Tegevuskava aastani 2025 ja teekond süsinikuneutraalsuseni aastaks 2045 Hando Sutter Heddy Klasen
Fossiilkütused moodustavad ka EL-is kogu energianõudlusest 71% %, 1990-2019
Elekter moodustab Euroopa Liidus energia lõpptarbimisest vaid 23%, kuid roll hakkab kasvama 2,10% 22,80% 5,90% 10,90% 21,30% Arenenud riikides (OECD) taastub elektrivajadus kriisieelsele tasemele aastaks 2023 ja tõuseb seejärel 2030. aastani 0,8% aastas, ajendatuna transpordi ja soojatootmise elektrifitseerimisest. 37% IEA, World Energy Outlook 2020 tahked fossiilkütused maagaas elekter Eurostat, 2019 biokütused ja taastuvenergia nafta ja naftatooted muu, sh soojus, prügi, turvas
Taastuvelektril põhinev elektrifitseerimine on kiireim, odavaim ja kõige keskkonnasõbralikum tee süsinikuneutraalse majandusmudelini
Elektrifitseerimine loob võimaluse fossiilkütuseid välja vahetada ja CO 2 jalajälge vähendada Raudtee, parvlaevade, sõidukite elektrifitseerimine. Ca 25% CO 2 koguemissioonist Tööstuslike protsesside elektrifitseerimine, tarbimise juhtimine, salvestamine. Taastuvenergia tootmine. Energiatõhusus ja taastuvelekter kütmisel, jahutamisel, valgustusel. Tarbimise juhtimine, taastuvenergia tootmine.
AMBITSIOON Meie ambitsioon on pakkuda klientidele kasulikke ja mugavaid energialahendusi ning toota ise energiat aina keskkonnasäästlikumalt, sest just nii anname oma panuse maailma puhtamaks muutmisse
Eesti Energia rohepööre tugineb kolmele sambale Eesti Energia tootmise ümberkujundamine CO 2 neutraalseks Kliendile kasulike ja keskkonnajalajälge vähendavate terviklike energialahenduste pakkumine Päikeseparkide, maismaa- ja meretuuleparkide rajamine koos salvestussüsteemide arendamisega Põlevkivist elektritootmise lõpetamine ja vedelkütuste tootmisest üleminek ringmajandusel põhinevaks keemiatööstuseks Taastuvelektril põhinev elektrifitseerimine ehk kliendi keskkonnajalajälje vähendamine
Meil on lahendused selleks, et klient saaks igapäevaelus minna üle rohelisele energiale Tänavavalgustus Elekter Soojuslahendused Kiire internet Elektriautode laadimisvõrk Päikeseenergia lahendused Salvestuslahendused Oleme energiapartneriks rohepöörde elluviimisel Roheplaani konsultatsioon Valgustusteenus Paindlik energiajuhtimine Taristulahendused E-mobiilsuse lahendused Kindlustus
2023 II kv 2022 II kv Näide ühe kliendi roheteekonnast: 2025. aastaks on teekaart 40% äriklientidest 2021 III kv 2021 IV kv 2022 I kv Loome tegevusplaani rohelahenduste kasutuselevõtuks Ostame 100% taastuvenergial põhinevat Uuendame tootmise sise- ja elektrilepingut välisvalgustuslahendusi Toodame ise 100% puhast elektrit Elektrifitseerime oma autopargi, et vähendada transpordiemissioone Juhime suuremahuliste seadmete energiakasutust paindlikult 2023 IV kv
Meil on piisavalt rohelist elektrit, et katta klientide vajadus arendame ise ja ostame partneritelt
Rajame koduturgudel uusi taastuvenergia võimsusi klientide kaasabil Samm 1 Samm 2 Samm 3 Samm 4 Valmib tuule- või päikesepargi arendusprojekt Klient 1 ostab 10 aasta jooksul 30% toodangust hinnaga x Klient 2 ostab 7 aasta jooksul 40% toodangust hinnaga x Klient 3 ostab 5 aasta jooksul 30% toodangust hinnaga x Oluline osa tulevikutoodangust on klientidele kokkulepitud hinnaga müüdud Arendaja investeerimisrisk on madalam Investeerimisotsust saab teha riiklike toetusskeemideta Arendaja ehitab tuuleja päikesepargi valmis Klient ostab elektrit kokkulepitud perioodil kokkulepitud hinnaga
Tööd alustavad uued tuulepargid Eestis, Leedus ja Soomes. Poolas investeerime päikeseelektri jaamadesse SOOME Tolpanvaara Purtse EESTI Silale II Tootsi Akmene Kelme LEEDU POLAND POOLA
Oleme maailma juhtiva avamere tuuleenergia arendaja Ørstediga alla kirjutanud ühiste kavatsuste memorandumi Balti riikides meretuuleparkide arendamise võimaluste uurimiseks. Koostöö üheks fookuseks on Liivi lahe meretuulepark, mis võiks elektrit toota juba enne 2030. aastat. Strateegiaperioodi lõpuks plaanime lõpetada Liivi lahe meretuulepargis kõik olulised uuringud. KIHNU SAAR PÄRNU Eesti Energia alustas Liivi tuulepargi arendamist Koostöökokkulepe (MOU) Eesti Energia Tuule- ja jääolude, ja Ørstedi vahel linnustiku uuringud. Mereala planeeringu kinnitamine, hoonestusloa taotlus KMH Eestis ja Lätis Merepõhja ja tuule uuringud 183 km 2 200 km 2 Ehitusfaas AINAZI Tuulepark on alustanud tootmist 2010 2030
10000 Strateegiaperioodil kasvab enim tuulest ja päikesest toodetud energia hulk GWh 10000 Muu 8000 8000 Päike 6000 6000 Jäätmed Tuul 4000 2000 4000 2000 Jäätmepuit Maagaas Uttegaas 0 0 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Põlevkivi * Ei sisalda vedelkütuste tootmises kasutatud põlevkivi
t CO2/MWh Energiatootmise CO 2 intensiivsus väheneb taastuvate ja alternatiivsete allikate kasutamise suurenemise ning vanemate tootmisüksuste sulgemise tulemusel 1,20 1,14 1,11 1,00 0,80 0,79 0,75 0,86 0,70 0,60 0,40 0,20 0,00 0,50 Täidame omaniku ootuse 2030. aasta elektritootmise CO 2 intensiivsuse kohta 2023. aastal 0,37 0,55 0,35 0,45 0,30 0,40 0,38 0,28 0,26 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2030 0,26 0,37 0,09 0,05 EE kontserni energia tootmise CO2 intensiivsus EE kontserni elektri tootmise CO2 intensiivsus
Õhuheitmed tuh t/a CO2, /a Heitmete vähendamisega on Eesti täitnud 2030. aasta kliimaeesmärgi juba täna 25 14 20 12 10 15 8 10 5 6 4 2 0 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 0 SO2, tuh t/a Nox tuh t/a Tolm tuh t/a CO2, /a Eesti kliimaeesmärk, -70% aastast 1990 EL-i uus kliimaeesmärk, -55% aastast 1990
Arendame välja töökindla elektrivõrgu, mis tuleb toime kasvava elektritarbimisega ja kuhu saavad liituda tuhanded uued elektritootjad
MW (tunni keskmine võimsus) Võrguga liitunud mikrotootjate arv on hüppeliselt tõusnud ja kasvab strateegiaperioodil veelgi Elektrilevi võrguga ühendatud elektritootjate võrku antud maksimaalne võimsus kuus, MW 250 200 150 100 50 Elektritootjaid on 2021. aastal võrgus ca 5 korda rohkem kui 2017. aastal Uute tootjate liitumine toob kaasa uued väljakutsed, sh: Senine ühesuunaline liiklus asendub kahesuunalise liiklusega, mis tähendab keerukamat võrgujuhtimist Jaotusvõrgus toodetud ja tarbitud elekter vähendab kadusid ja alandab põhivõrgust elektri ostmist 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 kuu 2017 2018 2019 2020 2021 Üha suurem hulk kliente hindab Elektrilevi teenuse kvaliteeti nii elektri tarbija- kui ka tootjana
Elektrivõrgust saab elektrifitseerimise selgroog Mikrotootjate liitumine 30-päevases ajaraamis Autonoomne võrguvaba lahendus klientidele Elektrivõrgu töökindlus paraneb 30% Paremad digitaalsed kliendikommunikatsiooni kanalid
Elektrikatkestuste kestus alaneb strateegiaperioodil kokku 30%, kliendirahulolu tõuseb 22% 69 78 74 70 66 66 171 116 104 100 97 95 54 57 60 63 66 47 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Rikkeline SAIDI Plaaniline SAIDI Kliendirahulolu TRI*m Ilmastiku ja looduskeskkonna ajel tekkivate võrgurikete vähendamiseks tõstame ilmastikukindla elektrivõrgu osakaalu 71%-lt 80%-ni Plaaniliste katkestuste kestuse vähendamiseks võtame kasutusele alternatiivseid lahendusi Loome kanaleid, mis aitavad tormide ajal parendada kahesuunalist kliendikommunikatsiooni, näiteks tormiäpp MARU
2021 2025 strateegiaperioodi olulisimad eesmärgid Pikaajaline elektrifitseerimise teekaart on elluviimisel 40% äriklientide juures Taastuvenergia tootmisvarade maht kasvab 2,5 korda 1100 MW-ni Kontserni energiatootmise intensiivsus väheneb 30% võrra 0,37 t/mwh-lt 0,26 t/mwh-ni Meil on välja töötatud plaan, kuidas jõuda süsinikuneutraalse tootmiseni aastaks 2045
Meie tootmine on süsinikuneutraalne 2045. aastaks
2018. aasta emssioonide tasemelt on CO 2 neutraalsuseni jäänud minna viimane kolmandik teekonnast 2018 2019 2020 11,3 5,9 3,8 CO 2 VÄHENDAMINE 1990. a 20 2019-2020 2021-2050 Süsinikuneutraalsus 2018 2020 2050
Meie rohepööre tugineb kolmele sambale Kliendile kasulike ja keskkonnajalajälge vähendavate terviklike energialahenduste pakkumine Päikeseparkide, maismaa- ja meretuuleparkide rajamine koos salvestussüsteemide arendamisega Põlevkivist elektritootmise lõpetamine ja vedelkütuste tootmisest üleminek ringmajandusel põhinevale keemiatööstuseks
Taastuvenergia Keemiatööstus
Elektritootmise teekond CO 2 neutraalsuseni Elektritootmise CO 2 heide on 0 hiljemalt 2035 Elektritootmisel põlevkivi osakaalu vähenemine Lõppeb põlevkivist elektri tootmine Lõppeb uttegaasist elektri tootmine 4,2 4,2 1,8 0,6 2022 2023 2024 2026 2027 2028 2029 2031 2032 2033 2034 2036 2045 6 uut maismaa tuuleparki, päikesepargid Liivi lahe meretuulepark, päikesepargid Loode-Eesti meretuulepark, päikesepargid 2,8 TWh 4,5 TWh 13,4 TWh 18,9 TWh
GWh % Eesti Energia täidab taastuvenergia eesmärgi 20000 18000 16000 Taastuvenergia elektri ja soojuse tootmisel 120 100 14000 12000 10000 8000 6000 4000 2000 80 60 40 20 Omaniku ootus on suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaalu vähemalt 40%ni aastaks 2030 0 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2030 2035 2045 0 Enefit Power taastuvenergia EE kontserni taastuvenergia Enefit Green taastuvenergia Taastuvenergia osakaal
Eesti Energia keemiatööstuse CO 2 neutraalsuse teekond 2045 Asendame Enefit tehastes põlevkivi järk-järgult teisese toormega (nt vanarehvid, jäätmeplast) rakendades ringmajanduse põhimõtteid 4,2 4,2 1,8 2022 2023 2024 2026 2027 2028 2029 2031 2032 2033 2034 2036 Enefit280 0,6 2045 Põlevkiviõli kui keemiatööstus Lõpetame kütuste tootmise. Alustame keemiatööstuses uttegaasist kemikaalide tootmise ning CO 2 püüdmise ja sellest kemikaalide tootmisega
Vedelkütuste tootmisel väheneb põlevkivi osatähtsus vanarehvide pürolüüs koos põlevkiviga kemikaalide tootmine 4,2 4,2 1,8 0,6 2022 2023 2024 2026 2027 2028 2029 2031 2032 2033 2034 2036 Enefit280 2045 põlevkivi asendamine teisese toorainega (nt jäätmeplast) kemikaalide, polümeeritööstuse tooraine tootmine
Naftakeemia meie igapäevaelus Kas kütusena või lähteainena: õli on meie igapäevaelu lahutamatu osa
Vedelkütuste tootmisest ringmajanduse põhimõtetel keemiatööstuseks Enefit 280 ja Enefit 140 uttegaasist kemikaalide tootmisega alustame perioodil 2030 2035 4,2 4,2 1,8 0,6 2022 2023 2024 2026 2027 2028 2029 2031 2032 2033 2034 2036 Enefit280 2045 CO 2 püüdmise/ kasutamise/ ladustamisega alustame perioodil 2030 2035
KEEMIATÖÖSTUS Kasvame keemiatööstuseks läbi ringmajanduse E140 E280 Iru EJ MTP* PK bensiin/õli Uttegaas CO 2 Jäätmeplast Vanarehvid Süngaas (CO + H 2 )** Vesinik Elekter Reformaat, benseen, ksüleenid, tolüeen (keemiatööstus) Etüleen ja propüleen (plastitööstus) Metanool (kütus, lahusti) Dimetüülkarbonaat (elektrolüüt akudes) Uurea (väetis) Polüoolid (polümeerid) Polükarbonaadid (meditsiin) Atsetaat (tekstiilitööstus) Atsetoon (lahusti, plastitööstus) *MTP = meretuulepark **Süngaas tekib jäätmete gaasistamisel
t CO2/MWh Täidame elektritootmise CO 2 intensiivsuse eesmärgi lähiaastail 1,200 1,138 1,111 Eesti Energia kontserni tootmise CO 2 intensiivsus 1,000 0,856 0,800 0,793 0,755 0,697 0,600 0,400 0,501 0,550 0,367 0,355 0,448 0,299 0,403 0,387 0,374 0,279 0,260 0,258 Omaniku ootus on vähendada elektritootmise CO 2 mahukust alla 0,4 t CO 2 /MWh aastaks 2030 0,200 0,000 0,080 0,021 0,041 0,000 0,000 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2030 2035 2045 EE kontserni energia CO2 intensiivsus EE kontserni elektri tootmise CO2 intensiivsus Elektritootmise CO2 intensiivsuse riiklik eesmärk 2030
tuhat t CO2 Elektritootmine saavutab süsinikuneutraalsuse hiljemalt 2030 ja kogu tootmine 2045 14000 Eesti Energia kontserni CO 2 heide 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2030 2035 2045 EE kontserni CO2 summaarne heide EE kontserni CO2 heide elektri tootmisest