А.7905
'9 о Г (Olliate Ifsiiclt. Lihtsa Eestimehe Gd. Edinbergi tuuletu ssö.», Ern» tiü«змюсгеа.
ее mets See mets mis järwe kaldal Nii paks ja tihe ta Sealt läbi wete peeglis Ma nägema ei saa Seal paksud männid kuused Mu tüliks kaswawad Ei kuule nendest läbi Ma järwe kohinad Via tahaksin et männid Koik järwe kaldalt kauks Ja soowiksin et kuused Sealt woogudesse wauks Siis nääksid minu silmad Kes senna waatawad Ta laineid kuuleks kõrwad Ta rõõmust kohinad Peilil kewade. Wist on kewade ju tulnud Kuldnokk juba wilistab Talw on tõeste mööda läinud Lõukegi ju lõõritab Lumi sulanud on ära Tuul see puhub pehmeste Uuendatud päikse j ära Waatab alla lahkeste Aga ei näe tormid jälle Lume tuisul tuliwad Kus sai kuldnokk kus sai lõuke Kas nad warju leidsiwad Ärkust põle enam neha Talw on tulnud uueste
4 Ilm on kuri pettust teha Wõib ta ärkaw kewade Üls ainus lord Üks ainus kord ma ikkagi Weel tahaksin sind neha Sinu kena sini silmast Sinu kuninglikku keha Üks ainus kord ma tahaksin Weel kuulda sinu heale Üks ainus kord ma waataksin Sinu õrna kuju peale Ei enne waiki minu rind Ei enne ma ei wäsi Kui weel kord olen pigistand Sinu weikseid walgeid käsi Kui õnn saaks osaks minule Kui saan see tahtmist kätte Siis pärast minu soowite Jääks ikka wana mõte Kui mässab maru Kui järw nii kangest kohab Ja laintest mässab wete pind Siis on mul rõõmuline tundmus Siis kõikis rahul minu rind Kui kange tormi müha Käib üle mere üle maa Siis minu waikust Põlgaw süda On täitsa rahul sellega Ka minu oma elu On lainte mässu sarnane Kus põle iial waikust rahu Waid wõitlema peab järgeste
Seepärast torm ja mässam maru Käi üle järwe mere maa Sii saaksin mina oma elu Ka ilmadega wõrrelda Sügisel Tuul winge wilu puhub karmilt Nüüd üle meie kodumaa Ja paneb lehtedeta metsa Nii kurwalt jälle kohama Ei õitse enam meie aasal Üht ainust kena lillekest Koik mis on orn ja ilus kena On kadunud uüüd loodusest Ei laula ööpik kuku kägu Ei lõuke enam lõõrita Nad tõik tnc kodumaalt on läinud Uut kodu kaugelt otsima Ka mina tõttaks linnu tiiwul Siit ära kaugel kaugele Siit ära kus ci oleks talwet Waid kestaks waba kewade Е!) wõta wastu Oh wõta wastu armuga See roosi õieke Mis õrnalt olen noppind ma Mu kallim sinule Oh hoia teda hoolega Et meelest ta ei kau Siis minu kuju iial ka Su mottetest ei wau Kui saad see roosi waatama Siis meelde tuleb sul
t ei ma lepi ühega Üks teine öis weel mul Waene rikas Elasin kord toreduses Kena uhke lossi sees Olin ju ka terwes linnas Kõikse kuulsam rikkam mees Kenad hobused ja tõllad Koik mu rikkusesse käis Ja ka seda raha puru Kott mul oli paisul täis Minu sööma lauda kattsid Kallid toidud kallis wiin Ma jalg põlwe peäl kui parun Laua taga istusin Aga kahju et see waras Ime waene olin ma Sest et see kõik põlnud ilmsi Une nägu oli ta nls lehele Üks ainuke kolletand leheke puul Weel kiigub ta aimab suurt paha Ta ümber on tormamas lügise tuul Et murda weel sedagi maha Ja ikkagi sundis fee maru nii kõrk See lehekest oksa pealt astu Ta oli nii üksik ta warreke nõrk Ei suudnud ju pidada wastu Ju ammugi täidetud tormide püüd Kuid maru weel ikkagi mühab Ja puu mis täieste leheta nüüd 3iii kaebawalt kurwaste kohab
Miks sellest nii kurwaste kohad sa puu Et põle sul ühtegi lehte Sa oota küll kewadc tuleb ka ju Ja paneb sind uueste ehte Noor armastus Noor armastus nii wägew ja nii püha Kes suudab wastu panna temale Ta tuleb nii kui mässaw tormi hoha Ja tungib kõike wõites südame Noor armu torm sa mässad wäge waste Sa noorte rinda mitmel õnne lood Kuid neid su teel on ka nii sagedaste Kell kurbtust walu õnnetust sa tood Noor armastus kes sul saab wastu panna Ei keegi jäe su leegist kõrwale Sa wiskad mitmed kuristikust alla Ja tõstad mitmed kõrgel õnnele Kaasil lohab Kaebelikult kaasik kohab Külma talwc tuule käes Nutab ohab kurdab mühab Karmi aasta aja wäes Kenad lehed kiskrmd tali Puud on paljad halasti Ja nüüd tuusab tuul nii wali Mööda raagseid latwasi Kaasik kohab mühab ärtalt Kaebab nutab kurwaste Kui ei enam iial ärtust Ei tooks kena kewadc Ma armastan. Ma armastan sind roosikest Sa õitsed ilusast
Ja iialgi ei wäsi ma Su õisi watamast Kui mured mul siis armastan Ma ainult roosi weel Sest roosile wõib rõõmusta Mind kurwal elu teel Kui wanaduses nõrken ma Siis kiidab sind mu heäl Et wõiksid kaua lehkada Sa weel mu haua peäl Järwe kaldal Järwe kaldal istub neiuke Waatab nuttes wete pinnale Järw miks mulle olid nõnda karm Siin süles magab minu arm Sinu süles magab kallis mees Kellel tuksus õige süda sees Kelle sarnast iialgi ei saa Sellest laiast ilmast leidma ma Hoia teda õrnalt wete pind Nii kui hoidis ükskord minu rind Laine minult teadust talle wii Et ma jäen tall truuiks surmani Moona mees Waene mõisa moona mees Kündis pale higi sees Mööda põldu kärmesti Pikki wagusi Kui sai läbi kõrre järk Tilkus mehel weest särk Südamest siis ohkas ta Saaks NÜÜD puhata
9 Aga kuiwatades higi Tormab wahel kubjas ligi Vtis siis weel tui julgen ma Seistes puhata Siis wõiks olla asi paha Siis wõin kaudata ma koha Sellepärast kestku töö Edasi nüüd Nöö Dö Ilm waikseks jääb öö kätte jõuab Ju alla wajund päikene Ja õhtu taewa serwa jõuab Nüüd kuldne eha ülesse Ta läikiw kurna kõrgelt taewast On uinutajaks magajal Kes puhknb ilma tööst ja waewast Õö rahuliku latte all Ilni jõudnud waikust asendada Ets olegi nüüd õnne tund Kuu üksi tõttab oma rada Ilm magab rahulikku und Kui hommikune koidu läike Ju asub taewa serwale Siis äratab ka tuumaw päike Koik uueks eluks ülesse Une nägu Kesk süda ööse tunnil Ma nägin une sees Et armastuse sunnil Ju olin naise mees Küll oli ime kena See lahke olewas
10 Ka kõlas tcma sõna Kui linnul roosi puus Kui ärkasin siis jälle End leidsin üksinda Ma kahjuks seda õnne Sain unes maitseda Kuid teised kell see õnne On ilmsi oma jauks Need hüüdwad aga jälle Oh jääks kõik une näaks Wattige Koik tuuled tormid waikige Saaks rahu magajal Sest minu annas emake On läinut) mnlla all Ta ilmas palju waewa näind Ja teinud rasket tööd Et nüüd kui ilma kärast läind Saaks rahulikku ööd Koik tuuled tormid waikiqu Et rahu ilma saab Mu kallis ema uinub ju Ta rahu tarwitab Kewadel Juba tõuseb koidu kuma Hiilgwa kaste pärjaga Paneb kewadlisel ilul Lilled aasal lehkama Juba jälle laulwad linnud Õrna okstel roosi puul Rõõmus tundmus tõuseb rinda Kewadlisel hommikul
Ärka üles kes weel uinud Juba ükskord ometi Jõudnud meile linnu tiiwul Ammu ootu d kewade Kas ei aima Kas ci aima sa minu walu Mis inind waewab otsata Kas ei tahaks sa minu elu Täita suure õnnega Kas ci aima ilus ingel Et su armu nõuan ina Saada õnne minu hingel Jäädawalt mu omaks saa Armastust sul saaksin andma Kiitma saaks sind nunn heäl Elu aja saaksin kandma Ornastc sind kätc peäl Mälestus Kai tuleb minu elusse Üks mure waew mis uns Siis tuleb minu mõttesse Üks aeg üks mälestus See aeg kui laps weel olin ma Kui muret põlnud weel Kui laulis rõõmust lustina Mu lapseline keel See aeg kui teiste lastega Weel wõidu jooksin ma Kui lepitusse mängima Sai mindud rõõmuga )tüüd katab minu rõõmust Paks tihe mure loor
Ma hüüdes waatan tagasi Oh oleksin wcel noor ssewade tulel Kui ööpik laulis lepikus Siis wastu kajas maa Sind teretamas kcwadc On ööpik lauluga Ka kõrgel sini tacwa all On laulmas lõuke Tn laulab oma laulu sees 3tüüd tulnud kewade Puud lilled ilul öitsewad Ning hiilgab muru rind Sa kewadline õnne aeg Kõik teretamas siind Nüüd rõõmu lugu laulawad Ka Eesti tütar poeg Nüüd oled jälle tulnud meil Sa ilus õnne aeg Teine asi Mu lapsuke miks fa ei maga Miks mööda kambrid kõnnid meel Ju päike ammu metsa taga Ja waikinud ka linnu keel Sa näed et majas kõik on waga Kõik läinud rahus puhkama Sa üksi weel ei uinu aga Mis ometigi mõtled sa Mul põle aega magamiseks Mu pea on rõõmsaid mõtteid täis Sa mäletad et külaliseks Meil pühapäewal Willem käis
13 Mul kõrwa sisse ütles tema Ma armastan sind kallike Nüüd luba mulle mehele annas ema Ma lähen talle mehele Siinipiiewals. MU kallis sõber sinu sünipäcwaks Üht püha soowi sulle saadan ma Et wõiksid selles karmi ilma elus Weel wapraste end wastu pidada Ma soowin et kõik ilma tuuled tormid Su ümbert kauksid ja kõik kurbtus piin Mu süda soowib muud weel palju Mis rääkida ei jõua kõiki siin Ma soowia ka et kenad õnne õied Su elu teed saaks katma hulgana Et kcwadliscl ilul wõiksid ikka Ka talwe külmuses weel kõndida Mu süda palub et sinu elu laewa Suur Jumal ise kaitseks heldeste Et huka ta ei läheks tormis merel Waid jõuaks ükskord terwelt kaldale Kewade palwe Kui lilled õitswad aasa peäl Sel kewadlisel kuul Kui lahkelt laulab linnu heäl Kui puhub õrnalt tuul Kui elu õnnes iluga On paistmas ilma sees Kui puude pungad õitega On lahti looduses Kui uul rõõmsa elule Ka ärkab minu rind
Mu kallis kallis kewade Küll armastan ma sind Kui wõidu oled saanud sa Koik talwe tormidest Siis täida minu palwet ka Mis tuleb südamest Üht palwet et neid lindusi Mis laulma kuulen ma Ei sunni sina jällegi Nii ruttu waikima Et lillesi mis aasal ka Ei sunni närtsima Et kaua kaua iluga Nad wõiksid õitseda Et rõõmsam elu kewadest Nii rutustc ci kauks Ja lootus minu süda.ncst Nii kaugele ei wankõ Nööm ja õhlmiue Kena neiu wõttis kätte Astus uhkelt peegli ette Waatas ennast eest ja takka Kiitis enda jnutse lakka Mull on hästi woodis nina Suu on weike õrn ja kena Sini silmad roosad palged Lõug ja kael ka täitsa walged Peeglist wõin jn hästi nrha Oma mningliktu keda See on meelest tõeste torm Kell ei meeldiks»ninu worm Ainus asi niis on paha On et mnl ei ole rada
15 Raha wäärtust tõik ju tuneb Raha rattad käima paneb Oleks mul ka kenad ehed Küll siis juba noored mehed oigest asjast aru saaksid Tormil minu ümber aaksid Aga nüüd ei ükski peiu Mõtle et ka mina neiu Ootan küll kuid hirmus asi Ei mul' tule kosilasi Tasa tasa Tasa tasa lapsukene Miks sa hõiskad wallatu Eks sa waata armas isa Rahulikult magab ju Ole tasa lapsukene Las ta rahus magada Sest ta peab ju jälle warsti Raske tööle minema Tasa astu lapsukene Tema woodi ette sa Wõta parem armast isa Une rahus kaitseda. Et ta weidikene aega Rahulist saaks puhata Et ei ükski kuri kärbes Ei saaks teda segada Tasa tasa tahan olla Ei ma ole wallatu Minu hoolsa kaitsemisel Armas isa magagu
Minge üles. Laulik kutsub sagedaste Mingenl üles rimkalc Näate siis mis toredaste Loonud isa looduse Waadake siis üle metsa Üle põllu heinamaa Näate siis mis tore kena On kõik meie kõduma Kuulake siis kõrwu kostab Teile kena laulu heäl Lõuke kõrgel õhus laulab Ööpik orgus oksa peäl Hallik tormab mäest ka alla Koik on ilus waadata Hüüdke siis kui bääl weel walla Ilus oled isamaa Niisamuti Niisamuti kui ilma uni Kui mässab tormil tema pind Niisama mässab minu weri Ja tormil tõuseb wajub rind Küll ennem mered wõiks waigistada Ja seisma panna tuulest Kuid minu mässam rind mu süda Ei waiki enne iialgi Kui sina ükskord neiukene Saad tulema inu rinnale See oleks rohi ainukene Mis waigistaks mu südame
17 Sul olgu õigus südamest Sul olu õigus füdantcft Ja tõde meeles mcttetes Siis õigusega wõiksid sa uht auu pärga pärida Suur auu pärg on ainult see Et keegi tähendust ei te Et näe kus on fee auutu mees Kes õigust põlgab ilma sees Waid et sind iga inime Saab teretama ausaste Ja ütlema waat see on mees Kell tõde õigus südames See ouu ju kõigist üle käib Ja kõikse rohkem wälja näib Ta hiilgab rohkem ilma sees Kui auuraha rinna ees Sinu filmist Sinu silmist see mehelik waade Kui õtsa mul waatasid sa See rikkus kõik ära minu aade 3iii nõrk nüüd elule ma Nüüd põle muud waadet mu elus Muud tungi mu mõttete sees Kui sina su kuju nii ilus On ikka mu silmade ees Küll oleks mu elu siis kena Küll paisuks siis õnnes mu rind Kui ütleksid ainult üks sõna uks sõna ma armastan sind
18 Noorus Oh noorus mikspärast mikspärast Nii rutuste lahkusid sa Nii kaugel et iial ei iial Su ilu ma neha ci saa Weel siis kui ehtis mu elu Mu noorus see õnnedega Kuid siis ma rumal ci osand Ta iludust tarwitada Kuid nüüd kui ammu ju ammu On wajunud nooruse loit Mu süda nüüd ihkab ja nutab Oh tõuseks weel tunniks ta koit Oh tõuseks weel tunniks ta walgus Küll oleksin õnnelik siis Sest noorus ta elu ja ilu On maapealne paradiis Oh noorus mikspärast mikspärast Sa läksid nii kaugele Oh tooksid sa ainult üht pilku Mu wajunud elusse
\