lruyks
|
|
- Tiina Lukk
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 ÕNN. MURE. ILU. UNI. ÖÖ 75. Vanasti Jumal käind alatasa maa pääl ringi ja Mure käind ringi ja õnn nõndasama ning neid nähtud sagedasti; nüüdsel ajal pole ent kuulda neist midagi enam, kuna vanasti õnnelgi olnud oma emad, kes liikund väga palju mööda maad (Pr). Need õnneemad = vonjemad (L, Ii, Ir, Kr, Pr, V, Kl Set) esinevad üsna tihti muinasjuttes tegelasina (Mt. 327 A, 403, 480, 501, 707, 709 vt. S. 37 D) ja on saabund Liivi randa võõrsilt ühes nende juttega. Nad olnud harilikult ikka sellised vanad kerjused, kes palund öömaja ja suvatsend häile inimesile tänutäheks õnne, rikkust, tarkust ja mida kõike, aga õnnetust neile, kes hüljand neid ära (Pr). Vanasti öeldudki aina, kui mõnel miski õnnestund eriti hästi, et õnneema andnud talle õnne (Pz). Kuid mitte alati õnneema pole tulnud kerjusena, vaid mõnikord ta olnud ilus lihav naine, keda keegi pole tundnud (L); ta olnud väga hästi riietet, roheline kuldtriibuline seelik seljas (V), valge põll ees (L). Olgu esitet näitena sellisest muinasjuttude õnneemast üks kõigile tuttav lookene. VORST NINA KÜLGE! (Mt. (750) = S. 37 C) Ilusais riideis jäme naine astund sisse ühe vaesemehe majja, soovind hääd õhtut perenaisele ja küsind, mida see endale tahaks. Vaesemehe naine tahtnud, et tal oleks leiba söömiseks ja liha nagu muilgi. Ning vaevalt ta öelnud need sõnad, sääl olnudki leib laual ja liha pliidil küpsmas mis särtsund. Siis tulnud tuppa mees ja küsind naiselt, kes see võõras on, see olevat õnneema. Kus mees saand tulivihaseks, et naine küsind leiba ja liha, pidanuks paluma raha, ja vihahoos mees pahvatand naisele: Et see vorst või liha jääks sul nina külgi rippu! Kohe liha ripnendki naisel nina küljes. Ning õnneema öelnud: Kolm õnne te olete küsind, ja kolm õnne ma teile olen andnud, nüüd ma võin minna. Liha aga jäänd naisel kogu eluks nina külge ripnema. L 32 (Esitet kujul see naljand, tuntud harilikult nime all Les quatre souhaits St.-Martin, viitab Johann Peter Hebel i poolt literaarselt ümbertöötet algupärale. Vrdl. Lätis LP V 112. Vt. ka Dähnhardt, NS II 153.). Liivi õnneema on kahvatu koopia läti õnne ja saatuse jumalatarist Laimast (Sünteesi palju käsiteldud Laimast annab m, LM 25 33; vt. ka Lautenbach, I ). Ja nagu Laima nii õnneema spetsiaalseks alaks on sündiva inimese saatuse määramine. Nõnda väidetakse Liivi rannikul: igal inimesel on oma õnn, kõigil pole ju üheti, vaid millise õnne õnneema igale annab, selline siis iga elu on (Kr). Sarnase seletuse õnn viitab üsna selgesti saatuse mõistele, mille väljenduseks liivis oma sõna puudub. Otse kõnekäänuliselt öeldakse, et lapsel on sündimisel kõik tema õnn kaasas, laud on kaetud, nagu ta saab olema rikas või vaene (Pr). Juba Alho (LK 47) teab liivi kolmest õnneemast, et inimõnn oleneb neist (Õnneemade kolm-arv on Liivis muidu arendamata ega mängi Lätiski sellist rolli nagu kreeka moirad või rooma tria fata vt. m, LM (Laima, D kla, K rta).). Lapse sündimisel õnneema on alati juures ja määrab lapse tuleviku, ning nõnda ka lapsel elus puha juhtub, nagu õnneema on määrand (L, Kr, Pr). Muidugi ihatakse siis saada 173
2 õnneema otsust teada, kuid see pole kaugeltki kerge: kui laps sünnib pääle keskööd, siis peab kuulatelema hommikul kella kuue paigu, sellel ajal õnneemad kõnelevad siis lapse tulevikust, aga: seda kõnelust kuuleb ainult see, kes on sündind pühapäeval jumalateenistuse aegu; sünnib laps ent õhtupoole ööd, siis kuulateldagu punkt kell kaksteist südaööl (Kr). õnneema saatuse määramist illustreeritakse ka paari lookesega, ühel naisel olnud kolm last; siis õnneema öelnud, et üks neist sureb ära juba viie-kuue aasta vanuselt, ja nõnda see laps ka surnudki ära; teise kohta ta öelnud, et see saab rikkaks meheks ja siin ei ela, vaid läheb linna, ning see laps olnudki sellise handelmanni vaimuga ja ta saand kantoriks ühes linnas; kolmanda lapse kohta õnneema kuulutand, et see saab maaharijaks; ema ise kuulnud õnneema kõnet ja pidand seda meeles, et näha, kas see läheb nii täide, ning kõigi lastega juhtund just nõnda (Kr 178 = S. 37 A). Ühe lapse sünni puhul teenijatüdruk kõrvaltoas kuulnud, kuis kaks õnneema kõnelnud, kui suureks see laps kasvab ja millisesse surma ta sureb, kõik öelnud nad ära; nõnda nad ennustand kolme lapse kohta: üks uppuvat kaevu, üks surevat nälga, kolmas hukkuvat taas merre; ning nõnda ka akuraat puha juhtund (Kr 194 = S. 37 A) (Vrdl. LP V 58 59, VII 520 jj.). Kui see va Graba ema olnud veel raskejalgne, siis tulnud ühel õhtul kaks kerjusnaist ja palund öömaja, kuid ema pole andnud; siis naised minnes ära öelnud, et mis temast sünnib, sest muud siis ärgu ka saagu kui paljalt magav unekott; ning nõnda olnudki: mida suuremaks tütar kasvand, seda enam olnud und, söönd teine laua veeres ja ise magand; küllap naised olnud siis sellised õnneemad, kes käind ikka vanasti ringi; mis nemad kord öelnud omast suust, see ka läind täide (Pr 177 = S. 37 A+ 35 vt. 77). Ka pääle sündimist igal inimesel püsib hiljemgi elus oma õnneema alati kaasas ja käib varjuna ta kannul; vihastab või pahandab inimene teda kuidagiviisi, siis õnneema läheb tema mant ära; kui inimese käsi käib halvasti, siis on teada, et õnneema on lahkund ta juurest (Kr). Selline seletus juhib meid ilmsesti inimesehaldjale 2) (Vrdl. Eestiski Eisen, EM I 73.), kellega õnneema on nähtavasti identifitseerund (vrdl. teiseltpool inimesehaldja sulamist surma mõistesse 83). Edasi õnneema sugulased olevat tuuleema ja tee-ema (*V); ka karjahaldjana esineb loomade õnneema (vt. 50). Kuid kõige suurem sugulane ja otse õnneema teisik on siiski katolikku Maarja (just niisama nagu Lätiski), ühtlus kellega on hajutand sageli igasugu piirjooned mõlema vahel (vt. 78). Õnneema kõrval mainitakse õnneisa = von-iza (Pr) ehk õnne taati = von-t t i (Pr), kellel pole ometi mingit kindla-piirdelisemat kuju ega sisu, vaid kord see ühes õnneema ja lastega segineb rehehaldjatega (Pr 236 ja 247 = S. 16 vt. 45), teinekord ta esineb hää abivaimuna külvamisel (Pr 111 = S. 13 B vt. 48) või lihtsalt võõra vanamehena mõnes katolikuilmelises legendis nagu järgnevas loos. KERJUS TOOB ÕNNE MAJJA (Mt. 750* = S. 37 D) Sant pole saand kogu külast öömaja, kuni peatund ühe vaese mehe kodus, kes võtnud teda vastu oma vaevase kostiga, andnud ainsa kitse piima ja võid. Võõras küsind, palju neil 174
3 leiba veel on. Olevat paariks päevaks. Võõras tõotand saata siis midagi ka oma kodust. Kogu tuba olnud täis armsust. Hommikul pererahvas kostitand taas võõrast, üks kalur toond neile kalu (talle nagu keegi käsknud südames tuua need kalad). Ja lahkudes võõras tõotand siis nõnda: tänasest päevast see tuba saab rikkaks kui loss täis armu, ja hommikul tuleb koju ka teie kaheksa aastat kadund poeg. Tema olevat nimelt jumalast saadetud õnnetaat. Ning nõnda see olnudki. Neil olnud küll väga vähe maad, aga nad saand enam vilja kui suured peremehed. Pr [237], vrdl. FFC 25, Mt 750*. Lõpuks õnneemal on veel oma lapsi (Pr, V). Väidetakse, et õnneema või tuuleema lasteks saavat kõik vanemateta vaeslapsed, keda nad leiavad ja oma juurde viivad (*V) (Vrdl. m, LPT I 111: Maarja võtab vaeslapsed oma manu.). Õnneema lastest ei teata muud kui järgmist lugu (vrdl. ka Pr 236 vt. 45). ÕNNEEMA TÜTRED (S. 37 C) Siinsamas külas Kuk -talus eland kaks inimpõlve tagasi vanapiiga V t a, kes käind küla karjas ja võtnud särke õmmelda. Ja nii siis see V t a istund karjas, lehmad söönd Taradtagiz-( Taradetaguse ) soonestikus ja tema ise istund ülal kangrul. Õmmeldes ta torgand nõela sõrme ja olnud nüüd mures, et ei saa särki valmis. Sääl tulnud sumades läbi soonestu kaks pisikest neitsikest, istund tema manu maha ja küsind: Mis sa nii mures vaatad siin, V t a? öelnud selgesti ka tema nime. Siis ta kaevand, kuis on, et sõrm valutab, ei saa õmmelda. Pisikesed neitsid öelnud: Too vaid nõel ja too vaid särk, meie õmbleme valmis. Tema andnudki, ning ah sa imet, kuis nad õmmelnud, kuis teind kirju, milliseid polnud veel nähtud. Ja särk saand nii ruttu valmis, et ei mõista mitte mõtelda kah. Tüdrukukesed öelnud: Kui sa tuled hommel karja, võta kaks särki kaasa. Aga mitte ühelegi ära ütle, et meie sind oleme aidand, sest teie külas on pahurad lapsed, need tulevad meiega kaklema, ja siis me ei saa enam aidata sind. Nõnda siis V t a õmmelnud sel suvel nii palju särke, et tal olnud talveleib käes. Ja lehmad söönd nii ühes paigas koos nagu mitte kunagi muul ajal. Need olnudki siis õnneema lapsed. Ja surmani V t a l pole puudunud midagi, sest need neitsid käind teda iga suvi avitamas. Ja see polevat sugugi mingi muinasjutt, vaid päris selge tõsi. Pr Õnneema kõrvalkujuna teotseb mureema = mu r-jema (Pr, V vrdl. Lätiski Laima kõrval Nelaima s.t. õnnetus, mure) (Läti kirjanikud (näit. Saulietis) tarvitavad ka nime b du m te.), kes pole vist muud midagi kui muinasjuttest tuttavaks saand Frau Sorge (V 206 = Mt. 720, V 207 = Mt. 327 A vt. S. 36 D). Kõneldakse ka mureema tütrest (V 199). Mureema ise on pisikene madalavõitu naine, hallid riided seljas ja roheline kübar pääs (Pr 252), või taas selline rohelisis riideis vana pisitillukene hall naine, elab metsas, kõige enam aga jõgede veeres ja aitab iga hädalist, võtab kõigil mured ära (V). Häil inimesil mureema aitab kanda nende muret; kui hädas palutakse ja hüütakse, las mureema ise võtku oma pääle see mure, siis ta tõesti aitavat, ja inimesel süda jäävat kohe kergemaks; vana
4 aastane Upma Li öelnud enne surma ikka: mina kah võin tunnistada, et minu ette mureema on hoolitsend küllalt (Pr). Ongi teatud liik inimesi, kelle ette mureema ekstra muretseb, nii et neil muresid polegi: need põlvenevad nimelt mererahvast, kes teatavasti ei kannata pisaraidki välja (*Pr vt. 61, 63). Kord üks perenaine olnud teise man külas ja öelnud sääl, et vaja minna koju, tal olevat suur mure, sest mees olevat tal Riias, kes teab, kas tulebki tervena koju; siis teine perenaine öelnud: Mina oma mure annan puha mureema kätte, mina ei pea ise mingit muret ; esimene perenaine taas vastand: Sina oled isesorti inimene ja mina ise; mis teie murest teate! teil on ema, kes selle ette hoolitseb ; see teine olnud nimelt veerahva tõugu, kes saand siia kuivale maale mehele nagu mitmed mereneitsid; veerahval olevat ju sellised emad, kes pidavat muret, nii et endal pole midagi (Pr 156 = S. 36 A). Selle loo põhjal väidetakse, et mureema elavatki meres (vrdl. eelpool: jõgede veeres!) mererahva man, mis on ka kaluri vaatevinklist üsna mõistetav: meri uputab ja hukutab, meri toobki kalurile kõige enam muret (Ka läti dainades Laima asub tihti vees või upubki ise vette; mõnikord lauljaneid palub Laimat, et see paiskaks vette just Nelaima (mureema läti vaste) või Launa diena-nimelise (= vene vt. m, LM 32.). Lõpuks mureema erialaks on abielude sobitamine nagu õnneemal sünni ja saatuse asjad. MUREEMA AITAB OTSIDA KADUND MÕRSJAT (S. 36 C) Kord olnud ühel poisil kolesuur mure oma pruudi pärast. See poiss läind mööda jõeäärt, näind sääl ühe pisikese putka ja astund sisse. Sees olnud üks vana rohelisis riideis ema. See ema küsind poisilt: Mida sa otsid? Poiss vastand, tal olevat nii suur mure, et ei tea, mis teha, tal pruut kadunuvat ära. Nüüd vana naine öelnud: Oot, ma võin arstida. Säh kolm oksa, üks olnud haavapuust, teine õunapuust, kolmas pedajast. Ja vana naine öelnud talle oksi andes: kui ta läheb edasi mööda jõeäärt ja kui haavapuust oks hüppab käest välja, siis tal jääb muret vähemaks; kui ta läheb kaugemale, siis hüppab käest õunapuu oks, ja muret jääb taas vähemaks; ning kui hüppab see pedajane oks, siis üldse muret enam ei jää, siis säälsamas ongi talu, kus elab ta mõrsja. Nii see poiss läindki mööda jõeäärt. Sääl hüpand tal käest välja see pedajane (?haavapuust?) oks, ja poisil muret jäänd vähemaks. Ta jõudnud kaugemale, sääl taas õunapuu oks käest välja ja poisil muret üha vähem. Poiss läind mööda jõeäärt, kuni teine jõgi tulnud vastu. Ta mõelnud, kuis saada üle ja kuhu jääda. Ta vaadand ümberringi ja silmand sääl pisikese toa. Poiss mõelnud: Vaja minna sisse, olgugi mul veel üks oks käes, vast on siiski mu mõrsja. Poiss läind sisse vanna tuppa. Sääl olnud noor neid rohelisis riideis. Poiss andnud hääd päeva. Neid võtnud tervituse vastu ja öelnud: Hästi on, et sa tulid sisse minu juurde. See oli minu ema, kes andis sulle need kolm oksa, ja mina olen mureema tütar, andja oli ise. Sinu pruut elab säälpool seda harujõge. Ega sa ise üle ei saa, ma tulen kaasa ja viin su üle silla. Nad läindki siis kahekesi silla manu. Sääl neid öelnud: Noh, mine aga nüüd üle silla. Pea hüppab sul pedajanegi oks käest välja, säälsamas edasi on talu; mine sinna sisse sääl ongi su pruut. 176
5 Nõnda see poiss läind. Ning nõnda see olnudki, kuis neid öelnud. Pedaja oks karand poisil käest ära. Saand vähe maad edasi, ta näind suure mõisa, läind sisse ja küsind, kas siin ei ela selline neid. Vastatud, et elab. Nii ta saand oma mõrsja kätte, ja nad elavad veel praegu. V 199. MUREEMA SÄEB MEHELE LESENAISE TÜTRED (S. 36 B) Ühel naisel olnud kolm tütart. Vanimal olnud peig selline vahva, rikas, kõigile meeldiv. Ning näed, see peig magatand tüdruku ära, tüdruk liig palju uskund teda. Pulmad lükatuks veel edasi, kuid ema märgand, et asi pole korras, vaat vanasti see olnud ikka päris suur häbi. Siis ema palund jumalat ja mureema, et see kah aitaks muretseda selle ette. Ja öösel kui ema nutnud ja palund, see tulnudki tema manu, öelnud: Mis sa rumal mind kutsud asjata, kui pole vajagi. Aga tuleval aastal samal ajal sul on palju suurem mure, vaat siis sa kutsu mind, siis on sul abi vaja. Sa tead ju isegi, et tütrel on peigmees, kes teda võtab. Täna õhtul peig on siin, las mõrsja öelda, kuis asi on. Seda ma siis küll võin aidata, et ükski inimene ei aima seda, kuni pulmad on peetud, et keegi ei kõnele sest. Ning nõnda olnudki: tulnud õhtul peig, nad hõigatud kohe maha, tehtud pulmad, nad eland hästi ja neil sündind noor poeg. Teisel aastal aga samal ajal emal surnud mees ära. Noh nüüd olnud nuttu ja nüüd mureema tulnud, öelnud: Mata oma mees, nüüd ma sind aitan, (küll kõik läheb hästi. Tee matused ja minule pane kah taldrik suure laua otsa, mina tulen kah. Kuid seda sa ära ütle muile, kelle pärast sa paned taldriku, ütle, et paned selle oma mehe jaoks, kes magab puusärgis (vt. 88). Ja küll sul tuleb siis tütrele kosilasi küllalt peremeheks koju. Kolm tükki tuleb kohe üksteise järgi, kuid neile kolmele ära luba tütrel minna, neid kolme te tunnete kõiki, kuid siis tuleb neljas, sellele tütar mingu, selle mina olen teile siis saatnud. Nõnda ka olnud. Tulnud neljas kosilane. Siis poiss ise jutustand, kuis see asi olnud. Ta pole teadnudki seda talu, see olnud kaugel ära. Ta magand öösel kodus, ärgand üles ja näind selgesti, kuis uksest tulnud sisse pisikene madalavõitu naine, hallid riided seljas ja roheline kübar pääs, selline nagu ta tädi, ja pannud talle käe pää pääle: Tõuse üles, pane hobune ette ja sõida sinna-sinna külla kosja ning hakka peremeheks, teid on viis poega, mis te puha kodus teete. Tema öelnud: Mina sellist talu sugugi ei tea. Siis see naine vastand: Sõida aga seda ja seda teed; sääl, kus sa lähed sest mäest üles, on paremat kätt suur värav, sääl üks neid karjatab lehmi ja näeb, et sa sõidad, ta teeb värava valla ja seesama ongi su pruut. Aga noh, sa oled veel noor ja arg, võta taat kah kaasa. Nii ja naa, pärast seda naine läind jälle minema. Poiss arvand kogu aja, et see olnud tema tädi teisest talust. Ah jah, veel see naine hüüdnud: Ära jää magama, anna kohe hobuseile süüa! Sääl siis isa küsind: Mis sa nii vara hobuseile annad? Nüüd poiss jutustand, mida tädi öelnud. Kõik tõusnud üles ja arutand vaja siis ikka minna. Isa öelnud: Poiss sa oled vahva, jooja sa pole, tööd sa puha mõistad, nina sul on ilus ja töömees sina oled kah, eks siis 177
6 muudkui läheme. Poiss arvand, oleks aga ainult see tüdruk ilus. Ema öelnud: Kui ka pole väga ilus, oleks aga hää! Nii nad siis söönd pruukosti ja sõitnud minema. Ja nõnda olnudki. Sõitnud mäest üles, sääl olnud tee veeres suur värav ja suur tore talu. Käännud hobused sisse, tulnud ilus neitsi, teind värava valla, poiss aga endamisi mõelnud: Või mind taevas, kui ma vaid sellise saaksin! Enne seda mureema (vaat, kas sel pole ka muretsemist!) olnud hommikul lesenaise man ütlemas, et täna talle tulevad sugulased ja väid, võtku aga vastu. Noh, eks nad siis teadnud ka raasike oodata ja valmistada. Poiss isaga sõitnud tallu. Väga hää, selline armas naine tulnud vastu. Hobused võetud eest valla, pandud õunaaida sööma, ise mindud sisse. Poiss endamisi mõelnud, siin elavad tõesti hääd inimesed: kõik nurgad olnud nii valged, puhtad; antud süüa lusikad nii valged; tulnud lehmad koju lõuna ajal, tüdrukud läind lüpsma väga valged lüpsikud olnud. Poiss mõelnud: Meie kodus pole nõnda valged. Need on paremad inimesed kui meie. Samal ajal selle vanima tütre mees tahtnud minna oma koju lõunale, sääl aga tekkind manu üks selline pisikene madalavõitu naine: Ära söö! pane hobune ette, sõida oma ämma manu, sääl on vähe sellist kõnelemist. Mees sõitnud kohe, ta kartnud, et kodused läind tülli. Sõitnud sinna näind võõrast vankrit, võõraid hobuseid söömas. Ämm olnud ka kohe vastus: Oi kui hää, et sa sõitsid kah siia: Annile on tulnud kosilased. Väimees jutustand siis, kuis ta tahtnud minna lõunale, kuid tulnud väikene naine, keda ta pole tundnud... Nüüd perenaine saand aru, et see on see ema, kes käib ta pärast joostes ringi. Nad läind siis tuppa ja kõnelnud asja kokku. Poiss olnud armund kah juba niivõrd sesse tüdrukusse kohe, et pole tahtnud minna peaaegu enam kodugi, vaid jääda kohe sinna elama. Perenaine olnud väga rõõmus ja seletand, et temal on varandust küll, et pulmi teha. Poisi isa öelnud vastu, et temalgi on vara küll, eks toovad siis kokku. Nad magand sääl ööd, sõitnud teisel päeval koju, siis jälle tagasi, lasknud hõigata, teind pulmad ja eland väga rikkalikult. Siis kui korraldet pulma, mureema tulnud vana perenaise manu ja öelnud: Olen hoolitsend nüüd teie ette küllalt, ärge unustage siis ka mind. No millist maksu sa siis tahad? küsind perenaine. Tema vastand: Päris kõrva ma ei jäta teid küll edaspidigi, aga nüüd sa too kõige peenem suurrätt ja anna mulle, mina taas tean, kellel endal ei ole ja kellele ma siis jälle annan. Perenaine andnud suurräti. Säälsamas mitte kuigi kaugel üks vaene naine eland oma tütrega pisikeses hütis. Ema olnud kaua haige ja surnud ära. Pühapäeval peaks teda nüüd maetama, kuid tütrel pole sedagi, mis selga panna surnuaiale minekuks. Mureema viind siis suurräti sinna, öelnud, et see ja see perenaine saatnud, ja küsind, kas tüdrukul on ka midagi, mida võiks anda söögiks matjaile. Vastand, tal polevat praegu muud mitte midagi kui ainult üks kuiv koorukene, mida ta ise närib; kui ta saab matnud ema maha, eks ta siis minevat peremeeste manu teenima. Mureema rahustand, küll ta hoolitsevat, et midagi oleks, ärgu muretsegu, ta minevat tooma. Ja mureema läindki kohe selle perenaise manu tagasi, kus valmistet pulma ette, ja öelnud: Nüüd sa küpseta korvitäis leiba ja keeda liha, pane võid üks karp ja lüpsikutäis õlut, teil õlu juba tehtud: 178
7 vana L bõ t maetakse, saada sinna, ta tütrel pole midagi. Ja pühapäeva hommikul saada poiss kahe hobusega viima kirstu kalmistule. Perenaine teind puha nii, nagu mureema õpetand. Pärast matust mureema taas tulnud õpetama: Minge tooge nüüd see vaeslaps endale tüdrukuks, see vana L bõ tütar. Perenaine teind nõnda. Siis peetud tütre pulmi, ja pärast pulma mureema öelnud perenaisele nii: Nüüd ma lähen mujale hoolitsema. Elage teie nüüd pidades meele mu sõnu. Kui teie kuulate mu õpetusi, siis läheb teil alati hästi. Ja tõesti, nad elandki sääl talus nii nagu kätt andes. Pr Õnneema ja selle parafraseeritud teisiku mureema järele tuntakse Liivis nimepidi isegi iluema = kna -jema (*V), kes olevat tuuleema ja õnneema sugulane ning keda nähtud kord keldril koos õnneema ja uduemaga süüa palumas (*V vt. 34). Ta olevat vana naine väga ilusais siniseis rõivais (V). Ja see ongi puha, mida teatakse uduemast. Und inimesile toovad uneema = u n-äma (Kr, Pr) ja unetaat = u n-t t i (Pr). Kui lapsel pole und, siis ikka lauldakse, las armas uneema toogu lapsele magusat und (Kr). Kelle pääle uneema on pahane, sellele ta saadab sageli une selga ja läheb siis ise tagantjärgi pahandama: oot sa va une-mad a! sa oled va Taizõl-Ju i pruut! (Pr). Nõnda ta ükskord vanasti, paar või kolm inimpõlve tagasi, Ire-külas riielnud va Graba Mad a akna taga; see Taizõl Ju i olnud selline pusa ja nosu, Graba taas selline unekott, tukkuja, sellepärast siis uneema sõimandki teda Taizõl-Ju i pruudiks (Pr 177 = S A vt. 75) (Läti dainades uneema esineb ainult; paar korda (LD 2053 ja 6724) ilma tõsisema usundilise sisuta (näiteid vt. 81). Eestis on tuttav unetaat ehk uneuku (Eisen, EM I 73).). Uneema kõrval mainitakse ka ööema = ie- ma (Pr), kes olevat selline pisikene hall naine halles rõivais ja tegevat ainult hääd (Pr). Kui jõuab kätte tema aeg (s.t. õhtu), siis ta tõstab üles oma loori ja siis vaja minna magama; kadund R s-talu perenaine ise kord öelnud õunaaias, et aeg käes heita magama, et näe, ööema tõstab juba oma loori; kui on aeg tõusta hommikul üles, siis ööema tõmbab oma loori taas kokku; iseäranis lastele öeldud alatasa, mingu need magama, sest ööema tõstnuvat juba oma loori üles (Pr) (Ööema mainitakse ka ühes läti dainas: Tasa laulan õhtul, et ei kuuleks ööema, et ei kuuleks ööema, et ei segaks minu häält. Vt. ka Austrums 1894 II 538. Ööemast Eestis vt. 23.) LD 437 (6. variant). 179
Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär
Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.
RohkemEVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse
EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi
RohkemDavid the King Part 1 Estonian CB
Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,
RohkemValik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
RohkemA5_tegevus
AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.
Rohkemkatus_kaantega.pdf
Heiki Vilep KATUS SÕIDAB Tartu 2007 Kunstnik: Moritz Küljendaja kujundaja: Margus Nõmm Kirjastaja: Vilep & Vallik (A Disain OÜ) Heiki Vilep ISBN-13: 978-9985-9718-2-6 EESTIMAA PEIPSI ÄÄREST SAAREMAANI
Rohkemmy_lauluema
Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
RohkemÕppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“
ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:
RohkemSlide 1
Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)
4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid
Rohkem1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r
1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,
Rohkem1
1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,
RohkemAkoolipaev.indd
Hilli Rand ESIMENE A KLASS JA TARKUSEPÄEV Toimetaja Helle Tiisväli Pildid joonistanud Epp Marguste Hilli Rand ja kirjastus Argo, 2013 www.argokirjastus.ee ISBN 978-9949-527-07-6 Trükitud trükikojas Print
RohkemEesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju
Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi
RohkemAugust Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse
August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud
RohkemKUULA & KORDA INGLISE KEEL 1
KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
Rohkem3. klassida emakeele olümpiaad
TLÜ Haapsalu Kolledž Läänemaa klassiõpetajate nõukogu Läänemaa 3. klasside emakeeleolümpiaad 13.03.2014 NIMI: KOOL: Punktide arv: Koht: Haapsalu JÕENEITSI PÄRANDUS 16 p Läti muinasjutt KUULAMISÜLESANNE
RohkemRahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014
Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks
RohkemTallinna patsient valikute ristmikul
Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal
RohkemKaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning
Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning seda saab kombineerida teiste Carcassonne laiendustega.
RohkemHommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede
Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Kas mõistad, kui väärtuslik sa oled? 3/3 08:30 Vabaduseks kutsutud: Kuidas valmistuda lahinguks? 09:00 Vabastav uuestisünd:
RohkemPealkiri
Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab
RohkemKeeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl
Sõnaenergia ja ümbritsev keskkond Maria Tilk Tallinna Ülikool Keeleruum Tants Rütm Laul Loodus - Energia - Heli - Inimene - Loits - Sakraalsus Sõna Energia ei hävi ega kao, vaid ainult muudab oma kuju
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemAktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor
Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
RohkemKõige parem oli seda teha Metslangi väikeses J jas toas saiaahju taga, sest siia ei tulnud neid kee ri S u* sitama. Pakk-kastidele oli siin pandud nii
Kõige parem oli seda teha Metslangi väikeses J jas toas saiaahju taga, sest siia ei tulnud neid kee ri S u* sitama. Pakk-kastidele oli siin pandud niinekoort madrats ja peaaluseks noppimata sulgedest padi
RohkemProjekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P
Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest
Rohkemsander.indd
Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;
Rohkem2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh
2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas
RohkemELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule
ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,
RohkemSlide 1
Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
RohkemTARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELTEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE (VÕÕRKEELENA) OSAKOND Valentina Shevina SETU JA VENE PULMATRADITSIOONIDEST Bakalaureusetöö
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELTEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE (VÕÕRKEELENA) OSAKOND Valentina Shevina SETU JA VENE PULMATRADITSIOONIDEST Bakalaureusetöö Juhendaja Madis Arukask Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus...
RohkemNR-2.CDR
2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
Rohkem10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä
Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada
RohkemKus on Jumal algus.indd
Kus on Jumal? Kirjutanud ja joonistanud Leia A. Stinne Originaaltiitel: Where Is God? Avaldatud lepingu alusel kirjastusega Light Technology Publishing Eesti keelde tõlkinud Lembe Rohuväli Toimetanud Riina
RohkemKiekim mees kirjeldus.docx
KULLAKERA KANDJAD XII noorte tantsupeo ühitants Tantsu on loonud Margus Toomla ja Karmen Ong 2016. aasta detsembris 2017. aasta noorte tantsupeoks MINA JÄÄN, kirjeldanud Margus Toomla. Muusika ja sõnad
RohkemVana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi
Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi
RohkemTuustep
TUUSTEPP Eesti tants segarühmale Tantsu on loonud Roland Landing 2011. a. Pärnus, kirjeldanud Erika Põlendik. Rahvalik muusika, esitab Väikeste Lõõtspillide Ühing (CD Kui on kuraasi ). Tantsus on käed
RohkemÕpetajate eri: sissejuhatus pärimusmuusikasse Iseseisev töö Koostaja: Angelika Käsk Teema: Regilaulu tutvustav tund Koht: Salme Põhikool 1. Sissejuhat
Õpetajate eri: sissejuhatus pärimusmuusikasse Iseseisev töö Koostaja: Angelika Käsk Teema: Regilaulu tutvustav tund Koht: Salme Põhikool 1. Sissejuhatus Koostasin regilaulu tutuvustava tunni lastele kes
RohkemWelcome to the Nordic Festival 2011
Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali
RohkemGeorge i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU
George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George s Marvellous Medicine Text Copyright Roald Dahl Nominee Ltd,
Rohkem3. Laskevõistlus "Aasta lühim päev" ÕHKRELVADEST LASKMISES Toetajad: OÜ Masinateenus ja Laskur.ee Ülenurme Õhupüss 20l Poisid Koht Nimi
Õhupüss 20l Poisid Sünd. Klubi Seeriad Kokku 10* I Karel UDRAS 2003 Ülenurme GSK 89 86 175 II Manfred KUKK 2003 Ülenurme GSK 80 87 167 III Markus Jasper LASSEN 2004 Ülenurme GSK 71 75 146 4 Kalev KIVIOJA
RohkemMida me teame? Margus Niitsoo
Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside
RohkemMicrosoft Word - Tiivustame lapsi liikuma.doc
Linaliugu, pikka kiudu... Hõissa vastlad Traditsioonilist vastlapäeva tähistamist alustasime kõigepealt üritusega saalis, kus läbi lavastuse tutvustasime lastele vastlakombeid. Kuna meie selle aasta nimikangelased
Rohkem2016. a võistluste kokkuvõte a võistlustest
2016. a võistluste kokkuvõte 2017. a võistlustest Andres Piibeleht EKJL Kohtunikekogu juhatuse esimees 12.11.2016 Millest juttu teeme Juhtumitest, mida saanuks teha paremini (kohtunikud aga ka treenerid
Rohkem2011_koolinoorte_paar
Põhikool POISID Põhikool TÜDRUKUD Oliver Orav - Gustav Saagpakk Katleen Kangur - Hanna-Loore Õunpuu Taavi Arula - Sander Kulp Gertrud Alatare - Karin Lassi Oscar Leemets - Aleksander Eerma Mariliis Karro
RohkemTAI_meta_99x148_EST.indd
METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on
RohkemNarva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE LITURGI
VALIKAINE LITURGIKA gümnaasiumis 1 LITURGIKA ÜLDOSA Liturgika gümnaasiumis Leitoyrgia «avalik teenistus» kõige tähtsam jumalateenistus, mille suhtes kõik teised ööpäevaringi jumalateenistused (vt. Jumalateenistuste
RohkemKUUM! OTSI POEST ja heade hindadega! 2 49 DRESSIPLUUS tüdrukutele, värvilise kirjaga, suurused: cm DRESSIPLUUS poistele, kirja ja pealetrükiga
KUUM! OTSI POEST ja heade hindadega! värvilise kirjaga, poistele, kirja ja pealetrükiga, DRESSIPÜKSID värvilise aplikatsiooni ja elastsete mansettidega, DRESSIPÜKSID poistele, ühevärvilised, elastsete
RohkemJaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende
Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende kokkuvõte ning õpetajate keeletasemed. Rühmades tegelesime
RohkemVaimse kultuuripärandi tööleht. Ajalugu Hanna-Liis Kaarlõp-Nani, UNESCO Eesti rahvuslik komisjon Tööleht toetab sünni ja surmaga seotud traditsioonide
Vaimse kultuuripärandi tööleht. Ajalugu Hanna-Liis Kaarlõp-Nani, UNESCO Eesti rahvuslik komisjon Tööleht toetab sünni ja surmaga seotud traditsioonide, teadmiste ja oskuste märkamist. Elu on protsess,
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemProgrammi AnimatorDV Simple+ lühike kasutajajuhend
Programmi AnimatorDV Simple+ esmane kasutusjuhend Programm AnimatorDV Simple+ on mõeldud animatsioonide loomiseks. Tegemist on tasuta tarkvaraga, mis töötab videoseadmetega (videokaamera, veebikaamera).
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
RohkemMicrosoft PowerPoint - Mart2.ppt
Üldindeksi järjestuse tutvustamine ja põhjendamine Mart Uba Biomeetria sektor mart.uba@jkkeskus.ee Üldindeksi arvutamine Sobivaks üldindeksi mudeliks kõrge elupäevatoodanguga lehmade eluajatoodangu suurendamiseks
RohkemVÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV Riided, millesse armud, hindadega, mis sulle meeldivad Pakkumised kehtivad KAUPA ON PIIRATUD KOGUSES. ku
VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV Riided, millesse armud, hindadega, mis sulle meeldivad Pakkumised kehtivad 9.05 15.05 2019 KAUPA ON PIIRATUD KOGUSES. kuum! 1 29 BODI puuvillane, beebidele, pealetrükiga,
RohkemPuitpõrandad
Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva
RohkemMEREPRÜGI Ookeanidesse jõuab väga Globaalne plasti tootmine kahekordistub iga 10 aastaga. Globaalselt toodetud plastist moodustavad ühe kolmandiku pak
Ookeanidesse jõuab väga Globaalne plasti tootmine kahekordistub iga 10 aastaga. Globaalselt toodetud plastist moodustavad ühe kolmandiku pakkematerjalid. Suurem osa sellest on mõeldud ühekordseks kasutamiseks.
RohkemPärimustantsud ja laulumängud esimeses kooliastmes Liikumisõpetajate suvekool LIISU 2018 Jõulumäel Rita Veeremets Pärimustantsud: 1. Kass
Pärimustantsud ja laulumängud esimeses kooliastmes Liikumisõpetajate suvekool LIISU 2018 Jõulumäel 19. 06. 2018 Rita Veeremets Pärimustantsud: 1. Kassariik Jõelähtme Osavõtjaid: vaba arv paare Lähteasend:
RohkemLiin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:
Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE 3101 3102 3103 3104 PEATUSE NIMI KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:58 18:13 0,0 0,0 9:00 18:15 0,9 0,9 MÄRJAMAA 66,9 6:47 16:12 9:02 18:17 7 0,8 LEMMIKU 66,1 6:46 16:11 9:05 18:20
Rohkemkeelenouanne soovitab 5.indd
Kas algustäht oleneb asutusest? Maire Raadik Ajalugu On küsitud, mis ajast võib Tartu Ülikooli kirjutada ka väikese tähega, s.o Tartu ülikool. Vastus on: vähemalt eelmise sajandi kolmekümnendatest aastatest
Rohkem4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum
4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.
RohkemSiseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p
Siseministri 30.10.2018 määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel etteantud
Rohkemhedgehogs
Siilipere seiklused I osa Siilipere seiklused algasid 1. septembril, siis kui viimane aeg endale talvevarusid otsida. Siilitüdrukud Eliise (4 a.) ja Marie (2 a.) koos vanematega võtsid suuna Hellenurme
RohkemTants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega.
Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta tantsupeoks täpsustused ja täiendused tehtud
RohkemPIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As
PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta
Rohkem01b-Schedule for line, version
Ä1 Ääsmäe Põhikool - Tuula - Keila - Valingu - Tagametsa - Ääsmäe Põhikool alates.09.26 Ä1-1 Ääsmäe kool 0,864 23382-1 0: 07:20 2 Harutee 0,864 2,414 23308-1 0:04 07:21 3 Pällu 3,278 1,745 23321-1 0:02
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon
RohkemShare wave 5: 50+ in Europe - Coverscreenwizard version IF SKIP_INTROPAGE = 0 CoverscreenWizardIntroPage Järgnev sissejuhatus sisaldab üldküsimu
Share wave 5: 50+ in Europe - Coverscreenwizard version 5.4.2 IF SKIP_INTROPAGE = 0 CoverscreenWizardIntroPage Järgnev sissejuhatus sisaldab üldküsimusi vastaja leibkonna kohta. Lugege tekst kõvasti ette.
Rohkemhumana_A5_EST_2+2.indd
ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku
RohkemHunt - looduse raamatukogu - tutvustus
2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud
RohkemHommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede
Hommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Ülistus 1/3 08:30 Kohtumine Messiaga: Marion Wells 08:40 Ärka!: Võrratu Jumala armastus 09:00 Danny Silk - Austuse kultuur:
Rohkemuntitled
Moskvas metsikult Intervjuu Lola Liivatiga Vaba kunsti töötuba Moskvas 1957 Arhiivid tõlkes Näitus Kumu kunstimuuseumis 07.03. 29.06.2008 Kädi Talvoja Moskvas metsikult Intervjuu Lola Liivatiga 26. november
RohkemAjutised bussiliinid laupäev
Ajutine bussiliin nr 2 25.05.2019. kell 11.00 18. 00 Muudatus liinil: Buss sõidab Turu peatusest edasi marsruudile: Võidu sild Narva mnt Raatuse ristmikult tagasipööre Riia Väike Tähe Võru Aardla jne.
RohkemImage segmentation
Image segmentation Mihkel Heidelberg Karl Tarbe Image segmentation Image segmentation Thresholding Watershed Region splitting and merging Motion segmentation Muud meetodid Thresholding Lihtne Intuitiivne
RohkemPintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers)
Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) aknasse ja looge kaks läbipaistvat kihti juurde. Pange
RohkemARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e
ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemHaanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019
Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Õpitoad 4 2. Laagri korraldus 5 2.1 Laagri kava 5 2.2 Korraldajad 5 2.3 Laagri
RohkemDiapositiva 1
Pallini ajalugu 1875 Nicola Pallini asutas Antica Casa Pallini ja oli kõige tuntum kaupleja Abruzzos. Ta eksportis pähkeid, importis kivimeid Saksamaalt, oli pankur ja suurima poe omanik, valmistas veini
Rohkem01_loomade tundmaõppimine
Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:
RohkemAPOCRYPHA KUNINGAS JAMESI PIIBEL 1611 BARUCH Baruch raamat Baruch {1:1} ja need on raamat, mis Baruch sõnad Nerias, son Maasi
APOCRYPHA KUNINGAS JAMESI PIIBEL 1611 BARUCH www.scriptural-truth.com Baruch raamat Baruch {1:1} ja need on raamat, mis Baruch sõnad Nerias, son Maasias, son Sedecias, son Asadias, Chelcias, mõisavalitseja
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
Rohkem3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is
3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
RohkemExcel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et
Excel2016 - Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et programm suudaks anda tulemusi. Mõisted VALEM - s.o
RohkemMicrosoft Word - 11_f20.doc
11. PALUN 200 GRAMMI VORSTI. Пожалуйста, 200 граммов колбасы. Tööleht nr 11.1 Õpime ja saame teada. Учим и узнаём. Mida te soovite? Что желаете? Mida teile, palun? Что вам, пожалуйста. Kõigepealt ma tahan...
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemLPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET
Prtklli viitenumber: 4 Kstaja: Cathlic Educatin Flanders Pealkiri Uuringuplaani tagasiside prtkll Allikad Dana, N. F., & Yendl-Hppey, D. (2008). The Reflective Educatr s Guide t Prfessinal Develpment:
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemATAP4_töökava
Avalike teenuste arendamise programm Töökava 18.06.2019 Programmi finantseeritakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist ja riigieelarvest omafinantseerimiseks ettenähtud vahenditest. Korralduslik info Koht ja
Rohkemefo09v2pke.dvi
Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat
Rohkem6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE
6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC
Rohkemtul_lviruemv_ xls
Lääne-Virumaa E-klassi MV kergejõustikus 07.03.2013, Rakvere NB! sajandikega käsiaeg 1 Victoria Adonov 22.4.05 V-Maarja G 7,61 2 Anett Liister 2005 RRG 7,67 2 Getrin Raudsepp 4.8.05 V-Maarja G 7,67 4 Helena
RohkemAJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus
AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi
Rohkem