EUROOPA KOMISJON Brüssel, 15.3.2012 COM(2012) 107 final KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) ellurakendamise, tulemuste ja üldhindamise kohta ET ET
KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) ellurakendamise, tulemuste ja üldhindamise kohta 1. TAUST: POLIITILINE PÜHENDUMUS KRIISI AJAL 1.1. Sissejuhatus 2008. aastal kinnitasid nõukogu ja Euroopa Parlament veel kord, et vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemine on ELi ja selle liikmesriikide peamine kohustus, ning leppisid kokku, et 2010. aasta kuulutatakse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks (edaspidi Euroopa aasta 2010 ) 1. Euroopa aasta 2010 langes ajale, mida iseloomustasid majanduslikud ja sotsiaalsed väljakutsed, mis kannustasid tegutsema ja aitasid asetada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse Euroopa 2020. aasta tegevuskava keskmesse. Sellega rõhutati kodanike osalemise ja teadlikkuse otsustavat tähtsust ning loodi võimalused vaesust kannatavate inimeste positiivseks osalemiseks. Sellega näidati ka, et Euroopa saab soodustada uusi juhtimismudeleid, ja rõhutati, kui oluline on luua tihedamad sidemed peamiste osalejate vahel. Siiski tabas majanduskriis vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavaid inimesi ja neid, kes päevast-päeva nendega töötavad, mistõttu algatuse täit mõju on raske tunda. Euroopa aastat 2010 käsitleva otsusega kooskõlas antakse käesoleva aruandega ülevaade Euroopa aasta ellurakendamise, tulemuste ja üldiste saavutuste kohta, võttes aluseks välishindamise järeldused 2. 1.2. Sotsiaalse kaasamise koordineerimine ELi tasandil Lissaboni strateegia käivitamisel 2000. aasta märtsis kutsus Euroopa Ülemkogu liikmesriike ja komisjoni üles 2010. aastaks astuma otsustavaid samme vaesuse kõrvaldamiseks. Pärast seda on Euroopa Ülemkogu seda eesmärki korduvalt kinnitanud. Sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonna avatud koordinatsioonimeetod (sotsiaalvaldkonna avatud koordinatsioonimeetod) töötati välja selleks, et tagada liikmesriikides poliitiline koordineerimine. See on aidanud teha kindlaks ühised väljakutsed, laiendanud ühist teadmistebaasi ja toetanud head juhtimistava. Siiski tuleb veel astuda samme, et tugevdada poliitilist tahet ja nähtavust, koostoimet muude poliitikavaldkondadega ja kõigi oluliste asjaosaliste pühendumust. 1 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1098/2008/EÜ, 22. oktoober 2008. Euroopa Komisjon tellis välistöövõtjalt järelhindamise (16. detsember 2009 16. aprill 2011). Aruanne valmis 2011. aasta juunis. ET 2 ET
1.3. Euroopa aasta 2010 ja selle eesmärgid Kui vaesust ja sotsiaalset tõrjutust käsitleva Euroopa koostöö esimene aastakümme hakkas lõpule jõudma, võeti kavasse Euroopa aasta 2010, et teadlikkuse suurenemine, uute partnerluste loomine ja uue hoo leidmine toimuks kiiremini. Järgiti nelja peamist eesmärki: Õiguste tunnustamine tunnustada vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste õigust elada inimväärset elu ja kuuluda täieõiguslikult ühiskonda. Ühine vastutus ja osalemine suurendada üldsuse vastutust sotsiaalse kaasamise poliitikas ja tegevuses, rõhutada kollektiivset ja individuaalset vastutust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemises. Ühtekuuluvus edendada ühtekuuluvamat ühiskonda, suurendades üldsuse teadlikkust kasust, mida kõik saavad ühiskonnast, kus vaesus on likvideeritud, kus toetatakse õiglast jaotamist ja keegi ei ole sunnitud elama kõrvalejäetult. Pühendumine ja konkreetne tegevus korduvalt rõhutama ELi tugevat poliitilist pühendumist võitluses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ja edendada seda pühendumist ja tegevust kõigil tasandeil. 2. EUROOPA AASTA 2010: ELLUVIIMINE JA PEAMISED MEETMED 2.1. Juhtimine ja rahastamine Meetmete võtmiseks 29 osalevas riigis (ELi 27 riiki ning Island ja Norra) ja Euroopa tasandil oli eraldatud 17,25 miljoni euro suurune eelarve. Programmitöö ja finantsjuhtimine liikmesriikides Riiklikud rakendusasutused (edaspidi rakendusasutus ) koordineerisid Euroopa aastat 2010 ja juhtisid ELi rahastamist riigi tasandil kooskõlas riikliku programmiga, mis oli töötatud välja peamiste sidusrühmadega konsulteerimise käigus. Ühtekokku eraldati 29 rakendusasutusele (27 liikmesriiki, Norra ja Island) ELi eelarvest kaudse tsentraliseeritud haldamise menetluse raames kokku 9,27 miljonit eurot. Iga riik pidi eraldama saadud ELi toetusega vähemalt võrdse summa. Teatavad riigid eraldasid nõutavast suurema summa. Lisaks kaasati erasektori vahenditest rahastamine pakkumiskutsetega, milles esitati muutuva määraga kaasrahastamise nõue. Programmitöö ja finantsjuhtimine ELi tasandil 8 miljoni eurone eelarve eraldati algatusteks Euroopa tasandil, millest enamik olid Euroopa tasandi põhimeetmed. Suures osas olid need täielikult rahastatud, samas kui muud algatused (ava- ja lõppkonverentsid) olid 80% ulatuses kaasrahastatud. Üleeuroopalisi algatusi koordineeriti Euroopa tasandil, teisi rakendati detsentraliseeritud viisil osalevates riikides, kusjuures teabevahetuse valdkonna töövõtja riiklikud korrespondendid ja rakendusasutused tegid tihedat koostööd. Osalevate riikide esindajate nõuandekomitee kohtus regulaarselt, et nõustada ja abistada komisjoni Euroopa aasta 2010 meetmete kavandamisel ja elluviimisel. ELi sidusrühmade eksperdirühm, mis koosnes ligikaudu 70 Euroopa valitsusvälisest organisatsiooni ja muude organisatsioonide (võrgustikud ja piirkondlikud/kohalikud asutused, ET 3 ET
sotsiaalpartnerid, fondid, mõttekojad, Euroopa/rahvusvahelised kogud) esindajatest, tegutses teabe- ja suhtluskanalina ning kohtus ajavahemikus märts 2009 märts 2011 viis korda. Euroopa aasta 2010 arvudes 29 osalevat riiki (27 liikmesriiki, Norra ja Island). Ligikaudu 900 kaasrahastatud meedet, mida toetasid kas rakendusasutused või sidusrühmad; vähemalt 1800 riiklikku või kohalikku meedet, mille puhul seda logot kasutati. Umbes 40 ELi üritust (ELi asutuste korraldatud või partnerluses suurte üritustega). 164 saadikut (160 riiklikul ja 4 Euroopa tasandil). Eetrisse läinud saadetel 49 miljonit vaatajat ja kuulajat. Üle 400 000 külastaja veebisaidil. Üle 10 000 artikli paberkandjal või Internetis. Ajakirjandusauhinna võistlusele esitatud 1200 tööd ja 60 võitjat. Rohkem kui 60 ELi tasandil tehtud videot. 200 fotot 18 Euroopa riigist, kes osalevad kunsti ühisprojektis. Kogueelarve 17,25 miljonit eurot (ELi eelarve) + 9 miljonit eurot (riiklikud eelarved), st kokku 26,25 miljonit eurot. 2.2. Rakendamine osalevates riikides Kohapealne tegevus Suurt osa tegevusest riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil toetasid sidusrühmad, eelkõige valitsusvälised organisatsioonid, kes juhtisid 664 kaasrahastatud projekti, ning riiklikud rakendusasutused, kes toetasid otseselt 220 meedet. Need hõlmasid: teadlikkuse suurendamise meetmeid (väitlused, õppematerjal, meediatöö, kunstivõistlused, solidaarsusketid, avatud ülikoolid, sotsiaalvõrgustikud jne); asjaomaste isikute otsest toetamist (teave õiguste kohta, ühiskondlik toetus, enesehinnangu tõstmine kunsti, informaalse õppimise jne kaudu); poliitika väljatöötamist (konverentsid, seminarid, osaluskohtumised, uute poliitikakavade ja tegevuskavade kasutuselevõtmine jne); teadmisi süvendavaid meetmeid (teadustöö, uuringud, väljaanded jne). Tõsiasi, et hariduse ja meediaga seotud väljundid uuringute ja küsitluste suhtes ülekaalus olid, peegeldab Euroopa aasta kui teadlikkuse suurendamise kampaania rolli. Paberkandjal või Internetis avaldati üle 10 000 artikli. ET 4 ET
Sidusrühmade toetatud kaasrahastatud projektide arv ja maht varieerusid märkimisväärselt, ulatudes ühest projektist Soomes ja kahest projektist Leedus 71 projektini Prantsusmaal ja 92 projektini Iirimaal. Enamikus riikides jäi kaasrahastamine allapoole 20 000 eurot, mis tegi võimalikuks toetada organisatsioone, mille suutlikkus vahendeid kasutada oli piiratud. Lisaks anti moraalset toetust rohkem kui 1800 riiklikule ja kohalikule meetmele, mille puhul kasutati logo, kuid ei saadud Euroopa aasta 2010 rahalist toetust. Riiklike saadikute roll Kõigis 22 riigis määrati 160 Euroopa aasta 2010 saadikut laiema üldsuse tähelepanu saavutamiseks. Need saadikud olid erisuguse taustaga: näitlejad, lauljad, valitsusväliste organisatsioonide aktivistid, haritlased, spordirahvas, äriinimesed, inimesed, kel on olnud otseseid kogemusi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega, riskirühmade esindajad (puudega inimesed, romad, üksikemad jne). Määratud saadikute arv ulatus ühest (Prantsusmaal ja Rumeenias) kuni 26ni Austrias. 2.3. Tegevus ELi tasandil Paljudel juhtudel koordineeris ja viis tegevust ellu Euroopa Komisjon, ent märkimisväärses mahus tegid seda ka eesistujariigid Hispaania ja Belgia, sidusrühmad ja teised ELi institutsioonid ja ametid. Teabe-, kommunikatsiooni ja reklaamikampaania Peamine tegevus Euroopa tasandil oli peamiselt 23 keeles tehtud ühine kampaania, mida koordineeris Euroopa Komisjon ja mida rakendati osalevates riikides koostöös teabevahetuse valdkonna töövõtja ja rakendusasutustega: meediavõrgu loomine ja regulaarsed kontaktid meediaga (trükimeedia/internet/audiovisuaalmeedia) peamiste üritustega seoses (nt pressihommikusöök); veebipõhised vahendid sealhulgas kampaania veebisait (www.2010againstpoverty.eu) 23 ELi ametlikus keeles, Facebook'i rühm Social Europe, fotode jaoks Flickr-veebisaidi kasutamine, postitused Youtube'is, EUtube ja Wikipedia; trükised Eurobaromeetri brošüür, uudiskiri (kuus väljaannet), heade tavade lühikokkuvõte ( Getting out of Poverty ), ajakiri 2010. aastale järgnevaks ajaks ( Springboard into the Future ) ja tähtsaima statistika ülevaade; audiovisuaalmaterjali tootmine (üks reklaamiklipp 23 keeles, 29 lühikest kirjeldust maade kohta ja oluliste ürituste uudisklipid); partnerlus 26 Euroopa üritusega (muusika, filmifestivalid, valitsusväliste organisatsioonide üritused jne); reklaamimaterjal (plakatid, järjehoidjad, pliiatsid, T-särgid, kaelapaelad); ET 5 ET
neli kampaaniasaadikut ELi tasandil (dr Vaira Vīķe-Freiberga, dr Lesley-Anne Knight, Michał Piróg ja Tasha de Vasconcelos), kes äratasid meedia suuremat huvi ja tõstsid oma aktiivse osalemise ja Euroopa aasta 2010 sõnumite toetamisega Euroopa aastat 2010 paremini esile. Euroopa aasta 2010 ava- ja lõpuüritused Eesistujariigi Hispaania 21. jaanuaril korraldatud avakonverentsil Madridis oli 400 osalejat. 17. detsembril Brüsselis Belgia eesistumise raames peetud lõppkonverentsil vaadati üle peamised saavutused ja tõsteti esile väljavalitud riiklikke projekte. Seal kiideti ka heaks nõukogu vastuvõetud Euroopa aasta lõppdeklaratsioon (vt allpool). Ulatuslikku poliitilist pühendumust Euroopa aasta 2010 eesmärkide saavutamisele peegeldas see, et mõlemast üritusest võttis osa palju otsusetegijaid ja sidusrühmi ning kõrgetasemelisi esindajaid, sealhulgas Euroopa Ülemkogu eesistuja, komisjoni president, Hispaania ja Belgia valitsusjuht ning hulk osalevate riikide ministreid. Kaks teemanädalat Juunis ja oktoobris korraldati projektile uue hoo andmiseks kaks teemanädalat, mille raames koondati hulk ELi ja riikliku tasandi tegevusi ja üritusi lühikesse ajavahemikku, seejuures pandi tugevat rõhku partnerlusele ja osalusele. Kaks aasta pikkust algatust ühine kunst ja üleeuroopaline ajakirjandusvõistlus Kunsti ühisprojektiga (IN)VISIBLE (aprill 2010 november 2010) julgustati kunstitudengeid visualiseerima vaesust fotograafia kaudu. Kõik fotod avaldati Euroopa aasta 2010 veebisaidil ja 70 fotot pandi välja näitusel Brüsselis 2010. aasta lõpus. Ajakirjandusauhinna (aprill 2010 detsember 2010) eesmärk oli toetada ajakirjanikke, kelle töö on aidanud kaasa teadlikkuse kasvule ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse laiemale mõistmisele. Esitati ligi 1200 artiklit või audiovisuaalset reportaaži ning valiti välja võitjad nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil. Eurobaromeetri küsitlused ja uuringud 2009. aasta oktoobris avaldatud Eurobaromeetri küsitluses 3 uuriti üldsuse arvamust meetmete kohta, mida võetakse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vältimiseks ja selle vastu võitlemiseks. Lisaks viidi läbi ja avaldati neli Eurobaromeetri kiiruuringut, mis käsitlesid avalikku arvamust majanduskriisi sotsiaalse mõju kohta. Partnerite korraldatud tegevus ELi tasandil Lisaks komisjoni tööhõive peadirektoraadi koordineeritud tegevusele korraldati veel palju üritusi Euroopa tasandil. 3 Eurobaromeetri eriuuring nr 321 http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_321_en.pdf. ET 6 ET
Spetsiaalne valitsusväliste organisatsioonide liit 4 tõi kokku üle 40 organisatsiooni ja korraldas ühistegevusi (inimkett ümber Euroopa Parlamendi, oma veebisait www.endpoverty.eu, teabevahetus). Paljud Euroopa sidusrühmad korraldasid Euroopa aasta tegevusi, sealhulgas konverentse, teadlikkuse suurendamise üritusi ja konkreetset toetustööd. Euroopa Parlament andis selle teema kohta välja mitu aruannet, korraldas vaesuses elavate inimeste juunikuu kohtumise ja kodanike foorumi selle teema kohta jaanuaris 2011. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldas kõrgetasemelise konverentsi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse teemal (mai 2010) ning kutsus ellu Euroopa aasta 2010 alalise töörühma ja tegi mitu konkreetset algatust (rahvaülikool, ärakuulamine). Regioonide Komitee korraldas juunis foorumi ja üks selle poliitilisi rühmi viis läbi filmivõistluse ( Poverty in Europe: Can you picture a way out? ). Märkimisväärse panuse andsid Euroopa Komisjoni esindused osalevates riikides, korraldades palju teabeüritusi (nt fotovõistlus, kohtumine ebasoodsamas olukorras olevate rühmadega, vabaõhukontserdid, teabepunktid) ja osaledes mitmesugustel seda teemat käsitlevatel aruteludel, väitlustel ja konverentsidel. Paljudes riikides osalesid aktiivselt ka Europe Direct teabekeskused. Lisaks tööhõive peadirektoraadile töötas Euroopa Komisjonis konkreetseid projekte ja algatusi välja ka mitu teist peadirektoraati (nt tervise, infoühiskonna, teadusuuringute, noorsoo, kultuuri, turismi jm teemadel). Juba enne Euroopa aastat 2010 määrati Euroopa Komisjoni 2009. aasta ELi ajakirjandusauhinna Üheskoos diskrimineerimise vastu raames eriauhind vaesust ja diskrimineerimist käsitlevatele artiklite eest. 3. MIDA ON EUROOPA AASTAGA SAAVUTATUD? 3.1. Tugev poliitiline tahe raskele majanduslikule taustale vaatamata Euroopa aasta toimus ühiskondlikult kriitilises õhkkonnas ja langes ühele ajale aruteludega ELi peamiste poliitikavaldkondade tuleviku üle. Euroopa aasta 2010 käivitamise impulss kogu ELis oli alus, mis aitas luua dünaamika, rõhutamaks vajadust poliitilise pühendumise järele kõrgeimal tasandil. Sellel taustal leiti, et võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu on üks põhiprioriteete strateegias Euroopa 2020 aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks. Esimest korda on see poliitiline tahe seotud arvulise sihiga: vähendada 2020. aastaks vaesuses 4 http://endpoverty.eu. ET 7 ET
ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste arvu vähemalt 20 miljoni võrra. Euroopa aasta lõppdeklaratsioon 5 märgib edasist tahet neid jõupingutusi jätkata ja süvendada. Euroopa 2020. aasta strateegias tunnistatakse vajadust aktiivse tegevuse järele riiklikul tasandil. Seepärast kutsuti liikmesriike üles määrama oma riiklikes reformikavades kindlaks riiklik siht vaesuse ja tõrjutuse vähendamiseks. Lisaks aitas Euroopa aasta 2010 panustada sisemaise poliitika arengusse, mis ulatub kaugemale Euroopa 2020. aasta strateegiast, sest palju riike kasutas seda võimalust, et töötada välja või viia ellu uusi poliitilisi algatusi ning tugevdada seotust muude poliitiliste teemadega (nagu tervishoid, õigus, diskrimineerimise ärahoidmine ja rahandus). Kuigi see areng näitab, et ELi ja liikmesriikide püüdlustes on mindud samm edasi, tuleb seda näha kõige kaitsetumate olukorda silmas pidades, mis paljudel juhtudel 2010. aastal halvenes. 3.2. Uute partnerluste ja liitude väljatöötamine Euroopa aasta andis olulise motivatsiooni partnerluste tugevdamiseks ja uute osaliste kaasamiseks kohalikult ja Euroopa tasandilt. Need liidud moodustati peamiselt sidusrühmade (eelkõige valitsusvälised organisatsioonid ja fondid) vahel, kuid kaasati ka eri tasandite institutsioone (kohalikud ametiasutused, haritlasringkonnad, kultuuriorganisatsioonid, koolid jne). Lisaks andis Euroopa aasta 2010 impulsi traditsiooniliste piiride ületamiseks, sest kaasati neid, kes küll võib-olla ei ole nii otseselt seotud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemi käsitlemisega, kuid kellel on siiski otsustav mõju (nt äriringkonnad, meedia, ametiasutused väljaspool sotsiaalvaldkonda jne). Mõnes riigis on Euroopa aasta 2010 saadikute osalemisel olnud selles osas märkimisväärne roll. Euroopa tasandil on tugevdatud koostööd paljude oluliste asutuste ja uute sidusrühmadega, samuti Euroopa Komisjoni osakondade vahel. Kuid vaatamata positiivsetele näidetele ei kasutatud täielikult ära võimalusi sidemete tugevdamiseks sotsiaalpartnerite ja erasektoriga. 3.3. Vajadus tõhusama suhtlemise järele Võimalikult laia üldsuseni jõudmine ja vaesuse mõistmise muutmine olid Euroopa aasta 2010 ambitsioonikad eesmärgid. Teabevahetuse valdkonna töövõtja kogutud andmed näitavad, et Euroopa aastat käsitlev teave jõudis umbes kümnendikuni eurooplastest ringhäälingu kaudu. See aitas suurendada teadlikkust Euroopas esineva vaesuse mitmepalgelisuse ja ELi rolli kohta. Euroopa aastat 2010 kajastati laialdaselt ka ajakirjanduses, nii trüki- kui ka elektroonilises meedias, eelkõige suurte ürituste puhul ja peamistes etappides. Laiema publikuni jõudmiseks loodi sotsiaalmeedia kanalid. Keerulisem on hinnata, kui palju on algatus aidanud stereotüüpe lammutada. Siiski anti mitme põhiürituse raames sõna ka vaesust kannatavatele inimestele, näiteks 2009. aasta oktoobris toimunud ELi konverentsi Vaesus: tegelikkuse ja ettekujutuse vahe kommunikatsiooni proovikivi ning riiklike, piirkondlike ja kohalike algatuste raames. Nende algatustega 5 Nõukogu deklaratsioon vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta kohta: Koostöö vaesuse vastu võitlemise nimel aastal 2010 ja pärast seda. Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu 3053. istung, Brüssel, 6. detsember 2010 ELT C333/8 10.12.2010. ET 8 ET
käivitati ka vajalik arutelu selle üle, kuidas kõige paremini vahendada keerukat teemat, kombineerides vaesust kannatavate isikute huvid piirangutega, mille seab üha nõudlikumaks muutuv ajakirjandus. Kõigele lisaks suurendas Euroopa aasta 2010 teadlikkust selles osas, et riiklikud asutused peaksid sotsiaalse tõrjutuse küsimusi paremini ja teistsugusel viisil vahendama, tegema tihedamat koostööd meediaga ja nii riskirühmadesse kuuluvate inimestega kui ka üldsusega tihedamini suhtlema. Prooviti vastavaid uusi lähenemisviise ja arendati neid edasi (nt partnerlused suuremate ürituste või meediaga). 3.4. Vaesuses elavate inimeste parem kaasamine Vaesuses elavate inimeste kaasamine oli Euroopa aasta 2010 oluline eesmärk, seda nii isikliku vastutuse suurendamise kui ka otsesemas vormis kodanikuaktiivsuse edendamise osas. Euroopa aasta täitis osaliselt neid ootusi, andes sõna otseselt vaesuse alla kannatavatele inimestele, mis andis neile võimaluse olulistel üritustel (ava- ja lõppkonverentsid, kohaliku tasandi üritused, rahvaülikoolid) ja meedias (videod ja konverentsid vaesuse mõistmise kohta) oma häält kuuldavaks teha ning suurendada nende kohalolu osavõtjatena sellistel üritustel. Sellega toetati ka osaluse struktureeritud vormide loomist, mis toimus mitmesuguste osalevates riikides väljatöötatud projektide kaudu. Lisaks aitas Euroopa aasta kaasa sotsiaalse tõrjutuse, vaesuse ja diskrimineerimise vahelise seose uurimisele. Tehtud algatustel on olnud teatavas ulatuses positiivne mõju kõikidele diskrimineerimisohus rühmadele (nt migrandid, rahvusvähemused, puudega inimesed, eakad). 3.5. Olemasolevate ELi algatuste täiendamine Euroopa aasta täiendas olemasolevaid ELi algatusi ja programme sotsiaalse kaasamise ja ebavõrdsuste vähendamise valdkonnas, näiteks programm PROGRESS 6 ja sotsiaalvaldkonna avatud koordinatsioonimeetod. Sellega pakuti rahastamisvõimalusi projektidele, mis ei olnud muude ELi programmide raames abikõlblikud, ja see aitas kaasata rohkemaid asjaosalisi. Siiski ei kasutatud võimalusi teiste ELi rahastatud algatuste täiendamiseks täielikult ära ning neid arendatakse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames edasi. 3.6. Uudsete lähenemiste väljatöötamine Euroopa aasta jooksul prooviti mitut uudset lähenemist: suhtlemine sotsiaalmeedia kaudu; koostöö ajakirjanikega; osalusel põhinev süvendatud lähenemisviis poliitika kavandamisel, tõenditel põhinev sotsiaalpoliitika ja sotsiaalne ettevõtlus. Mõne initsiatiiviga loodi sidemeid teiste poliitikavaldkondadega, eelkõige tervishoiu-, õigus- ja rahandusvaldkonnaga. Nende uuenduste mõju võib olla märkimisväärne ja neid saab edasi arendada. Siiski takistavad praegused eelarve konsolideerimise jõupingutused oluliselt edasiarendamist. 3.7 Soolise võrdõiguslikkuse edendamine Kehtestati tingimused soolise mõõtme arvessevõtmiseks näiteks Euroopa aasta juhtimises ning kaudsed tõendid näitavad, et üksikvanemate ja kodutuse teemat käsitleti tasakaalustatud 6 Tervishoiuga seotud ebavõrdsuse vähendamist käsitlevate projektiettepanekute konkurss 2010. aastal. ET 9 ET
viisil. Siiski ei tajunud Euroopa aasta 2010 peamised asjaosalised soolist mõõdet kuigi selgelt ja soopõhiseid andmeid ei esitatud süstemaatiliselt. 4. EDASISED SAMMUD: PÜSIVA MÕJU SAAVUTAMINE Majanduskriisi mõju jätkub. Töötus püsib kõrgel tasemel ja ELis on endiselt lubamatult suurel arvul inimesi, kes elavad allpool vaesuspiiri või ühiskonnas tõrjutult. Kaalul on Euroopa ühiskondade ühtekuuluvus 7. Kuigi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel vastutavad olulisimate poliitiliste meetmete võtmise eest küll eelkõige liikmesriigid, on ka ELil selles osas tähtis roll ning ta peab talle pandud ootusi täitma. ELil on selged pädevusvaldkonnad ja uued vahendid liikmesriikide toetamiseks ja kõige haavatavamate inimeste elu muutmiseks. Nende vahendite hulka kuuluvad Euroopa 2020 strateegia ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm 8 mõlemad algatused on asetanud sotsiaalse kaasatuse teema ELi tegevuskavas olulisele kohale. 4.1. Euroopa 2020. aastal: sõnadest tegudeni Majanduskriis on näidanud, kuivõrd on majanduslikud ja sotsiaalsed arengud ELi liikmesriikides omavahel põimunud. Seepärast on EL võtnud kasutusele uue töömeetodi Euroopa semestri, et tagada ELis peamiste poliitiliste prioriteetide koordineerimine enne seda, kui tehakse otsused riiklikul tasandil. 2011. aasta on toonud tähelepanu keskmesse jätkusuutliku riigirahanduse ning töökohtade loomise ja majanduskasvu. Töötuse ja majanduskriisi ühiskondlike tagajärgedega võitlemine on üks viiest prioriteedist 2012. aasta majanduskasvu analüüsis 9, kusjuures liikmesriigid peaksid kaitsma kõige haavatavamas olukorras isikuid selle abil, et parandavad veelgi sotsiaalkaitsesüsteemide tulemuslikkust, rakendavad aktiivse kaasamise strateegiaid ja tagavad juurdepääsu teenustele, millega toetatakse tööturule ja ühiskonda integreerumist. Tuleb teha suuremaid jõupingutusi, et võetud ajaloolise vastutuse raames vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust oleks 2020. aastaks saavutatud tuntav muutus. Kokkuvõttes on nüüd 26 liikmesriiki seadnud eesmärgid oma riigis vaesuse vähendamiseks ja kirjeldanud oma konkreetset strateegiat riiklikes reformikavades, mille nad esitasid aprillis 2011. Siiani ei ole veel õnnestunud 2010. aasta juunis ühiselt kokkulepitud sihte saavutada. 4.2. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: tegevusraamistik Tegevusprogramm on üks Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatusi ja selles tuuakse esile komisjoni tegevuskava vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse jõupingutuste suurendamiseks, võttes vahetult aluseks Euroopa aasta 2010 kogemused. 7 8 9 Sotsiaalkaitsekomitee: raport Euroopa 2020. aasta strateegia sotsiaalse mõõtme kohta, 2011. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik, KOM(2010)0758 lõplik, KOM(2011)815 (lõplik), 2012. aasta majanduskasvu analüüs ET 10 ET
Koostöö edendamine ja osalemise laiendamine Tegevusprogrammi üks põhieesmärke on laiendada ja parandada sidusrühmade osalust. Sel eesmärgil jätkab oma tegevust Euroopa aasta 2010 raames loodud sidusrühmade grupp ja seda laiendatakse. Komisjon on teinud ka koos nõukogu eesistujariikidega tööd selle nimel, et muuta iga-aastane vaesust ja sotsiaalset tõrjutust käsitlev ümarlauakohtumine ulatuslikumaks aastakohtumiseks, kus tehakse kokkuvõtte saavutatud edusammudest teel peaeesmärgi poole ja vaadatakse läbi tegevusprogrammi meetmete elluviimine. Esimene aastakohtumine toimus 17. ja 18. oktoobril 2011. aastal. Aja jooksul annavad aastakohtumised võimaluse tihendada ja süvendada koostööd teiste ELi institutsioonide ja asutustega ning tugevdada sidemeid muude poliitikavaldkondadega, samuti tähtsamate sidusrühmadega. Meetmed kõikide poliitikavaldkondade lõikes Tegevusprogrammi käsitlevas teatises tehti ettepanek esmatähtsates poliitikavaldkondades võetavateks meetmeteks, mis hõlmavad rohkemat kui sotsiaalset kaasatust kitsamas tähenduses. Need meetmed hõlmavad finantsteenuseid (nt komisjoni soovitus juurdepääsu kohta põhimaksekontole 10 ), energeetikat, haridust (nt komisjoni teatis ja nõukogu soovitus kooli poolelijätmise vähendamiseks 11 ), tervishoidu (täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) käivitamine 2011. aastal, teatis Solidaarsus ja tervishoid: tervisealase ebavõrdsuse vähendamine Euroopa Liidus 12 ), rännet ja integratsiooni. Eelkõige on vaja suurendada jõupingutusi romade ELi ühiskonda integreerimise lihtsustamiseks ja toetada vähemuste integreerimist naaberriikides, nagu on sätestatud ELi romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistikus aastani 2020 13. Vähemuste, sealhulgas romade kaitsmine ja integreerimine on eriti oluline, moodustades lahutamatu osa viisavabaduse protsessist idapartnerluse riikidega ning viisanõude kaotamise järgsest järelevalvest viisavabaduse saanud Lääne-Balkani riikides. Ühenduse vahendite ja ESFi tõhusam kasutamine Lähtuvalt eelarve läbivaatamisest rõhutati tegevusprogrammi käsitlevas teatises, et Euroopa Sotsiaalfondi vahendid on ette nähtud selleks, et toetada liikmesriikide jõupingutusi Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide, sealhulgas vaesuse vähendamise eesmärkide saavutamiseks. Seega on aastate 2014 2020 ühtekuuluvuspoliitikat käsitlevates õigusaktides, mille komisjon võttis vastu 5. oktoobril, pööratud oluliselt rohkem tähelepanu sotsiaalsele kaasatusele. Võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu on üks Euroopa Sotsiaalfondi neljast temaatilisest eesmärgist. Komisjoni ettepaneku 14 kohaselt tuleks vähemalt 20 % ESFi vahenditest näha ette sotsiaalse kaasamise meetmeteks, mis hõlmaksid järgmisi prioriteete: kaasamine, ebasoodsas olukorras olevate rühmade integreerimine, teenuste kättesaadavus, sotsiaalmajandus ja kohalikul tasandil juhitud arengustrateegiad. Soodustatakse sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna osalust, samuti rakendussüsteemi lihtsustamist. 10 11 12 13 14 K(2011) 4977/4 KOM(2011)18, ELT C 191(2011) KOM(2009) 567 (lõplik). Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2011 (KOM) 2011 173 (lõplik) KOM(2011) 607 (lõplik), ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006 ET 11 ET
Tõenditel põhinev sotsiaalse innovatsiooni ja reformi strateegia Suurenev nõudlus sotsiaalse sekkumise järele on teinud üha selgemaks vajaduse uurida uusi lähenemisviise, millega lahendada praegusi ja esilekerkivaid sotsiaalseid sõlmküsimusi, parandada sotsiaalpoliitika kulutasuvust ja kasutada paremini poliitika kujundamise hindamist. Seega on tegevusprogrammiga kuulutatud välja suur sotsiaalse innovatsiooni algatus, mis hõlmab tõenditel põhineva sotsiaalse innovatsiooni edendamist teadlikkuse suurendamise meetmete abil; projektide poliitilist ja rahalist toetamist; peamiste asjaosaliste suutlikkuse suurendamist ja metoodika edasist väljatöötamist. Liikmesriikide meetmete parem koordineerimine Kooskõlas sotsiaalkaitsekomitee arvamusega sotsiaalvaldkonna avatud koordinatsiooni meetodi hoogustamise kohta Euroopa 2020. aasta strateegia kontekstis kinnitas nõukogu 17. juunil 2011 vajadust parandada sotsiaalvaldkonna avatud koordinatsioonimeetodi nähtavust ja mõju. Euroopa 2020. aasta strateegia sotsiaalne mõõde annab võimaluse tugevdada sotsiaalvaldkonna avatud koordinatsioonimeetodit. Jõupingutused suunatakse vastastikuse õppimise ja analüütilise võimekuse tugevdamisele, sidusrühmade osaluse parandamisele ning sünergiate arendamisele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammiga. 5. KOKKUVÕTE Euroopa aasta 2010 oli edukas Euroopas uue hoo andmisel võitlusele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu. Majanduse ja ühiskonna jaoks eriti raskel ajal avati paljude inimeste silmad, et näha, mida vaesus ja sotsiaalne tõrjutus Euroopas tegelikult tähendavad, mis tingis vajaduse koostada innovatiivsemaid ja tõhusamaid tegevuskavasid. Tähelepanu juhiti sidusrühmade ja poliitikakujundajate praegusele ja võimalikule panusele, rõhutati meedia märkimisväärset mitmekordistavat rolli ja vaesuses elavate inimeste ärakuulamise tähtsust. Toodi esile ka see, et on vaja poliitilist vastutust kõige kõrgemal tasandil ja kaasata inimesi, kes tavaliselt ei osale sotsiaalse kaasatuse poliitikas. Järgmised Euroopa aastad (vabatahtliku tegevuse aasta 2011, aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta 2012, kodanike Euroopa aasta 2013) on tihedalt seotud 2010. aastal käsitletud teemadega ja Euroopa aastast 2010 saadud õppetunde saab kasutada nende ettevalmistamisel ja elluviimisel. Praegu on tähtis Euroopa aastaga antud hoo säilitamine. Selleks teeb Euroopa Komisjon koostööd nõukogu, Euroopa Parlamendi ja kõikide peamiste sidusrühmadega, et kasutada Euroopa 2020. aasta strateegia ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammi raames antud vahendeid. ET 12 ET
LISA NÄITEID OSALEVATE RIIKIDE, RIIKLIKE RAKENDUSASUTUSTE VÕI EUROOPA KOMISJONI ESINDUSTE ALGATUSTEST Belgia projekt, millega aidati sotsiaalselt tõrjutud inimestel sihipärase nõustamise ja võrgustike loomise abil tööturul kanda kinnitada. Bussiringreis Portugalis koos noorte kunstnikega, et suurendada üldsuse teadlikkust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kohta. Projekt Madalmaades, et koondada kokku kohalikke partnerlusi 60 eri kogukonnas ja töötada vastavates piirkondades välja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise integreeritud strateegia. Iirimaa partnerlus vaesuses elavate inimeste lugude kajastamiseks riigi suurimas raadiojaamas. Austria programm finantsnõustajate koolitamiseks, et nõustada võlgades ja muudes rahalistes raskustes inimesi. Saksamaa projekt abistamaks sisserändajataustaga vähekindlustatud inimeste ühiskonda integreerimist, pakkudes neile vabatahtlikuna töötamise võimalust kohalikus omavalitsuses. Piirkondlikud seminarid Prantsusmaal rõhutamaks piirkondlike ametiasutuste vastutust vaesuse vastu võitlemisel, võttes arvesse linnade ja piirkondade erisusi. Tööhõivekeskuse töötajate koolitus Taanis, et paremini mõista vaimse puudega inimeste erivajadusi töö leidmisel. Kampaania Luksemburgis, et reklaamida kinnisvarateenust, mis aitab inimestel leida taskukohast elamispinda erasektoris, tagades samas üürimaksed kinnisvara omanikele. Itaalia supermarket, mis annab suurimat puudust kannatavaile tasuta põhitoiduaineid. Euroopa Komisjoni Bulgaaria esinduse korraldatud Euroopa aastale 2010 pühendatud esseevõistlus ja kevadpäev. Parimad esseed avaldati brošüüris. Walesis Euroopa Komisjoni büroo korraldatud koolilaste (14 19 aastased) õpikojad teemal Võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu. Kokku osales üle 480 õpilase. Kreekas Komotinis korraldas Europe Direct i teabekeskus kohalikele partneritele teabeürituse sotsiaalprogrammide kohta, mille eesmärk on parandada romade ja teiste riskirühmade sotsiaalset kaasamist. ET 13 ET
SOOVITUSED TULEVASTE EUROOPA AASTATE KOHTA Euroopa Komisjon kiidab heaks järgmised, peamiselt välishindamisest tulenevad soovitused Euroopa aastate juhtimise, kavandamise ja rakendamise kohta tulevikus. Eelkavandamine ja järelmeetmed Töötada välja kord tööprogrammi üksikasjalikuks kavandamiseks, nii et ELi tasandi tegevus oleks vähemalt üks aasta ette kavandatud; korraldada samasugune eelkavandamine osalevates riikides. Tagada kohustuste täitmise jälgimine, jättes väiksema rühma inimesi Euroopa aasta järelmeetmeid võtma või määrates selle ülesande Euroopa Komisjoni konkreetsele üksusele. Tugevdada riiklikul tasandil seoseid Euroopa aastate vahel, mis on temaatiliselt üksteisega seotud, ühendades ühe Euroopa aasta lõppürituse järgmise avaüritusega. Teha varakult kindlaks võimalikud partnerüritused ja luua partnerlused vähemalt kuus kuud enne Euroopa aasta algust. Parandada plaanimist ja koordineerimist kõikide Euroopa Komisjoni teabetalituste vahel enne Euroopa aasta algust. Halduskord Vaadata läbi riikliku rahastamise haldamise, lepingu-, ja finantsjuhtimise kord, et vähendada juhtimis- ja halduskoormust rakendusasutustes nii ELi kui ka riiklikul tasandil. Koostada projekti elluviija käsiraamat toetuste haldamise menetluste kohta, mida rakendusasutused peavad kohandama ja kasutama. Kommunikatsioonivahendid Arendada Euroopa aastate jaoks edasi innovatiivseid teabekanaleid, eelkõige suhtlusvõrgustike loomise vahendeid. Kaaluda ELi tasandi saadikute kasutamise põhimõttest loobumist. Kui otsustatakse, et nende olemasolu on vajalik, tuleks mõju tagamiseks leida piisav arv (10 15) erineva taustaga isikuid. Teha algusest peale selgeks teabevahetuse valdkonna töövõtja ja rakendusasutuste vastav roll teavituskampaania rakendamisel riiklikul tasandil. Korrapärased kontaktid ajakirjanduse ja ajakirjanikega on olulise tähtsusega. Säilitada paindlikkus teavituskampaania rakendamisel riiklikul tasandil, et kampaaniat saaks kujundada vastavalt kohalikele vajadustele ja olukordadele. ET 14 ET
Kasutada pühendunud riiklikke saadikuid, kes ka tegelikkuses kaasa löövad, ja kõrgema tasandi ametnikke, et köita riikides meedia tähelepanu; luua strateegilisi partnerlusi oluliste meediaesindajatega. Määratleda paremini Euroopa Komisjoni esinduste ning liikmesriikides paiknevate meedia-/infoteenistuste roll (mis tegutsevad riikide valitsuste või muude organisatsioonide raames), nagu Europe Direct'i teabekeskused, nii et nende panust teavitustegevusse saaks veelgi suurendada. Sidusrühmade kaasamine Tagada, et halduskord, mis reguleerib huvirühmade osalemist, oleks asjakohane ootuste tulemuslikuks täitmiseks; hoida haldus ja poliitika üksteisest lahus. Võimaldada sidusrühmadel rohkem osaleda ELi tasandi tegevuses, andes neile võimaluse panustada teavituskampaania kujundamisse; vastastikune usaldus ja usaldusväärsus on siin kesksed tegurid. Kohe algusest peale kaasata riiklike programmide koostamisse riigi sidusrühmad, et tagada nende täielik toetus. Anda neile võimalus jagada kampaania käigus tagasisidet. Olla teadlik jõupingutuste dubleerimisest, kui sidusrühmad eelistavad töötada välja enda veebisaidid, logod ja loosungid. ET 15 ET