762 VÄLISMINISTEERIUMI VÄLISKAUBANDUSE OSAKONNA TEATED Kavad munakaubanduse korraldamiseks Inglises 768 Leedu loodetav viljasaak 1937. a. 763 Uus kummitööstus Leedus 764 Eesti Pank (Bank of Estonia) Weekly Return 162 FOREIGN TRADE DEPARTMENT INFORMATION Plans for Organis, of Egg Trade in Great Britain 163 Expected 1937 Agricultural Crop in Lithuania. 763 New Rubber Industry in Lithuania 74

UUSI ANDMEID MEIE VILJASAAGIST. NEWEST DATA CONCERNING CROP PRODUCTION. Neil päevil põllumajandus-korrespondentide poolt viljasaagi.kohta antud uute andmete kokkuvõte ei erine kuigi palju kuu aega tagasi tehtud kokkuvõttest. Käesolev sügis oli võrdlemisi soodus vüjakoristamis- ja peksmistööde läbiviimiseks ja seetõttu ei ole olnud ka suuri muudatusi viljade seisus, üksikuis kitsamais piirkonnis on küll ka väiksemaid või suuremaid muudatusi, kuid need ei muuda üldpilti. Hilisemail peksudel on selgunud, et mõnes paigas on terakaal kujunenud kergemaks, kui arvati algul kuid on ka kohti, kus tähendatakse vastupidist. Seega kogutoodangule laiemas ulatuses see ei avaldanud erilist mõju. 1 1937....'.... 1986,. 1935....... 1934..... '. '.. 1983......-.:.. 193-84.... 1925 29... 192 24.,.'.;... Saagihinnang on kujunenud juba kindlamaks ka seepoolest, et vahepeal on jõutud lõpule viljade kasvupinna kokkuvõttega lõplikul kujul. K. a. oli see teostatud koos majandusloendustöödega põhjalikumalt kui mitmel varemal aastal, mil ei olnud võimalik võtta arvestusele nii suurt talundite arvu. Rukkikasvupind tõusis eelmise aasta 136 44: -lt 148 92 -le, s. o. suurenes 9%. Koos kasvupinna suurenemisega kujunes ka keskmine -saak suuremaks kui aasta varem. Olgugi et saagiandmed ei ole veel lõplikud, ei ole põhjust oodata neis suuri muudatusi, sest rukis on pekstud ja üksikud hilisemad peksud võivad veel vaevalt oluliselt muuta 'praegust hinnangut. Viimase kokkuvõtte järgi saadakse rukist keskmiselt üle riigi kohta 13,8 kv m. a. 11,2 kv vastu, s. o. enam 23%. Sõltuvalt suuremast kasvupinnast ja kõrgemast keskmisest saagist kujuneb ka tänavune kogusaak suuremaks m. a. saagist, nagu võis konstateerida juba varemate hinnangute puhul. Äsjase hinnangu järgi kujuneb rukki kogusaak 259 8 kv-le, mis on 34% suurem m. a-st. T a 1 i n i s u-kasvupind oli k. a. 24 381 m. a. 17 9 vastu, s. o. 36% suurem. Saagihinnangus möödunud kuuga võrreldes ei olnud muudatusi ning keskmine -saak jäi 14,3 kv-le. Talinisu kogusaaki võib arvata seega 349 5 kv-le, mis on 54% suurem m. a. saagist. Su in is u-kasvupind jäi päsut väiksemaks m. a. omast ja oh' 43 632. Saagihinnang võrreldes eelmise kuuga näitas väikest langust. Äsjasel hinnangul kujunes suinisu keskmiseks -saagiks 9,3 kv eelmise kuu 9,5 kv vastu. Vaatamata hinnangu langusele võrreldes eelmise kuuga, osutub keskmine -saak siiski suuremaks kui m. a. M. a. saadi suinisu 9,1 kv -lt. Sõltuvalt kasvupinna vähenemisest kujuneb k. a-ne suinisu kioguisaäk pisut väiksemaks m.-aist. Toiduviljade saak kokku kujuneb k.a. tunduvalt suuremaks m.-ast. Tänavust foidurvülja (rukki ja nisu) kogusaaki võib arvata 2 812 8 kv-le m. a. 2197 4 kv vastu, mis on 28% suurem. Peäle rukkija nisusaagi peab toiduvilja kogušaagile arvama juurde kaunvilja- ja tatra-saagi, mis viimase kokkuvõtte järgi kujuneb 86 9 kv. m. a. 53 451 kv. vastu, ühes kaunvilja ja tatraga kujuneb toiduvilja kogusaak 2 899 7 kv-le m. a. 2!25 9 kv vastu ehk Rukki- ja nisukasvupind ning saak. Rye and Wheal. Area, p r oduction and Yield. Tali- ja suirnkis Rye Kasvupind Total Area 148 92 136 644 144 637 147 218 15113 147 548 148 411 158684 Kogusaak kv Total Production quint. 2 59 781 1 635 14 1 72S 871 2 82 843 2 218 92 2 12 619 158 95 1693 49 Keskmiselt -lt kg Average Yield. j>er 1388 1128 1195 1564 1468 1864 1 52 1 5 Talinisu Winter Kasvupind Total Area 24 881 17 9 2137 2215 17 945 17 249 11 673 8 25 Kogusaak kv Tolal Production qutnt. 849 563 227 99 263 129 87161 278 568 25 1 135 15 82 78 Wheat Keskmiselt -lt kg Average Yield per 1484 1269 123 1679 1552 1449 1157 123 Suinisu Summer Kasvupind Total Area 43 682 47 612 41589 42 91 44 947 84 29 14 969 9588 Kogusaak kv Tolal Production qutnt. 43 423 435 171 863 887 474 687 S88 488 849 564 189 64 77 88 Wheat Keskmiselt -lt kg Average Yield jper 925 14 876 116 864 1 27 38 84

Nr.' 48 MAJANDUSTEATED 747 29% suuremaks. Toiduvilja enamsaak võrreldes m. a-ga tõuseb seega 698 8 kv-le, mis keskmiselt elaniku kohta moodustab enam kui pool kv. Suiviljade saagihinnang võrreldes eelmise kuuga näitas pisut nõrgenemist. Suiviljade peks oli eelmise kuu hinnangu ajal alles pooleli, kuna praegu on peks juba lõpukorral, seega ka saagilootused palju kindlamad. Odra kasvupind oli k. a. 8913, seega tunduvalt väiksem m, a. kasvupinnast, mis oli 11254 ehk 12% väiksem. Odrakasvupinna vähenemist mõjustasid tõenäoselt lvad saagid viimaseil aastail ja hea seemne vähesus. Odra keskmine saak viimase kokkuvõtte järgi on 9,2 kv. eelmise kuu 9,5 kv. ja m. a. 8,6 kv. vastu. Odra keskmine saak on nelja punkti võrra madalam viimase 1 a. keskmisest saagist. Sõltuvalt väiksemast kasvupinnast (olgugi et keskmine saak on kõrgem m. a-st) kujuneb tänavune odra kogusaak väiksemaks m. a-st. Odra kogusaaki võib arvata 819 7 kv-le m. a. 868 4 kv vastu ehk 6% väiksemaks. Võrreldes viimase 1 a. keskmisega kujuneb odrasaak madalaimaks P.-Eesti maadest Viru- ja Järvamaal ning L.-Eestis Valgamaal. Kaera kasvupind näitas k. a. suurenemist, tõustes m. a. 138 19 -lt 144 81 -le ehk 5%. Keskmine -saak näitas langust võrreldes eelmise kuuga. Septembris arvati keskmist kaerasaaki kujunevat 1,2 kv-le, kuid viimase kokkuvõtte järgi on see -lt 9,9 kv. Olgugi et keskmine saak langes võrreldes eelmise kuuga, osutub ta siiski kõrgemaks im. a. keskmisest saagist, mis oli 8,3 kv -lt. Sõltuvalt kasvupinna ja keskmise -saagi suurenemisest kujuneb tänavune kaera kogusaak tunduvalt suuremaks m. a. omast, mil see oli 1138 2 kv, kuid k. a. arvatakse kaera kogusaaki 1437 kv-le ehk 26% suuremaks m. a-st. Segavilj a-kasvupind oli tänavu 8 514 m. a. 82 535 vastu ehk 2% väiksem. Keskmine -saak osutub aga tunduvalt kõrgemaks m. a. omast. M. a. saadi segavilja 9,6 kv -lt, kuna viimase kokkuvõtte järgi on segavilja -saagiks tänavu 11,5 kv, s. o. 2% kõrgem m. a. saagist. Keskmine saak ei ole mitte ainult m. a-ga võrreldes kõrgem, vaid ka viimase 1 a. keskmisest. Viimase 1 a. keskmiselt saadi segavilja lt 1,6 kv, mille tänavune keskmine -saak ületab 9%. Sõltuvalt suuremast -saagist, vaatamata väikesele kasvupinna vähenemisele, kujuneb tänavune segavilja kogusaak suuremaks möödunud kui ika viimase 1 a. keskmisest. 1936. a. saadi segavilja 792 kv., tänavune kogusaak tõuseb aga, 9281 kv ehk 17% suuremaks m. a. kogusaagist. Viimase 1 a. keskmiselt saadi segavilja 777 kv, seeest osutub tänavune kogusaak suuremaks 19%. SöÖdateravilja (odra, kaera ja segavilja) kogusaak kujuneb k. a. 3185 kv-le m. a. 2 799 kv vastu ehk 14% suuremaks. Kuigi viimase kokkuvõtte järgi saagid nõrgenesid, kujuneb tänavune söödateraviljasaak tunduvalt paremaks m. a. omast. Kuna praegu suiviljapeks on jõudmas lõpukorrale, ei peaks tulema suuri muudatusi saagi lõplikus kokkuvõttes, rais tekse dets. M. a. nõrga söödateraviljasaagi tõttu oli puudus ka kodusest loomajõusöödast mistõttu tuli seda täiendada suurema ostu jõusööda juurdemuretsemisega. K. a. kujuneb seisund ses suhtes soodsamaks, kuna omasöötade saak on tunduvalt suurem. Söödavilja kasvupind ja saak. Feed Gmtn. -- Area, Production and Yield. 2 Oder Barleg Kaer Oats Segavili Mixed Grain Kasvupind Kogusaak kv. Keskmine -lt kg Kasvupind Kogusaak kr. Keskmine -lt kg Kasvupind Kogusaak kv. Keskmine -lt kg 1987 1936 19S5 1934 1938 198 34 1925 29 192 24 8918 11 264 14 514 14 17 13 56 17 94 115 138 122 691 819 72 868 489 918 15 1148 827 812 45 117 173 1 112 991 1137 643 2 858 878 114 784 126 967 927 144 81 188 19 138 628 187 991 188 79 143 669 144 458 164 664 1436 692 l 188 234 1 344 89 1 695 729 1 163 89 1 455 575 1 21 949 1 36 12 992 826 97 1156 839 118 838 879 8 514 82 635 8 979 76 947 73 77 78 49 66 216 63163 928 163 791 966 868 482 1 36 121 696 88 842125 648 18 625 334 1158 96 172 1347 945 1146 979 988

748 MAJANDUSTEATED Nr. 43 3. Kartuli- Ja llnakasvupfnd Ja saak. Potatoes and Flax. Ärea, Production and Yield. Kasvupind Kartul Potatoes Kogusaak kv Keskmiselt -lt kg Lina-Flax Kasvupind Linaseeme Linseed Kogusaak kv Keskmiselt -lt kg Linakiud Flax Fibre Kogusaak kv Keskmiselt -lt kg 1937 igae ig36 1933 75 53 74 22 73 587 71786 68 367 68 597 67 219 69 249 9 161 652 1 36 4 8 926 955 8 921 225 9 48 44 8 683 194 7 142 97 7 124 456 K a r t u 1 i kasvupind oli k. a. 75 53 m. a. 74 22 vastu, s. o. 2 %. suurem. Saagi andmed võrreldes eelmise kuuga paranesid pisut. Sept. kokkuvõtte järgi arvati keskmist -saaki 115 kv-le, kuid viimase kokkuvõtte järgi arvatakse kartuleid -lt 121 kv, s. o. 5%. rohkem. Võrreldes m. a. on kartuli keskmine -saak tänavu madalam, kuna m. a. oli erakordselt hea kartulisaagiaasta ja riigikeskmiselt tõusis -saak 139 kv-le. Vaatamata kasvupinna suurenemisele jääb tänavune kartuli kogusaak väiksemaks m. a. omast. 1936. a. saadi kartuleid 1 36 kv ja tänavust saaki hinnatakse 9161 kv-le ehk 11% väiksemaks. Võrreldes viimase 1 a. keskmise kogusaagiga osutub tänavune kartuli kogusaak sellest siiski suuremaks. Viimase 1 a. keskmiselt saadi kartuleid 8 261 kv, millest tänavune kartuli kogusaak osutub suuremaks 1%. Lina kasvupind oli k. a. 31234 m. a. 28 36 vastu ehk 1'% suurem. Koos kasivupininia suuirenieimisega tõusevad ka tänavune linaseemne- kui ka kiusaak. Võrreldes eelmise kuu hinnanguga vähenes linaseemnesaagi 'hinnang -lt pisut, kuid kiusaagil jäi eelmise kuu hinnanguga võrdseks. Linaseemnesaaki hinnatakse -lt viimase kokkuvõtte järgi 3,4 kv ja linakiudu 3,6 kv. 12 18 13 923 12131 12 428 13 882 12 658 1 626 1 288 81 234 28 36 29 343 2131 16 61 2 691 3611 25 674 14 568 111 884 93 827 73 638 61 876 73 63 1 627 88 82 335 395 32 3*5 373 358 279 343 112 761 87 14 14 658 7 844 51571 65 533 1 172 89 657 361 37 357 332 31 317 277 349 Võrreldes eelmise aasta keskmiste -saakidega on tänavune seemnesaak nõrgem, kuid kiusaak parem m. a. omast. Vaatamata kasvupinna suurenemisele jääb linaseemne kogusaak väiksemaks m. a-,st, kuna m. a. oli erakordselt hea linaseemne saagiaasta. Tänavust linaseemne kogusaaki hinnatakse 14 5 kv-le, mis on ligi 7% väiksem m. a. omast, kuid 26% suurem viimase 1 a. keskmisest linaseemne kogusaagist. Linakiusaak tõuseb aga suuremaks, kui ta oli ühelgi aastal viimase 1 a. jooksul, kuna linakiu keskmine -saak on tänavu hea ja peale selle on suurenenud ka kasvupind. Linakiusaaki võib arvata tänavu 112 7 kv-le m. a. 871 kv vastu ehk 29% suuremaks. Võrreldes viimase 1 a. keskmise kogusaagiga tänavust linakiu kogusaaki, osutub see 42% suuremaks 1 a. keskmisest kogusaagist. Seega võib tänavust lina-aastat pidada heaks, mis aitab suurendada ka põllumajanduse ralisi sissetulekuid. Arvestades toidu kui ka enamik söödaviljade suuremat saaki kujuneb k. a. p õ 1- lumajandusele paremaks möödunust. Et ka imiüügiitaimed,e saagid on suurenenud, kujunevad ka talundite ralised sissetulekud loodetavasti suuremaiks m. a-st. TALIVILJAORASTE SEISUND. - Taliviljaoraste seisund võrreldes eelmise kuuga on (paranenud tunduvalt. Tavaliselt on seisund nii, et sept. hinnangul näivad taliviljaorased paremaina ja okt. hinnang langeb pisut, kuid tänavu on seisund vastupidine. Oraste kahjurite tegevus langeb tavaliselt ajale, mis oli käesoleva hinnangu eel; kuid nagu miä orasteseisundi kohta antud hinnanguisit, ei ole tänavune kahjurite STATE OF YOUNG WINTER CROPS. tegevus eriti nimetamisväärt. On küll üksikuid kohti, kus orased om, kannatanud kahjurite tegevuse mõjul, kuid kahjustatud alad on siiski piiratud ega oma laialdast ulatust. Orasteseisundi paranemisele on aidanud tublisti kaasa soodus ilmastikuseisund sept. hinnangust okt. hinnanguni. isademeid oli rahuldavalt korrespondentide teateil 76% antud teadete arvust, 2%, korrespondentidest

Nr. 43 MAJANDUSTEATED 749 teatas, et sademeid oli palju ja 22% et sademeid oli vähe. Samuti nagu niiskustingimused, olid oraste arengule soodsad ka soojustingimused. Väga, häist ja häist soojustingimusist teatas 57% korrespondentidest, 41% teatas riajhuldavaist ja ainult 2% korrespondentidest lvust soojustmglmusist, mis sõltus muidugi sellest, mis aja külviga o"h siis tegemist. Nagu selgub korrespondentide poolt antud teateist ilmastikuolude kohta, olid need orastekasvule ja arenemisele soodsad. Rukkiorast e seisundit hindasid korrespondendid riigikeskmiselt 3,7 pallile eelmise kuu 3,3 palli vastu, seega on rukkioraste seisund viimase kuu jooksul paranenud,4 palli, mida peab pidama väga silmapaistvaks. M. a. oli samaaegsel (hinnangul rukkioraste seisundi hinnang 3,3 palli, seega,4 palli madalam tänavusest. Rukkioraste seisund võrreldes; eelmise kuuga näitas tunduvat paranemist Läänemaal,7 palli, Saare- ja Petseri-,6 palli, Viru-,5 palli, Tartu-,4 palli, Pärnu-,3 palli, Harju-, Viljandi- ja Võru-,2 palli ning Järva- ja Valgamaal,1 palli. Seega võib tähendada, et rukkioraste seisund maakonna kokkuvõtteis näitas kõikjal paranemist. Pisut väiksem kui rukkioraste juures oli paranemine nisuoraseil. Nisuoraste seisund paranes eelmise kuuga võrreldes riigikeskmiselt,2 palli ja osutub ka paremaks kui m. a. samal ajal. 1986. a. okt. tehtud hinnangul oli nisuoraste seisund 3,3 palli ehk,2 palli nõrgem tänavusest. Tänavu 15. sept. tehtud hinnangust viimase hinnanguni ei ole nisujorasite seisunud maade järgi kõikjal paranenud, nagu rukkioraste juures. Nimelt langes nisuoraste seisund,2 punkti tehtud hinnangust oktoobri hinnanguni Valgamaal ja jäi sept. tehtud hinnangu tasemele Tartu- ja Viljandimaal, kuna mujal kõikjal maade järgi paranes nisuoraste seisund.,1 palli paranes nisuoraste seisund Võru-, Pärnu- ja Järvamaal;,2 palli Viruja Harjumaal;,3 palli Petserimaal ja sellest veel enam Lääne- ja Saaremaal. Läänemaal paranes nisuoraste seisund,6 ja Saaremaal,5 palli. Tänavused taliviljaorased on. üldiselt paremad m. a-st ja neid peab pidama üldse paremaiks rea viimaste aastate jooksul. Praeguse orasteseisundi järgi määritleda lähemalt tuleva-aastast saaki on küll liiga varane, kuna orasteseisund võib veel tänavuse sügise jooksul muutuda suuresti. Kui ilmad püsivad veel kaua soojad, võivad hilisemad orased paraneda tublisti, samuti võivad aga ka kahjurid nõrgendada orasteseisundit. Samuti on väga suure tähtsusega oraste talvitamistingimused. Kuid praegune oraste hea seisund annab siiski põhjust loota head saaki, kui seda ei riku mõned erakorralised lvad tingimused. TÖÖSTUS JA KAUBANDUS VÄLISMAISED TARBIMISKAUBAD SISETURUL. FOREIGN CONSUMPTION GOODS ON DOMESTIC MARKET. Dr. A. Ramies. Tarbimiskaupadeks tuleb lugeda neid kaupu, millised lähevad otseteed isikule või ühiskonnale tarbimiseks, nagu toitained, riietus, majapidamistarbed, arstirohud jne. Tarbimiskaupadega varustab siseturgu esijoones meie oma tööstus ja põllumajandus. Lisaks omamaisele toodangule veame sisse igal aastal ka välismaalt rida tarbimiskaupu. Välismaised tarbimiskaubad moodustasid kriisieelseil aastail meie sisseveastraktuuris tähtsaima osa, 1929. a. veeti sisse välismaalt 52,2 milj, kr eest tarbimisikaupu, mis moodustus 42,5%, üldsdsseveoet tol aastal. Järgnevail aastail langes tarbkniskaupade osasuurus meie sisseveos tugevasti, 1935. a. oli see veel vaid 25,1%. Praegu võime tarbimiskaupade osatähtsust meie sisseveos hinnata ümmarguselt 26%-le. M. a. veeti sisse tarbimiskaupu ligi 23 milj. kr eest, seega üle poole võrra vähem kui enne kriisi 1929. a. See näitab, et tarbimis kaupa de alal oleme kanud varust um a eeskätt omamaise toodanguga

75 MAJANDUSTEATED Nr. 43 ning välismaisi kaupu ostma üldiselt märksa vähem kui varemail aastail. Tähtsaimaks liigiks välismaisist tarbimiskaupadest «siseturul on toitained. Igal aastal oleme tarbimdskauipadest ostnud välismaalt kõige rohkem toitaineid. Peab tähendama, et analoogselt üldise tarbimiskaupade sisseveo arengule on kujunenud ka toitainete import, kuid nad on sealjuures pidevalt jäänud tähtsuse poolest alati esikole, vaatamata sellele, et nende osasuurus tarbdmiskaupade üldsisseveos viimaseil aastail on kanenud. Kui 1929. a. veeti sisse välismaalt tarbimiskaupu üldse 52,2 milj. kr eest, moodustasid sellest toitained 3,2 milj. kr-le ehk 58%. Mullu ulatus tarbimiskaupade import 2i3 milj. kr-le, millest toitaineid veeti sisse 8,7- milj. kr. eest ehk ümmarguselt 38%. Siinjuures tuleb pidada silmas, et 1929. a. erakordselt suurt tarbimiskaupade impordi põhjustas eelkäiva aasta põllumajanduisikaldus, mille tagajärjel oli toitainete (eeskätt teravilja) sissevedu silmapaistvalt suur. Välismaisist toitaineist väärib tähelepanu kõigepealt tera- ja jahvatatud vili, mida erakorramsil aegadel on tulnud vedada sisse võrdlemisi suures koguses. Ulatuslik nihkumine omavarustuse suunas põllumajanduslike toitainete alal viimasel ajal on aga välismaise toitteravilja sisseveotarvidust vähendanud tunduvalt ning praegu katab omamaine toitteravili peagu ko*gu siseturutarvituse. Tänavu, eriti aasta alul, tuli teravilja (eeskätt nisu, maisi ja rukist) taas erakorraliselt vedada isse tavalisest suuremal määral, kuna mullu oli lõikus võrdlemisi nõrk. Selle tagajärjel suurenes teraviljaimport tänavu (kaheksa esimese kuu jooksul 4,6 milj. kr-le, mis mulluse sama ajaga võrreldes andis ümmarguselt 28%-st tõusu. Et tänavu teraviljasaak osutub mullusest märksa rahuldavamaks, võib loota, et teravilja sissevedu tuleval aastal kujuneb tunduvalt väiksemaks kui tänavu ning siseturu varustamist on kindlustatud eeskätt omamaise toitviljaga. TeMst välismaisist toitaineist siseturul tuleks nentida mõningaid kalasaadiusä, nimelt heeringaid ja soolatud silku. Heeringate alal on viimase kaheksa aasta jooksul toimunud muudatus analoogselt paljude teiste tarbimiskaupade sisseveole. 1929. a. ulatus heeringate sissevedu üle 1 tn 2,6 milj. kr väärtuses, mullu aga vaid ümmarguselt 4 4 tn-le,8 milj. kr eest. Heeringate tarvitus siseturul on seega viimaste aastate jooksul tunduvalt vähenenud, võrreldes kriisieelse ajastuga 56% ümber. Seevastu on silkude tarvitus siseturul aasta-aastalt suurenenud pidevalt. Kui 1929. a veeti sisse silke kõigest 162 tn, tõusis nende import järgnevail aastail kiiresti, näit., 1932. a. 39 tn, 1934. a. 97 tn ning mullu juba 1248 tn. Ainsaks meie siseturuvarustajaks välismaiste silkudega on Soome. Olgu tähendatud, et samuti Eesti on soome silkudele tähtsaimaks välisturuks, kuna keskmiselt 65% Soome üldisest silguekspordist on tulnud Eestisse. Tähtsamaks sisseveetavaks toitaineks on Suhkur. Kogu imporditavast suhkrust kasustatakse umbes 1% tööstusliku toorainena meie maiusainetetööstuses. ülejäänud peamine osa suhkruimpordist läheb siseturule tarbimiskaubana. Kodumaise suhkirutööstuse puudumise tõttu varustab ainult siseturgu selle igapäevase tarbimiskaubaga ainult välismaa. isuhkrutarvitusi siseturul tarbimiskaubana viimaseil aastail om osutanud pidevat tõusu ning ulatub praegu ümmarguselt 23 tn-le aastas. Peale seda tarvitab naaiusainetetööstus suhkrut toorainena umbes 25 tn aastas. Suhkruga varustavad Eestit peamiselt Briti, Läti, Poola ja NSVL. Maitseainete sissevedu on väga mitmekesine; siia hulka kuuluvad eeskätt sool ja rida igasugu koloniaalkaupu, eesotsas kohvi ja tee. Soola sissevedu kuni 1934. a. ulatus keskmiselt 22 tn-le aastas, suurenedes 1934. a. üle 27 tn ning püsib sel tasemel ka senini. Soolaimport toimub esijoones NSVL-st ja Saksast. Tee sissevedu on viimaseil aastail tunduvalt jäänud väiksemaks kui, näit., 1929. a. Kui kriisieelseil aastail ulatus teeimport 8 tn-le, on praegu see veel vaid 4 i5 tn keskmiselt aastas.

Nr. 43 MAJANDUSTEATED 751 Ka kohviubade sissevedu on vähenenud tugevasti, võrreldes, näit., läinud aastat 192. a-ga ümmarguselt 38%. Kohviubade sissevedu ulatub meil praegu ligi 88 tn-le. Neist arvudest nähtub, et kohviubade kui ka tee siseturutarvituis on viimaseil aastail vähenenud tunduvalt. Üldiselt tuleb tähendada, et maitseainete import väärtuse järgi on meil nüüd umbes 4.5%, väiksem kui 1929. a. Suurem/jaolt on see tingitud sisseveetavate maitseainete tugevast hinnalangusest, milline nähtus ilmnes nagu toorainete juures maailmamajanduskriisi puhkemisel pärast 1929. a. Teataval määral on aga maitseainete isissevedu vähenenud kriisiaastail teostamakatud knpordireguleerimise tõttu. Rohkesti veetakse meile sisse igal aastal välismaist puuvilja eetskätt apelsine, mandariine, sidruneid, banaane jms. Nende sissevedu ulatus 1929. a. üle 1,6 milj. kr. Kriisiaastail kanes kaupade sisseveo korraldamise tagajärjel välismaise puuvilja sissevedu tugevasti, 1932. a. majanduselu madalseisuaastal osteti näit., välismaalt puuvilja kõigest,1 milj. kr eest. Olgugi et järgnevail aastail puuvilja sissevedu impordiolude lahedamaks muutumisega tõusis taas veidi m. a.,5 milj. kr. väärtuses ei ulatu ta ometi 1929. a. tasemeni. Praegu võime hinnata apelsinide (arvatud ühes mandariinid) tarvitust siseturul ümmarguselt 68 tn aastas, sidrunite tarvitust 225 tn-le ning banaanide tarvitust ligi 3 tn aastas. Varemail aastail, eriti enne kriisiajastust, olid need arvud mitu korda suuremad. Kui välismaisite todtainete isiseturuitarvituse juures üldiselt võime nentida viimasel ajal tunduvalt langussuunda, peame välismaiste jookide alal nentima vastupidist. Võttes nende jookide importi 19S9. a. 1-ks, tõusis indeks 1934. a. juba 227-le ning mullu 39-le. iseega on meil nüüd välismaiste jookide tarvitus siseturul võrreldes kriisieelse ajastuga muutunud kolmekordseks. Peamine tähtsusi langeb siin prantsuse konjakile ja veinidele. Konjaktiimport 1929. a. ulatusi 13 tn-le, mullu aga ligi 4 tn. Välismaiste jookide ostmiseks kulutati m. a. ümmarguselt 345 tuh. kr, seega ligikaudu sama palju, nagu näit. toormalmi või elektrilampide ostmiseks välismaalt. Nagu toitainete tarvitus, nii on vähenenud ka välismaiste kaupade tarvitus siseturul ka riietuse alal. Eriti suurt langust asutasid keikattekaubad, 1929 36. a, ümmarguselt 72%. Puuvillast kui ka villast riiet on nüüd ostetud välismaalt hoopis väiksemas ulatuses kui kriisieelsel! aastail. Puuvillariiet osteti välismaalt 1929. a. näit., 2,8 milj. kr eest, mullu 1, milj. kr eest; villast riiet veeti sisse 1929. a. ümmarguselt 4 milj. kr väärtuses, m. a. aga ainult,5 milj. kr eest. Seega tuleb eeskätt nentida välismaise päritoluga villase riide tarvituse silmapaistvat vähenemist siseturul, õige märgatavalt on langenud ka loomuliku siidriide tarvitus siseturul. 1929. a. osteti välismaalt peamiselt Prantsusest ja šveitsist loomulikku siidiriiet üle 7 5 tn 47 tuh. kr väärtuses, mullu aga vaid veidi üle 16 tn 114 tuh. kr eest, seekord eeskätt peagu võrdseis koguseis Britist, Prantsusest ja Saksast, Meil kui ka mujal liiges teeb loomulikule siidriidele kahtlemata teataval määral tugevat võistlust kunstsiidriie, milline muidugi kvaliteedilt ei võistle loomuliku siidriidega, vaid odavuselt on kättesaadavam laiemaile hulkadele. Välismaiste karusnahkade tarvitus, jäänud kriisiaastail hoopis väikeseks, on tõusnud viimaseil aastail taas ning saavutanud peagu krüsieels taseme. Karusnahku osteti mullu välismaalt umbes,5 milj. kr eest. Suurimaiks kaubavarustajaiks sel alal on Saksa ja Soome kui ka NSVL (rebase-, orava- ja muud karusnad), P.-Am, Ühendriigid (igasugused karusnad) ning Hispaania (lambaikarusnad). Võrreldes välismaiste kalosside tarvitust mullu kriisieelse ajaga, näit., 1929. a. näeme, et viimaste tarvitusi siseturul ei ole praegu sugugi vähenenud, vaid koguni tugevasti tõusnud, vaatamata vastava siseturumahu suurenemisele onaatööstuskaupadega. 1929. a. veeti sisse kätasse välismaalt 8 tn 588 tuh. kr väärtuses, mullu

752 MAJANDUSTEATED Nr. 43 aga 188 ta 765 tuli. kr epst. Peavarustajaiks osutuvad,sel alal meie naaberriigid Läti ja Soome. Välismaisist riietuskaupadest tuleks mainida ka veel igasugu nööpe, kinnitisi jms., milliseid veetakse meile sisse keskmiselt 15 tuh. kr eest aastais, peamiselt Saksast ja Tšehhoslovakkiast. Nimetatud kaupadega on hilisemal ajal kanud siseturgu varustama ka juba vastav omatööstus, 'milline osa omast toodangust om suutnud edukalt mahutada ka mõnele välisturule. Tunduvat väiksemat langust, kui nägime üldiselt riietuskaupade alal, osutab viimase kaheksa aasta jooksul välismaiste majapidamistarvete sissevedu ja tarvitus siseturul. Kõigepealt on petrooleumiimport märksa suurem (1929. a. 16 tuh. tn, m. a. 17,6 tuih. ta). Raua-, teraseja vasekaupade sissevedu ma.japidamiaoitstarbeks praegu võrreldes kriisieelsete aastatega on jäänud osalt samale tasemele, osalt näidanud tõusu. Näit. välismaiste lauanugade ja -kahvlite import,1929. a. võrdus 19 tn-ga, miullu 28 tn-ga. Samuti on tõusnud igasuguse muu noakauba sissevedu, ulatudes eelmistega kokku üle 35 tuh. kr. Kodumaine tööstus on selle kauba valmistamisega vähe tegelnud; ometi peaks olema nimetatud kaupade tootmine kodumaisele metallitööstusele võrdlemisi lihtis ja tasuv. Välimaise Maas- kui ka alumiiniumkaüba suhites võime nentida väsitava omatööstuse arenedes hilisemal ajal tarvituse tunduvat langust. Alumiiniuimkaupa veeti sisse välismaalt enne kriisi üle 32.tn aastas, müüd aga vaid ca 3 tn. Kodumaine alumiiniumi- tööstus rahuldab siiseturuitarvitust peagu täiel määral ning mahutab osa oma toodangust ka juba reale välisturgudele (mullu eksport 41 tn). Igasuguste arstirohtude ja -tarvete import on võrdlemisi vähekõikuva iseloomuga, püsides enam-vähem ühtlasel tasemel, mullu ligi 1 milj. kr. Välismaiste muusikariistade ja -tarvete kui ka kosmeetikatarvete sissevedu on viimaseil aastail suurenenud tunduvalt. Raadioaparaate ja nende osi toodi siase 1929. vaid,3 milj. (kr e,est, kriisiaastate jooksul veelgi vähem, 1934. a. ligi,4 milj. kr eest, ent 1935. a. tõusis raadioaparaatide import juba 1,1 milj. kr-ie ning mullu 1,6 milj,, ksr-le. Raadioaparaatide sissevedu on meil suurenenud seega kriisieelsete aastatega võrreldes üle 4%. Mis puutub välismaiste kosmeetikatarvete (puuder, lõhnaõlid jsne.) sisiseveosse, siis on ka nende import viimasel ajal märksa suurem koguselt kui ka väärtuselt võrreldes kriisieelse ajaga. Ehk küll 'mõnede välismaiste tarbimiskaupade import ja tarvitus siseturul praegu võrreldes kriisieelse ajastuga on suurenenud, ei ole see asjaolu suutnud siiski pidurdada välismaiste tarbimiskaupade osatähtsuse üldist vähenemist meie impordisitruktuuri viimaseil aastail. Tõus tänavuse kaheksa esimese tkuiu bilansis (võrreldes sama ajavahemik,uga mullu) tarbimiskau-. pade sisseveo alal ligi 5 milj. kr (35%-st tõus) oii põhjustatud peamiisielt erakorralisest teraviljaimpordist. LAEVANDUS TALLINNA SADAM SEPTEMBRIS. Tallinna sadama tegevuses ilmnes septembris sügiskuue omane tagasiminek: Väliasõidust saabus Väljus sept. aug. sept. aug. Laevade maht net, rgt.. 91381 129 239 88473 116216 Kaupu tn....... 3243 39324 38319 34922 Reisijaid arv..... 2 38 6752 2562 7152 TALLINN HARBOUR IN SEPTEMBER. Laevade läbikäik jäi mahu järgi 26,7% väiksemaks eelmisest kuust. (Samuti vähenesid tunduvalt ka veod. Kaubaveo üldläbikäik ulatus sept. 68 562 tn-le eelmise kuu 74 246 tn. vastu, seega vähem 7,7%. Vähenes sissevedu, kuna väljavedu isegi kasvas. Sissevedu läks tagasi 28,% ja väljavedu

Nr. 43 MAJANDUSTEATED 753 tõusis 9,7%. Suuremate kogustena veeti sisae kivisütt, väävlit, naftasaadusi. Väljaveos olid kaalu poolest tähtsaimad: metsamaterjal, tselluloos, põleivkivisaadused, vanaraud. Ligi 2/ 3 sisseveost toimus eesti ja saksa laevadel, sealjuures oli eesti laevade osatähtsus suurem 3,6%; Saksa laevade osatähtsus oli sisiseveoisi 29,1%. Väiksemal määral veeti kaupu hollandi (11,4%), briti (3,3%), soome (6,3%) ja rootsi (3,6%) laevadel. Väljaveos on samuti eesti ja saksa laevadel suurim osatähtsus ja.sealjuures mõlemal.võrdne (28,1%); isuurim osa väljaveost veeti veel briti (17,9%), norra (7,6%.) ja rootsi (7,5%) laevadel. Reisijateliiklus laevadel Eesti ja välisriikide vahel jäi sept. võrreldes eelmise kuuga hoopis väikeseks, nimelt 4 942 reisijat 13 94 vastu, vähem seega 64,4%. Tagasiminek toimus suvitajate ja turistide arvel. (Rannasõidu alal osutus tegevus Tallinna sadamas samuti nagu välissõiduski septembris väiksemaks eelmisest kuust: laevasõit mahu järgi vähenes 11,2% ja kaupu veeti sisse ja välja vähem 19,9%. Üldse ulatus rannasõidus veetud kaupade läbikäik aug. 15 22 tn,.sellest oli sissevedu 13 4 tn. Tallinna sadama tegevust välissõidu alal k. a. 9 kuu jooksul võrreldes m, a. sama ajaga iseloomustavad järgnevad arvud: Välissõidust saabus Väljus 9 kuu Jooksul 9 kuu jooksul 1937 1936 1937 1936 Laevade maht net. rgt.. 72 794 735 784 75 26 725 364 Kaupu tn 268 889 213 971 265198 222 129 Keisjaid arv 3 32 33 998 3 315 34 232 Laevade liiklus mahu järgi oli 1937. a. 9 kuu jooksul veidi (2,8%) väiksem kui m.a. samal ajal. Vedude alal näeme tunduvat tõusu kaubaveos ja tagasiminekut reisijateveos. Kaupade läbikäik ulatus tänavu 534 87 tn. m. a. 4361 tn. vastu, olles suurem seega 22,4%. (Suurenesid sisse- kui ka väljavedu, kuid esimene enam. 'Sissevedu kasvas 25,6% ja väljavedu 19,3%. Reisijate läbikäik Tallinna sadamas oli tänavu 11,5% väiksem m. a-st (6 347 reisijat 68 23 reisija vastu) teiste sadamate kasuks. Teiste sadamate läbikäik reisijateveo alal kasvas ligi kolmekordseks, kuna tänavu oli reisijatelaevade liiklus väiissõidus suunatud ka teisisse sadamaisse peale Tallinna. Rannasõidu alal oli Tallinna sadama tegevus tänavu 9 kuu jooksul veidi elavam kui m. a.: kaupade läbikäik ulatus tänavu 87 443 tn-le m.a. 8.3 646 tn vastu, seega enam 4,5%. Prahiturul 14. 19. okt. toimus teatud nõrgenemine ja kõikumine, näidates algul langust, kuid lõpul paranedes. Kas see nõrgenemine on püsivanaa ilmega või on tegemist vaid ajutise tagasilöögiga ja prahituru korrigeerimisega pärast sept. lõpu/okt. aiguse erakordselt kõrget turutaset, on praegu raske öelda. isün ei ole prahiturg üksi mõõduandev, vaid ka (kõikumised kaubahindade ja väärtpaberite turul, mis kahel viimasel nädalal on andnud end tunda õige laialdaselt. Mitmete massiartiklite-toormaterjalide hinnad on näidanud tunduvat langust, nagu puuvill, malm, tsink jt. metallid. Kas on siin tegemist üldisema hindade languse algusega, on raske öelda, kuid arvamus kaldub sinnapoole, et seks ei ole põhjust, kuna nõudmine kaupade järele <on PRAHITURG. FREIGHT MARKET. endiselt elav ja ka maailma poliitiline olukord põhjustab püsivat toodangu ja kaupade liikumise intensiivsust. Arvamus kaldub selle poole, et praegune tagasilöök kaubategudel on /vaid osalise ilmega, mille suuremaks põhjuseks on spekulatiivselt liiga kõrgele kruvitud hindade viimine loomulikumale, kuid siiski küllalt kõrgele tasemele. Koguslik kaupade nõudmine kui ka liikumine peaksid aga jääma endiseks. Prahituru nõrgenemist seletatakse samuti osalt liiga kõrgele kruvitud prahtide viimisega loomulikumale tasemele, seda enam, et kaubahindade langemise loomulikuks tagajärjeks on ika väiksemate prahtide pakkumine kaupmeeste poolt. Teisalt mõjub prahituru nõrgenemisele osalt kaasa talvise aja lähenemine, mil vabaneb suur tonnaaž põh-

754 MAJANDUSTEATED Nr. 43 jämaad vedudel, millele kõigele tegevuse leidmine võib tekitada muljet tonmaaži küllusest, mis võib olla aga ajutine, kui laevaomanikud talitavad vastavalt. Ka ei tohiks olla mõjuta viljavedude osaline ümberkorraldumiaet lähemail turgudele NiSiVL-u ja P.-Ameerikasse L.-Ameerika arvel, mis vähendab veokaugust, seega ka tonnaaživajadust. Kuna 1938. a. peale on vähendatud 1% ka metsa väljaveakvootet, ei ole väljavaated tonnažinõudmise laienemiseks normaalolukorras' suured, küll võiks vast osalt oletada vastupidist, kuid ilma et oleks siiski põhjust veel karta tagasilööke, kui laevaomanikud jäävad külmaverelisiks ja hindavad seisundit õieti. "üksikuilit prahiturgudelt- m. n. kohta võime tuua järgmist: Viljavedudel üleaokeanijprahidlangesid L.-Ameerikasit 37 5/- <okt. algusega prahtide vastu tasemele, mida võib lugeda keskmiseks narmaaltasemeks k. a. n ja ni veerandile, olles viimaseil päevil: S. Lorenzo p. p. Inglise 31/ 31/6, hiljem 29/6 S. Lorenzo Antverp./Rotterdam 3/ 3,6, hiljem 29/ Kanada Inglise, per or. 4/1 4/3. Mustamere viljaprahte sõlmiti tegelikult vähe, kuna eelmisil nädalail oli siin suur nõudmine. Praht Antverpeni 23/ 22/6, Londoni 25/ 24/6. Ka Austraaliast tehti vaid üksikuid prahte üldiselt eelmisel tasemel 47/ 48/-. Vahemere vedudest oli puuvüjaseeninete veos vaikusi, kuid sõlmiti siiski üksikuid prahte, 2^6 18/6 per 6 k.j. Maakide ja fosfaatide vedudel oli küllaldane elavus, kuigi ka siin (prahid nõrgenesid pisut. Võiks nimetada: 6 tn. Huelva Garston 15/6 nov. 8 tn, Sfax Ghent 15/9 nov. Bougie Middlesborough 85 tn., 8 reiau, 15/ 42 tn. Sfax-La Pallice 17/6 24 tn. Huelva Aberdeen 17/6 17 tn. Huelva Hull 17/ 75 tn. Bona Middlesborough 17/ 4 tn. Bilbao-Grangemouth 14/ Mullaipähklit veol lõdvenesid prahid 42/ 4/- uue Crteri baasise prahi alusel. Süteprakid näitasid ka teatavat lõdvenemist, kuigi mitte kõigil turgudel. Maksti:...' Cardiff Port Said 1/6 11/6, 5 6 tn. Cardiff Aleksandria 1/6 11/6 5 6 tn. Cardiff Algires 11/ 25 tn. Cardiff Oporto 11/ 2 tn. Cardiff Rouen 6/6 Rotterdam Buenos Aires 14/ Tyne Gibraltar 9/ 5 tn. Newcastle Aalborg 7/3, 33 tn. Newcastle Kalmar 7/6, 17 tn. E. Coast Balti meri 7/6 8/6 Danzig Aalborg 7/, 35 tn. Danzig Rouen 11/6, 33 tn. Danzig Bordeaux 14/9, 23 tn. Metsamaterjalide hindades oli samuti märgata veohindade lõdvenemist Balti merest 3/ 5/- sdt, kuigi varsti kkavad kehtima talvised tekklaadungimäärused ning sügisesed tormid takistavad reise. On tehtud ka juba lepinguid 1938. a. sesooniks, keskmiselt 2/- üle miinimumi. Kuigi 1938. a. metsa väljaveokvooted euroopa riigest on määratud 1% vähem kui k. a., on arvata, et kogu kogus ei vähene, sest nähtavasti 1987. a. kogusest jääb palju vedamata. Kuna seda tonnaaži ei ole tulnud juurde, ei ole põhjust prahtide langemiseks, kui laevaomanikud suudavad seisukorda hinnata õigelt ja vastavalt talitada. Viimase aja prahtimisist metsaveo alal võiks nimetada: 7 Std. Hernösand London 51/ 6 Karlsborg Preston 75/ 15 Soomo Holland PL 24.5 6 Uleaborg Liverpool 69/6 75 Veitstsiluoto W. Hartlepool 56/ 65 Yxpila London 57/6 615 Kotka & Trangsund Warrington 67/6 Aj alepingu prahid järgnesid ka viimase nädala tendentsile, seda enam, et eriti suurte laevade, prahitase tõusis erakordselt kõrgele, sest -97 1/- per diw. prahti tuleb lugeda tõesti erakordseks, mida maksti sept. lõpul, okt. algul lühemate ajalepingute eest. Ajalepingutehingud olid võrdlemisi tagasihoidlikud. Väiksema tonnaaži eest talvekuiks pakuti ca 2 26% vähem kui suvekuil. "üksikuist tehinguist võiks nimetada: 85 tn. d-w. S/6 kahe Tšiili reisu eest. 89 tn. 8/9 kahe Tšiili reisu ees 625 tn. $ 8.25 ühe Ameerika reisu eest. a/l Cape Wrath, 7/7V* 12 kuud U. K./Vahemere sõite. 4 tn. selftrimm., 24 kuud 8/ pakkumine.

Nr. 43 MAJANDUSTEATED 755 Lloyds Lasti" prahiindeks sept. oli: W/o ± võrreldes eelmise kuuga Euroopa 136,46 + 4,77 P.-Ameerika 137,83 +21,56 L.-Ameerika 12,95 + 3,58 LAEVAEHITUS 1. OKT. 1937. 1. okt. s. a. oli ülemaailmselt (arvatud välja NSVL ja Hispaania, kust andmed saamata) ehitusel laevu: Aurikud Mootori. Purjel, ja praamid Kokku Suur-Briti ja Iiri 174 7225 89 47965 2 3 96 283 1184 635 Teised i i'1 I' Ifcj-fö riigid 167 534 323 32 117172 18 12 315 55 1717 71 Kokku 341 1236 343 49 1649 722 16275 788 22 345 Ehituselolev tonnaaž on 19 48S br. reg. tn suurem kui 1.VII37 ning ületab kõik arvud peale 193. a. 1. okt. 1936. a. oli ehitusel 211 br. reg. tn. laevu. Muis mais peale Briti oli ehitusel: Saksas 383 468 to. reg. tn., Jaapanis 334 53 tn., Hollandi 224 736 tn., P.-Am. -Ühendriiges 216 28 tn., Rootsis 114O2 tn., Taanis 13 45 tn. jne. Maailmas ehitatavaist laevadest 69 -(557 399 br. tn.) on tanklaevad. Ida-India, Aafrika 16,3 V. Ookean, Austraalia.... 112,14 + 2,5 + 4,64 Üldindeks 133,54 + 7,1 Prahi üldindeks sept. oli kõrgem kui ühelgi kuul varem viimase 15 a. jooksul. Kahtlemata näitab okt. indeks langust. SHIPBUILDING, 1st OCTOBER, 1937. Kolmandal veerandaastal vähenes uute laevade tellimine tunduvalt, kuna alustati ehitusega: Vähem eelmisest veerandist Suur-Briti ja Iiri 218537 br. reg.-tn. 149141 br. reg.-tn. Teised riisid.. 429 785 166 86 Kokku 648 322 316 1 Ehituste andmise tagasiminek on seletatav nähtavasti hindade suure tõusuga, samuti Ka liigu pikkade tähtaegadega, kuna teseis on peäle kaubalaevade väga rohkesti ehitusel sõjalaevu, millised on tekitanud erakordseid nõudmisi ehitusmaterjalide kui ka ehitusteste järele, mis asjaolud on laevahindu-tõstnud väga tunduvalt. Kui lisada ka NSVL-u ehitusi, oli 1. okt. üle 3 milj. br. tn. laevu ehitusel, mis mõjub ka tonnaaži suurenemisele k. ja lähemal aastal, kuna ka laevade lammutamine on vähenenud miinimumini. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TURUD VõITURG. Võihindade liikumises püsis m. n. tõusutendents. Meie võihimnaks noteeriti Manchesteris 14 ^142 S cwt, e. n. 134 136 vastu, tõustes seega 6 cwt-lt ehk 1 s. kglt. Taani võihinnafcs noteeriti Londonis 148 š, mille järgi tõusis Taani Kopenageni ametlik võminnanoteering 272 TKr-le kv. Meie eksportvõihinnak noteeriti 197 s. kg franko saatejaam, s. o. 1 s. kõrgemalt kui eelmine võihinna noteering. Turuten&ents kindel. Võrreldes võituruseisundit m. a. sama ajaga nähtub, et tänavu on olukord tundu- BUTTER MARKET. vait soodsam. Nii noteeriti m. a. samal ajal meie võihinnakis Manchesteris 97 99 š cwt s. o. 42 š ciwt-lt ehk 75 s. kg-lt madalamalt. Meie eksportvõihinna-noteering oli siis 135,s. kg, s. o. 62 s. madalam kui praegu. RM ostukursi püsimise korral olnuks aga meie praegune võihind juba üle 2 kr. kg., seega on võituruseisund tunduvalt paranenud. Võitagavarade liikumine Inglise näitas sept. lõpul tunduvat vähenemist. Nii oli võid kühnutuamajades 4. IX 817 5 kasti, mis vähenes 9. X 478 2 kastile. Seejuures (Järg Ihk. 757)

TÄHTSAMAD HINNAD JA NOTEERINGUD. PRICES AND QUOTATIONS. English Namenclaturt No. i. m English Nomenclature No. 4. ses 18/X 24/X 1937 11/X 17./X 1937 + ~ SUURMüÜGIHINNAD Tallinnas (Börsikom. noteeringute järgi <lcr. fcv) 1 Hulda 2 Nisu 16.U 16, 16,25 13,5 2,S 23, 2,2 23,25 23,5 3. Oder, sööda 17, 17, 15,75 14,75 4 Kaer 1*> B <> 14,5 14,5 12, 5. Rukkijahu 17.75 17,65 +,6 17,65 14,95 6. Kukkipüül 26, 26, 25,25 21,15 7. Nisupüül (kõrgem sort). 43, 43, 43,25 45,5 8. Kartulid, söögi 2,2") 2.2 5 } - - 9. tööstuse.... 2,5 2.5-2, 1. Kartulitärklis 24, 24, 23,5 27, 11. Juust, švaitsi (kg)... 1,25 1,25 1,25 1,25 12. Taimevõi (kg),83,83 82,5 75, 13 Suhkur. 45,88 45,88 46,2 42,75 14. Sool ' 2,3 2,3 2,3 2,6 15. Kiiu, Burma II 47, 47, 46,5 45, 16. Tee, or. Pek., Tseilon (kg) 5,75 5,75 5,75 5,76 17. Kohv, Rio, Santos 2,98 2,98 2,98 4,8 18. Kakao, hollandi 2,1 2,1 2,1 2,1 19. Heering., Š. Matties (tünn) 51,5 51,5 C 51,5 48,5 2. Matfuls 5 5,5 65,5 55,5 52,5 21. Palgid, kuusk, mänd (thm) 2, 2, 2, 18,5 22. Paberipuu (rin).... 9, 9, 8, 6, 23. Saet. mat., mänd u/s (thm) 42, 42, Oi 48, 3ü, 24. Telliskivid (1 tk.).. 47, 47, 47, 45, 25. Silikaatkivid (1 tk.).. 42,öQ 42, 42, 36,6 26. Tsement (tünn 17 kg)»). 6,85 5,85 5,85 6,45 26a. Tsem. paberkot. (17 kg)») 5.15 5,15 5,15 6,95 27. Lubi 2,2 2,2 2,2 2,77 28. Tsinkvalge (kg)....,69,59,2,42 29. Ooker (kg),23,23,23,25 8. Värnits 63, 63, 5, 71, 81. Linaseeme, õli tootmiseks. 16,75 16,75 17,75 18,88 82. õlikoogid, linaseemne.. 13,25 13,25 12,75 13,5 33. Nisukliid 11, 11, 11, 9,5 84. Superfosfaat, 18 2»/i.. 5» 5 4» 85 85. Kaalisool, 4% n > 55 1 > 55 36. Fosforiit, eesti - ~\ s ' 25 3 > 15 87. Nitrofoska ~ 21,15 88. Raud, sordi 22, 22, 22, 14,38 89. Teras, vedru 32, 32, «, 24, 4. Inglistina 56, 55, 55, 43, 41. Seatina 54, 54, 51, 4, 42. Vaskplekk, punane... 235, 235, z3ö, 157,5 43. valge.... 195, 195, i95, 14, 44. Tsinkplekk 77,5 77,5 77,5 69, 45. Puuvillariie, bjäs (mtr).,61,61,61,56 46. Tallanahk, eesti nah. (kg) 2,45 2,45 2,45 2,45 47. ameer, n. I a. 2,75 2,75 2,75 2,5 48. Paber, rotatsiooni.... 23,2 23,2 23,2u 23,2 49. Kivisüsi, auru, Newcastle 3,15 3,15 3,15 2,53 5. sepa 3,8 3,8 3,6 51. Põlevkivi, I-a s.ü,9,9,8 52. Turvas 1, 1,,9,9 53. Põlevkiviõli 5,6 5,6 5,6 4,6 54. Kütteõli, o/ü. E. Kiviõli" 6,75 6,75 6,75 4,75 65. Kivitorv 19, 19, 19, 19, 58. Nafta 14, 14, 14, 1,5 57. Petrooleum, Ameerika.. 15,5 16, 3,1 16, 12, 58. Bens., Riigi Põlevkivit. (It),31,81,31,26 59. Kiviõli Estolin"») (lt),32,32,32,29 VÄIKBMÜÜGIHINNAB Tallinnas (snt. kgr.) 6. Rukkijahu.. 17,5 17,5 1 17,6 14,8 61. Sepikuiahu,..... 27,5 27,5 27,6 28 62. Manna...../... 5 5 5 6 63 Kartulijahu...... SO SO 3 85 64. Kartulid 8,2 3,2 J 3,2 3,9 65. Suhkur 47 47 47 44 66. Sool 5 5 6 5 67. Piim, lt II valik lahtine. 68. Lauavõi 12 2 12 2 11 19» TI 17 69. Köögivõi 18 18 176 16 7. Koor, rõõsk (liiter)... 71. pu...... 1 1 1 1 3 1 11 1 72. Kanamunad (paar)... 78. Seali, keeduli... 12 85 12 1 5, 9 1 74. praeli.... 75. Loomali, supili... 15 55 11 4,5 65 11 55 15 47 76. praeli... 77. Vasikali, esim. veer... 7 55 7 55 73 55.8 64 78. tag... 7 7 7 7 79. Lambali, esim. veer... 6 63 6,7 61 51 8. B tag.... 57 62 8,1 66 68 81. Searasv, sulatamata. 82. sulatatud. 83. Loomarasv, sulatamata 84. sulatatud 85. Heeringad.... 85-a. Eesti erivalik 86. Räimed, värsked. 23 87. Kilud, värsked. 55 88. Ristikhein... 6,1 89. Aasahein.... 4,9 9. Põletispuud, kase (m 1 ) 845 91. männi 53 92. Petrooleum (lt)... 16 PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE Rukis (kr. kv.) 93. Hamburg (La Plata).. 94. Chicago 95. Winnipeg Nisu (kr. Uv.) 96. Hamburg (Manitoba I). 97. Liverpool 98. Chicago 99. Winnipeg Mais (kr. kv.) 1. Chicago Piim lahtiselt Tallinn (snt. lt) 11. I v. piimakauplustele.. 12. I v. piimatööstustele.. 13. II v. piimakauplustele.. 14. II v. piimatööstustele.. Või. (snt. kg) 15. Tallinn 16. Kindlustatud hind... Londonis. 17. Taani 18. Eesti 19. Läti 11. Leedu 111. U.-Meremaa...... Manchesteris. 112. Taani 113. Eesti 114. Läti 115. Soome........ 116. Rootsi Berliinis. 117. Saksa margi või.... 118. Peen meiereivõi.... 119. Meiereivõi.,.,.. 12. Kopenagenis. Taani. Peekon, (snt. kg) 121. Tallinn 6 72 kg I «. 122. 123. / 55,5 59,5 \ i 72,5 75, / 75,5-8,.. Londonis (kõrgem not.) 124. Taani 125. Eesti 126. Läti,.. 127. Leedu 128. Rootsi 129. Iiri 18. Poola Lina Võru-Petstri. 131. Ristna (R)..... 182. Hoffsdreiband (HD). 133. Dreiband (D).... 134. Ordin.-dreiband (OD). 135. L.-ordin.-dreib. (LOD\ 136. Takuprakk (H)... Mujal Eestis. 187. Ristna (R)... 188. Hoffsdreiband (HD). 189. Dreiband (D).... 14. Ordin.-dreiband (OD). 141. L.-ordin.-dreib. (LOD) 142. Takuprakk (H)...») fr. Rakvere; *) ühes teedemaksuga;») 25./X 81./X; *) 18./X 24./X; < Lääne rannas. 12 14 6 8 5 15,8 1,42 11,62 22,35 17,15 13,17 16,68 8,48 12 11 1 197 145 264 27 251 261 266 256 22 88") 83") 79») 16 148 148 148 153 168 148 121 112 13 94 85 76 119 11 11 92 83 74 12 14 6 8 5 116 14 6 7«5 2 +15, 24 5 6,1 6,4 4,9 845 563 16 4,8 846 563 16 NOTEERINGUD. 15,87 1,46 11,85 21,38 17,35 13,11 16,37 8,35 12 11 1 187 145,4,4 --! ' +4,5 1,2 +,5 +1,9 +1,6 +5,8 258! +2,3 242 261 24 24 248 248 21 88*) 83*) 79') 169 157 167 157 162 176 157 125 116 17 98 89 8 123 114 15 96 87 78 +3,4 +4,'~ +4, +3,2 +3,2 +4,8 5,3 5,7 5,7 5,7 5,6-5,5 5,7 3,2 8,5 8.7 4,1 -i,5 5, 8,6 3,ö 4,2 4,6-5,1

Nr. 43 MAJANDUSTEATED 757 olid aga võitagavard tänavu oktoobri algul tunduvalt väiksemad! kui m. a. samal ajal. Võitagavarade seis ulatus m. a. okt. algul 9S7 O kastile ja 1935. a. samal ajal 694 kastile. Seega oli tänavune võitagavarade seis okt. algul Inglises üle 5% madalam kui m. a. samal ajal. Võitagavarade vähenemist soodustas või sisseveo tagasiminek Inglisse. Nii veeti võid k. a. septembris. Inglisse 626 55 cwt m, a. sama kuu 871 226 cwt vastu, vähenedes seega 28%. Samuti vähenes Inglises oma maa võitoodang sept. 42% võrreldes m. a. sept. võitoodanguga. Kuna nõudmine või järele püsis elav, paranesid võininnad tunduvalt enam, kui seda võinuks loota ainult hooajalise tõusuna. Siseturul maksus või m. n. >s. kg: Tallinnas lauavõi 9fl 2 s. kg, köögivõi 175 185 s. kg Tartus. 195-25 15-175 Pärnus.. 2 25 155 17 Valgas.. 21 17 18 'Rakveres. 19 2 175 Narvas.. 195 25 175-185 PÕLLUMAJANDUSLIK VÄLJAVEDU. EXPORTS OF AGRICULTURAL PRODUCTS VÕI (tonni) Butter (tons) Sellest: Saksa... Inglisse.. MUNAD (tuh. tl.) Eggs (WOO) Sellest: Inglisse.. Saksa... PEEKON (tonni) Bacon (tons) LINA Flax (tonni) (tons) Sellest: Inglisse.. Belgiasse.. Soome... Saksa... Prantsus se. Nädalas. 18./X ll./x 24./X 17./X 1937 1937 268,9 83,9 235, 1188 216 9 49, 5,8,6 287, 83,4 23,7 162 288 126 49,2 32,2 3,9 28,3 1937. a. 1.1 kuni 24./X 1.599,6 4189.1 6235. 37137 529 31892 1785,1 57,6 1722,2 21,5 294,8 2115,7 532.3 1936. a 1935.a. 1./I kuni Uituni 26./X 27./X 8956,2 3743,1 595,2 4 94 16984 18776 184,5 6259, 2694,9 231,8 455,1 12,5 1531,2 9342,1 359,4 5425,6 434^ 2183 1761 1811,4 4294,7 288,1 7,3 14,3 192,3 1,3 JUUSTUTURG. - CHEESE MARKET. Juustuhindade liikumine välisturgudel pu- Ühes* riikliku juurdemaksuga saavad sis stabiilsem, võrreldes võihinna kujunemi- juustutööstused šveitsi juustu /eest: sega. Kuna m. n. ei olnud märgata mingit muudatust, noteeriti meil endised juustu- w 12 A ~ 137 a kgl X1 A ~" 13 s " kg ' hinnad. Seejärgi maksavad eksportörid 12 B ~ 129 * ^ ja 11 B - 122 s, kg. šveitsi eksportjuustu eest riikliku juurde- Siseturujuusturhinnaks noteeriti s. kg. maksuta endisi, s. o. järgmisi hindu franko Tallinn: ^f s \. ^ S- kg hollandi 1 12 A.... 112 s. kg 12 B.... 19 s. kg baeksteini 1 11 A.... 11 11 B.... 17 konserv 135, PEEKONITURG. Peekonituru! kestis edasi turunõrgenemine, kuna Inglise ja Iiri pakkumine on endiselt väga suur. Sellest põhjustatuna langes eesti peekoninoteering Londonis veel 5 š tsntn-lt, seega S3 š-le tsntn, kuna m. a. samal ajal noteeriti meie peekonit 9 š tsntn. Kuid inglise peekonikaubandus-ringides valitseb arvamus, et peekotnihinnad lähemate nädalate jooksul taas paranevad pisut, kuna on oodata inglise ja iiri peekoni pakkumispinge vähenemist. Meie peekonsigade noteeringuis ei ole seekord kajastunud peekonihindade suur langus, kuna suvekuil moodus- BACON MARKET. tatud reserv võimaldab hoida hindu stabiilsema. K. n. maksavad eksporttapamajad peekonsigade eest endiselt järgmisi hindu s kg: Tapakaalud I sort II sort III sort IV sort 6 72 kg 88 83 Siseturuliinnad 55,&-59.,.... 83 79 72,5 75....... 83 79 75,5 8 79 75 ja elussigade eest: eluskaal 1 12 kg 62 s. 121 16....... 66 üle 16, 62

758 MAJANDUSTEATED Nr. 43 TAPALOOMADE JA LIHATURG. CATTLE AND MEAT MARKET. Veiste pakkumine keskmine. Nõudmine keskmine. Tendents püsib. Veiseli maxsus suurmüügil: Suuril rammusaü pullel 44 47 s. jakeskmisil 4 42 s. kg 1. Väiksemail pullel rammusail 4 44 s., keskmisil 35 4 s. ja lahjadel 3 35 s>. kg. Lehma- ja härjali nuumatuil 47 5 s., keskmisil 35 4 s. ja lahjadel 3 35 s. kg. Mullikali rammusaü 4 14 s., keskmisil 35 4 is. ja lahjadel 3 35 s. kg. Turustades eluskaalu alusel maksusid suured pullid 28 3 s. ja väiksemad 22 25 29 s. kg. Väiksemate pullidega võrdselt maksusid ka mulläikad. Lehmade eluskaaluhtanad 15 21-! -32 s. kg. Vasikate pakkumine väike. Nõudmine keskmisest tagasihoidlikum, mis on tingitud lambali rohkusest. Tapetud vasikad ühes naga maksusid: nuumatud 7 75 s., keskmised 65 7 s. ja lahjad 56-6 s. kg; elusvasikate hinnad 35 45 5 s. kg. Lammaste pakkumine rohke. Nõudmine praeguste hindade tõttu väga elav. Tape- Kanamunahindade liikumine toimus maailmaturul m. n. üldiselt e. n. tasemel. Saksas püsisid hinnad endised, kuid Inglises võis panna tähele mõningate maade munahindade liikumises väikest tagasiminekut. Vaatamata sellele püsib hindade tase tänavu Inglisas kõrgemal 5 &% kui m. a. samal ajal. Meie eksportmunade hinnaks noteeriti m. n. endine hind, s. o. 11 &, kg. franko kogu- KANAMUNATURG. EGG MARKET. PHMATURG. tud lambad ilma nata ja pudemeteta maksusid: rammusad 45 48 s., keskmised 4 45 s. ja lahjad 35 4 s. kg. Muslammaste hinnad 25 -<3i 33 s. kg. Eksportlambali-noteering püsib. Nü maksub eiksiportlambali 7 75 s. kg, ning eluskaaluhind franko isaatejaam 3 33 s. kg. (Sigade pakkumine keskmine. Nõudmine kjeskmine. Nädala keskmiselt maksusid tapetud sead: noored ja peekonkaalulised 8 1 83 s., lisead 78> 8 s. ja rasvasead 75 8> s. kg. Elussigade hinnad 6 s. kg. Hinnad teiste linnade turgudel (snt. kg.). Seali Veiseli Vasikali Lambali Tartu.... 9 1 35 55 4 5 45 55 Piimu.... 9 15 5 5 45-6 5-55 Narva.... 9 1 45 5 45 5 55 6 Valga.... 9-1 5 65 45 SO 5-55 Nahkade hinnad. Veisenad toorelt 93 s. kg. Vasika nad 5.75 kr. piires tk ning suuremad üle 3,5 kg ühe kg hind kr. 1.65. Lambanad 2,5 4, kr tk. Hobusenad ühes saba- ja lakaga 12 15 kr tk. mispunkt. Samuti jäi endiseks siseturumunade hind 85 s. kg. Kuna munahinna kindlustamisfondi on laekunud juba nõutav summa, võib arvata, et meie eksportmunade hind paraneb järgmisel noteeringul. Siseturul maksusid kanamunad s. paar: Tallinnas.... 11 14 Valgas 11 13 Tartus 11 13 Kakvores.... 12 Pärnus... 11-12 Narvas 12 18 MILK MARKET. Piimahinnad püsivad isenini muutmatult, s. 1 ja müügil piimatööstustele Ö senti liiter. Nagu Põllutöökötta tulnud hinnateated olgugi et võimnd järjekindlalt on tõusnud. Nii noteeriti 25. oktoobril aa. piimahindadeks Tallinna kohta lahtistes nõudes järg on piima järele nõudmine praegu väga elav Tallinna ümbruse karjapidajatelt märgivad, mised hinnad: I valiku rõõsk piim ja arvestades võihinna tõusu, samuti karja müügil piimaikaujplustele 12 & 1 ja müügil laudassöötmiisele üleminekut ning ühenduses piimatööstustele Us liiter. n valiku sellega piima tootmiskulude tõusu, võika arvata, et piimahind juba lähematel tt?õ õ* s k p i i m müügil piimakaupiustele 1 päeva-

Nr. 43 MAJANDUSTEATED 759 del tõuseb. Ka möödunud aastal tõusis karja kinnijäämise järele oktoobri lõpupäevadel piimahind ühe isendi võrra. Väikeroiüügil maksus piim linnade piimakauplustes möödunud nädalal senti liiter: I valik II valik pudelites lahtiselt pudelites lahtiselt Tallinn 17 18 14 15 11 12 Tartu 14 15. 11 12 9 1 Narva..... 15 1 Pärnu 16 17 12 11 Eakvere 14 1 Haapsalu.... 14 9 1 Võru 9 1 M. n. liikusid maailmaturul nisuhinnad tõususuunas, kuna rukki juures kestis edasi väike hindade langus. Nii tõusis nisunoteering Chicagos eelmise nädala 13.11 kr-lt 13.17 kr-le ja Winnipegis 16.37 kr-lt 16.68 kr-le kv. Hamburgis oli Manitoba I nisu hinna paranemine üsna tunduv ja ulatus ligi ühele kr-le kv, kusjuures noteering tõusis 22.35 kr-le, saavutades seega aprillis ja juulis kehtinud hindade kõrgseisuaegse taseme. Seevastu langes nisuhind Liverpoolis 17.35 kr-lt 17.15 kr-le kv. Rukkihind nõrgenes kõige enam Winnipegis, kus noteering langes 11.85 kr-lt 11.62 kr-le kv. Seevastu on hinnalangus Hamburgis ja Chicagos ainult mõne s ulatuses ja nädala keskmised hinnad Hamburgis La Plata rukkil 15.8 kr. ning Chicagos 1.42 kr. kv. Söödaviljadest mamturul valitseb vaikus ja korrapärase ostjana esinevad maisiturul vaid Kesk-Euroopa riigid. Hinnad liikusid sõltuvalt nisuhindade tõusust paranemise suunas ja keskmiseks nädalahinnaks Chicagos noteeriti 8.48 kr. kv., mis ületab m. n. hinnataseme 13 s ehk ligi i2%. Viimasel nädalal nõrgenes linaturg veelgi. Vaatamata suurele hinnalangusele on ostjad veelgi tagasihoidlikud. 'Ka spekulatiivset linakiu ülesostmist ei ole praegune hinnaseis veel põhjustanud. NSVL on müünud 3 tn lina hinnaga 48 kullas fob IV gr I sordi alusel. Seega on nad (müünud lina 4 madalamalt, kui nad nõudsid senini, tunnustades seega nõrgemat seisu linaturul. Kuigi mõnelt poolt loodeti, et selle NSVL-u linamüügiga algab stabiilseni olukord linaturul, näib siiski, et madalaimat taset TERAVILJATURG. GRAIN MARKET. LINATURG. FLAX MARKET. Senini puudus ülevaade teraviljakaubandust mõjustavaist lõunapoolikeramaist Austraalia ja Argentüna kohta, kuid nüüd on avaldatud Austraalia viljade seisu kohta andmeid, milledest selgub, et -sealne arvatav toodang ületab keskmiselt 1% m. a- ja tõuseb 16 17 milj. bu. Argentiina kohta puudub praegugi lähem ülevaade, kuid olevaist andmeist selgub, t lõikuse väljavaated muutuvad järjest paremaiks, mis eeldavad ka seal ni. a-st kõrgemat toodangut. Tallinna Börsikomitee noteeris 2. X teraviljadele ja nende jahvatussaadusile järgmised hinnad kr kv: rukis 16, nisu 22,5 23, kaer 14 15, oder, olle 18, oder, toidu 16 18. Puhk ja Pojad suurveski A/S. Rotermanni tesed Rukkijahu...,. 17,5 18,5 17,5 Rukkipüül 26 25 27 Nisupüül 3 43 3 43 Väikemüügihinnad üksikuil turgudel jäid enam-vähem eelmise nädala tasemele ja olid rukkil 15 16 s., nisul 21 23 s., odral 15 17 s. ja kaeral 11 12 s. kg. ei ole Veel saavutatud, kuid kaugel see ei peaks olema. IAoabiiinad Sotis. Võru-Petseri E Pärnu tilepustatud R... Pärnu takk I sort..... NSVL-u kasteleo IV gr. I sort 2. X 37. 75 76. 73 74. 55 56. 76 77. 82 83 18. X 57 8 81 78 8 57 68 8 82 85^-86 Nagu siit nä, on hinnanõrgenemine vnmasel nädalal märksa suurem kui eelmisi! nädalail.

76 MAJANDUSTEATED Nr. 43 Vastavalt turunõrgenemisele on NSVL kasteleo cif-hinnad 82 IV gr I sordilt ja Läti-Livoonia 76 cif R-,alusel. Teatud kogus Oberkurish lina vanast saagist on veel saada hinnaga 6 cif basis R. Linahindade noteerimiskomisjoni koosolekul 22. okt. k. a. Tallinna börsil noteeriti lmakokkuoistuih.in.nad riiklike standardsortide alusel franko kokkuostja ladu kg-lt s: KARTULITURG. - Söögikartulite kokkuvõtmine toimub praegu peamiselt Lääne ranna. Purjekate omanikud ostavad kartuleid Rootsi jaoks, kuhu osa purjekaid on juba läinud. Senini on Rootsi saadetud veidi üle 2 (kv. Sel nädalal läheb, võib arvata, Rootsi vähemalt 1 kv. Maal raudteejaamades ostetakse peamiselt tööstuskartuleid. Virumaa raudteejaamadest saadetakse iga päev mitmed vagunid kartuleid Lõuna-Eesti püritusvabirikutele, kelledele oma kartuleid ei jätku piirituse valmistamiseks. Tööstuskartulite hindades m. n. muudatusi ei olnud. isöögikartulihinnad Lääne Võru- ja Petserimaal Mujal Eestis R 121 119 HD 112 11 D 13 11 OD 94 92 LOD 85 83 H 76 74 Takk I sort 83 II 73 III 63 Ehitustalck 17 Tendents langev. - POTATO MARKET. rannas paranesid umbes 2 sendi võrra kv kohta. Kartulihindade noteierimiskomisrjoni koosolekul 25. X 37 noteeriti Börsikomitees järgmised hinnad: 1. Söögikartul: Lääne rannas kr. 2,2 2,5 kv. 2. Tööstuskartul: tänklisvabrikutes 1 senti tärklise kg ehk kr. 1,8 2,2 kv., (piiritusvabrikutea 1 12 senti.tärklise kg ehk kr. 2, 2,2 kv. Tendents 1 kindel. AEDVILJATURG. VEGETABLE MARKET. õunaturul pakutakse kõige rohkem antonovkat. Et antonovka tänavu ei säili hästi, seepärast on märgata väikest hinnalangust. Võrdlemisi ilusaid ja suuri antonovkaid saab osta kiloviisi 15 s. Seerinkapakkumine on jäänud ka palju väiksemaks, kuna.selle sordi säilivuse aeg kkab jõudma lõpule. Talisortidest pakutakse juba rohkesti sibulõunu. Võrdlemisi puhtaid, keskmise suurusega sibulõunu müüdi 25 s. kg. Funafievärvusiega paremaist taliõunust (itiartu roosiõun, tšernogus) nõuti kuni 35 s. kg. Jõhvikaid on möödunud nädalaga võrreldes turul nä rohkem, kuna neid ei lähe enam ekspordiks, hinnad, on aga kerkinud umbes 5 1 s. kg. õunaeksport Soome edeneb hoogsalt. Kõige rohkem eksporditakse praegu sibulõunu. Soomlasile sibulõun aga hästi ei meeldi, teda põlatakse väikeseks ja iile 25 õuna kastis ei taheta osta. Ka nõutakse sibulõunapartiide juurde tingimata mõnda värvilist, paremat sorti (näit. tartu roosiõuna, tšernogusi jt.) M. n. läks ka esimene partii tööstusõunu (antonovkad) Saksa 1 kg. Sealt loodetav hind on aga madal ja eksport on võimalik ainult riikliku juurdemaksuga. Sigurieksip or dis on märgata elavnemist, Soomes on nõudmine hea. Mõned eksportörid on kokkuostupunktides sigurite eest võinud maksta isegi 1 2 s. kg üle noteeritud hinna. Jõhvika eksport on jäänud seisma, kuna siseturul on hinnad tõusnud tasemele, mis ei võimalda enam ekspordiks jõhvikate kokkuostu. Eksportmais püsib aga nõudmine jõhvikate järele. Sibulaeksport seisab endiselt ega ole loota lähemal ajal siin elavnemist, sest

Nr. 43 MA J AND US TEATED 761 isibulahinnad sisse ostes tulevad peagu sama kõrged kui 'Soomes saadavad hinnad. Hindade kõrge seis siseturul ei ole tingitud saagiäpardumisest, vaid on nähtavasti põhjustatud külvipinna kokkutõmbamisest. Aedvilja eksporditi; 11. 17. okt. 18. 24. okt. Õunu 3344 kg 44593 kg Sigureid 1'. Jõhvikaid 6 186 Konservkurke 114 756 Õunu läks peale Soome ni. n. 116 kg Belgia-Luxemburgi majandusliidu-maisse ja 1 kg Saksa. Sigurid läksid kõik Soome, jõhvikad Britti, Prantsusse ja Saksa ja konservkurgid Soome, USA-sse ja Briti L.- Aafrika ühendriigesse. Tallinna turul maksusid S5. okt. väikemüügil; õunad... 1 35 s. kg Tomatid.. 2 5 s. kg Pirnid... 6 2 Sibulad.. 28-3 Peakapsas. 3 5 s. kg. Kõrvitsad.. 8 1 s. kg Hapukapsas. 1 Jõhvikad.. 3 35 Porgandid. 8 1 Pähklid.. 9 12 Peedid... 8 1 s. kg Hapukurgid. 1 3 a. tk. Kaalid.., 5 1 Lillkapsad. 8 3 s. pea Aedsaaduste suurmüüglhirmad noteeriti Börsikomiteea 22. okt.: õunad sügis so r di s ed, eksportkõlblikud, franko Tallinn, pakkirmiskuludeta 23 25 s. kg. Tendents püsiv. õunad talisordised, alus nagu eelmisil, 25 3 s. kg. Tendents kindel. Tööstusõunad, alus nagu eelmisil, 18 s. kg. Tendents püsiv..sigurid eksportkõlblikud franko kokkuostukoht 16 s. kg. Tendents püsiv. Jõhvikad eksportkõlblikud, franko Tallinn, pakkimiskuludeba 18 s. kg. Tendents püsiv. KALATURG. FISH MARKET. M. n. veeti välja värsket ja eluskala 29 2 kg,.sellest angerjat 19 5 kg, ko 14 kg, ugi 68 kg, latikat 8 kg, lõhe ja iherust 7 kg. Angerjat läks.saksa eluskalana 16 1 : kg ja värskelt jääpakendis 34 kg. Eluisangerjas oli peamiselt Saare rannikvete päritoluga rändangerjas, millest maketi kalureile 13 14 kg. Väcrske angerja seas oli ca 1 kg Parmu lahe paigaangerjat, millest maksti kalureile 8 9 s kg. Ko eksporditi peamiselt Rootsi. Haugi läks Rootsi eluskalana 3 kg värskelt 4 kg, Prantsusse 15 kg, Soome värskelt 19O kg. Latikat isoome. Lõhe ja lih er ust Saksa ja teisisse maisse. Siseturul arenes tavaliste kalasortide kaubitsemine võrdlemisi elavalt. Tartu turul miüiügil rohesti ahvenat hinnaga: väifcse- mad 5 8 s kg, suuremad 15 25 s kg, ja Võrtsjärve kiisku 7 1 s kg. Uudiskaubana esines (rääbist 55 6 s. kg, ka ugi oli võrdlemisi rohkesti 3-4' s kg. Tallinna turul peäle ahvena ja ugi leidus rohkesti imeresiigu 5 7 s kg. LÕhesaak kujunes nõrgemaks eelmisest nädalast ja nõudmine lõhe järele oli ka tagasihoidlikum. Suured marjaga lõhed leidsid küll ostjaid, kuid niisaga ja kudenud lõhi jäi kauplejaile kätte. Nende realiseerimisega ei rutatud, lootes järgneval nädalal saada kõrget hinda, sest 25. okt. alanud lõhepüügi keeluaja itõttu jääb kalade juurdevool seisma. Keeluajal lubatakse püüda lõhe ja iherust ainult kalakasvatuse otstarbel. Püütud lõhest ja iherusest tuleb kalamari ja niisk anda kalakasvandusmajja. Lõhehind kujunes kala väärtuse ja marjarohkuse järgi 12 3 s kg. Lõhemari 12 kr. kg.

762 MAJAND U;S TEATED Nr. 43 Tähtsamate kalaliikide turuhinnad s kg. Tallinn Tartu Narva 23. X 23. X 22. X Lõhi, värske... 12-3 15 225 125 3 Lõhi, lõigatult.., 18 25 225 Angerjas, värske. - 12-18 18 Siig, v 5 7 6 7 Ko 7 12 5 1 Haug 35-5 3-4 Latikas 45 55 25-45 3-4 Vimb 4-45 3 4 Ahven, Peipsi... 2 3 5 25 Ahven, mere... 3 4 25 3ö Linask 6 Koger 3-4 35 Kaim 2 25 25 3 Kiiu 5-65 Tursk 1-2 18-2 Teib - 15-2 - Särg 7 1 ~ M. n. kujunes raime k au band usseisund veidi paremaks. Nädala kestel, peamiselt lõpu poole, tuli räimi turule võrdlemisi rahuldavas koguses ca 23 kg, peale selle veel koormate ja veoautodega. Vastavalt kujunesid ka müügihinnad. Kalasadamas maksti nädala algul 2 27 s kg. lõpu poole 13 2 s kg. Turul müügihind 3 35 s kg ja nädala lõpul 2 25 s kg. Kilusaak endiselt kehv. Saare rannikvetesse ilmus mõnesid kiluparvi; toodang läks kolikku falutööstusse. Saagivähesuse tõttu püsisid kiluhinnad endiselt kallid; Tallinna turul müüdi 5 65 a kg. Tunski rohkesti hinnaga 1 2 s kg. INFORMATSIOONI OSA AKTIVA EESTI PANGA NÄDALAARUANNE. Eesti Pank (Bank of Estonia) Weekly Return, 15. oktoobril 1937. a. PASSIVA Kattevara: - kuld: ras ja kangides välisra........... 84 215 829,24.171694,5 Vahetusra Subsidiary Coin 112 554,13 Sisevekslid: Home Bills: kaubavekslid.... 1 382 75,93 põllumajandusl.... 2 412 815,25 metsatööstusl..... 73 869,11 1286826,2 Laenud: Loans and Advances: valitsusele teistele *) Kinnis- ja vallasvara Property and Equipment Immovable.1 48 589,99 3 893,84 Muud aktivad Other Assets.....2 68 139,58 99 58 468,7 Põhikapital Capital 5, Tagavarakapital Reserve Fund.... 98 496,77 Jooksvad kohustused: Current Liabilities: a) pangatähed liikvel 46 85133, b) jooksvad arved: valitsuse 25 147 281,95 pankade 6 477 586,49 teised 2 96188,66 34629 97,1 Muud passivad Other Liabilities...12174 981,2 99 58 468,7 Kattevara vahekord jooksvate kohustustega: 1 629<>/ /o -. Proportion of Reserve to Current Liabilities: / ' ) Selles summas Vab. Vai. poolt garanteeritud laene Kr. 1455587,21 Indudes Bkr. 1455 537,21 guaranteed by the Government. JUHATUS.

VÄLISMINISTEERIUMI VÄLISKAUBANDUSE OSAKONNA TEATED INGLISE. Kavad mimakaubanduse korraldamiseks Inglises. Plans for Organisation of Egg Trade in Great Britain. Inglise kava munakaubanduse korraldamiseks on liberaalne. Kava pannakse ette lininukasvatajaile arvamuse avaldamiseks. Kui linnukasvatajad nõustuvad ettepandud kavaga ning põllutööminister omalt poolt kindlustab selle seadusandliku külje ning valitsuse toetuse, lähevad juba täpsamalt väljatöötatud ettepanekud tootjate hääletusele, i Kava kohta on kuulda mitmesuguseid arvamusi, "ühelt poolt arvatakse, et tootjad ei aiõustu kavaga, teisalt aga peetakse siiski võimalikuks kava elluviimist. Muidugi sõltub palju Briti valitsuse seisukost ses osas, mis puutub tootjate toetamisse. Teatavasti soovitas omaaegne munakaubanduse reorganise erimiskomisjon tollitõstmist, sisseveo piiramise kohta komisjon ei avaldanud aga oma seisukohta. Mõni aeg tagasi vastas briti põllutööminister järelepärimisele vanameelsete partei kongressil munakaubanduse kohta, et valitsus suhtus heatahtlikult linnukasvatajate soovidele. Peaks munakaubanduskava miinema läbi, on võimalik, et ka munade sissevedu reguleeritakse, vähemalt kevadkuu, mil juurdevedu välismailt ja ka oma maa toodang on suur. Muidugi seisab kava kehtimapaneku-ktisimus psraegu täiesti lahtisena. Linnukasvatajate huvide kaitsjad püüavad saavutada valitsuselt võimalikult suuri lubadusi tootjate kaitseks. Valitsus on aga poliitilisil motiivel ettevaatlik suurte soodustuste andmisel põllumajandusele tollide ja kontingentide näol, kuna kallis toitaine tööstusmaas mõjub tööstustoodangu kallinemise suunas. Juba mõnda aega on sotsialistid valitsusele tunginud kallale toitainete kallinemise tõttu. Kava võimaliku saatuse kohta võiks tulla selgust lähema 1 2 kuu kestel. LEEDU. Leedu loodetav viljasaak 1937. a. " mmmmmmm " Expected 1937 Agricultural Crop in Lithuania. K. a. viljade külvipimd oli 1626 5' saiks: talv oli külm ja paljudes ringkonnis 1936. a. 1598 67 vastu. suurima külma ajal olid põllud lumetud. Rukis kannatas peamiselt Leedu lääneosas Viljade külvipind (tuh. ). _ K^paaaniaal; enam kannatas aga tali- 1937 1936 1933 nisu. ^ukis ' " SJ-86 51,25 56,38 Leedu Panga informatsiooni-osakonna Talinisu 136,39 132,43 135,66 7 ' Suinisu...... 4,46 S8,4i 37,84 hinnangul loodetakse tänavu saada rohkem Odor.. 25,36 23,95 196,56 võrreldes e. a-ga rukist 25 tuh. tn (5%), Kaer.. 346,46 338,23 341,6 oferi 3<) tuil> tn (15%,) kaeru 88 tuh. tn Herned....... 13,81 14,24 7,24,r, nm s,. ~ * ^ ±.,«^1 i ^ I«-J onn Vikid 18il8 18; 14 18j25 (3'2%), lmu 6 tuh. tn (18%), kartuleid 27 Linad ja seemned.. - 95,73 9o',97 &i;6l tuh. tn (15%). Vähem arvatakse saavat Kartul....... 164,8 162,5 161,68 nisu 3 tuh. tn (2%), herneid 5 tuh. ta (7%,). Eelmise aasta ilmastikuolud olid soodsad 1983 35. a. keskmine rukkisaak oli 24,8 taliviljalkülviks, kuna sügis oli külladaselt tsntn. -lt, 1936. a. 22, ts. ja k. a. pikk ja.mitte liialt niiske. 1936/37. a. tal- loodetakse saada Statistika Keskbüroo hinve algusel olid talmljasaagi väljavaated nangul 23,6 ts. Nisu loodetakse saada 21, head, kuid hiljem muutusid ilmad ebasood- ts. -lt e. a. 23,3 ts. vastu