ET VASTUSED EUROOPA PARLAMENDILE KÜSIMUSTIK VOLINIKUKANDIDAADILE Mariya GABRIEL Innovatsiooni- ja noortevoliniku kandidaat 1. Üldine pädevus, pühendumine Euroopale ja isiklik sõltumatus Millised Teie oskused ja kogemused on eriti olulised volinikuks saamisel ja Euroopa üldiste huvide edendamisel, lähtudes eelkõige Teie tulevasest vastutusvaldkonnast? Mis Teid motiveerib? Millisena näete oma osa komisjoni strateegiakava väljatöötamises? Kuidas kavatsete rakendada soolõime strateegiat ja võtta arvesse soolist perspektiivi oma vastutusvaldkonna kõikides poliitikavaldkondades? Milliseid tagatisi saate anda Euroopa Parlamendile oma sõltumatuse kohta ning mil moel tagate, et Teie eelnev, praegune või tulevane tegevus ei sea kahtluse alla ülesannete täitmist komisjonis? Olen viimasel kahel aastal olnud digitaalmajanduse ja -ühiskonna volinik ja enne seda olin kaheksa aastat Euroopa Parlamendi liige. Pühendunud eurooplasena mõistan ma, et ei ole suuremat poliitilist au, kui töötada Euroopa heaks, eriti praegusel keerulisel ajal. Olen veendunud, et Euroopa tulevik sõltub meie ühtsuse tugevusest. Ametisseastuv president on usaldanud mulle kaks ülesannet. Esiteks tagan, et haridus-, teadus- ja innovatsioonialaste teadmiste kolmnurk aitab meil saavutada seatud eesmärke ja järgida laiahaardelisemaid sihte. Teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud küsimustes hakkan töötama Euroopa digiajastule vastavaks muutmise valdkonna juhtiva asepresidendi suuniste järgi ning hariduse, kultuuri, noorsoo ja spordiga seotud küsimustes euroopaliku eluviisi kaitsmise valdkonna asepresidendi suuniste järgi. Sellega toetame oma konkurentsivõimet ja tagame, et Euroopa on juhtival positsioonil digitaalse ja kliimaneutraalse ümberkujundamise teel. Nende poliitikavaldkondade koostoime tagab, et inimesed omandavad arenevas ühiskonnas edukaks arenguks vajalikud oskused. See, mis mind kõigepealt motiveeris poliitikasse suunduma ja mis mind kui volinikukandidaati tegelikult ajendab, on olla võimalikult kaasav ja töötada meie kodanike heaks kõikjal Euroopas. Teiseks keskendun ma noorematele põlvkondadele ja nende mõjuvõimu suurendamise võimalustele. Kultuur on Euroopa DNA oma mitmekesisuses, Euroopa põhiõigustes ja - väärtustes. Ma kavatsen euroopaliku eluviisi kaitsmise valdkonna asepresidendi juhtimisel jätkata kultuurivaldkonna edendamist koos Euroopa loovtöö tegijatega. Meie kultuuripärandi säilitamine, sealhulgas digitaalsete vahendite abil, jääb ka edaspidi minu poliitilise tegevuse keskmesse. Neis poliitikavaldkondades tuginen viimasel kahel aastal saadud kogemustele. Digitaalmajanduse ja -ühiskonna voliniku ametikohal olen hallanud IKT osa programmis Horisont 2020 (13 miljardit eurot), Euroopa ühendamise rahastus (1 miljard eurot) ja programmis Loov Euroopa (1 miljard eurot, MEDIA). Lisaks sellele olen edukalt teinud 1
tööd, mille tulemusel esitati ettepanek moodustada järgmises finantsraamistikus digitaalse Euroopa programm, mis peaks muu hulgas kaasa aitama meie teadusuuringute ja innovatsiooni väljundi laialdasemale lõimimisele Euroopa tööstusega. Lisaks rahastamisele on minu uue portfelli jaoks otseselt olulised mitu minu hallatud poliitilist meedet. Üks neist on näiteks autoriõiguse ja audiovisuaalsete eeskirjade uus kogum, mille osas ma pidasin komisjoni nimel läbirääkimisi ja mis on Euroopa kultuuri jaoks väga tähtis. Veel võiks näiteks tuua digiõppe tegevuskava, mille esitasin koos hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinikuga ning mida ma ajakohastan järgmisel ametiajal. Lisaks näitab minu pidevat pühendumist digioskuste valdkonnale asjakohase praktikaprogrammi loomine, mida rahastatakse programmi Horisont 2020 vahenditest, kuid mida rakendatakse programmiga Erasmus +, ning mis on aidanud tuhandetel noortel Euroopa ülikoolilõpetajatel omandada välismaal kogemusi digivaldkonnas. Soolise mõõtme lisamine poliitikasuundadesse ja selle edendamine poliitikas on olnud ja jääb tähtsaks suunaks minu poliitilises tegevuses. Oma eelmise ametiaja jooksul töötasin välja strateegia Naised digiajastul ja edendasin seda, koondades meetmeid, millega võidelda digitaalvaldkonna sooliste stereotüüpide vastu ja edendada rollimudeleid; edendasin tüdrukute ja naiste digitaaloskuste alase ning loodusteaduste, tehnika, inseneriteaduse ja matemaatika alase (STEM) hariduse omandamist ning innustasin naisi digitaalvaldkonnas ettevõtlusega tegelema. Selle valdkonna jälgimiseks on loodud naiste digitaalvaldkonnas osalemise tulemustabel, mida võetakse arvesse digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksis ning Euroopa poolaasta aruannetes. Kampaania #DigitalRespect4Her tõi esile keerulised olukorrad, millega naised internetis kokku puutuvad. Kõik liikmesriigid ja 23 suurema kõrgtehnoloogia ja meedia valdkonna ettevõtte tegevjuhid kirjutasid alla deklaratsioonile kaasava töökeskkonna loomise kohta oma ettevõtetes. Audiovisuaalsektoris oleme hakanud jälgima soolise tasakaalu programmi Loova Euroopa allprogrammis Media ning käivitasime algatuse Naised liikumises, mille kohta koostasime ka heade tavade juhise. Ma olen alati järginud Euroopa lähenemisviisi meie suhetes rahvusvaheliste partneritega. Sellega seoses oleme oluliselt laiendanud kõiki digitaalseid algatusi, näiteks Lääne-Balkani digitaalset tegevuskava, ning suhteid idapartnerluse ning Aafrika ja Vahemere lõunapiirkonna riikidega. Luban teile seega, et kohustun jätkuvalt täielikult järgima sõltumatuse, aususe, erapooletuse ja kättesaadavuse kohustust, nagu on määratletud Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikes 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 245. Kui mind kinnitatakse voliniku ametikohale, järgin täielikult aluslepingu sätteid ja vaimu, eelkõige kohustust tegutseda ilma juhtnööre saamata Euroopa ühistes huvides. Järgin jätkuvalt Euroopa Komisjoni liikmete käitumisjuhendit ja selle sätteid huvide konflikti kohta. Minu majanduslike huvide deklaratsioon on täielik ja üldsusele kättesaadav ning nagu möödunud ametiajal, ajakohastan selle kiiresti, kui ilmneb muutusi. 2. Vastutusvaldkonna juhtimine ning koostöö Euroopa Parlamendiga Kuidas hindaksite oma rolli volinike kolleegiumi liikmena? Kuivõrd peate end parlamendi ees vastutavaks ja aruandekohustuslikuks enda ja Teie vastutusala osakondade tegevuse eest? Milliseid konkreetseid kohustusi olete valmis võtma läbipaistvuse suurendamiseks, koostöö tõhustamiseks ning parlamendi seadusandlikele 2
algatustele ja taotlustele tõhusate järelmeetmete tagamiseks? Kas olete valmis edastama parlamendile teavet ja dokumente kavandatavate algatuste või käimasolevate menetluste kohta võrdsetel alustel nõukoguga? Kui mind volinikuks kinnitatakse, võtan ma täieliku poliitilise vastutuse oma pädevusvaldkonnas toimuva tegevuse eest. Ma omistan suurt tähtsust kollegiaalsuse põhimõttele ja kavatsen teha igakülgset koostööd teiste kolleegiumi liikmetega. Kuna mind on kolm korda Euroopa Parlamenti valitud, jätkan austuse ja kohusetundega tihedat koostööd parlamendi ja asjaomaste komisjonidega nii poliitiliste otsuste tegemise protsessi kui ka poliitilise dialoogi kõigil etappidel. Järgin kindlalt juhtpõhimõtteid, mis võimaldavad teha tulemusrikast koostööd institutsioonide vahel, ning tõhusat ja õiguspärast ELi otsuste tegemise süsteemi. See tähendab avatust, vastastikust usaldust, tõhusust ja korrapärast teabevahetust. Toetan täielikult ametisseastuva presidendi poliitilisi suuniseid ja tema antud tööülesandeid, milles võetakse täielikult arvesse neid põhimõtteid ning rõhutatakse kavatsust tugevdada Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelist erilist partnerlust. Kui mind nimetatakse volinikuks, annan endast parima selle eesmärgi saavutamiseks ning järgin täielikult Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelisi suhteid käsitleva 2010. aasta raamkokkuleppe ning paremat õigusloomet käsitleva 2016. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe sätteid. Luban osaleda kõigil asjakohastel täiskogu istungitel, komisjonide koosolekutel ja kolmepoolsetel aruteludel, nagu olen seda teinud praegusel ametiajal. Tagan, et Euroopa Parlamendi asjaomased komisjonid on kaasatud minu vastutusalasse kuuluvatesse olulistesse küsimustesse, olles ühtlasi täielikult teadlik sellest, kui oluline on parlamendi ja nõukogu kui kaasseadusandjate võrdne kohtlemine. Tagan korrapärase teabevahetuse asjaomaste parlamendikomisjonide esimeestega, suhtlen otse komisjonide liikmetega ning tagan, et olen kättesaadav kahepoolsetel kohtumistel. Samuti tagan, et Euroopa Parlamendi liikmete küsimustele minu vastutusalasse kuuluvates valdkondades vastatakse kiiresti ja täpselt. Olen alati valmis vastama Euroopa Parlamendi täiskogu ja komisjonide ees ja andma selgitusi. Pooldan ametisseastuva presidendi poliitilisi suuniseid, milles on rõhutatud, et kodanike usalduse taastamiseks Euroopa Liidu vastu peaksid meie institutsioonid olema läbipaistvuse osas avatud ja laitmatud. Kohustun seega täielikult rakendama läbipaistvust ja teabevoogu käsitlevaid ulatuslikke sätteid Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelisi suhteid käsitlevas raamkokkuleppes ning paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes. Tagan kindlalt, et nimetatud sätteid järgitakse Euroopa Parlamendi komisjonide struktureeritud dialoogides ja muudes kontaktides. Samuti teen jätkuvalt jõupingutusi, et teavitada kodanikke komisjoni rollist ELi institutsioonilises ülesehituses, eelkõige arvukates kodanikega peetavates dialoogides. Lisaks sellele põhinevad minu vastutusalasse kuuluvate valdkondade poliitilised ettepanekud ja programmide täitmine parema õigusloome põhimõtete kohaselt ekspertide ja avalikkusega peetavatel korralistel konsultatsioonidel. 3
Pooldan täielikult ametisseastuva presidendi toetust Euroopa Parlamendi algatusõigusele ja lubadust, et komisjon võtab parlamendi liikmete häälteenamusega vastuvõetud resolutsioonide järelmeetmena vastu õigusakte, järgides täielikult proportsionaalsuse, subsidiaarsuse ja parema õigusloome põhimõtteid. Osana komisjoni järgmisest kohustusest süvendada partnerlust Euroopa Parlamendiga teen ma resolutsioonide üle arutlemise igas etapis koostööd parlamendiga kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 225. Kohustun tegema tihedat koostööd parlamendikomisjonidega ning osalema aktiivselt ELTL artikli 225 kohaste resolutsioonide ettevalmistamisel. Olen veendunud, et see aitab parandada dialoogi, suurendada usaldust ja tunnet, et teeme ühise eesmärgi nimel koostööd. Samuti tagan, et Euroopa Parlamenti teavitatakse korrapäraselt, eelkõige enne olulisi sündmusi ja minu vastutusalasse kuuluvates valdkondades toimuvate rahvusvaheliste läbirääkimiste olulistes etappides. Olen täielikult teadlik, et teabe ja dokumentide esitamine on oluline aspekt Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelise partnerluse süvendamisel. Seepärast kohustun täielikult rakendama nende kahe institutsiooni vahelise raamkokkuleppe ja paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe asjakohaseid sätteid. Tagan kaasseadusandjate võrdsuse järgimise minu vastutusalasse kuuluvate valdkondade alase teabe jagamise osas. Kultuuri- ja hariduskomisjoni küsimused 1. Vastutusvaldkond Haridus. Teie ülesanne on muuta Euroopa haridusruum 2025. aastaks reaalsuseks. Kuidas tagate, et hiljuti vastu võetud meetmed saavad praktikas teoks ja milliseid lisameetmeid kavatsete selle eesmärgi saavutamiseks võtta? Millisena näete liidu edasist poliitikat digioskuste ja meediapädevuse valdkonnas ning millised on järgmised sammud seoses digiõppe tegevuskavaga? Teilt oodatakse programmi Erasmus+ eelarve kolmekordistamist järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ning programmi Erasmus+ muutmist kaasavamaks ja avatuks piiratud võimalustega inimestele. Kuidas tagate, et eelarve järgmises mitmeaastase finantsraamistikus ka tegelikult suureneb, ja kuidas täpselt kavatsete programmi Erasmus+ kaasavamaks muuta? Kuidas kavatsete toetada ELi ülikoolides haridus- ja teadusuuringute ühtsemat strateegilist käsitlust? Milline on Teie ettekujutus ELi hariduspoliitikast pikas perspektiivis? Minu missioonikirjas on keskne koht Euroopa haridusruumi loomise juhtimisel. Austades täielikult aluslepingust tulenevaid pädevusi hariduse valdkonnas, teen ma väga tihedat koostööd Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja haridusvaldkonna sidusrühmadega. Euroopa Parlament ja liikmesriigid suhtuvad Euroopa haridusruumi loomisse väga positiivselt; detsembris 2017 määras Euroopa Ülemkogu haridusruumi loomiseks kindlaks prioriteetsed töösuunad. Haridusruumi loomise tahe on endiselt väga tugev. Seepärast kasutan ma täielikult ära ELi raamistikku, mis võimaldab vahetada teavet liikmesriikide hariduse ja koolituse valdkonna üldiselt sarnaste probleemide kohta, teha võrdlusuuringuid ja õppida üksteiselt. Keskendun kvaliteetsetele ja innovatsioonipõhistele haridus- ja koolitussüsteemidele juurdepääsu tagamisele. Töötan, et ületada takistused, mis segavad õppimist teises riigis ja õppijate vaba liikumist; üks takistus on Euroopa üliõpilaskaardi puudumine. Toetan piiriülese 4
õppega seotud liikuvust ja koostööd hariduse ja koolituse valdkonnas, muu hulgas Euroopa ülikoolide esimese katseprojekti edasiarendamise kaudu. Jätkan tööd võtmepädevuste, hea alushariduse, diplomite ja õpitulemuste vastastikuse tunnustamise ning keeleõppe valdkonnas. Erasmuse programmi osas teen suuri jõupingutusi, et saavutada ametisseastuva presidendi üleskutse eelarvet kolmekordistada, kajastades Euroopa Parlamendi soove. Tunduvalt suurem eelarve on väga oluline ka selleks, et programmi kaasavust veelgi suurendada. Meetmed hõlmavad sihttoetusi erivajadustega inimestele, paindlikumaid vorme, mis vastavad ebasoodsas olukorras olevate inimeste vajadustele, ja sihipäraseid meetmeid, et programmi paremini tutvustada. Lisaks uurin ma struktuurifondide ja InvestEU pakutavaid võimalusi, et toetada liikmesriike võrdse juurdepääsu tagamisel kvaliteetsele kaasavale haridusele kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba esimese põhimõttega. Arvestades digiülemineku kiirust ja ulatust, tuleb meil kiiresti tõhustada digioskusi käsitlevaid meetmeid. 43 %-l ELi elanikkonnast on vähesed digioskused ning 17 %-l puuduvad digioskused üldse, mis seab nad tõsise tõrjutuse ohtu. Ametisseastuv president on teinud selgeks, et see on meie jaoks prioriteetne valdkond. Arvan, et digiõppe tegevuskava ajakohastamine on asjakohane. Uuringud näitavad, et selle probleemi lahendamisel peaks olema keskne roll õpetajatel; nad on huvitatud oma digioskuste parandamisest ja tehniliste vahendite kasutamisest oma töös. Kui aitame õpetajatel digitaalset suutlikkust ja enesekindlust suurendada, võimaldab see neil omakorda anda noortele nii tööeluks kui ka ühiskonnas osalemiseks vajalikud digioskused. Veel üks prioriteet on digihariduse võimaluste laiendamine. Peame tagama, et haridusasutused suudaksid täita digitaalajastu vajadusi elukestva õppe perspektiivis. Kavatsen pöörata erilist tähelepanu sellistele võimalustele nagu arvukad avatud veebipõhised kursused, et jõuda võimalikult paljude inimesteni. Peame kasutama arukalt digitaalset tehnoloogiat, et muuta haridus tõhusamaks ja kaasavamaks. Kõigi meie jõupingutuste peamine eesmärk peab aga olema heade digioskuste andmine noortele. Saame sellele kaasa aidata, keskendudes näiteks kõigile suunatud digitaalsele kirjaoskusele, arvutiteadusele ja informaatikale, et lapsed ja noored mõistaksid digitaaltehnoloogiat ja oskaksid sellesse kriitiliselt suhtuda nii selle võimalustesse kui ka ohtudesse. Me juba elame digitaalses maailmas, nagu ka meie lapsed, kuid haridus ei ole veel digitaalne. Teadusuuringud ja haridus kuuluvad kokku. Tipptasemel teadusuuringuid ei ole võimalik teha, kui inimeste haridus ja väljaõpe ei ole tasemel ja kui neil puudub uute avastuste tegemiseks õige suhtumine ja meelelaad. Teadusuuringud on elukestva õppe spektri loomulik jätk. Tegelikult tegeleb enamik Euroopa kõrgharidusasutusi nii õpetamise kui ka teadustööga ning haridus ja teadusuuringud on praeguste liikuvusprogrammide raames juba seotud. Uued programmid suurendavad koostoimet veelgi. Kui mind kinnitatakse hariduse ja teadusuuringute valdkonna volinikuks, annan ma suure panuse kahe poliitikavaldkonna edasiseks ühendamiseks tihedas koostöös sidusrühmadega. Kokkuvõttes on minu pikaajaline nägemus ELi hariduspoliitikast tugevalt seotud Euroopa haridusruumiga. Toetan täielikult ambitsioonikat poliitilist visiooni luua ruum, kus piirid ei takista õppimist ega teadustöö tegemist; kus teises riigis õppimine või töötamine on enamiku õpilaste ja õpetajate jaoks normiks; kus haridusasutused pakuvad kõigile kvaliteetset ja kaasavat haridust. 5
Kultuur. Teil tuleb oma töös edendada Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava. Kuidas tagate kultuurivaldkonnas ühtse ELi poliitika ja rahastamismudeli ning milliseid samme on selleks vaja astuda? Kas meil oleks vaja ulatuslikumat ja põhjalikumat ELi kultuuristrateegiat? Kuidas tagate ELi kultuuripoliitika suurema nähtavuse ja Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 aktiivsed järelmeetmed? Kuidas tagate, et ELi poliitikaga austatakse ja edendatakse kultuurilist ja keelelist mitmekesisust? Vastutate ka kultuuri- ja loomesektori edendamise eest. Milliseid ELi lisameetmeid peate vajalikuks nende sektorite toetamiseks? Ühtne poliitika ja rahastamismudel on kultuurivaldkonnas tõepoolest väga olulised, kuna kultuur on seotud paljude poliitikavaldkondadega alates haridusest kuni teadusuuringute ja sotsiaalse sidususe ning välissuheteni. Teiste programmidega on kultuuri jaoks ette nähtud märkimisväärsed ELi rahalised vahendid. Näiteks ajavahemikul 2014 2020 on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kultuuri jaoks hinnanguliselt ette nähtud kokku üle 9 miljardi euro, mis ületab kaugelt programmi Loov Euroopa finantssuutlikkust. Sellega seoses teen tihedat koostööd volinike kolleegiumiga ning liikmesriikide ja piirkondadega, et kultuuritegevusse investeerimise puhul pöörataks piisavalt tähelepanu integreeritud kohaliku arengu strateegiatele. Eri poliitikavaldkondi ja osakondi hõlmava töö puhul lähtume Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskavas esitatud eesmärkidest ja põhimõtetest. Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 oli suurepärane näide sellest, kuidas ELi eri poliitikavaldkondade ja programmide koostoime toob kasu kogukondadele üksikisikute piirkondade, linnade ja mõnikord ka kogu riigi tasandil. Euroopa aasta oli suunatud ühele selgele eesmärgile: meie ühise Euroopa kultuuripärandi kui Euroopa ressursi edendamine. Euroopa aasta edule aitasid kaasa viisteist komisjoni talitust, seetõttu kavatsen sellist tööd jätkata, tehes koostööd, ühendades jõud ja maksimeerides iga panuse. Kavatsen poliitikat nii juhtida, et pärand aitaks vastata meie aja sellistele pakilistele küsimustele nagu kaasamine, säästev areng ja kliimamuutused. Sarnaselt igal aastal valitavate Euroopa kultuuripealinnadega on Euroopa kultuuripärandiaasta aidanud märkimisväärselt suurendada teadlikkust ELi kultuuripoliitikast ja muutnud selle poliitika nähtavamaks. See algatus jõudis miljonite Euroopa kodanikeni ja näitas, kui oluline on kultuur ELi tasandil. Arvan, et saame sellest kogemusest õppida. Uurin, kas selliseid meetmeid nagu mitmesugused auhinnad, mida me praegu kultuuri valdkonnas rahastame, saab muuta nähtavamaks. Selleks et päästa valla Euroopa suur loovus, tuleb rõhutada loovust kui konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku Euroopa üht olulist pädevust. Kõike seda saab teha, võttes arvesse minu ametiaja põhialuseid: meie kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitsmine ja edendamine, samuti meie kirjanduse tõlkimise kava jätkamine. Sellega soovin aktiivselt kaasa aidata sellele, et kõikide riikide autorid jõuaksid teiste riikide lugejateni nende emakeeles. Olen seisukohal, et Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse strateegia peab põhinema arusaamal olemasolevatest tavadest ja tulevastest probleemidest ja olema sektoriülene ning suunatud mõju ja jätkusuutlikkuse tagamisele. Komisjon on selleks juba palju ära teinud oma ettepanekuga, milles käsitletakse uut kultuuri- ja loomemajandusele keskenduvat Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovaatikakogukonda. Komisjoni lähenemisviisi eesmärk on katsetada uusi ideid ja edendada majandusharudevahelisi kontakte, viies ettevõtjad kokku üksteisega ning parimate teadusuuringute tegijatega, et lahendada minu arvates selle valdkonna põhiprobleem killustatus. Eesmärk on kõrvaldada tõkked, mis 6
takistavad juurdepääsu rahastamisele, luua piisavalt kriitilist massi ja lõhkuda barjääre, et sektorid saaksid kasvada koos, mis suurendaks juurdepääsu meie kultuurile kogu maailmas. Noored ja sport. Milliseid ELi poliitikaprioriteete näete noorte- ja spordivaldkonnas? Kuidas tagate, et noortestrateegiast on noortele reaalselt kasu? Kuidas kavatsete tagada noorte parema kaasamise ELi poliitika kujundamisse ja Euroopa kodakondsuse mõtestamisse ning nende suurema osalemise? Kuidas on Teie arvates võimalik jõuda erineva taustaga ja vähemate võimalustega noorteni? Sporti käsitletakse nüüdseks Lissaboni lepingus, misläbi on ELi poliitika selles valdkonnas edasi arenenud. Millisena näete ELi rolli spordipoliitika tuleviku kujundamisel ja kas Teie arvates on spordipoliitikas konkreetseid valdkondi, kus tuleks ette näha ELi meetmeid? Noorte ja spordi valdkonna prioriteedid on tõepoolest omavahel üsna tihedalt seotud. Noortestrateegia kaudu püüame noori kaasata, ühendada ja suurendada nende mõjuvõimu, kaasata neid demokraatlikesse protsessidesse ja tuua nad ELile lähemale. Euroopa mõõtme edendamisega spordis soovime jõuda marginaliseerunud ühiskonnaliikmeteni, kaasates neid kogukondadesse ja edendades samal ajal tervislikke eluviise. Minu peamine prioriteet noortepoliitikas on tagada, et rohkem noori saaks kasu ELi poliitikast ja programmidest, ning tagada võrdne osalemine. Isegi kui me täna jõuame paljude noorteni vahetusprogrammide ja eri vormis dialoogide kaudu, ei ole me kaugeltki jõudnud enamiku Euroopa noorteni. Seetõttu peame muutma oma poliitikat ja programme kaasavamaks ning suurendama osalevate noorte arvu, olenemata nende taustast, haridustasemest või rahalistest võimalustest. Selles osas oleme juba teinud teatavaid edusamme. Näiteks oleme ELi noortedialoogi juurutanud kohalikul tasandil ja noortel on nüüd lihtne võtta osa sellistest ELi meetmetest nagu Euroopa solidaarsuskorpus või DiscoverEU. ELi noortestrateegias on esitatud Euroopa noorte nägemused. See aitab märgata noorte probleeme ja seda, kuidas EL saab aidata neid probleeme lahendada. Sellega on loodud poliitiline raamistik, mis toetab Erasmus + programmi, Euroopa solidaarsuskorpust ja Discover EU algatust. See suunab liikmesriikide noortepoliitikat. ELi noortestrateegia annab noortele võimaluse osaleda ELi poliitika kujundamises. Selleks et tagada noorte kaasamine, ei peaks me mitte ainult andma neile platvormi oma hääle kuuldavaks tegemiseks, vaid peaksime neid tähelepanelikult kuulama ja võtma nende arvamust tõsiselt. Kavatsen edendada noorte ideid noorteküsimusi käsitleval nõukogu istungil osalevate ministrite hulgas, kui liikmesriikides on vaja võtta meetmeid. Kavatsen kasutada noorte hüvanguks kõiki minu vastutusvaldkonna vahendeid alates haridusest ja spordist kuni kultuurini, et rahuldada nende vajadusi ja lahendada nende probleeme. Arvan, et spordil on ELis üha olulisem roll. Aitame liikmesriikidel teha kindlaks ühised probleemid ja töötada tihedas koostöös kõigi sidusrühmadega välja võimalikud lahendused, austades täielikult spordiorganisatsioonide sõltumatust. Mul on selles valdkonnas neli selget poliitilist prioriteeti. Esiteks, spordieetika kaitsmine. Ma sooviksin näha reaalseid edusamme võistlustulemustes kokkuleppimise valdkonnas. Pärast spordivõistlustega manipuleerimise vastase konventsiooni aastatepikkust blokeerimist võtan kiiresti ühendust eesistujariigiga, et kaaluda, kuidas oleks võimalik see olukord lahendada. Kuid spordieetika ei seisne mitte ainult võistlustulemustes kokkuleppimise ja dopingu vastu võitlemises, selle eesmärk on ka edendada spordiorganisatsioonide head juhtimist, läbipaistvust, demokraatiat ja soolist võrdõiguslikkust. Teiseks tekitab Euroopas muret vähene kehaline aktiivsus. Peame spordi positiivset mõju ühiskonnale täielikult ära kasutama. See seob inimesi ja kogukondi ning 7
hoiab inimesi tervena. Seepärast kavatsen seda potentsiaali kasutada ja edendada spordi abil Euroopa kodanike tervist ning ka sotsiaalset kaasatust ja soolist võrdõiguslikkust. Kolmandaks ei ole sport kasulik mitte ainult meie ühiskonnale, vaid ka meie majandusele. Spordisektor toetab meie konkurentsivõimet olulisel määral ja on oluline tööandja. Seepärast tahan hoogustada spordisektoris majanduskasvu, tööhõivet ja innovatsiooni. Neljandaks tean, et Euroopa Parlamendil on tugev huvi rohujuure tasandi spordi vastu. Järgmistel kuudel on minu prioriteediks arutleda selle üle, kuidas me saame oma kohalike ja piirkondlike organisatsioone veelgi rohkem toetada. Soovin, et seda teemat käsitleda järgmisel ELi spordifoorumil. 2. Komisjonisisene kooskõlastamine Teie vastutusvaldkond kattub paljudes hariduse, kultuuri, noorte ja spordi valdkondades (digioskused, rahvusvaheline koostöö, Euroopa solidaarsuskorpus, programm Loov Euroopa jne) teiste volinike või asepresidendi vastutusvaldkonnaga. Kuidas kavatsete tagada komisjoni siseselt kooskõlastatud käsituse? Kuidas aitab selline koordineerimine ja koostöö kaasa poliitika kujundamisele? Kuidas tagate kooskõlastatud käsituse olemasolevate haridus-, kultuuri-, noorte- ja spordivaldkonna meetmete ja algatuste puhul? Teie ametinimetus sisaldab sõna innovatsioon. Kuidas kavatsete edendada innovatsiooni haridus-, kultuuri- ja loomesektoris? Minu missioonikirjast nähtub, et kui Euroopa Parlament mind volinikuks kinnitab, on minu vastutusvaldkonnaks haridus-, kultuuri-, noorte- ja spordivaldkond. Ma näen vastastikust täiendavust teiste vastutusvaldkondadega, näiteks kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanuhariduse valdkonna volinikukandidaadi Schmiti ning digi- ja meediavaldkonna puhul ka volinikukandidaat Goulardi vastutusvaldkonnaga. Mis puutub asepresidendi kandidaatidesse, siis nad kooskõlastavad poliitikavaldkondi, sealhulgas neid, mis kuuluvad minu vastutusvaldkonda. Komisjoni praeguse koosseisu raames asepresidendid juhivad ja kooskõlastavad volinike rühma tööd. See süsteem on osutunud tõhusaks barjääride lõhkumisel ning vastutusvaldkondade ja rühmade vahel koostöö tegemisel. Loomulikult kavatsen teha väga tihedat koostööd kolleegiumi teiste liikmetega, et tagada minu poliitikavaldkonna meetmete täiendavus ja sidusus teiste poliitikavaldkondade meetmetega ning kasutada ära vastutusvaldkondadevahelist koostoimet. Sõna innovatsioon minu vastutusvaldkonna nimes peegeldab selle tulevikkusuunatud olemust. Haridus, noored, kultuur ja sport on tõepoolest väga tihedalt seotud innovatsiooniga. Näiteks hariduse puhul on kaasaval elukestval õppel ja innovatsioonil põhinevate haridus- ja koolitussüsteemide edendamine üks Euroopa haridusruumi eesmärke. Nõukogu 2018. aasta soovituses võtmepädevuste kohta on konkreetselt toodud ära loovus ja uuenduslikkus, et kirjeldada, kuidas konkreetsed teadmised, oskused ja hoiakud aitavad kaasa uute ideede või lähenemisviiside väljatöötamisele. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut ning selle teadmis- ja innovaatikakogukonnad annavad õppuritele, ettevõtjatele ja äriinnovaatoritele teadmisi, pädevusi ja oskusi, mis on vajalikud ideede muutmiseks väärtuslikeks toodeteks või teenusteks. Näiteks noorte valdkonnas ei saa ignoreerida noorte häält mitte ainult seetõttu, et nad on homsed juhid, vaid ka sellepärast, et neil on poliitika kujundamiseks värskeid ideid ja uuenduslikke mõtteid. Näiteks kultuuri valdkonnas on komisjon teinud ettepaneku käivitada 2022. aastal Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovaatikakogukond kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas. 8
3. Parlamentaarne kontroll Nii haridus- kui ka kultuuripoliitika digitaalne mõõde jääb üldiselt Teie pädevusest välja ning selle eest vastutavad asepresidendi kandidaat Vestager ja volinikukandidaat Goulard, kuid sellel on siiski suur mõju haridusele, kultuurile ja audiovisuaalvaldkonnale. Kuidas tagate, et kultuuri- ja hariduskomisjonil on võimalik nimetatud volinike tööd kogu nende ametiaja jooksul kontrollida? Kuidas tagate, et komisjoni poliitikakujundamisel võetaks arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone? Kuidas tagate oma pädevusse kuuluvate mitmeaastase finantsraamistiku programmide puhul, et Euroopa Parlamendi roll poliitika- ja eelarvevalikute kindlaksmääramisel jääb alles ka programmide arenedes? Olles ise olnud Euroopa Parlamendi liige, väärtustan ma kindlalt olulist rolli, mida Euroopa Parlament mängib ELi õigusaktide ja programmide demokraatliku järelevalve tagamisel. Seepärast suhtlen kultuuri- ja hariduskomisjoniga regulaarselt, et pidada teiega struktureeritud dialoogi viimaste oluliste küsimuste seisu ja rahastamisprogrammide rakendamise seisu üle. Samuti alustan teiega avatud dialoogi tulevaste poliitiliste algatuste üle ja jagan oma ettepanekuid teiste kolleegiumi liikmetega, et näha, kuidas neid saaks poliitikakujundamisel ära kasutada. Eelkõige teen ühist huvi pakkuvates valdkondades tihedat koostööd Euroopa digiajastule vastavaks muutmise valdkonna juhtiva asepresidendi ja siseturu volinikuga ning loon nende valdkondadega koostoimet ja hoian ära barjääride püstitamise. Seoses minu vastutusvaldkonda kuuluvate programmide arenguga tagan koos oma talitustega alati täieliku läbipaistvuse ja annan teile kogu vajaliku teabe, et hõlbustada teie määravat rolli eelarvepädeva institutsioonina. Leian, et selline koostööl põhinev lähenemisviis on algusest peale väga oluline selleks, et vastata kodanike ootustele ja võtta konkreetseid meetmeid, millel on nende elule positiivne mõju. See ei ole ainult minu arusaam. Ametisseastuv president Ursula von der Leyen on teinud kõikidele volinikukandidaatidele ülesandeks tugevdada komisjoni eripartnerlust Euroopa Parlamendiga. Kavatsen kogu oma ametiaja jooksul töötada käsikäes Euroopa Parlamendi, eelkõige tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning teaduse ja tehnoloogia tuleviku esinduskoguga, ning mul ei ole kahtlust, et kultuuri- ja hariduskomisjon arendab samalaadseid konstruktiivseid koostöömehhanisme kõigi asjaomaste asepresidendi kandidaatide ja volinikukandidaatidega, et tagada Euroopa Parlamendi kontrolliõigus. Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni küsimused 1. Millised on peamised poliitilised prioriteedid, mida kavatsete järgida oma vastutusala selle osa puhul, mis kuulub tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni pädevusvaldkonda nimelt teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas? Milliseid konkreetseid seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke algatusi, sealhulgas rahastamisvahendeid, kavandate Te nende prioriteetide saavutamiseks? Mis oleks selliste algatuste peamine sisu ja ajakava? Kuidas kavatsete oma valdkonna seadusandlike ettepanekute puhul konkreetselt rakendada põhimõtet üks sisse, üks välja? 9
Minu prioriteet on jõuda kiirelt kokkuleppele menetluses olevate seadusandlike ettepanekute, eelkõige programmi Euroopa horisont osas ja keskenduda nende õigeaegsele rakendamisele. See hõlmab ühise loomeprotsessi jätkamist (st kodanike, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja lõppkasutajate kaasamine) programmi Euroopa horisont esimese strateegilise kava, esimeste missioonide loomise ja institutsioonilisi partnerlusi käsitlevate seadusandlike ettepanekute koostamise puhul. See hõlmab ka Euroopa innovatsiooninõukogu loomist. Sõltuvalt mitmeaastase finantsraamistikuga seotud edusammudest ja programmi Euroopa horisont vastuvõtmisest on 2020. aastaks ette nähtud institutsioonilisi partnerlusi käsitlevad seadusandlikud ettepanekud, strateegilise kava rakendusaktide vastuvõtmine ja programmi Euroopa horisont esimene tööprogramm. Teiseks tahan luua Euroopa teadusruumi, kuhu koondame kõik riiklikud ja Euroopa jõupingutused. Euroopa teadusruumile uue hoo andmine peaks edendama Euroopa juhtpositsiooni teaduses, tagama teadmiste kõrge kvaliteedi ja levitamise, investeeringute kriitilise massi ning pakkuma riiklike süsteemide jaoks uuenduslikke kestlikke lahendusi. Samuti peaks see soodustama riiklikke reforme kõigis valdkondades, mida tahetakse täiustada. Avatud teadus ja avatud innovatsioon on olulised poliitikavaldkonnad Euroopa teadusruumi rajamiseks. Soovin veelgi tugevdada sidemeid Euroopa haridusruumiga, kuna oskused, haridus ja elukestev õpe on Euroopa konkurentsivõime ja innovatsiooni peamised edasiviijad, mis toetavad rohelist kokkulepet ja digiüleminekut. Kolmandaks olen ma veendunud, et teadusuuringud ja innovatsioon on võtmetähtsusega tegurid, mis soodustavad innovatsioonil põhinevat jätkusuutlikku majanduskasvu ning on olulised, et lahendada paljusid prioriteetseid küsimusi, mida on nimetatud ametisseastuva presidendi poliitilistes suunistes, alates rohelisest kokkuleppest kuni vähktõvevastase võitluse kava, säästliku ja aruka liikuvuse, tehnoloogilise suveräänsuse, puhta energia arendamise ja nullsaasteni meie kodanike tervise hüvanguks. Minu prioriteet on, et teadusuuringud ja innovatsioon annaksid maksimaalse panuse meie ühistesse eesmärkidesse vastava tegevuskava kaudu, et võimaldada ökoloogilist, majanduslikku ja sotsiaalset üleminekut, mis ühendab teadusuuringuid ja innovatsiooni, reforme ja reguleerimist. Neljandaks püüan ma edendada rahvusvahelist koostööd hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, mis on oluline element Euroopa Liidu kui ülemaailmse osaleja rolli tugevdamisel. Programmi Euroopa horisont alusel jätkatakse strateegilist koostööd peamiste partneritega sihtotstarbeliste meetmete kaudu kooskõlas ELi prioriteetidega ning eesmärk on aktiivsemalt saavutada koostoimet teiste ELi programmidega. Lisaks olen võtnud kohustuse kasutada edukalt ära ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi, praeguse programmi Horisont 2020 ja tulevase programmi Euroopa horisont tulemusi. See hõlmab teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutuselevõtu tugevdamist, kaasates noori innovaatoreid ja kohalikke juhte ning andes neile võimaluse kiiresti kasvada, muu hulgas Euroopa Innovatsiooninõukogu kaudu. See hõlmab ka kodanike kaasamist meie programmi, näiteks projekti Teadus kohtub piirkondadega kaudu. Minu eesmärk on igati suhelda Euroopa Parlamendiga, eelkõige tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoniga, aga ka liikmesriikide, teadusringkondade, kodanikuühiskonna ja teiste volinikega. Teadusuuringud ja innovatsioon võivad anda suuna, et luua säästev, õiglane ja jõukas tulevik. Ühendades ühise loomeprotsessi, investeerimise, aruka reguleerimise ja reformi, soovin näidata, et teadusuuringud ja innovatsioon võivad muuta suured probleemid suurteks võimalusteks. 10
Mis puutub põhimõttesse üks sisse, üks välja, siis ELi õigusaktid võimaldavad saavutada eesmärke ja saada kasu, mida liikmesriigid üksi ei suudaks. Oma eesmärkide saavutamiseks võivad ELi õigusaktid aga tekitada koormust lõppkasusaajale või -kasutajatele. Põhimõte üks sisse, üks välja aitab sellist koormust vähendada, kuna iga seadusandlik ettepank, millega luuakse uut koormust, peab vabastama inimesi ja ettevõtjaid sama poliitikavaldkonna samaväärsest olemasolevast ELi tasandi koormusest. Põhimõtet üks sisse, üks välja hakatakse rakendama kogu poliitikavaldkonna suhtes, minnes seega kaugemale kui iga üksik õigusakt, millega kehtestatakse uus koormus. See tagab, et peamiste poliitiliste eesmärkide täitmine on tõhus ja et nendega kaasneb minimaalne koormus ning et komisjonil on alati tegutsemisvabadus, kui see on vajalik. - Teie missioonikirjas viidatakse üksnes eesmärgile kolmekordistada programmi Erasmus+ eelarvet. Kas jätate programmile Euroopa horisont märkimisväärse eelarve-eesmärgi, et rahastada suuremal arvul suurepäraseid projekte ja tõsta seeläbi praeguse programmi edukuse määra, mis on väga madal? Kas toetate eelarve küsimuses Euroopa Parlamendi seisukohta programmi Euroopa horisont puhul, mille kohaldamisala on eelnevaga võrreldes laiendatud? Minu missioonikirjas on teadusuuringud ja innovatsioon märgitud Euroopa konkurentsivõime põhiteguriks ülemaailmsel tasandil. Programmil Euroopa horisont on keskne roll ELi teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute suuna, põhimõtete ja raamistiku kindlaks määramisel. Mitmeaastases finantsraamistikus on programm Euroopa horisont see programm, mille kavandatud eelarve suureneb järgmisel programmiperioodil 2021 2027 kõige rohkem 26 % võistlevate prioriteetide ja piiratud ressursside kontekstis. Kaitsen jõuliselt programmi Euroopa horisont ambitsioonikat eelarvet, kuna see on Euroopa jaoks hädavajalik, et saavutada oma eesmärgid, ilma selleta ei oleks Euroopa võimeline juhtima üleminekut kliimaneutraalsele majandusele ja uuele digitaalajastule. Olen tänulik parlamendi seisukoha eest programmi Euroopa horisont eelarve suhtes. See on läbi aja suurim eelarve, mis kajastab meie ühist ambitsiooni ja pühendumust muuta Euroopa ülemaailmseks liidriks, eelkõige kvaliteetsete teadmiste ja tehnoloogia loomisel ja levitamisel. See kajastab programmi vaieldamatut lisaväärtust ja võimendavat mõju. Nagu Euroopa Parlament nõudis programmi Euroopa horisont läbirääkimistel, jälgime tähelepanelikult taotluste liiga suure arvu küsimust ja koostame selle kohta aruandeid. - Teie missioonikirjas pannakse suuremat rõhku innovatsioonile kui eesliiniuuringutele ning see kajastub ka Teie vastutusvaldkonna piiravas nimetuses. Ometi on viimase kahe raamprogrammi puhul väga edukaks osutunud Euroopa Teadusnõukogu, mis toetab kõige silmapaistvamaid Euroopa teadlasi. Kuidas kavatsete saavutada õige tasakaalu kogu väärtusahela ulatuses, alates fundamentaalteaduslikest uuringutest kuni turulähedaste meetmeteni, nii üksik- kui ka koostööprojektides, nagu kaasseadusandjad seda nõudsid programmi Euroopa horisont käsitlevas esialgses kokkuleppes? Alusuuringud on oluline vahend ja tähtis tingimus, et suurendada liidu suutlikkust meelitada ligi parimaid teadlasi, et luua ülemaailmse tähtsusega tippkeskus. Teaduse ajalugu näitab, et 11
paljude avastuste tähtsust ja mõju ei ole kohe mõistetud. Seepärast on tähtis, et meie teadlased oleksid vabad uurima teadmiste piire. Euroopa Teadusnõukogu teeb seda hästi. Euroopa Teadusnõukogu valib igas valdkonnas välja kõige lootustandvamad teadlased kõige põnevate ideedega. Seepärast saavutavad Euroopa Teadusnõukogu toetusesaajad suurepäraseid tulemusi ja viivad Euroopa teaduse silmapaistvale tasemele. Vaid mõne aastaga pärast loomist on Euroopa Teadusnõukogu saanud eeskujuks teaduse eesliinil nii Euroopas kui ka maailmas ja seda kõikides uurimisvaldkondades. Keegi ei kahtle selles. Programmi Euroopa horisont ettepanekus on ette nähtud täielik järjepidevus Euroopa Teadusnõukogu juhtimises ning on tehtud ettepanek suurendada Euroopa Teadusnõukogu rahastamist järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames 13,1 miljardilt eurolt 16,6 miljardile eurole. Ma jätkan võitlust eesrindlike uuringute tegemiseks piisavate eelarvevahendite saamiseks programmi Euroopa horisont raames. Samuti toetatakse eesliiniuuringuid kahe teise samba kaudu. Tagan, et programmi ühistes osades saavutatakse tasakaal tehnoloogilise küpsuse eri tasemete vahel, hõlmates seega strateegilise planeerimise protsessi kaudu kogu väärtusahelat. Programmi Euroopa horisont tööprogrammis on meil võimalik leida õige tasakaal, tehes vähem täpsustavaid ettekirjutusi üksikute uurimisteemade kohta ja juhindudes nende mõjukusest, millega suurendame potentsiaalsete toetusesaajate vabadust. Sel viisil koos innovatsiooniga toetame liitu üleminekul kliimaneutraalsele, tervele, jõukale ja õiglasele ühiskonnale. Samal ajal peaksime tagama, et Euroopal oleksid vajalikud teadustaristud nii eesrindlikeks teadusuuringuteks kui ka innovatsiooniks. Tahan aidata liikmesriikidel paremini kooskõlastada investeeringuid, et teadlastel oleksid vajalikud ressursid uute teadmiste loomiseks, kuid ka selleks, et aidata lahendada meie ees seisvaid probleeme. Selleks on vaja paremat koostööd teadustaristute ja uurimisvaldkondade vahel. - Kuidas koordineerite tööd ja suhtlete volinikega, kelle poliitikavaldkonna oluliseks osaks on ka teadusuuringud, nagu ELi tööstuspoliitika, ELi digitaalpoliitika, ELi kaitsepoliitika, ELi kliimapoliitika, ELi transpordipoliitika, ELi merenduspoliitika või ELi kosmosepoliitika? Teadus toetab ja suurendab teadmust enamiku ELi poliitikavaldkondade jaoks, teadusuuringute abil töötatakse välja uut tehnoloogiat, luuakse võimalusi sotsiaalseks innovatsiooniks ja katsetamiseks ning antakse poliitika kujundamiseks uusi teadmisi ja tõendusmaterjali. Kui mind volinikuks kinnitatakse, teen ma tihedat koostööd kõigi volinike kolleegiumi liikmetega. Eelkõige töötan koostöös Euroopa digiajastule vastavaks muutmise valdkonna juhtiva asepresidendiga tehisintellektialase tegevuskava ning Euroopa tööstuse tuleviku uue pikaajalise strateegia ja uue VKEde strateegia kujundamisel. Digipööre ja uued tehnoloogiad muudavad põhjalikult meie elu- ja tööviise. Oleme jõudnud uude innovatsioonilainesse, enneolematult keerukasse järku, mida iseloomustab innovatsiooniga saavutatavate eeliste kontsentratsioon ja pidevad muutused. Digipööre muudab kiiresti inimeste elu Euroopas ja avaldab survet Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimele. Minu eesmärk on tagada, et ELi tasandi poliitika hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas reageeriks sellistele kiiretele muutustele, et Euroopast saaks selles laines juhtiv jõud. Vajaduse korral annan oma panuse Euroopa rohelise kokkuleppe toimimisse. Teadusuuringutel ja innovatsioonil on võtmeroll üleminekul kliimaneutraalsele ja ringmajandusele. 12
Eelkõige missioonid, mis on programmi Euroopa horisont uued võimsad vahendid, võimaldavad teadusuuringute ja innovatsiooni abil luua üldsusele hüvesid mitmes ELi poliitikavaldkonnas. See tugevdab koostoimet teiste poliitikavaldkondadega, sealhulgas kliima-, digitaal- ja tööstuspoliitikaga. Koosloome ja strateegiline planeerimine on seejuures olulised vahendid ning tagavad koordineerimise ja suhtluse teiste kolleegiumi liikmetega kriitilise uurimisosaga valdkondades. Programmi Euroopa horisont ning ELi teadus- ja innovatsioonipoliitika kujundamine koos kõigi asjaomaste komisjoni talitustega aitab määrata kindlaks teadusuuringute ja innovatsiooni ühiseid strateegilisi suundi ning paremini keskenduda meie ühiste eesmärkide saavutamisele. Selline koostöös kujundamine suurendab keskendumist tulevastele poliitilistele eesmärkide, mis on tähtsad ühiskonnale (nt kliimamuutused, inimeste tervis, bioloogiline mitmekesisus, puhas vesi, puhas õhk, toiduga kindlustatus, keskkonnaküsimused, maailmamere tervis, rahvatervis), ning tugevdab koostööd vastavates valdkondades. - Kuidas tagate ametisseastuva presidendi esitatud nõudlikku kliimapoliitika tegevuskava silmas pidades, et programm Euroopa horisont vastab kliimaküsimuste peavoolustamise nõuetele ja aitab kaasa 2050. aastaks seatud kliimaeesmärkide saavutamisele, kui programmil Horisont 2020 on praegu kliimaeesmärgi saavutamisel raskusi? Maailma esimeseks kliimaneutraalseks ja jätkusuutlikuks maailmajaoks saamine 2050. aastaks annab ainulaadse võimaluse moderniseerida Euroopa majandust ja ühiskonda ning suunata need jätkusuutliku tuleviku teele. See ei saa toimuda ilma Euroopa teadlaste ja novaatorite tugeva panuseta, ilma nende tähtsate avastuste ja uute tehniliste lahendusteta, ilma tööstuse ja akadeemiliste ringkondade eduka koostööta ega ka ilma inimeste aktiivse kaasamise ja osalemiseta ning suurte muutusteta käitumisharjumustes. Kõigeks selleks on vaja jõulisi ja tulemuslikke teadusuuringute ja innovatsiooni alaseid Euroopa raamprogramme. Olen kindlalt otsustanud panustada võimalikult palju teadusuuringute ja innovatsiooni alaste investeeringute sidumisse reformide ja eeskirjadega ning mobiliseerida kollektiivseks reageeringuks komisjoni talitused, liikmesriigid, piirkonnad, igas suuruses eraettevõtted, akadeemilised ringkonnad ja avalikkuse. Kõigil tasanditel toimuva koostöö tulemusena saavad meie raamprogrammi võimsad vahendid ja innovatiivne juhtimine edendada vajalikke süsteemseid muutusi, et saavutada kliimaneutraalsus ning tagada kaasav ökoloogiline ja majanduslik üleminek. Tänu programmile Euroopa horisont toimuvad teadusuuringud ja innovatsioon aitavad kiiremini leida lahendusi, millega saavutame 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärgid. Kliimamuutuste alased teadusuuringud on programmi Euroopa horisont oluline osa ning need on seotud paljude teemade ja meetmetega, mis ulatuvad kliima-, energia- ja liikuvusvaldkonnast kaugemale. Rohelist kokkulepet toetavad programmi Euroopa horisont viiest kokkulepitud missioonivaldkonnast neli: kliimamuutustega kohanemine; maailmamere, merede ning ranniku- ja maismaavete hea seisund; kliimaneutraalsed ja arukad linnad ning mulla seisund ja toit. Sellel on tugev mõju ka programmi muudele osadele, näiteks tipptasemel teaduse sambale. Kliimamuutusega kohanemiseks tuleb välja töötada kohanemisja leevendamismeetmed, mille jaoks on võimalik saada tõendusmaterjali üksnes teadusuuringute ja innovatsiooni teel. Mitme teadusharu, eri tööstussektorite ja eri tüüpi 13
osalejate kokkuviimine annab tugeva tõuke meie kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike innovaatiliste lahenduste leidmiseks. Loomulikult on meil vaja ka ulatuslikke eelarvevahendeid selle ülemineku toetamiseks nii, nagu seda on kavandanud komisjon. Lisaks sellele on komisjon teinud ettepaneku eraldada vähemalt 25 % vahenditest kliimaeesmärkide saavutamiseks mitmeaastase finantsraamistiku perioodil 2021 2027. Programmi Euroopa horisont puhul on see aga vähemalt 35 %. Tagan, et minu talitused jälgivad pidevalt selle eesmärgi täitmist ja teevad vastavad andmed üldsusele kättesaadavaks internetis juurdepääsetaval viisil. Lisaks annan ma teavet selle kohta, millist mõju kliimale saavutame programmi Euroopa horisont meetmetega ning me reageerime kohe, kui ilmneb puudusi. - ELi toimimise lepingu artikli 179 kohaselt on liidu eesmärk luua Euroopa teadusruum ja edendada selle konkurentsivõimet. Milliseid meetmeid ja võimalikke seadusandlikke algatusi kavandate Euroopa teadusruumile uue hoo andmiseks ja selleks, et võimaldada ELil end ülemaailmsel areenil kehtestada väga hea partnerina? Milliste konkreetsete vahenditega kavatsete muuta ELi atraktiivseks andekatele inimestele kogu maailmast ja vähendada edasist ajude äravoolu? Kuidas kavatsete tegeleda teadusuuringute- ja innovatsioonialaste tulemuste erinevusega ELi liikmesriikides? Minu eesmärk on anda Euroopa teadusruumi loomisele uut hoogu, et see täidaks oma eesmärki ülemaailmselt muutuvas keskkonnas, ning leida lahendus selle pikaajalistele probleemidele. Soovin teha lähikuudel Euroopa Parlamendi ja liikmesriikidega koostööd Euroopa teadusruumi nüüdisaegse ja tulevikku vaatava visiooni väljatöötamiseks. Minu eesmärk on siduda Euroopa teadusruum hariduse ja innovatsiooniga, et kujundada laiem teadmuspoliitika, muutes sel eesmärgil stiimuleid ja premeerimissüsteeme ning parandades sidemeid innovatsiooni ökosüsteemidega. See on suurepärane võimalus, sest tegemist on poliitikavaldkondadega, mis peavad üksteist mõjutama ja andma üksteisele tagasisidet, et tekiks teadmistespiraal, mis aitab suurendada heaolu meie ühiskonnas ning luua (taas) usalduslik suhe teaduse, uurimistöö ja ühiskonna vahel. Nagu on märgitud ametisseastuva presidendi poliitilistes suunistes, tuleb ajude äravoolu ärahoidmiseks tagada, et kõigis Euroopa piirkondades oleksid võrdsed võimalused. See kehtib ka Euroopa teadlaste kohta. Praegu on meil palju erinevusi, näiteks teadlaste töötingimustes, seisukohtade kättesaadavuses ja juurdepääsus rahastamisele. Kõigi nende tegurite käsitlemiseks ning talentide köitmiseks ja nende lahkumise ärahoidmiseks on vaja meetmeid, et kujundada Euroopas ühtsed standardid teadlastele ja institutsioonidele. Tänu programmi Horisont 2020 laiendamismeetmetele on Euroopa poolaasta ja poliitika toetusvahend võimaldanud parandada teadlaste töötingimusi. Seoses uue Euroopa teadusruumi algatusega kavatsen pöörata erilist tähelepanu ajude äravoolu probleemile. Eelkõige tuleb tagada, et Euroopa oleks teadlastele huvipakkuv töötamiskoht. Nagu programmi Euroopa horisont läbirääkimistel kokku lepiti, teeb komisjon selle teema kohta uuringu edasiste sammude väljatöötamiseks. Samuti hakkab komisjon Euroopa Parlamendi nõudmisel jälgima teadlaste palkade arengut, et töötada välja soovitused kooskõlastatud tegevuseks. Uus laienemismeetmete pakett annab veel ühe uue vahendi, mille abil töötada välja uusi lahendusi, mida võiks laiemalt kasutada. Tihe koostöö juhtiva asepresident 14
Dubravka Suicaga aitab luua uusi võimalusi ajude äravoolu takistamiseks piirkondades, kus see probleem on kõige teravam. Innovatsioonialase mahajäämuse vähendamiseks näen ma oma vastutusvaldkonnas nelja tegevussuunda, mille eesmärk on toetada vähem innovatiivseid piirkondi. Esiteks on programmi Euroopa horisont raames kavandatud osalemise suurendamiseks ja tipptaseme saavutamiseks sihtotstarbeline osa suurusega vähemalt 3,3 % kogueelarvest see osakaal on kolm korda suurem kui programmis Horisont 2020. See programm tugineb programmiga Horisont 2020 saadud kogemustele ja sisaldab tänu Euroopa Parlamendile uusi vahendeid, et edendada kõigi liikmesriikide ja sealhulgas madalama innovatsiooni tasemega liikmesriikide tipptasemel põhinevat osalemist, hõlbustada koostöösidemeid Euroopas teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning soodustada ajude ringlust Euroopas. Teiseks aitab Euroopa teadusruumi edasiarendamine vähendada erinevusi riikide vahel, keskendudes innovatsioonialase mahajäämuse vähendamiseks konkreetsetele probleemidele, nagu nt ajude äravool. Kolmandaks tuleb liikmesriike jätkuvalt toetada reformide tegemisel, näiteks Euroopa poolaasta ja poliitika toetusvahendi kaudu või edendades piirkondlikke algatusi, nagu BIOEAST. Ainuüksi programmist Euroopa horisont ei piisa, et ületada liikmesriikide erinevusi tehnoloogias, innovatsioonis ja tippteaduses ning vähendada mõne liikmesriigi mahajäämust teadusuuringutes ja arendustegevuses Euroopa innovatsiooni ökosüsteemis. Peame tugevdama programmide ja poliitikavaldkondade koostoimet; eelkõige programmi Euroopa horisont ja meie ühtekuuluvusfondide vahelist koostoimet, mis on väga oluline teadus- ja uurimistöö valdkonnas esineva mahajäämuse vähendamiseks veelgi. - Kui pidada silmas teadusuuringute välismõõdet, siis milliste kolmandate riikidega hakkate esmajärjekorras koostööd tegema ja millistes teemavaldkondades? Kas kavatsete luua samasuguse avatud koostöö kogu väärtusahela ulatuses, alates fundamentaalteaduslikest uuringutest kuni turulähedaste innovatsioonimeetmeteni? Kas hakkate edendama vastastikkust liidu koostööpartneritega kogu maailmas? Kas näete ohtu, et Teie eelkäija pakutud mitmekiiruselise assotsieerimispoliitika tulemusel võib raamprogramm osalejate jaoks keerulisemaks muutuda? ELi lähenemisviis teadusuuringutele ja innovatsioonile on traditsiooniliselt koosnenud kahest osast. Esiteks avatus maailmale, et Euroopa teadlased ja novaatorid saaksid võimalikult palju suhelda maailma parimate peadega ning tutvuda uusimate teadus- ja tehnikasaavutustega ning lahendada koos ülemaailmseid probleeme. Teiseks, ELi juhitav sihipärane tegevus partnerriikidega, mille puhul valitakse rahvusvahelise koostöö riigid ja valdkonnad vastavalt ELi huvidele, pidades silmas vastastikust kasu. Liidu programmides osalemist võib pidada liidu poliitika vahendiks seoses koostööga kolmandate riikidega laiemas poliitilises kontekstis. Kuna arutelud ühinemistingimuste üle on käimas, on veel liiga vara öelda, millised riigid jäävad seotuks programmiga Euroopa horisont, mis on kõige loomulikum koostöövorm rahvusvahelise partnerriigiga. Programmiga Euroopa horisont taotletakse tõenäoliselt täielikku assotsieerumist Euroopa Majanduspiirkonna, ELi laienemisprotsessis osalevate riikide ja Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikidega. 15